UMengameli Cyril Ramaphosa: Ukufahlela Kwamaphandle ESewula Afrika Nemitjhagalo Yokuqotjha Amaphandle

IKulumo KaMengameli Cyril Ramaphosa Ngokufahlela Kwamaphandle ESewula Afrika Nemitjhagalo Yokuqotjha Amaphandle, 7 KuMgwengweni 2026                                                                   

MaSewula Afrika wekhethu,             

Namhlanje ntambama nje bengithanda ukukhuluma nani ngendaba etshwenya amaSewula Afrika amanengi.                              

Eenyanganeni ezidlulilekwezi, amaSewula Afrika wemibundu yoke ezwakalise iinghonghoyilo zawo ngamaphandle afahlele nasafahlela eSewula Afrika.                  

Leziinghongoyilo zizwakala eendaweni esihlala kizo, emisebenzini lapho sisebenza khona, eenkolweni, emtholapilo kunye neenkundleni zokuthintana.                   

AmaSewula Afrika amanengi abuza imibuzo ebudisi, kodwana efaneleko.             

Abuza ukuthi ingakghani imikhawulwethu ivalekile, iphephile na.               

Ahlalele evalweni ngemisebenzi.                    

AmaSewula Afrika anghongoyila ngalemiraro ngombana akakahlaliseki ngezenzelwa zomphakathi ezilethwa mbuso.               

Ahlalele evalweni ngokuphepha, ngokuvikeleka nangokusebenza komthetho.             

Leziinghonghoyilo ziyezwakala. Kufanele zilalelwe. Kufanele zilungiswe.                  

 AmaSewula Afrika abuza ukuthi urhulumende kukhona akwenzako na ukulungisa leziintjhijilo/lemiraro.                

Namhlanjesi ngifuna ukukhuluma ngaleziinghonghoyilo.   

Ngifuna ukuhlathulula ukuthi urhulumende wenzani malungana nokulungisa iinghonghoyilwezi.               

Bengifuna nokwendlala ikambisolawulo ekufuze ibe yikombandlela yethu nasiqalana nokulungisa umraro sisoke.                       

Kufuze siqale iqiniso ngobujamo lapho leziinlilo zivela khona.           

ISewula Afrika isahlelwe kutlhogeka komsebenzi okwesabekako, khulukhulu ebantwini abatjha.               

Manengi khulu amakhaya adosa nzima ukuziphilisa.                 

Zinengi khulu iindawo nemiphakathi edosa emhlweni ngomtjhayo netlhoga amathuba.                 

Ebujameni bezinto obunje, kulula ukuthi ukutjharagana kuqaliswe kilabo ababonakala kwanga ngibo ababangisana nabantu bendawo ngemisebenzi nangemithombo yokuphila.                           

Kodwana kumele silimuke bona ukufudukela kwamaphandle elizweni lekhethu akusingunobangela womtlhago wethu womnotho.   

Ipendulo kufuze kube kukhula komnotho msinyana, nokwanda kwamasiso, nokukhula kwamabubulo, nokuthuthuka komthangalasisekelo nokuvulwa kwemisebenzi emitjha eziingidi ngeengidi.                        

Siyazi ukuthi ukuthuthekela kwabantu kamanye amazwe nakezinye iindawo mraro wephasi loke. Kucaphazela amazwe woke.       

Ilizwe lekhethu – njengamanye amazwe amanengi kiwo woke umlando wephasi – lakhiwa ngabantu abafudukela kilo.                  

Ngikho nje ilizwe lekhethu linemihlobohlobo yabantu, begodu lokho kusiza nangokuthi libe nomdlandla wokuphila.                     

Njengoba siyintando yenengi nje, siyazamukela iimvakatjhi elizweni lekhethweli.              

Ngokukhambisana neembopho zethu zamazwe ngamazwe namagugu womthethosisekelo wethu, siyabamukela abantu abafuna ukuphetjhiswa nababalekela izipi, iinturhu nebandlululo emazweni wemakhabo.                    

Njengelinye nelinye ilizwe ephasi, sinemithetho elawula ukuthi ngubani ongeza elizweni lekhethu, afike enzeni, nokuthi uzokuhlala isikhathi esingangani.              

Ikambisolawulo esisekelo esivumelana ngayo soke ithi omunye nomunye umuntu ongaphakathi kweSewula Afrika kufuze abe lapha ngokuvunyelwa mthetho.                         

Omunye nomunye umuntu osebenza elizweni lekhethweli kufuze asebenze lapha ngokuvunyelwa mthetho.                  

Omunye nomunye umuntu onebhizinisi lapha ekhethu kufuze avunyelwe mthetho ukuba nebhizinisi nokuraga ibhizinisakhe leyo kilelilizwe.                       

Umraro esinawo lapha kukuthi kunabantu abafudukele elizweni lekhethweli ngokufahlela, abangakavunyelwa mthetho ukuba lapha.                 

ISewula Afrika inelungelo lokusebenzisa imithethokambiso nokuthatha amagadango wokukhandela nokuvimba amapbhandle afahlela ekhethwapha.                      

ISewula Afrika izibophelele ukuvikela nokusebenzisa beyithuthukise namalungelo wobuntu wabo boke abantu abaselizweni lekhethweli, nanyana bazizakhamuzi zalapha nanyana bamaphandle.                                 

Sinesibopho sokuhlonipha nokugcina iimbopho zamazwe ngamazwe.                       

Umsebenzi wokusebenzisa imithetho elawula amaphandle usezandleni zombuso kwaphela.                         

Kunetlhayelo nobuthakathaka obube khona ekulawulweni kwehlelo lokungena kwabantu elizweni lekhethu.               

Kube netlhayelo nobuthakathaka emsebenzini wokusetjenziswa kwemithetho elawula ukungena kwabantu elizweni lekhethu.        

Kukhona lapho bekunande kuvela khona ubukhohlakali.               

Kukhona lapho bekunande kuba netlhayelo emahlelweni wethu umphakathi ugcine ungasasithembi khona.                     

Kulilungelo lamaSewula Afrika ukulindela okungcono.               

Siyawuvuma umsebenzi loyo begodu sithatha igadango elingumahlukanisa, ukulungisa itlhayelo esikhulume ngayo le.             

AmaSewula Afrika anelungelo lokulindela umbuso obusa kuhle nangepumelelo, osebenza ngobukghonofundwa nokghonako ukusebenzisa imithetho yawo.               

URhulumende uzakuthatha igadango lokulungisa lokho okulindelwe bonyana kwenziwe ngurhulumende ebantwini bakhe malungana nokwephulwa kwemithetho elawula  ukungena kwamaphandle lapha ekhethu.                             

Kufuze ngikubeke kukhanye ukuthi ziimphathimandla zikarhulumende ezinegunya kwaphela ezivunyelwe ukubathathela amagadango abantu abaphula umthetho, ngitjho nabo labo abaphula imithetho yokungena kwamaphandle elizweni lekhethu.                
Akakho omunye umuntu ovunyelwe ukudumela umuntu endleleni/esitradeni afune bona amtjengise iincwadi ezibufakazi bokuthi ngowakuphi.                             

Siyazi bona amaSewula Afrika akanammoya wezondo phezu kwamaphandle, ngombana eSewula Afrika ayikho indawo yezondo yamaphandle, yebandlululo ngomhlobo, yebandlululo ngobulili, yezondo yabantu ababuya kamanye amazwe we-Afrika namkha nanyana kungaba ngiyiphi enye indlela yokungabekezelelani.                        

Njengomphakathi nesizwe soke akukafaneli bona silingeke sihlanganyele nalabo abafuna bona sinine abantu abangakabelethelwa eSewula Afrika kodwana abahlezi hlangana nathi.                     

Akukafaneli bona sivumele iinqhema zabantu zisizakale ngeenghonghoyilo eziliqiniso nezizwakalako zeSewula Afrika  zitjharaganise ilizwe lekhethu ngokuhlohlozela ukwephulwa kwemithetho nokuguruzela.             

Sizobathathela amagadango abukhali abantu abasizakala ngeenghonghoyilo zabantu bekhethu ngokufudukela kwamaphandle ukuphumelelisa yabo iminqopho yepolitiki, neqalene nabo ngobubona, nekhambisana nobulelesi.                     

Angeze sikhohliswe namkha sifakwe umoya majima weenkundla zokuthintana ezirhatjha iindaba ezidungekileko, nezimamanga ngamaphandle.                                   

Kumele sitjheje bona umoya wokunina amaphandle kesinye isikhathi uzifihla ngemva kwemizwa yokuhlukanisa abantu ngomhlobo abangiwo, begodu nangomoya wokunina eminye imihlobo yabantu, nangeenhlamba nokuthukwa kwamanye amaSewula Afrika.    

Silindele bona amaphandle ahloniphe imithetho yelizwe lekhethu. Nathi-ke ngokwethu kufuze siyihloniphe imithetho leyo.               

Pheze woke amaSewula Afrika ayavuma ukuthi ukufahlela kwamaphandle eSewula Afrika kumraro omkhulu.                    

Ukufahlela kwamaphandle kuza nengozi ekulu evikelweni leSewula Afrika, nekuphileni ngokuthula kunye nekukhuleni komnotho welizwe, nakube kuyaliselelwa kuhlale kunjengobanyana kunje.                               

Siyazi bona ukufahlela kwamaphandle kuliya ukuphunyeleliswa kwezenzelwa zezakhamuzi zeSewula Afrika begodu kudisibeza nemithombo yamandla yeSewula Afrika ngezenzelwa ekuphilwa ngazo njengezokwelatjhwa emaziko wezepilo neenkolweni nakamanye amaziko wefundo.                   

Ukufahlela kwamaphandle kuya ngokuya kuthungelelana nokutlanywa kwabatlhurhelisi neengobotjhwani zobulelesi.                    

Abatlhurhelisi neengobotjhwani zobulelesi ekukhukhuthisweni kwabantu, nekugebengeni abantu ngokubakatelela ukuthi babhadale abantu imali abangakayisebenzeli, ukumayini ngokungasimthetho, iindakamizwa kunye nokwenziwa kwemali ngobugebengu bokuyeba bese ‘iyahlanjululwa’ bavamise ukusebenzisa abantu abafahlele eSewula Afrika ukwenza woke lomsebenzi nokufihla ipahla.                

Siyazi ukuthi ukufahlela kwamaphandle kuliya imizamo yethu yokuvulela abantu bekhethu imisebenzi emihle.                           

Kunamabhizinisi elizweni lekhethweli aqatjha amaphandle afahleleko ngombana asazi kuhle ukuthi amaphandle anjalo akakwazi ukusikimela nokulwela amalungelo wawo.                        

Abanye abaqatjhi baqatjha amaphandle afahleleko ngoba babarholela umrholo ongaphasi khulu kwesilinganiso somrholo ekuthiwa ngesiphasi khulu eSewula Afrika; kuthi kunjalo, bebabasebenzise nama-iri angaphezulu khulu kunalawo afaneleko ngokomthetho, ngaphandle kokubabhadala.                         

Sivumbulule iindawo zomsebenzi ezinengi lapho amaphandle afahleleko asetjenziswa khona ebujameni obumbi khulu.                  

Abaqatjhi abaqatjha abasebenzi abafahleleko ngabomu, ngoba basizakala ngokwazi ukuthi abanabuyo, baphula umthetho.            
Baqalela phasi imibandela yokusebenza ebekiweko ngokwenza njalo. Baqalela phasi ihlelo lephaliswano elilungileko kezemisebenzi.                

Baliya bebafiphaze namathuba wamaSewula Afrika nabenza njalo.                  

Abaqatjhi abaraga ngomukghwa onjalo bazakuhlawuliswa ngehlawulo eqiniselwe isandla khulu.                                    

Abantu abanengi emphakathini bezwakalise ukusilingeka kwabo ngamaphandle aphethe iintolo ezimasphaza, neminye imihlobo yeentolo nezinye iindawo zokuthengisa.                     

Balila ngokuthi amabhizinisi wamaphandle akghurumeja amaSewula Afrika angakghoni ukwenza amabhizinisi eendaweni zemakhabo.                         

Asikwazi ukuzeqisa amehlo namkha sizikhaphele ngeqadi leziinghonghoyilo ezinje.               

AmaSewula Afrika amanengi azizwa adinywe amathuba eendaweni zemakhabo.             

Urhulumende uthwele umsebenzi osibopho sokuthi asekele amabhizinisi walapha ekhethu, akhuthaze iphaliswano elilungileko abe avule nobujamo lapho amaSewula Afrika azakufaka khona isandla sokuhlanganyela kuhle emnothweni welizwe lekhabo.        

Njengesizwe, simphakathi, siyikhonthinenthi, kufuze sisebenzisane – ngokulawulwa mThethosisekelo, ngokulawulwa mithetho yekhethu nangokulawulwa ziimbopho zethu zamazwe ngamazwe – ukuze sizokulwa nokufahlela kwamaphandle.                

Kufuze senze njalo ngaphandle kokuvusa inturhu, nokuthusela, nokusabisa ngokucupha abanye abantu namkha ukuzonda umuntu ongasimhlobo ongiwo.                         

Ngemva kweememezelo engazenza eKulumeni yobuJamo beliZwe ngoMhlolanja, urhulumende uthatha amanye amagadango wokulwa nokufahlela kwamaphandle.                  

Ngeveke ephelileko iKhabinethi ivumelene ngeKambiso ePheleleko yokuLawula ukungena kwabantu elizweneli.                             

IKambiso le ivunyelwe yabe yafakazelwa mKhandlu oLungelela ze-Ofisi kaMengameli, efaka ngaphakathi naboNdunakulu naboSomkhandlu, nabajameli baborhulumende beendawo nabajameli beNdlu yamaKhosi nabaRholi beNdabuko nabamaKhoi-San.      

Namhlanje ngithanda ukunazisa ngamagadango aqakathekileko esiwathathako.                     

Umnqopho wethu singurhulumende uyakhanya.                 

Sifuna iSewula Afrika lapho omunye nomunye ongena elizweneli azakungena ngokuvunyelwa mthetho.                                     

ISewula Afrika lapho imithetho elawula amaphandle ihlonitjhwa khona, beyisetjenziswe.                

ISewula Afrika lapho amabhizinisi aphalisana khona kuhle.              

ISewula Afrika lapho umphakathi wayo uzizwa uphephile, uvikelekile.                                   

ISewula Afrika ehlala ineqiniso ngamagugu wayo womthethosisekelo nokuzibophelela kwayo esithunzini somuntu.                        

Sinqophe ukufika kilomnqopho ngokusebenzisa amagadango alandelako naka, hlangana nokhunye.                               

Kokuthoma, sizakuragela phambili ngokubopha izephulamthetho ezephula imithetho yekhethu elawula ukufudukela kwamaphandle ekhethwepha, nezephula imithetho yezabasebenzi neminye imithetho yelizwe.                  

Kwesibili, sizakusolo sibakhandela abantu abafahlela elizweni lekhethu.                              

Kwesithathu, sizakusolo silwa nobukhohlakali obenziwa ehlelweni lekhethu lemithetho elawula ukufudukela kwamaphandle elizweni lekhethweli.                      

Kwesine, sizoyiqinisa ngamandla imithetho nemithethokambiso elawula ukungena kwamaphandle elizweni lekhethweli.            

Kokugcina, sizakusolo sikhulumisana, sibonisana namanye amazwe, esibala kiwo namazwe abomakhelwana bethu elizwekazini le-Afrika, sizokuthola indlela enabileko yokulungisa imiraro yokweqa imikhawulo yamazwe kiwo woke amazwe wesiphande sekhethu nawekhonthinenthi yoke.                      

Igadango lokuthoma lendlela esiyithathako kubopha labo abephula imithetho elawula ukungena kwamaphandle elizweni, nabephula imithetho yezabasebenzi neminye imithetho yelizwe.                                 

UmNyango wezangeKhaya, isiGungu esiLawula imiKhawulo (i-BMA), amaPholisa (i-SAPS) nabanye abathobelisimthetho bazakuqinisa ihlelo lomsebenzi lokuthola nokududula amaphandle afahlileko azokuhlala eSewula eSewula Afrika ngokungasimthetho abuyiselwe emakhabo.                               

Nyakenye nje kwaphela, i-BMA iphumelele ukuqintelisa nokuvimba abantu abangaphezulu kwama-450 000 ebebalinga ukufahlela ngeSewula Afrika.                      

Sizokuvula amakhotho akhethekileko azakusebenza ngamaphandle afahleleko kobanyana azokubuyiselwa emakhabo msinyana.  

I-SAPS, nomNyango wezangeKhaya kunye nomNyango wezabaSebenzi yandisa umsebenzi wokuhlolwa kweenkhampani eziqatjha amaphandle afahleleko.                 

Njengengcenye yokuvuselela amandla wokusebenza, umNyango wezokuQatjha nezabaSebenzi uphume ijima lokuqatjha abahloli abali-10 000 kilomnyaka weemali.                   

Sizokuphakamisa ihlawulo, ezakuba nesigwebo sokudosa ejele ebaqatjhini abephula umThetho oLawula amaPhandle afahlela eSewula Afrika.                              

Angeze sakghona ukuliselela ubujamo bezinto lapho abaqatjhi babanjwa khona, bahlawuliswe ngamacala wokwephula imithetho yethu, ngemva kwalokho babuyele emva babuyisele abantu ebebahlawuliselwe bona, baqatjhe nabanye abafahlele elizweni, babacaphaze ngendlela abafuna ngayo, ungathi akukenzeki litho.               

Ukulungisa ukwephulwa kwemithetho elawula amaphandle nemithetho yezabasebenzi ekorweni yezokuthutha, sizokuthoma ukusebenzisa ihlelo elakhiwe ngabekoro yezokuthutha  neenhlangano zabasebenzi.                                     

Ingcenye yesibili yegadango lethu kuvala imikhawulo yethu.                      

Elinye nelinye ilizwe elizijameleko linesibopho sokwazi ukuthi ngubani ongena nogadanga endaweni yalo, nokwazi ukuthi umuntu loyo uzokufunani, nokwazi ukuthi uzokuhlala isikhathi esingangani elizwenelo.                                     

Imikhawulo evaliweko ayisisitjengiso sobutha kamanye amazwe.               

Imikhawulo evaliweko iyingcenye yesandla esifunekako selizwe elizijameleko nelibuswa ngomthetho.                            

Malungana nalokhu, sithatha amanye amagadango wokuvala nokuphephisa imikhawulo yekhethu.                      

Ngalokho, sizokuragela phambili ngokuthuthukisa itheknoloji yesimodeni, umthangalasisekelo kunye nabasebenzi ukuqinisekisa ukuthi imikhawulo yekhethu ivalekile, iphephile ukube kanti irhwebo elisemthethweni liyaraga, nokukhamba kwabantu okujayelekileko kuyaraga, ngokunjalo neminye imisebenzi yomnotho ejayelekileko nayo iyaraga.                             

Sizokuthoma umsebenzi wokufudusa kancani kancani  iindawo abaphalali abafikela kizo, sizifudusele emikhawulweni. Sizokuthoma ngokufudusa indawo yokufikela abaphalali eseTswane nonyaka.                     

Amanye amazwe amanengi anamaziko wabaphalali eduze nalapho abaphalali bafikela khona nabafuna indawo yokubhaciswa namkha yokuphephiswa kelinye ilizwe.                

Ukuthuthelwa kweendawo zabaphalali eduze nemikhawulo kunqophe ukuqinisekisa ukuthi iimbawo zokubhaciswa zisetjenzwa ngcono, kuhle nangokuphepha.                            

Lokhukuzakwenza bonyana urhulumende akghone ukuthola iindingo zokuvikelwa eendaweni lapho abaphalali bafikela khona, ngaleyindlela labo abadinge isizo lamambala bazokwazi ukusizwa msinyana ngendlela okungakghonakala ngayo.                     

Ingcenye yesithathu yegadango lethu kuzakuba kuqinisa ihlelo lethu elilawula amaphandle ngokulwa nobukhohlakali nangokusebenzisa itheknoloji ebukhali.                      

Solo siyaraga ngokubopha iinkhohlakali nabantu ababhalelwa kukwenza umsebenzi emNyangweni wezangeKhaya.                    

Kufuze sivume ukuthi ukufahlela kwamaphandle kuvamise ukuphunyeleliswa bukhohlakali.                                            

Iimphathimandla zombuso ezithengisa amaphepha, zisize amaphandle ukufahlela eSewula Afrika namkha ezisebenzisa iinkhundla zazo zomsebenzi ukuzizuzela lokho okufunwa ngizo zithengisa abantu beSewula Afrika.                         

Amacala anjalo sizawalandelela bekube sekupheleni.                   

Abanesandla emacaleni anje bazakuqotjhwa, bebabotjhwe, kulandelwe yoke ikambiso yesandla somthetho.                                                                  
Sihloma iRejista yesiTjhaba yobuHlakani, ezakuba nedatha  yebhayomethrikhi yomunye nomunye umuntu ongaphakathi kwelizweli; lokhu kusisendlalelo sama-ID weDijithali.                                     

 Khona khonapho, ama-ID aziimbhugwana sizowakhupha kancani kancani, njengombana enza kube lula ukuthi amaphandle afahleleko, anganamvumo yokuba lapha akghone ukweba imininingwana yama-ID wamaSewula Afrika ayenze yawo, ngokunjalo nabatlhurhelisi bobulelesi nabo bakghone ukwenza soneso.                      

UmNyango wezangeKhaya uzakubeka ilanga lokugcina lokuvala ukusebenza kwama-ID weembhugwana.                                                                                         
Sizokuqeda ukusetjenziswa ngokungakafaneli kweNomboro ekuTholwa ngayo amaCala weNdlela wamaPhandle  (i-TRN), esetjenziswa amaphandle nakathenga nalokhuya nakatlolisa iinkoloyi zawo, kodwana esetjenziswa njengendlela yokuveza ukuthi umnikazi ngubani.               

Eenyangeni ezintathu ezizakwezi, umNyango wezokuThutha uzokumemezela imithetho emitjha ezakukhambisana nemithetho yokwaziwa komuntu.                 

Ingcenye yesine yegadango lethu kuvala iintunja ezivuzisa okunengi emithethweni nemithethwenikambiso yethu.                            

Imithetho elawula imithetho yamaphandle lapha eSewula Afrika imikghedlha begodu kanengi ivamise ukutjhayisana. Ivumela iintunja zomthetho amaphandle afahleleko asizakala ngazo.                                                                                                             

Siyakulungisa lokho.                 

URhulumende uwuqedile umThethokambiso oLawula abaSebenzi abamaPhandle, ophakamisa ukuthi kubekwe inani labasebenzi abamaphandle abanemvumo yokuba seSewula Afrika, abazakuvunyelwa ukusebenza eSewula Afrikapha, nokhuluma ngokuthi kuzakusetjenzwa njani ngokubotjhwa kwabaqatjhi abaqatjha abasebenzi abamaphandle afahleleko.                       

UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho wokuQatjhwa kwabaSebenzi uphasiswe yiKhabinethi kobanyana uyokwethulwa ePalamende. Lokhu kuhlomisa uNgqongqotjhe ukuthi akwazi ukubeka inani labasebenzi abamaphandle kunanyanangiyiphi ikoro yomnotho namkha yomsebenzi webizelo.                                            

UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani, ngokusebenzisana neHlangano yaboRhulumende beeNdawo eSewula Afrika (i-SALGA), uzakuqedelela ihlelo lokuqinisekisa ukuthi amabhizinisi amaNcani nangakahleleki atloliswe ngendlela efaneleko. Uzakubuye usekele namabhizinisi amaNcani weSewula Afrika ngesiKhwama sokuSekela amaSphaza.                         

Igcenye yokugcina yegadango esilithathako kusebenzisana namanye amazwe esiyingini sekhethu nekhonthinenthini yoke ukulungisa umraro wokufudukela kamanye amazwe ngokuphelela kwawo.                                

Kufuze sizilungise izinto ezihlohlozela ukufudukela kamanye amazwe ekhonthinenthini yekhethu nakamanye amazwe.                      
ISewula Afrika ayikwazi ukulungisa umraro wokufudukela kamanye amazwe iyodwa.               

 

Ukufudukela kamanye amazwe sisiga esenzeka ekhonthinenthini yoke ye-Afrika nephasini loke.                   

Ingomuso leSewula Afrika alihlukaniseki ekusaseni lekhonthinenthi ye-Afrika.                   

 

Igandelelo lokufudukela kwabantu kezinye iindawo nakamanye amazwe angeze kwalungiswa ngokuthotjeliswa kwamagadango athathwako kwaphela.            

 

Lifuna ukuthula lapho kunenturhu nepi khona, lifuna ukukhula komnotho lapho ukukhula kubhajwe khona, lifuna ithuba lapho kubhoke umtlhago khona.                       

NjengeSewula Afrika, sizakuragela phambili ngokusebenzisana namazwe esakhelene nawo ukwakha i-Afrika lapho abantu bazazikhambela khona ngokuzikhethela nokufuna ukukhamba lapho bangakhanjiswa mtlhago khona.             

Nge-SADC, ne-AU kunye nemikhulumiswaneni yethu yobudlelwana bobubili namanye amazwe, sizakufuna ukuthola iindlela ezisimemeko zokurarulula imiraro le.                 

Njengengcenye yalomzamo, ngizokuthumela iinthunywa emazweni we-Afrika ambadlwana abomakhelwana bethu  kobanyana ziyokwethula amagadango esiwamemezela namhlanjesi lawa.                         

IKhabinethi izakusolo ibeke ilihlo endabeni le, inande ibuyekeza  nendima eyenziwako ekuphumeleliseni amagadango la.               

IKomidi eyiHlanganisela yemiNyango ngemiNyango ngezokuLawulwa kokungena kwamaphandle eSewula Afrika izokuhlanganisa amagadango azakuthathwa minyango ngeminyango neminye imikhakha karhulumende.                                

Iinjamiso ze-NATJOINTS ne-NATJOINTS yeemFunda ilayelwe bona iqinise ukusebenzisana hlangana kwabathobelisimthetho, zobuhloli nezokuvikela, ukwenzela bona kuphunyeleliswe umsebenzi kuhle.                    

Njengombana sisebenzela ukurarulula umraro wokufahlela kwamaphandle nje, sincamile ngokuthi asizukuvumela muntu asizakale ngalokhu kobanyana adunge bekatjharaganise ilizwe lekhethu.                                       

Abathobelisimthetho bekhethu neenjamiso zokuphepha – ngokusebenzisana nezinye iinjamiso zombuso nababelani – sebakulungele ukuthatha amagadango wokuvikela umphakathi, kugcinwe umthetho nokuthula, kuvikelwe umthangalasisekelo oqakathekileko.                   

Amatjhuguluko esisandukuwenza la emithethweni nemithetjhwanenilawulo elawula amaphandle azasisiza ukubiza iimvakatjhibukeli, namathalenta asezingeni eliphezulu lamakghonofundwa namasiso ngeendlela zomthetho.                                      

Kufuze sikhumbule ukuthi bekhethu abanengi baya kamanye amazwe bayokufunda, bayokusebenza, bebayokuthola nelimuko lokusebenza.                             

Abanengi babuya ekhaya sebanamakghonofundwa amahle nalisizo, nelwazi elikhethekileko, nengqondo evulekileko ngezinto nangepilo yephasi, bebabe sebujameni obungcono bokwenza ipilwabo ibe ngcono, ngokunjalo nepilo yabemakhabo ibe ngcono.    
Ukufuduka nokuthuthela kamanye amazwe yindlela yephasini, begodu kumele sizimisele ukukwamukela.                              

ISewula Afrika ililizwe elingcono lokufudukela kilo. Begodu singaba ngcono sinjalo ngokufudukela kwamaphandle kiyo.                    
Kodwana lokho kutjho ukuthi imithethwethu kufuze iqiniswe beyiqiniselwe nesandla ekusetjenzisweni kwayo.                                  

Kutjho ukuthi kufuze siqede ukufahlela kwamaphandle eSewula Afrika, sisebenze ngeentjhijilo zokuhlalisana komphakathi, nezomnotho nezokuvikeleka ezithuweleliswa ngikho ukufahlela kwamaphandle.                           

Akukafaneli bona sivukele amaphandle namkha sijikelane sodwa.                       

Kufuze soke sihloniphe umThethosisekelo, sisekele amalungelo wobuntu wabantu boke, sihlale sihlonipha besisekele nomthetho welizwe.                      

Siyawurarha umbono othi kumele sibekezelele amaphandle afahlela elizweni lekhethu, angene kilo ngokukungasimthetho, azokuhlala kilo ngokungasimthetho.                 

Singavikela imikhawulo yethu ukube ngahlanye sivikela nesithunzi somuntu.                   

Imithetho yethu singayisebenzisa ukube ngahlanye sihlonipha besisekela nomThethosisekelo.                     

Singavikela iindawo zomphakathi wekhethu ukube ngahlanye sibabalela besilonda amagugu woBuntu ekungiwo asihlathulula ukuthi sisisizwe siphi.                   

Njengazo zoke iintjhijilo esikhe saqalana nazo phambilini, singawunqoba umraro wokufahlela kwamaphandle elizweni lekhethu.      
ISewula Afrika ikhe yanqoba iintjhijilo ezikulu khulu kunalezi.                

Sanqoba ukuqalanganiswa. Sanqoba ukurarana. Sanqoba ukutlhogakala kobulungiswa.                                                               

Sizasehlula nesitjhijilwesi.                         

Asenze lokhu, singakwenzi ngokwesaba, singakwenzi ngokusilingeka netukuthelo, singakwenzi ngezondo namkha ngenturhu, kodwana ngokubumbana, ngokuzimisela  nangokuhlonipha isandla somthetho.                       

Asakheni iSewula Afrika evikelekileko, ephephileko, enomthetho, enethando nephumelelako.                     

ISewula Afrika lapho sizakukhulisa khona amathuba, sivikele isithunzi sabantu, sigcine nesithembiso sentando yenengi kiwo woke umuntu.                    

 Ngiyathokoza.                         

 

Issued by
More from
More on

Share this page

Similar categories to explore