IKulumo yobuJamo beliZwe kaMengameli u-Cyril Ramaphosa

NgeLesine, 12 kuMhlolanja 2026, EHolweni yeDorobha yeKapa

Somlomo weKoro yePalamende eKulu (i-NA), Mm. Thoko Didiza;
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP), Mm. Refilwe Mtshweni-Tsipane; 
Mengameli wangaphambilini weSewula Afrika, Nom. Kgalema Motlanthe;
Sihlalo wangaphambilini we-NCOP, Nom. Amos Masondo; 
Sihlalo wangaphambilini we-NCOP, Dorh. Naledi Pandor; 
MPhathidorobho yeKapa, Alderman Geordin Hill-Lewis,
Sihlalo weNdlu yeliZwe yabaRholi beNdabuko nama-Khoisan, Kgosi Thabo Seatlholo; Isithwalandwe Seaparankoe, Mam’ Sophie de Bruyn;
Mengameli we-Contralesa, Kgoshi Mathupa Mokoena;
MaLunga wePalamende;
BoNdunakulu beemfunda zelizwe lekhethu; 
MaSewula Afrika wekhethu.

Eminyakeni ematjhumi alikhomba eyadlulako, iinkulungwana zabafazi abavela kizo zoke iintjhaba bamatjha baya e-Union Building – iinhliziyo zabo zibetha ngomnqopho ofanako.

Bebahlomile ngobuqili obumangalisako nokuzimisela, abafazaba baba nesibindi sokuhlolwa mapholisa nokukhahlunyezwa.

Ngelizwi elikhulu nelizwakalako, bathi:

“Angeze saphumula bekube kulapho siphumelele ukufumanela abantwabethu amalungelo wabo wekululeko, ubulungiswa nokuvikeleka.”

Sikhumbula isithombe esinamandla sika-Lilian Ngoyi, u-Helen Joseph, u-Sophie de Bruyn no-Rahima Moosa baphethe iincwadi zeenghonghoyilo ezinengi ebebayoziqhisa emnyango kaNdunakulu obekangakazimiseli ukuhlangana nokukhuluma nabo.

Incwadi yesinghongoyilo ngasinye abasinikelako besithwele ubudisi bobulungiswa, umtlikitlo ngamunye keyi-100 000 ebegade ibuthelelwe beyiveza isifiso sekululeko nokulingana.

Kwaphela imizuzu ema-30, abafazaba bajame eentepisini ze-Amphitheatre buthule, bangavumi ngoma, bangakhulumi.

Iinthombe ezinamandla zabafazaba ebebajame buthule zitjengise ukuzimisela kwabo nokuzibophelela kwabo etjhugulukweni.

Ukuthula kwabo kwatjengisa ubuhlungu obukhulu bemizwa nokuhlangahlangana okubangelwa kugandelelwa mbuso webandlululo.

Ukuthula kwabo kwatjengisa ukudana netukuthelo ebebayizwa lokha nabalwela ubulungiswa nokulingana.

Ukuthula-du kwabo isikhathi eside kwaba yinto ephazamisa neqokamisa iimphathiswa zombuso webandlululo ebezibaqalile.

Ngaleso sikhathi sokuthula, batjengisa iphasi bona akusikurhuwelela okunelaka, kodwana kuthula okunokuzimisela, okungasikinya iintaba.

Ngemva kokuthula bathoma ukuvuma ingoma edumileko esele ikhona emlandweni wethu womzabalazo, etjengisa indima enamandla eyalinywa babantu abasikazi emzabalazweni wokulwisana nombuso webandlululo:

“Wathint’ abafazi, wathint’ imbokotho. You strike a woman; you strike a rock”.

Kuthiwa ukukhalela kwabafazaba kwasabalala emacabanzini we-Union Buildings, yajika isihlalo samandla wombuso saba yindawo yomtjhagalo, lapha-ke kulapho iimphathimandla zalemuka khona isibindi abaso.

Namhlanjesi ebusuku, sihlonitjhwe ngokuba hlangana kwethu kukaMam'Sophie de Bruyn, ongomunye wabadosiphambili bomtjhagalo loyo noyikutana emzabalazweni wethu wekululeko.

Yena nabanye abafazi abanengi abenze ukuzinikela okukhulu emzabalazweni wethu wekululeko basikhumbuza bona abafazi ebebasolo baphambili ekuletheni amatjhuguluko, bakulungele ukujama, ukukhuluma nokuthi bebangakhe batjhide/bakhambe isinyava ekulweleni ubulungiswa.

Njengendlela yokuhlonipha isikhumbuzwesi, ngikhombela bona nisikime niphakamise abafazi abamatjha ezakhiweni ze-Union Buildings ngo-1956 nabo boke abafazi belizwe lekhethu abaragela phambili nokulwela amalungelo aqakathekileko wekululeko, ubulungiswa nokuvikeleka.

Bekuseminyakeni ema-50 eyadlulako, ngommoya ofanako loyo wokuphikisa nokuzabalaza, lokha abantu abatjha be-Soweto nabazakuphuma esikolweni bamatjha baya e-Orlando Stadium ukuyokuphikisana nokukatelelwa bona bafunde ngesiBhuru kunye nehlelo elihloyiweko leFundo ye-Bantu.

Isibindi sabo sokuqalana nombuso ogandelela ngesihluku sezwakala ephasini loke begodu saletha itjhejo elitjha emzabalazweni welizwe lekhethu.

Irhuluphelo nokuzinikela kwelutjha langomnyaka we-1976 kunye neenzukulwana zesikhathi esizako, kuragela phambili nokusikhuthaza.

Eminyakeni ematjhumi amathathu eyadlulako, ngomnyaka we-1996, iNdlu yomThethosisekelo yamukela umtlolo osisekelo sesitjhaba esibuswa ngokwentando yenengi.

UmThethosisekelo welizwe lekhethu utjengisa ummoya wabantu abasikazi ebegade bamatjha emakhiweni ye-Union Buildings ngo-1956, abantu abatjha bango-1976 kunye namaSewula Afrika amanengi avela kizo zoke iingaba zokuphila alwela ikululeko yethu.

MThethosisekelo oveza iinkanuko zabantu beSewula Afrika mayelana nesitjhaba esibumbeneko nesinokuthula; isitjhaba esilahle amaketani wokugandeleleka wesikhathi esidlulileko sombuso webandlululo nohlukanisa isitjha ngokombala.

MThethosisekelo osibizela bona singagcini ngokuqalelela ukungabi nobulungiswa okwenzeka esikhathini esidlulileko kwaphela, kodwana siragele phambili nokufikelela ilungelo lawo woke amaSewula Afrika lokuthola izindlu, ukutlhogonyelwa ngokwezepilo, ukufumaneka kokugoma, amanzi, ukuvikeleka komphakathi, ifundo kunye nepilo engcono nephumelelako kibo boke abantu.

Namhlanjesi, kumele siyilemuke itjisakalo le ephasini elitjhuguluka msinyaneli. Iphasi lapho ukurhubhela kesakho isikhwama kuthethe isikhundla sokwenza okuhle okujayelekileko. Iphasi lapho ukurhweba kusetjenziswa njengethulusi lokugandelela.

Iphasi lapho kugatjiswa khona iinkhwepha zomnotho begodu abanamandla bagandelela labo ababuthakathaka. Ukukhambakhamba ephasini elitjheli, kumele sisebenzise amandlethu njengesitjhaba.

Amandlethu avela kokuqakathekileko kwethu. Amagugu wesithunzi nokulingana, wokungabandlululi ngokobutjhaba nangokobulili, ukuhlukahluka kunye nokuqakatheka komuntu ngamunye.

Kuvela ebantwini belizwe lekhethu, ukubekezelelana kwethu, ukuphana, umusa nokubumbana.

Kuvela ekuzibopheleleni kwethu okuqinileko ukusekela amalungelo nokuqinisekisa isithunzi sabantu emphakathini welizwe lekhethu abaqalene nokubandlululwa, kufaka hlangana abantu abakhubazekileko namalunga womphakathi we-LGBTQI+.

Amandlethu wokujamelana nobujamo obubudidi avela ekuzimiseleni  nekubekezeleni kwethu. Kuvela ekghonweni lethu nalokho okusihlohlozelako.

Amandlethu avela emagugwini wethu wezenjiwa, amaminerali asemhlabeni wethu kunye nokunotha kwehlabathi yethu, ebuhleni beentaba namabhitjhi wamalwandle esinawo.

Amandlethu avela emazikweni wethu, aqinileko nazijameleko, kunye nommoya wentando yenengi nekululeko enzinze ngaphakathi kwethu.

Amandlethu avela ekusiphalazeni komunye nomunye. Kuvela kilokho esingakwenza nasisebenza ndawonye.

Amandlethu avela ekuhloniphaneni kwethu, ngitjho nanyana singahluka eendabeni ezihlukahlukeneko.

Amandlethu godu avela emadodeni nabomma abaragela phambili nokuphakamisa ibizo leSewula Afrika ephasini begodu balethe idumo esitjhabeni sekhethu.

Nasicabangisisa ngobujamo besitjhaba selizwe lekhethu, singatjho bona sinamandla namhlanjesi kunangeminyaka eyadlulako.

Umnotho welizwe lekhethu uyakhula, begodu ukukhula kwenzeka ngezinga elihle.

Nanyana sibe namakota amane alandelanako wokukhula kweNgenisomali yePahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP), siyazi bona kumele ukhule msinya khulu ukuhlangabezana neentjhijilo zethu zezehlalakuhle nezomnotho.

Sikghonile ukuba nemali esalako esabelweni seemali iminyaka emibili ngokulandelana.

Izinga lethu leenkolodo sele lingcono, amazinga wemalinzalo ayehla begodu ukukhuphuka kwebhebhedlhontengo kusezingeni eliphasi khulu eminyakeni ema-20 edlulileko.

Sisendleleni ehle yokulungisa ubujamo beenkolodo zelizwe lekhethu. IRanda iqinile nayimadaniswa ne-Dollar.

I-Johannesburg Stock Exchange, iliziko lezokurhweba ngezabelo elikhulu kunawo woke elizwenikazi le-Afrika, lisebenze kuhle khulu emnyakeni odlulileko.

Ukukhula lokhu kutjengisa ukuvuselelwa komnotho okubanzi, ukuzithemba kwabatjalimali kunye nokwanda kwenani labantu lokuthenga izabelo eSewula Afrika.

Iindleko namakonyana wemalimboleko kwehlile.

Nge-Operation Vulindlela, senze ituthuko ekulu ekuthuthukiseni amatjhuguluko wezomnotho nokuvula indlela yokutjala imali nokuphalisana.

Siyiqedile ikinga yokucinywa kwegezi ngomnqopho wokuyonga (i-Loadshedding) begodu sakhe ihlelo legezi elinamandla neliqinileko.

Senze ituthuko ekwenzeni ngcono ukusebenza kwamadoyelo weenkebhe wethu kunye neemporo zesitimela sepahla, sikhuphule kancanikancani umthamo wepahla esiyithutha ngaphakathi nangaphandle kwelizwe lekhethu.

Sibuyisele ihlelo lethu leentimela zabakhweli, njengoba abakhweli abanengi sele bakghona ukuya emsebenzini ngeentimela ezitjha ezenziwe lapha ekhaya – okwehlisa khulu iindleko zabo zokuthutha.

Elizweni lekhethu loke sitjala imali ekwakhiwenikweendlela, emabhrorhweni, eemporweni zesitimela, emadoyelweni wenkebhe, emadamini, emaplasini asebenzisa amaphiko wommoya newelanga.

Senze amathuba angaphezu kweengidi ezi-2.5 ngeHlelo likaMengameli lokuVula imiSebenzi, khulukhulu kusizwa abantu abatjha nabomma.

IHlelo eliNatjisiweko lemiSebenzi yesiTjhaba (i-EPWP) neHlelo lemiSebenzi yomPhakathi (i-CWP) liragela phambili nokunikela amathuba wemisebenzi ebantwini abanengi elizweni yekhethu.

Ngmnyaka ophelileko sibone izinga eliphezulu lokuphasa kwabafundi beGreyidi ye-12 emlandweni welizwe lekhethu, ngaphezu kwamabili kwamathathu wawo woke amaphasi we-Bachelor avela eenkolweni ezisemiphakathini edosa emhlweni.

Njengoba umnotho ukhula, izinga lokutlhogeka kwemisebenzi lithoma ukwehla.

Njengendlela yokwandisa ihlelo lethu lokuvikelwa kwehlalakuhle yomphakathi nge-Social Relief of Distress (SRD), sehlise inani labantu ababulawa yindlala..

Siqinisa imithetho yelizwe lekhethu yokulwa nekohlakalo.

Ilizwe lekhethu likhutjhiwe erhelweni le-Financial Action Task Force elimalungana namazwe agakhambisi ngobuqotho amahlelo  weemali nokusekela ngeemali amahlelo wobuphekula.

Umsebenzi esiwenzileko wokwakha kabutjha amaziko aqakathekileko wokulwa nokuthunjwa kombuso sewunomphumela. IZiko eliButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS) libuye lakhonjwa njengeziko lezomthelo elisezingeni lephasi loke.

IPhiko lezokuPhenya imiLandu yeKohlakalo(i-IDAC) yenza ituthuko ekutjhutjhiseni amacala aphezulu. Okuqakatheke khulu, ihlelo lethu lentando yenengi liyavuthwa begodu liyaqina.

URhulumende weBumbano (i-GNU) utjengise bona kungenzeka ukuthi amaSewula Afrika ahlangane avela kiyo yoke imikhakha yezepolotiki asebenze ngehlelo elifanako lokukhula neragelophambili.

Ngomnyaka ophelileko, sasingatha ngepumelelo abadosiphambili bephasi emButhanweni we-G20, owatjengisa amandla welizwe lekhethu iphasi loke liqalile.

Ithemba labatjalimali, amabhizinisi nabathengi liyakhula.

Ukuthuthukiswa lokhu kumphumela womzamo wokuzimisela kukarhulumende ngokuphelela kwakhe nomphakathi woke. Itjengisa ukuthi khuyini engenzekako nasisebenza ngokubumbana nangokomnqopho.

Nje, sinethuba elihlukileko lokutjhugulula iinzuzwezi zibe kukhula okuragela phambili. Nanyana kunetuthuko le, kumele sithembeke ngeentjhijilo esisaqalene nazo.

Nanyana siragela phambili, akukafaneli sithi sehlule besaphumelela lula. Sisesekude nalapho kumele sibe khona.

Ebantwini abanengi khulu, ipilo ihlala ibudisi. Imisebenzi iyatlhogeka begodu amathuba awafikeleleki. Abantu beSewula Afrika bayahlubayela ngobulelesi obunenturhu nekohlakalo.

Batshwenyekile ngobujamo babomasipala beendawo nokungakghoni kwabo ukuletha izenzelwa ezisisekelo eendaweni ezinengi zelizwe.

Ngaphezu kwakho koke, bafuna khulu umsebenzi begodu bafuna imali yokutlhogomela imindenabo.

Singaba namandla kwaphela lokha nasilinganako, lokha ituthuko esiyenzileko imphumela wokuhlanganyela kwamaSewula Afrika.

UmThethosisekelo usitjela bona sisebenzele umphakathi lapho woke umuntu weSewula Afrika aba nethuba elihle lokuzenzela ipilo engcono; lapho woke umntwana athola ifundo ehle nethuba lokusebenza nokuphumelela.

Umphakathi lapho sibuyisa khona iindawo zethu zomphakathi begodu sihlangane endleleni njengabantu abalinganako. Lapho umbuso usebenzela abantu begodu abakhohlakeleko baqalana nemiphumela yezenzo zabo.

IKulumo yobuJamo beliZwe (i-SoNA) iveza amagadango esiwathetheko solo kwangomnyaka ophelileko kunye namagadango esizowathatha umnyaka lo ngomnqopho wokwenza ngcono amaqhinga we-GNU. 

AmaQalontangi Lawo Ngalandelako:

Kokuthoma, ukuragela phambili nokukhula okufaka woke umuntu nokuvulwa kwemisebenzi.

Kwesibili, ukwehlisa ubujamo bomtlhago nokulwisana neendleko eziphezulu zokuphila. Kwesithathu, ukwakha umbuso onekghono, onesimilo nosekelwe ngetuthuko.

Namhlanjesi ebusuku, siveza umsebenzi ekumele siwenze ndawonye ukwakha imiphakathi eqinileko nesitjhaba esiqinileko.

Siveza umsebenzi ekumele siwenze ndawonye ukwakha iSewula Afrika ephumelelako, ehlanganisa woke umuntu, enokuthula, enobunye begodu ekugcineni ibe nokulingana.

ISewula Afrika enamandla kufanele iphephe begodu ivikeleke.

Umonakalo wobulelesi ulinganiswa ngenani labantu ababuleweko neempilo eziqintelisiweko, kwatjhabalala amabhudango. . Ubulelesi buqokamisa isitjhaba soke ngevalo elikhulu begodu benza bona abatjalimali bazaze ukusisa elizweni lekhethu. 

Abentwana balapha eTjingalanga Kapa bazifumana bahlangana kwezipi zeenqhema zemigulukudu/zeengebengu. Abantu be-Kagiso e-Gauteng babaleke emakhayabo ngenca yeengebengu ezimayina ngokungasi semthethweni. Abomma babulawa babantu abathandana nabo emakhaya wabo. Iinkotraga zokwakha zivalelwa  iindawo zazo ziinlelesi.

Lokhu kufanele kuphele begodu kuzokuphela.

Ubulelesi obuhlelekileko sele buyingozi khulu embusweni wethu wentando yenengi, umphakathi welizwe lekhethu kunye netuthukweni yomnotho welizwe lekhethu.

Umnqopho wethu omkhulu umnyaka lo kukuqinisa ipi yokulwisana nobulelesi obuhlelekileko kunye neenqhema zobulelesi bokusebenzisa ithekhnoloji, ubuhlakani kunye nokugandeleleka komthetho okuhlanganisiweko.

Sizokulwisana nobulelesi obuhlelekileko ngokuhlanganisa ubuhlakani ezingeni lelizwe, ukukhomba amasindikethi aqakathekileko nokuthumela iinqhema zokungenelela ezikhethwe ngesandla, ezinemikhakha eminengi ezidzimelele ekuqedeni ithungelelwano lobulelesi.

Ukuqinisa ipi yethu yokulwisana neenqhema zeengebengu, ngithumela iButho lamaJoni weliZweloke leSewula Afrika (i-SANDF) ukuyokusekela amapholisa, njengombana khesenza nasilwa nokumayina okungasi semthethweni.

Ngikhuphe umyalo ngatjela uNgqongqotjhe wezamaPholisa nebutha lakwa-SANDF bona benze ihlelo lamaqhinga lapho iinqhema zebutho lamajoni welizwe  kufanele zithunyelwe khona emalangeni ambalwa ezako eTjingalanga Kapa ne-Gauteng bayokuqalana nenturhu yeengebengu kunye nokwenjiwa kweemayini okungasi semthethweni.

Njengombana kufunwa mThethosisekelo, ngizokwazisa i-NA ne-NCOP malungana nesikhathi, indawo yokuthunyelwa kwamajoni welizwe nokuthi kuzokubiza malini.

Kufanele sithathe amagadango wokuqeda ubugebengu elizweni lekhethu.

Ngesikhathi esifanako, sisebenzisa iqhinga elihlangeneko lokuqalana nabonobangela bobulelesi ngokusebenzisa ukungenelela okuhlangeneko emphakathini woke, ukusuka ekukhanyiseni iindlela ukuya ekufikeleleni emisebenzini yehlalakuhle.

Sizokulwisana nobulelesi obenziwa ngeengidi ngokutjhugulula umthetho nemithetho yokukhupha amalayisense weengidi, ukuba nokuthengiswa kweengidi namakule. Sizokuqinisa  imithetho yokulawulwa kweengidi esele ikhona.

Sizokungezelela isibalo samapholisa ngokuqatjha amanye amapholisa azii-5 500 nonyaka, ukungezelela isibalo samapholisa amatjha azii-20 000 esisimemezele kuma-SoNA adlulileko.

Godu silungisa nobungozi obubangelwa kungeniswa kwepahla engasisemthethweni neyomgunyathi emisebenzini nemabubulweni alapha eSewula Afrika.

Sisungula iHlelo le-National Illicit Economy Disruption Programme elihlanganisa ndawonye iinjamiso zabathobelisimthetho bombuso aqakathekileko nabanye abalima indima eqakathekileko, okufaka hlangana nomkhakha ozijameleko.

Ngokusebenzisa kuhle ukuhlaziywa kwedatha kunye nobuhlakani bokwakha, sizokuqalisisa imikhakha enobungozi obukhulu njengegwayi, amafutha, utjwala neminye imikhiqizo yomgunyathi.

Ukulalelwa kwekomitjhini ePhenyako kaMadlanga kuveze ikohlakalo edlangileko emaPholiseni weSewula Afrika (i-SAPS) neminye iminyango yamaPholisa kaMasipala wamaDorobha amaKhulu ngokusebenzisa kumbi kwabo amandla.

Asikwazi ukukubekezelela lokhu. Ukubusa komthetho kuthembele emsebenzini wamapholisa onesimilo, aphendulako begodu adzimelele emiphakathini ayisebenzelako.

I-SAPS isungule isiqhema esizakuqinisekisa ukuthi ziyaphenywa iinsolo ezivele kuKomitjhini yePhenyo kaMadlanga begodu lokho kwenziwa msinyanangaphandle kokuphazanyiswa.

IsiJamiso sezokuPhepha somBuso sizakuhlola kabutjha abaPhathi abaPhezulu beminyango yamaPholisa we-SAPS newamaPholisa kaMasipala wamaDorobha amaKhulu. Ikambiso yokuhlola izakufaka hlangana ukuhlolwa kwendlela yokuphila.

Njengombana sisebenze ngepumelelo emakhomitjhinini adlulileko, sizokusebenzisa iimphakamiso zeKomitjhini kaMadlanga ukwenza amatjhuguluko angeneleleko.

Sizimisele bona okutholwe yikomitjhini kunye neemphakamiso kuzokubeka isisekelo sokutjhugulula okuqakathekileko kwehlelo lethu lobulungiswa kezobulelesi.

Siyaqiniseka bona imizamo le izakuphumelela ngombana inengi lamapholisa lizinikele ekusekeleni umthetho nokusebenzela abantu beSewula Afrika ngokuzikhandla.

Ngokusebenzisa ipumelelo ye-Operation Vulindlela ekwenzeni ngcono amatjhuguluko wezomnotho, sizokusebenzisa indlela efanako ukusungula igadango elitjha lokutjhugulula ubulungiswa kezobulelesi.

Lokhu kuzokulwisana nobulelesi obuhlelekileko, ikohlakalo kunye nokurhweba ngeengidi ngokungasisemthethweni kusetjenziswa isiqhema esizinikeleko kuMengameli ukuqinisekisa bona amatjhuguluko aphunyeleliswa kiyo yoke indlela.

Siragela phambili nokuqinisa ukulwa nekohlakalo ngokuqinisa iinhlangano ezifana nePhiko eliKhethekileko lezokuPhenya (i-SIU), iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) kunye nePhiko eliPhenya imiLandu enoBungozi Khulu (i-DPCI/Hawks).

Sizokuqedelela umsebenzi karhulumende wokuphumelelisa isiphakamiso se-National Anti-Corruption Advisory Council sokusungula iBandla leliZweloke lasafuthi lokuLwisana nekohlakalo.

Asikwazi ukwamukela bona abahlabimkhosi  ngekohlakalo bayahlukunyezwa nepilwabo ibe sengozini.

UmThethomlingwa wokuVikelwa kwabaHlabimkhosi ngeKohlakalo uzakwethulwa ePalamende. Hlangana nezinye izinto, lokhu kuzokwenza bona ukuzibuyisela kube mlandu begodu kunikelwe ngesizo lezehlalakuhle, lezomthetho nelezeemali ebantwini ababikako.

Kuzakubuyekezwa ngokukhethekileko irherho likarhulumende lokuthenga ipahla nemisebenzi ngomnqopho wokuqeda ikohlakalo yamathenda.

UmHloliincwadi Zombelele weSewula Afrika (i-AGSA) ubike bona inengi lezehlakalo zekohlakalo zivela erherhweni lokuthenga. Asikwazi ukuvumela bona umonyani lo uragele phambili begodu kumele sithathe amagadango.

Iindlela zizokufaka hlangana ukusetjenziswa kwethekhnoloji nokuphethwa kwemithetho emitjha yomThetho wokuThenga komBuso phakathi komnyaka wede-2026.

Angeze sakwazi ukulwa neenlelesi ezihlelekileko nasingaqinisi isandla somthetho. Kufanele senze ngaphandle kwezwelo begodu sisebenzise amandla woke womthetho.

Umlayezo lo awube tjhatjhalazi: angeze kwaba nomuntu ongajeziswako owenze umlandu wekohlakalo nobulelesi.

Ngaphezu kobulelesi, ukutlhayela kwamanzi sele kusezingeni lehlekelele ebantwini abanengi eSewula Afrika, ukusuka emadorobheni amakhulu afana neJwanisbhege ukuya emadorobheni amancani afana ne-Knysna neendawo zemakhaya ezifana ne-Giyani.

Soke sibubonile ubuhlungu abantu belizwe lekhethu ebegade babuveza ngokutjengisa iinthombe  zeendaweni ezihlukahlukeneko ze-Gauteng. Imitjhagalo le ikhuthazwe kugandeleleka ngokungatholakali okwaneleko nokungathembeki kweensiza ezisisekelo ezinjengamanzi.

Ngilayele uNgqongqotjhe wezaManzi nokuKhanjiswa kweFucufucu namasekela wakhe kunye noNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko bona batjheje umraro wokutlhayela kwamanzi begodu bakhulumisane nemiphakathi yelizwe lekhethu.

Bakhona njenganje, bahlathulula ebantwini ngokunqophileko bona urhulumende uhlose ukuqalana njani neentjhijilo abantu bekhethu abahlangabezana nazo.

Bangitjela bona amaphayiphu ebegade adabukile ayalungiswa begodu namadamu ayazala godu.

Ukuhlela kumbi nokutlhogonyelwa kwamanzi ngokwaneleko bomasipala abanengi ngikho okubangela imiraro esiqalene nayo njenganje begodu kubangela bonaiimpompo zivamise ukoma.

Akunandlela ehle yokuqalana neentjhijilweli, elivela ekuhlulekeni kwehlelo kunye neminyaka eminengi yokungatjheji umthangalasiseko.

Njengendlela yokuqinisekisa ukufumaneka kwamanzi umtjhawutjhile, sakha amadamu amatjha begodu silungisa umthangalasisekelo okhona.

Sizibophelele ngemali engaphezu kwe-R156 yamabhiliyoni yomphakathi malungana nezakhiwo zamanzi nezokuthuthwa kwendle eminyakeni emithathu ezako.

Ukwakhiwa kwePhrojekthi yamanzi i-Lesotho Highlands namanye amaphrojekthi amakhulu afana neDamu le-Ntabelanga, eliyingcenye yePhrojekthi yamanzi ye-Mzimvubu ePumalanga Kapa, kuragela phambili, begodu sisesigabeni sokugcina sokusungula isiJamiso seliZwe seMithombo yamanzi nokuphatha kuhle nokubuthelela imali yeensetjenziswa zamanzi zelizwe.

Kodwana, itjhijilo lamambala alikho ekutholakaleni kwamanzi, kodwana ekutholeni amanzi empompini zabantu.

UmThethomlingwa wokuTjhugululwa kweMisebenzi yaManzi uzosenza sikghone ukwenza abanikeli beensiza zamanzi baziphendulele ngokusebenza kwabo begodu sirhoqise ilayisensi yabo nangabe bahluleka ukuphakela amanzi.

Nangabe umasipala akafuni namkha akakghoni ukunikela ngeensiza ebahlalini bakhe, kufanele kwenziwe ngesinye isakhiwo esingakghona.

Amatjhuguluko la azokurarulula imbangela yobujamo obubudisi bamanzi.

Esikhathini esifitjhani, kumele silungise ubujamo obubudisi bokutlhogeka kwamanzi kwanjenganje.

Eminyakeni emithathu eyadlulako, lokha nasihlangabezana nokucinywa kwegezi qobe lilanga, sasungula iKomidi yezeHlekelele yeGezi yeliZweloke (i-NECC) ukwenzela bona kube nokuziphendula okuthe tjha kombuso esitjhabeni.

Siphumelele, sehlula ubujamo ebegade bubonakala buyiselele engeze yaqedwa ngokuthatha ihlelo elikhanyako begodu silifeze.

Ngokusebenzisa indlela efanako, njeke sizokuphakamisela ukuphendula kwethu ebujameni obumbi bamanzi siye eKomidini yeHlekelele yaManzi yeliZweloke, engizokuba nguSihlalo wayo.

Isakhiwesi sizokuhlanganisa yoke imizamo ekhona isebenzele emnqopheni munye.

Izakuthumela izazi zecwephetjhekunye nemithombo evela kurhulumende welizwe ukuya kibomasipala abaqalene neentjhijilo zamanzi.

Kuzokuqinisekisa bona igadango lithathwa msinyana begodu ngendlela ephumelelako ukulungisa umraro.

Ukurarulula iintjhijilo ngendlela ephumelelako angeze sazaza ukusebenzisa amandla esiwanikelwa mThethosisekelo kunye nomThetho wezemiSebenzi yokuPhakelwa kwaManzi womnyaka we-1977 njengendlela yokungenelela kibomasipala lapho kutlhogeka khona.

Sizokuphendula labo abangatjheji umsebenzabo wokuphakela abantu bekhethu amanzi.

Urhulumende sele abeke amacala wobulelesi phezu kwabomasipala abama-56 ababhalelwa kufeza iimbopho zabo. Nje-ke sizokubeka amacala phezu kwabaPhathi baboMasipala ngokwephula umThetho wezaManzi weliZweloke womnyaka we-1998.

Umraro omkhulu kukobana emadorobheni amanengi, emadorobheni namadorobha, imali etholakala ngamanzi isetjenziselwa ezinye iinhloso begodu kuncani khulu okwenziwako ukulungisa umthangalasisekelo wamanzi.

Ukurarulula itjhijilweli, ngokukhambisana nokuzibophelela esikwenzileko ngomnyaka ophelileko, sethule isabelomali esitjha sama-R54 wamabhiliyoni wamadorobha amakhulu ukwenzela ukusekela imisebenzi yawo yamanzi, ukukhanjiswa kwefucufucu/kothuvi kunye negezi.

Lokhu kuzokuqinisekisa bona imali evela ekusetjenzisweni kwamanzi ibuyiselwa njengobana injalo ekulungiseni amaphayiphu, amadamu kunye neentetjhi zokupompa amanzi.

Ukuphela kwamanzi kulitshwayo lehlelo lombuso wendawo elingasebenziko.

Umsebenzi omkhulu wokulungisa sele wenziwa ukulungisa imbangela yokungasebenzi kuhle kwabomasipala abanengi.

Eendaweni ezinengi, ukuphathwa kwabomasipala beendawo kuyabogaboga begodu kulawulwa kusekelwa kunekghono lobucwephetjhe nokufaneleka.

Embikwenakhe wamvanje ngaborhulumende beendawo zemakhaya, u-AGSA uthe urhulumende weendawo ubonakala anganakuziphendulela okwaneleko, ukubhalelwa ukwethula iinsiza, ukuphathwa kumbi kweemali nokubusa okungakhambi ngefanelo, ukubogaboga kwamandla wamaziko wombuso nokwanda  nokungakanzinzi.

Uthe ukuze umraro lo unganabi bewubhebhetheke kudingeka bona sisebenzisane ekulungiseni ngokuthatha amagadango ahlanganyelweko njengananyana senza nje..

Ngokuthatha isifundo kilokho esikufundileko eminyakeni ema-30 edlulileko, eenyangeni ezizako sizokuphetha umBikomThethokambiso , ekumTlamo womThethomlingwa obuyekezwako waboRhulumende beeNdawo zemaKhaya.

Lokhu kuzokunikela ngeensombululo zokusebenza kwehlelo elisebenzako lombuso weendawo zemakhaya. UmBikomThethokambiso uzakuvuselela indlela urhulumende weendawo zemakhaya asebenza ngayo.

Irherho lanje lirarene tle begodu lihlukene khulu, lilindele bona ngitjho nabomasipala abancani nababuthakathaka bathathe imisebenzi eminengi.

Sizokuphakamisa amatjhuguluko asisekelo aveza iqiniso lokuthi abanye abomasipala bangathatha  imisebenzi eminengi ukudlula abanye, nokuthi sitlhoga indlela ehlukileko yokunikela igunya namandla wemisebenzi engenziwa bomasipala ngamunye.

Siphakamisa nokubambisana okuhlelekileko hlangana kwabomasipala kunye namaziko woburholi bendabuko nebama-Khoi-San ukwenzela bona umphakathi uzibandakanye ekurarululeni imiraro ngokuhlanganyela.

Sizokuqinisekisa bona iimphathimandla zaborhulumende beendawo/zabomasipala zineemfundo ezitlhogekako begodu ziqatjhwa ngendlela ezijameleko nangokwekambiso efaneleko,  ngaphandle kokungenelela kwepolotiki.

Lapho abomasipala babhalelwa khona, sizokuqinisa bona  kuba nokungenelela kombuso ophezulu msinya begodu anqophise amagadango wokulungisa ukwenzela ukusebenzela abantu bekhethu ngcono.

Amatjhuguluko la angaba budisi. Kodwana kufanele enziwe.

Njengombana amatjhuguluko aqakathekileko la  aragela phambili, sizakuragela phambili nokusebenzisa isekelo eliqothelweko lokwenza ngcono ukwethulwa kweensiza ezisisekelo ngokusebenzisa iinQhema zikaMengameli eziTjheje zokuSebenza eThekwini neJwanisbhege.

Nanyana senze ituthuko ekunzinziseni eThekwini, okurholele ekubuyeleni ukuthembela kwabatjalimali, kunengi okutlhogeka bona kwenziwe eJwanisbhege ukuqalana nokuwohloka kwesakhiwo, ukuphathwa kumbi kwemali kunye nokuphazamiseka kwamandla wegezi namanzi.

Kunabantu abanengi abazinikeleko abanamakghono nelwazi wokusebenza kurhulumende weendawo. Kusibopho sethu ukwenza kabutjha, ukuhlela kabutjha nokunikela ngeensetjenziswa ezingcono kibomasipala ukwenzela bona bakghone ukwenza umsebenzabo.

Sililizwe, siya ngokuya siba sengozini yobujamo bezulu obumbi khulu.

Eemvekeni ezimbalwa ezidluleko, iinkhukhula ezimbi khulu e-Limpopo neMpumalanga zabulala abantu abangaba ma-45 konakala kumbi amakhaya, iinkolo, imitholapilo neminye imithangalasisekelo.

Njengombana iinkhukhula sesikhonjwe njengeHlekelele yeliZweloke kwenze bona urhulumende ophezulu newesifunda akwenze kube liqalontangi ukusekela ngeemali khona kuzakuvalwa iindingo eziqakathekileko zabantu abathintekileko.

MaSewula Afrika wekhethu,

ISewula Afrika enamandla ithembele emnothweni okhulako.

Eminyakeni engaphezu keli-15, umnotho welizwe lekhethu ukhule kancani.

Zoke izenzo zethu zanje ziragwa sidingo sokukhulisa umnotho ozuzisa abantu boke ngendlela erhabako ngomnqopho wokuvula imisebenzi eminengi nesezingeni eliphezulu.

Ukwenza bona iHlelo lokuThuthukisa lesiKhathi esiPhakathi (i-MTDP) lisebenze, iKhabinethi ivume ihlelo elipheleleko lokuphumelelisa ukuhluma komnotho r ofaka ngaphakathi abantu boke.

Ngalelihlelo, sisebenzela ukuvuselela ukukhula ngokwenza ubujamo bokuthi amafemu atjale imali ngomnqopho wokunzinzisa iHlelo lezomNotho eliKhulu , ukutjala imali kumthangalasisekelo osebenzako, ukwakha ihlelo elifaneleko lokulawula elisekela ukukhula begodu livumele ukuphalisana, kunye nomThethomgomo wezamaBhizinisi otjhitjhingela phambili nonerhuluphelo.

Isisekelo sehlelweli kukutjala imali, khulukhulu kumthangalasisekelo oqakathekileko womphakathi, kunye nemakorweni wemisebenzi eyenziwa ngezandla eqatjha abasebenzi abanengi nekwazi ukukhula esikhathini esizako.

Lokhu kufaka hlangana umnotho wobucwephetjhe bedijithali newomkhakha okhiqiza imikhiqizo enganabungozi ebhodulukweni, lapho abantu abatjha bazokufumana khona amathuba womsebenzi.

Umthangalasisekelo ungaphezu kokutjala imali esitineni, idaka, ikhonkhridi nesimbi. Kukutjala imali emathubeni wemisebenzi, ekukhiqizeni kunye nekukhuleni komnotho.

Sekuminyaka eminengi, izinga lokutjala imali lisehla. Nje-ke sekumele kutjhuguluke lokho.

Urhulumende uzibophelele ukutjala imali engaphezu kweThriliyoni liNye lamaRanda eminyakeni emithathu ngomnqopho wokwakha nokugcina iinsetjenziswa.

Lesi kusisabelo esikhulu kunazo zoke emlandweni welizwe lekhethu. Kuzokwenza Umehluko.

Ngokusebenzisa i-Transformational Fund kunye nemithetho emitjha yokusebenzisana hlangana komphakathi neenhlangano ezizijameleko, sisebenzisa iindlela ezitjha zokusekela ngeemali, ukwehlisa ubungozi nokudosa abatjalimali bona benze msinyana amaphrojekthi weendingoqangiwezamandla, wamanzi, weenthuthi kunye nemithangalasisekelo yedijithali.

Sithome ukuthengisa izabelo zekoro yokwakha ngomnqopho wokubuthelela imali yokuraga ijima lokwakha umthangalasisekelo. Izabelwezi zithengwe babantu abalinani elibuyeleleke kabili kilelo ebelilindelweko. 

Iimpikiswano ezibangelwa kuphunyeleliswa kwamathenda zivamise ukulibazisa ukuphunyeleliswa kwesakhiwo esitlhogekako.

njengendlela yokukhandela ukulibaziseka okungakafaneli emaphrojekthini aqakathekileko, sizokusungula amakhotho akhethekileko weendaba zezokuthengisa anamajaji azinikeleko kunye namakhotho azinikeleko ukuqinisekisa imiphumela yamsinya eendabeni ezithinta umnotho netuthuko.

Umnyaka lo, sizokuthoma umsebenzi wokusungula i-State Property Company ngomnqopho  wokutjhugulula izakhiwo ezizii-88 000 namahekthara aziingidi ezihlanu zenarha aphethwe mbuso abe ziinjini ezilawulwa kuhle zokukhula nentuthuko.

Nge-Operation Vulindlela, sisebenzela ukutjhugulula isakhiwo somnotho welizwe lekhethu, ukulungisa umthangalasisekelo wethu nokwenza imikhakha yethu yegezi, yamanzi neyezokuthutha ibe nekghono lokuphalisana begodu isebenze kuhle.

Njengombana siphelise ukucinywa kwegezi ngomnqopho wokuyonga, kumele sitjhugulule ihlelo lethu legezi ukuqinisekisa ukuvikeleka kwamandla kwesikhathi eside.

Kwaphela amatjhumi weminyaka, umnotho wethu wakhula ngebanga legezi etjhiphileko.

Kodwana ukuthunjwa kombuso, ukuphathwa kumbi, ukungatlhogonyelwa kuhle kweemphehligezi kunye namaphrojekthi amakhulu akhuphukako kwakhuphula iindleko zegezi emabhizinisini nakuzakhamuzi zelizwe lekhethu.

Nje, ngamatjhuguluko amakhulu esiwenzako emkhakheni lo kunye nangemithombo yethu eminengi yelanga nommoya, sizokukghona ukwehlisa iindleko zegezi.

Amatjhuguluko wokulawula enze bona kube nephayiphi elikhulu nelikhulako lokutjala imali emandleni avuselelekako.

Ngomnyaka wee-2030, ngaphezu kwe-40% yegezi yethu izokuvela emithonjeni yamandla etjhiphileko, yemvelo nevuselelekako.

Sisungula indawo yokudlala elinganako yokuphalisana, ukwenzela bona singasabi sengozini yokuthembela kumthengisi munye ukuze sihlangabezane neendingo zethu zamandla.

Sihlela kabutjha i-Eskom begodu sisungula ibhizinisi lokudlulisa elizijameleko eliphethwe mbuso.

Ihlangano le izakuba nobunikazi nokulawula iimpahla zokudlulisa begodu izokuba nesibopho sokusebenza kwemakethe yegezi.

Ngokuqakatheka kokuhlelwa kabutjha lokhu ekutjhugululeni okubanzi komkhakha wegezi, ngisungule isiqhema esizinikeleko ngaphasi kwe-NECC esizakuqalana neendaba ezihlukahlukeneko ezihlobene nekambiso yokuhlelwa kabutjha, okufaka hlangana isikhathi esibonakalako sokuphunyeleliswa kwayo ngokweengaba. Ikomidi izonginikela umbiko kungakapheli iinyanga ezintathu.

Ngaphezu kwalokho, umnyaka lo, sizokuthoma umjikelezo wokuthoma wamaphrojekthi wokudlulisa azijameleko ukwenzela bona kube nokutjala imali kwangeqadi ekukhuliseni igridi yethu yelizwe lekhethu.

Sizokusebenza ngesifunda ngasinye ukulungisa umraro wokudisibezwa kwamatransfoma, ukufakwa kwegezi okungasisemthethweni nokubhalelwa kwemitjhini ngomnqopho wokuqeda ukwehliswa kokudiselwa kwethungelelwano legezi ngomnyaka ozako.

Sizibophelele ekambisweni esiyithomileko yokuthuthukisa ihlelo lethu legezi.

Sithome ukutjhugulula ukusebenza kwehlelo lethu lesitimela nelamadoyelo wenkebhe, ukwenzela bona amabhizinisi wethu akghone ukuthumela imikhiqizo yawo emakethe yephasi loke.

Njenganje sesivulele amakhamphani weentimela zangeqadi bona basebenzise ithungelelwano lemizila yethu, okuzokwenza bona iinkhamphani ezihlukahlukeneko zeenitimela ziphalisane begodu zithuthe abantu abanengi abazakunyula ukusebenzisa isitimela kuneenthuthi zendleleni.

Ekupheleni komnyaka lo, sizokuthoma ukusebenzisana okungenelelko hlangana nomphakathi namabhizinisi wangeqadi ematheminalini wethu wetheku kunye neemporo zesitimela ngokusebenzisa imodeli yokuvunyelwa egcina ubunikazi bomphakathi ngesikhathi sihlanganisa ukutjala imali nekghono labosiyazi bangeqadi.

NgoNobayeni wee-2025, satlikitla isivumelwano sokusebenzisana nekampani elawula amazibuko ukobana ilawule   i-Durban Pier 2 Container Terminal, ekungekulu kunazo zoke elizweni lekhethu.

Ukusebenzisana lokhu kuzokurholela ekutjalweni kwemali etja emitjhinini neensetjenziswa ukwenzela bona izibukweli libuyele ezingeni lephasi loke.

Siragela phambili namalungiselelo wokwethulwa kwesitimela esinebelo elikhulu eSewula Afrika, sihlanganisa iindlela ezifana neJwanisbhege ukuya e-Musina, nokusuka eThekwini ukuya eJwanisbhege.

Amakhamphani angaba ma-30 atjengise ikareko nokuzimisela kwawo ukulima indima kilephrojekthi ngesikhathi nakukhutjhwa iSaziso seemBawo zokuFaka iimPhakamiso, lokho-ke izakulethe indlela etja ha yokukhamba ngesitimela amabanga amade eSewula Afrika.

Sizimisele ukuphalisana emnothweni wephasi loke otjhuguluka ngebelo.

UmThethomgomo welizwe lekhethu wezebubulo udzimelele eendaweni lapho esinethuba lokuphalisana khona, lapho singasungula khona imisebenzi nalapho singakhuphula khona ukuthunyelwa emazweni wangaphandle.

UmThethokambiso wezeRhwebo welizwe lekhethu wezokurhweba unqophe ukufikelela ituthuko esimeleleko, ukukhula nokuqinisa ubudlelwano bethu namazwe wangaphandle wepahsi loke.

Ephasini lapho amazwe afuna ukuhlukanisa iindlela zawo zokuphakela, sinethuba lokukhuphula ukurhwebelana kwethu ngaphandle ephasini loke.

Iminotho iyahluka beyiyatjhiyana, iinsetjenziswa zokukhiqiza ezisezingeni eliphezulu kunye nemithetho eziqinileko yokulawula.

Siqinisa amandlethu wokukhulumisana ngezokurhweba begodu sikhulisa imisebenzi yethu ngaphandle ukuthuthukisa ubudlelwano bezomnotho.

Phakathi kwesiphithiphithi esisemnothweni wephasi loke, sisekela amabubulo welizwe lekhethu asunguliweko ije siqalene nemimoya enamandla.

Sesithomile ngamagadango wokwenza ngcono ibubulo le-ferrochrome nokuvikela imisebenzi emikhakheni yethu yensimbi, lokukhiqizwa kweenkoloyi neminye imikhakha eqatjha amakhulu weenkulungwana zabantu beSewula Afrika emisebenzini esezingeni elihle.

Sisebenzisana namabhizinisi nabasebenzi ukuvala iinkhala esakhiweni sethu seentengo begodu sithuthukise amagadango angezelelweko wokuvikela nokukhulisa isisekelo sethu sokukhiqiza.

Njengombana sivikela imisebenzi emabubulweni asengozini, sihlale sidzimelele emikhakheni ezakuragela phambili nokukhula kwesikhathi esizako.

Siyazi bona singakghona ukuvula iingidigidi zemisebenzi emihle emikhakheni efana nezokulima, iimayini, imisebenzi kunye nomnotho wemikhiqizo enganabungozi ebhodulukweni.

Lezi ziindawo lapho singaba ngaphezu kokuphalisana. Singaba ngcono khulu ephasini. Iziko lethu lezokulima likhula msinyana.

Sele, siyindawo yesibili ngobukhulu bokuthumela imihlobohlobo yabalamune emazweni.

Sivula iimakethe ezitjha zemikhiqizo esiyithumela emazweni wangaphandle, ukusuka kuma-citrus nama-avocado, umumbu/isiphila, imfuyo, amadiribe newayini.

Sisebenzisa i-Blended Finance Scheme, sibambisene  ne-Land Bank kunye namanye amabhanga wezamabhizinisi, sinikele abakhiqizi abanzima isekelomali elimabhiliyoni ama-R7.8.

Sizokuthumela ama-Extension Officers (iimPhathimandla zezokuLima) amatjha azii-10 000 ukusekela abalimi nokwenza ngcono umkhiqizo wezokulima. Lokhu kuzakwenza bona kube namathuba amanengi wokobana abantu abatjha baqatjhwe emkhakheni wezokulima.

Nanyana usebenza kuhle umkhakha wezokulima welizwe lekhethu, ibubulo leenkomo lona liqalene nokuqubuka okumbi khulu  kobuLwele beenQatha noMlomo (FMD) ilizwe lekhethu elakhe lahlangabezana nabo.

Ubulwelobu bulimaza umnotho welizwe lekhethu, okungunobangela wokujanyiswa kokuthunyelwa kwenyama emazweni  wangaphandle, ukukhandelwa ethungelelwaneni lokurhweba kunye nokubulawa kwemihlambi ehlabekileko.

Sithethe isiqunto sokujova umhlambi weenkomo eziziingidi ezili-14 . Lokhu kutlhoga imijovo ema-28 weegidi eenyangeni ezili-12 ezizako.

Umbuso uzakuthenga bewusabalalise imijovo endaweni yinye bewuqinisekise bona sithola umjovo ofaneleko womhlobo othileko womulwana we-FMD owehle eSewula Afrika.

Sizokusebenzisana nomkhakha ozijameleko ukwenza bona kube nokusetjenziswa okuphumelelako begodu okuqakatheke khulu, sizokuqinisekisa bona abalimi bezamabhizinisi, abazijameleko nababantu bomphakathi bayakwazi ukuthola imijovo yokuhlabela ubulwelobu msinyana.

Ngisungule isiqhema somsebenzi esakhiwe ziinhlangano zabalimi nabosiyazi, sisebenzisana noNgqongqotjhe wezokuLima nomnyangwakhe, abazongibikela qobe yinyanga ngetuthuko eyenziweko ekulwisaneni nomabhubhisa lo.

Simemezele ubuLwele beenQatha noMlomo njengehlekelele yesizwe begodu sizokusebenzisa woke amakghono atlhogekako ngaphakathi kombuso ukuqalana nobudisobu.

Umkhakha wethu wemisebenzi, kusukela kuthekhnoloji yedijithali ukuya emisebenzini yezeemali, uyakhula.

Amaziko weemali welizwe lekhethu ahlangana kwalayo asebenza kuhle khulu ephasini begodu anekghono lokuphalisana e-Afrika nephasini loke.

Singenise itjalomali elibonakalako kumthangalasisekelo wedijithali, ngalokho amaziko we-data ama-55 sele akhiwe begodu kulindeleke itjalomali elingaphezu kwamabhiliyoni ama-R50 eminyakeni emithathu ezako.

Ivakatjhobukela mtjhayeli oqakathekileko wokukhula komnotho, lapho boke abavakatjhi abali-13 bafikako weentjhabatjhaba asekela umsebenzi munye.

Umkhakha wethu wezokuvakatjha wenza umlando ngonyaka odlulileko, wagadangisa ukufika kweemvakatjhibukeli eziziingidi eziyi-10.5.

Nje-ke kufuze sikhuthaze iindawo ezihlukileko zamasiko, zomlando nezemvelo ezitjengisa ubunikazi benarha.

Lokhu kungafakahlangana iminyanya yesiko, imisebenzi yezandla yendawo, iindawo zomlando kunye nendawo yemvelo elizweni lekhethu neendaweni zemakhaya.

Njengombana siqinisa irherho lethu lobulungiswa kezobulelesi, sizokwenza iindawo ziphephe kobana zivakatjhelwe ziimvakatjhibukeli.
 
Ngomnyaka ozako, sizokwandisa iHlelo i-Electronic Travel Authorisation System kiwo woke amazwe adinga i-visa, okwenza bona iimbawo zabavakatjhi zisetjenzwe ngedijithali kungakapheli ama-awa ama-24.

Ithuba elikhulu khulu elisetuthukweni yemikhiqizo enganabungozi ebhodulukweni. Sitjhugulula umnotho wethu bona ube mthengisi okhamba phambili wemikhiqizo umhlaba ozokuthembela kiyo ematjhumini weminyaka ezako.

Sikhulisa isekelo lokukhiqizwa kwemikhiqizo ehlaza yeemakethe zephasi loke, kusukela kumvundisi ukuya emafutheni weemphaphamtjhini, amakhemikhali nesimbini.

Kusukela ngoNtaka umnyaka lo, sizokwethula ukudonswa komthelo olinganiselwa ku-150% wokutjala imali eenkoloyini ezitjha zamandla, ngesikhathi sisekela ukukhiqizwa kwamabhethri elizweni lekhethu.

Iinthembiso zamazwe ngamazwe zeHlelo lokuTjala iMali lokuTjhugulula i-Just Energy njenganje zingaba ziingidigidi ezima-R250. Lokhu kusekela ngeemali ukutjala imali okukhulu kezokukhiqiza, umthangalasisekeko namakghono.

ISewula Afrika inezinye zeendawo ezikulu khulu ezibekelwe amaminerali aqakathekileko ephasini.

Iinsetjenziswa zethu zensimbi zilinganiselwa ngaphezu kwe-R40 thrillion, okwenza bona imayini ibe libubulo elihle khulu.

Ngemva kweminyaka eminengi yokwehla kokutjala imali ekuhloleni, sinikela ngemali ekwenzeni imebhe ye-geology nokuhlola ukusebenzisa amaminerali wethu aqakathekileko.

Iveke le nje kwaphela, i-Industrial Development Corporation imemezele imali engaphezulu kweengidi ezima-R300 ye-Frontier Rare Earths Project yeTlhagwini Kapa.

Lokhu kunekghono lokuba ngomunye wabakhiqizi abatjha abakhulu begodu ababiza khulu ephasini bezenjiwa ezitlhogekako kuma-smartphone, amabhethri we-lithium neminye imikhiqizo.

Ukuthembela ngekusasa lezeemayini zeSewula Afrika bekubonakala khulu ngesikhathi se-Mining Indaba ebebanjwe iveke le lapha eKapa.

Kuvulwa iimayini ezitjha zegolide, ikhopha, iindawo ezingakavami, iplatinamu namalahle.

Emhlanganweni weenKhulu zamaZwe we-G20 ngoNobayeni umnyaka ophelileko, amazwe we-G20 asekela isiphakamiso sethu sokwandisa ukusetjenziswa kwezenjiwa eziqakathekileko kunye nokuthunyelwa ngaphandle kwemikhiqizo eqediweko.

Ngesikhathi semihlangano emihlanu yokuthoma yokutjala imali yeSewula Afrika, sikghone ukubuthelela i-R1.5 yamathriliyoni yokuzibophelela ukutjala imali.

Bekube nje, imali engaphezu kwamabhiliyoni ama-R600 sele ingene emaphrojekthini. Amafemu amatjha, iimayini nezinye iinsetjenziswa zivulwa qobe mnyaka.

Njenganje sizibekele umnqopho wokubuthelela imali emaThriliyoni amaBili wamaRanda eminyakeni emihlanu ezako.

Ngalokho-ke silindele ukusingatha iKhonferensi yeTjalomali yeSewula Afrika yesithandathu mhla ama-31 kuNtaka 2026.

Njengendlela yokwakha umnotho ofaka woke umuntu, sizokusekela labo abavula amathuba wemisebenzi.

Nangabe woke amabhizinisi amancani naphakathi nendawo eSewula Afrika angaqatjha umuntu munyeukungezelela, singavula imisebenzi emitjha eziingidi ezintathu; kodwana, amanengi wamabhizinisi la, amanengi wawo aphethwe babantu abasikazi nabantu abatjha, angeze athola imali yokuthoma nofana ukukhula. Abanengi bathwele budisi ukuthola iimakethe zepahla namasevisi wabo.

Pheze woke amabhizinisi amancani naphakathi kufuze alwisane nemithetho eminengi, imithetho, iimfuneko zelayisense kunye neenqabo zokuphatha.

Sizithathela ehloko iimphakamiso zomphakathi malungana nomThethomlingwa wokuKhutjhwa kwamaLayisense wamaBhizinisi begodu sizokwenza isiqiniseko sokuthi umThethomlingwa wokugcina wenza kube lula, ingasi budisi, ukuthoma nokuphatha amabhizinisi amancani eSewula Afrika.

Nonyaka, sizokusekela ngemali engaphezu kwamabhiliyoni ama-R2.5 maabhizinisini amancani namaphakathi angaphezu kwee-180 000, begodu singezelele ngeBhiliyoni liNye lamaRanda ezakugada isimetjhe salokha nakungenzeka kudingele enye imalimboleko.

Ngicabanga ukuthi kusepanyameni ukobana inengi lemali le kumele isekele  amabhizinisi aragwa babantu abasikazi newelutjha ngomnqopho wokubakhuthaza nokubahlomisa.

Sizokukhibelela umThetho wokuThenga ngesiKolodo weliZweloke ngomnqopho wokwenza kube lula ukuthenga ngesikolodo esinamakonyana aphasi.

Ukwenza amautjhuguluko kezomnotho welizwe lekhethu kuyatlhogeka ekuthuthukiseni ukukhula okuragela phambili, ukwehlisa ukungalingani nokulungisa ukungabi nobulungiswa kwesikhathi esidlulileko.

Sithethe negadango lokulungisa, ukulungisa besihlalise kuhle umThetho wokuHlonyiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho (BBBEE) ukuqinisekisa bona siyayisekela imizamo yokwenza amatjhuguluko abonakalako wokukhulisa umnotho ofaka woke umuntu. 

Woke amagadango la azokwakha umnotho oqinileko begodu alungise iinsekelo ebeziphukile.

Kuyinto ehlubayezako ukuthi amaSewula Afrika amanengi khulu akasebenzi begodu abantu abatjha abanengi khulu batlhagela ukuthola umsebenzi.

Kungalokho senza imizamo yokuvuselela umnotho, siveza amathuba womsebenzi nokuziphilisa ngezinga eliphezulu ngokusebenzisa amahlelo karhulumende newokuqatjhwa komphakathi.

Eendaweni ezifana ne-Standerton eMpumalanga, iMali yeHlelo i-Presidential Employment Stimulus (PES) ivule imisebenzi eqakathekileko, lapho kutjhugululwe khona iindawo zokulahla iinzima zaba ziimvande umphakathi olima kizo.

Ikundla i-SA Youth ivulele iingidigidi zabantu abatjha imisebenzi namathuba wokubandulelwa umsebenzi kokuthoma.

IsiJamiso sokuQatjhwa kweLutjha (i-YES), ekusivumelwano sokusebenzisana phakathi kwamabhizinisi noRhulumende, kufake hlangana abantu abatjha abangaphezu kwee-200 000 emathubeni womsebenzi womnyaka woke.

Nonyaka, sizokwethula amatjhuguluko womthetho azokwenza kube lula khulu emabhizinisini ukulima indima ehlelweni le-YES begodu avulele abantu abatjha imisebenzi.

Ngomnyaka ozako, sizokwandisa amahlelo wethu wokuqatjhwa komphakathi, okufaka hlangana i-CWP, i-EPWP kunye ne-PES.

Sizokuqinisekisa bona zihlanganiswa ngcono ngomnqopho wokunikela ngesizo lemali, ukuthuthukiswa kwamakghono kunye neendlela zokuvula imisebenzi yesikhathi eside, khulukhulu ebantwini abatjha nabomma.

Ukuqinisekisa bona akekho umuntu osala ngemva, sisebenzisa isiqunto sokukhuphula amaqothelo wokulingana kokuqatjhwa kwabantu abakhubazekileko eMisebenzini yomBuso ukuya ku-7% kungakafiki umnyaka wee-2030, begodu kubekwe umthetho othi lokha urhulumende namaziko weemali nakabeka  iintengo i-7% yepahla nemisebenzi leyo kumele ithengwe emabhizinisini wabantu abakhubazekileko.

Ngaphezu kwakho koke, umnotho oqinileko uthembele ebantwini abafundileko, abanamakghono neemphiwo ezihlukahlukeneko. Umnqopho wethu nje kukusungula isisekelo esiqinileko sokufunda eminyakeni yokuthoma yokuphila komntwana.

Sandisa inani labentwana abafunda eenkulisa ngaphasi kwehlelo lokutloliswa lelizweloke i-Bana Pele ngalokho kwandiswe nemali yeensetjenziswa zama-ECD. Ngokwenza bona iGreyidi R kube sigaba sokufunda esikatelelekako, senza bona boke abantwana babe nesisekelo esihle sefundo.

Siqinisa imizamo yokulungisa ihlelo lefundo esisekelo, ngokutjheja ukufunda kwangeqadi, ukufunda nokutlola nokubala, kunye nefundo yamalimi amabili ezisekelwe emalimini wekhaya.

Sithokozisa abafundi beGreyidi ye-12 bangomnyaka wee-2025, abaphase bafika ezingeni le--88%.

Lokhu kulizinga eliphezulu lokuphumelela emlandweni welizwe lekhethu, okutjengisa kokubili ukuzibophelela kwabafundi kunye nokungenelela esikwenzileko ukwenza ngcono ukufunda nokufundisa eenkolweni.

Njengombana samukela ukuphakama kwezinga lokuphumelela kuGreyidi ye-12, ngahlanye silungise izinga eliphezulu lokulisa isikolo kwabafundi bangakasiqedi. Abafundi abanengi kufanele bafike kuGreyidi ye-12 begodu bakhethe iimfundo ezifana neembalo nesayensi, okuzokwenza bona bakghone ukuragela phambili.

Njengendlela yokusiza ilutjha lekhethu bona litjhugulule ubujamo belizwe lekhethu begodu livikele ingomuso lalo, sibanikela isekelo ngamakghono wokuzilungiselela isikhathi esizako.

Senza amatjhuguluko aqakathekileko ehlelweni lokubandulela amakghono ngokusebenzisa imodeli yokubandula emibili ehlanganisa ifundo namakghono adingeka emsebenzini.

Sizokutjhugulula begodu sinciphise inani lamaZiko womKhandlu wezeFundo naMandla wokuThwasisa (ama-SETA) ukwenza ngcono ukubusa, ukuqinisa ukuzibandakanya kwebubulo, ukukhuphula ikhwalithi yokubandulwa nokukhambisana ngcono nokuthuthukiswa kwamakghono neendingo zomnotho.

Lokhu kufaka hlangana ukwenza ngcono ukusetjenziswa kwamaKholiji wezeCwephetjhe nokuFundela imiSebenzi (ama-TVET) njengeendawo eziphambili zokubandulwa komsebenzi nokuthuthukisa amakghono. 

Ngokusekela ukufunda okusebenzako okusekelwe emsebenzini, sizokukhuphula inani lemali yokuthuthukisa amakghono ebuyiselwa kubaqatjhi, siyibuyisele ezingeni layo lokuthoma lama-40%.

Sizokutjhugulula iSikhwama samaKghono seliZweloke (i-NSF) sibe lithulusi elisebenza msinyana, eliragwa miphumela elisekela abantu abatjha abangasebenziko bona bafikelele iminqopho emsebenzini, sakhe phezu kwemizamo ephumeleleko efana nehlelo le-Jobs Boost.

Amatjhuguluko la azokuqinisekisa bona amahlelo wokubandula ahlukahlukeneko esinawo kurhulumende aba mnyango wemisebenzi, ingasi kugcine ngokubandulwa.

Njengendlela yokuqinisekisa bona abantu abatjha abaphase iGreyidi ye-12 aba, sizokwandisa amathuba wokuthi abantu abatjha bangene emazikweni wefundo ephakemeko.

Ngilayele aboNgqongqotjhe,  wezeeMali newezeFundo ePhakemeko bona basebenze ngesiphakamiso sokwakha amayunivesithi amanengi namakholiji wama-TVET azakutjheja amakoro webandulo elithileko kwaphela.

Umraro okhona ongomkhulu kutlhogeka kweendawo zokuhlala zabafundi emazikweni wethu wefundo ephakemeko. Ngiyalele uNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko bona alungise isitjhijilweli, asebenzisane namaziko wezeemali ukuthola iindlela ezitjha ezangasetjenziswa ngurhulumende ukuqinisekisa ukufumaneka kwendawo zokuhlala zabafundi.

ISewula Afrika enamandla yakhiwe phezu kwemiphakathi enzinzileko, begodu imiphakathi eqinileko itlhogomela abantwana bayo.

Abantwana abangaphezu kwekota abangaphasi kweminyaka emihlanu bayakhubazeka, lokho kukhuphula ubungozi babo bokugula begodu kuthinta ikghono labo lokufunda nokukhula. Lokhu kubuhlungu khulu ebantwaneni nemindeni yabo begodu kunomthelela emphakathini woke welizwe lekhethu.

Ngomnyaka lo, sizokuthoma umnqopho wokuphelisa ukukhubazeka kwabantwana kungakafiki umnyaka wee-2030 begodu silwisane nokungondleki kuhle ebantwaneni abancani, ngokukhambisana ne-National Strategy to Accelerate Action for Children.

Sizokudzimelela emalangeni wokuthoma ayi-1 000 wokuphila komntwana.

Ukwakha phezu kwesekelo elikhona njengeSibonelelo seSekelo labantwana, sizokusebenzisa amagadango ahlosiweko ukuqinisekisa bona abafazi abasebantwini nabantwana abanesikala esiphasi bathola amaphrotheyini nezakhamzimba abazitlhogako.

Lokhu budisi obukhulu obufuna ukutjhejwa neensetjenziswa. Isitatimende somThethokambiso wesAbelomali sesiKhathi esiPhakathi sizokubeka isabelo esibonakalako samagadango ekufuze siwathathe.

Umraro omkhulu obangela ukuriyada ekukhuleni komntwana kusela utjwala khulu, okuthikameza ukukhula komntwana ngesikhathi unina asamthwele.

Ukusela khulu utjwala kubanga inturhu, iingozi zendleleni nobulelesi.

Ukurarulula umraro lo, sibawa urhulumende weemfunda ukuthi aqinise ukulawulwa kotjwala ngokunciphisa ukuminyana kweendawo ezithengisa utjwala, ukunciphisa ama-awa wokurhweba nokuqeda ukuthengiswa kotshwala ngemigqomu emikhulu.

Simbuso welizwe, siphakamise amagadango wokuqeda ukuselwa kotjwala ngokweqileko, okufaka hlangana intengo ephasi yeyunithi nofana imithelo ephezulu yeenselo ezidakako kubekwe nemikhawulo yemikhangiso yotjwala.  Sizokubonisana nemikhakha yoke ethintekako.

Solo kwathonywa ngesikhathi se-COVID-19, isiBonelelo sezeHlalakuhle sokuDambisa amaTlhuwo (i-SRD) siqinisekise bona  iingidigidi zabantu beSewula Afrika zihlala zinokudla.

Njengethulusi elitjhugululako lokwenza ngcono amaphilo wabantu abatlhaga khulu nabasengozini, isibonelelo lesi sizokuragela phambili.

Ngomnyaka lo, sizokuhlela kabutjha isibonelelo ukobana sisekele ngendlela ephumelelako iindlela zokuphila, ukuthuthukiswa kwamakghono, amathuba womsebenzi nemisebenzi ekhiqizako.

Siyazi bona inengi lemali enikelwa ngeembonelelo zomphakathi isetjenziselwa ukudla neenthuthi. Emadorobheni wethu, abantu abanengi bahlala kude neendawo zomsebenzi neensiza.

Sakha kabutjha amadorobha wethu begodu sehlisa iindleko zokuphila zemindeni esebenzako ngokwakha izindlu ezingabiziko nokuvuselela isiporo sesitimela sabasebenzako.

Sethula imodeli etja yezindlu, lapho abantu banikelwa khona umrholo wobunikazi nokuqatjha eendaweni ezibafaneleko.

Sisuka ekwakheleni abantu izindlu ukuya ekubasekeleni bona bakhe, bathenge nofana baqatjhe izindlu zabo.

Izolo bekugidingwa iminyaka ema-60 solo kwamenyezelwa bona i-District Six yiNdawo yabaNtu abaMhlophe kwaphela.

Kulibanga elingaba mamitha alikhulu ukusuka lapho sikhona nje, izakhamuzi ezingaphezu kwee-60 000 zasuswa ngekani zathuthelwa e-Cape Flats.

Ukutjhatjalaliswa kwe-District Six kusikhumbuzo esibuhlungu ngomthwalo wethu esabelana ngawo wokulungisa ubukhohlakali besikhathi esidlulileko nokwakha imiphakathi etjhaphulukileko nebumbeneko.

Isibawo sokubuyiselwa esifakwe ngomnyaka we-1998 saqinisekisa ilungelo elisemthethweni labahlali bangaphambilini neenzukulwana zabo lokubuya ekhaya. Ukubuyokho kutlhoga ukulawulwa yikhotho, ukuhlela okuhlaziyweko kunye nokutjala imali yomphakathi okuragako.

Imizi eminengi seyiphelile begodu inikelwe ebantwini abafaneleko. Ngemali eyi-R500 yeengidi eyabelwe umsebenzi lo, siyaraga ngeSigaba sesi-4 sokwakha. Ukuvuselelwa kwe-District Six kulibizelo esiliqale ngabovu soke nomthwalo okufuze siwuthwalisane. 

Sisebenzela ukwakha isitjhaba esiphilileko.

Njengengcenye yokulungiselela iTjhorensi yezaPilo yeliZweloke, sitjala imali eensetjenzisweni zezepilo, abasebenzi kunye namahlelo ukwenza ngcono ukufikelela ekuhlengweni okusezingeni eliphezulu.

Sizokwenza ukutjala imali okukhulu kumthangalasisekelo wezeapilo, sibeke phambili ukwakhiwa nokuvuselela iimbhedlela ezisebenzisana namaziko wezefundo ephakamileko, ekubandulweni kwabafundi. Ngesikhathi ngivakatjhela isibhedlela i-George Mukhari e-Ga-Rankuwa, ngabona imiphumela emimbi yokungabi nesakhiwo nomthangalasisekelo wezepilo osezingeni elamukelekako.

Sizokusebenzisana namaziko weemali karhulumende newangeqadi sisekele ngeemali zokwakhiwa nokuvuselelwa kwamaziko wezepilo. Ijimeli lizokuthoma nge-George Mukhari Hospital.

Ekugcineni, Sisitjhaba sikghona ukubona bona sililizwe sele sizoyihlula iNtumbantonga (i-AIDS).

Ukusekela amahlelo wethu wokukhandela begodu ekugcineni siqede iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), sizokusungala ihlelo elikhulu lokukhupha i-Lenacapavir, umjovo weenyanga ezisithandathu obonakala usebenza khulu ekukhandeleni ukutshwayelana nge-HIV.

Godu sisebenzela ukuqeda ikankere yesibeletho elizweni lekhethu ngokuhlanganisa umphakathi ukuqinisekisa bona umntazana omncani  ngamunye ophakathi kweminyaka eliThoba ukuya keli-15 uhlatjwa ngomjovo we-HPV.

Kilomnyaka ophelileko, simemezele ngokusemthethweni bona iNturhu eQothele bobuLili obuThileko (i-GBVF) iyihlekelele eyehlele ilizwe lekhethu.

Ngemva kokwenza isimemezelwesi, sikgone ukubona ukuthi amagadango esiwathetheko anendima.

Sakhele phezu kweHleloqhinga leliZweloke le-GBVF, sizokuhlanganisa yoke imikhakha yomphakathi ngokwemikhulumiswano nokuhlanganisa umphakathi ukuze sitjhijile imibono nemikghwa elimazako.

Sizakuragela phambili nokukhuthaza ukuhlonyiswa kwabomma ngokomnotho ngokubandulwa, ukusekelwa ngeemali nokuthenga okukhethekileko.

Sizokuqinisa ukuthotjelwa komthetho ngokusebenzisa iphenyo elirhabako, ukulawulwa kwamacala okungcono, ukwandisa amakhotho wemacala wezenzo zokukhahlumeza ngokobulili kunye nokuthatha amagadango malungana nalabo ababuyelela izenzo zobulelesi.

Sizokwandisa ukusekelwa okudzimelele ebantwini abasindileko, siqinisekise ukufikelela eendaweni zokufihla ihloko, amaziko weensiza zombuso zoke ndawonye, ukufikelela emaphandleni kunye nokubekwa kwaboNohlalakuhle eentetjhini  zamapholisa.

Ukufuduka ngokungasisemthethweni kubeka ukuphepha kwethu engozini, ekuzinzeni kunye netuthukweni yomnotho.

Sizokurarulula umraro lo ngesikhathi siqinisekisa bona amalungelo wobuntu asisekelo wabantu boke elizweneli ayasekelwa begodu avikelwe.

Umnyaka lo, sizokuthatha amagadango angezelelweko wokuvikela imikhawulo yelizwe lethu. Imali yokuqinisa ukuvikeleka kwemikhawulo izakuba liqalontangi, okufaka hlangana umthangalasisekelo, ithekhnoloji nabantu.

Iindawo eziqakathekileko zemikhawulo zizokuthuthukiswa kabutjha ngokusebenzisana komphakathi namabhizinisi wangeqadi begodu zizokwandisa i-Electronic Travel Authorisation kizo woke amadoyelo weemphaphamtjhini weentjhabatjhaba kunye nobungeno benarha lawo angenisa inani eliphezulu labantu ngalokho ahlala aphithizela.

Sele sisebenzisa ama-drone nethekhnoloji ukwenzela bona kube nomphumela omkhulu kiyo yoke imikhawulo yelizwe lekhethu.

I-SAPS, umNyango wezangeKhaya (i-DHA) kunye nabaHloli bezeMisebenzi bazokusebenzisana ukuqeda ukwephulwa kwemithetho yokufuduka, yabasebenzi neminye ekhona.

Abaqatjhi abaqatjha abantu bangaphandle ngaphandle kwama-visa atlhogekako bazokuqalana namandla woke womthetho. Ukuqinisa ukuthotjelwa komthetho, sizokuqatjha abanye abahloli bezabasebenzi abazii-10 000 umnyaka lo.

Njengombana senza ukungenelela lokhu, siphikelela ngokuthi imithetho yelizwe lekhethu kufanele ilandelwe ngiwo woke umuntu.

Angeze sakubekezelela ukuziphatha kumbi, imiguruguru nezinye izenzo zokwephula umthetho ezinqotjhiswe ebantwini bakamanye amazwe.

Akekho umuntu wangaphandle okufanele avinjelwe ngokungasisemthethweni ukufikelela iinsetjenziswa zomphakathi, okufaka hlangana iinkolo neensetjenziswa zezepilo.

Ukobana sakhe iSewula Afrika enamandla, sitlhoga umbuso onesimilo, onekghono, nothuthukako.

Umbuso onekghono udinga abasebenzi bakaRhulumende abazinikeleko nabathembekileko abanamakghono afaneleko nesiko elihle lokusebenza.

Emnyakeni odlulileko, siphasise umthetho omutjha oqakathekileko wokwenza bona imisebenzi yomBuso ibe ngeyebizelo kwaphela.

UmThethomlingwa wokuTjhugululwa kweMisebenzi kaRhulumende uzakuvikela ukuqatjhwa ngendlela efaneleko ikhandele nokungenelela kwepolotiki begodu uqinisekise bona abantu abanekghono nabafanelekako baqatjhwe eenkhundleni eziphezulu ngokuya ngokufaneleka kwabo emsebenzini.

Ukuhlolwa kwendlela yokuphila kweemphathimandla zembusweni kwenziwe kwaba yinto eyifanelo nesemthethweni, ukufikelela ekuthobeleni okuma-93% kiyo yoke iminyango nyakenye.

Sisungula irejista ephakathi yamacala wokujeziswa kiyo yoke imikhakha karhulumende. Lokhu kuzokuvimbela abantu abaqalene namacala nofana abakhe bathathelwa amagadango wokujeziswa bona bangaqatjhwa kenye indawo eMbusweni.

Siragela phambili nokwenza ngcono ukubusa nokusebenza kwamaBhizinisi kaRhulumende (ama-SOE) afana ne-Eskom, i-Transnet, i-Denel, i-Prasa namanye amanengi.

Lokhu kufaka hlangana ukusetjenziswa kwamazinga abonakalako wokuqatjhwa ukuqinisekisa bona abarholi beenhlanganwezi baneziqu ezifaneleko nesipiliyoni.

Sizakuragela phambili nokusebenza ngeengaba ukufikelela imodeli ehlangeneko yokulawula iphothifoliyo yethu ye-SOE ukwenzela bona sibeke amazinga, sithuthukise ukubusa begodu siqinisekise ukusimama ngokweemali ukuze bakghone ukwenza imisebenzi yabo.

Lokhu kufaka hlangana ukuqedelela umThethomlingwa wamaBhizinisi weliZweloke ngokukhambisana nendlela le.

Sizokusebenzisa amatjhuguluko wedijithali njengomtjhayeli wokukhula, ukufaka hlangana nokwethulwa kweensiza okuphumelelako.

Umnyaka lo, umNyango wezangeKhaya uzakwethula i-Digital ID ukwenza kube lula kibo boke abantu beSewula Afrika ukuthi bafikelele imisebenzi yedijithali ngendlela ephephileko.

Sizokwenza amalayisense wokutjhayela, iintifikedi zeGreyidi ye-12 kunye nemisebenzi yezenzelwa zembusweni ye-Master’s Office. Izakhamuzi zizokukghona ukuzalisa iintatimende zamapholisa ku-inthanethi begodu ziqale ukuthi zilungele ukuthola imali yesibonelelo esiJamisweni seSondlo sikaRhulumende noMhlalaphasi  seSewula Afrika(i-SASSA).

Zoke izezelwa zomphakathi zizokutholakala ku-MyMzansi.

Esikhathini esingaqedi ihliziyo, woke umuntu weSewula Afrika uzokukghona ukuthola imisebenzi eminengi ayitlhogako ngaphandle kokuvakatjhela i-ofisi karhulumende nofana ukuzalisa amaforomo ngesandla.

Umnyaka lo kwaphela, amanye amagatja wamabhanga amakhulu azokwamukela iimbawo ze-Smart ID neencwadi zokuvakatjhela kamanye amazwe (amaphasipoti), ngomnqopho wokwehlisa imijeje nesikhathi sokulinda.

Sizokusebenzisana nomphakathi ukuqinisekisa bonaamalungelo wezakhamuzi nokuvikeleka kwazo kubekwa phambili kilekambiso yokutjhugulukela ekwenzeni izinto ngecwephetjhe lesimanje.

Ukuze iSewula Afrika ibe namandla, ilizwekazi le-Afrika kufanele libe nokuthula begodu liphumelele.

Njengendlela yokuphumelelisa iinthembiso  zomThethosisekelo welizwe lekhethu, ukuthuthukisa iinrhuluphelo zethu sisitjhaba, sidinga iphasi elisimemeko, elinobulungiswa nelifaka hlanga woke umuntu.

Ephasini elitjhugutjhugulukako, iSewula Afrika ibambelela ngokuqinileko eenkambisweni eyazibophelela kizo ngesikhathi  inguMengameli we-G20 begodu zisekela umThethokambiso wethu wezangaPhandle: UkuBumbana, Ukulingana, Ukunzinza.

Ngokusebenzisa ubujamo bethu kuHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-AU) kunye neHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC), silwela ukuhlanganiswa kwesifundesi, ukuthula nokunzinza.

Sisebenzisa ubudlelwano bethu bamazwe ngamazwe ukusekela izinto eziqakathekileko zomnotho wangekhaya, okufaka hlangana amafemu, ukungezelela inani lemikhiqizo nokwanda kwepahla ethunyelwa emazweni wangaphandle.

Sifaka isandla ekuphumeleliseni isiPhande sokuRhwebelana ngaPhasi kwemiBandela eGedlisiweko eKhonthinenthini ye-Afrika (i-AfCFTA), ngomnqopho wokwandisa ukurhwebelana hlangana kwamazwe we-Afrika, kukhuliswe amabubulo bekuvulwe nemisebenzi.

Amafemu neenkampani  zeSewula Afrika – amabhanga, abalimi nabakhiqizi – bazokuba baphakeli abadosa phambili emakethe ye-Afrika yabantu abayi-1.4 yamabhiliyoni labantu abaseminyaka yokungasebenza lizokubuyeleleka kabili eminyakeni ema-25 ezako.

Sakha ubudlelwano namanye amazwe obuzakusizuzisa nathi ngokulingana nokuhloniphana.

Ephasini lapho amazwe anamandla avamise ukugandelela ukubusa nomthelela wawo phezu kwamazwe anganamandla kuhle, ilizwe lekhethu lizibophelele ekuzibuseni belijamile ekutheni lilizwe elizijameleko ngamandla elinawo. Abelikazimiseli ukugoba iphondo.

Sizokujama ngokungasikinyeki emagameni wokuba lilizwe elizijameleko sithuthukise iinrhuluphelo zethu zesitjhaba, amagugu namalungelo wabantu bekhethu.

Sazi kuhle bona sizokuragela phambili nokuhlonipha amalungelo nokuzibusa kwamanye amazwe, kodwana kufuze sikhanye ngokufanako bona angeze sahlukunyezwa nginanyana ngiliphi elinye ilizwe.

Sizokwakha ubudlelwano obuqinileko namazwe anemibono efana neyelizwe lekhethu ukwandisa ukujamelana kwethu ngokuhlanganyela ekuphazamisekeni kwephasi loke.

Ukwakha phezu kwalokho iSewula Afrika ekufunde ekubeni nguMengameli we-G20, boke obufakazela bona buphumelele, siragela phambili nokuthuthukisa izinto eziqakathekileko ze-Global South.

Lokhu kufaka hlangana ukukhula okufaka woke umuntu, ukukhululwa kwesikolodo, ukuthatha amagadango wobujamo bezulu, ukutjhugululwa kwamaziko wokubusa kwephasi loke kunye nokuzuzwa kwezenjiwa eziqakathekileko.

Ngokusebenzisa umsebenzi weKomidi engakaJayeleki ye-G20 yokungalingani kwephasi loke sisebenzisana nabalingani bethu bamazwe ngamazwe ukuthoma iPhaneli yeenTjhabatjhaba yezokungaLingani.

Lokhu kuyisika eqakathekileko yomzamo wephasiloke wokwehlisa ukungalingani ngaphakathi nahlangana kwamazwe. Siragela phambili nokulwela ukusebenzisana kwamazwe amanengi nokuqinisa ukusebenzisana kwabantu.

ISewula Afrika ihlaba ilizwi elikhanyako nelingatjhugulukiko lomthetho weentjhabatjhaba, ubulungiswa namalungelo wobuntu.

ISewula Afrika izakuragela phambili nokusekela imizamo yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), i-AU kunye ne-SADC yokukhandela ukurarana nokuncengelela ukuthula. Siyazikhakhazisa ngokuzibandakanya kwamasotja weSewula Afrika emisebenzini yokuncengelela ukuthula eendaweni ezinengi zelizwekazi le-Afrika solo kwathoma umbuso wentando yenengi.

Sibawe i-UN bona isivumele bona sikhuphe amabutho wethu Jimeni le-UN ese-Democratic Republic of Congo ngomnqopho wokuqinisa iButho lamaSotja welizwe lekhethu.

Angeze sazibona sikhululekile lokha abantu be-Palestine, i-Cuba, i-Sudan, i-Western Sahara nezinye iindawo basese semtlhagweni wokuthunjwa, ukugandeleleka begodu baphila ngepi.

MaSewula Afrika wekhethu,

Isitjhaba sekhethu sifike esigabeni sokutjhuguluka.

Sitjhiya ngemva isikhathi somtlhago singena esikhathini sepumelelo nokukhula komnotho.

Sisebenze ngokuzimisela okukhulu ukuthi sehlule imithelela yokuthunjwa kombuso, umabhubhisa oyi-COVID-19, imiguruguru yomphakathi yango-2021 kunye neenkhukhula zamvanje ezenze umonakalo omkhulu.

Sitjhugulukela ethembeni neqiniso lekusasa elingcono labo boke.

Ithuthuko esiyenzileko eminyakeni emihlanu edlulileko isinikela ithemba nekuthalo. Kutjengisa ukuthi yini esingayizuza nasisebenzisanako. Njenganje akusiso isikhathi sokuphumula.

Nje-ke sikhathi sokobana woke amaSewula Afrika abe yingcenye yokuthuthukisela ilizwe lekhethu phambili.

Ngomnyaka ophelileko, sithome isahluko esitjha embusweni wethu wentando yenengi, lokha nasithoma iKhonferensi yokuBonisana yeliZweloke eyabuthelela ndawonye amaSewula Afrika avela elizweni loke ajamele woke amakoro womphakathi.

Umnyaka lo, ikambiso yeKhonferensi yokuBonalisana yeliZweloke izakurhatjheka iSewula Afrika yoke, ifikelele kiyo yoke imiphakathi, kizo zoke iinkolo, kiwo woke amayunivesithi namakholiji nancazoke zelizwe lekhethu.

Iinkulumiswano zokubonisana zesizwe, zidoswa phambili siQhema sabaNtu abaHloniphekileko (i-Eminent Persons Group), esakhiwa babantu beSewula Afrika abadumileko nabahlonitjhwako begodu erholwa yiKomidi yezokuTjheja ehlanganisa woke umuntu, iinkulumiswano zomphakathi lezi zizokunikela izakhamuzi zelizwe lekhethweli ithuba lokuveza ukutshwenyeka kwazo, iimfiso kunye namahlelo wangomuso.

Iinkulumiswano zomphakathezi zizokuphetha ngomButhano wesiZwe lapho zoke iinkulumiswanezi zizakuhlanganiswa ukuveza iimfundo ekufuze sizithathe soke ukwakha iSewula Afrika engcono. Iinkulumiswanezi zizokunqophisa ukwakhiwa kwesivumelwano selizwe esipheleleko kunye nesigaba esilandelako seHlelo lokuThuthukiswa kweliZwe ngemva komnyaka wee-2030.

Ekwakheni isivumelwano sesitjhaba, akukafaneli sisebenzise amagugu ahlanganyelwe womThethosisekelo wethu kwaphela, kodwana kufuze sisebenzise amandla wokuhlanganisa wezemidlalo kunye nokunotha kwamasikwethu ahlukahlukeneko.

Njengombana sigidinga labo abafikelele ezingeni eliphezulu lokuphumelela ephasini loke, kufuze sithokozele indlela imisebenzi yezemidlalo namasiko eyakha ngayo umphakathi obumbeneko.

Ukusebenzisa ummoya wabomma bangomnyaka we-1956, ilutjha lango-1976 kunye nomThethosisekelo weSewula Afrika wango-1996, umnyaka ka-2026 kufanele ube mnyaka wamatjhuguluko aletha umehluko.

Lo kufanele kube mnyaka lapho senza iSewula Afrika ibe namandla. Kufanele silungise urhulumende weendawo zemakhaya. Kufanele silwe nobulelesi, ikohlakalo begodu sibuyisele ukuthembana erherhweni lobulungiswa bobulelesi. Kufanele senze imisebenzi neendlela zokuziphilisa kiwo woke umuntu weSewula Afrika, begodu kufuze sakhe umbuso osebenzela abantu.

Ngaphezu kwakho koke, kufuze siqinisekise bona itjhuguluko esizalifumana lizuzwa beliphakamisa woke umuntu weSewula Afrika.

Njengoba umnotho ukhula, kufanele ukhuphe endlaleni labo abasolo bahlala emtlhagweni iminyaka eminengi.

Ukulwa kwethu nobulelesi kufanele kuzwakale emalokitjhini neendaweni zokuhlala ezingakahleleki kunye nemadorobheni.

Iinkolo neembhedlela zelizwe lekhethu akukafaneli zikhethulule abantu ngitjho namaphandle imbala.

Ngalendlela, singakha umphakathi oqinileko, onokubekezela nolinganako – loyo ojame phezulu hlangana neentjhaba zephasi.

Kwamambala, njenganje amatjhuguluko athoma ukubonakala. Nje-ke kufuze siqale phambili begodu sikhambe ngebelo elibonakalako. 

Ngiyathokoza.

Issued by
More from

Share this page

Similar categories to explore