IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, 18 kuKhukhulamungu 2024

                                                                                             

A.    Ezingundabamlonyeni  

1.    Zomnotho  
1.1    Ikomba Ehle Yomnotho 
1.1.1    IKhabinethi iyithokozele ikomba ehle yomnotho njengoba ivezwe mininingwana yobujamo bomnotho emenyezelwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA).                                                                                                                             
1.1.2    Ngomhla wesi-03 kuKhukhulamungu 2024, iStatsSA imemezele ukuthi iPahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) ikhuphuke nge-0.4% ngekota yesibili yomnyaka wee-2024. Umthamo wokukhuphuka lo ubangwe bungcono obenzeke ekorweni yokukhiqiza lapho umkhiqizo ukhuphuke khona nge-1.7% nonyaka nakulinganiswa neminyaka edlulileko.                                                                                                                                    
1.1.3    Ubungcono obenzeke ekorweni yokukhiqiza busekelwe ziingaba ezihlanu kezilitjhumi emafemini wemikhiqizo; lezo-ke ngilezi: isigaba sokudla neenselo, isigaba sesimbi nesitali, okusasimbi okungarusiko, okusasimbi okurusako kunye namakoro wemitjhini ziingaba ezitjengise ukuphakama ngomthamo wokukhiqiza.                          
1.1.4     Ukuvuseleleka kwekoro yokukhiqiza kuqakatheke khulu ekuvuseleleni amandla wamabubulo weSewula Afrika.             
1.1.5     Ukudlula lapho, i-Headline Consumer Price Index kizo zoke iindawo zemadrobheni itjengise ukuthi itjhugulukontengo laqobemnyaka ngoRhoboyi 2024 libe yi-4.4%, okutjho ukuthi lehle ukusukela ku-4.6% ngoVelabahlinze 2024. Isilinganiso setjhugulukontengo laqobemnyaka sibe yi-4.4%, sehle ukusukela ku-4.6% ngoVelabahlinze 2024, ngokunjalo isilinganiso setjhugulukontengo sezenzelwa saba yi-4.5%, sehle ukusukela ku-4.7% ngoVelabahlinze 2024.  Ukusukela ngoNtaka wee-2024 iKomba yeNtengo yabaThengi (i-CPI) beyisolo iya ngokuba ngcono.                                                                      

1.2     Ukuvuselelwa Kweenkampani Zombuso (ama-SOC)
1.2.1     IKhabinethi iyithokozele indima eyenziwa kancani kancani ekuvuselelweni kwama-SOC njengoba ukuphakama kwezinga lokwenza umsebenzi kiwo ama-SOC kuzakwenza litho likhulu nje ehlelweni lokuvuselelwa kwamabubulo eSewula Afrika.                                                                                                                                                       
1.2.2    Malungana nalokhu-ke, kuqakathekile ukuthi sitjho bona i-Denel yenze inzuzo yeengidi ezima-R390 ngaphambi kwemalinzalo nomthelo emnyakeni weemali wee-2023/24, la ukusetjenziswa kweemali ngeendlela ezingakalungi kuphunguke khona ngama-98%.  I-PRASA itjhotjholoza ngamandla ekubuyiseleni iintimela ezithutha abantu endimeni efaneleko eemporweni ezima-31 kezima-40 ezisebenzako njenganje, kanti-ke iHlelo lokuVuselela lakwa-Eskom solo lethula imiphumela emihle, njengoba nokuqinteliswa kwegezi solo lajamako sekudlule amalanga ali-175 kungasaqinteliswa igezi njengoba sikhuluma nje kungomhla we-18 kuKhukhulamungu 2024.                                                                                                          

2.    Ipi Yokulwisa Ubulelesi Nobukhohlakali  

2.1 I-Operation Shanela     
2.1.1 IKhabinethi iyithokozele indima esele yenziwe ekulwiseni ubulelesi ngejima i-Operation Shanela. Ukusukela nakama-02 ukuyokufika nakabu-08 kuKhukhulamungu, abathobelisimthetho babophe abasolwa abazii-13 691 ngamacala wobulelesi amambi, anjengokubulala, ukukata, ukuphatha iingidi ezingekho emthethweni, nokudlelezela amabhizinisi. Solo lasikinyiswako ijima i-Operation Shanela ngoMrhayili wee-2023, sekubotjhwe abasolwa abazii-850 375, kwabanjwa iingidi ezingekho emthethweni ezima-824, kwabanjwa neenkule ezingaphezulu kwee-17 282.  Ukudlula lapho, kubuye kwabanjwa iindakamizwa ezingabiza imali engaphezulu kweengidi ezili-R13 eDoyelweni laboflayi i-OR Tambo International Airport eenyangeni ezimbili ezidlulileko, kwabanjwa nekhopha/nekoporo yama-R20 weengidi ejarideni lamatlhere eThekwini, lapho kubotjhwe khona umsolwa munye.                                                
2.1.2 Ngamahlelo alungelelwe ngokuhlanganisa imisebenzi ehlukahlukileko, abathobelisimthetho baqothele ukutlharulula bahlakaze ngayo iinqhenyana zehlanganyela ezenzisa abantu ngekani kilo loke ilizweli. Eemvekeni ezimbili ezidlulilekwezi kubotjhwe abantu abali-14 behlanganyela eyenzisa abantu izinto ngekani eemfundeni ngeemfunda.                  

2.2   Sibuyisa Ukuthembeka Kwabathobelisimthetho    
2.2.1. Ngamahlelo alungelelwe ngokuhlanganisa imisebenzi ehlukahlukileko, abathobelisimthetho babophe abasolwa abali-14 eMpumalanga ngemilandu yokukhwabanisa neyobukhohlakali bokukhupha amalayisense wokufunda ukutjhayela newokutjhayela, kwabotjhwa namapholisa wendlela ali-11 ngokufuna ukufunjathiswa batjhayeli endleleni enguthelawalisa i-N1 e-Limpopo.                                                               
2.2.2   Kubotjhwe amapholisa amathathu abekangekho emsebenzini eThekwini, KwaZulu-Natala ngokufuna ukuthengwa nge-R100 000 ngusomabhizinisi kobanyana bazokutjhaphulula ipahlakhe ebebamemuke yona, kwathi amanye amapholisa amane aziphekelela emapholiseni wakwa-SAPS ngenca yomlandu lo.                                    
2.2.3 Ukudlula lapho, kubotjhwe abasolwa ababunane ngezwangobatjho yokuthi babe nesandla ekukhwabanisweni nebukhohlakalini bamathenda okuhlanganisa imali ema-R850 weengidi eDrobheni leKapa, eTjingalanga Kapa.                                                                      

3.    Zefundo     
3.1  IKhabinethi ikhombela boke abafundi abafaneleko abafikako namkha esele bangenile emaziko wefundo ephakemeko ukuthi bafake iimbawo zabo zokusekelwa ngemali yesiKhwama seliZweloke seSizo leeMali zokuFunda (i-NSFAS) nangokugalinywa imali ngilesisikhwama nakuvulwa isikhathi sokufaka iimbawo nge-inthanethi ukusukela ngeLesihlanu womhla wama-20 kuKhukhulamungu 2024, sebafaka iimbawo zomnyaka wefundo wee-2025.                                                                                                                                                                
Abafundi abafisa ukufaka iimbawo zokusizwa yi-NSFAS, abathomako nababuyako, bangavakatjhela i-my.nsfas.org.za.                       
3.2   UmThetho  OTjhugulula ImiThetho Yefundosisekelo (i-BELA)
3.2.1 IKhabinethi ikuthokozele ukutlikitlwa komThethomlingwa i-BELA ube mThetho, njengoba uMengameli Cyril Ramaphosa selawutlikitlile nje; lokhu-ke kuligadango eliqakathekileko lokuhlelwa ngobutjha nokuphakamisa izinga lefundosisekelo yethu.  Lomthetho osilinganisoliqha ufuna imikhandlu elawula iinkolo iqalelele iindingo zamalimi womphakathi ngokuphelela kwawo kobanyana woke umuntu azokuqalelelwa kezefundo.                                                                                                                                                
3.2.2 Egadangweni lokuqinisa ifundo kusukela ebuncanini bomntwana, umThetho we-BELA wenza kukateleleke ukuthi uGreyidi R abe lizinga elitjha lomnyaka wokuthoma isikolo. UmThetho lo godu ubeka ababelethi umlandu nayibe umntwana akakho esikolweni ukube selafikile eminyakeni yokuthoma isikolo.                                                                                                   
3.2.3 IKhabinethi ibuye yathokozela nesiqunto sikaMengameli Ramaphosa sokunikela ithuba leenyanga ezintathu zokubonisana ngeendinyana ezimbili ezimalungana nokuthathwa kwabantwana esikolweni nezimalungana nelimi, njengengcenye yokuqinisekisa ukuthi kuqiniswa ibumbano lesitjhaba.                                                                            

4.  Zepilo    

4.1   Isifo Se-MPOX 
4.1.1 Ukurhobhisa ukurhatjheka kwesifo se-mpox, boke abantu eSewula Afrika bakhuthazwa ukuthi balandele imikghwa emihle yezepilo nokuhlanzeka. Lapha-ke kukhulunywa ngokuzijayeza ukuthi umuntu anande ahlamba izandla ngesibha namanzi namkha ahlikihle izandla ngesihlanzekisi esenziwe nge-alkhoholi.                                                   
4.1.2 Nanyana iyincani nje ingozi yokurhatjheka khulu kwesifo se-Mpox elizweni lekhethweli, kodwana ukhona omunye godu umuntu esele kutholakele kwabe kwafakazeleka ukuthi uphethwe ngiyo; ngaleyindlela-ke inani labantu esele kuqinisekisiwe ukuthi banaso isifesi selima-25 solo sehlako isifesi eSewula Afrika ngoMrhayili 2024.                            

4.2   Ukwehla Kwe-Bilharzia (kwesichenene seengazi) – IsiYingi Se-Mopani E-Limpopo 
4.2.1 IKhabinethi ibikelwe ngokwehla kwe-Bilharzia e-Greater Tzaneen e-Mopani (e-Limpopo) lapho abafundi abali-150 batholakele khona ukuthi bane-Bilharzia lokhuya nabahlolwako.                  
4.2.2 Urhulumende wesiFunda se-Limpopo ube wasungula isiQhema esizakuQalana nesifesi kilesisifunda, emzameni wokulwa nesifo esitholakala emanzinesi; asebenze nangokwehla kwaso abe ahlole ikhwalithi yamanzi eendaweni lapho sehle khona isifesi.                             
4.2.3 I-Bilharzia umuntu uyithola ngokuthintana namanzi ekiwo, njengoba itholakala emanzini nje. IKhabinethi iyelelisa umphakathi ukuthi weluse abantwana bangadudi namkha badlale emanzini esele acatjhazelwe ngiyo.                     
4.2.4 Ababelethi nabakhulisi babantwana bayeleliswa ukuthi bagijimisele abantwana emtholapilo oseduze khonokho nabasola ngathi umntwana loyo ungenwe sisifesi.                      

4.3 Ukwehla Kwesifo Seenqatha Nomlomo Esiphandeni Se-Sarah Baartman, EPumalanga Kapa  
4.3.1 IKhabinethi ikhombela boke abafuyi ukuthi baphungule imikhambo yefuywabo njengoba kwehle isifo seenqatha nomlomo esiphandeni sikaMasipala we-Kouga newe-Koukamma esiYingini se-Sarah Baartman ePumalanga Kapa.                                                            
4.3.2   Solo kusabekwe ilihlo ukukhamba kwefuyo eendaweni lapho kwehle khona isifesi neendaweni ezingaphandle kwaso, ukukhandela ukurhatjhekela kwalesisifo eendaweni lapho singakehli khona, ngokwemibandela yokuLawulwa kweeNdawo ezeHlelwe ziziFo.            
4.3.3 IKhabinethi ikhumbuza amaSewula Afrika ukuthi ifuyo nayikhanjiswako isuswa endaweni isiwa kenye kufuneka iMvumo yokuKhamba evela e-ofisini lezefuyo.       
   
5.    Ukulawulwa Kwe-GNU    
5.1    IKhabinethi isithokozele isiqunto sikaMengameli Ramaphosa sokuvula indlela nesijamiso sokurarulula izinto ezingeni likarhulumende ngeendaba lapho iinqhema ezisemBusweni weBumbano (i-GNU) zingavumelani khona ngezinto ezithileko.             

B.  Iinqunto ZeKhabinethi  

(i) Ukumenyezelwa kwendlela yomTlamo womThethokambiso ngokubulawa ngamacozucozu kweenomboro zesizo elirhabako i-10177, ne-10111 ne-107 kobanyana kuzokubonisanwa ngazo nomphakathi.       
(a) IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweNdlela yomTlamo womThethosisekelo ngokubulawa ngamacozucozu kweenomboro zesizo elirhabako i-10177, ne-10111 ne-107 kobanyana kuzokubonisanwa ngazo nomphakathi.                 
(b)  IKhabinethi itjheje amagadango athethweko aya ekambisweni yokuthi iSewula Afrika isebenzise inomboro yesizo elirhabako yinye, nekhowudi efitjhani, ethi 112. Lokhu-ke kuzakusiza ukuthi abantu abangaphasi kwegandeleleko angeze kusaba nesidingo sokuthi bakhumbule iinomboro ezinengi lokhuya nabafuna isizo elirhabako namkha lokhuya nabadluliselwe kezinye iinomboro ngokungakaneli.                      

(ii)   UmBikomThethokambiso Ngokuthuthukiswa Nokukhuthazwa Kezevakatjhobukelo ESewula Afrika      
(a) IKhabinethi ivumele umBikomThethokambiso ngokwAkhiwa nokuKhuthazwa kezeVakatjhobukelo eSewula Afrika kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  Umthethokambiso lo ufuna ukwandisa umthamo wezevakatjhobukelo ezisiza ngawo ukuphakamisa umnotho ngokwanda kweemvakatjhibukeli ezivakatjhela ilizwe lekhethweli.   
             
(b) Ngomnyaka we-2023 iKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamomgomo wemiBono ngokuThuthukiswa kweVakatjhobukelo eSewula Afrika, begodu nemibono yeenqhema ezithintekako lapha ifakiwe nayo kilomthethokambiso. Lombikomthethokambiso njenganje usiphathele umtlamo womthethokambiso ekuvunyelenwe ngawo nekombandlela yokuthuthukiswa kwevakatjhobukelo eSewula Afrika.                                                                                                                                     
(c)  Umthethokambiso lo uzakukhuthaza amabhizinisi ekorweni yezevakatjhobukelo ube uqinisekise nokuthi ikoro le iphakamisa ukuqatjhwa kwabantu. Iimphakamiso zomthethokambiso ziqale godu nokulungelelanisa lomthethokambiso nemitlamo yemithethokambiso karhulumende yanje, nokuphakamisa ukubambelela kwekoro nekghono lokujamelana nemiraro.                                                                                         
(iii)   UmThethokambiso Wokusekela Ngeemali Amabhizinisi Amancancani, Amancani, Nalingeneko (MSME) Kunye Namabhizinisi Ahlanganyelweko      
(a)  IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwama-MSME nomThethokambiso wamabhizinisi aHlanganyelweko.  Umthethokambiso lo unqophe ukususa iinqabo eziliya ama-MSME namabhizinisi ahlanganyelweko ukuthi angatholi isekelo leemali. Amagadango la azakubuye godu enze ukuthi ikhambe ngaphandle koburhiyarhiya indlela ebhizinisini engakahleleki eya kehlelekileko, nesuka ebhizinisini encani iye ebhizinisini elingeneko.            
(b)   UmThethokambiso lo uvumela ukwakhiwa kobujamo bezinto bokusekela ngeemali ebantwini abaqothelweko abanjengelutjha, abantu abasikazi kunye nabantu abanokukhubazeka. Umthethokambiso lo uyingcenye yamanye amagadango wokusekela amabhizinisi amancani, ekubalwa kiwo umTlamo oLungelelweko wokuThuthukisa amaBhizinisi amaNcani owavunywa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2022.                                  
(c)  Urhulumende ukubeke njengeqalontanzi ukusekelwa kwama-MSME namabhizinisi ahlanganyelweko ngoba phela lamabhizinisi ngiwo avula ubunengi bemisebenzi eyenza ukuthi abantu babe nelitho abaziphilisa ngalo.                                                               
(d)  Ukuphunyeleliswa komthethokambiso lo kuzakuvala isikhala sesikolodo ehlelweni lama-MSME bekukhuthaze nokuhluma komnotho, ekuliqalontanzi likarhulumende.                                            

(iv)    Iqhinga Lezevakatjhobukelo Eliphathelene Neenkwekwezi Nehlelo Lokuliphumelelisa Lomnyaka Wee-2023-2033                       
(a)  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweQhinga lezeVakatjhobukelo Eliphathelene Neenkwekwezi neHlelo lokuliPhumelelisa kobanyana umphakathi uphefumule ngalo.                                                                               
(b)  Ihlelweli linqophe ukubeka iSewula Afrika ebujameni bokukarekelwa liphasi loke ngevakatjhobukelo lebusuku, kanti-ke lokhu kuzakuphakamisa ukuhluma komnotho ekorweni yezevakatjhobukelo. ISewula Afrika ililizwe lokuthoma le-Afrika ukutlama iHlelo leVakatjhobukelo eliphathelene neenKwekwezi, begodu lokhu kuzakuqinisa ukwahlukahluka kwamakoro wezevakatjhobukelo.                                                                                                                                  
(c) Ihlelweli liqale iinsika ezihlukahlukileko, ezikukwakhiwa nokuthuthukiswa komthangalasisekelo, ukuphakanyiswa kweendlela zevakatjhobukelo lebusuku, ukusebenzisana hlangana kombuso nekoro yangeqadi, ivakatjhobukelo eliqalelela umuntu woke kunye nehlelo lokuhlelwa kwezinto ngobutjha.                                               
(d)  ISewula Afrika inamathuba wobuhle ambadlwana angakandi enza ilizwe lekhethweli libe yindawo ekarekelwa khulu ngevakatjhobukelo lebusuku. Lapha-ke sibala amathuba anjengomkayi ongakasilaphazeki ebusuku kunye nobujamo bezulu obuhle.                  
(f)  UmNyango wezeVakatjhobukelo, ngokubambisana nomNyango wezeSayensi nezaMandla wokuSungula uzokuvula iHlelo lezeVakatjhobukelo Eliphathelene neenKwezwezi leliZweloke eTlhagwini Kapa ngomhla wama-27 kuKhukhulamungu 2024, lapho kunzinze khona iphrojekthi ye-Square Kilometre Array.                                                                                                                                     
(v)   IHlelo LesiLinganiso Sesikhathi SokuQedwa KwemiSebenzi Kibomasipala 
(a)  IKhabinethi yamukele yabe yavumela imilayelo nemibandela enatjisiweko kaSihlalo, namalunga weKomidi yeHlanganisela yemiNyango (i-IMC) yokusebenza ngokuphunyeleliswa kwamagadango wokulungisa ukubhalelwa msebenzi kwaborhulumende beendawo zemakhaya.           
(b)   Umnqopho opheleleko we-IMC kubeka ilihlo emsebenzini wokuphumelelisa ukulungiswa komraro wokubhalelwa kwaborhulumende beendawo ngamagadango ahlukahlukileko kilokhu okulandelako:                                                                                                           
i.  Ukwenziwa kwaborhulumende beendawo basebenze njengabosomakghonofundwa;             
ii.  Ukugcineka komsebenzi, ukweluswa komsebenzi kunye nokulandelwa magadango wokulungiswa lapho kungakasebenzeki kuhle khona;                                                  
iii.  Ukulawuleka komsebenzi, ukunzinza kwepolitiki kunye nokuphatha nokulawula;         
iv.    Ukulawuleka kuhle kweemali nokuba ngcono kwemiphumela yokuhlolwa kweencwadi;         
v.   Ukugcinelwa kwabantu izenzelwa nokuqiniswa/nokulondwa komthangalasisekelo;         
vi.  Ukuthuthukiswa komnotho wendawo nokuhlelelwa kweendawo; kunye                                 
vii. nobudlelwano bakarhulumende neenjamiso zangaphakathi nezangaphandle;                       
(c) I-IMC izakubeka phambili amagadango amaqalontanzi kibomasipala abasebudisini khulu ukudlula abanye.                                                                                                                        
(d)  IKhabinethi ilayele bona iminyango karhulumende neenjamiso zomphakathi kumele zibhadale iinkolodo zazo ezizikoloda abomasipala ngokurhabekileko, kanti-ke iZiko leeMali zeliZweloke lithunywe umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi kuyenzeka lokhu.              
(vi)   Iinkolodo Zabomasipala Emabhodini Wamanzi  
(a)  IKhabinethi ibikelwe ngokukhulula nangokungasalawuleki kweenkolodo abomasipala abanazo emabhodini wamanzi, esele kwanje zibonakala ziza nengozi yokutjhonisa amabhodi wamanzi amabili, iBhodi yeLigwa (i-Vaal Central Water Board), neye-Magalies  (i-Magalies Water Board); iBhodi yeLigwa beyikwolodwa amabhiliyoni ayi-R9.9, bese kuthi iBhodi ye-Magalies ikolodwa iingidi ezima-R930, nakubalwa ekupheleni kwenyanga kaVelabahlinze 2024.                                                                                                                            
(b)  Iinkolodo ezikolodwa amabhodi wamanzi zinengozi yokuthi zingabangela ukuthi ukutholakala kwamanzi kube budisi ngitjho nakibomasipala abazibhadelako iinkolodo zabo.                                                                                                                           
(d)  IKhabinethi ivumele ukuthi kuvulwe i-IMC izokulungisa imiraro yesikhathi sokubhadelwa kweenkolodo zakwamasipala emabhodini wamanzi, khulukhulu labo esele basengozini yokungena emtjhonweni.                                                                                        
C.   Umthethomlingwa    
1.  UmThethomlingwa Wee-2024 WobuKhosi Bama-Khoi-San          
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa womNyaka wee-2024 wobuKhosi bama-Khoi-San.  UmThethomlingwa lo uyipendulo emlayelweni weKhotho yezomThethosisekelo wona olayele ukuthi umThetho womNyaka wee-2019 wobuKhosi bama-Khoi-San (umThetho wesi-3 wee-2019) ulilize lakolize ngoba akuzange kubonisanwe nomphakathi  ngawo ngokwaneleko.                                                                                                                   
1.2.  UmThethomlingwa lo uzokunikela iPalamende ithuba lokuthobela umlayelo weKhotho yezomThethosisekelo. UmThetho womNyaka wee-2019 wobuKhosi bama-Khoi-San ujamiselele umThetho womNyaka wee-2003 (umThetho wama-41 wee-2003) wobuRholi beNdabuko nomTlamo  wokuBusa.                                                                                                                                    

D.   Ezibikelwe IKhabinethi   

1.  Umphumela Wevakatjho Lombuso Lokuya e-China Nokuhlanganyela Nabanye eKundleni Yokusebenzisana ye-China-Afrika (i-FOCAC)   
1.1.  IKhabinethi ibikelwe ngomphumela weVakatjho lomBuso lamhlapha elibe yipumelelo nomhlangano we-FOCAC e-Beijing, e-People’s Republic of China ukusukela nakama-02 ukuya nakasi-06 kuKhukhulamungu 2024. IKhabinethi itjheje nakhu okuqakathekileko phezu kweSewula Afrika ngalelivakatjho:                                                 
1.1.1. Isivumelwano sokutjhugulula ukwakheka kwerhwebo libe ngendlela yokuthi liveza khulukhulu amandla epahleni ekhiqiziweko eyandiselwe amandla, isivumelwano sokunikelana irhelo lemihlobo yepahla elikhulu eyandiselwe amandla ebuya eSewula Afrika ilizwe le-China elingaqalelela ukuyithenga.                                                                                                
1.1.2.  Ngaphezu kwalokho, iSewula Afrika ikghone ukwenza isivumelwano sokusebenzisana ne-China emakorweni amathathu wemilandelande yemikhiqizo emalungana nokuphungulwa kwerhasi esilaphaza ummoya, ukusebenza ngendlela yethekhnoloji yamakhomphyutha (indlelanengi/indlela yobudijithali), zokuthutha nezeensetjenziswa.  Lesisivumelwano sokusebenzisana sizakuhlahla indlela yokukhuthaza ukukhanda nokuthenga iinkoloyi zegezi, ukukhandwa kwamabhethri, indawo yokubulunga iimbaseli ezivuselelekako, kunye neDzaba elikhonjiweko eliKhethekileko lezomNotho namaDzaba wokuThuthukisela amaBubulo.                                                                                                             
1.1.3. Abasisi abaqakathekileko be-China e-Shenzhen ne-Beijing bezwakalise ikareko yabo yokwandisa amasiso wabo eSewula Afrika namkha wokuvula amahlelo wokuphungula irhasi esilaphazako.                                                                                                                        
1.1.4. Ngesikhathi sevakatjho lombusweli kutlikitlwe iimVumelwano zokuSebenzisana (ama-MoU) ezinqophe ukukhuthaza ukusebenzisana hlangana kwe-China neSewula Afrika.                                                                                                                                      
1.1.5   Ama-MoU lawa aphethe ne-MoU eyihlahlandlela esiFeni seenQatha nomLomo (i-FMD) elinganisela ukuqinteliswa kokuthengiselwa kwenyama yekomo esiyingini esithileko esicaphazelwe yi-FMD kunobanyana kuvalwe ukuthengiselwa elizweni loke.  Umsebenzi omalungana nalokhu wathoma ngesikhathi somBuso weHlandla lesiThandathu.                                                

2. Umbiko Wendima Ngokubuyiswa Kwamathambo Wabalwelikululeko Abasala E-Zambia ne-Zimbabwe
2.1.  IKhabinethi ithole indima yomsebenzi ngamalungiselelo wokubuyiswa kwamathambo wabalwelikululeko beSewula Afrika ababulungwa e-Zambia ne-Zimbabwe. Hlangana namathambo wabalwelikululeko ababuyiswakwaba kubalwa nomakekere womzabalazi u-Adv. Duma Nokwe, noMama Florence Mophosho kunye no-Basil February.              
2.2.  Ukubuyiswa kwamathambo asala e-Zambia ne-Zimbabwe kuyingcenye yephrojekthi             i-Resitance and Liberation Heritage Route Project (i-RLHR). I-RLHR yiphrojekthi yesikhumbuzo selizwe enqophe ukwenza isikhumbuzo, nokugidinga, nokufundisa, nokukhuthaza, nokulonda nokubeka isitatimende esinamandla sendlela yeSewula Afrika eya ekululekweni.                                                                                                             
2.3.  Kuzobanjwa umnyanya wokuHlangabeza nokwaMukela amathambo nommoya nawubuya ekhaya eSewula Afrika, e-Waterkloof Airforce Base nakama-27 kuKhukhulamungu 2024.                                                                                                                      
3.   Ukurhatjiswa Kwehlelo Lokuhlelwa Ngobutjha Kwenarha
3.1. IKhabinethi yamukele yabe yaqala umbiko wendima esele ilinyiwe ekurhatjisweni kwehlelo lokuhlelwa ngobutjha kwenarha elizweni lekhethu.  Ukurhatjiswa kweHlelo lokuHlelwa ngobuTjha kweNarha kuphumelelisa iimphakamiso zeBandla lokweLuleka le-Ofisi kaMengameli ngezokuHlelwa ngobutjha kweNarha nezokuLima elethulela iKhabinethi umbiko neemphakamiso zalo ngomnyaka wee-2019.                                            
3.2. Amahlelo ahlukahlukileko wokurhatjiswa kokuhlelwa ngobutjha kwenarha solo ayaphunyeleliswa, kanti-ke umbiko wendima esele yenziwe ubikelwe iKhabinethi ngalendlela:                         
i.  NgokuTjhugululwa kwalomThetho weeNdawo eziThileko zemaKhaya (umThetho wama-94 womNyaka we-1998), inarha ema-agere azii-630 000 idluliselwe kabanye;                                                      
ii.  Ama-agere azii-659 602 wenarha yombuso esetjenziselwa ukulima atjhatjhululiwe abe anikelwa abantu abathileko;               
iii. Nakufika umhla wama-31 kuNtaka 2024, besele kulungiswe iimbawo zokubuyiselwa inarha ezizii-83 205;                          
iv.  Kutholakele ama-agere wenarha alinganiselwa ku-2, 895, 935 ngemali engange-R26.4 yamabhiliyoni;                 
v. Kuliliswe abanikazi benarha abemukwa inarha phambilini ngemalli emabhiliyoni ama-R26.                           
vi.  Amakhaya angaba zii-2 376 976 abuyiselwe inarha yawo ngehlelo lokubuyiselwa kwabantu inarhabo namkha lokuliliswa ngokwemukwa kwabo inarha;            
vii.  IKomitjhini yokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha ihlelele ukuqedelela iimbawo ezima-339 zokubuyiselwa kwenarha kubanikazi emnyakeni weemali we-2024/2025.                      

4.  I-Lesotho-Highlands Tunnel Ivalelwa Ukulungiswa  
4.1.  IKhabinethi ibikelwe ngokuvalwa komrhoba wePhrojekthi yokuPhakelana ngaManzi i-Lesotho Highlands Water Project, njengoba kwakuhleliwe ukuthi kuzokulungiswa umrhoba lo ukusukela nalili-01 kuSewula 2024 ukuyokufika nakama-31 kuNtaka 2025.                                                                                                                             
4.2. Lomsebenzi wokulungisa ohlelelweko uqakathekile ukuvikela umthangalasisekelo eminye iminyaka ema-20-30, ngalokho-ke ukubhalelwa kukwenza lomsebenzi kungeza nengozi yokubhalelwa kudlulisela amanzi eRherhweni eliLungelelweko lomLambo iLigwa [i-Integrated Vaal River System (i-IVRS)], eliphakela amanzi athunyelwa yi-Rand Water emakhastameni wayo nakibo boke abomasipala be-Gauteng.                                                                                                          
4.3. Icozululo elingeneleleko lokuhlola ingozi ekusebenzeni kwe-IVRS, enamadamu ali-14 alungelelweko, lenziwe mNyango wezaManzi nezokuHlwengisa (i-DWS). Lelicozululo lifakazele ukuthi igalelo lokuvalwa komrhoba phezu kwe-IVRS lizakuba lincani khulu njengoba phela ubunengi bamadamu aku-IVRS azele njenganje.                                          
4.4. IKhabinethi ikutjhejile ukuqinteliseka kwamanzi okungakaphathelani nokuvalwa komrhoba wamanzi (ithaneli) e-Gauteng nakezinye iindawo zabomasipala beFreyistata, yatjheja godu nokuthi i-DWS isekele abomasipala ukuthi bakhulumisane nababelani malungana nokuvalwa kwe-Lesotho Highlands Tunnel.                                                   
4.5.  IKhabinethi itjhejile nokuthi okhunye okungezelele khulu ekuqintelisweni kokutholakala kwamanzi e-Gauteng, kukwanda khulu namsinyana kwabantu abahlala kilendawo, nokungatjhejwa kuhle komthangalasisekelo, nokubhalelwa kokuthobelisa imithetjhwana kunye nokuriyada kokuphunyeleliswa kwesigaba sesibili sephrojekthi ye-Lesotho Highlands. Nokho-ke ukuphela kwesiGaba 2 sephrojekthi i-Lesotho Highlands kuzakwethula umthwalo nakungezelelwa ngamagadango athathwako wokulawula ukufuneka kwamanzi, ukusetjenziswa kwethekhnoloji etja yokunconcosela amanzi kunye nokulondwa ngendlela efaneleko komthangalasisekelo.                                                               
4.6. IKhabinethi itjheje ukuthi i-DWS beyinande ibamba imihlangano yokulungela ukusebenza ukusukela ngoMhlolanja wee-2022 nabomasipala beFreyistata abathola amanzi emLanjeni i-Liebenbergsvlei ukuphungula ubungozi bokuqinteliseka kokutholakala kwamanzi ngesikhathi kusalungiswa emrhobeni wamanzi (ethanelini).   Nokho-ke kusese sitjhijilo ukuriyada kwabomasipala ukuphakamisa namkha ukulungiswa bekuvuselelwe umthangalasisekelo. IKhabinethi itjheje ukuthi i-DWS izakubeka ilihlo begodu lapho kunesidingo khona izakungena isekele abomasipalaba.                 

5. Ukuqinteliswa/Ukulinganiselwa Kwamanzi E-Gauteng 
5.1. IKhabinethi ibikelwe ngokuphunyeleliswa kwesiGaba 1 sokuqinteliswa kwamanzi e-Gauteng. Lokhu-ke kumphumela we-Rand Water njengoba ifike ezingeni lokugcina lokuphakela amanzi ku-IVRS.                                                                                                  
5.2.  Ukufuneka kwamanzi e-Gauteng solo kusaya phambili, ngenca yokwanda kwabantu abahlala esifundenesi, nokwanda kwamanzi angangenisi imali emahlelweni wabomasipala, ekubalwa hlangana nawo nokudoswa kwamanzi ngokungasimthetho kunye namanzi angakafakwa emahlelweni wokubhadeliswa kwamanzi, nokubhalelwa kutjheja nokulonda amahlelo wamanzi okugcine kwenze ukuthi kuvuze amanzi amanengi khulu okugcine kufike ema-33% kibomasipala be-Gauteng.                                                     
5.3. Njenganje ifuneko yamanzi ephezulu khulu emakhastameni wabomasipala be-Rand Water iseduze nokweqa umthamo wamanzi okhona, begodu inande iweqa loyo mthamo okhona ebutsengelweni bamanzi neenlulwini zamanzi ezikhona.                                       
5.4. Ukubalekela ukuthi amanzi aqinteliswe ukudlula lokhu, abomasipala be-Gauteng kumele bakwenze iqalontanzi ukuphungulwa kwamanzi avuzako ethungelelwaneni labo lokuphakela amanzi, bebaqinise nesandla ekulinganiselweni kwabantu ukusebenzisa amanzi.                                                                                                                                          
5.5.  I-DWS, ne-Rand Water kunye nabomasipala be-Gauteng babambisene nesiqhema seBulungelo lePhasi ngezaManzi, i-World Bank 2020 Water Resources Group ukuphumelelisa amajima wokuphandlulula nokwazisa umphakathi ngesidingo sokubatjalelwa kwamanzi, ngokusebenzisana nomphakathi nabarholli bamabhizinisi.                                                                                             

E.  Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.                                                                                                          
(a)    UNom. Captain Rufus Lekala oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) yesiGungu esiphethe zokuphepha emanzini weSewula Afrika, i-South African Maritime Safety Authority iminyaka emihlanu.                                                           
(b)   UNom. Luvuyo Xola Ntoyi oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-CEO weBhodi yaManzi yeLigwa, i-Vaal Central Water Board iminyaka emihlanu.                                                                                                                          
(c)  UNom. Gift Zowa oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-CEO we-Brandband Infraco iminyaka emihlanu.                                                                                                                                                    

F. Iminyanya Ezako  
1.   ILanga LamaGugu
1.1. ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile uzokwethula ikulumo eqakathekileko emnyanyeni wokugidingwa kweLanga lamaGugu ngeLesibili nakama-24 kuKhukhulamungu 2024 e-Meqheleng Stadium e-Ficksburg ese-Freyistata, ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga Ipilo Yamaqhawe Wekhethu Azidela Ngamathambo Neengazi Alwela Ikululeko Yethu.”                                                                                                                                     
1.2.  Ekugidingeni leliLanga lamaGugu, sikhumbula amaqhawe aba madelakufa alwela ikululeko yethu, khulukhulu abalwelikululeko abakateleleka ukuthi baye ekudingisweni ngenca yombuso webandlululo (i-apartheid, bafika babhubhela kosozizwe.                                            
1.3. Umnyanya wokubamukela uzokubanjwa nakama-27 kuKhukhulamungu 2024 mhla amathambo wabaZabalazi abambadlwana afika eSewula Afrika abuya e-Zambia ne-Zimbabwe, njengengcenye yeHlelo lokuBuyiswa kwabadingiswa amathambabo asala emazweni.                                                                                                                            
1.4   Njengengcenye yokugidinga iNyanga yamaGugu, urhulumende uzokusingatha iFestivali yemiDlalo yeNdabuko ukusukela ngomhla wama-24 ukuyokufika kumhla wama-29 kuKhukhulamungu 2024 eFreyistata lapho kuzabe kutjengiswa khona imidlalo yendabuko, umvumo, ukugida, ukudla kunye namakghono wokusebenza ngezandla/wobukghwari.            
 
2.  INyanga Yemisebenzi YomBuso (i-PSM)
2.1. Njengoba sisagidinga i-PSM nje, iveke le urhulumende uphakamisa abasebenzi abakhamba phambili abasebenzela isitjhaba sekhethu ngokuzikhakhazisa nangendlela ehle ngokuhlukileko. Kileveke sizakubuye sicoce nangamaZiko we-Thusong (ama-Thusong Service Centre), asiza umphakathi ukuthi uthole ilwazi nezenzelwa zombuso.                                                

3.  IVeke YokuPhandlulula Ngabangezwako   
3.1.  ISewula Afrika izokuhlanganyela nomphakathi wamazwe ngamazwe ekubekiseni iveke yabaNtu abaNgezwako ukusukela nakama-23 ukuyokufika nakama-29 kuKhukhulamungu 2024 ngaphasi kommongondaba othi: “Lima Indima Ekusekeleni AmaLungelo WeLimi Lamatshwayo.”                                                                                                                                                 

4.  Umhlangano Weenkhulu We-Brazil, Russia, Indiya, China, NeSewula Afrika (i-BRICS)  
4.1. Ukuzilungiselela umhlangano weenKhulu ozako we-BRICS womnyaka wee-2024 ozokubanjwa ukusukela nakama-22 ukuyokufika nakama-24 kuSewula e-Russia, iSewula Afrika ihlanganyele nabanye emihlanganweni embadlwana yokuzwakalisa ilizwi layo eendabeni eziqakathekileko beyikhuthaze iinrhuluphela ezikibo boke abantu kilabo enabo lapho.                                                                                                                                    

5. IKhonfrensi Yamazwe Ngamazwe Nge-Theory and Practice of Electronic Governance  
5.1.  UmNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-DPSA), ngokusebenzisana ne-School of Governance seYunivesithi ye-Witwatersrand uzokusingatha iKhonfrensi yamaZwe ngamaZwe yeHlandla le-17 ye-Theory and Practice of Electronic Governance (i-ICEGOV) ukusukela nalili-01 ukuyokufika nakama-04 kuSewula 2024 ngaphasi kommongondaba othi: “UkuThembeka NokuSebenzela iPhasi esiliFunako ngokuziPhatha okuLungileko.”        
                                                        

G.  Imilayezo 

1.  Siyabathokozisa    

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:

  • IsiQhema seSewula Afrika ngokusebenza kwaso kuhle okubabazekako emiDlalweni yama-Olimpiki yabanokuKhubazeka yomNyaka wee-2024 e-Paris, lapho bathumbe khona iimendlela ezintandathu.           
  • U-Simoné Kruger ngokuthumba kwakhe imendlela yegolide ephaliswaneni lokujikijela i-discus F38 emiDlalweni yama-Olimpiki yabanokuKhubazeka.   
  •  Umkwheli webhayisikili u-Nicolas Pieter du Preez ngokuthumba kwakhe ithusi ekorweni yabaduna i-H1 Individual Time Trial emiDlalweni yama-Olimpiki yabanokuKhubazeka e-Paris.
  •  U-Donald Ramphadi no-Lucas Sithole ngokuthumba kwabo ithusi badlala bagijima ngesihlalo esikhambako sabanokukhubazeka kuma-Quad Double emidlalweni yabanokuKhubazeka e-Paris.         
  •  Ama-Springboks ngokwehlula kwawo i-New Zealand ephaliswaneni lekutani yeenkutani zikaMakhakhulwararhwe. Ama-Springbok solo akakabukwehlulwa ephaliswaneni leenkutani ephaliswaneni leenKutani kuMakhakhulwararhwe begodu azokudlala ne-Argentina emdlalweni wawo olandelako.     
  •  Umvumi weSewula Afrika u-Tyla owenze umlando ngokuba mSewula Afrika wokuthoma ukuthumba unongorwana i-MTV Video Music Award.
  •  IsiQhema seSewula Afrika eKhonferensini yePhasi yamaKghonofundwa yomNyaka wee-2024 ngokubukisa ngamakghonofundwa namathalenta wekhethu.  
  •  IKhabinethi ithokozise ukwakhiwa kwedamu lokuthoma elibamba amanzi ngaphasi komlambo, i-Douglas Weir, eTlhagwini Kapa ngokubonwa kwalo yiKomidi yamaZwe ngamaZwe yokuSezela ngeKasa nokuKhambisa aManzi ngamaDreyini (i-International Commission on Irrigation and Drainage) ukuthi isiJamiso sePhasi esiliGugu sokuSezela ngeKasa.  Kungekokuthoma ukuthi isijamiso seSewula Afrika esisezela ngekasa sithumbe unongorwana.  Lelidamu elibamba amanzi elineminyaka eli-130 likhona litjhejwa lilondwe mNyango wezaManzi nezokuHlwengisa kanti-ke liyingcenye yomthangalasisekelo oyisika ye-Lower Orange Vaal Water User Assocaition esezela indawo ema-agere ayi-8 1113 yama-agere wekasa.       
  •  IKhabinethi ihlanganyele noMengameli Ramaphosa ekuthokoziseni oPhakemeko uMengameli Abdelmadjid Tebboune ngokukhethwa kwakhe ngobutjha esikhundleni sokuba nguMengameli we-People’s Democratic Republic of Algeria. IKhabinethi seyilindele ukusebenzisana noRhulumende kunye nanabantu be-Algeria ukuqinisa ubudlelwano bamazwe amabili la.   

                                                                                                                 
2.  Silila Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako: 

  • UNom. Pravin Gordhan, owaqunga isibindi waphikisana nokuthunjwa kombuso, wasebenza ngamandla aphikelele ngokulonda ukusebenza komthetho nokubusa kuhle. Kiyo yoke iminyaka eminengi asebenzela isitjhaba embusweni, usebenze eenkhundleni zobungongqotjhe ezinengi wabuye wasebenza nanjengoKomitjhinara weZiko lokuButhelela umThelo leSewula Afrika (i-SARS).   Isandla asifakileko ekuthuthukisweni komnotho weSewula Afrika siqakatheke khulu, njengoba bekatjhumayela ivangeli lokusebenzela zoke izinto emkhanyweni nje, akhulumela ikambiso yokuthi umuntu agcine imisebenzakhe, asilwa nanobukhohlakali. Wayemtjhotjhozeli owayelwa nombuso webandlululo (i-apartheid) owasebenza ipilwakhe yoke alwela ukukhululeka kwesitjhaba sekhethu.        
  • UMm. u-Regina Brookes, umtjhotjhozeli owayelwa nombuso webandlululo (i-apartheid) oweqa umThetho owalela ukuZwana kwabaNtu namaKhuwa ngeminyaka yabo-1950 wabe wahlukunyezwa ngurhulumende wombuso webandlululo (i-apartheid) ngokuhlala nabantu abaNzima abe yena amumuntu omsikazi weKhuwa. Ngo-1955 wakhombela ukutloliswa ngobutjha abe liKhaladi, kobanyana azokukghona ukuhlala nabantu abaNzima.    
  • Umtloli odumileko, imbongi eyaziwako nomtjhotjhozeli uNom. James Matthews, umHlonitjhwa owatlonyeliswa ngoNongorwana i-National Order of Ikamanga. Wathokozwa ngonongorwana lo ngomnyaka wee-2004 ngokutlola kwakhe iincwadi ezifundwako, wafaka isandla esihle emsebenzini wababikiindaba, nokuzibophelela kwakhe ngakho koke emzabalazweni weSewula Afrika engabandlululiko.
  •  Usaziwako womvumo we-Kwaito uSandile Ngwenya, obekaziwa ngokuthi nguMapaputsi, obe nendima ehle ayilimileko ekuthuthukisweni komvumo we-kwaito.   
  •  Abalingisi u-Darlington Michaels, u-Sello Motloung no-Paul Lückhoff, abathuthukisa amafilimu walapha ekhethu nekoro yokuthabisa abantu ngomsebenzabo.   
  •  Usomahlaya obekangusaziwako obekadume ngelika- ‘Mfundisi Ntshebe’, obekasihlekisa besibulwe ziimbambo ngomvumo wakhe wamahlaya.                                                      

Imibuzo ingathunyelwa: 
kuMma. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende. 
Iselifoni: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore