Itshwayo lesiTjhaba

Indima
Umtlamo
Ukujanyelwa
Indlela yekambiso yokutlama
Ukusekela i-Batho Pele
Coat of Arms

Indima edlalwa yiTshwayo lesiTjhaba

Itshwayo lesiTjhaba, namkha itshwayo lombuso, kulitshwayo elibonakalako lezinga eliphezulu lomBuso.

Itshwayo lesiTjhaba kuyingcenye ehlangana yamaTshwayo aDumileko, ngokwesiko lithathwa njengetshwayo lomBuso lezinga eliphezulu. Igunya elipheleleko linikelwa omunye nomunye umtlolo ngombono wamaTshwayo aDumileko akiwo. Lokho okutjho bonyana umtlolo low uvunywe nguMongameli weSewula Afrika.

Itshwayo lesiTjhaba leSewula Afrika lahlonywa ngeLanga leKululeko, ngomhlaka 27 kuSihlabantangana (April) 2000. Ukutjhugululwa kwetshwayo lokhu kujamele umnqopho wombuso ukukhombisa itjhuguluko elibekhona lokha nakuthoma ukusebenza kwedemokhrasi eSewula Afrika begodu nokungena komoya omutjha wokuthanda inarha yekhethu (patriotism).

Umtlamo weTshwayo lesiTjhaba

Itshwayo lesiTjhaba linezakhi ezihleleke zahlukaniswa ngeengcenye yesibumbeko seqanda ezihlukeneko, enye ingcenye iphanyekwe phezu kwenye.

Ubujamo obusaqanda obungaphasi bujamele isakhiwo esisisekelo

Isakhiwo sokuthoma sijamele isiqubulo esingasiyingilizini esihlaza. Ukuphelelisa isingasiyingilizi kukhona amazinyo wendlovu akhombe phezulu abekwe ngamabili emahlangothini amabili afanako. Ngaphakathi kobujamo obusaqanda obenziwa mazinyo wendlovu kukhona iindlebe ezimbili zekoroyi ezibekwe ngambili emahlangothini womabili, lawo enza isihlangu segolide esibekwe phakathi.

Ubujamo besihlangu bufana nedromu, begodu buneemfaniso zabantu ezimbili ezivela kubukghwari bamatje bama-Khoisan. Iimfaniso zihlathululeka ziqalene zilotjhisana begodu zitjengisa ubunye.
Ngaphezu kwesihlangu kukhona umkhonto kunye nesibhuku, ziphambaniswe ngokuhlangeneko. Isakhiwo lesi sihleleke kuhle ukuqalelela khulu isihlangu begodu nokupheleliswe ubujamo obusaqanda obusisekelo.

Ubujamo obusaqanda obuphumelela ukuba sebujameni obunamandla

Ngaphezu kobujamo obusaqanda obusisekelo, isentha ebonakalako yeTshwayo lesiTjhaba, i-protea. Amakari we-protea anomfanekiso onguncantathu ohlathulula ubukghwari be-Afrika.

Ithame ibekwe ngaphezu kwe-protea bese amathuthumbo enza isifuba senyoni leyo. Ithame lijame lavula iimpiko zayo lazijamisa ngokuzikhakhazisa. Amasiba wehloko abonakalako wethame akghabise ihloko esengathi ilindele ukuthatha igadango.
Ilanga eliphuma ngaphezu kwepelamehlo libekwe hlangana neempiko zethame lIphelelisa ubujamo obusaqanda obuphumelelela ukuba sebujameni obunamandla.

Ukuhlanganiswa kobujamo obusaqanda bangaphasi nangaphezulu buhlangana bese benza umkhondo ongapheleliko, ukuzwana hlangana nesakhiwo esisisekelo aqedelela ngokuba nomtlamo ohlakaniphileko, okarisako begodu nohlukileko. Nalapho isabulunga ukuqina, amandla begodu nokuba seduze okufunwa yiTshwayo lesiTjhaba.

Amatshwayo weTshwayo lesiTjhaba

Ubujamo obusaqanda obuphumelela ukuba sebujameni obunamandla

IsiQubulo

IsiQubulo yi - !ke e: /xarra //ke, esitlolwe ngelimi lesiKhoisan labandu ababizwa ngama /Xam, okutjho ukuthi: bandu beentjhaba ngeentjhaba bumbanani. Isiqubulo lesi sitjheja imizamo yabandu ngokwehlukana kwabo ekulingeni ukuletha itjhebiswano hlangana nalokho abakuqabangako nalokho abakwenzako. Nasitjheja isiqubulo lesi ngokuthabaleleko, sisithola bona sibawa isitjhaba ekutheni sibumbane sizibone sisitjhaba esihlala ndawonye begodu sizikhakhazise ngobutjhaba baso – ukuhluka ngemihlobo kodwana nibumbene.

Okutjho ukuthi: !ke e: /xarra //ke:

.wav file (170 kb)

Amatjatho wekoroyi

Amatjatho la ajamele ukuvunda, ukukhula nekghono lokuthuthuka, ukutholakala kokudla ebandwini begodu nakho koke okuphathelene nezelimo okutholaka ehlabathini.

Amazinyo wendlovu

Izindlovu zimele ukuhlakanipha, amandla, ukuzilinganela nokudzimelela ngokungapheliko.

Isihlangu

Isakhiwo sesihlangu esenziwe ngerhawuda lesi silandelela isakhiwo seqanda. Sona-ke sijamele izindo ezimbili: sitjho ukuzijamela nokuvikeleka komphefumulo.

Imifanekiso yabandu

Ijamele imifanekiso etholakala elitjeni elibizwa nge-Linton, okumifanekiso emihle yamatje edabuka eSewula Afrika kodwana esele idume iphasi zombelele begodu ilondwe emyuziyamu weSewula eFrika ngeKapa. Ukuthi isitjhaba samaKhoisan sisitjhaba esaziwa ngokuthi kudala sihlala enarheni le, kukhombisa bona abantu bababandu boke ngokufanako begodu badabuka eSewula Afrika. Imifanekiso yabandu le ibonakala ilotjhisana, lokhu kukhombisa ibumbano. Lokhu kukhombisa godu nokuthoma kokutjhuguluka kwabandu, bazibone bababandu abamalunga wesitjhaba ngokuthabaleleko, ngokuhlanganyela nangokobundu babo.

Umkhondo nendonga

Zijamele izindo ezimbili, ukuvikeleka nokubusa – godu zijamele iinyawo zenyoni eqinileko ugilonko. Ukulaliswa komkhondo nendonga khona kujamele ukuthula.

Ubujamo obusaqanda obuphumelela ukuba sebujameni obunamandla

Ithuthumbo (i-protea)

Lijamele ubuhle benarha yekhethu begodu nokuthuthumba (ukuthabalala) kwekghono lethu njengesitjhaba lokha nasisebenzela ukuphandlhuluka kweAfrika (African Renaissance) – lokhu kukhombisa godu nokubumbana kwemimoya ehlukeneko ephasini ethola amandla wayo ngaphezulu. Imibala eyazekako ye-Afrika yabelwe i-protea – ubuhlaza satjani, osarulani, obomvu kunye nonzima.

Inyoni ugilonko

Inyoni le ibonakala iphapha – lokhu kujamele ituthuko nebelo. Inyoni eqinileko eyenzelwe iinyawo ngomkhondo nendonga – okuyirhelebhako lokha nayizuma iinyoka iletha ukuvikeleka kwesitjhaba eenyokeni ezimanaba. Inyoni le isithunywa esivela ezulwini iletha ukuthula ephasini – ijamele amandla waphezulu ezulwini. Ukuvuleka kwamaphiko wayo kukhombisa ukuthuthuka kwesitjhaba begodu amaphiko la akhombisa nokuvikeleka.

Ilanga eliphumako

Lijamele ukukhanya nobukhulu oburarako. Likhombisa ukubelethwa kabutjha kwesitjhaba, lisikhombisa koke okusemuva, litjho ilwazi, ukukghona ukwehlulela begodu namandla.

Ilanga eliphumako leli lijamele umthombo wokuphila, wokukhanya begodu nokuthi abandu bangabapheleleko. Isakhiwo seTshwayo lesiTjhaba lihlanganisa ingcenye yesibumbeko seqanda engehla nengenzasi, okutjho ukubumbana okungapheliko. Ukuhlangana kweengcenye ezimbili zihlanganiswa mazinyo wendlovu nelanga eliphumako ngaphezulu, sifana neqanda okuphuma kilo inyoni ugilonko. Lokhu kujamele umoya wokubumbana kwesitjhaba esithumbako namkha esiphumelelako.

Indlela yekambiso yokutlama

UmNyango wezoBukghwari, amaSiko, iSayensi neTheknoloji wabawa umphakathi bona uveze imibono yawo malungana neTshwayo lesiTjhaba ngo 1999. Kwathathwa imibono leyo yahlanganiswa naleyo evezwe yikhabinethe kwatlolwa umbiko omfitjhani ngayo. Umnyango wombuso i-Government Communication and Informatio System (GCIS) yasuka yathindana ne-Design South Afrika okuliphiko elikhulu eliqalene nokubunjwa kwamatshwayo enarheni zombelele bona lithindane nababumbi-matshwayo abalisumi abaziwako. Abenzi-matshwayo abathathu hlangana nabalisumi bakhethwa bona bethule amatshwayo wabo amatjha phambi kweKhabinethe. Umfanekiso namkha itshwayo elabunjwa nguMnumzana Iaan Bekker kwaba ngilo elikhethwako bona libe liTshwayo leSitjhaba leSewula Afrika. Umnumzana lo ngakwelinye ihlangothi umnqophisi we FCB Group begodu ungusosaziwako ekwenzeni umsebenzi wokubumba amatshwayo qala ngombana sele abumbe amatshwayo ambalwa asetjenziswa kurhulumende begodu nasetjenziswa ziinhlangano ezinengi ezizijameleko.

Itshwayo elitjha lesiTjhaba lithuthukisa isibopho se-Batho Pele

I-Batho Pele libizo leSesotho elitjho bona "Abantu maqangi" okutjho bona abasebenzi bombuso bayabopheka ekutheni basebenzele bebarhelebhe abandu beSewula Afrika ngefanelo. Indlela yokuziphatha neembopho ze-Batho Pele zidzimelele eTshwayweni lesiTjhaba. Ngomhlaka 1 Okthoba 1997, umbuso wasungula ijima le-Batho Pele ekunqotjhwe ngalo ukwenza ngcono umsebenzi owenzelwa umphakathi.

I-Batho Pele iyazibopha endleleni elungileko yekambiso neembopheni:

  • Zokuhlala kuthindwana ngeqophelo lemisebenzi eyenzelwa umphakathi
  • Ukubekwa kwezinga namkha iqophelo lemisebenzi eyenzelwa umphakathi ekufanele ifinyelelwe
  • Ukuqinisekisa bona abandu benzelwa imisebenzi yomphakathi eseqophelweni kutjhejwa khulu labo bandu ebegade badinywe amathuba embusweni wangaphambilini
  • Kukhutjhulwe nezinga lokusebenza ngokuzithoba ekufezeni iinrhuluphelo zomphakathi
  • Ukunikela abandu ilwazi nemisebenzi eyenzelwa umphakathi eseqophelweni ukwenzela bona bahlale banelwazi ngemiphakathi yabo
  • Ukusebenzela etjhatjhalazi kungafihlwa litho lokha imiphakathi nayenzelwa imisebenzi ethile
  • Kufanele kuhlale kulungiswa imitjhapho ukwenzela bona imiraro ekuhlangatjezwana nayo irarululwe ngomoya wokuthula
  • Imisebenzi eyenzelwa umphakathi ifanele ikhambisane nemali esetjenziselwa yona ukwenzela bona isitjhaba saneliswe ngokusetjenziswa kwemali yabo abayihlawulela umthelo.

I-Batho Pele ikunciphisa amarherho wangaphakathi adurako namotjhakalako lawo agade angakenzelwa ukubeka maqanzi iindingo zabantu. Kukuqinisekisa bonyana umtlamo wezeemali wemiSebenzi yomPhakathi unqophene neendingo kunye nokuqakathekileko komphakathi.

Ituthuko enengi umphakathi efuna ukuyibona ayitshwenyi, zizinto ezinjenge: ukumomotheka, ukuphatha amakhastama ngokuhloniphekileko, ukubanikela ilwazi eliliqiniso begodu nokubawa ukulitjalelwa izinto nazingakhambi kuhle. Lokhu akusikungezelelwa kweensetjenziswa – kodwana kukukwamukela amazinga ahlukileko wokuziphatha.

Ukwenziwa ngcono komsebenzi kukuhlanganisa ngobutjha koke esikwenzako ngokwe kambisolawulo yokusebenzela umphakathi. Ukusetjenziswa kwe-Batho Pele akusi yinto yesikhatjhana. Kuyindlela yekambiso eragela phambili ehlakaniphileko, ezakuhlala ikhona iminyaka eminengi, ibe nomfutho ngaso soke isikhathi.

Sifanele sisebenze ngokuhlanganyela njengombuso nomphakathi ukuqinisekisa bona iimbopho ze-Batho Pele ziyazaliseka, kuqinisekiswe nesiqubulo esithi: Isitjhaba esisebenzela ingomuso elingcono. (Ikulumo kaMongameli Thabo Mbeki ekuhlonyweni kweTshwayo lesiTjhaba, eKwaggafontein, Bloemfontein, ngomhlaka 27 kuSihlabantangana 2000).

Share this page