UMengameli Cyril Ramaphosa: IKulumo Ngamagulo Abangwa Yitjhefu Esekugomeni

IKulumo KaMengameli Cyril Ramaphosa Ngabantwana Ababulawa Yitjhefu Esekugomeni, Ayethule E-Union Buildings, e-Tshwane

MaSewula Afrika Wekhethu,                    

Namhlanje ntambama ngithanda ukukhuluma nani ngendaba ezwise isitjhaba sekhethu ubuhlungu obukhulu.                                                                                                                                                                 
Seyande khulu imibiko ngokugoma okunetjhefu neyabantwana ababulewe kugoma okunetjhefu lokhu.                                                                                                                                        
Banengi abantu abagula kumbi, kesinye isikhathi bebabhubhe, ngemva kokugoma ukugoma okunetjhefu.                                                                                                                                                                 
Kufumaneke ukuthi okhunye kokugomokhu kuthengwe eentolo eziziimphaza nebantwini abathengisa eentradeni.                                                                                                                                                           
Solo kuthome inyanga kaKhukhulamungu 2024, bama-890 abantu ekubikwe ukuthi bagome ukugoma okunetjhefu eemfundeni zokezi.                                                                                                                           
Iimfunda ezibe nemibiko eminengi khulu ngetjhefu esekugomeni le kube yi-Gauteng ne-KwaZulu-Natala, kwathi i-Limpopo, iFreyistata neMpumalanga nazo zaba nezehlakalo zalokhu ezinengi ezilandela ze-Gauteng nezaKwaZulu-Natala.                                              
Eemvekaneni ezidlulilekwezi ukugoma okunetjhefu kubulele abantwana besitjhaba sekhethu abama-22, ubuncani bakhona.             
Ngenyanga ephelileko kurhayileke abentwana abasithandathu e-Naledi, ese-Soweto.                                                                         

Ongomncani kinabo boke abantwanaba bekaneminyaka esithandathu nje kwaphela. 
                                       
Mancani khulu amagama angadlulisa ubuhlungu namatlhuwo esikiwo sisitjhaba.                                                                                    
Imikhumbulo nemithandazo yethu inemindeni yabo njengoba basemahlungwini wokulahlekelwa bantwababo nje.                                                                                                                                                        
Ukulahlekelwa mntwana yinto ekungakafaneli nakancani ukuthi umbelethi imvelele.                           
Abantwana abancani ababhubhileko bebangasibantwana bemakhabo nje kwaphela. Bebabantwana bethu soke.                                                                                                                                                           
Abantu bekhethu banamalungelo woke wokudabuka emmoyeni nokusilingeka njengoba baqalene nebangamatlhuwo le nje.                                                                                                                                       
Ngeenkhathi ezinje kumele sibuthelele ilizwe lekhethu libumbane, sisebenzisane ukuqeda lokhukufa okuqeda abantwabethu.                                                                                                                                            
Kumele senze isiqiniseko sokobana ibangamatlhuwo enje ingathomi
yenzeke godu.                                                    

Kuthe kungafika ukufokhu, iinqhema zikarhulumende ezimvango zasikima, zisikimela ukulwa nomukghwa lo.                                                                                                                                                         
Kileziinqhema-ke sibala abofokisi bamaPholisa wakwa-SAPS, iimphathimandla eziphethe zepilo, abahloli bebhoduluko, iimphathimandla zomNyango wezokuLima neemphathimandla zeKomitjhini yabaThengi.                                                                                                                                   
IKhabinethi ihlangene bekwaba mahlandla amathathu izokwamukela imibiko yezehlakalo zamva nje ezimalungana nalokhu.           

Nakhu-ke esele sikwazi nje:          
                                                 
IHlangano yamaGulo aThathelanako ikhonjelwe ukuthi yenze iphenyo lesisayensi malungana nemibiko evelileko le, yathola ukuthi abantwana abasithandathu e-Naledi, ese-Soweto, babulewe yitjhefu eyingozi khulu etholakala ekhemikhalini esetjenziselwa ukubulala izinto eziphilako ezilitshwenyo, ebizwa ngokuthi yi-Terbufos.                                                                                                 
I-Terbufos iyingozi embi khulu epilweni yomuntu, ngitjho nanyana ingaba yitsherwana encazana kangangani.                            
I-Terbufos yikhemikhali esetjenziselwa imisebenzi yokulima nokutjala eSewula Afrika.                                           
Ayikavunyelwa ukuthengiselwa ukusetjenziswa emakhaya.                                                                                     
Nokho-ke nanyana kunjalo, i-Terbufos ikhamba ithengiswa eentradeni emalokitjhini nemazabazabeni ‘njengesibulaliinunwana nesibulali sezinto ezilitshwenyo’ ekubulawa ngayo amakhondlo kileziindawo.                                                                                                                                                        
Kuthethwe amasampula ama-84 eemphaza. Kilamasampula, amathathu wawo atholakele ane-Terbufos.                                                                                                                                                           
Ngemva kokuhlolwa kuhlolisiswe, enye ipakana yamatjhipsi etholakele komunye wabantwana ababhubhileko ibe nemitlhala ye-Terbufos ngaphakathi nangaphandle kwayo.                                    

Njengengcenye yephenyo lesehlakalo sokubhubha kwabantwana e-Naledi, abahloli bemuke iimphaza eziimbadlwana itjhefu yokubulala izinto eziphilako ezilitshwenyo.                                                                    
Kileziintolo, laphokhunye bafumene ukuthi ukugoma kubekwa ndawonye netjhefu neensetjenziswa zokuhlwengisa.                                                                                                                                                           
Kutholakele nokuthi leziintolo eziziimphaza azinandawo ephephileko nelungele ukubeka ukugoma, akunandawo yokuhlamba izandla nokuhlanza izitja, ngaleyindlela-ke zandisa amathuba wokucabheleka kokugoma ngamakhemikhali ayingozi.                                                                                                                                                     
Ngitjho nanyana sisaphenya nje, kuqakathekile ukuveza ukuthi lo akusimraro oseemphaza nakezinye iindawo zokuthengisela ezingasisemthethweni kwaphela.       
                                                                                                             
Ukungeluswa nokungalawulwa kokusetjenziswa kwetjhefu ebulala iinrhurhubi emakhaya sekumraro okhulako, ophekelelwa miphumela emimbi khulu.
                                                                 
Emalokitjhini amanengi, enye ikhemikhali, i-Aldicarb, nenye itjhefu ebizwa ngokuthi yi-Galephirimi, zivamise ukuthengiswa eentradeni, zithengelwa ukubulala amakhondlo esele abantu bakholekile ngawo.                       
Kwenzeka lokhu nje, i-Aldicarb (i-Galephirimi) yavalwa ukusetjenziswa ngomnyaka wee-2016 lapha eSewula Afrika.  

Nyakenye, abantwana abathathu Ekurhuleni nabathathu e-Soweto babulawa yi-Aldicarb.                                   
Nasithatha amagadango ngalebangamatlhuwo, kumele sizwisise unobangela walomraro eendaweni zekhethu.                                                                                                                                                                    
Omunye wabonobangela bokusebenzisa itjhefu kuqotjha amakhondlo arhageleko.                                    
Umraro wamakhondlo ubangwa kungalawulwa kuhle kweenzibi kibomasipala abanengi.                                        

Iinzibi nefucufucu azithuthwa ngaso soke sikhathi, iintradi azihlwengiswa, ngaleyindlela-ke iindawo ezinjalo ziphenduka idzaba nesirurhu samakhondlo, neseenunwana, nezinye izinto eziphilako ezilitshwenyo.                     
Kanenginengi, iindawo ezicaphazeleka khulu kuba kusemazabazabeni lapho kuvamise ukuhlala khona abantu abanganalitho, Ngalokho-ke isisombululo esiseduze nesilula khulu kusebenzisa itjhefu enjenge-Terbufos ne-Aldicarb.                                               
Esinye isitjhijilo kukuthi umsebenzi wokuqalelela zepilo eendaweni zekhethu msebenzi waborhulumende beendawo.                       

Abomasipala abanengi abanamandla nemithombo yamandla yokuhlola amabhizinisi akileziindawo bebaqinisekise ukuthotjelwa kwemithetholawulo.                                                                                                    
Ngalokho-ke amagadango esiwathathela lemiraro kumele bona alungise koke okubanga nokuqinisa imiraro esinayo le.                                                                                                                                                 
Kumele sikhandele nokudurhisa abantu ngokurhatjha iindaba ezingasiliqiniso.                                                    
Iphenyo elenziweko akukho lapho liveza khona ukuthi kunomzamo wangabomu wokufaka abantwabethu itjhefu elizweni lekhethu.                                                                                                                                                            

Abukho godu nobufakazi obutjengisa ukuthi umraro okhona lo wenzeka eentolo zeemphaza zamaphandle kwaphela.  

Itjhefu ethengiswako le kungenzeka ukuthi iyathengiswa neentolo zamaSewula Afrika.                               
Soke sithwele umsebenzi wokuvikela labo abacaphazeka lula ukudlula abanye, abahlangana nathi – njengoba simBuso nje, njengoba simphakathi  nje, njengoba simakhaya nemindeni nje.                                      

Ngemva komhlangano weKhabinethi oKhethekileko, siqunte ukuthatha amagadango alandelako:                                                                                                                                            
Igadango lokuthoma kususa itjhefu etholakala eentradeni le.                                                                                      

Igadango lesibili kuvikela abantwabethu ukuthi bangazitholi baphatha itjhefu ebekwe bhamba.                                                           
Igadango lesithathu eliqakathekileko kukhandela ukuthi zingasenzeki lezizehlakalo ezinje ngomuso.                  

Amagadango alandelako la azokuthathwa khona nje:                                                                                        
Ukupheliswa nya kwetjhefu ethengiswa eentradeni:                                                                                                          

Iimphaza amagama wazo athintekako ekubhubheni kwabantwana ziyavalwa ukusukela khona nje.                  
Zoke iimphaza nezinye iindawo ezithengisa ukugoma kumele zitloliswe kibomasipala ezisebenzela eendaweni zabo kungakapheli amalanga ama-21 ukusukela namhlanjesi.  Sizokuvalwa isitolo esizokweqelwa ma-21 wamalanga singakatloliswa begodu esingathobeli imilayelo yezepilo ebekiweko.                                                                                                                                                         

Bakwa-SAPS nabanye abathobelisimthetho kuzakufuneka baphenye, babophe bebatjhutjhise abantu abeqa umthetho nabangathobeli imilayelo nemithetholawulo.  Lapha-ke kuzokufuneka ukusebenza ngokubambisana nabo boke abakhiqizi nabasabalalisi.                            
Iinqhema zephenyo ezimvango wamalunga zizokuhlola ukuthi iyathotjelwa na imilayelo yokuthengisa nokusebenza ngokugoma lapha kuthengiselwa khona, kuhlolwe nabakhiqizi, nabasabalalisi, kuhlolwe namawoliseyila nabathengisi. Lapha-ke kubalwa iimphaza neentolo ezijayelekileko ezithengisa yoke ipahla.                                                                                                                           

Zizokuvalwa iintolo namabhizinisi azakutholakala anesandla etjhefini ezakutholakala ekugomeni nofana ezakufika ekutjhefeleni abantu nofana abathengisi/abantu  abazakutholakala bathengisa amakhemikhali ayitjhefu.                                                                                                                                                          
Kuzokuphunywa ijima elikhulu lokukhamba kungenwa kuhlolwa isiphaza nesiphaza, isitolo nesitodlwana, nezinye iindawo zokuthengisela emazabazabeni (eendaweni eziserhorhomejeni), lapho kuzokuthonywa khona ngesifunda se-Gauteng nesaKwaZulu-Natala.                                                                                                         
Lokhu-ke kuzokwenziwa ziinqhema ezihlanganise iinjamiso zombuso ezihlukahlukileko, ezizakuba malunga weKoro yezePilo yemaJonini, naboSolwazi bezePilo eBhodulukweni, namaPholisa wakwa-SAPS, nomKhandlu wezabaThengi, abahloli bezepilo nabanye.                                                                            

Isigaba sokuthoma sokuhlola kuzakufuneka ukuthi siqede umsebenzaso ngesikhathi esiyinyanga.                                                

Boke abakhiqizi be-Terbufos abatlolisiweko bazakuhlolwa ukuqinisekisa ukuthi akunamkhiqizo ozakuphanjukiselwa emakethe engakaphathelani nezokulima. Ihlelo lomlandelande wokusabalalisa nokuthengisa i-Terbufos lizakuphenywa kobanyana kuzokuba nesiqiniseko sokuthi kuba nesandla esiqinisiweko begodu nalabo abayithengisako bazoziphendulela ukuthi bathengisela abobani. 

Izokuqiniswa imithetholawulo nemithethokambiso ngokulandela umtlhala, ukufaka esiphathini ngobutjha, ukubulawa nokuthengiswa kwetjhefu yokubulala iinrhurhubi neenunwana ezilitshwenyo.          
            
Igadango lesibili limalungana nokuvikelwa kwabantwana bangaphathi itjhefu eyingozi ebekwe bhamba:                
UmNyango wezeFundo eSisekelo uzokuthumela isaziso emiNyangweni yezeFundo eemFundeni neenkolweni zoke, esilimukisa ngeendlela ezihle zokuphathwa ngendlela ehlanzekileko kokugoma eenkolweni.                                                                                                                                                            
Nakuthoma umnyaka omutjha wezefundo, umNyango wezeFundo eSisekelo nemiKhandlu ePhethe iinKolo, kunye nomNyango wezePilo izakubuyekeza beyikhibelele ikombandlela yeenkolo ngeendlela zokulawula abasabalalisi abaletha ukugoma eenkolweni zombuso. Lapha-ke kuzakubalwa neemphaza ezithengisa kileziinkolo.                                                                                                                        
Kuzokuvulwa ijima lefundiso yokufundisa umphakathi, ababelethi, abakhulisi babantwana kunye nomphakathi ngokuphelela kwawo ngezokuphepha kokugoma nokuthi kusetjenzwa njani ngamakhemikhali ayingozi, nokuthi abekwa njani.  Lelijima-ke lizakuba nesandla se-GCIS, neminyango neenjamiso zikarhulumende, neenhlangano eziphathelene nokugoma neziphathelene namakhemikhali kunye neenhlangano zomphakathi.                                                                                            

Lokhu-ke kuzakungezelelwa ngejima lefundiso yomphakathi eyenzelwe umphakathi, iimphaza, ama-tuck shop, abathengisi abangakahleleki nabanye abathengisi, abazakuphakelwa bebangezelelelwe ilwazi ngezepilo, ngezokuphepha kokugoma nangezemithetholawulo yezepilo, nangelwazi elimalungana nokuthi uwubona njani umkhiqizo oyitjhefu, imithetholawulo elawula ipahla eyingozi neyitjhefu kunye nomphumela walokho emthethweni.                                                                                                      

UNgqongqotjhe wezeFundosisekelo banoNgqongqotjhe wezePilo neminye iminyango bazokuhlukanisa imihlobo ethileko yetjhefu engakalungeli ukusetjenziswa emakhaya “njengetjhefu eyingozi khulu” engakavunyelwa ukungena ngejarideni lesikolo, nengakafaneli ukusetjenziswa esikolweni. Lokhu-ke kuzokwenziwa ngokwemiThetholawulo yezokuPhepha eenKolweni zomBuso.        
  
Igadango lesithathu lizokuqala ukukhandela ukuthi ngomuso ungabe usenzeka lomonakalo esele wenzekile.                                     
Ngilayele ukuthi kuvulwe iinJamiso eziHlanganyelweko neenJamiso zobuHloli elizweni loke neemfundeni ngeemfunda ukuthi zizokuqalana nomraro lo.                                                                                  

Abomasipala beendawo ngeendawo kuzakufuneka bathathe amagadango arhabako wokurarulula umraro wamakhondlo ngokuhlwengisa amadrobha babuthe neenzibi.  Zoke iindawo zabomasipala zokulahlela iinzibi kuzakufuneka zithobele umThetho oLawula iiNzibi neBhoduluko eliZweni loke. Abangeze bathobela imilayelo bazakuthathelwa amagadango womthetho afaneleko azababeka amacala.                                                                                                                                                                

Kuvulwa iKomidi yezeLuleko zePilo ezakutlama amahlelo wokukhandela ukuphambana nomthetho  wesikhathi esilingeneko newesikhathi eside. Amalunga weKomidi le azakuba zizazi ezinjengabosolwazi betjhefu, abodorhodera babantwana nezifo zabo, nabodorhodera bamakhemikhali, nabodorhodera abalandelela umsuka wezifo nokurhatjheka kwazo, nabodorhodera abaphenya ngokufa okusolisako nokwenzeka kungakalindeleki khulu, nabanye.                                                                    

Koke ukubhubha kweengulani ezineminyaka eli-12 nangaphasi kwayo kuzakwaziswa emTlolweni wamaRekhodi weenGulani zamaGulo aBikwako (i-Notifiable Medical Condition Surveillance System).                      

Kuzokusungulwa ihlelo elisebenza ngekhomphyutha lokufakazela ukubhubha komuntu, elinqophe ukuvulela umNyango wezePilo indlela nethuba lokuthola unobangela wokubhubha komuntu khonokho umuntu nakaqeda ukuqinisekiswa ukuthi akasekho.           
Umsebenzi weZiko lokuKhandela ukurhatjheka kwamagulo nezifo uzakuqiniswa kobanyana kuzokulawuleka ngcono ukungena nokufahlela kwemikhiqizo, izinto eziphilako neziyingozi eenteyitjhini zemikhumbi zelizwe lekhethu.                                                   

UmNyango wezokuLima usaphethene nomsebenzi wokubuyekeza nokukhibelela yoke imithetho elawula itjhefu ebulala iinrhurhubi  neenunwana ezilitshwenyo kezokulima lapha eSewula Afrika.                      

UmNyango wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano newezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani izokuvula isikhwama seenGidi ezima-R500 esinqophe ukusekela amabhizinisi wemalokitjhini naweendawo zemakhaya, ekubalwa hlangana nawo neentolo zomphakathi ezenzela umphakathi ubulula. Imali yokusekela le izakuba ngeyokuvuselela amabhizinisi nelinye isekelo elingasingelemali kodwana elingelamakghonofundwa wobucwephetjhe, wokuthotjelwa kwemithetholawulo kunye neyokwakhelelwa kwamandla wokusebenza.                                                                                                                  

Kunengi-ke esingakwenza ukuvikela abantwabethu njengababelethi nasithatha lamagadango wokulungisa.                                       
 Njengabathengi nababelethi, nasithenga ukugoma namkha nasithuma abantwana bayokuthenga ukugoma, lapho bathenga khona kumele kube kwaphela seentolo neendaweni ezinelayisense yokuthengisa ukugoma, nezilandela bezihloniphe imilayelo yokuphepha kokugoma.                                                                                                      

Kumele sihlole ukuthi ukugoma esikuthengako kuphekwa bekulungiswe endaweni ehlanzekileko.             
Kumele senze isiqiniseko sokuthi ukugoma okuthengiswako kunamalebuli atloleke nabonakala kuhle, senze nesiqiniseko sokuthi amalebuli lawo awakadlulelwa sikhathi na.                                                                              

Kumele sifundise abantwabethu ngokuphepha kokugoma, sibafundise nokuthi baziqalele bona ngokwabo amalebuli la.                   
 Nanyana ngubani obona ukugoma okungasikho kwamambala nofana okudlulelwe sikhathi kuthengiselwa abantu, sikhombela abikele iKomitjhini yezabaThengi.       
                                                       
Inomboro yeKomitjhini yezabaThengi ithi: 012 065 1940.                  

Kumele sitjheje siyelele nendlela yokubekwa nokusetjenziswa kwetjhefu yeenunwana nezinye iinrhurhubi ezilitshwenyo emakhaya kunye nangendlela yokubekwa kwamakhemikhali ayingozi.                             
Kufanele sithenge kwaphela iimbulaliinunwana netjhefu ebulala iinrhurhubi ezilitshwenyo kwaphela nayibe zingemaphaketheni wazo begodu zilebulwe kwabonakala ukuthi ngezokusetjenziswa emakhaya.                                                                                                                                                                
Woke amakhemikhali ayingozi kumele abekwe lapho abantwana bangeze bawafikelela khona.                    
Iimphaza nabathengisi beentradeni bathwele isibopho esikhethekileko sokuqalelela ipilo yabathengi babo.                                                                                                                                                                                                                                                         Kufanele bathengise ngokutjheja nangokuhlonipha umthetho.     
                                                                      
Kufanele nakanjani bayihloniphe imilayelo yekambiso ethileko ekuphilwa ngayo.                    

Isibonelo, akukafaneli basebenzise isiphathi sinye namkha ithulusi linye emakhemikhalini nekugomeni.                
Yitjhefu yeenunwana nezinye iinrhurhubi ezilitshwenyo ekhaya namakhemikhali atlolisiweko kwaphela avunyelwe ukuthengiswa.                                                                                                                                  
Kumele amaphakethe namkha iimphathi ethengiswa ngazo kube ngebuya nazo efemini lapho ikhiqizwe yabe yavalwa khona.                                                                                                                        
Iintolo nezinye iindawo ezizakutholakala ziphethe nofana zithengisa itjhefu engakavunyelwa zizakuqalana nesandla somthetho.                                                                                                          
Ngiyabuyelela, amaSewula Afrika akhonjelwa ukusebenzisana nakazakunqoba lobubudisi aqalene nabo.                                                                                                                                                                  
Kodwana akutjho ukuthi asinabuyo. Kunengi khulu esingakwenza.  
                                                                   
Omunye nomunye wethu kumele abe nelwazi elingcono ngobungozi betjhefu yeenunwana nokhunye okuphilako okulitshwenyo ekhaya nobeminye imikhiqizo eyingozi.                        

Omunye nomunye wethu kumele atjheje ayelele ngokuphepha nangehlalakuhle yabo boke abahlezi nathi, khulukhulu abantwana besitjhaba sekhethu.                                                                                            
Ngokusebenzisana, ngokuthobelisa umthetho, ngokutjheja nokuyelela, sizakuphumelela ukuyiqeda lebangamatlhuwo.                                                                                                                                  
Ngiyathokoza.                              

Issued by
More from

Share this page

Similar categories to explore