Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-17 Inyoni 2025

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Temnotfo
1.1.    Kukhula Kwemnotfo
1.1.1.    Ikhabhinethi yemukele tibalo takamuva te-GDP, letikhombisa kutsi umnotfo ukhule nga-0.8% ekoteni yesibili ya-2025, lokuyintfutfuko kusuka ekukhuleni nga-0.1% ekoteni yekucala.
1.1.2.    Lokukhula kwe-GDP nga-0.8% kukhombisa kuvuseleleka lokubanti kuyo yonkhe imikhakha lebalulekile. Timboni letisiphohlongo tibhalise kukhula ekoteni yesibili, lapho khona imikhakha lebalulekile lefana nekukhicita, timayini, kanye nekuhweba tibuyele tiyakukhula. Kukhula kwelizinga lekusetjentiswa kwemali emakhaya nako kukhombisa kwenta kancono imali lengenako lesetjentiswako futsi loku kucinisekiswa ngekwenyuka kwetintsengo lokubikiwe lokuncono.
1.1.3.    Ikhabhinethi iyasemukela sincumo se-Fitch sekucinisekisa tilinganiso tetikweleti tesikhatsi lesidze taseNingizimu Afrika temali yangaphandle neyemali yakuleli kanye nekugcina simo sato sitintile.
1.1.4.    Letilinganiso tisekelwa sakhiwo setikweleti tahulumende lesivumako lesisetjentiswa kakhulu ngemali yasendzaweni, lesinetikhatsi letidze tekuvutfwa kanye netikhungo leticinile kanye neluhlaka lwenchubomgomo yemali lekholwekako. Ngekuya kwe-Fitch, inchubekelembili leyentiwako ngaphasi kwetingucuko tahulumende te-Operation Vulindlela sigaba se-2 letigcile ekulungiseni takhiwonchanti temanethiwekhi (gezi, kuhambisa tintfo lokuhlelekile, kanye nemanti) kunciphise kucinywa kwagezi futsi kwacedza kwehla kwemtsamo wemphahla letfutfwako, lokufaka sandla kumcombelelo we-Fitch kwekukhula mbamba lokuncane kwe-GDP.
1.1.5.    Kucinisekisa kwe-Fitch kukhombisa kuchubeka nekwetsemba kwebatjalimali ekuphatfweni kwetimali talelive kanye nemandla esikhungo.

1.2.    Sinyatselo SaMengameli Sekucasha Lusha 
1.2.1.    Ikhabhinethi yemukele Umbiko weNchubekelembili wakamuva weKota wekungenelela kwaMengameli eKucashweni kweLusha wangaMabasa kute kube yiNhlaba 2025, loveta tinyatselo letibalulekile ekwakheni tindlela tekuhola tebantfu labasha baseNingizimu Afrika.
1.2.2.    Bantfu labasha labangetulu kwetigidzi leti-5.64 babhalise kuNethiwekhi Yavelonkhe Yekulawula Indlela (i-NPMN), loku kwendlula umgomo wekucala wetigidzi leti-5. Bantfu labasha labangetulu kwetigidzi leti-1.91 batfole ematfuba ekuhola kwesikhashana, lokukhombisa kutsi imitamo yahulumende lechubekako yekulwa nekungasebenti kwebantfu labasha iyakhula.
1.2.3.    Kulekota kuphela, ematfuba langetulu kwala-234 000 afinyelelwe bantfu labasha ngekusebentisa i-NPMN. Loku kufaka ekhatsi sipiliyoni semsebenti, tinhlelo tekutfutfukisa emakhono, kanye nematfuba ekukhicita imali lahlomisa bantfu labasha kutsi bangene emakethe yemisebenti. Ikhabhinethi ivakalise kubonga kwayo kubo bonkhe balingani ngeligalelo labo lelichubekako futsi  icinisekisa nekutinikela kwahulumende ekulweni nekungasebenti kwelusha ngetindlela tekungenelela letinsha naletilinganisekako.

2.    Budlelwano Betemave Emhlaba 
2.1.    Iseshini ye-80 yeMhlangano Jikelele waMhlabuhlangene (i-UNGA 80)
2.1.1.    INingizimu Afrika itawuhlanganyela kuseshini ye-80 yeMhlangano Jikelele waMhlabuhlangene (i-UNGA 80) lotawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Senta kancono nasindzawonye: iminyaka lenge-80 nangetulu yekuthula, yentfutfuko kanye neyemalungelo ebantfu” kusukela mhla tinge-23 - 29 Inyoni 2025 eNew York, eMelika. Mengameli Cyril Ramaphosa utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika.
2.1.2.    INingizimu Afrika itawusebentisa lenkhundla icinise kutinikela kwayo ekuhlanganyeleni kwemave lamanyenti emhlabeni wonkhe, emalungelo ebantfu abo bonkhe, intfutfuko lesimeme njengemsebenti lohlangene, kanye nekusombulula tincabano ngekuthula ngekugcizelela ngalokukhetsekile tincabano letenteka emphumalanga ye-DRC, eSudans, nasePalestina. Ngetulu kwaloko, iNingizimu Afrika itawusebentisa i-UNGA 80 kute igcugcutele i-Ajenda yaseNingizimu Afrika yekuba nguMengameli we-G20. 
2.1.3.    Mengameli utawubamba imihlangano yemave lamabili nebalingani bakhe labanengi aphindze futsi ahlangane nebaphatsi labakhulu betinkampani letinkhulu temave emhlaba.
2.1.4.    Tindvuna Tau naLamola bahambe embili kute bahlanganyele etingcocweni mayelana nesivumelwano sekuhwebelana se-SA - US kanye nemihlangano lekhetsekile ye-UN ngalokufanako. 
2.1.5.    Letinye Tindvuna letikulelitsimba titawubika ngekuhlanganyela kwato ngesikhatsi sekuhlala kwabo ku-UNGA.

3.    Tebulungiswa neKuvikela Tebugebengu
3.1.    Ikhomishini Yekuphenya YaMadlanga
3.1.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kucala kusebenta kweKhomishini Yetebulungiswa Yekuphenya Ngebugebengu, Kufaka lunyawo lwengulube kwetepolitiki kanye neNkhohlakalo eLuhlelweni Lwetebulungiswa Lwebugebengu – lebitwa ngalokwetayelekile ngekutsi yiKhomishini YaMadlanga.
3.1.2.    Ikhabhinethi icela noma ngubani longaba nelwatiso lolungasita emsebentini walekhomishini kutsi atsintse lekhomishini ngaletindlela-madlangacommission@behonest.co.za nome ku-0800 111 369.

3.2    Ikhomishini YaKhampepe
3.2.1    Ikhabhinethi yemukele kucala kusebenta kweKhomishini yaKhampepe Yetindzaba teLiciniso Nekubuyisana Tekubuyisana (i-TRC).
3.2.2    LeKhomishini seyivele ibambe imihlangano nebafakitikhalo kanye nebameleli bahulumende

4.    Kwengamela
4.1.    Umhlangano weSigungu Savelonkhe Lesiphetse saVelonkhe neMkhandlu weSigungu Lesiphetse seSifundza aseNyakatfonshonalanga
4.1.1.    Ikhabhinethi yemukele imiphumela yemhlangano lobewusemkhatsini weSigungu Savelonkhe Lesengamele neMkhandlu weSigungu Lesengamele seSifundza saseNyakatfonshonalanga. Loku kukhulumisana kwe-7 emkhatsini wemikhandlu yesigungu lesengamele yavelonkhe kanye nesigungu lesengamele sesifundza lokuhloswe ngako kucinisa kusebentisana emkhatsini wabohulumende kanye nekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita ngekuhambisana netintfo letibekwe embili teKuphatsa kwe-7.
4.1.2.    Lomhlangano ugcizelele kutinikela kabusha ekwenteni kancono kwetfulwa kwetinsita kulesifundza. Icinisekise kusebentisana kuyo yonkhe imikhakha yahulumende kute kuletfwe sakhiwonchanti lesibalulekile lesifana nekwakhiwa kabusha kwemigwaco, kuniketwa kwesakhiwonchanti semanti kanye nekuba khona kwemandla agezi mayelana nekuhlomisa imitamo netifiso tetimboni talesifundza ngemandla.
4.1.3.    Lomhlangano utimisele kusebentisana kakhulu nahulumende wesifundza saseNyakatfonshonalanga kucinisekisa kutsi kusonjululwa tinsayeya letihlupha bomasipala kulesifundza njengamanje.

B.    Tincumo Tekhabhinethi 
1.    Lisubuciko Lavelonkhe Leliluhlaka Lwetemabhizinisi 
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka lweLisubuciko Lwavelonkhe Lwetemabhizinisi (i-NES) kanye neLuhlelo Lwekufezekisa kute sive siphawule ngalo. Lelisubuciko lihlose kugcugcutela kuhlanganyela kwebantfu labasha kanye nemabhizinisi labekancishwe ematfuba phambilini ngekwemlandvo emnotfweni ngekutsi kukhutsatwe bosomabhizinisi kanye nekucinisekisa kusimama kweMabhizinisi Lamancane kakhulu, Lamancane Nalasemkhatsini (ema-MSME). 
Ngetulu kwaloko, i-NES yenta tiphakamiso mayelana nekutsi kungagcugcutelwa kanjani lisiko lekucala emabhizinisi eNingizimu Afrika ngekuniketa simondzawo lesivunanako semsebenti wekucala emabhizinisi, kanye nekwakha simondzawo lesisekelako sekutsi ema-MSME asimeme futsi achakate. Loku kutawuzuzwa ngekutsi kugcilwe etinsikeni letisihlanu letimcoka talelisubuciko lokungu: (i) Kutfutfukisa imfundvo yekucala emabhizinisi kanye nekutfutfukiswa kwemakhono; (ii) Kugcugcutela kuntjintja kwetebucwepheshe kanye nekusungula tintfo letinsha; (iii) Kwenta kancono kufinyelela kutetimali kanye netimakethe; (iv) Kusebentisa kahle simo sekulawula emabhizinisi; kanye (v) Nekukhutsata lwati kanye nekusebentisana. Sekukonkhe, lelisu lihlose kwenyusa lizinga lekuhlanganyela kwemnotfo lokusemtsetfweni, kubukana nelizinga lelisetulu lekungasebenti kwelusha ngekutsi kukhutsatwe emabhizinisi elusha kanye nekuniketa sicondziso semasu kanye neluhlelo lwemgwaco loluhlanganisa umsebenti walamanye ematiko lamcoka kanye nebalingani bemasu. Ngetulu kwaloko, lelisu lihlose kuhlanganisa luhlelo lwekusebenta lwekutfutfukisa emabhizinisi kulelive, lokufaka ekhatsi tincomo tekutsi emabhizinisi afakwe kumakharikhulamu ematiko eTemfundvo Lesisekelo Nalephakeme njengendlela yekukhetsa umsebenti lekhonakalako.

C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Wemkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netisebenti
1.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi ummango uphawule, luhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekutfutfukisa Umnotfo Wavelonkhe Nemkhandlu Wetisebenti (i-Nedlac), wanga-2025. 
1.2.    Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo lutawucitsa Umtsetfo we-NEDLAC wanga-1994 futsi uphakamisa kuhambisana kwemalungiselelo esikhungo se-NEDLAC netingucuko emtsetfweni wemtsetfosisekelo lesenteke kusukela nga-1994. 
1.3.    Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo luphindze futsi lunikete Indvuna kutsi ishaye Imitsetfosimiso mayelana nekwemukelwa kanye nemikhawulo yekuba lilunga ngekusebentisa inchubo lefaka ekhatsi kubonisana kanye nekwemukelwa kwemmango, kwenta kutsi lenchubo ibeke tintfo ebaleni.

D.    Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1.    Mk. Udisha Chathuri njengaSihlalo weBhodi Yekuhlola Emalungelo Ebunikati.
2.    Kwelulwa kweSivumelwano seMcondzisi Jikelele weLitiko Letemfundvo Lesisekelo, Babe Hubert Mathanzima Mweli sikhatsi seminyaka lesihlanu.

3.    Kugcwaliswa kwetikhala eBhodini yeSikhungo Savelonkhe Setintfo Letiphilako (i-SANBI) saseNingizimu Afrika
3.1    Dokotela Mamphaka Tau (Sihlalo)
3.2    Solw. Edward Nesamvuni
3.3    Mnu. Eugene Vincent Jooste
3.4    Mk. Shamala Naidoo
3.5    Mk. Ayanda Ntanda 
3.6    Mk. Eva Dorothy Khosa
3.7    Dkt. Andrew Kirkwood Muir
3.8    Mk. Gertrude Bulelwa Koyane
3.9    Adv. Candice Kirsty Slum

4.    Kugcwaliswa kwetikhala eBhodini YaseNingizimu Afrika Yemapaki 
a.    Mk. Beryl Ferguson (Sihlalo wesikhashana)
b.    Mnu. Livhuwani Matsila
c.    Mk. Hulisani Mushiana
d.    Dkt. Sibongile Lynette Masuku
e.    Mk. Nozipho Rachel Nxele
f.    Mnu. Mokgema Mongane
g.    Adv. Catherine Warburton
h.    Mnu. Thomas Ignatius Bouwer
i.    Mnu. Raymond Maboe
j.    Mnu. Ashley Latchu; kanye 
k.    naMk. Goitsemang Mathebula                            

E. Imikhosi Letako

1.    Kuhlonipha Labo Bebatiboshwa Tetepolitiki
1.1    Litiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko, ngekubambisana neNhlangano Yetiboshwa Lebetitepolitiki kanye neMmsamo waseRobben Island, litawubamba umcimbi wekuhlangana kwalabo bebaboshelwe tepolitiki mhla tinge-27 Inyoni eRobben Island.
1.2    Lombutsano uhlonipha tiboshwa tepolitiki letingetulu kwaletiyi-1 700 lebetiboshwe eRobben Island kanye naletinye tikhungo eveni lonkhe.  Lokuhlangana kabusha kuyincenye yekugcina umlandvo wemzabalazo wenkhululeko kanye nekukhumbula kutsi inkhululeko bantfu baseNingizimu Afrika labayijabulelako lamuhla beyingasiyo yamahhala. Kukhona emadvodza nebafati labanikela ngenkhululeko yabo kute iNingizimu Afrika ikhululeke. 
1.3    Lokuhlangana kutawuphindze futsi kufake ekhatsi tigayigayi letivela eNamibia, eLesotho, naseBotswana, lokukhombisa kuhlangana emzabalazweni wenkhululeko yaseNingizimu ye-Afrika yekulwa namadlangengwenya.

2.    Luhlelo Lwekufinyelela Emmangweni Lwebulungiswa, Kuvikela Bugebengu Nekuphepha
2.1    Licembu Letebulungiswa, Kuvikela Bugebengu Nekuphepha (i-JCPS) lingenisa Luhlelo Lwekufinyelela Emmangweni mhla ti-18 Inyoni 2025 eNkhundleni Yetemidlalo yaseMthatha yanga-2010 eMthatha, eMphumalanga Kapa, njengencenye yeLisu Lekuvikela Bugebengu Nebudlova Lelihlangene (i-ICVPS). 
2.2    Loluhlelo Lwekufinyelela Ummango luhlose kwenta kubambisana lokucinile kanye nekuchuba tisombululo tesikhatsi lesidze, letichutjwa ngummango kute kwakhiwe imimango lephephile nalecinile, ngekugcila kakhulu eMthatha, lekhonjwe njengendzawo lenebugebengu.

3.    Imihlangano Yekulungiselela Ingcungcutsela Yebaholi Be-G20
3.1    Lemihlangano lelandzelako yekulungiselela Ingcungcutsela ye-G20 ibanjelwe emavikini lambalwa landlulile:
3.1.1    Umhlangano weLicembu Lekusebenta Letekuvakasha Lesitsatfu lowabanjwa mhla ti-11 Inyoni 2025 eMpumalanga uhlanganise tintfo letifakwako kanye netintfo letiletfwako ngekulungiselela umhlangano weTindvuna Tetekuvakasha te-G20 mhla ti-12 Inyoni 2025.
3.1.2    Umhlangano weTindvuna Tetekuvakasha te-G20 lowabanjwa mhla ti-12 Inyoni 2025 eMpumalanga uhlanganise ndzawonye Tindvuna Tetekuvakasha kute ticedze luhlelo lwekusebenta lolulungele kuchuba intfutfuko yetekuvakasha lesimeme emkhatsini wemave langemalunga e-G20.
3.1.3    Umhlangano Wesitsatfu Wekubambisana Kwemhlaba Wonkhe Wekufaka Konkhe Kwetimali wahlangana mhla ti-11 – 12 Inyoni 2025 eNshonalanga Kapa mayelana nekutfutfukisa tisombululo letisebentako, letisungulako naletifaka konkhe kucinisekisa kutsi kukhula kufaka ekhatsi wonkhe umuntfu futsi kute umuntfu loshiywa ngemuva.
3.1.4    Emadolobha aseJozi naseTshwane abambe ngekubambisana Ingcungcutsela yeBaphatsidolobha ye-Urban 20 (i-U20) kusukela mhla ti-12–14 Inyoni 2025 eJozi. Ihlanganise ndzawonye baphatsidolobha labavela emadolobheni e-G20 kutsi balungise ngekuhlanganyela tinsayeya leticindzetelako tasemadolobheni ngesikhatsi kucinisekiswa kutsi tintfo letibalulekile temadolobha tiyaphakanyiswa ku-ajenda ye-G20.
3.1.5    Inkhundla Yetimali Yema-SME Yemhlaba Wonkhe leyaba khona kusukela mhla ti-15 - 17 Inyoni 2025 eGauteng ihlanganise ndzawonye bahlanganyeli laba-1 200 labavela emaveni langetulu kwalange-60 kanye netikhungo tetetimali letinge-240. Njengemcimbi loseceleni losemtsetfweni we-G20 yaseNingizimu Afrika, lenkundla ihlole tindlela letinsha tekusita ngetimali, letifaka ekhatsi takhiwo tetimali letihlanganisiwe kanye netinhlelo tekucinisekisa letingavula imali lenkhulu lebeyingafinyeleleki ngaphambilini kumabhizinisi endzawo.

E.    Imilayeto
1.    Simemo Sekungeniswa Kweticelo
a.    Bafundzi labasemkhakheni wemfundvo lephakeme kanye nalabo labakumatekuletjeni bayamenywa kutsi bafake sicelo sekwesekelwa kweSikimu Selusito Lwetimali Lwebafundzi Bavelonkhe semnyaka wemfundvo 2026 lowavulwa ngeMsombuluko, mhla ti-15 Inyoni futsi utawuvalwa mhla ti-15 Lweti 2025.
b.    Batali, bothishela, bomakhelwane kanye nemimango kutsi basekele bafundzi kutsi bafake ticelo tekwesekelwa yi-NSFAS.

 

2.    Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni :
•    WeBantfu nahulumende waseQatar ngekushona kwebantfu ngemuva kwekuhlaselwa lokute sizatfu lokwentiwe nguMbutfo Wetekuvikela wase-Israeli eDoha esakhiweni sebantfu lbatayelekile endzaweni yekuhlala.
•    Walobekangumdlali wasemuva we-Springboks Bevin Fortuin lowadlalela i-Springboks etigabenini letimbili, ngesikhatsi abukene ne-Ireland eDublin nga-2006, aphindze futsi abukene ne-Australia eSydney nga-2007.
•    Walobekangumdlali welicembu le-Springboks Jan Boland Coetzee lowadlalela i-Springboks emkhatsini wa-1974 na-1976. Waphindze waba ngumphisi weliwayini lodvumile endzaweni yaseStellenbosch lapho agucula khona i-Vriesenhof Vineyard yaba yindzawo yekuphisa liwayini lesesigabeni semhlaba. 
•    Webadansi labane labavela ecenjini lemculi lodvumile we-maskandi Sibonelo Hlongwane lowashona engotini yemoto ngesikhatsi asuka emdlalweni eBergville aya eJozi.

3.    Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:
•    Ema-Springboks ngekuphumelela kwawo lokurekhodiwe ngemaphuzu lange-43-10 ngesikhatsi abukene neNew Zealand kute agcine indzebe ye-Freedom Cup ngesikhatsi se- Castle Lager Rugby Championship. 
•    Alan Hatherly ngekuphumelela eMncintiswaneni Wemhlaba Wemabhayisikili Etintsabeni eValais, eSwitzerland, kanye nekugcina lesicoco umnyaka wesibili ulandzelana.
•    Retief Goosen ngekuphumelela atfole i-Sanford Yemhlaba wonkhe ngekushaya kabili e-Minnehaha Country Club eSioux Falls, eSouth Dakota. Lokuphumelela kwenta kutsi Retief Goosen atfole umsebenti wakhe wesine we-PGA Tour.
•    Licembu laseNingizimu Afrika lelacopha umlandvo eMncintiswaneni Wemhlaba Wetemidlalo wanga-2025 eTokyo ngekuba nebagijimi lababili emncintiswaneni wekugcina we-100m wemadvodza kwekucala, lapho khona Gift Leotlela aphetse endzaweni ye-5 ngebo-9.95s kantsi Akani Simbine yena bekasendzaweni ye-7 ngabo-10.04s.
•    Umculi waseNingizimu Afrika Tyla Laura Seethal, lowatiwa kakhulu ngekutsi nguTyla lowawina umklomelo we-Afrobeats Lohamba Embili kuMiklomelo Yemculo Wemavidiyo e-MTV yanga-2025 ngengoma yakhe lehamba embili letsi “Push 2 Start”.

•    Onalerona Tsiane naMosa Letsoela, labatiwa ngekutsi yi-Tee Sisters, ngekumelela lelive eNdzebeni Yemhlaba Yemabhizinisi Ebantfu Labasha 2025 lapho batfola khona imiklomelo lemibili ngekuchubela embili Tinjongo Tekutfutfukisa Letisimeme Temhlabuhlangene (i-SDG): SDG 1 "Kucedza buphuya ngato tonkhe tinhlobo tayo kanye ne-SDG 10 ''Kungalingani Lokuncishisiwe."
•    Licembu leLikomidi Lavelonkhe LaseNingizimu Afrika Letekunisela Nekukhipha Emanti (i-SANCID), lelihlelwe nguSolwati Sylvester Mpandeli, ngekuklonyeliswa ngeMiklomelo lemine yeTakhiwo Temagugu Emhlaba Tekunisela (i-WHIS) kuNhlangano Yemhlaba Yesine Yekunisela. LoMkhosi Wemiklomelo wenteka mhla ti-07 Inyoni 2025 eKuala Lum-pur, eMalaysia. Solw. Mpandeli ungumfundzi waseNyuvesi yaseVenda futsi unguSolwati Losekelako kuleNyuvesi.
•    Bemukeli bemiklomelo emikhakheni leyehlukene yeMiklomelo yabomake baseNingizimu Afrika kuSayensi yanga-2025 (i-SAWISA):
o    BoSolwati Brenda Morrow, Lucy Moleleki kanye na-Alison Inyoni emkhakheni seSayensi Yemvelo Nebunjiniyela.
o    BoSolwati Jill Hanass-Hancock, Sarojini Nadar kanye naShanaaz Mathews emkhakheni weTesayensi Yebantfu Netenhlalakahle. 
o    BoSolwati Carolyn McKinney kanye naZilungile Mkhize-Kwitshana ngekuphumelela kwabo ekugcugcuteleni kutibandzakanya kwemmango ngelucwaningo.
•    Solwati Jill Farrant lowatfola Umklomelo Wekuphumelelisa Kwemphilo Yonkhe ngemsebenti wakhe wekuvula indlela etitjalweni letimelana nesomiso kuMiklomelo yeSisekelo Selucwaningo Savelonkhe (i-NRF).
•    Solwati Liza Korsten lowatfola Umklomelo Wekuphumelela Kwemphilo Yonkhe eNkhundleni Yesayensi Netebucwepheshe Yavelonkhe (i-NSTF)-South32 ngemsebenti wakhe kutemphilo yetitjalo kanye nekuphepha kwekudla.

Sikhishwe: Luhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
   

Share this page

Similar categories to explore