Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa lemayelana neKutfutseleka kulelinye live kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni kanye nemibhikisho yekungatsandzi bantfu bangaphandle

Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa lemayelana neKutfutseleka kulelinye live kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni kanye nemibhikisho yekungatsandzi bantfu bangaphandle

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngifisa kukhuluma nani lamuhla kusihlwa mayelana neludzaba lolukhatsata bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika. 

Kuletinyanga letisandza kwendlula, tinhlobo tebantfu labehlukene baseNingizimu Afrika bavakalise kukhatsateka kwabo mayelana nekukutfutseleka kulelinye live kwebantfu kanye nekutfutseleka kwebantfu kulelive ngalokungekho emtsetfweni.

Lokukhatsateka loku kuvetwa emimangweni yetfu, etindzaweni tetfu tekusebenta, etikolweni tetfu, emitfolamphilo yetfu kanye nakuto tonkhe tinkhundla tekuchumana.

Bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika babuta imibuto lelukhuni kepha lefanele.

Babuta kutsi iminyele yetfu ivikelekile yini.

Bakhatsatekile ngemisebenti yabo.

Bantfu baseNingizimu Afrika baphakamisa letindzaba ngoba bakhatsatekile ngekucindzeteleka kwetinsita tahulumende.

Bakhatsateke ngetekuphepha, kuvikeleka kanye nekubusa kwemtsetfo.

Lokukhatsateka loku kukhona mbamba. Bafanele kutsi balalelwe. Kufanele kutsi kulungiswe.

Bantfu baseNingizimu Afrika bayabuta kutsi tikhona yini tinyatselo letifanele hulumende latitsatsako mayelana nekulungisa letinsayeya.

Namuhla kusihlwa ngifuna kukhuluma ngilungise lokukhatsateka.

Ngifuna kuchaza kutsi hulumende wentani kute atilungise.

Futsi ngifuna kuveta imitsetfomgomo lefanele kutsi isikhombe indlela njengobe sibukana nalensayeya sindzawonye.

Kufanele sibecotfo mayelana nesimongcikitsi lapho lokukhatsateka kuvela khona.

INingizimu Afrika ibukene nemazinga laphakeme laphikelelako ekweswelakala kwemisebenti, ikakhulu kubantfu labasha.

Imindeni leminyenti ibukana nebumatima lobukhulu kakhulu kute ikhone kuphila.

Imimango leminyenti kakhulu ihlangabetana nebuphuya kanye nekungafinyeleleki ematfubeni ngalokwenele.

Etimeni letinjalo, kukhatsateka kungacondziswa kalula kulabo lababonakala njengalabo labachudzelana nabo ngemisebenti kanye nemitfombolusito.

Nanoma kunjalo kufanele sicaphele kutsi kutfutseleka kwebantfu kulelive ngalokungekho emtsetfweni akusiyo imbangela yato tonkhe tinsayeya tetfu tetemnotfo.

Imphendvulo kufanele kutsi kube kukhula kwemnotfo ngekushesha, lutjalomali lolukhulu, kwandziswa kwetimboni, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kanye nekwakhiwa kwetigidzi temisebenti lemisha.

Siyati kutsi kutfutseleka kwebantfu kulelinye live yinkinga yemhlaba wonkhe. Kutsintsa onkhe emave.

Live letfu – njengalamanye lamanyenti kuwo wonkhe umlandvo – lingumkhicito wekutfutseleka kwebantfu kulelinye live.

Kusizatfu sekuhlukahlukana kwetfu futsi kufaka sandla ekuphileni kwetfu lokunemdlandla. 

Njengembuso wentsandvo yelinyenti, semukele tivakashi eveni letfu.

Ngekuhambisana netibopho tetfu temave emhlaba kanye nemagugu etfu emtsetfosisekelo, semukela bantfu labavela kulamanye emave labadzinga kuvikelwa etimphini, ekungcubutaneni, ekubandlululweni nasebudloveni. 

Njengawo onkhe emave emhlabeni, sinemitsetfo lekhombisa kutsi bobani labangafika eveni letfu, yini labangayenta lapha nekutsi bangahlala sikhatsi lesingakanani. 

Umtsetfomgomo losisekelo, lesivumelana ngawo sonkhe, kutsi wonkhe umuntfu longekhatsi kweminyele yeNingizimu Afrika kufanele abe lapha ngalokusemtsetfweni. 

Wonkhe umuntfu losebenta kulelive letfu kufanele kutsi abe nemvume lesemtsetfweni yekutsi asebente.

Wonkhe umuntfu lochuba ibhizinisi kulelive letfu kufanele kutsi abe nemvume lesemtsetfweni yekuchuba ibhizinisi.

Insayeya lesinayo kutsi labanye bantfu batfutsele kulelive letfu ngendlela lengakavumeleki futsi balapha ngendlela ngalokungekho emtsetfweni.

INingizimu Afrika inelilungelo lekucala kusebentisa tinchubomgomo netinyatselo letivimbela kutfutseleka kulelinye live kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni. 

INingizimu Afrika itimisele kuvikela, kusekela kanye nekuchubela embili emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu kulelive letfu, kungaba takhamuti noma bantfu bemave angaphandle.

Sitimisele kuhlonipha tibopho tetfu temave emhlaba.

Umsebenti wekucinisekisa kutsi imitsetfo yekutfutseleka kwebantfu kulelive iyatfotjelwa kusemahlombe embuso futsi kwentiwa ngumbuso kuphela.

Kube nebutsakatsaka indlela  lokuphatfwe ngayo tekutfutseleka kwebantfu kulelinye live

Kube nebutsakatsaka ekucinisekiseni kutsi umtsetfo uyatfotjelwa ngalokugcilile nalokunemandla.

Kube netehlakalo tenkhohlakalo.

Kube nemagebe etinhlelo tetfu letentele phasi kutetsemba kwemmango.

Bantfu baseNingizimu Afrika bafanele kulindzela lokuncono.

Siyasemukela sibopho futsi sitsatsa sinyatselo lesicinile sekulungisa letinkinga.

Bantfu baseNingizimu Afrika banelilungelo lekulindzela umbuso lophumelelako, lonebungcweti futsi lokwati kucinisekisa kutsi imitsetfo yawo iyatfotjelwa.

Ngalokufanele Hulumende utawutsatsa sinyatselo sekubukana naloko lokulindzelwe bantfu bakitsi ekubukaneni nensayeya yekwephulwa kwemitsetfo yetfu yekungena eveni.

Kufanele ngikucacise kutsi tikhulu tahulumende letigunyatiwe kuphela letingatsatsa sinyatselo sekumelena nekwephulwa kwemtsetfo, lokufaka ekhatsi kwephulwa kwemitsetfo yetfu yekutfutseleka kulelive kwebantfu lababuya kulamanye emave.

Kute lomunye umuntfu lovunyelwe, sibonelo, kusukela umuntfu emgwacweni amfune bufakazi bebuve bakhe.

 

Siyati kutsi bantfu baseNingizimu Afrika ababatondzi bantfu bekuhamba njengobe  kute indzawo yekutondza, kubandlulula ngekwebuhlanga, kubandlulula ngekwebulili, kutondza bantfu base-Afrika noma ngabe ngutiphi letinye tinhlobo tekungabeketelelani eNingizimu Afrika.

Njengemimango kanye netinhlangano, akukafaneli kutsi silingeke kutsi sihlanganyele nalabo labafuna sigucukele kubantfu labangakatalelwa eNingizimu Afrika futsi labasemkhatsini wetfu. 

Sitawuphindze futsi akukafaneli kutsi sivumele emacembu kutsi asebentise kukhatsateka lokusemtsetfweni kwebantfu baseNingizimu Afrika kucedze kusimama kwelive lakitsi ngekugcugcutela kungabi nemtsetfo kanye nebudlova.

Sitawutsatsa sinyatselo sibukane nemibutfo lesebentisa kukhatsateka kwebantfu bakitsi mayelana nekutfutseleka kulelive kwebantfu labangekho emtsetfweni kute bachubeke netinhlelo tabo tetepolitiki, leticondzene nemuntfu lucobo lwakhe noma tebugebengu.

Angeke sentiwe tilima noma sifakwe umoya yimikhankhaso yetinkhundla tekuchumana lesabalalisa lwatiso lolungasilo, tindzabambumbulu  kanye nemanga mayelana nebantfu bangaphandle.

Sifanele kutsi sikhatsateke ngekutsi imiva yekulwa nebantfu bangaphandle ngalesinye sikhatsi ihambisana nekuhlambalata kwetinhlanga nebuhlanga, kwetfuka noma kuhlaselwa lokucondziswe kulabanye bantfu baseNingizimu Afrika. 

Silindzele kutsi bantfu bemave angaphandle bahloniphe imitsetfo yetfu. Ngako-ke natsi kufanele siyihloniphe.

Cishe bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayabona kutsi kutfutseleka kulelive kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni kuyinsayeya lenkhulu.

Kutfutseleka kulelinye live kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni, uma kungabukwa, kubangela iNingizimu Afrika bungoti betekuvikeleka, kutinta kanye nenchubekela embili kwetemnotfo. 

Siyati kutsi kutfutseleka kulelinye live kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni kutsikameta kwetfulwa kwetinsita futsi kubeka imitfwalo lengetiwe kutinsita letibalulekile letifana nekunakekelwa kwemphilo kanye nemfundvo. 

Imivila yekutfutseleka kulelinye live iya ngekuya ihlangana nebugebengu lobuhleliwe. 

Emacembu ebugebengu latsintseka ekushushumbisweni, ekuphangweni kwetimali tebantfu ngekwesatjiswa, kumba timayini letingekho emtsetfweni, tidzakamiva kanye nekushushumbisa imali kuvame kusebentisa kutfutseleka kulelinye live kwebantfu labete timphepha kutweba kanye nekufihlwa kwemphahla.

 

Siyati kutsi kutfutseleka kwebantfu kulelive ngalokungekho emtsetfweni kubukela phasi imitamo yetfu yekwakhela bantfu bakitsi imisebenti lehloniphekile. 

Kukhona emabhizinisi kulelive letfu lacasha bantfu lababuya kulamanye emave labete emaphepha ngobe simo sabo semtsetfo sisho kutsi angeke bakhone kumela emalungelo abo.

Labanye bacashi bacasha bantfu lababuya kulamanye emave labangakabhalisi ngobe babakhokhela umholo longaphasi kakhulu kwemholo lomncane futsi babakhokhela ema-awa lamanyenti ngaphandle kwesincephetelo lesifanele. 

Sivete tindzawo tekusebenta letinyenti lapho khona bantfu lababuya kulamanye emave labangakabhalisi basetjentiswa ngaphasi kwetimo letimbi kakhulu.

Bacashi labacasha tisebenti letite emaphepha ngekwati futsi basebentisa butsakatsaka babo bephula umtsetfo.

Babukela phasi emazinga lafanele etisebenti. Babukela phasi kuncintisana lokufanele.

Futsi babukela phasi ematfuba ebantfu baseNingizimu Afrika.

Kutiphatsa lokunjalo kutawuholela ekutseni kube netinhlawulo leticinile kakhulu kanye nekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo lokucine kakhulu.

Imimango leminyenti ivakalise intfukutselo mayelana nelinani lebantfu bemave angaphandle labaphetse titolo temasipaza, titolo tekuhweba kanye naletinye tindzawo letingakahleleki.

Baphikisa ngekutsi emabhizinisi ebantfu bangaphandle acindzetela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bangasebenti kuletimakethe emimangweni yabo. 

Lokukhatsateka loku akukafaneli kutsi kutsalaliswe.

Bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika bativa bashiywe ngaphandle ematfubeni lakhona emimangweni yabo.

Hulumende unesibopho sekusekela emabhizinisi endzawo, kugcugcutela kuncintisana lokunebulungiswa kanye nekwakha timo lapho khona bantfu baseNingizimu Afrika bangahlanganyela ngendlela lenenchazelo kutemnotfo.

Njengelive, njengemimango kanye nanjengelivekati, sidzinga kusebentisana – ngekuhambisana neMtsetfosisekelo wetfu, imitsetfo yetfu kanye netibopho tetfu temave emhlaba – ekubukaneni nekutfutseleka kulelive kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni.

Sifanele kutsi sente njalo ngaphandle kwekusebentisa budlova, kwesabisa, kuhlukunyetwa noma kutondza bantfu bekuhamba.

 

Ngemuva kwetimemetelo letentiwe eNkhulumeni Lemayelana neSimo Sesive ngeNdlovana, hulumende utsatsa letinye tinyatselo letinesincumo tekubukana nekutfutseleka kulelive kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni.

Kuleliviki leliphelile, Ikhabhinethi yemukele Indlela Lephelele Yekulawula Kutfutseleka Kulelinye Live Kwebantfu.

Lendlela ivunywe nguMkhandlu Lohlanganisako waboMengameli, lofaka ekhatsi Bondvunankhulu Betifundza kanye nabo-MEC, bameleli bahulumende wasekhaya kanye nebameleli beNdlu Yavelonkhe Yebaholi Bemdzabu NebemaKhoi-San.

Namuhla kusihlwa, ngitsandza kwabelana nani ngetento letibalulekile lesitentako.

NjengaHulumende inhloso yetfu icacile.

Sifuna iNingizimu Afrika lapho khona wonkhe umuntfu longena kulelive wenta njalo ngalokusemtsetfweni.

INingizimu Afrika lapho khona imitsetfo yekutfutseteleka kwebantfu ihlonishwa futsi iyalandzelwa.

INingizimu Afrika lapho khona emabhizinisi ancintisana ngendlela lefanele. 

INingizimu Afrika lapho khona imimango itiva iphephile futsi ivikelekile.

NeNingizimu Afrika lehlala icotfo emagugwini ayo emtsetfosisekelo kanye nekutinikela kwayo esitfuntini sebantfu. 

Sihlose kufeza lomgomo ngekusebentisa letinyatselo letilandzelako, emkhatsini waletinye:

Kwekucala, sikhona futsi sitawuchubeka nekulwa nekwephulwa kwemitsetfo yetfu yekutfutseleka kwebantfu kuleli, yebasebenti kanye naleminye imitsetfo.

Kwesibili, sitawuchubeka nekuvikela bantfu kutsi bangene kulelive ngendlela lengakavumeleki futsi lengekho emtsetfweni. 

Kwesitsatfu, siyachubeka futsi sitawuchubeka nekucedza inkhohlakalo eluhlelweni lwetfu lwekutfutseleka kwebantfu kuleli.

Kwesine, sitawucinisa imitsetfo netinchubomgomo tetfu tekutfutseleka kwebantfu kuleli.

Ekugcineni, sitawuchubeka nekuhlanganyela nalamanye emave, kufaka ekhatsi emave langomakhelwane kulelivekati lase-Afrika, kute sakhe imphendvulo lebanti yaletinsayeya tekutfutseleka kulelinye live kwebantfu kuso sonkhe sigodzi kanye nasevenikati.

 

Incenye yekucala yemphendvulo yetfu kucindzetelwa lokuhlangene kwekwephulwa kwemitsetfo lekhona yekutfutseleka kwebantfu kuleli, yebasebenti kanye naleminye imitsetfo.

Litiko Letasekhaya, Litiko Lekulawula Iminyele, Imisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika kanye nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo bebakhona futsi batawucinisa inchubo yekubona labete timphepha kanye nekubabuyisela emuva emaveni bantfu bangephandle labete emaphepha labahlala eNingizimu Afrika ngalokungekho emtsetfweni.

Emnyakeni lophelile nje kuphela, Siphatsimandla Sekulawula Iminyele lesikhona kuvimba nekumisa bantfu labangetulu kwa-450 000 lebebatama kungena eNingizimu Afrika ngendlela lengekho emtsetfweni.

Sitawusungula tinkantolo letikhetsekile letitawubukana nekutfutseleka kulelive kwebantfu  kute sisekele ngekushesha kubuyiselwa emuva emaveni abo kwebantfu lababuya kulamanye emave labete timphepha. 

Luphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika, Letasekhaya kanye neLitiko Letekucashwa Nebasebenti bakhulisa lizinga lekuhlola lokucondziswe etinkampanini leticasha bantfu bekufika labete timphepha. 

Njengencenye yekwakha kabusha tekutfolakala kwetisebenti tekucinisekisa kutfotjelwa kwemitsetfo, Litiko Letekucashwa Nebasebenti letfule luhlelo lwekucasha ngetigaba kwebahloli laba-10 000 kulomnyakatimali.

Sitawukwandzisa tinhlawulo, lokufaka ekhatsi kufakwa ejele, kuqebacashi labephula Umtsetfo Wetekutfutseleka Eveni.

Angeke sibe nesimo lapho khona bacashi, ngemuva kwekubekwa licala futsi batfolakala banelicala lekwephula imitsetfo yetfu, bamane-nje bakhokhe inhlawulo bese bachubeka nekucasha bantfu bangaphandle labete timphepha lababasebentisa ngekubachaphata.

Kulungisa kwephulwa kwemitsetfo yekutfutseleka kuleli kwebantfu bangaphandle  kanye nemitsetfo yebasebenti emkhakheni wetekutfutsa, sicala kusebentisa luhlelo lolwentiwe nemboni yekuphatsa nekutfutsa timphahla kanye netinhlangano tebasebenti. 

Incenye yesibili yekuphendvula kwetfu kutsi sivikele iminyele yetfu.

Sonkhe sive lesitibusako sinesibopho sekwati kutsi ngubani longena endzaweni yaso, kutsi kungani bangena nekutsi bavunyelwe kuhlala sikhatsi lesingakanani.

Iminyele lephephile akusilo luphawu lwebutsa lobucondziswe kulamanye emave.

Tiyincabekelwane lesisekelo yembuso lotimele futsi lobuswa kahle.

Njengalokufanele, sitsatsa tinyatselo letichubekako tekuvikela iminyele yetfu.

 

Ngako-ke sitawuchubeka nekutjala timali kutebucwepheshe besimanje, kusakhiwonchanti kanye nakuba sebenti sicinisekise kutsi iminyele yetfu ivikelekile sibe futsi senta kutsi kube nekuhwebelana lokusemtsetfweni, tekuhamba kanye nemsebenti lowentiwako wetemnotfo.

Sitawenta umsebenti wekususa ngetigaba tikhungo tekwemukela bakhoseli etikhungweni letisemnyeleni, sicale ngesikhungo saseTshwane kulomnyaka. 

Lamanye emave lamanyenti anetindzawo tekwemukela bakhoseli letisedvute nendzawo lapho bakhoseli bangena khona kulelive bafuna kukhosela nobe siphephelo.

Kutfutfwa kwetikhungo tekwemukela bakhoseli edvute neminyele yetfu kuhloswe ngako kucinisekisa kutsi ticelo tekukhoselisa tisetjentwa ngendlela lephumelelako, ngendlela lephephile futsi ngendlela lefanele. 

Loku kutawenta kutsi hulumende akwati kutfola tidzingo tekuvikeleka endzaweni yekungena, kucinisekisa kutsi labo labadzinga kuvikeleka mbamba batfola lusito ngekushesha.

Incenye yesitsatfu yekuphendvula kwetfu kutawuba kuchubeka nekucinisa luhlelo lwetfu lwekutfutseleka kulelive  ngekutsi sicedze inkhohlakalo kanye nekusebentisa tebucwepheshe letihamba embili.

Siyachubeka nekucedza inkhohlakalo kanye nekungasebenti kahle kweLitiko Letasekhaya. 

Kufanele sinake kutsi kutfutseleka kuleli kwebantfu bangaphandle  ngalokungekho emtsetfweni kuvamise kutsi esikhatsini lesinyenti kwentiwa yinkhohlakalo.

Tikhulu letitsengisa timphepha, letigcugcutela kungena ngalokungekho emtsetfweni noma letisebentisa kabi lihhovisi lahulumende kuze kuzuze tona, titsengisa kwetsemba kwebantfu baseNingizimu Afrika.

Sitawulandzelela lamacala singapheli emandla.

Labo lababandzakanyekako kuloku babukene nekucoshwa, kushushiswa ngetebugebengu kanye nemiphumela yekujeziza lephelele yemtsetfo.

Sisungula Irejista Yekubhalisa Linanibantfu Ngeluhlelo Lwedijithali lecuketse ibhayomethriki yedatha yawonkhe  umuntfu kulelive, letawuba sisekelo saMatisi Wedijithali.

Ngesikhatsi lesifananako, sitawuyekela kancane kancane tincwadzi tamatisi letiluhlata, letenta kutsi kube nekwebiwa kwamatisi bantfu lababuya kulamanye emave labete timphepha kanye nemacembu ebugebengu lobuhleliwe.

 

Litiko Letasekhaya litawubeka lilanga ngemuva kwaloko letincwadzi letiluhlata tamatisi angeke temukelwe.                                            

Sitawucedza kusetjentiswa kabi kweNombolo Yekubhalisa Timoto, ledzingwa bantfu bemave angaphandle kute babhalise noma batsenge timoto, kepha leseyisetjentiswa njengendlela yekutatisa.

Litiko Letekutfutsa litawukhipha imitsetfo lemisha letawuhambisana nemitsetfo yekutatisa yelive letfu kuletinyanga le-3 letitako. 

Incenye yesine yekuphendvula kwetfu kuvala emagebe lakhona emitsetfweni nasetinchubenimgomo tetfu.

Imitsetfo lelawula kutfutseleka kwebantfu lapha eNingizimu Afrika inhlalunhlalu futsi esikhatsini lesinyenti iyaphikisana. Ivumela tikhala temtsetfo letisetjentiswa bantfu labatfutseleka  kulamanye emave labete timphepha.

Silungisa letikhala.

Hulumende sewuyiphotfulile Inchubomgomo Yavelonkhe Yetekutfutseleka Kulelinye Live Kwebasebenti, lephakamisa linanikhulu lemanani ekucashwa kwebantfu bemave angaphandle labanemaphepha, futsi ikhuluma nekushushiswa kwebacashi labacasha tisebenti letite emaphepha. 

Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinsita Tekucashwa sewuvunywe yiKhabhinethi kutsi wetfulwe ePhalamende. Loku kunika Indvuna emandla ekubeka emanani lamayelana nekucashwa kwebantfu bemave angaphandle kunobe ngumuphi umkhakha wetemnotfo noma sigaba semsebenti.

Litiko Letekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane, lisebentisana neNhlangano YaseNingizimu Afrika Yahulumende Wasekhaya, litawuphotfula inchubo yekucinisekisa kutsi emabhizinisi lamancane nalangakahleleki abhaliswa ngalokufanele. Litawuphindze futsi linikete lesekele emabhizinisi langakahleleki aseNingizimu Afrika ngekusebentisa Sikhwama Setitolo Tetiphaza.

Incenye yekugcina yemphendvulo yetfu kutsi sisebentisane nalamanye emave esifundzeni setfu kanye nakulo lonkhe lelivekati kute silungise insayeya lebanti yekutfutseleka kulelinye live. 

Sidzinga kulungisa timbangela letichuba kutfutseleka kwebantfu kulelivekati letfu nakuletinye tindzawo.

INingizimu Afrika angeke ikhone kubukana netinsayeya tekutfutseleka kulelinye live kwebantfu iyodvwa.

Kutfutseleka kulelinye live kuyintfo yelivekati kanye nesehlakalo semhlaba wonkhe.

Likusasa leNingizimu Afrika alehlukani nelikusasa lelivekati lase-Afrika.

 

Tincindzetelo tekutfutsekela kulelinye live angeke tilungiswe ngetinyatselo tekucinisekisa kuphela.

Tidzinga kuthula lapho kunekungcubutana khona, kukhula kwemnotfo lapho kunekuma khona kanye nelitfuba lapho kunebuphuya khona.

NjengeNingizimu Afrika, sitawuchubeka nekusebentisana nemave lesinebudlelwane nawo ekwakheni i-Afrika lapho khona bantfu bahamba ngekutikhetsela hhayi ngekuphelelwa litsemba.

Ngekusebentisa i-SADC, i-African Union kanye nasebudlelwaneni betfu bemavemabili nalamanye emave, sitawufuna kutfola tisombululo letisimeme taletinsayeya.

Njengencenye yalomtamo, ngitawutfumela titfunywa emaveni lamanyenti ase-Afrika lesinebudlelwane nawo kutsi ayewuchaza letinyatselo lesitimemetelako namuhla kusihlwa.

Ikhabhinethi itawuchubeka ibambelele kuloludzaba futsi itawubuyeketa inchubekelembili njalo-nje ekufezekisweni kwaletinyatselo.

Likomidi Letindvuna Letekutfutseleka Kulelinye Live Kwebantfu litawuchumanisa kuphendvula kwahulumende kuwo onkhe ematiko kanye nemikhakha yahulumende.

Tinhlaka te-NATJOINTS kanye nete-NATJOINTS yeTifundza ticondziswe kutsi ticinise kusebentisana emkhatsini wema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo, bunhloli kanye netekuphepha kucinisekisa kusebenta ngemphumelelo.

Njengoba sisebentela kubukana nalenkinga yekutfutseleka kwebantfu eveni letfu ngalokungekho emtsetfweni, sitimisele kutsi angeke sivumele umuntfu kutsi asebentise lenkinga kucedza kusimamisa live letfu.

Ema-ejensi etfu ekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye netinsita tetekuphepha – letisebenta naletinye tinhlangano tembuso kanye nalabatsintsekako lababalulekile – bakulungele kutsatsa sinyatselo sekuvikela kuphepha kwemmango, kutfobela umtsetfo nekuhleleka, kanye nekuvikela sakhiwonchanti lesibucayi.

Letingucuko letisandza kutetfula emitsetfweni yetekutfutseleka kwebantfu kulelive nakumitsetfosimiso yetfu itawusivumela kutsi sihehe tivakashi, emathalenta emhlaba wonkhe lanemakhono laphakeme kanye nekutjala imali ngetindlela letisemtsetfweni.

Sifanele futsi kutsi sikhumbule kutsi bantfu bakitsi labanyenti baya kulamanye emave bayofundza, bayosebenta kanye nekutfola lwati.

Labanyenti babuya ekhaya banemakhono labalulekile nebungcweti, banembono lobanti wemhlaba futsi basesimeni lesincono sekutfutfukisa imphilo yabo neyemindeni yabo.

 

Kutfutsa kwebantfu kuyindlela yemhlaba futsi kufanele sikulungele kukwemukela.

INingizimu Afrika live lelincono lekutfutsela kulo. Futsi sisengaba ncono.

Kepha loko kusho kutsi imitsetfo yetfu idzinga kuciniswa futsi kutfotjelwa kwayo kwentiwe ngemphumelelo.

Kusho kutsi sifanele kutsi sicedze kutfutseleka kulelive kwebantfu ngalokungekho  emtsetfweni futsi sibukane netinsayeya tetenhlalakahle, temnotfo kanye netekuphepha lokufaka sandla kuto.

Akukafaneli sivumele kutsi sivukele bantfu bekuhamba nobe sivukelane tsine sodvwana.

Kufanele sonkhe siwuhloniphe Umtsetfosisekelo, sigcine emalungelo eluntfu lasisekelo abo bonkhe bantfu futsi sigcine ngekungagucuki umtsetfo welive.

Siyawala umbono wekutsi kufanele sibeketelele kutfutseleka kulelive kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni.

Singavikela iminyele yetfu sibe futsi sivikela sitfunti sebantfu.

Singacinisekisa kutsi imitsetfo yetfu iyalandzelwa sibe sigcina Umtsetfosisekelo wetfu.

Singavikela imimango yetfu sibe sigcina emagugu e-Ubuntu lasichaza njengebantfu.

Njengetinsayeya letinyenti lesike sabukana nato ngaphambilini, singayincoba inkinga yekutfutseleka kulelive kwebantfu labangekho emtsetfweni.

INingizimu Afrika incobe tinsayeya letinkhulu kakhulu kunaleti.

Sikuncobile kwehlukahlukana. Sikuncobile kungcubutana. Sikuncobile kungabi nebulungiswa.

Nayo lena insayeya sitawuncoba.

Loko asingakwenti ngekwesaba, ngentfukutselo, ngentondvo noma ngebudlova, kepha ngebunye, ngekutimisela kanye nekuhlonipha kubusa kwemtsetfo.

Asakheni iNingizimu Afrika levikelekile, lesemtsetfweni, leneluvelo nalephumelelako.

INingizimu Afrika lapho sandzisa khona ematfuba, sivikela sitfunti sebantfu futsi sigcwalisa setsembiso sentsandvo yelinyenti yabo bonkhe bantfu.

Ngiyabonga.

Issued by
More from
More on

Share this page

Similar categories to explore