Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa mayelana nekushona kwebantfwana ngenca yekugula lokubangwa kudla lokunemagciwane e-Union Buildings, eTshwane
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
Ngifisa kukhuluma nani lamuhla kusihlwa mayelana neludzaba loludzabukisa kakhulu futsi lolukhatsata sive sakitsi.
Kulo lonkhe lelive, kube nekwenyuka kwetigameko letibikwako tekugula lokubangwa kudla lokunemagciwane kanye nekufa.
Bantfu labanengi bayagula kakhulu futsi baze bafe ngemuva kwekudla kudla lokunemagciwane.
Kutfolakele kutsi lokunye kwalokudla kutsengwe etiphaza kanye nakubatsengisi labatsengisa emigwacweni.
Kusukela ekucaleni kwenyanga yeNyoni nga-2024, sekube netigameko letinge-890 letibikiwe tekugula lokubangelwa kudla lokunemagciwane kuto tonkhe tifundza.
Sifundza saseGauteng kanye nesifundza saKwaZulu-Natal ngito letitsintseke kakhulu, bese kutsi sifundza saseLimpopo, saseFreyistata kanye nesifundza saseMpumalanga nato setibike tehlakalo letinengi kakhulu.
Kulamaviki lambalwa landlulile, kugula lokubangwa kudla lokunemagciwane sekubulele bantfwana besive setfu lokungenani labange-22.
Kulenyanga lephelile kube nesehlakalo lesikhulu sekudla lokunemagciwane eNaledi eSoweto lapho khona kushone bantfwana labasitfupha.
Lomncane kulabantfwana bekaneminyaka lesitfupha-nje kuphela budzala.
Ambalwa kakhulu emavi lesingakhombisa ngawo kudzabuka nebuhlungu betfu ngalokwenele sisive.
Sicabanga ngayo futsi siyayikhulekela imindeni yabo njengobe babukene nalobuhlungu nelusizi lolungaka lwekulahlekelwa bantfwana babo.
Kushonelwa ngumntfwana yintfo umtali lokungafanele kutsi abukane nayo.
Labantfwana labancane labashonile bekungasibo-nje bantfwana bemindeni yabo. Bebabantfwana betfu natsi.
Bantfu bakitsi banalo lonkhe lilungelo lekuba buhlungu nekutfukutsela ngenca yaletinhlekelele letinjena.
Ngesikhatsi lesinjengalesi, sidzinga kutsi sihlangane njengelive futsi sisebentisane kute sicedze lokufa kwaloluhlobo.
Kufanele kutsi sente konkhe lokudzingekako kute siciniseke kutsi tinhlekelele letinjengaleti atiphindze tenteke.
Ngekushesha-nje ngemuva kwekwehla kwaletigameko tekushona kwebantfu, emacembu lamkhakhaminengi lasebenta ngaphasi kwahulumende akhishwa kute kutsi abukane naletigameko.
Lamacembu afake ekhatsi baphenyi labavela eLuphikweni Lwemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika, tikhulu tetemphilo, bahloli betemvelo, tikhulu teLitiko Letekulima kanye netikhulu letivela kuKhomishini Yavelonkhe Yebatsengi.
Ikhabhinethi seyihlangane emahlandla lamatsatfu kute atfole imibiko levela kulamatiko mayelana netehlakalo letisandza kwenteka.
Kwanyalo sati loku.
Sikhungo Savelonkhe seTifo Letitsatselwanako sacelwa kutsi sente luhlolo lwesayensi futsi sesitfole kutsi kushona kwalabantfwana labasitfupha eNaledi, eSoweto kubangelwe ngco ngekhemikhali leyingoti kakhulu lesetjentiswa njengesibulalitilokatana lesatiwa ngekutsi yi-Terbufos.
I-Terbufos ingaba nemiphumela lemibi kakhulu kutemphilo, ngisho noma ungasebentisa lencane.
I-Terbufos yikhemikhali ye-organophosphate lebhalisiwe eNingizimu Afrika kutsi isetjentiswe kutekulima.
Akuvumelekile kutsi itsengiselwe kusetjentiswa emakhaya jikelele.
Nanoma kunjalo, i-Terbufos iyatsengiswa emigwacweni ngengemutsi ‘oyisibulalitilokatana’ esisetjentiswa ekhaya emalokishini kanye nasemikhukhwini kwentela kulawula emagundvwane.
Kutsetfwe emasampuli etiphaza letinge-84 eNaledi. Kulamasampuli, lamatsatfu awo atfolakala anebufakazi be-Terbufos.
Ngemuva kwekuhlolwa lokucinile, liphakethe lemashibusi lelatfolakala kulomunye walabantfwana labashonile belinetinsalela te-Terbufos ngekhatsi nangephandle kwaleliphakethe.
Njengencenye yaloluphenyo lwekushona kwebantfwana eNaledi, bahloli bemuka tiphaza tibulalitilokatana letinengi letingekho emtsetfweni.
Batfola tehlakalo lapho khona kudla bekugcinwa ndzawonye netibulalitilokatana kanye netinsita tekuhlata.
Kwaphindze kwatfolakala kutsi letiphaza betite indzawo lefanele yekugcina kudla kuphephile, tindzawo tekugeza tandla netitja, lokukhulisa ematfuba ekutsi kudla kungenwe ngushevu.
Naboma-nje luphenyo lwetfu luyachubeka, kubaluleke kakhulu kuvisisa kutsi lena akusiyo inkinga legcina ngetiphaza kanye nebatsengisi labangakahleleki.
Kusetjentiswa kwetibulalitilokatana lokungalawulwa emimangweni sekuyinkinga lekhulako, lenemiphumela lebhubhisako.
Kulamanye emalokishi lamanengi lenye ikhemikhali, i-Aldicarb, kanye ne-organophosphate leyatiwa ngekutsi yi-Galephirimi ivame kutsengiswa batsengisi basemigwacweni kanye nebatsengisi labangubositolo siyandzindza yekulawula kubhedvuka kwemagundvwane.
I-Aldicarb yavalwa kusetjentiswa eNingizimu Afrika kusukela nga-2016.
Kulomnyaka lophelile, bantfwana labatsatfu e-Ekurhuleni kanye nebantfwana labatsatfu eSoweto bashona ngemuva kwekudla kudla lokune-Aldicarb.
Ekuphendvuleni letinhlekelele, sidzinga kuvisisa imbangela yalensayeya emimangweni yetfu.
Lesinye setizatfu lesenta bantfu basebentise tibulalitilokatana kutsi babukane nekuhlaselwa ngemagundvwane.
Inkinga yekuhlaselwa ngemagundvwane ibangelwa yincenye yekungalahlwa kahle kwemfucuta kubomasipala labanengi.
Imfucuta ayibutfwa njalo-nje, titaladi atihlantwa, lokubese-ke kwenta timo tekutsi emagundvwane kanye naletinye tilwanyana tandze ngemandla.
Imvamisa, imimango lephuyile kakhulu ngiyo letsintseka kakhulu, futsi imvamisa emakhambi lashiphile lasetjentiswako nguletintfo letiyingoti kakhulu njengayo-nje le-Terbufos kanye ne-Aldicarb.
Lenye insayeya kutsi umtfwalo wetemphilo yemvelo lokufanele kutsi wenteke emimangweni yetfu ngumsebenti wahulumende wasekhaya.
Bomasipala labanengi bete emandla kanye nemitfombolusito yekwenta luhlolo lwalamabhizinisi kanye nekucinisekisa kutsi imitsetfo iyatfotjelwa.
Ngako-ke imphendvulo yetfu kufanele ilungise tonkhe tintfo letifaka sandla kulenkinga.
Kufanele futsi kutsi sivimbele kusabalala kwelwatiso lolungasilo liciniso.
Luphenyo lolwentiwe alusho kutsi kukhona umkhankhaso wangemabomu wekubulala bantfwana ngashevu kulelive letfu.
Kute futsi bufakazi bekutsi lenkinga iphelele yetiphaza letiphetfwe bantfu lababachamuki kuphela.
Lemikhicito ungaba futsi nguletsengiswako nasetitolo letiphetfwe bantfu balapha eNingizimu Afrika.
Sonkhe sinesibopho – singuMbuso, singummango, sibatali nemindeni – sekuvikela labo labasemkhatsini wetfu labasengotini kakhulu.
Ngemuva kwelomhlangano lokhetsekile weKhabhinethi, sincume kwenta letingenelelo letilandzelako:
Kungenelela kwekucala kutsatsa sisuse tibulalitilokatana leyingoti emigwacweni.
Kungenelela kwesibili lokubucayi kuvikela bantfwana kutsi bangadlu kudla lokunoshevu.
Kungenelela kwesitsatfu lokubucayi kuvikela kubhedvuka esikhatsini lesitako.
Letinyatselo letilandzelako titawucala kusebenta ngekushesha.
Kususa tibulalitilokatana letiyingoti emgwacweni:
Tiphaza letibandzakanyeke ekufeni kwebantfwana titawuvalwa ngekushesha.
Tonkhe tiphaza kanye naletinye tindzawo tekuphatsa kudla kumele tibhaliswe kubomasipala labasebenta kubo kungakapheli emalanga lange-21 kusukela lamuhla. Nanobe ngusiphi sitolo lesingakabhalisi kungakapheli emalanga lange-21 futsi lesingakahlangabetani nawo onkhe emazinga netidzingo tetemphilo sitawuvalwa.
Umsebenti Weluphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika kanye nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kutawudzingeka kutsi aphenye, abophe futsi ashushise bantfu labephule umtsetfo. Loku kutawudzinga kusebenta ngekubambisana kubo bonkhe bakhiciti lababhalisiwe kanye nebatfulitinsita.
Emacembu ekuhlola lamikhakhaminengi atawuchuba luhlolo lwekutfobela umtsetfo yetindzawo wetekuphatfwa kwekudla, bakhiciti, basabalalisi, emahholiseyi kanye nebatsengisi. Loku kutawufaka ekhatsi tiphaza kanye nebatsengisi jikelele.
Emabhizinisi netitolo letingatfobeli umtsetfo letitsintseka kunanoma ngusiphi sehlakalo sashevu noma letitfolakala kutsi tigcina emakhemikhali layingoti ngendlela lengakavumeleki titawuvalwa.
Kutawentiwa umkhankhaso lomkhulu wekuhambela tonkhe titolo letitiphaza, ema-tuck shop kanye nalabanye batsengisi labangakahleleki, kutawucalwa eGauteng naseKwaZulu-Natal.
Loku kutawentiwa ngemacembu lamikhakhaminyenti lafaka ekhatsi Tinsita Tetemphilo Temkhosi Wemphi waseNingizimu Afrika, bodokotela labasebenta ngetemphilo yemvelo, Luphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika, Umkhandlu Wavelonkhe Webatsengi, bahloli bebasebenti kanye nalabanye.
Sigaba sekucala sekuhlola sitawudzinga kuphotfulwa kungakapheli inyanga.
Bonkhe bakhiciti lababhalisiwe be-Terbufos batawuhlolwa kwentela kucinisekisa kutsi kute imikhicito lephambukiswako iyiswe emakethe lengasiyo yekulima. Inchubo yekusabalalisa nekutsengisa i-Terbufos itawuphenywa kucinisekisa kutsi kulawulwa kuyalandzelwa nekutsi kunekutiphendvulela kutsi batsengisela bani.
Imitsetfosimiso kanye netimisonchubo tekusebenta mayelana nekulandzelela, kupakisha kabusha, kubhubhisa kanye nekutsengiswa tibulalitilokatana, tibulalitinambutane kanye nekudla kutawuciniswa.
Kungenelela kwesibili kumayelana nekuvikelwa kwebantfwana ekuvulelekeni etintfweni letiyingoti:
Litiko Letemfundvo Lesisekelo litawusheshe likhiphe isekhula leya kuMatiko Etemfundvo Etifundza kanye nakuto tonkhe tikolwa mayelana netindlela tekusebenta letincono kakhulu tekuvikela nekulawula kugula lokubangelwa kudla lokunashevu etikolweni.
Ekucaleni kwemnyaka lomusha wesikolwa, Litiko Letemfundvo Lesisekelo kanye neMitimba Lephetse Tikolwa, kanye neLitiko Letemphilo, batawubuyeketa futsi bavuselele tinkhombandlela tetikolwa mayelana nekulawula kwebatfulitinsita bekudla etikolweni tahulumende. Loku kutawufaka ekhatsi ema-tuck shop asetikolweni.
Kutawetfulwa umkhankhaso wekufundzisa ummango lohlose bantfwana, batali, banakekeli kanye nemmango wonkhe mayelana nekuphepha kwekudla kanye nekubona, kuphatsa kanye nekugcinwa kwemakhemikhali layingoti. Lomkhankhaso utawufaka ekhatsi i-GCIS, ematiko ahulumende kanye nema-ejensi, tinhlangano tetimboni kanye netinhlangano temmango.
Loku kutawuphotfulwa ngumkhankhaso wemfundvo yemmango lohloselwe imimango, tiphaza, ema-tuck shop, batsengisi labangakahleleki kanye nalabanye batsengisi mayelana nemitsetfo yetemphilo, kuphepha nekuhlanteka, kukhonjwa kwemikhicito leyingoti, imitsetfo lesebenta kumikhicito leyingoti kanye netijezizo tetemtsetfo.
Tindvuna Temfundvo Lesisekelo Netemphilo kanye nalamanye ematiko ahulumende atawuhlukanisa tibulalitilokatana netibulanambutane letingakafaneli kusetjentiswa emakhaya njenge “tintfo letiyingoti” letingakafaneli kutsengwa noma tisetjentiswe esikolweni. Loku kutawentiwa ngekuya kweMitsetfosimiso yeTinyatselo Tekuphepha Tetikolwa taHulumende.
Kungenelela kwesitsatfu kutawuhloswa ngako kuvikela kubhedvuka kwesikhatsi lesitako:
Nginikete sicondziso sekutsi kusungulwe Tinhlaka Letihlangene Tekusebenta Netebunhloli ezingeni lavelonkhe nelelive kute kubukanwe nalenhlekelele.
Bomasipala betfu bendzawo kutawudzingeka kutsi batsatse tinyatselo letiphutfumako tekubukana nenkinga yekuhlaselwa ngemagundvwane ngekuhlanta emadolobhakati nemadolobha kanye nekususa inkhukhuma. Tonkhe tindzawo tekulahla imfucuta tamasipala kutawudzingeka kutsi tihambisane neMtsetfo Wavelonkhe Wekulawula Imfucuta Yemvelo. Kwehluleka kutfobela umtsetfo kutawuholela ekunswinyweni lokucinile lokufaka ekhatsi ticondziso, tatiso tekulandzela kanye nekucinisekisa kubekwa licala.
Likomidi Lekweluleka Letingcweti Letemphilo liyasungulwa kute litfutfukise tindlela tekuvikela tesikhatsi lesisemkhatsini netesikhatsi lesidze. LeLikomidi litawuba netingcweti letifana netingcweti letibukene nashevu, bodokotela bebantfwana, bodokotela labafundza ngetifo temakhemikhali, bodokotela labafundza ngetifo letibhubhisako, bodokotela labafundza ngetifo temtsetfo kanye nalabanye.
Konkhe kufa kwetigulane letineminyaka le-12 kuya phasi kutawentiwa kutsi kwatiswe eluhlelweni lwe-Notifiable Medical Condition Surveillance System.
Luhlelo lwesitifiketi sekufa ngekwe-elekthronikhi lutawusungulwa kute kuvunyelwe Litiko Letemphilo Lavelonkhe kutsi litfole lwatiso lwesizatfu sekufa ngekushesha ngemuva kwekucinisekiswa kwekufa.
Umsebenti we-Biosecurity Hub utawuciniswa kute kulawulwe kancono kungena kwemikhicito, tintfo letiphilako kanye nemikhicito yetintfo letiphilako letiyingoti ematibukweni ekungena .
Litiko Letekulima lisesigabeni sekubuyeketa kanye nekuvuselela yonkhe imitsetfo lefanele mayelana nekulawula kanye nekugunyata tibulalitilokatana tekulima kutsi isetjentiswe eNingizimu Afrika.
Sikhwama lesihlanganyelwe setigidzi letinge-R500 sitawusungulwa Litiko Letekuhwebelana, Timboni Nekuncintisana kanye Nekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kute kusekelwe emabhizinisi asemalokishini nasemaphandleni, lokufaka ekhatsi titolo temmango letenta imphilo ibe lula. Lemali itawuba yekulungisa emabhizinisi kanye nekwesekelwa lokungesiko kwetimali mayelana nemakhono ebucwepheshe, kulawa kutfobela imitsetfo kanye nekwakha emakhono.
Njengobe sitsatsa letinyatselo tekungenelela, kunengi lesingakwenta sibatali kute sivikele bantfwana betfu.
Njengebatsengi nebatali, uma ngabe sitsenga kudla noma sitfumela bantfwana betfu kutsi bayotsenga kudla, kufanele kutsi kube setindzaweni letinemalayisensi ekutsengisa kudla kuphela futsi letitfobela imitsetfo yekuphepha kwekudla.
Kufanele sihlole kutsi kudla kuphekwa endzaweni lehlobile nalehlantekile yini.
Kufanele sente siciniseko sekutsi kudla lokutsengiswako kuneluphawu lolucacile kanye nemalebuli, nekutsi akukandlulelwa lilanga lakho lekutsengiswa.
Kufanele sifundzise bantfwana betfu ngekuphepha kwekudla futsi sibafundzise kutsi batihlolele bona ngekwabo emalebuli.
Nanoma ngubani lobona kudla lokungekho emtsetfweni kanye nekudla lokuphelelwe sikhatsi sekutsengiswa emimangweni yetfu, kufanele akubike kuKhomishini Yavelonkhe Yebatsengisi.
Inombolo yeKhomishini Yavelonkhe Yebatsengi ngu-012 065 1940.
Kufanele sinakekele kakhulu ngekugcina kanye nekusebentisa tibulalitilokatana kanye nemakhemikhali layingoti.
Kufanele sitsenge kuphela tibulalitilokatana letikutimumatsinchanti tato futsi letibhalwe ngalokucacile kutsi tisetjentiswe emakhaya.
Onkhe emakhemikhali layingoti kumele agcinwe lapho bantfwana bangawafinyeleli khona.
Tiphaza kanye nebatsengisi basesitaladini banemsebenti lokhetsekile wemphilo nekuphepha kwemakhasimende abo.
Badzinga kusebenta ngendlela lenesibopho futsi ngekwemtsetfo.
Kufanele bagcine imikhuba letsite lesisekelo.
Sibonelo, akukafaneli basebentise timumatsi noma tintfo tekusebenta tetintfo temakhemikhali kanye nekudla.
Kungatsengiswa kuphela tibulalitilokatana kanye nemakhemikhali labhalisiwe kutsi asetjentiswe emakhaya.
Kufanele tibhalwe ngalokucacile futsi tibe semaphaketheninchanti ato.
Tikhungo letitfolakala kutsi tinetibulalitilokatana letivinjelwe noma letivaliwe titawubukana netijezizo tetemtsetfo.
Ngiyaphindza futsi, bantfu baseNingizimu Afrika bayacelwa kutsi basebentisane kute bancobe lobumatima lobukhulu.
Kodvwa asikapheli emandla. Kunengi kakhulu lesingakwenta.
Ngamunye wetfu udzinga kwati kancono ngebungoti betibulalitilokatana kanye naleminye imikhicito letiyingoti.
Ngamunye wetfu udzinga kwetfwala sibopho sekuphepha nenhlalakahle yalabo labasedvute natsi, ikakhulukati bantfwana besive setfu.
Ngekusebentisana, ngekucinisekisa kutsi umtsetfo uyatfotjelwa, ngekucaphela nekuba nesibopho, sitawukhona kucedza letinhlekelele.
Ngiyabonga.