A. Tindzaba Telive
1. Temnotfo
1.1 Tinkhomba Letinhle Tetemnotfo
1.1.1 I khabhinethi itemukele tinkhomba letinhle tetemnotfo ngekwedatha lekhishwe Lubalobalo LwaseNingizimu Afrika (i-StatsSA).
1.1.2 Mhla ti-3 Inyoni 2024, i-StatsSA simemetele kwenyuka ngemaphesenti la-0.4 kweSamba seMkhicito waseKhaya (i-GDP) ngekota yesibili ya-2024. Lokwenyuka kwaba ngenca yentfutfuko emkhakheni wetekwakha imphahla ngemaphesenti la-1.7 nakucatsaniswa nemnyaka lophelile ngesikhatsi lesifanako.
1.1.3 Letintfutfuko emkhakheni wetekwakhwa timphahla betichutjwa tinhlangotsi letisihlanu (5) tetinhlangotsi letilishumi (10) tetekwakhwa imphahla, letibitwa ngekutsi tekudla netinatfo, insimbi nesitili lesisisekelo, imikhicito yalokusansimbi lete insimbi, imikhakha yemikhicito lesansimbi kanye neyemishini lekhombise kwenyuka ekukhiciteni.
1.1.4 Kuvuseteleka kwemkhakha wetekwakha imphahla kuliphuzu lelimcoka lemphumelelo ekuguculeni futsi umnotfo waseNingizimu Afrika usuke kutekulima ube wetetimboni.
1.1.5 Kwengeta kuloko, Inkhombantsengo Lesetulu Yekuntsenga Kwebatsengi kuto tonkhe tindzawo letisemadolobheni ikhombise kutsi kwehla kwemandla emali ngemnyaka kwenyanga yeNgci 2024 kwaba nge-4.4% lelehle lasuka ku-4.6% ngaKholwane 2024. Lizinga lekwehla kwemandla emali letemphahla belinge-4.4%, lelehle lasuka ku-4.6% ngaKholwane 2024, nekutsi, ngalokufananako lizinga lekwehla kwemandla emali letetinsita beliku 4.5%, lehle lasuka ku-4.7% ngaKholwane 2024. Kube nekutfutfuka lokungagucugucuki kwe-CPI kusukela ngeNdlovulenkhulu 2024.
1.2 Kuvusetelwa Kabusha kweTinkampani Letingephasi kweMbuso (ema-SOC)
1.2.1 Ikhabhinethi yayemukela inchubekelembili letintile leyentiwako yekuvusetelwa kabusha kwem-SOC kanye nekutsi tintfutfuko ekusebenteni kwema-SOC kutawuba nemtselela lomuhle ekufakeni ligalelo lemkhankhaso wekukugucula umnotfo waseNingizimu Afrika ube wetetimboni.
1.2.2 Macondzana naloku, kuyacapheleka kutsi bakaDenel bakhombise inzuzo yetigidzi letinge-R390 ngembikwentalo nemtselo ngemnyakatimali wanga-2023/24, kwatsi lusebentisomali lolungekho emtsetfweni lwehla ngemaphesenti lange-98. I-PRASA ibe nenchubekelembili lenemandla ekwenteni kutsi titimela letilayisha bantfu tibuyele emvileni wato ngekutsi kube netindzawo tekusebenta kwetitimela letinge-31 taletinge-40 nyalo letisebentako, nekutsi Lisu laka-Eskom Lekubuyisela Esimeni Futsi liyachubeka nekuveta imiphumela lemihle, lefanana nekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga losekumiswe tinsuku letingetulu kwaleti-175 njengaloku kungumhla ti-18 Inyoni 2024 nje.
2. Kulwa neBugebengu neNkhohlakalo
2.1 I-Operation Shanela
2.1.1 Ikhabhinethi iyemukele inchubekelembil leseyentiwe ekulweni nebugebengu ngekusebentisa umkhankhaso we-Operation Shanela. Emkhatsini wamhla ti-2 namhla ti-8 Inyoni 2024, ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo abopha basolwa laba-13 691 ngemacala lamabi kakhulu lafanana nekubulala, kudlwengula, kutfolakala netibhamu letingekho emtsetfweni kanye nekubamba inkunzi emabhizinisi. Kusukela wetfulwa ngeNkhwekhweti 2023, umkhankhaso we-Operation Shanela kube nemphumela wekuboshwa kwebasolwa laba-850 375, kanye nekudliwa kwetibhamu letingekho emtsetfweni letinge-824 kanye netinhlavu letingetulu kwe-17 282. Kwengeta kuloku, tidzakamiva tesamba lesingetulu kwetigidzi le-R13 letatfolakala eSikhumulweni Setindiza Semave Emhlaba i-OR Tambo etinyangeni letimbili letengcile, kanye nelitfusi lesamba lesingetulu kwetigidzi letinge-R20 leyatfolakala endzaweni yetinsimbi letindzala edvute naseDurban kanye nemsolwa munye lowabanjwa.
2.1.2 Ngekusebentisa umkhankhaso lomhibahiba lochumene kanye nekusebenta lokuholwa tebunhloli, ema-ejensi lacinisekisa ngekugcinwa kwemtsetfo lagcile ekubhidliteni bugebengu lobuhleliwe bekufuna kukhokhelwa imali ngenkhani eveni lonkhana. Emavikini lamabili lengcile, bantfu labafuna kukhokhelwa imali ngenkhani laba-14 babanjiwe etifundzeni letahlukahlukene.
2.2 Kuvusetela Kabusha Bucotfo Betisebenti Leticinisekisa Kugcinwa Kwemtsetfo
2.2.1. Ngekusebentisa kusebentisana lokumhibahiba, ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kweMtsetfo abophe basolwa la-14 eMpumalanga ngemacala ekukhwabanisa nenkhohlakalo ngekukhipha tincwadzi tekushayela nekufundzela kushayela ngalokungekho emtsetfweni, kanye futsi netisebenti tethrafiki leti-11 tibanjiwe ngekwemukela imidizo kubashayeli betimoto emgwacweni ku-N1 losibhabhadla eLimpopo.
2.2.2 Emaphoyisa lamatsatfu labengekho emsebentini kanye nesakhamuti babanjiwe eDurban, eKZN ngekufuna umdizo we-R100 00 kusomabhizinisi kute kukhululwe timphahla lebetemukiwe, kanye nemaphoyisa lamane latiletse wona ngekwawo emaphoyiseni ngalo lona lelicala.
2.2.3 Nalokwengetekile, basolwa labasiphohlongo babanjwe ngekusolwa kutsi batibandzakanye ekukhwabaniseni kwemathenda nenkhohlakalo lefinyelela etigidzini letinge-R850 eDolobhenikati laseKapa, eNshonalanga Kapa.
3. Temfundvo
3.1 Ikhabhinethi icele tonkhe titjudeni letifanelekako kuyawungena nalesetivele setingenile kuyawufundza ticu ngemuva kwekuphotfula matekuletjeni kutsi tifake ticelo temfundzate weSikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngetetimali (i-NSFAS) kanye nemalimboleko nasekuvulwe litfuba lekufaka ticelo nge-inthanethi ngaLesihlanu, mhla tinge-20 Inyoni 2024 temnyaka wekufundza wanga-2025.
Kute ufake sicelo, leto titjudeni letinesifiso kanye naleto letibuyako kutewuchubeka nekufundza kufanele kutsi tivakashele my.nsfas.org.za.
3.2 Umtsetfo Wekuchibela Imitsetfo Yetemfundvo Lesisekelo (i-BELA)
3.2.1 Ikhabhinethi ikwemukele kusayinwa nguMengameli Ramaphosa kweMtsetfosivivinyo we-BELA kutsi ube nguMtsetfo, lokuyinkhomba yesinyatselo lesimcoka sekugucula nasekwenteni ncono luhlelo lwetfu lwemfundvo lesisekelo. LoMtsetfo loshayiwe lobe yintfo lemcoka udzinga imitimba lephetse tikolo kutsi icubungule tidzingo tetelulwimi temmango ngebubanti kute kucinisekiswe kutsi kuba nekufakwa kwawonkhe wonkhe kutemfundvo.
3.2.2 Esinyatselweni sekucinisa temfundvo yekutfutfuka ngeminyaka yekucala yemntfwana, Umtsetfo i-BELA wenta kutsi Libanga R libe ngumnyaka webudzala wekucala sikolo lophocelekile. Uphindze futsi wente batali kutsi batilandze ngekutsi kube bugebengu kwehluleka kwebatali kutsi bacinisekise kutsi bantfwababo bayaya esikolweni.
3.2.3 Ikhabhinethi yachubeka yemukela sincumo saMengameli Ramaphosa sekutsi avumele tinyanga letintsatfu tekucocisana mayelana nemabintana lamabili lamayelana nekwemukelwa esikolweni kanye nelulwimi njengencenye yekucinisekisa kubumbana kwavelonkhe.
4. Temphilo
4.1 Sifo se-MPOX
4.1.1 Kute kuncishiswe kubhebhetseka kwesifo se-mpox, bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi batsatse tinyatselo tekulandzela tindlela tekungalashwa ngemitsi. Loku kufaka ekhatsi kugeza njalo tandla ngemanti lanensipho nome kusebentisa sibulalimagciwane lesine-alkhoholi.
4.1.2 Nanome bungoti bekwesuleleka kabanti nge-Mpox lapha eveni kusasephasi, sehlakalo lesengetiwe se-Mpox sicinisekisiwe nekutsi-ke ngaleyo ndlela emanani etehlakalo leseticinisekisiwe tinge-25 lapha eNingizimu Afrika kusukea lesifo sabhedvuka ngeNkhwekhweti 2024.
4.2 Kubhedvuka kweMtfundzangati – eSigodzini saseMopani eLimpopo
4.2.1 Ikhabhinethi yetfulelwa ngelwatiso lolusesikhatsini lolumayelana nekubhedvuka kweMtfundzangati eGreater Tzaneen eMopani (eLimpopo) lapho bafundzi la-150 bahlolwe batfolakala baneMtfundzangati.
4.2.2 Licembu Lemsebenti leSifundza lasungulwa nguhulumende weSifundza saseLimpopo nekutsi imitamo iyentiwa yekuvimba kubhebhetseka kwalesifo lesitfolakala emantini, kulwa nekubhebhetseka kwalesifo kanye nekubukana nekuhlola lizingasimo lemanti kuleto tindzawo letitsintsekile.
4.2.3 Umtfundzangati wesuleleka ngekutsintsana nemanti langcolisekile. Ikhabhinethi icela kakhulu ummango kutsi ucinisekise kutsi bantfwana ababhukushi nome abadlali emantini longingenteka kutsi angcolisekile.
4.2.4 Batali nebondli kufanele kutsi batsatse ngekushesha bantfwana lokusolakala kutsi basuleleke ngalesifo babase esikhungweni setemphilo lesisedvute kutsi bayekwelashwa.
4.3 Kubhedvuka kweMatele eSarah Baartman, eMphumalanga Kapa
4.3.1 Ikhabhinethi icele bonkhe balimi labafuye imfuyo kutsi banciphise kuhamba kwetilwane ngemva kwalokubhedvuka kwematele kubomasipala baseKouga naseKoukamma labaseSigodzini saSarah Baartman eMphumalanga Kapa.
4.3.2 Kuhamba kwetilwane tingene tiphume kulesigodzi lesitsintsekile kuyachutjekwa nekutsi kucashelwe kute kuvikelwe kubhebhetseka kwalesifo kuye etindzaweni letingakatsintseki ngekulandzela Lulawulo Lwendzawo Lwesifo.
4.3.3 Ikhabhinethi ikhumbute bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kuhanjiswa kwemfuyo kusuka kulenye indzawo kuye kulenye kudzinga Imvume Yekutfutsa letfolakala ehhovisi ladokotela wembuso wetilwane.
5. Lulawulo lwe-GNU
5.1 Ikhabhinethi yasemukela sincumo saMengameli Ramaphosa sekubeka kutsi kube neMtimba lotawugcogca futsi usabalalise lwatiso ezingeni lahulumende lolumayelana netindzaba emacembu laku-GNU labona kutsi kukhona lokumcoka lahluka kuko.
B. Tincumo teKhabhinethi
(i) Kushicilela kweNchubomgomo Leluhlaka Yekucondzisa lemayelana nekungasachubeki kusetjentiswa kwetinombolo tesimo lesiphutfumako bo-10177, 10111 na-107 kute kubonisanwe nemmango
(a) Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kwaleNchubomgomo Leluhlaka Yekucondzisa lemayelana nekungasachubeki kusetjentiswa kwetinombolo tesimo lesiphutfumako bo-10177, 10111 na-107 kute kutsi ummango uphawule.
(b) Ikhabhinethi yatinaka tinyatselo lesetikhona kute kutsi iNingizimu Afrika intjintjele enombolini yinye yesimo lesiphutfumako lenekhodi lemfisha letsi 112. Loku kutawenta siciniseko sekutsi bantfu labasenkingeni kubete sidzingo sekukhumbulana netinombolo letinengi nabadzinga tinsita letiphutfumako nome tincingo tabo tingacondziswa ngalokwanele.
(ii) Umtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo lomayelana neNtfutfuko kanye neKugcugcutela Tekuvakasha lapha eNingizimu Afrika
(a) Ikhabhinethi yawuvuma loMtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo lamayelana neNtfutfuko kanye neKugcugcutela Tekuvakasha lapha eNingizimu Afrika kute kutsi ummango uphawule ngawo. Lenchubomgomo ihlose kwandzisa ligalelo lelifakwa tekuvakasha emnotfweni waseNingizimu Afrika ngebubanti ngekusebentisa imitsamo leyandzile yetivakashi.
(b) Nga-2023, Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfo Lohlongotwako lomayelana neKutfutfukisa Tekuvakasha eNingizimu Afrika, kanye nekuphawula lokuvela emacenjini latsintsekiel kwafakwa kulenchubmgomo. LoMtsetfo Lokusakhulunyisanwa Ngawo nyalo uniketa luhlakamsebenti lwenchubomgomo lokuvunyelenwe ngalo kanye netinkhombandlela tekutfutfukisa tekuvakasha nekutigcugcutela lapha eNingizimu Afrika.
(c) Lenchubomgomo itawugcugcutela temabhizinisi kumkhakha wetekuvakasha kanye nekucinisekisa ligalelo lelentiwe ncono lalomkhakha kutekucashwa. Tiphakamiso tenchubomgomo tiphindze futsi tigcile ekwenteni kutsi inchubomgomo yetekuvakasha ihambisane netinhlelomsebenti letikhona njenganyalo tenchubomgomo yahulumende, kanye nekwenta ncono kucina kwalomkhakha kanye nekukhona kutsi uphendvule etimeni letibucayi.
(iii) Emabhizinisi Lamancane lacashe bantfu labambalwa, Labangephasi kwe-50 Labangephasi kwe-250 kanye nemaBhizinisi Lasemkhatsini (ema-MSME) kanye neNchubomgomo Yekusita Ngetimali Emakoporasi.
(a) Ikhabhinethi yavuma Inchubomgomo yekugcina yema-MSME kanye neNchubomgomo Yekusita Ngetimali Emakoporasi kutsi icale kusebenta. Lenchubomgomo ihlose kucedza tihibe letivimbela ema-MSME kanye nemakoporasi kutsi atfole kwesekelwa ngetimali. Letingenelelo titawuphindza futsi tisite kutsi kube nekuntjintja lokute sihibe kusuka kumabhizinisi langakahleleki kuya kumabhizinisi lahlelekile kanye nekusuka kumabhizinisi lamancane lacashe bantfu labangephasi kwe-50 kuya kumabhizinisi lacashe bantfu labange-250.
(b) Lenchubomgomo yenta kutsi kube nekudaleka kwesimondzawo sekusita ngetetimali emacembu lahlosiwe njengelusha, bomake kanye nebantfu labaphila nekukhubateka. Lenchubomgomo iyincenye yaletinye tingenelelo tekwesekela emabhizinisi lamancane, lokufaka ekhatsi Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane Lahlanganisiwe lolwavunywa yiKhabhinethi nga-2022.
(c) Hulumende ukubeke embili njengentfo lekumele kucalwe ngayo kwentiwa kwesekele ema-MSME kanye nemakoporasi ngobe lamabhizinisi ngawo ladala Imisebenti leminyenti futsi aniketa ematfuba lamanyenti bantfu kutsi bakhone kutiphilisa.
(d) Kufezekiswa kwalenchubomgomo kutawucedza ligebe lesikweleti eluhlelweni lenhlalomphilo yemaMSME kanye nekwenta kutsi kube nekukhula kutemnotfo, lokuyintfo hulumende layibeke embili kucala ngayo ayente.
(iv) Lisubuciko Lavelonkhe leTekuvakasha Ubuke Tinkhanyeti neLisu Lekufezekisa langa-2023-2033
(a) Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLisibuciko Lavelonkhe leTekuvakasha Ubuke Tinkhanyeti neLisu Lekufezekisa loko kute kutsi ummango uphawule.
(b) Lelisubuciko kuhloswe ngalo kubeka live laseNingizimu Afrika ezingeni lemhlaba njengendzawo yekuvakashelwa ubuke tinkhanyeti, nekutsi loku kutawukhutsata intfutfuko kutemnotfo kanye nekucashwa kumkhakha wetekuvakasha. INingizimu Afrika live lekucala lase-Afrika kusungula Lisubuciko Lavelonkhe Letekuvakasha Ubuke Tinkhanyeti, nekutsi loku kutawukhutsata kwehlukahlukana kwetekuvakasha kwalelive.
(c) Lelisubuciko ligcile etinsikeni letahlukahlukene, letibitwa ngekutsi kutfutfukisa sakhiwonchanti, kwenta kutsi tingoni tekuvasha ubuke tinkhanyenti tisebente ngalokusetulu, kusebentisana nahulumende nemikhakha letimele, tekuvakasha letifaka wonkhe wonkhe nengucuko.
(d) INingizimu Afrika itichenya ngalokuhlelo lolungakavami lokwenta kutsi ibe yindzawo lefanele yekuvakashelwa kubukwe tinkhanyeti. Loku kufaka ekhatsi tibhakabhaka tasebusuku letingakangcoliseki kanye netimo telitulu letinhle.
(e) Litiko Letekuvakasha, ngekubambisana neLitiko Letesayensi Netingucuko Letinsha, litakwetfula Lisubuciko Lavelonkhe Letekuvakasha Ubuke Tinkhanyeti ngelusuku lwekugubha Lusuku Lwavelonkhe Lwetekuvakasha eNyakatfo Kapa mhla tinge-27 Inyoni 2024, lapho kubekwe khona iphrojekthi yeSquare Kilometer Array.
(v) Lisu Lengucuko Lekusebenta Kwabomasipala
(a) Ikhabhinethi yemukela futsi yavuma Sihlalo, emalunga kanye nemibandzela lengetiwe lokutawubukwa kuyo eLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) lelimayelana nekufezekisa imitamo yakulungisa kusebenta kwahulumende wasekhaya lokungekho ezingeni lelihle.
(b) Inhloso leshwabhakanya konkhe ye-IMC kwengamela kufezekiswa kwemisebenti lenhlobonhlobo yekulungisa kungasebenti ngalokusezingeni lelihle kwahulumende wendzawo ngekusebentisa tingenelelo letahlukahlukene kulemikhakha ngco lelandzelako:
i. Bungcweti bahulumende wendzawo;
ii. Kutilandza, kwengamela umsebenti wahulumende kanye nelulawulo lwekucabanga ngemiphumela letawulandzela;
iii. Kubusa, kusimama kutepolitiki nekuphatsa;
iv. Lulawulo lwetetimali kanye nemiphumela yeluhlolomabhuku lencono;
v. Kuletsa tinsita kanye nekugcina sakhiwonchanti sisesimeni lesisebentako;
vi. Intfutfuko yetemnotfo wendzawo kanye nekuhlela indzawo; kanye
vii. Nebudlelwane emkhatsini wahulumende nasemkhatsini wabohulumende.
(c) I-IMC itawubeka embili tingenelelo letawucala ngato itente kubomasipala labadvonsa kamatima kakhulu.
(d) Ikhabhinethi yachubeka yakhipha sicondziso yaticondzisa ematikweni ahulumende kanye netikhungo tahulumende kutsi tikhokhele ngekushesha tikweleti tato letikweleta tona bomasipala nekutsi Temafa Tavelonkhe tanikwa lomsebenti wekucinisekisa kutsi loku kuyentiwa.
(vi) Sikweleti sabomasipala lesisilele emuva kumabhodi etemanti
(a) Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana netikweleti tabomasipala letikhulako naletingasimami labatkweleta emabhodi etemanti, kunginyalo loko sekubeke ebungotini kusimama kweVaal Central Water Board lekweletwa tigidzigidzi le-R9.9 kanye neMagalies Water tigidzi letinge-R930 ekupheleni kwaKholwane 2024 sekungenteka kutsi lamabhodi lamabili acwile etikweletini.
(b) Tikweleti lokukweletwa tona emabhodi etemanti tinebungoti bekukhinyabeta kuphakelwa kwemanti ngisho nakubomasipala labatikhokhelako tikweleti tabo.
(d) Ikhabhinethi yavuma kutsi kusungulwe i-IMC letawulungisa indzaba yekugucula bomasipala kutsi basebente ngemphumelelo. I-IMC itawuphindza futsi ibeke embili tingenelelo lokutawucalwa ngato tentiwe kute kulungiswe indzaba yekukhokhela tikweleti tabomasipala emabhodini etemanti, ikakhulu kulawo lasabukene nekucwila etikweletini.
C. Umtsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wetebuholi bemaKhoi-San wanga-2024
1.1. Ikhabhineti yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetebuholi Bendzabuko bemaKhoi-San wanga-2024. LoMtsetfosivivinyo uphendvula sijubo seNkantolo Yemtsetfosisekelo leyamemetela kutsi Umtsetfo Wetendzabuko neBuholi bemaKhoi-San, wanga-2019 (Umtsetfo Nombolo 3 wanga-2019) kutsi awukho emtsetfweni ngenca yekutibandzakanya kwemmango lokungakaneli lokwentiwa yiPhalamende.
1.2. LoMtsetfosivivinyo utawunika Iphalamende litfuba lekutsi ihambisane nemyalo weNkantolo Yemtsetfosisekelo. LoMtsetfo Wetendzabuko neBuholi bemaKhoi-San wanga-2019 wangena esikhundleni seMtsetfo Weluhlakamsebenti Lwetebuholi Bendzabuko Nekubusa, wanga-2003 Umtsetfo Nombolo 41 wanga-2003)
D. Lwatiso lolusesikhatsini loluya kuKhabhinethi
1. Imiphumela yeLuvakasho lweMbuso lwekuya eShayina kanye nekutibandzakanya eNkhundleni Yekusebentisana kweShayina ne-Afrika (i-FOCAC)
1.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane macondzana nemiphumela neLuvakasho lweMbuso lolusandza kwenteka lolube yimphumelelo lwekuya eRiphabhlikhi Yebantfu baseShayina kanye nemhlangano we-FOCAC eBeijing, kuleShayina kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-6 Inyoni 2024. Ikhabhinethi yanaka lemiphumela lemcoka yeNingizimu Afrika:
1.1.1. Sivumelwane sekugucula umumo wetekuhweba kutsi ube ngulofaka kakhulu lizinga leselengetiwe emikhicitweni leyentiwe, ikakhulu sivumelwane sekuntjintjiselana ngeluhlu lemikhicito le-100 lenelizinga leselengetiwe lebuya eNingizimu Afrika leShayina lelingayibuka kutsi liyitsenge.
1.1.2. Kwengeta kuloko, iNingizimu Afrika ikhone kutsi yenta kube nekusebentisana neleShayina emazingeni lamatsatfu etinchubo tekukhicita letiphatselene nekwehlisa ikhabhoni, kwenta idijithali, tekutfutsa netinchubo tenhlangano. Lokusebentisana kutawuvula indlela yekugcugcutela lutjalomali kutigitjelwa letisebentisa gezi, kwacha emabhethri, kugcinwa kwemandla lavusetelelekako, kanye nekubona Tinkhaba Tetemnotfo Letikhetsekile kanye neTindzawo Tekutfutfukisa Tetimboni.
1.1.3. Batjalitimali labamcoka baseShayina baseShenzhen naseBeijing bavakalisa inshisekelo yabo yekutsi banganwebela lutjalomali lwabo nome kwakha tindlu emhlabeni lokungazange sekwahiwe lutfo kuwo lapha eNingizimu Afrika.
1.1.4. Kwasayinwa Imemorandamu Yekuvisisana ngesikhatsi kunaloluvakasho lwembuso lokuhloswe ngalo kugcugcutela kusebentisana emkhatsini weleShayina neNingizimu Afrika.
1.1.5 LeMemorandamu Yekuvisisana ifaka ekhatsi Imemorandamu Yekuvisisana leyincalakwenteka lemayelana neMatele (i-FMD) lenemikhawulo wemitsetfo yekuvimbela tekutfumela inyama yenkhomo kuleto tigodzi letitsite letitsintseke nge-FMD kunekutsi kube ngulelive lonkhe. Umsebenti lomayenana nale-MoU wacala ngesikhatsi seKuphatsa kweSitfupha.
2. Umbiko wenchubekelembili lomayelana nekubuyiswa eZambiya naseZimbabwe kwematsambo ebalweli benkhululeko.
2.1. Ikhabhinethi yatfola lwatiso lolusesikhatsini lolumayelana nemalungiselelo ekulandza ematsambo ebalweli benkhululeko baseNingizimu Afrika labangcwatjwa eZimbabwe naseZambiya. Emkhatsini walawo matsambo latawulandvwa aletfwe eNingizimu Afrika alabo ebazabalazi labamnkantjubovu bo-Adv. Duma Nokwe, Mama Florence Mophosho naBasil February.
2.2. Kuletfwa kwalamatsambo lasuka eZambiya naseZimbabwe kuyincenye yePhrojekthi Yendlela Yekwala kanye neMagugu eNkhululeko (i-RLHR). I-RLHR yiphrojekthi yavelonkhe yenkhumbulo lokuhloswe ngayo kukhumbula, kugubha, kufundzisa, kugcugcutela, kulondvolota kanye nekuniketa bufakazi lobungeke bulibaleke bendlela lehanjwe yiNingizimu Afrika yekuya enkhululekweni.
2.4. Umcimbi Wekwemukelwa Ekhaya utawubanjelwa lapha eWaterkloof Airforce mhla tinge-27 Inyoni 2024, ngesikhatsi lamatsambo afika lapha eNingizimu Afrika.
3. Kwentiwa ngekushesha kufezekiswe kulungiswa kabusha kwemhlaba
3.1. Ikhabhinethi yemukela futsi yacubungula umbiko wenchubekelembili lemayelana nekwentiwa ngekushesha kufezekiswe kulungiswa kabusha kwemhlaba kulelive. Luhlelo Lwekwenta Ngekushesha Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba lunika emandla tincomo tePhaneli yaMengameli Yekweluleka mayelana Nekulungiswa Kabusha Kwetingucuko Kutemhlaba Netekulima leletfulwa umbiko walo netincomo eKhabhinethi nga-2019.
3.2. Letinhlelo letahlukahlukene tekusheshisa kulungiswa kabusha kwemhlaba tiyachubeka nekutsi tifezekiswe nekutsi inchubekelembili yabikwa kuKhabhinethi ngalendlela lelandzelako:
i. Ngekusebentisa Umtsetfo Wekugucula Tindzawo Tasemaphandleni Letitsite, wanga-1998 (Umtsetfo Nombolo 94 wanga-1998), linani selilonkhe lemahektha lange-630 000 landluliswa;
ii. Emahektha lange-659 602 emhlaba wekulima wembuso akhululwa futsi abiwa;
iii. Ngamhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2024, ticelonkhokhelo temhlaba le-83 205 taphotfulwa tacedvwa;
iv. Emahektha emhlaba la-2, 895, 935 atfolakala ngentsengo letigidzigidzi letinge-R26.4.
v. Sincephetelo setetimali setigidzigidzi letinge-R26 tanikwa bazuzi.
vi. Emakhaya la-2 376 976 azuza kuloluhlelo lekubuyiselwa kubanikati kwentfo leyabiwa.
vii. Ikhomishini Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba ihlele kuphotfula ticelonkhokhelo temhlaba letinge-339 ngemnyakatimali wanga-2024/2025.
4. Kuvalwa kweLesotho-Highlands Tunnel kute kube nekugcinwa kwayo kutsi ibe sesimeni sekusebenta lokuhleliwe
4.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nekuvalwa kwalelithonela leLesotho Highlands Water Project kute kwentiwe umsebenti wekuyigcina isesimeni lesisebentako kusukela mhla ti-1 Imphala 2024 kuya mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2025.
4.2. Lomsebenti wekuyigcina isesimeni lesisebentako lokuhlelekile kumcoka kute kuvikeleke lesakhiwonchanti leminye iminyaka lenge-20 kuya kulenge-30 ngobe kwehluleka kwenta lowo msebenti kutawubeka ebungotini kundluliswa kwemanti kutsi aye ku-Vaal River System (i-IVRS), leyenta kutsi kube nemanti laphakelwa yiRand Water kumakhasimende ayo kanye nakubo bonkhe bomasipala eGauteng.
4.3. Luhlatiyo lolwentisisiwe lwekuhlola bungoti bekusebenta kwe-IVRS, lokwakhiwa ngemadamu lachumene la-14, lwentiwa yiDWS. Loluhlatiyo lwacinisekisa kutsi umtselela walokuvalwa kwalelithonela kuyo yonkhe i-IVRS kutawuba kuncane njengaloku emadamu lamanyenti ku-IVRS kwanyalo agcwele.
4.4. Ikhabhinethi yakunaka kutsikameteka kwekuphakelwa kwemanti lokukhona eGauteng kanye nakulabanye bomasipala baseFreystata labangakaphatselani nekuvalwa kwalelithonela, yaphindze futsi yachubeka yanaka kutsi i-DWS ibasekele bomasipala kutsi bacocisane nalabatsintsekako macondzana nekuvalwa kweLesotho Highlands Tunnel.
4.5. Ikhabhinethi yachubeka futsi yanaka kutsi eGauteng, kukhula ngekushesha kwelinanibantfu, kungabikhona kwemsebenti wekugcina sakhiwonchanti sisebenta, kungabikhona kucinisekisa kugcinwa kwemitsetfo yaBomasipala kanye nekubambateleka kufezekisa sigaba sesibili sephrojekthi yeLesotho Highlands kube neligalelo lelikhulu ekutsikametekeni kwekuphakelwa kwemanti lokukhona njenganyalo. Nanome kunjalo, kuphotfulwa kweSigaba se-2 sephrojekthi yeLesotho Highlands kutawuletsa kuhhamleka nangabe kutawungetwa ngetingenelelo telulawulo lwekufunwa kwemanti, kusetjentiswa kwebuchwepheshe lobusha bekonga emanti kanye nemsebenti lofanele wekugcina sakhiwonchanti sisesimeni lesisebentako.
4.6. Ikhabhinethi yakunaka kutsi iDWS ibambe imihlangano yekulungela kusukela ngeNdlovulencane 2022 nabomasipala baseFreystata labatfola emanti Emfuleni iLiebenbergsvlei kute kuncishiswe bungoti bekutsikameteka kwetinsita ngesikhatsi semsebenti wekugcina lelithonela lisesimeni lesisebentako. Nanome kunjalo, kubambeteleka kwabomasipala kutsi bente ncono futsi/nome bavusetele kabusha takhiwonchanti tabo kusaseyinsayeya. Ikhabhinethi yanaka kutsi iDWS itawucaphela nekutsi nangabe kudzingekile, ingenelele ngekwesekela labomasipala.
5. Imitsetfo yekuvimbela temanti eGauteng
5.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nekufezekiswa kweSigaba se-1 semitsetfo yekuvimbela temanti eGauteng. Loku kungenca yekutsi iRand Water ifinyelele kulinanikhulu layo lekukhipha emanti laya ku-IVRS.
5.2. Imfuno yemanti eGauteng iyachubeka nekukhula ngenca yekukhula kwelinanibantfu, kwandza kwekubete kwemalungena yemanti etinhlelweni tabomasipala, lokufaka ekhatsi kuchunywa kwemaphayiphi ngalokungekho emtsetfweni kanye nekuchunywa kwemaphayiphi, kanye nekungabikhona kwemsebenti wekugcina takhiwonchanti tisebenta lokube nemphumela nekuvuta kwemanti lokukhulu, lokulinganiselwa ku-33% nge-avareji kubo bonkhe bomasipala baseGauteng.
5.3. Kwanyalo, imfuno yemanti lesetulu lefuna kumakhasimende abomasipala beRand Water kusondzele futsi kuye kwengce luphakelo lwemanti lolukhona loluvela kutikhungo letisebenta emanti nasemadamini lagcina emanti.
5.4. Kugwema imitsetfo yekuvimbela lemikhulu, bomasipala baseGauteng kufanele kutsi bakubeke embili kunciphisa kuvuta kwemanti etinhlelweni tabo tekusabalalisa emanti kanye nekucinisekisa kutsi kunemitsetfo yekuvimbela tekusetjentiswa kwemanti.
5.5. I-DWS, Rand Water nabomasipala baseGauteng bahlangana neWorld Bank 2020 Water Resources Group kute bafezekise kucaphelisa umkhankhaso nekuchumana lokumayelana nekusebentisa emanti ngekuwonga, ngekubambisana netinhlangano temmango kanye nebaholi bemabhizinisi.
E. Tekubekwa etikhundleni temsebenti
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo nekufaneleka kusebenta kuletikhundla.
(a) Mnu. Captain Rufus Lekala njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) seMtimba waseNingizimu Afrika Wetekuphepha eLwandle iminyaka lesihlanu.
(b) Mnu. Luvuyo Xola Ntoyi njenge-CEO yeVaal Central Water Board iminyaka lesihlanu.
(c) Mnu. Gift Zowa njenge-CEO yeBroadband Infraco iminyaka lesihlanu.
F. Imicimbi Letako
1. Lusuku Lwemagugu
1.1. Lisekelamengameli Mashatile utakwetfula inkhulumo lemcoka emsimbini walelive wekugubha Lusuku Lwemagugu ngaLesibili, mhla tinge-24 Inyoni 2023 lapha eNkhundleni yemidlalo iMeqheleng eFicksburg eFreystata, lowentiwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kugubha timphilo temachawe nemachawekati etfu lalahlekelwa timphilo tawo ngenca yenkhululeko yetfu.”
1.2. Ngekugubha Lusuku Lwemagugu, sikhumbula emachawe nemachawekati lanikela ngetimphilo tawo alwela inkhululeko yetfu, ikakhulu labo balweli benkhululeko labacindzetelwa ngumbuso welubandlululo kutsi baye ekudzingisweni futsi bashonela emaveni ebetive.
1.3. Umcimbi Wekubyiswa Ekhaya utawubanjwa mhla tinge-27 Inyoni 2024 ngesikhatsi ematsambo etishikashiki teMzabalazo tibuya eZambiya naseZimbabwe tita eNingizimu Afrika njengencenye yePhrojekthi yetfu Yekubuyiswa Ekudzingisweni.
1.4 Njengencenye yekugubha Inyanga Yemagugu, hulumende utawube analoMcimbi Wemidlalo Yendzabuko emkhatsini wamhla tinge-24 namhla tinge-29 Inyoni 2024 lapha eFreystata kute akhombise imidlalo yendzabuko, umculo, umdanso, kudla netindzafufu.
2. Inyanga Yetemisebenti Yahulumende (i-PSM)
2.1. Njengaloku sichubeka sigubha i-PSM, huluende lagcile kuko kuleliviki kuhlonipha tisebenti letisencenyeni lephambili letisebentela sive setfu ngekutigcabha ngangalokusezingeni lelisetulu. Kuleliviki siphindza futsi sigcogcela ndzawo timphawu teTikhungo tetfu Tetinsita Ithusong, lokungutona tisita ngekutsi bantfu bafinyelele kutfola lwatiso netinsita.
3. Liviki Lekucaphelisa Ngekukhubateka Kwekungeva Etindlebeni
3.1. INingizimu Afrika itawujoyina umango wemave emhlaba ekugubheni liviki lemave emhlaba lebantfu Labaphila Nekukhubateka Kwekungeva Etindlebeni kusukela mhla tinge-23 kuya mhla tinge-29 Inyoni 2024 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sekela Emalungelo Elulwimi Lwetimphawu”.
4. Ingcugcutsela yeBrazil, iRashiya, Indiya, iShayina neNingizimu Afrika (i-BRICS)
4.1. Kulungiselela Ingcungcutsela yeBRICS letako kusukela mhla tinge-22 kuya mhla tinge-24 Imphala 2024 letawubanjelwa eRashiya, live leNingizimu Afrika litibandzakanya emihlanganweni leminyenti yemalungiselelo kute ivakalise livi layo etindzabeni letimcoka kanye nekugcugcutela timfuno letifananako kulokuhlangana.
5. Inkhomfa Yemave Emhlaba lamayelana neTiyori neKusebenta Kwekubusa Ngekwe-elekthroniki
5.1. Litiko Letekuphatsa Nemisebenti Yahulumende, ngekuhlanganyela neSikolo Setekubusa saseNyuvesi yaseWitwatersrand, litawungenisa leNkhomfa ye-17 Yemave Emhlaba lamayelana neTiyori Nekusebenta Kwekubusa Ngekwe-elekthroniki (i-ICEGOV) emkhatsini wamhla ti-1 kuya mhla ti-4 Imphala 2024 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tsemba neKubusa Ngenchubo Lemukelekile Kwemhlaba Lesiwufunako.”
G. Imilayeto
1. Yekuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela kwayo netifiso letinhle:
• Ecenjini laseNingizimu Afrika ngekudlala kahle kakhulu kuMaphalimphiki 2024 eParis kanye nekuzuza tindondo letisitfupha.
• KuSimoné Kruger fngekuzuza indondo yegolide ekuphoseni isikhasi ku-F38 eMidlalweni Yemaphayalimphiki.
• Kumshovi welibhayisiki Nicolas Pieter du Preez ngekuzuza indondo yelitfusi ku-H1 Individual Time Trial Yemadvodza eMidlalweni yeMapharalimphiki eParis.
• KuDonald Ramphadi banaLucas Sithole ngekuzuza indondo yelitfusi emdlalweni wethenisi yesihlalo semasondvo babane eMidlalweni yeMapharalimphiki eParis.
• KuMabhokobhoko emachawe emhlaba ngekuphumelela kwawo kwesibili ngekwehlula iNew Zealand eMchudzelwaneni weLibhola Lembhoco Emabhokobhoko solomane akakashaywa kuloMchudzelwano Welibhola Lembhoco futsi atawudlala ne-Argentina emdlalweni lolandzelako.
• Kumculi waseNingizimu Afrika Tyla locophe umlandvo ngekuba wekucala umuntfu waseNingizimu Afrika ngekuphumelela umklomelo weMTV Video Music Award.
• Ecenjini laseNingizimu Afrika kuKhomfa Yemhlaba Yemakhono yanga-2024 eFrance ngekukhombisa emakhono netiphiwo letiphuma embili talelive letfu.
• Ikhabhinethi ihalalisele Douglas Weir eNyakatfo Kapa ngekukhetfwa kwayo njengeSakhiwo Sekunisela Lesiligugu Lemhlaba yiKhomishini Yemave Emhlaba Yetekunisela Nekudvonswa Kwemanti. Loku kwekucala kutsi kutsi sakhiwo sekunisela saseNingizimu Afrika kutsi sizuze umklomelo. Lesakhiwo lesineminyaka le-130 budzala lesitfusako sigcinwa sisesimeni lesisebentako Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola futsi siyincenye yesakhiwo lesisekhatsi nekhatsi nesakhiwonchanti seLower Orange Vaal Water User Association, lesiphakela indzawo yekuniselwa yemahektha la-8,1113.
• Ikhabhinethi yahlanganyela naMengameli Ramaphosa ekuhalaliseleni Umhlonipheki Mengameli Abdelmadjid Tebboune ngekuphindza futsi akhetfwe njengeMengameli weNtsandvo Yelinyenti Yebantfu baseRiphabhlikhi yase-Algeria. Ikhabhinethi kubhekeke kutsi icocisane naHulumende kanye nebantfu base-Algeria kute icinise budlelwane emkhatsini walamave omabili.
2. Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani naseemndenini:
• WaMnu. Pravin Gordhan, lowamelana nekubanjwa kweMbuso ngabhongwane, futsi wasebenta ngekungakhatsali kugcina kusebenta kweMtsetfo kanye nekubusa lokuhle. Ekusebenteleni kwakhe bantfu lokudvonse sikhatsi lesidze, usebente etikhundleni tebundvuna leteinyenti kanye nekuba nguKhomishina weLuphiko LwaseNingizimu Afrika Lolugcogca Umtselo. Ligalelo lakhe libe mcoka kakhulu ekutfutfukiseni temnotfo taseNingizimu Afrika, agcizelela kutsi kungafihlwa lutfo, kutilandza kanye nekulwa nenkhohlakalo. Bekasishikashiki lesilwa nelubandlululo lowanikela imphilo yakhe emzabalazweni wenkhululeko yesive setfu.
• WaMk. Regina Brookes, sishikashiki selubandlululo lowaphikisa Umtsetfo Wekungatiphatsi Kahle ngabo-1950 futsi wagcagcalatwa nguhulumende welubandlululo ngekutsi uhlala nebantfu Labamnyama njengamake Lomhlophe. Ngemnyaka wa-1955 wacelwa kutsi aphindze ahlukaniswe futsi ngekutsi uLikhalatsi kute kutsi akhone kuhlala emkhatsini webantfu Labamnyama.
• Wembhali lowatiwako, sonkondlo nesishikashiki, Mnu. James Matthews, labekadze aLilunga Lelihloniphekile Lemklomelo Wavelonkhe we-Ikamanga. Wazuza lomklomelo nga-2024 ngekuphuma embili kutemibhalo, ngekufaka ligalelo kutebuntsatseli kanye nekutinikela kwakhe lokuvusa lusinga emzabalazweni weNingizimu Afrika lete buhlanga.
• Wesihlabani lesidvumile seKwaito, Mnu. Sandile Ngwenya, lowatiwa kakhulu ngekutsi nguMapaputsi, lofake ligalelo lelikhulu ekuguculeni umculo wekwaito.
• Webalingisi Darlington Michaels, Sello Motloung naPaul Lückhoff, ngenca yemisebenti yabo, batfutfukise temafilimi endzawo kanye nemboni yetekucedza situnge.
• Wasomahlaya lodvumile, Mnu. Philani Mabanga, lowatiwa ngekutsi ‘nguMfundisi Ntshebe’, labesenta sihlale sihleka njalo futsi asijabulisa ngemculo wakhe lawususela enhloko lonemahlaya.
Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa
Libambela leSikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
Sikhishwe: Tekuchumana taHulumende neLwatiso (i-GCIS)