Inkhulumo Yebunjalo Belive leyetfulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa Lihhole Lelidolobha laseKapa/Cape Town City Hall
Somlomo weLibandla Lavelonkhe (we-NA), Mk. Thoko Didiza;
Sihlalo weMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza (we-NCOP), Mk. Refilwe Mtshweni-Tsipane;
Mengameli Wangaphambilini waseNingizimu Afrika Mnu. Kgalema Motlanthe;
Sihlalo Wangaphambilini we-NCOP, Mnu. Amos Masondo;
Sihlalo Wangaphambilini we-NCOP, Dkt. Naledi Pandor;
Mphatsidolobha weLidolobhakati laseKapa, Mnu. Alderman Geordin Hill-Lewis,
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko Nebaholi beMakhoyisani, Inkosi (Kgosi) Thabi Seatlholo;
Isithwalandwe Seaparankoe, Mam’ Sophie de Bruyn;
Mengameli weContralesa, Inkosi (Kgoshi) Mathupa Mokoena;
Malunga Ephalamende;
Baphatsitifundza tetfu; Bantfu Bakitsi BaseNingizimu Afrika
Eminyakeni lengemashumi lasikhombisa leyengcile, tinkhulungwane tabomake labebavela kuto tonkhe tinhlanga bashuca baya e-Union Buildings – tinhlitiyo tabo tishaya ngenhloso lefanako.
Bahlome ngelisubucili lelingakavami kanye nekutimisela, labomake baba nesibindzi sekubuka tindzawo tekuhlola nekuhlukunyetwa kwemaphoyisa.
Ngelivi lelikhulu nalelicacile, batsi:
“Ngeke siphumule sidzimate siphumelele kutfolela bantfwana betfu emalungelo abo lasisekelo enkhululeko, bulungiswa nekuphepha.”
Sikhumbula umfanekiso lonemandla waLilian Ngoyi, Helen Joseph, Sophie de Bruyn kanye naRahima Moosa baphetse tikhali teticelo lebebayotetfula emnyango waNdvunankhulu longazange atihluphe kutsi ahlangane nabo.
Sicelo ngasinye labasetfula besinesisindvo sebulungiswa, ngayinye yalamasiginetja la-100 000 lebebagcogcile bekaveta sifiso senkhululeko nekulingana.
Kwaphela emaminitsi lange-30, labomake beme etitebhisini te-Amphitheatre bathulile, bangahlabeli, bangakhulumi.
Umfanekisomcondvo lonemandla walabomake labeme bathulile bewukhombisa loko labakuncumile kanye nekutibophelela kwabo eluntjintjweni.
Kuthula kwabo kwakhombisa buhlungu lobujulile bemiva kanye nekukhungatseka lobekubangelwa kuhleleka kwekucindzetelwa kwelubandlululo.
Lokuthula kwabo bekukhombisa lusizi nentfukutselo lebebakuva ekulweni kwabo balwela bulungiswa nekulingana.
Kuthula kwabo kwaba sikhatsi lesidze ngalokwenele kutsi kwente tikhulu telubandlululo lebetibabuka tingahlaliseki.
Ngaleso sikhatsi sekuthula, bakhombisa umhlaba kutsi bekungasiko kumemeta kwentfukutselo kepha kuthula kwekutimisela, lokudzilita tintsaba.
Ngemuva kwalokuthulisa kwabese kulandzela kuhlabela lesekusicubulo lesidvumile lesingumalandvo wetfu wemzabalazo, lesiluphawu lolukhombisa indzima lenemandla leyadlalwa bomake emzabalazweni wekulwa nelubandlululo
“Wathint’ abafazi, wathint’ imbokodo. You strike a woman; you strike a rock”.
Kutsiwa lesicubulo salabomake savula emabala e-Union Buildings, sagucula sihlalo semandla embuso saba yinkhundla yekubhikisha, lapho khona sibindzi sahlangana neligunya.
Namuhla kusihlwa, sihlonipheke ngekuba naMake Sophie de Bruyn emkhatsini wetfu, longulomunye webaholi balowomshuco futsi lobekacinile emzabalazweni wetfu wenkhululeko.
Yena kanye nalabanye bomake labaningi labatinikele kakhulu emzabalazweni wetfu wenkhululeko basikhumbuta kutsi bomake bebasolo bamahambambili engucuko, balungele kusukuma, bakhulume futsi bangapheli emandla ekulwela bulungiswa.
Kugubha lomkhosi, ngicela kutsi nisukume nishaye lihlombe nishayele bomake labashuca bacondza e-Union Buildings ngemnyaka we-1956 kanye nabo bonkhe bomake belive letfu labachubeka nekulwela emalungelo lasisekelo enkhululeko, bulungiswa netekuphepha.
Bekungeminyaka lenge-50 leyengcile, ngalowo moya lofanako wekuphikisa newemzabalazo, lapho khona bantfu labasha eSoweto baphuma esikolweni bashuca bacondza e-Orlando Stadium baphikisa kuphocelela kutsi ngeSibhunu sibe lulwimi lwekufundza nekufundzisa kanye neluhlelo lolutondvwako lweMfundvo yeBantu.
Sibindzi sabo ebusweni bembuso locindzetela ngesihluku savakala emhlabeni wonkhe futsi saletsa kunakwa lokusha emzabalazweni wetfu.
Kutimisela nekutinikela kwelusha lwangemnyaka we-1976 kanye netitukulwane tebantfu labasha labatawulandzela, kuyachubeka nekusikhutsata.
Eminyakeni lengemashumi lamatsatfu leyendlulile, ngemnyaka we-1996, Sigungu seMtsetfosisekelo semukela umbhalo sive setfu sentsandvo yelinyenti sasungulwa etukwawo.
Umtsetfosisekelo wetfu uveta umoya wabomake labashuca baya e-Union Buildings ngemnyaka we-1956, bantfu labasha bangemnyaka we-1976 kanye nebantfu labanyenti baseNingizimu Afrika labavela kuto tonkhe tinhlangotsi temphilo labalwela inkhululeko yetfu.
NguMtsetfosisekelo loveta tifiso tebantfu baseNingizimu Afrika tesive lesibumbene nalesinekuthula; sive lesilahle emaketane ekucindzetelwa kanye nesikhatsi lesengcile sekubandlululana.
NguMtsetfosisekelo losicela kutsi singagcini-nje ngekulungisa kungabi nebulungiswa kwesikhatsi lesengcile, kepha kancane kancane sifezekise lilungelo labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lekutfola tindlu, kunakekelwa kwetemphilo, kudla, emanti, kuvikeleka kwetenhlalakahle, imfundvo kanye nemphilo lencono nalenemphumelelo yabo bonkhe bantfu.
Namuhla, kufanele sitifeze letifiso emhlabeni logucuka ngekushesha. Umhlaba lapho khona kuticabangela wena kuphela ungacabangeli labanye sekutsatse sikhundla setintfo letitsintsa wonkhewonkhe letivamile. Umhlaba lapho khona kuhwebelana kusetjentiswa njengelithulusi lekuphocelela.
Umhlaba lapho khona emandla atfolakala alungile futsi labanemandla batitfutsela nobe batiphocelela kulabo lababutsakatsaka. Kute sikhone kuhamba kulelive lelisha, kufanele kutsi sisebentise emandla etfu njengesive.
Emandla etfu avela emagugwini etfu. Emagugu esitfunti nekulingana, ekungabandlululi ngekwebuhlanga nekungabandlululi ngekwebulili, kwehlukahlukana kanye nekubaluleka lokuyimvelo kwawo wonkhe umuntfu.
Kuvela ebantfwini bakitsi, kubeketela kwetfu, kuphana, umusa kanye nekubumbana
Kuvela ekutibopheleleni kwetfu lokucinile kugcina emalungelo kanye nekucinisekisa sitfunti sebantfu emmangweni wetfu lababhekene nelubandlululo nekubandlululwa, lokufaka ekhatsi bantfu labakhubatekile kanye nemalunga emmango we-LGBTQI+.
Emandla etfu avela ekutimiseleni nasekusombululeni kwetfu. Kuvela ekusunguleni kanye nenshisekelo.
Emandla etfu avela kutipho tetfu temvelo, timbiwa letisemhlabeni wetfu kanye nekuceba kwemhlabatsi wetfu, ebuhleni betintsaba kanye nekumatubuko etfu.
Emandla etfu avela etikhungweni tetfu, leticinile futsi letitimele, kanye nasemoyeni wentsandvo yelinyenti nenkhululeko lehlala ekujuleni lokungekhatsi kwetfu.
Emandla ekucina nemandla etfu avela kulomunye nalomunye. Kuvela kuloko lesikuzuzako uma sisebenta ngekubambisana.
Emandla etfu avela ekuhloniphaneni kwetfu, ngisho nobe singahlukana etindzabeni letehlukahlukene.
Emandla etfu aphindze avela kulabadvuna nabomake betemidlalo labachubeka nekuphakamisa umjeko waseNingizimu Afrika esigabeniyemhlaba wonkhana futsi baletse ludvumo esiveni sakitsi.
Njengoba sibuka bunjalo besive sakitsi, singasho kutsi lamuhla sinemandla lamakhudlwana kwendlula umnyaka lophelile.
Umnotfo wetfu uyakhula futsi, futsi lokukhula kwenteka ngesivinini.
Nanoma-nje sitfole nemakota lamane lalandzelanako ekukhula kwemkhicito wasekhaya wonkhe, siyati kutsi kufanele kutsi ukhule ngekushesha lokukhulu kute uhlangabetane netinsayeya tetfu tetenhlalo netemnotfo.
Sizuze tinsalela letimbili letilandzelanako tesabelomali lesiyinhloko.
Silinganiso setfu setikweleti sesibe ncono, emazinga entalo ayehla kantsi nekwenyuka kwemazinga emali kusesigabeni lesiphasi kakhulu kuleminyaka lenge-20 leyengcile.
Sisendleleni lecacile yekusimamisa sikweleti setfu savelonkhe. LiRandi selicinile kuneLidola.
I-Johannesburg Stock Exchange, lengulenkhulu kakhulu kulelivekati lase-Afrika, yente kahle kakhulu kulomnyaka lophelile.
Lokukhula kukhombisa kuvuka kwemnotfo ngalokubanti, kutetsemba kwebatjalimali kanye nekukhula kwenshisekelo yekutsenga tabelo eNingizimu Afrika.
Tindleko tetfu tekuboleka tehlile.
Ngekusebentisa i-Operation Vulindlela, sente inchubekelembili lebonakalako ekuguculweni kwemnotfo ngekushesha kanye nekuvula indlela yekutjala imali kanye nekucudzelana.
Sicedze kucishwa kwagezi futsi sakha luhlelo lwagezi lolunemandla kakhulu nalolucinile nobe lolukhona kumela timo.
Sente inchubekelembili ekwenteni ncono kusebenta kwemasango etfu kanye nabojantji betitimela tekuhambisa imphahla, sikhulisa kancane kancane umtsamo wemphahla lesiyikhiphela ngaphandle kwaleli nalesiyingenisako kulelive lakitsi.
Sibuyisele luhlelo lwebegibeli betfu lwakaloliwe esimeni salo lesifanele, njengobe nyalo linyenti lebagibeli liyakhona kuhamba liye emsebentini ngetitimela letinsha letakhiwe kuleli – lokunciphisa kakhulu tindleko tabo tekukhokhela titfutsi.
Eveni letfu lonkhana sitjala timali emigwacweni, emabhulohweni, kubojantji bakaloliwe, emasangweni, emadamini, netindzawo letiphehla gezi ngemoya nelilanga.
Sesakhe ematfuba langetulu kwetigidzi leti-2.5 ngekusebentisa Sikhutsato Sekucasha SaMengameli, kakhulukati kebantfwini labasha nalabasikati.
Tinhlelo Temisebenti Yahulumende Leyandzisiwe (i-EPWP) kanye neTemisebenti Yemmango (i-CWP) tiyachubeka nekunika bantfu labaningi ematfuba emsebenti kulo lonkhe lelive lakitsi.
Kulomnyaka lophelile kube nelizinga leliphakeme kakhulu lekuphumelela kuMatikuletjeni emlandvweni wetfu, lapho khona kuphumelela ngelizinga leBhatjhela (Bachelor) kube ngetulu kwakubili kwalokutsatfu lokuvela etikolweni letisemimangweni lehluphekako nobe lebeyincishwe ematfuba.
Njengobe umnotfo ukhula, lizinga lekungasebenti selicala kwehla.
Ngekukhulisa kuvikela kwetfu kwetenhlalo ngekusebentisa Sibonelelo Sekusita Labahluphekile Ngesihhamulo Setenhlalo, sesinciphise linani lebantfu labete kudla.
Sicinisa imitsetfo yetfu yekulwa nekukhwabanisa.
Live letfu selisusiwe eluhlwini lolumphunga lweLicembu Lembutfo Lelisebenta Ngetimali mayelana nelushushumbiso lwekugeza imali kanye nekwesekela buphekula ngetimali.
Umsebenti lesiwentile wekwakha kabusha tikhungo letimcoka kusuka ekutfunjweni kwahulumende kukhombisa imiphumela. Luphiko Lwekugcogca Umtselo LwaseNingizimu Afrika seluphindze lusiphatsimandla setemtselo lesihamba embili ngekwelizinga lemhlaba.
Luphiko Lwekuphenya Inkhohlakalo lwenta inchubekelembili ekushushiseni emacala lasezingeni leliphakeme. Lokubaluleke kakhulu kutsi luhlelo lwetfu lwentsandvo yelinyenti luyakhula futsi lukhula ngemandla.
Hulumende Webunye Bavelonkhe (i-GNU) ukhombisile kutsi kuyakhonakala kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bahlangane bavela emacenjini etembusave lehlukene basebente ngekwemgomo munye mayelana nekukhula nenchubekelembili.
Kulomnyaka lophelile, semukele baholi bemhlaba wonkhe eNgcungcutseleni ye-G20 lebe yimphumelelo, leyakhombisa emandla elive letfu esigabeni semhlaba wonkhana.
Kwetsemba kuyakhula emkhatsini webatjalimali, emabhizinisi kanye nebatsengi
Letintfutfuko tingumphumela wemtamo lotimisele kuhulumende wonkhana kanye nawo wonkhe ummango. Tikhombisa loko lokungenteka nasisebenta simunye nangenjongo.
Nyalo, sinelitfuba lelikhetsekile lekwenta letinzuzo kutsi tibe kukhula lokusimeme. Nanobe lentfutfuko ikhona, kufanele sibe neliciniso mayelana netinsayeya lesisabukene nato.
Nanoma-nje sichubekela embili, akukafaneli sitsi sesiphumelele. Sisasekhashane nalapho kufanele sibe khona.
Ebantfwini labaningi, imphilo isachubeka nekuba lukhuni. Imisebenti iyindlala futsi litfuba alifinyeleleki. Bantfu baseNingizimu Afrika bakhatsatekile ngebugebengu lobunebudlova kanye nenkhohlakalo.
Bakhatsatekile ngesimo sahulumende wasekhaya kanye nekungakhoni kwakhe kwetfula tinsita letisisekelo etindzaweni letinyenti talelive.
Ngetulu kwako konkhe, bafuna umsebenti kamatima futsi bafuna imali yekunakekela imindeni yabo.
Singacina kuphela nangabe silingana, nangabe inchubekelembili lesiyentile ibonwa ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
Umtsetfosisekelo usicela kutsi sisebentele ummango lapho khona wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika anelitfuba lelifanele lekutentela imphilo lencono; lapho khona wonkhe umntfwana atfola imfundvo lehloniphekile kanye nelitfuba lekusebenta futsi aphumelele.
Ummango lesifuna kubuyiselwa kuwo tindzawo tetfu letivulekile bese sihlangana nalomunye nalomunye etitaladini singulabalinganako. Lapho umbuso usebentela bantfu fbese kutsi labakhohlakele babukane nemiphumela yaloko.
LeNkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) iveta tento lesititsetse kusukela emnyakeni lophelile kanye netinyatselo lesitawutitsatsa kulomnyaka kute sichubekisele embili tintfo letibalulekile temasubuciko e-GNU.
Labocalangaye ngulaba:
Kwekucala, kuchuba kukhula lokungukhukhulelangoco kanye nekwakha imisebenti;
Kwesibili, kunciphisa buphuya kanye nekulwa netindleko tekuphila letiphakeme. Kwesitsatfu, kwakha umbuso lonemandla, lonebucotfo futsi lotfutfukako.
Lamuhla kusihlwa, siniketa emabalengwe emsebenti lekufanele siwente sindzawonye sakhe imimango lenemandla kanye nesive lesinemandla.
Siniketa emabalengwe emsebenti lekufanele siwente sindzawonye sakhe iNingizimu Afrika lephumelela kakhulu, lefaka konkhe ekhatsi, lenekuthula, lebumbene futsi ekugcineni kwako konkhe ilingane kakhulu.
INingizimu Afrika lenemandla kufanele iphephe futsi ivikeleke.
Tinkinga tebugebengu tikalwa nobe tilinganiswa ngekufa kwebantfu nelikusasa lelincanyulwako. Kuyavakala futsi nangemoya wekwesaba lokugcwele emmangweni wetfu kanye nekungafuni kwemabhizinisi kutsi atjale imali.
Bantfwana lapha eNshonalanga Kapa babandzakanyeka etimphini tekudubulana kwemagenge. Bantfu bavukuti labangekho emtsetfweni bacoshwa emakhaya abo eKagiso eGauteng. Labasikati babulawa balingani babo emakhaya abo. Tindzawo tekwakha tivalwa tigebengu.
Loku kumele kugucuke futsi kutawuntjintja.
Bugebengu lobuhleliwe manje bulusongo loludvute kakhulu entsandvweni yetfu yelinyenti, emmangweni wetfu kanye nasekutfutfukisweni kwemnotfo wetfu.
Kugcila kwetfu lokumcoka kulomnyaka kucinisa kulwa nebugebengu lobuhleliwe kanye nemacembu ebugebengu sisebentisa tebucwepheshe, bunhloli kanye nekucinisekiswa kwemtsetfo lokuhlangene.
Sitawulwa nebugebengu lobuhleliwe ngekutsi sihlanganise bunhloli ezingeni lavelonkhe, sibone emasindikhethi labalulekile futsi sibeke emacembu ekungenelela lakhetfwe ngekucophelela, lanetifundvo letinyenti lagcile ekucedzeni emanethiwekhi ebugebengu.
Mayelana nekucinisa kulwa kwetfu nebudlova betigebengu, ngitawukhipha Umbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe waseNingizimu Afrika (i-SANDF) kutsi usekele emaphoyisa, njengobe sente ngemphumelelo lenkhulu ekumbeni timbiwa ngalokungekho emtsetfweni.
Ngiyalete Indvuna Yemaphoyisa kanye ne-SANDF kutsi bente luhlelo lwebuciko lapho khona imibutfo yetfu yetekuphepha kufanele kutsi ibekwe emalangeni lambalwa letako eNshonalanga Kapa naseGauteng kute kubukanwe nebudlova bemagenge kanye nekumba timbiwa ngalokungekho emtsetfweni.
Njengobe kudzingwa nguMtsetfosisekelo, ngitawatisa i-NA ne-NCOP mayelana nesikhatsi, indzawo lokutawutfunyelwa kuyo emasotja etfu nekutsi kutawubita malini.
Kufanele sitsatse tinyatselo sicedze budlova bemagenge eveni letfu.
Ngaso sona leso sikhatsi, sicala kusebentisa lisubuciko lelihlanganisako lekubukana netizatfu letisisusa sebugebengu ngekungenelela lokunebuholi emmangweni wonkhana, kusukela ekukhanyisweni kwemigwaco kuye ekufinyeleleni kutinsita tetenhlalo.
Sitawulwa nebugebengu betibhamu ngekutsi sente imitsetfo netimiso letimayelana nekuniketa emalayisensi, kuba betibhamu nekuhweba ngetibhamu kanye netinhlamvu tibe nguletifanele. Sitawukhulisa kucinisekiswa kwemitsetfo lekhona yetibhamu
Sibeka umbutfo lowengetiwe etindzaweni letitsite ngekucasha kulomnyaka emaphoyisa langetiwe lati-5 500, kwengeta kulamaphoyisa lamasha lati-20 000 lesawamemetela ku-SoNA yangaphambilini.
Siphindze futsi silungisa ingoti lebangelwa kungena kwemphahla lengekho emtsetfweni nalengasiyo nobeimphahla mbumbulu emisebentini nasetimbonini taseNingizimu Afrika.
Sisungula Luhlelo Lwavelonkhe Lwekuphatamisa Umnotfo Longakavumeleki loluhlanganisa ndzawonye ema-ejensi embuso lamcoka kanye nalabanye labatsintsekako, lokufaka ekhatsi umkhakha lotimele.
Ngekusebentisa ngemphumelelo kuhlatiya imininingwane/idatha kanye neTebuhlakani Bekwakhiwa, sitawucondza imikhakha lesengotini lenkhulu njengeligwayi, emafutsa etitfutsi, tjwala kanye naleminye imikhicitombumbulu.
Kulalelwa kwemacala kuKhomishini Yekuphenya yaMadlanga kuvete inkhohlakalo lebhebhetseke ngalokujule kakhulu eLuphikweni Lwetemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS) kanye nakulamanye ematiko eMaphoyisa Emadolobhakati ngekusebentisa kabi emandla.
Loku angeke sikubeketelele. Kubusa kwemtsetfo kweyame emisebentini yemaphoyisa latiphetse ngendlela lefanele, laphendvulako futsi lagcile emimangweni layisebentelako.
I-SAPS seyisungule licembu lelisebentako lekucinisekisa kutsi luphenyo loluvela kuKhomishini yaMadlanga lwentiwa ngekushesha futsi ngaphandle kwekuphatamiseka.
I-Ejensi Yembuso Yetekuphepha itawuphindze ihlole Baphatsi Labakhulu bematiko e-SAPS kanye neMaphoyisa Amasipala. Lenchubo yekuhlolwa itawufaka ekhatsi kuhlolwa kwendlela yekuphila.
Njengobe sente ngemphumelelo kumakhomishini angaphambilini, sitawusebentisa tincomo teKhomishini yaMadlanga kwenta tingucuko letinkhulu.
Sitimisele kutsi lokutfolwe yikhomishini kanye netincomo tayo kutawubeka sisekelo sengucuko lenkhulu yeluhlelo lwetfu lwebulungiswa lwebugebengu.
Sinesiciniseko kutsi lemitamo itawuphumelela ngobe linyenti lemaphoyisa litinikele ekutfobeleni umtsetfo kanye nekusebentela bantfu baseNingizimu Afrika ngekutimisela.
Ngekusebentisa imphumelelo ye-Operation Vulindlela ekutfutfukiseni tingucuko temnotfo, sitawusebentisa indlela lefanako yekusungula luhlelo lolusha lwetingucuko tebulungiswa bebugebengu lolunemandla kakhulu.
Loku kutawucedza bugebengu lobuhleliwe, inkhohlakalo kanye nekuhwebelana ngetibhamu lokungekho emtsetfweni kusetjentiswa licembu lelitinikele eHhovisi laMengameli kucinisekisa kutsi tingucuko tiyentiwa kulo lonkhe loluhlelo.
Sichubeka nekucinisa kulwa nenkhohlakalo ngekucinisa imitimba lefana neLuphiko Lolukhetsekile Lweluphenyo, Siphatsimandla Savelonkhe Setekushushisa kanye neLuphiko Lwekuphenya Bugebengu Lobuhamba Embili (i-DPCI/Hawks).
Sitawuphotfula indlela yahulumende mayelana nesincomo seMkhandlu Wavelonkhe Wekweluleka Tekulwa Nenkhohlakalo mayelana nekusungulwa kwemtimba wanomphela, lotimele, lomkhulu wekulwa nenkhohlakalo.
Angeke sikwemukele kutsi labo labakhuluma ngekungavumelani nenkhohlakalo batfolakale bahlukunyetwa futsi bacushwe.
Umtsetfosivivinyo Wekuvikela Tinhlabamkhosi utawetfulwa ePhalamende. Emkhatsini waletinye tintfo, loku kutawenta kutsi kutiphindzisela kube licala futsi kunike labo labatinhlabamkhosi kusekelwa ngekuhlaliseka kwengcondvo, kwetemtsetfo knangelwetimali.
Kutawuba nekugcila lokukhetsekile ekuhleleni kabusha luhlelo lwetfu lwekutsenga ngenhloso yekucedza inkhohlakalo.
Umcwaningimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika (i-AGSA) ubike kutsi linyenti letigameko tenkhohlakalo tisukela eluhlelweni lwekutsenga. Angeke siwuvumele lomdlavuta kutsi uchubeke ngako-ke kumele sitsatse sinyatselo.
Letinyatselo titawufaka ekhatsi kusetjentiswa kwetebucwepheshe kanye nekuphotfulwa kwemitsetfo lemisha yeMtsetfo Wahulumende Wekutsenga emkhatsini wemnyaka we-2026.
Angeke sikhone kulwa netigebengu letihlelekile ngekutsi siitincenge. Kufanele kutsi sisebente ngekungatibeketeleli nakancane futsi sente umtsetfo udlale indzima yawo ngalokuphelele.
Lomlayeto awucace: angeke kuhlale kungabi nekungajeziswa kwetento tenkhohlakalo nebugebengu.
Ngekwengeta ebugebengwini, emanti nyalo ayindzaba yinye lebaluleke kakhulu ebantfwini labaningi eNingizimu Afrika, kusukela emadolobheni lamakhulu lafana neJozi kuye emadolobheni lamancane lafana neKnysna kanye netindzawo tasemakhaya letifana neGiyani.
Sonkhe sibubonile buhlungu bantfu bakitsi labebasolo babuveta ngemibhikisho etindzaweni letehlukene taseGauteng. Lemibhikisho ikhutsatwe kukhatsateka ngekungakhoni kutfola ngalokwenele nakungatsembeki ngetinsita letisisekelo letifana nemanti.
Ngiyalele Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle kanye nemasekela ayo kanye neNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko kutsi banake inkinga yekwesweleka kwemanti futsi bakhulumisane nemimango yetfu.
Bakhona lapho njenganyalo, bachazela bantfu ngendlela lecondzile kutsi hulumende uhlose kubukana njani ngekushesha naletinsayeya bantfu bakitsi labahlangabetana nato.
Bangitjele kutsi emaphayiphi lamoshekile ayalungiswa kandzi netindzawo tekugcina emanti tiyagcwala futsi.
Kuhlela lokungasikahle kanye nekunganakekelwa ngalokwenele kwetinhlelo temanti kwabomasipala labaningi ngiko lokubangela tinkinga lesinato nyalo kanye nesizatfu sekutsi timpompi tivame kungabi nemanti.
Kute sisombululo lesilula lesisheshako sekubukana nalensayeya, timphandze tayo letisuka ekwehlulekeni kweluhlelo kanye neminyaka leminingi yekunganaki sakhiwonchanti.
Kucinisekisa kutfolakala kwemanti esikhatsini lesidze, sakha emadamu lamasha futsi sitfutfukisa takhiwonchanti letikhona.
Sifake tigidzigidzi letingetulu kwebhiliyoni le-R156 kukhokhela sakhiwonchanti semanti netekuhanjiswa kwendle kuleminyaka lemitsatfu letako.
Kwakhiwa kweLesotho Highlands Water Project kanye nalamanye emaphrojekthi lamakhulu njengeNtabelanga Dam, incenye yeMzimvubu Water Project eMpumalanga Kapa, iyachubeka futsi-ke sesisesigabeni sekugcina sekusungula I-ejensi Yavelonkhe Yesakhiwonchanti Sekugcina emanti kute kuphatske ngemphumelelo kanye nekuhlanganisa timali tesakhiwonchanti semanti salelive.
Nanoma kunjalo, insayeya mbamba ayikho ekutfolakaleni kwemanti, kepha ekuhambiseni emanti angene etimpompini tebantfu.
LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinsita Temanti utawenta sikwati kwenta kutsi betfulitinsita betemanti batiphendvulele ngekusebenta kwabo futsi sibambe emalayisensi abo uma behluleka kuphakela emanti.
Uma ngabe masipala angafuni noma angakhoni kunika bahlali bakhe tinsita, kumele kwentiwe ngulomunye umtimba lokhonako.
Letingucuko titawubukana netizatfu letiyinhloko tenhlekelele yemanti.
Ngesikhatsi lesifishane, sidzinga kubukana nenhlekelele lephutfumako lapho nyalo kubukwana khona nekusweleka kwemanti.
Eminyakeni lemitsatfu leyengcile, ngesikhatsi sihlangabetana nekucishwa kwagezi onkhe malanga, sasungula Likomidi Lavelonkhe Letinhlekelele Tagezi (i-NECC) kute kutsi kube nekuphendvula kwavelonkhe lokugcilile
Sancoba loko lebekubonakala sengatsi yinsayeya lengeke incotjwe ngekutsi semukele luhlelo lolucacile futsi silufeze.
Sisebentisa indlela lefanako, nyalo sitawuphakamisa kuphendvula kwetfu enhlekeleleni yemanti eKomidini Lavelonkhe Letinhlekelele Temanti, lengitawuba ngusihlalo walo.
Lesakhiwo sitawuhlanganisa yonkhe imitamo lekhona ibe ngumtimba munye lohlanganisako.
Itawutfumela tingcweti tebucwepheshe kanye nemitfombolusito levela kuhulumende wavelonkhe kuye kubomasipala lababukene netinsayeya temanti.
Ngitawucinisekisa kutsi kutsatfwa sinyatselo ngekushesha nangemphumelelo kute kulungiswe lenkinga.
Kulungisa letinsayeya ngemphumelelo angeke singabate kutsi sisebentise emandla lashicilelwe kuMtsetfosisekelo kanye naseMtsetfweni Wetinsita Temanti wangemnyaka we-1977 kute singenelele kubomasipala lapho kunesidzingo khona.
Labo labanganaki umsebenti wabo wekuphakela emanti ebantfwini betfu sitawubenta kutsi batilandze.
Hulumende sewuvele wetfwese bomasipala labange-56 labehlulekile kuhlangabetana netibopho tabo emacala ebugebengu. Manje sitawucala kwetfwesa Baphatsi baMasipala emacala sicu sabo mayelana nekwephula Umtsetfo Wavelonkhe Wemanti wangemnyaka we-1998.
Inkinga lenkhulu kutsi emadolobheni lamakhulukati, emadolobheni lamakhulu nasemadolobheni, imali lengenako yemanti isetjentiselwa letinye tinhloso futsi kuncane kakhulu lokutjalwa ekwenteni ncono nasekugcineni sakhiwonchanti semanti sisesimeni lesifanele.
Kulungisa lensayeya, ngekuhambisana nekutibophelela lesakwenta emnyakeni lophelile, setfule sikhutsato lesisha setigidzigidzi letinge-R54 semadolobha lamakhulukati kutsi alungise tinsita tawo temanti, kuhanjiswa kwendle kanye nagezi.
Loku kutawucinisekisa kutsi imali lengenako lebuya ekusetjentisweni kwemanti ibuyiselwa ngco emuva ekulungiseni emaphayiphi, tindzawo tekugcina emanti/emaresevo kanye netiteshi tekupompa.
Kuswelakala kwemanti kuluphawu lweluhlelo lwahulumende wasekhaya lolungasebenti.
Kulungiswa lokukhulu nyalo kuyachubeka kute kulungiswe tizatfu letiyinhloko tekungasebenti kahle kwabomasipala labaningi.
Etindzaweni letiningi, kuphatsa kwahulumende wasekhaya kubutsakatsaka futsi kulawulwa ngekusekelwa kunemandla ebucwepheshe kanye nekufaneleka.
Embikweni wakhe wakamuva kakhulu mayelana nahulumende wasekhaya, i-AGSA yatsi hulumende wasekhaya ubonakala ngekungatiphendvuleli ngalokwenele, kwehluleka kwetfula tinsita, kulawulwa kwetimali nekuphatsa lokubi, likhono lesikhungo lelibutsakatsaka kanye nekungasimami lokwandze kakhulu.
Utsi kuvimba lokwehla kwahulumende wasekhaya kutawudzinga sinyatselo setfu sonkhe, lesesisitsatsako-ke nyalo.
Ngekufundza kuloko lesihlangene nako kuleminyaka lenge-30 leyengcile, sitawutsi, etinyangeni letitako siphotfule Umtsetfosihlongoto lobuyeketiwe lomayelana naHulumende Wasekhaya.
Loku kutawuniketa tisombululo tekusebenta kweluhlelo lwabohulumende basekhaya labaphumelelako. LoMtsetfosihlongoto utawuphindze ucabange kabusha ngendlela hulumende wasekhaya lasebenta ngayo.
Luhlelo lwanyalo lumankimbonkimbo kakhulu futsi lunekuhlukena, kulindzeleke kutsi ngisho nabomasipala labancane nalababutsakatsaka batibophelele ngalokuningi .
Sitawuphakamisa tingucuko letisisekelo leticaphela liciniso lekutsi labanye bomasipala bangenta imisebenti leminingi kunalabanye, nekutsi sidzinga indlela leyehlukile yemandla nemitfwalo yabomasipala.
Siphindze futsi siphakamisa kubambisana lokuhleleke kakhulu emkhatsini wabomasipala kanye netikhungo tebuholi bendzabuko neteMaKhoi-San kute kutsi ummango ukhone kutibandzakanya kanye nekusombulula tinkinga kanye kanye.
Sitawucinisekisa kutsi tikhulu letinkhulu kuhulumende wasekhaya tineticu letidzingekako futsi tibekwa ngekusebentisa inchubo letimele lengangenelelwa tepolitiki.
Lapho bomasipala behluleka khona, sitawucinisa likhono lahulumende wavelonkhe lekungenelela ngekushesha kanye nekucondzisa tinyatselo tekulungisa ngenhloso yekusebentela bantfu bakitsi kancono.
Letingucuko leti kungenteka kutsi tibe matima. Kepha-ke kumele kutsi tentiwe.
Ngalesikhatsi letingucuko letisisekelo tisachubeka, sitawuchubeka nekucala kusebentisa kwesekela lokuhlosiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinsita letisisekelo ngekusebentisa Emacembu Lasebentako aMengameli ase-eThekwini naseGoli.
Nanoma-nje sente inchubekelembili ekusimamiseni i-eThekwini, lokuholele ekubuyeni kwelitsemba kubatjalimali, kusekunyenti lokudzinga kutsi kwentiwe eGoli kute kubukanwe nesakhiwonchanti lesidzilikako, kungaphatfwa kahle kwetimali kanye nekuphatamiseka kwagezi nemanti.
Kunebantfu labaningi labatinikele labanemakhono kanye nesipiliyoni labasebenta kuhulumende wasekhaya. Kungumsebenti wetfu kwenta kabusha, kuhlela kabusha kanye nekunika bomasipala tinsita letincono kute kutsi bakwati kwenta umsebenti wabo.
Njengelive, siya ngekuya siba sengotini yetimo telitulu letimbi kakhulu.
Emavikini lambalwa-nje ladlulile, tikhukhula letiyingoti eLimpopo naseMpumalanga tibange lokungenani kushona kwebantfu labange-45 kanye nehhohloka lokukhulu kwemakhaya, tikolo, imitfolamphilo kanye naletinye takhiwonchanti.
Kutsatfwa kwaletikhukhula njenge Nhlekelele Yavelonkhe kwente hulumende wavelonkhe newetifundza kutsi abeke embili kusekelwa ngekwetimali kute kulungiswe tidzingo letiphutfuma kakhulu tebantfu labatsintsekile.
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
INingizimu lenemandla yeyame emnotfweni lokhulako.
Sekuminyaka lengetulu kwale-15, umnotfo wetfu ukhula kancane.
Tonkhe tento tetfu tanyalo tichutjwa sidzingo sekukhula kwemnotfo ngekushesha nalokufaka konkhe ekhatsi kute kwakhiwe imisebenti leminyenti kanye nemisebenti lesezingeni lelisetulu.
Kute kutsi Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTDP) lusebente, Ikhabhinethi iluvumile luhlelo loluphelele lwekucala kusebenta lwekuchuba kukhula kanye nebukhukhulelangoco.
Ngaloluhlelo, sisebenta kuvuselela kukhula ngekwakha timo tekutsi emafemu atjale imali ngekugcina Luhlakamsebneti Lwemnotfo Lomkhulu lolucacile nalolucinile, kutjala imali esakhiweninchanti lesisebentako, kwakha luhlakamsebenti lwekulawula lolufanele lolusekela kukhula futsi lwenta kutsi kube nekuncintisana, kanye neNchubomgomo yetimboni legcilile nalebuke embili.
Sisekelo saloluhlelo kuba lutjalomali, kakhulukati kusakhiwonchanti sahulumende kanye nemikhakha lekhulako ledzinga tisebenti letiningi kakhulu letinemandla ekukhula esikhatsini lesitako.
Loku kufaka ekhatsi umnotfo wedijithali lovuna imvelo, lapho bantfu labasha batawutfola khona ematfuba emsebenti.
Sakhiwonchanti sedlulele kunekutjala imali etitinini, eludzakeni, kukhonkolo kanye natukwensimbi. Lutjalomali emisebentini, ekukhiciteni kanye nasekukhuleni.
Sekuminyaka leminingi, lutjalomali lolungagucuki solo mane lwehla. Nyalo sesiyakuntjintja loko.
Hulumende utinikele ekutjaleni imali lengetulu kwethriliyoni le-R1 telutjalomali lwahulumende eminyakeni lemitsatfu kute kwakhiwe futsi kugcinwe sakhiwonchanti.
Loku kusabelo lesikhulu kunato tonkhe teluhlobo lwaso emlandvweni welive letfu. Kutawuletsa tingucuko sibili.
NgeSikhwama Sesakhiwonchanti kanye nemitsetfosimiso lemisha yekubambisana kwahulumende netikhungo letitimele, sisebentisa emamodeli lamasha ekukhokha imali, sinciphisa bungoti futsi siheha batjalimali kutsi bente emaphrojekthi agezi, emanti, tekutfutsa kanye nesakhiwonchanti sedijithali asheshe.
Setfule ibhondi yesakhiwonchanti yekucala ngca yekutfola imali yemkhankaso wesakhiwonchanti, lokwaba ngetulu kwalokulindzelekile emahlandla lamabili.
Tikhalo letivela ekwetweni kwemathenda tivame kubambelela kwentiwa kwesakhiwonchanti lesidzingekako.
Kuvimbela kubambeleleka lokungakafaneli kumaphrojekthi labalulekile, sitawusungula tinkantolo letikhetsekile tetindzaba tetekutsengiselana letinemajaji latinikele kanye netinhlu tetinkantolo letitinikele kucinisekisa imiphumela lesheshako etindzabeni letinemtselela emnotfweni nasekutfutfukeni.
Kulomnyaka, sitawucala umsebenti wekusungula Inkampani Yembuso Yemphahla yebungcweti kute igucule takhiwo leti-88 000 kanye nemahektha latigidzi letisihlanu emhlaba lophetfwe nguMbuso kutsi abe tinjini tekukhula nekutfutfuka letilawulwa ngebungcweti.
Ngekusebentisa i-Operation Vulindlela, sisebentela kugucula sakhiwo semnotfo wetfu, kulungisa sakhiwonchanti setfu kanye nekwenta imikhakha yetfu yagezi, emanti kanye neyekuhambisa tintfo kutsi ikhone kuncintisana kakhulu futsi isebente ngemphumelelo.
Njengobe kucinywa kwagezi sekungumlandvo, nyalo kufanele kutsi sigucule luhlelo lwetfu lwagezi kute sicinisekise kutfolakala kwagezi sikhatsi lesidze.
Eminyakeni lengemashumi leminingi, umnotfo wetfu bewukhula ngemuva kwagezi loshibhile.
Kepha-ke kubanjwa kwembuso ngabhongwane, kuphatfwa kabi, kugcinwa lokungakaneli kanye nemaphrojekthi lamakhulu lakhushulwe ngalokwedlulele ente kwakhuphula tindleko tagezi kumabhizinisi kanye netakhamuti tetfu.
Nyalo, ngaletingucuko letinkhulu lesitentako kulomkhakha kanye netinsita tetfu letiningi tekusebentisa lilanga/isola netemoya, sitawukhona kwehlisa tindleko tagezi.
Tingucuko tekulawula tente kutsi kube neluchungechunge nekukhula kwetigaba telutjalalomali kugezi lovuselelwako.
Ngemnyaka we-2030, kuphakela kwetfu kwagezi lokungetulu kwemaphesenti lange-40% kutawususelwa tukwetinsita tagezi letishibhile, letihlobile naletivuselelwako.
Sisungula inkhundla yekudlala lelinganako yekuncintisana, kute kutsi singaphindzi sibe sengotini yekwetsembela kumphakeli munye kute sihlangabetane netidzingo tetfu tagezi.
Sihlela kabusha i-Eskom futsi sisungula sikhungo sahulumende lesitimele sekwendlulisa gezi.
Lesikhungo sitawuba nebunikati fkanye nekulawulwa kwekwendluliswa kwemphahla futsi sibe nekubopheleleka ekuchubeni imakethe yagezi.
Ngenca yekubaluleka kwalokuhlelwa kabusha kute kube nekuguculwa lokubanti kwemkhakha wagezi, ngisungule licembu lemsebenti ngaphasi kwe-NECC kutsi lilungise tindzaba letehlukahlukene letiphatselene nenchubo yekuhlela kabusha, lokufaka ekhatsi tikhatsi letibekiwe leticacile tekwentiwa ngetigaba. Lelikomidi litawubika kimi kungakapheli tinyanga letintsatfu.
Ngetulu kwaloko, kulomnyaka, sitawucala umjikeleto wekucala emaphrojekthi latimele ekundlulisa gezi kute kutsi kube nekutjala imali ngasese ekukhuliseni igridi yetfu yavelonkhe.
Sitawusebenta esifundzeni ngasinye kute silungise kutfala matima kwema-transformer, kuchuma gezi ngalokungekho emtsetfweni kanye nekuhluleka kwemishini ngenhloso yekucedza kuncishiswa kwagezi emnyakeni lotako.
Sitimisele kulendlela lesiyicalile yekwenta luhlelo lwetfu lwagezi lube lwesimanje.
Sesicalile kugucula kusebenta kweluhlelo lwetfu lwetitimela kanye nemasango, kute kutsi emabhizinisi etfu akwati kutfola imikhicito yawo etimakethe temhlaba wonkhe.
Manje sesinike basebenti betitimela bangasese emandla ekufinyelela kunethiwekhi yetfu, lokutawuvumela tinkampani letehlukene tetitimela kutsi ticudzelane futsi tisuse umtfwalo lomkhulu emgwacweni uye esitimeleni.
Ekupheleni kwalomnyaka, sitawucala kubambisana lokukhulu kwahulumende netikhungo letitimele etikhumulweni tetfu tematubuko kanye nasemihubheni yetitimela ngekusebentisa imodeli yekuvumela legcina bunikati bahulumende ngesikhatsi sihlanganisa lutjalomali lwangasese kanye nebungcweti.
Ngenyanga yeNgongoni emyakeni we-2025, saphetsa kubambisana nemsebentisi welitubuko lemhlaba wonkhe kute silawule Sikhumulo Semakhonteyina saseThekwini Pier 2, lesikhulu kunato tonkhe eveni letfu.
Lokubambisana kutawuholela ekutjalweni kwemali lokusha emishinini kanye nasetakhiweninchanti kulelitubuko futsi kutawubuyisela emazingeni laphakeme emhlaba.
Siyachubeka nemalungiselelo ekwetfulwa kwesitimela lesihamba ngesivinini lesikhulu eNingizimu Afrika, lokufaka ekhatsi imizila lefana newaseJozi kuye eMusina kanye newaseThekwini kuye eGoli.
Tinkampani leticishe tibe nge-30 tikhombise kutimisela kwato kuhlanganyela emihubheni yesitimela lesihamba ngesivinini lesikhulu ngesikhatsi sikhipha Sicelo Selwatiso emnyakeni lophelile.
Silungiselela kutfumela Sicelo Setiphakamiso, lesitawetfula sikhatsi lesisha sekuhamba emabanga lamadze ngesitimela eNingizimu Afrika.
Sitimisele kuncintisana emnotfweni wemhlaba wonkhe lontjintja ngekushesha.
Inchubomgomo yetfu Yetetimboni igcile etindzaweni lapho khona sinelilungelo lekucudzelana, lapho singakha khona imisebenti nalapho singakhuphula khona tintfo letitfunyelwa kulamanye emave.
Inchubomgomo Yetfu Yetekuhwebelana ihlose kugcugcutela intfutfuko lesimeme, kukhula kanye nekucinisa kubambisana kwetfu nemave emhlaba.
Emhlabeni lapho khona emave afuna kuhlukahlukana kwetindlela tawo tekuphakela, sinelitfuba lekukhulisa imphahla yetfu letfunyelwa kulamanye emave emhlabeni wonkhe.
Sinemnotfo lohlukahlukene, tikhungo tekukhicita letisezingeni lelisetulu kanye netinhlakamsebenti tekulawula leticinile.
Sicinisa emandla etfu etingcoco tekuhwebelana kanye nekwandzisa imisebenti yetfu emaveni langephandle kute sichube nekucocisana kutemnotfo.
Emkhatsini wesiphitsiphitsi emnotfweni wemhlaba wonkhe, sisekela timboni tetfu letisunguliwe ngesikhatsi sibukene nemimoya lenemandla.
Sitsatse sinyatselo sekuvuselela imboni yetfu ye-ferrochrome kanye nekuvikela imisebenti emikhakheni yetfu yensimbi, yetimoti kanye naleminye lecasha emakhulu etinkhulungwane tebantfu baseNingizimu Afrika emisebentini lesezingeni lelisetulu.
Sisebentisana nemabhizinisi netisebenti kuvala tikhala esakhiweni setfu setintsengo kanye nekutfutfukisa tindlela letengetiwe tekuvikela nekukhulisa sisekelo setfu sekukhicita.
Lapho sivikela imisebenti etimbonini letisengotini, sihlala sigcile emikhakheni letawuchuba kukhula esikhatsini lesitako.
Siyati kutsi singakha tigidzi temisebenti lesezingeni lelihle emikhakheni lefana netekulima, timbiwa, tinsita kanye nemnotfo lovuna imvelo.
Leti tindzawo lapho khona singakhona kuba ngetulu kwekuncintisana. Singaba bantfu labahamba embili emhlabeni. Umkhakha wetfu wetekulima ukhula ngekushesha.
Sesivele siyindzawo yesibili lenkhulu yekutfumela titselo (ema-citrus) emhlabeni.
Sivula timakethe letinsha temikhicito yetfu letfunyelwa kulamanye emave, kusukela kumasitrasi kanye nemakotapeni lokufaka ekhatsi emabele, imfuyo, emagilebisi kanye neliwayini.
Ngekusebentisa Sikimu Setimali Letihlanganisiwe, sisebentisana neLibhange Lemhlaba kanye nemabhange etekutsengiselana, sinikete tigidzigidzi leti-R7.8 temali letisungula lokusha kubakhiciti labamnyama.
Sitawubeka Tikhulu Tekwelula letinsha leti-10 000 kute tisekele balimi kanye nekwenta ncono umkhicito wetekulima. Loku kutawuniketa ematfuba lamaningi kutsi bantfu labasha bacashwe emkhakheni wetekulima.
Nanoma-nje wonkhe umkhakha wetfu wetekulima uyandlondlobala, imboni yetinkhomo lamuhla ibukene nalolunye lubhubhane lolubi kakhulu lwesifo samafomane (i-FMD) leokungakate kuhlangabetanwe naso kulelive letfu.
Lesifo silimata umnotfo wetfu, lokuholela ekuvalweni kwekutfumela ngaphandle kwemkhicito, kuvinjwa kwekuhwebelana kanye nekubhujiswa kwemihlambi.
Sitsatse sincumo sekujova umhlambi wavelonkhe wetinkhomo letitigidzi leti-14. Loku kudzinga imijovo letigidzi letinge-28 kuletinyanga leti-12 letitako.
Umbuso utawenta kutsi kube lula kutfolakala kwemijovo endzaweni yinye kute kucinisekiswe kutsi sitfola umjovo lofanele weluhlobo lolutsite lwaleligciwane eNingizimu Afrika.
Sitawusebentisana kakhulu nemkhakha lotimele kute kutsi kube nekwetfulwa lokunemphumelelo futsi lokubaluleke kakhulu, sitawucinisekisa kutsi balimi labatsengisako, labatimele kanye nebemmango bayakhona kutfola imijovo ngekushesha.
Ngisungule licembu lekusebenta lelakhiwe tinhlangano tebalimi kanye netingcweti, sisebenta kanye neNdvuna Yetekulima kanye neLitiko layo, lelitawubika kimi njalo ngenyanga mayelana nenchubekelembili lesiyentako ekubukaneni nalolubhubhane.
Sibeke sifo samafomane emkhakheni wetinhlekelele tavelonkhe futsi sitawube sihlanganisa onkhe emakhono ladzingekako ngekhatsi kwembuso kute sibukane nalenhlekelele.
Umkhakha wetfu wetinsita, kusukela kutebucwepheshe bedijithali kuya kutinsita tetetimali, uyakhula.
Tikhungo tetfu tetimali nguletinye taleto letinhle kakhulu emhlabeni futsi tinemandla ekuncintisana e-Afrika nasemhlabeni wonkhe.
Siheha lutjalomali lolukhulu kusakhiwonchanti sedijithali, ngetikhungo tedatha letinge-55 lesetakhiwe kanye nelutjalomali lolungetulu kwetigidzigidzi letinge-R50 lolulindzelekile kuleminyaka lemitsatfu letako.
Tivakashi tibatfutfukisi bemnotfo lababalulekile labakhutsata kukhula kwemnotfo, lapho khona njalo ngekufika kwetivakashi leti-13 temave emhlaba tisekela umsebenti munye.
Umkhakha wetfu wetekuvakasha wente umlandvo kulomnyaka lophelile, ngekutfola kufika kwetivakashi letitigidzi leti-10.5.
Manje kufanele sigcugcutele tindzawo letihlukile temasiko, temlandvo kanye netemvelo letihehanako letikhombisa bunjalo balelive.
Loku kungafaka ekhatsi imikhosi yesintfu, imisebenti yetandla yasendzaweni, tindzawo temlandvo kanye netindzawo temvelo eveni letfu lonkhe kanye nasetindzaweni tasemakhaya futsi.
Lapho sicinisa luhlelo lwetfu lwetebulungiswa kutebugebengu, sitawenta kutsi tindzawo tiphephe kute tivakashi tivakashe.
Emnyakeni lotako, sitawelula Luhlelo Lwekugunyata Kuhamba Lwe-elekthroniki kuwo onkhe emave ladzinga i-visa, lokutawenta kutsi ticelo tetivakashi tisetjentwe ngekwedijithali kungakapheli ema-awa lange-24.
Litfuba lelikhulu kunawo onkhe lisekukhuleni lokuvuna imvelo. Sigucula umnotfo wetfu kutsi ube ngumphakeli loholako wemikhicito umhlaba lotawutsembela kuyo emashumini eminyaka letako.
Sikhulisa kwesekelwa kwekwakhiwa kwemikhicito levuna imvelo yetimakethe temhlaba wonkhe, kusukela kumanyolo kuye emafutseni etindizamshini, kumakhemikhali kuye ensimbini.
Kusukela ngenyanga yeNdlovana kulomnyaka, sitawetfula kuncutfwa kwemtselo nga-150% wekutjala imali etimotweni letinsha tagezi, sibe sisekela kukhicitwa kwemabhethri kuleli.
Tifungo temave emhlaba teLuhlelo Lolulungile Lwelutjalomali Lwekugucula Lwekwendlulisa Gezi nyalo lucishe lube etigidzigidzini letinge-R250. Lokusekela ngemali kulutjalomali lolukhulu tukwekukhicita, kusakhiwonchanti kanye nemakhono.
INingizimu Afrika inetimbiwa letibalulekile letigcinwe emhlabeni wonkhe.
Tingodla tetfu tensimbi tinelinani lelingetulu kwemathriliyoni lange-R40, lokwenta kutsi timbiwa tibe yimboni lehamba embili.
Ngemuva kweminyaka leminingi yekwehla kwelutjalomali ekwehlwayeni, sinikela ngemali ekwenteni emabalave emhlabatsi kanye nekwehlwaya kute sisebentise emaminerali etfu labalulekile.
Kuleliviki-nje, Inhlangano Yekutfutfukisa Timboni imemetele imali lengetulu kwetigidzi letinge-R300 yePhrojekthi ye-Frontier Rare Earths eNyakatfo Kapa.
Loku kunemandla ekuba ngulomunye webakhiciti labasha labakhulu kakhulu emhlabeni futsi lababita kancane bemaminerali ladzingeka kubomakhalekhikhini besimanje, emabhethri elithiyamu kanye naleminye imikhicito.
Kwetsemba likusasa letimbiwa taseNingizimu Afrika kwabonakala kakhulu ngesikhatsi seNgcungcutsela Yetetimayini lebeyibanjwe kuleliviki lapha eKapa.
Kuvulwa timayini letinsha teligolide, telitfusi, temhlaba letingakavami, teplatinamu kanye nemalahle.
Emhlanganweni weBaholi be-G20 ngenyanga yeLweti emnyakeni lophelile, emave e-G20 asekele siphakamiso setfu sekwandzisa kuzuzwa kwetimbiwa letibalulekile kulelive kanye nekutfunyelwa kwemikhicito lephelile emaveni langaphandle.
Ngesikhatsi seTingcungcutsela tekucala letisihlanu teLutjalomali taseNingizimu Afrika, sikhonile kuhlanganisa mathriliyoni langu-R1.5 etibopho telutjalomali.
Kute kube ngulamuhla, imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R600 seyingene kumaphrojekthi. Emafemu lamasha, timayini kanye naletinye tikhungo tiyavulwa njalo ngemnyaka.
Manje sesitibekele umgomo wekutsi sihlanganise mathriliyoni lamabili emali yelutjalomali lolusha kuleminyaka lesihlanu letako.
Ngako-ke, sibuke embili ekungeniseni Ingcungcutsela Yelutjalomali yesitfupha yaseNingizimu Afrika mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2026.
Kute sakhe umnotfo longukhukhulelangoco, sitawusekela labo labakha ematfuba.
Nangabe onkhe emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini lapha eNingizimu Afrika angacasha umuntfu munye lowengetiwe, singakha imisebenti lemisha letigidzi letintsatfu; nanoma kunjalo, emabhizinisi lamaningi kulamabhizinisi, lapho linani lawo liphetfwe bomake nebantfu labasha, akakhoni kutfola imali yekucala noma yekukhula. Labanyenti babo bayashikashikeka kute batfole timakethe temphahla yabo kanye netinsita tabo.
Cishe onkhe emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kufanele kutsi abukane nemitsetfo leminingi, imitsetfo yemadolobha, tidzingo temalayisensi kanye netihibe tebuholi.
Siyitsatsa njengalebalulekile imibono yemmango mayelana neluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekunika Emabhizinisi Emalayisensi futsi sitawucinisekisa kutsi loMtsetfosivivinyo wekugcina wenta kutsi kube lula, hhayi kutsi kube lukhuni, kucala nekuchuba ibhizinisi lencane eNingizimu Afrika.
Kulomnyaka, sitawunika emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R2.5 langetulu kwe-180 000, siphindze futsi sinikete lesinye sigidzigidzi se-R1 sibe seticinisekiso.
Ngekwemvelo sitawufuna kuphindze futsi sigcile emabhizinisini laholwa bomake nelusha kute sikhutsate kuhlonyiswa kwawo.
Sitawuchibela imitsetfosimiso yeMtsetfo Wavelonkhe Wetikweleti kute kutsi kube lula kutfola sikweleti ngetindleko letiphasi.
Kuguculwa kwemnotfo wetfu kuyadzingeka kute kuchutjwe kukhula lokusimeme, kuncishiswe kungalingani kanye nekulungisa kungabi nebulungiswa esikhatsini lesengcile.
Siyabuyeketa kute silungise, sihambisane kabusha futsi sicinise luhlakamsebenti lwetfu Lolubanti Lwekuhlomisa Bantfu Labamnyama Ngetemnotfo kute sicinisekise kutsi lwesekela tingucuko letinkhulu kanye nekukhula lokungukhukhulelangoco.
Tonkhe letento titawakha umnotfo locinile futsi tilungise tisekelo letephukile.
Kuyintfo lekhatsatako yavelonkhe kutsi bantfu baseNingizimu Afrika labaningi kakhulu abasebenti futsi bantfu labasha labaningi kakhulu banebulukhuni lobukhulu bekutfola umsebenti wabo wekucala.
Kungako-ke, njengaloku sakha kabusha umnotfo, sakha ematfuba emsebenti newekutiphilisa ngelizinga lelikhulu ngekusebentisa tinhlelo tekucasha tahulumende netenhlalo.
Etindzaweni letifana neStanderton eMpumalanga, Sikhutsato Sekucashwa SaMengameli sakha umsebenti lobalulekile, sigucula tindzawo tekulahla imfucuta tibe ngemapaki kanye nemabala langanalutfo abe tingadze temmango.
Inkhundla i-SA Youth inike tigidzi tebantfu labasha ematfuba emsebenti kanye nekufundza kwekucala ngca.
Insita Yekucashwa Kwelusha (i-YES), kubambisana emkhatsini wemabhizinisi nahulumende, ifake bantfu labasha labangetulu kwe-200 000 ematfubeni ekutfola sipiliyoni semsebenti umnyaka wonkhe.
Kulomnyaka, sitawetfula tingucuko tekulawula letitawenta kutsi kube lula kakhulu kumabhizinisi kutsi ahlanganyele kuloluhlelo lwe-YES kanye nekwakha imisebenti yebantfu labasha.
Kulomnyaka lotako, sitawukhulisa tinhlelo tetfu tekucasha sive, letifaka ekhatsi i-CWP, i-EPWP kanye neSikhutsato Sekucashwa saMengameli.
Sitawucinisekisa kutsi tichutjwa ncono kute tinikete lkusekelwa kwemali lengenako, kutfutfukiswa kwemakhono kanye netindlela tekuya emsebentini wesikhatsi lesidze, kakhulukati ebantfwini labasha nabomake.
Kucinisekisa kutsi kute losala emuva, siphumelelisa sincumo sekukhulisa imigomo yekulingana emsebentini webantfu labakhubatekile eMsebentini waHulumende ibe nge-7% ngemnyaka we-2030, kanye nekuniketa ligunya le-7% lekutsenga lokukhetsekile kuwo onkhe emabhizinisi ahulumende kanye netikhungo tahulumende.
Ngetulu kwako konkhe, nanoma kunjalo, umnotfo locinile wetsembele ebantfwini labafundze kahle, labakhonako futsi labanemakhono. Kugcila kwetfu nyalo kusekusunguleni sisekelo lesicinile sekufundza eminyakeni yekucala yemphilo yemntfwana.
Sikhulisa kufinyelela ekutfutfukisweni kwebantfwana labancane (i-ECD) ngekubhalisa ngebunyenti kwetinsita te-ECD ngekusebentisa i-Bana Pele kanye nekukhuliswa kwelusito lwetimali lwebafundzi be-ECD. Ngekwenta Libanga R libe yintfo lephocelelekile, senta kutsi bonkhe bantfwana babe nesicalo lesikahle.
Sicinisa imitamo yekulungisa luhlelo lwemfundvo lesisekelo, sigcile ekufundzeni kusasenesikhatsi, kufundza nekubhala netibalo, kanye nemfundvo yetilwimi letimbili leyesekele elulwimini lwekutalwa.
Sihalalisela Liklasi laMatikuletjeni lange-2025, leliphumelele ngelizinga lelinge-88%.
Leli lizinga lekuphumelela lelisetulu kakhulu emlandvweni wetfu, lokukhombisa kutinikela kwebafundzi kanye nekungenelela lesikwentile kwenta ncono kufundza nekufundzisa etikolweni.
Lapho semukela kwentiwa ncono kwelizinga lekuphumelela kuMatikuletjeni, sifanele kutsi silungise lizinga lelisetulu lekushiya phasi sikolwa kuleminyaka lembalwa leyengcile yekufundza. Bafundzi labanyenti kumelee bakwati kubhala Matikuletjeni baphindze bakhetse tifundvo letifana netibalo nesayensi, loko kutawenta kutsi bachubekele embili
Kute lusha lwalamuhla likwati kugucula ummango wetfu futsi livikele likusasa lalo, silungiselela umkhakha wekugucuka kwemakhono.
Senta luntjintjo lolusisekelo lweluhlelo lwekutfutfukisa emakhono kute kusetjentiswe imodeli yekucecesha lemkhakhambili lehlanganisa imfundvo nesipiliyoni lesisebentako emsebentini.
Sitawugucula futsi sinciphise linani leMkhakha Wetemfundvo Netiphatsimandla Tekucecesha kute kwentiwe ncono kubusa, kucinisa kuhlanganyela kwetimboni, kuphakamisa lizinga lekucecesha kanye nekuhambisana ncono kwekutfutfukiswa kwemakhono netidzingo temnotfo.
Loku kufaka ekhatsi kwenta ncono kusetjentiswa kwemakolishi Etifundvo Tebuciko Bemisebenti Yetandla Nekucecesha (ema-TVET) njengetindzawo letiyinhloko tekuceceshela imsebenti kanye nekutfutfukisa emakhono ekusebenta ngetandla
Kusekela kufundza lokuphumelelako lokusekelwe emsebentini, sitawukhulisa linani lemtselo wekutfutfukisa emakhono lobuyiselwa kubacashi, siwubuyisele esigabeni sawo sekucala se-40%
Sitawuphindze futsi sigucule Sikhwama Savelonkhe Semakhono kutsi sibe lithulusi lelisheshako, lelichutjwa miphumela lelisekela bantfu labasha labangasebenti kutsi batfole emakhono emsebentini kanye nemsebenti, kwakhela emitameni lephumelelako njenge-Jobs Boost.
Letingucuko titawucinisekisa kutsi tinhlelo letehlukahlukene tekucecesha lesinato kuhulumende tiyindlela yekutfola ematfuba, hhayi indlela lengayindzawo.
Kute simukele linani lelikhulako lebantfu labasha labaphasa kuMatikuletjeni, sitawukhulisa ematfuba ebantfu labasha kutsi bangene etikhungweni temfundvo lephakeme.
Ngilayela Tindvuna Tetetimali Netemfundvo Lephakeme kutsi tisebente ngessiphakamiso sekwakha eManyuvesi lamaningi kanye nemakolishi ema-TVET lanetindzawo letikhetsekile lekugcilwe kuto.
Inkinga ledvute kakhulu kushoda lokukhulu kwendzawo yekuhlala yebafundzi etikhungweni tetfu temfundvo lephakeme. Ngilayela Indvuna Yetemfundvo Lephakeme kutsi ilungise lensayeya, isebentisane netikhungo tetimali ngetindlela letinsha lapho khona hulumende angakhona kunika titjudeni indzawo yekuhlala.
INingizimu Afrika lecinile yakhelwa etukwemimango lecinile, futsi imimango lecinile inakekela bantfwana bayo.
Bantfwana labangetulu kwekota labaneminyaka lengephasi kwalesihlanu babhabhadlele, lokukhulisa bungoti bekutsi bangagula futsi kutsinte likhono labo lekufundza nekukhula. Loku kucedza bantfwana emandla kakhulu kanye nemindeni yabo futsi kunemtselela emmangweni wetfu wonkhe.
Kulomnyaka, sitawucala umsebenti wekucedza kubhabhadlela kwebantfwana ngemnyaka we-2030 kanye nekubukana nekungadli kahle emkhatsini webantfwana labancane, ngekuhambisana neLisu Lavelonkhe Lekusheshisa Tinyatselo Tebantfwana.
Sitawugcila emalangeni ekucala la-1 000 labalulekile emphilweni yemntfwana.
Kwakhela ekwesekelweni lokukhona njengeSibonelelo Sekwesekela Bantfwana, sitawucala kusebentisa tindlela tekungenelela letihlosiwe kucinisekisa kutsi bomake labatetfwele kanye nebantfwana labanesisindvo lesiphasi ngesikhatsi batalwa batfola kudla lokunemaseko lamatsatfu.
Lena yinhlekelele lenkhulu lefuna kunakwa kanye netinsita. Sitatimende Senchubomgomo Yesabelomali Sethemu Lesemkhatsini sitawubeka sabelomali lesicacile setento lesidzinga kutenta.
Lokufaka sandla kakhulu ekubhabhadleleni kwebantfwana kunatsa tjwala kakhulu, lokungatsintsa kutfutfuka kwemntfwana ngesikhatsi unina akhulelwe.
Kunatsa tjwala budlabha kuholela ebudloveni, etingotini temgwaco kanye nasebugebengwini.
Kubukana nalesishayo, sicela bohulumende betifundza kutsi bacinise kulawulwa kwetjwala ngekunciphisa buningi betindzawo tekutsengisa tjwala, kunciphisa ema-awa ekuhweba kanye nekucedza kutsengiswa kwetjwala ngetimumatsi letinkhulu.
Njengahulumende wavelonkhe, siphakamise tinyatselo tekunciphisa kusetjentiswa kwetjwala ngalokwecile, lokufaka ekhatsi kubeka intsengo lencane yeyunithi noma umtselomphahla lophakeme kanye nemikhawulo lemikhulu yekukhangisa tjwala, lesibonisana ngayo nalabatsintsekako.
Kusukela setfulwa ngesikhatsi se-COVID-19, Sibonelelomali se-SRD sikhiphe tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika ebuphuyeni bekungabi nekudla.
Njengelithulusi lekugucula lekwenta ncono timphilo tebantfu labaphuye kakhulu nalabasengotini kakhulu, lesibonelelomali sitawuchubeka.
Kulomnyaka, sitawuhlela kabusha lesibonelelomali kute sisekele ngemphumelelo lenkhulu tindlela tekutiphilisa, kutfutfukiswa kwemakhono, ematfuba ekusebenta kanye nemsebenti wekukhicita.
Siyati kutsi imali lenyenti leniketwa njengetibonelelo tetenhlalakahle isetjentiselwa kudla kanye netekutfutsa. Emadolobhenikati etfu nasemadolobheni, bantfu labanyenti bahlala khashane netindzawo tekusebenta kanye netinsita.
Siphindze futsi sente emadolobhakati etfu futsi sinciphisa tindleko tekuphila temindeni lesebentako ngekwandzisa tindlu letingabiti kakhulu kanye nekuvuselela sitimela sebagibeli.
Setfula imodeli lensha yekwakha tindlu, lapho khona bantfu baniketwa lusito lwemali kute babe banikati kanye nekucashisa etindzaweni letibalungele.
Sisuka ekwakheleni bantfu tindlu siya ekubasekeleni kutsi bakhe, batsenge noma bacashe tabo tindlu.
Itolo bekugujwa umkhosi weminyaka lenge-60 kwamenyetelwa iDistrict Six kutsi Yindzawo Yebantfu Labamhlophe.
Emamitha langemakhulu lambalwa kusuka lapho sikhona khona nyalo, bahlali labangetulu kwe-60 000 basuswa ngenkani futsi batfutselwa eCape Flats.
Kubhujiswa kweDistric Six kusikhumbuto lesibuhlungu semsebenti wetfu lesiwuhlanganyele wekulungisa kungabi nebulungiswa esikhatsini lesengcile kanye nekwakha imimango lephilako nalehlangene.
Sicelo sekubuyiselwa kwemhlaba lesafakwa ngemnyaka we-1998 sacinisekisa lilungelo lelisemtsetfweni lalabo lebebahlala khona kanye netitukulwane tabo kutsi babuyele ekhaya. Loko kubuyela emuva kudzinge kugadvwa yinkantolo, kuhlela lokubanti kanye nekutjala imali kwahulumende lokusimeme.
Emakhaya lamaningi sekaphelile futsi aniketwe labacinisekisiwe labafaka ticelo. Njengobe lomsebenti sewabelwe tigidzi letinge-R500, siyachubeka neSigaba se-4 sekwakha. Kubuyiselwa esimeni lesifanele kweDistrict Six ngumgomo lesiwufuna sonkhe kanye nemtfwalo lekufanele sonkhe siwutsatse.
Sisebentela kwakha sive lesinemphilo.
Njengencenye yekulungiselela Umshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo, sitjala imali etikhungweni tetemphilo, tukwetisebenti kanye netinhlelo kute kwentiwe ncono kufinyelela ekunakekelweni lokusezingeni.
Sitawenta lutjalomali lolukhulu kusakhiwonchanti setemphilo, sibeke embili kwakhiwa kanye nekuvuselelwa kwetibhedlela tekufundza. Ngesikhatsi ngivakashele esibhedlela iGeorge Mukhari eGa-Rankuwa muva-nje, ngibone umtselela longasikahle wesakhiwonchanti setemphilo lesingakeneli.
Kucala ngeSibhedlela saseGeorge Mukhari, sitawube sisebentisana netikhungo letehlukahlukene tetimali tahulumende netebantfu bangasese kute sesekele kwakhiwa kwaletakhiwo ngetimali kanye nekuvuselela tikhungo tekunakekelwa kwemphilo.
Njengesive, ekugcineni sesiyakhona kucabanga ngelive lelite i-AIDS.
Ngekwesekela tinhlelo tetfu tekuvikela kanye nekucedza Ligciwane Lelenta Emasotja Emtimba Abe Butsakatsaka (i-HIV), sitawube senta umsebenti lomkhulu we-Lenacapavir, umjovo lohlatjwa njalo ngetinyanga letisitfupha lokhombisa kutsi usebenta kahle kakhulu ekuvikeleni kwesulelana nge-HIV.
Siphindze futsi sisebentela kucedza umdlavuta wemlomo wesibeletfo eveni letfu ngekutsi sihlanganise ummango kutsi ucinisekise kutsi yonkhe intfombatana lencane lesemkhatsini weminyaka le-9 kuya kule-15 itfola umjovo we-HPV.
Emnyakeni lophelile, safaka budlova lobusekelwe ebulilini kanye nekubulawa kwebantfu besifazane (i-GBVF) emkhakheni wenhlekelele yavelonkhe.
Ngalokufakwa kulomkhakha, siyakhona kuhlanganisa ncono imphendvulo yetfu kanye nekucondzisa imitamo yekungenelela lokunemtselela lomkhulu.
Sakhela eLuhlelweni Lwelisu Lwavelonkhe mayelana ne-GBVF, sitawuhlanganisa yonkhe imikhakha yemmango ngekuchumana kanye nekugcugcutela tenhlalo kute siphikisane nemibono netento letilimatako.
Sitawuchubeka nekukhutsata kuhlomuliswa kwabomake ngetemnotfo ngekuceceshwa, kwesekelwa ngetimali kanye nekutsenga lokukhetsekile.
Sitawucinisa kutfotjelwa kwemtsetfo ngekuphenya ngekushesha, kwenta ncono kulawulwa kwemacala, kwandziswa kwetinkantolo temacala ekuya ecasini kanye nekutsatsela tinyatselo tigilamkhuba lephindzaphindzako.
Sitawukhulisa kwesekelwa lokugcile kulabasindzile, sicinisekise kufinyelela etindzaweni tekukhosela, tikhungo tetinsita letitfolakala endzaweni yinye, kufinyelela ebantfwini labahambako nasemaphandleni kanye nekubekwa kweTisebenti Tetenhlalakahle etiteshini temaphoyisa.
Kufika kwebantfu labangekho emtsetfweni kufaka ingoti ekuphepheni kwetfu, ekusimameni kanye nasenchubekeleni embili yetemnotfo.
Sitawubukana nalenkinga sibe sicinisekisa kutsi emalungelo eluntfu lasisekelo awo wonkhe umuntfu kulelive ayagcinwa futsi ayavikelwa.
Kulomnyaka, sitawutsatsa tinyatselo letengetiwe tekuvikela iminyele yetfu. Timali tekucinisa tekuphepha kweminyele titawubekwa embili, letifaka ekhatsi sakhiwonchanti, tebucwepheshe kanye nebantfu.
Tikhumulo letimcoka teminyele titawutfutfukiswa kabusha ngekubambisana kwahulumende netikhungo letitimele futsi titawukhulisa Ligunyato Lwetekuhamba Lwe-elekthroniki kuto tonkhe tikhumulo tetindiza temave emhlaba kanye nematubuko emhlaba ekungena laphitsitela kakhulu.
Sesivele sisebentisa emadroni kanye nebucwepheshe kute kube nemtselela lomkhulu kuyo yonkhe iminyele yetfu.
I-SAPS, Litiko Letasekhaya (i-DHA) kanye neBahloli Betisebenti batawusebentisana kute bacedze kwephulwa kwemitsetfo lekhona yekungena eveni, yetisebenti kanye naleminye imitsetfo.
Bacashi labacasha bantfu bemave angaphandle ngaphandle kwemavisa ladzingekako batawubukana nemandla laphelele emtsetfo. Kucinisa kuphocelelwa kwemtsetfo, sitawucasha labanye bahloli betemisebenti laba-10 000 kulomnyaka.
Njengobe senta letingenelelo, siphikelela ngekutsi imitsetfo yelive letfu kufanele itfotjelwe nguwo wonkhe umuntfu.
Angeke sibubeketelele budlova kanye naletinye tento tekwephula umtsetfo leticondziswe ebantfwini bemave angaphandle.
Kute umuntfu waseveni langaphandle lokufanele avinjelwe ngendlela lengakavumeleki kutsi angene etikhungweni tahulumende, kufaka ekhatsi tikolo kanye netikhungo tetemphilo.
Kute sakhe iNingizimu Afrika lenemandla, sidzinga umbuso lotiphatsa kahle, lonelikhono, futsi lotfutfukako.
Umbuso lonemandla udzinga tisebenti tahulumende letitinikele naletetsembekile letinemakhono lafanele kanye nelisiko lelijulile lekusebenta.
Kulomnyaka lophelile, siphasise umtsetfo lomusha lobalulekile wekwenta Umsebenti waHulumende ube nebungcweti.
LoMtsetfosivivinyo Wekuchibela Temisebenti Yahulumende utawuvikela kucashwa lokubalulekile ekungeneleleni kwetepolitiki uphindze futsi ucinisekise kutsi bantfu labanelikhono nalabaneticu babekwa etikhundleni letisetulu ngekuya kwekufaneleka kwabo kulowomsebenti.
Kuhlolwa kwendlela yekuphila kwentiwe kwaba yintfo lephocelelekile etisebentini tahulumende letisetulu, lokufinyelele ku-93% lokukutfobela umtsetfo kuwo onkhe ematiko emnyakeni lophelile.
Sisungula irejista letawuba sendzaweni yinye yemacala ekucondziswa kwetigwegwe kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. Loku kutawuvimbela bantfu lababukene noma labatsatselwe sinyatselo sekucondziswa tigwegwe kutsi bacashwe kuletinye tindzawo teMbuso.
Siyachubeka nekwenta ncono kubusa kanye nekusebenta kwemabhizinisi ahulumende (ema-SOE) lafana ne-Eskom, i-Transnet, i-Denel, i-Prasa kanye nalamanye lamanyenti.
Loku kufaka ekhatsi kuphumelelisa emazinga lacacile ekubekwa kwebantfu etikhundleni kute kucinisekiswe kutsi baholi baletinhlangano baneticu kanye nesipiliyoni lesifanele.
Sitawuchubeka nekusebenta ngendlela lehamba ngetigaba kute sibe nemodeli lehlanganisiwe yekulawula iphothifoliyo yetfu yema-SOE kute sikhone kubeka emazinga, kwenta ncono kuphatsa siphindze futsi sicinisekise kusimama kwetimali kute sifeze titfunywa tabo.
Loku kufaka ekhatsi kuphotfula Umtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wetemabhizinisi Embuso ngekuhambisana nalendlela.
Sitawusebentisa tingucuko tedijithali njengemchubi wekukhula, kufaka ekhatsi kanye nekwetfulwa kwetinsita ngemphumelelo.
Kulomnyaka, i-DHA itawetfula Likhadi Lamatisi lelidijithali kute yente kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakwati kusebentisa tinsita letidijithali ngendlela lephephile nalevikelekile.
Sitawenta kutsi emalayisensi ekushayela, titifiketi taMatikuletjeni kanye netinsita eHhovisi le-Masta kwentiwe ngekwedijithali. Takhamuti titawukhona kugcwalisa titatimende temaphoyisa ku-inthanethi futsi kufaneleka kwekutfola sibonelelomali se-Ejensi YaseNingizimu Afrika Yekucinisekisa Tenhlalakahle kungahlolwa bucalu.
Kutawentiwa kutsi tonkhe letinsita titfolakale enkhundleni ye-MyMzansi.
Masinyane-nje, wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika utawukhona kutfola tinsita letinyenti latidzingako ngaphandle kwekuvakashela lihhovisi lahulumende noma kugcwalisa emafomu labhalwe ngesandla.
Kulomnyaka kuphela, emakhulu emagatja emabhange nyalo atawuniketa tinsita te-Likhadi Lamatisi kanye nemaphasipoti, lokunciphisa lundvwendvwe kanye netikhatsi tekulindza.
Sitawuphindze futsi sisebentisane nemmango kucinisekisa kutsi kuvikelwa kwetakhamuti kanye nemalungelo ato kuvikelwa ngalengucuko yedijithali.
Kute iNingizimu Afrika ibe nemandla, lelivekati lase-Afrika kufanele libe nekuthula futsi kufanele liphumelele.
Kuchubela embili emagugu eMtsetfosisekelo wetfu, kutfutfukisa inshisekelo yetfu yesive, sifuna umhlaba losimeme, lonebulungiswa futsi lofaka konkhe ekhatsi.
Emhlabeni lochubeka nekugucugucuka ngemandla, iNingizimu Afrika ibambelela ngalokucinile kumitsetfomgomo leyachaza Bengameli betfu be-G20 futsi yasekela Inchubomgomo yetfu Yemave Angaphandle: Kubumbana, Kulingana, Kusimama.
Ngesikhundla setfu eNhlanganweni Yebunye Be-Afrika (i-AU) kanye neMmango Wekutfutfukisa waseNingizimu Afrika (i-SADC), sichubekisela embili kuhlanganiswa kwesifundza, kuthula kanye nekusimama.
Sisebentisa budlelwane betfu nemave emhlaba kute sisekele tintfo letibalulekile temnotfo wasekhaya, letifaka ekhatsi kukhicita, kwengeta linani kanye nekukhula kwekutfumnyelwa ngaphandle kwemphahla.
Sifaka sandla ekufezekisweni kweNdzawo Yekuhwebelana Lekhululekile Yelivekati lase-Afrika kute kwandziswe kuhwebelana emkhatsini wemave ase-Afrika, kutfutfukiswa kwetimboni kanye nekwakha ematfuba emisebenti.
Emafemu aseNingizimu Afrika – emabhange etfu, balimi kanye nebakhiciti – batawube babatfulitisita labahamba embili emakethe yase-Afrika yebantfu labatigidzigidzi leti-1.4 lapho khona linani lebantfu labaneminyaka yekusebenta litawuphindzeka kabili kuleminyaka lenge-25 letako.
Sakha budlelwane lobuletsa inzuzo kuwo onkhe emave mayelana nekulingana nekuhloniphana.
Emhlabeni lapho khona tive letinemandla tivame kuveta kubusa kwato kanye nelitfonya nobe kufaka umoya etifundzeni letinemandla lamancane, kutinikela kwelive letfu ekutimeleni nasekutimiseleni kuyintfo lengcwele. Akukhulunywa, kuboniswane ngaloko.
Sitawuma sicinile ebukhosini betfu futsi sikhutsate tinshisekelo tetfu tesive, emagugu kanye nemalungelo ebantfu bakitsi.
Kuyacaca kutsi sitawuchubeka nekuhlonipha emalungelo nekutibusa kwaletinye tive, kepha kufanele sicaciseleke ngendlela lefanako kutsi angeke sihlukunyetwe ngulelinye live.
Sitawusungula kubambisana lokucinile nemave lanemcondvo lofanako kute sikhulise kucina kwetfu lokuhlanganyelwe ekuphatamisekeni kwemhlaba wonkhe.
Kwakhela kuBengameli betfu be-G20, bonkhe labafakazela kutsi baphumelele, siyachubeka nekuchubela embili tintfo letibalulekile te-Global South.
Loku kufaka ekhatsi kukhula lokungukhukhulelangoco, kukhululwa kwetikweleti, kutsatsa sinyatselo sesimo selitulu, kuguculwa kwetikhungo tekuphatsa temhlaba wonkhe kanye nekuzuza emaminerali labalulekile emtfonjeni.
Ngekusebentisa umsebenti weLikomidi Lelingakavami Le-G20 Lekungalingani Emhlabeni Wonkhe sisebentisana nebalingani betfu bemhlaba wonkhe mayelana nekwetfula Iphaneli Yemhlaba Wonkhe Yekungalingani.
Lena yinsika lebalulekile yemtamo wemhlaba wonkhe wekunciphisa kungalingani ngekhatsi nasemkhatsini wemave. Siyachubeka nekukhutsata kusebentisana kwemave lamanyenti kanye nekucinisa kusebentisana kwebantfu.
INingizimu Afrika ihlala ilive lelicacile nalelingagucuki kumtsetfo wemave emhlaba, tebulungiswa kanye nemalungelo eluntfu.
INingizimu Afrika itawuchubeka nekusekela imitamo yaMhlabuhlangene (i-UN), i-AU kanye ne-SADC yekuvikela kungcubutana kanye nekugcina kuthula. Siyatigcabha ngekuhlanganyela kwemasotja aseNingizimu Afrika emisebenti yekugcina kuthula etindzaweni letiningi talelivekati lase-Afrika kusukela kwavela intsandvo yelinyenti.
Sicele i-UN kutsi isivumele kutsi sikhiphe emabutfo etfu eMsebentini we-UN eDemocratic Republic of Congo ngenhloso yekuhlanganisa Libutfo letfu Letekuvikela.
Angeke sititsatse njengalabakhululekile sikhatsi lesidze nangabe bantfu basePalestine, eCuba, eSudan, eNshonalanga Sahara nakuletinye tindzawo bahlushwa kutsatselwa tindzaba tabo tekuhlala, kucindzetelwa kanye nemphi.
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,
Sive sakitsi sifike esigabeni sekujika.
Sishiya ngemuva sikhatsi sekwehla futsi sigucukela esikhatsini semphumelelo nekukhula.
Sente lokunyenti kute sincobe imiphumela yekubanjwa kwembuso ngabhongwane, lubhubhane lwe-COVID-19, tiphitsiphitsi temmango tangemnyaka we-2021 kanye netikhukhula letibhubhisako letisandza kwenteka.
Sijikela etsembeni kanye nasecinisweni lelikusasa lelincono labo bonkhe bantfu.
Inchubekelembili lesiyentile kuleminyaka lesihlanu leyengcile isinika litsemba kanye nesikhutsato. Kukhombisa loko lesingakuzuza nasisebenta ngekubambisana. Nyalo akusiso sikhatsi sekuphumula.
Nyalo sesikhatsi sekutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babe yincenye yekuchubela embili live letfu.
Kulomnyaka lophelile, sicale sehluko lesisha entsandvweni yetfu yelinyenti, setfule Ingcoco Yavelonkhe emhlanganweni lowahlanganisa ndzawonye bantfu baseNingizimu Afrika labavela kulo lonkhe lelive labamele tonkhe tigaba temmango.
Kulomnyaka, inchubo yeTingcoco Tavelonkhe itawusabalala kulo lonkhe laseNingizimu Afrika, ifinyelele kuyo yonkhe imimango, kuto tonkhe tikolo, kuwo onkhe eManyuvesi nemakolishi kanye nakuto tonkhe tincenye temmango wetfu.
Ngaphasi kwesicondziso seLicembu Lebantfu Labadvumile, lelifaka ekhatsi bantfu baseNingizimu Afrika labadvumile nalabahlonishwako futsi leliholwa Likomidi Lelicondzisako lelingukhukhulelangoco, letinkhulumiswano tesive titawuniketa takhamuti talelive litfuba lekuphakamisa tintfo letitikhatsatako, tifiso tato kanye netinhlelo tato telikusasa.
Letinkhulumiswano temmango titawuphetsa ngeSivumelwano Saelonkhe lapho khona tonkhe letinkhulumiswano titawuhlanganiswa ndzawonye kute kuvetwe tinyatselo lokufanele kutsi sonkhe sititsatse kute sakhe iNingizimu Afrika lencono. Letingcoco titawukhomba kwakhiwa kwesivumelwano savelonkhe lesiphelele indlela kanye nesigaba lesilandzelako seLuhlelo lwetfu Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa ngemuva kwemnyaka we-2030.
Ekwakheni lokuvumelana kwavelonkhe, kufanele kutsi singatsatsi kuphela emagugu lahlanganyelwe eMtsetfosisekelo wetfu, kepha emandla lahlanganisako etemidlalo kanye nekwehlukahlukana lokucebile kwemasiko etfu.
Lapho sigubha labo labafinyelele etigabeni letisetulu temphumelelo emhlabeni wonkhe, sifanele kutsi sibonge kutsi imidlalo nemisebenti yemasiko isakha njani sive lesibumbene.
Kusebentisa umoya wabomake bangemnyaka we-1956, lusha lwangemnyaka we-1976 kanye neMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wangemnyaka we-1996, umnyaka we-2026 kufanele ube ngumnyaka loletsa tiguculako.
Lona kufanele kube ngumnyaka lowenta kutsi iNingizimu Afrika icine. Kufanele silungise hulumende wasekhaya. Sifanele kutsi silwe nebugebengu, inkhohlakalo futsi sibuyisele kwetsembana eluhlelweni lwetebulungiswa lwebugebengu. Sifanele kutsi sakhe imisebenti kanye netindlela tekutiphilisa tawo wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika, futsi sifanele kutsi sakhe umbuso losebentela bantfu.
Ngetulu kwako konkhe, sifanele kutsi sicinisekise kutsi leligagasi leliphakamako liphakamisa wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika.
Njengobe umnotfo ukhula, kufanele kutsi ufake esibayeni sawo labo labaphile emaphetselweni awo iminyaka lengemashumishumi.
Kulwa kwetfu nebugebengu kufanele kutsi bakuve emalokishini nasetindzaweni tekuhlala letingakahleleki kanye nasetindzaweni letisemadolobheni.
Tikolo tetfu netibhedlela kufanele kutsi teikhetse emkhatsini walabo labafika eminyango yato.
Ngalendlela, singakha ummango locinile, lobeketelako futsi lolinganako – lokungulowo lome ngekutetsemba emkhatsini wemave emhlaba.
Ngempela kuningi lesesikwentile. Nyalo kufanele sibuke embili futsi sihambe ngesivinini.
Ngiyabonga.

