Isitatimende Somhlangano weKhabinethi wangeLesithathu nakali-17 kuKhukhulamungu 2025

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    Zomnotho 
1.1.    Ukukhula Komnotho 
1.1.1.    IKhabinethi izithokozele iimbalobalo zamva nje zePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP), ezitjengisa ukuthi umnotho ukhule nge-0.8% ngekota yesibili yee-2025, kwatjengisa ubungcono bokukhula nge-0.1% ngekota yokuthoma.                        
1.1.2.    Ukukhula kwe-GDP nge-0.8% kutjengisa ukuvuka komnotho ngendima ekulu emakorweni angaqakathekileko. Amabubulo abunane atjengise ukukhula ngekota yesibili, njengoba amakoro aqakathekileko anjengokukhiqiza, iimayini kunye nokurhweba kubuyele endleleni yokukhula nje.  Ukuphakama kwemali esetjenziswa makhaya ngamakhaya nakho kutjengise ubungcono bemali esalela abantu ngemva kokurhola nofana ngemva kokuthola ingenisomali abayisebenzeleko; lokhu-ke kufakazelwa ziimbalobalo ezibikiweko zobungcono bentengotjhuguluko.                                                                                                           
1.1.3.    IKhabinethi isithokozele isiqunto se-Fitch sokuvuma ukuthi iSewula Afrika ingahlala isikhathi eside esikhundleni sayo sokugalinywa iimali emazweni wangaphandle nekwenzeni iinkolodo ngemali yakhona lapha ekhethu, ngaleyindlela izokuhlala isimelele.                                                        
1.1.4.    Leziinlinganiso zisekelwa bujamo obuhle beenkolodo obande ngemali yakhona lapha ekhethu, ezizakuvuthwa ngemva kwesikhathi eside nangeenjamiso ezinamandla kunye nomthethokambiso weemali othembekako. Ngokutjho kwe-Fitch, indima eyenzeka ngaphasi kwesigaba 2 samatjhuguluko we-Operation Vulindlela ebeyiqale ukulungisa imithangalasisekelo yamathungelelwano (igezi, ukuthuthwa kwepahla namanzi), iphungule umthamo wokuqinteliswa kwegezi yabe yaqeda nokwehla komthamo wepahla ekhanjiswako, ngaleyindlela i-Fitch yamemezela ukuthi i-GDP yamambala izokukhula okulingeneko.                                     
1.1.5.    Ukuvumelana kwe-Fitch nalobubujamo bezinto kutjengisa ukuthi abasisi solo banethemba ehlelweni lokuphathwa kweemali zeSewula Afrika nemandleni weenjamiso.                                                         1.2.    IHlelo LikaMengameli Lokuvulela Ilutjha Imisebenzi  
1.2.1.    IKhabinethi iwuthokozele umBiko weNdima waQobekota  wamva nje ukusukela ngoSihlabantangana ukuya kuMgwengweni 2025 weHlelo likaMengameli lokuVulela iLutjha imiSebenzi, ophakamisa amaqha aqakathekileko ekwakhiweni kweendlela zokuzenzela ingeniso elutjheni leSewula Afrika.                1.2.2.    Bangaphezulu kweengidi eziyi-5.64 abantu abatjha abatloliswe ku-National Pathway Management Network (i-NPMN), beqa isilinganiso senani esasiqothelwe                      kwekuthomeni esiziingidi ezihlanu. Bangaphezulu kweengidi eziyi-1.91 abantu abatjha abathole amathuba wokutorha ababhadelako, abasitjengiso sokuthi urhulumende uqinisa amandlakhe endleleni yokulwa nokutlhogeka komsebenzi.                             
1.2.3.    Kilekota nje kwaphela, angaphezulu kwee-240 000 amathuba wemisebenzi avulekele abantu abatjha nge-NPMN.  Lapha-ke kubalwa ilemuko lomsebenzi, amahlelo wokwakha amakghonofundwa, namathuba angenisa imali ahlomisa abantu abatjha abalungiselela ukungena emakethe yokusebenza. IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo kibo boke ababelani bayo ngokuphikelela kwabo ukufaka isandla begodu isabuyelela isibopho sikarhulumende sokulwa nokutlhogeka komsebenzi elutjheni, ngamagadango wamandla wokusungula nakghonakalako.                                                                                 2.    Zetjhebiswano Lamazwe Ngamazwe
2.1.    IHlandla Lama-80 Lomhlangano WesiGungu SeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UNGA-80)  
2.1.1.    ISewula Afrika izakuba yingcenye yamazwe azabe asemhlanganweni we-UNGA-80, azabe ahlangene ngaphasi kommongondaba othi “Kungcono Nasindawonye: Ama-80 Nangaphezulu Weminyaka Yokuthula, Yetuthuko Namalungelo Wobuntu” ukusukela ngomhla wama-23 – 29 kuKhukhulamungu 2025, e-New York, e-USA. UMengameli Cyril Ramaphosa uzabe athwele isiqhema seSewula Afrika kilomhlangano.                                                
2.1.2.    ISewula Afrika izakusebenzisa ikundla le ukuqinisa ukuzibophelela kwayo ehlelweni lokusebenzisana kwaborhulumende bamazwe ngamazwe, nekusebenzisaneni ngamalungelo wobuntu kibo boke abantu, nekulanyulweni kwezipi ngokuthula, khulukhulu ezipini ezirhagele epumalanga ye-DRC, e-Sudan, nePalestina.  Ngaphezu kwalokho, iSewula Afrika izakusebenzisa i-UNGA-80 ukukhwezelela isikhundla seSewula Afrika sokwengamela i-Ajenda ye-G20.                         
2.1.3.    UMengameli uzokubamba imihlangano yobubili bamazwe nabanye aboMengameli abambadlwana, abunane nabaPhathi abaziinHloko (ama-CEO)  weenkhampani ezikulu zamazwe ngamazwe.                     
2.1.4.     UNgqongqotjhe u-Parks Tau noNgqongqotjhe u-Ronald Lamula bakhambe phambili bayokuje bathoma imikhulumiswano yeemvumelwano zokurhwebelana hlangana kwe-SA ne-US kunye nemihlangano ekhethekileko ye-UN.                                                                        
2.1.5.    Abanye aboNgqongqotjhe esiqhemeni seSewula Afrika bazakubika ngeendaba zabo zemikhulumiswano sele basevakatjhweni le-UNGA.            
                                                                                                                   
3.    Ubulungiswa Nokukhandelwa Kobulelesi  
3.1.    IKomitjhini YePhenyo KaMadlanga 
3.1.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuthoma ukusebenza kulalelwe ubufakazi phambi kweKomitjhini YePhenyo YeJaji uMadlanga NgobuLelesi, NgokuCabhela KwePolitiki NangobuKhohlakali eHlelweni LomThetho NgezobuLelesi – eyaziwa ngokuthi yiKomitjhini KaMadlanga.                                                               Ca
3.1.2.    IKhabinethi ikhombela nanyana ngubani ongaba nelwazi elingaba lisizo emsebenzini weKomitjhini kobana athintane nayo ku: madlangacommission@behonest.co.za nofana ku:  0800 111 369.
4.    Ukubuseka    
4.1.    UmHlangano WesiGungu EsiPhethe IliZwe NomKhandlu OPhethe IsiFunda SeTlhagwini Tjingalanga
4.1.1.     IKhabinethi iwuthokozele umphumela womhlangano hlangana kwesiGungu esiPhethe iliZwe nomKhandlu oPhethe isiFunda seTlhagwini Tjingalanga. Leli-ke lihlandla lekhomba lomhlangano hlangana kwesiGungu esiPhethe iliZwe nemiKhandlu ePhethe iimfunda enqophe ukuqinisa ukusebenzisana kwaborhulumende nokwenza ngcono imisebenzi eyenzelwa abantu ngokukhambisana namaqalontanzi womBuso weHlandla leKhomba.                                                  
4.1.2.    Umhlangano lo usekela ukuzibophelela ngobutjha ekwenzeni ngcono izenzelwa zabantu esifundenesi. Ufakazele ukusebenzisana ngobuhlobo obuseduze kibo boke aborhulumende ngomnqopho wokuphumelelisa umthangalasisekelo oqakathekileko onjengokwakhiwa ngobutjha kweendlela, ukwenza ukuthi kufumaneke umthangalasisekelo wamanzi negezi kobanyana isifundesi sizokukhanyisela isifunda.                                                                                        
4.1.3.    Umhlangano wazibophelela ngokusebenzisana ngokubambisana norhulumende weTlhagwini Tjingalanga ukuqinisekisa ukuthi iinqunto ezithethweko ezitlhagisa abomasipala ziinqunto mbala zokurarulula lemiraro egabhe abomasipala kilesisifunda.                                                                                      B.    Iinqunto ZeKhabinethi 
1.     UmTlamo WeHlelo LamaBhizinisi EliZweni Loke 
1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo weHlelo lamaBhizinisi eliZweni lOke (i-NES) kunye neHlelo lokuwuPhumelelisa, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.     Lelihlelo linqophe ukukhuthaza ilutjha namabhizinisi ayedimeke amathuba ngaphambilini kobana angene abe nesandla emnothweni ngokukhuthaza ummoya webhizinisi nangokuqinisekisa amandla wokusimelela kwamabhizinisi amaNcancani, namaNcani, naLingeneko (ama-MSME).                                                  
Ukudlula lapho, i-NES yenza iimphakamiso zokuthi likhuthazwa njani isiko lommoya webhizinisi eSewula Afrika ngokuvula ithuba elivumela imisebenzi yamabhizinisi kunye nangokwakha ibhoduluko elisekela ama-MSME kobanyana aphumelele, abe abambelele. Lokhu-ke kuzakuphumelela ngokuthi kuqalanwe neensika ezihlanu eziqakathekileko zalelihlelo. Zona-ke ngilezi ezilandelako: (i) Ukuphakanyiswa kwefundiso namakghonofundwa webhizinisi (ii) Ukukghonakalisa ithekhnoloji namandla wokusungula (iii) ukwenza amathuba wokuthola isekelo leemali nemakethe (iv) Ukuphakanyiswa nokuqiniswa kwesandla sokulawuleka kuhle kwamabhizinisi (v) ukukhuthaza ukuphandlululeka nethungelelwano.   

Ngaphezu kwakho koke, ihlelweli linqophe ukukhulisa amathuba wokuhlanganyela emnothweni ngendlela ehlelekileko, kuqedwe ukutlhogeka komsebenzi ngobunengi kangaka ebantwini abatjha, kunye nokunqophisa indlela elungelelana nemisebenzi eqakathekileko yeminye iminyango nababelani abaqakathekileko.     

Ukudlula lapho, ihlelweli linqophe ukuhlanganisa ilinganiseko lamabhizinisi lokukhulisa amabhizinisi elizweni lekhethweli, ekubalwa hlangana nakho nokwenza iimphakamiso zokufakwa kwamakghono wamabhizinisi emahlelweni weemfundo zamaziko wefundo esiSekelo naweFundo ePhakemeko, okuzakusiza ngcono ukulungiselela abafundi imisebenzi.                                                              
C.    ImiThethomlingwa  
1.    UmThethomlingwa WezokuThuthukiswa KomNotho NomKhandlu WezabaSebenzi  
1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini kobanyana uphefumule ngomTlamo womThethomlingwa wee-2025 womKhandlu weliZweloke  wokuThuthukisa zomNotho nezabaSebenzi (i-NEDLAC).                      
1.2.    UmTlamo womThethomlingwa lo uzokubulala umThetho we-NEDLAC womnyaka we-1994, kanti wenza iimphakamiso zokuthi ukuhleleka kwemisebenzi ye-NEDLAC kukhambisane namatjhuguluko womthethosisekelo enzeka ukusukela ngomnyaka we-1994.                                         
1.3.    UmTlamo womThethomlingwa lo uvulela noNgqongqotjhe ukuthi akghone ukwenza imiThetholawulo yokwamukeleka nemibandela yeenlinganiso ekumele zisetjenziselwe ukwamukela amalunga ngehlelo lokubonisana nelokwamukeleka komphakathi, ngaleyindlela-ke ihlelweli lande ngokwenzelwa kwezinto emkhanyweni.                                              

D.    Ukuqatjhwa    
 Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 
              
1.    UMm. Udisha Chathuri oqatjhwe esikhundleni sokuba nguSihlalo we-Patent Examination Board.         2.    Ukwelulwa kweKontraka yomsebenzi ngeminyaka emihlanu yomNqophisi Zombelele womNyango wezeFundo eSisekelo, uNom. Hubert Mathanzima Mweli.                                                                             3.    Ukuvalwa Kweenkhundla Zomsebenzi Kwa-South African National Biodiversity Institute (i-SANBI) Board                
3.1    UDorh. Mamphaka Tau (uSihlalo)
3.2    UPhrof. Edward Nesamvuni
3.3    UNom. Eugene Vincent Jooste
3.4    UMm. u-Shamala Naidoo
3.5    UMm.  u-Ayanda Ntanda 
3.6    UMm. u-Eva Dorothy Khosa
3.7    UDorh. Andrew Kirkwood Muir
3.8    UMm. u-Gertrude Bulelwa Koyane
3.9    U-Adv. Candice Kirsty Slum

4.    Ukuvalwa Kweenkhundla Zomsebenzi Kwa-South African National Parks Board 
a.    UMm. u-Beryl Ferguson (uSihlalo wesikhatjhana)
b.    UNom. Livhuwani Matsila
c.    UMm. u-Hulisani Mushiana
d.    UDorh. Sibongile Lynette Masuku
e.    UMm. uNozipho Rachel Nxele
f.    UNom. Mokgema Mongane
g.    U-Adv. Catherine Warburton
h.    UNom. Thomas Ignatius Bouwer
i.    UNom. Raymond Maboe
j.    UNom. Ashley Latchu; kunye 
k.    noMm. U-Goitsemang Mathebula                            

E. Iminyanya Ezako  

1.      Ukuthokozwa Ngehlonipho Kweembotjhwa Zepolitiki Zangaphambilini   
1.1    UmNyango wezemiDlalo, zobuKghwari nezamaSiko, ngokusebenzisana neHlangano yeemBotjhwa zePolitiki zangaPhambilini kunye noMuziyemu we-Robben Island bazokusingatha umbuthano wokuhlangana kweembotjhwa zangaphambilini ze-Robben Island ngomhla wama-27 kuKhukhulamungu 2025 e-Robben Island.                                           
1.2     Umbuthano lo uthokoza ngehlonipho iimbotjhwa zepolitiki zangaphambilini eziyi-1 700 ezazivalelwe e-Robben Island nakamanye amajele elizweni lokeli.  Ukuhlangana ngobutjha lokhu kuyingcenye yokulonda umlando womzabalazo wokulwela ikululeko nokukhumbula nesikhumbuzo sokuthi ikululeko iSewula Afrika ephila ngayo le namhlanje azange ifumaneke simahla.  Kunabantu, abaduna nabasikazi, abazidela iingazi namathambo balwela ukukhulula iSewula Afrika.                                                     
1.3    Lombuthano wokuhlangana ngobutjha hlangana nawo kukhona nabomakekere ababuya e-Namibia, e-Lesotho, ne-Botswana; lokhu-ke kusitjengisa ukuthi umzabalazo wokucitha ukuthunjwa ngabezizwe emazweni we-Afrika eseSewula kwakuthungelelene kangangani.                    

2.    Ubulungiswa, Ukukhandelwa Kobulelesi Nehlelo Lokufikisa Iindaba Zokuphepha Emphakathini  
2.1    IHlanganisela yezobuLungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nezokuVikelela (i-JCPS) isingatha iHlelo lokuFikisa iiNdaba zokuPhepha emPhakathini ngomhla we-18 kuKhukhulamungu 2025 e-2010 Mthatha Stadium eMthatha, ePumalanga Kapa, njengengcenye yeHlelo eliLungelelweko lokuKhandela ubuLelesi neNturhu (i-ICVPS)                      
2.2    IHlelweli linqophe ukuqinisa ubudlelwano bokusebenzisana nobusimemeko bokurarulula imiraro yomphakathi ngomnqopho wokwakha ukuphepha namandla wokujamelana nobujamo bezinto, lapho kuqalelelwa khona khulukhulu iMthatha njengendawo erhagalelwe bulelesi.                    

3.    Imihlangano Yamalungiselelo WomButhano Wabarholi Be-G20 
3.1    Imihlangano yamalungiselelo womButhano wabaRholi be-G20 elandelako le ikhe yabanjwa eemvekeni ezimbalwa ezidluleko:                                                                          
3.1.1      Umhlangano wesiThathu wesiQhema somSebenzi sezeVakatjhobukelo obanjwe ngomhla we-11 kuKhukhulamungu 2025 eMpumalanga uhlanganise imibono nemikhumbulo emalungiselelweni womButhano we-G20 waboNgqongqotjhe ngezeVakatjhobukelo ngomhla we-12 kuKhukhulamungu 2025.                     
3.1.2    UmButhano we-G20 waboNgqongqotjhe ngezeVakatjhobukelo obanjwe eMpumalanga ngomhla we-12 kuKhukhulamungu uhlanganise aboNgqongqotjhe bezeVakatjhobukelo kobanyana bazokuqedelela ihlelo labo lomsebenzi ekumele lakhe ituthuko ebambelelako kezevakatjhobukelo hlangana namazwe amalunga we-G20.                    
3.1.3     UmHlangano wesiThathu wamaZwe ngamaZwe wokuSebenzisana ngomnqopho wokuQalelelana kezeeMali ubanjwe ngomhla we-11–12 kuKhukhulamungu 2025 eTjingalanga Kapa ngomnqopho wokwakhisana iinsombululo ezinamandla wokusungula neziqalelelako, ukuqinisekisa ukuthi ukukhula kuqalelela woke woke umuntu, kungabi nosalela ngemva.                                                                                                                       
3.1.4    IDorobha leJwanisbhege neDorobha le-Tshwane asingathisene umHlangano waboMeyara eeNdaweni zemaDorobheni [i-Urban 20 (U20) Mayoral Summit] ukusukela nakali-12 ukuya kumhla we-14 kuKhukhulamungu 2025 eJwanisbhege. Umhlangano lo uhlanganise abomeyara bamadorobha we-G20 kobanyana azokukhuluma ndawonye abonisane ngeentjhijilo ezigandelelako ukube ngahlanye kuqinisekiswa ukuthi amaqalontanzi wamadorobha lawo ngokwawo aphakanyiselwa phezulu ku-ajenda ye-G20.                                                                    
3.1.5     IKundla yePhasi ngeeMali ze-SME ebanjwe ukusukela ngomhla we-15 ukuyokufika kumhla we-17 kuKhukhulamungu 2025 e-Gauteng ihlanganise ababambisani abayi-1 200 abavela emazweni angaphezulu kwama-060 neenhlanganweni zeemali ezima-240.    Njengekundla eyenzeka ngokusemthethweni ngeqajana kwesiKhundla seSewula Afrika sobeNgameli be-G20, ikundla le ifunisene yathungathisana iindlela zokusekela ngeemali zamandla wokusungula, ekubalwa kizo neenjamiso zeemali ezimvango namahlelo wokuqinisekisa angaba namandla wokuvula iimali zokusikimisa amabhizinisi ezazingatholakali kibosomabhizinisi bendawo ngeenkhathi ezidlulileko.                                          

E.    Imilayezo 
1.    Isimemo Sokufaka Iimbawo 
a.     Zabafundi bemaziko wefundo ephakemeko nalabo abakumethrikhi bayamenywa kobana bathumele iimbawo zokusekelwa ngeemali esiKhwameni seliZweloke sokuSekela abaFundi ngeeMali (i-NSFAS) nabathanda ukusekelwa ngiyo emnyakeni wezefundo ozako, u-2026;  kuvulwe ukusukela ngoMvulo womhla we-15 kuKhukhulamungu 2025 ukuthunyelwa kweembawo zokufundiswa yi-NSFAS, kanti-ke kuzabe kuyokuvalwa ngomhla we-15 kuSinyikhaba 2025.                                                                                          
b.    Esiqaliswe kubabelethi, abotitjhere, abomakhelwana nomphakathi kobana basekele abafundi bafake iimbawo zokusekelwa yi-NSFAS.                                                                                      

  • 2.    Silila Imbiko  
    IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
  • Abantu be-Qatar norhulumende wekhabo ngokubhujelwa zizakhamuzi esehlakalweni sokusahlelwa ngaphandle kokurhugwa okwenziwe maJoni wakwa-Israyeli e-Doha, lapho amajoni la asahlele khona umakho endaweni lapho kwakhe/kuhlala khona abantu.                  
  • Umdlali walokhuya wama-Sringboks owayedlala emva u-Bevin Fortuin owadlala amathesthi amabili kuma-Springboks, adlala ne-Ireland e-Dublin ngomnyaka wee-2006, wabuye wadlala godu nabadlala ne-Australia e-Sydney ngomnyaka wee-2007.               
  • Umdlali wangaphambilini wama-Springboks owayeyi-flanker         u-Jan Boland Coetzee owadlalela ama-Springboks hlangana komnyaka we-1974 nowe-1976.  Anjalo nje, godu bekamdidiyeli wewayini owaziko e-Stellenbosch lapho atjhugulula khona umvini wewayini i-Veriesenhof Vineyard yaba mumenzi wewayini osezingeni lephasi loke.   

Abagidi abane besiqhema somvumi weengoma  zikaMaskandi u-Sibonelo Hlongwane, ababhbubhele engozini yekoloyi babuyokuvuma e-Bergville basiya eJwanisbhege.                                                     3.    Siyabathokozisa  
  IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:                     

  • Ama-Springboks ngokuthumba kwawo 43-10 ehlula i-New Zealand, ngaleyindlela aphumelela ukulonda i-Freedom Cup emidlalweni ye-Castle Lager Rugby Championship.                                           
  • U-Alan Hatherly ngokuthumba kwakhe i-Mountain Bike World Championships e-Valais, e-Switzerland, nokulonda kwakhe unongorwana lo umnyaka wesibili ngokulandelana.                                        
  • U-Retief Goosen ngokuthumba kwakhe i-Stanford International ngamatjhothi amabili e-Minnehaha Country Club e-Sioux Falls, e-South Dakota. Ukuthumba kungenisele u-Retief Goosen unongorwana wesine womdlalo wakhe wephasliswano i-PGA Tour Champions.                             
  • IsiQhema seSewula Afrika (i-Team South Africa) senze umlando ephaliswaneni i-2025 World Athletics Championships e-Tokyo ngokuba nabajubalali ababili be-100m ekorweni yabaduna abajubalale baqeda ibanga kokuthoma emlandweni; lapha-ke u-Gift Leotlela uqede endaweni yesihlanu ngesikhathi esiyi-9.95s kwase kuthi u-Akani Simbine wathola ubujamo bekhomba ngesikhathi esiyi-10.04s.                                                                                                                       
  • Umvumi weSewula Afrika u-Tyla Laura Seethal, odume ngelika-Tyla, othumbe unongorwana i-Best Afrobeats emnyanyeni wabonongorwana i-2025 MTV Video Music Awards ngengomakhe ethi “Push 2 Start.”                                                                                                    
  • U-Onalerona Tsiane  no-Mosa Letsoela, owaziwa ngelika-Tee-Sisters, ngokujamela kwakhe ilizwe ephaliswaneni i-Teen Entrepreneurship World Cup 2025, lapho bathole khona abonongorwana ababili  ngokuphakamisa kwabo imiNqopho yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko yeTuthuko eBambelelako (i-United Nations Sustainable Development Goals): [i-SDG 1]  “Asiqede Ubuchaka Bemihlobo Yoke Kizo Zoke Iindawo,” ne-SDG 10 “Ukuphungula Ukutjhiyana Ngendima Yomnotho.”                  
  • Isiqhema seKomidi yeSewula Afrika yezokuSezela Ngekasa (i-SANCID), uSihlalo wayo ongu-Phrof. Sylvester Mpandeli, ngokwethweswa kwakhe aboNongorwana abaNe bamaGugu wePhasi abaziinJamiso zokuSezela ngeKasa (i-WHIS) eKundleni yeHlandla lesiNe yezokuSezela ngeKasa ePhasini. UmNyanya wokweThweswa kwaboNongorwana lo ubanjwe nakali-07 kuKhukhulamungu 2025 e-Kuala Lump-pur, e-Malaysia. UPhrof. Mpandeli usifundiswa esafunda eYunivesithi yeVenda, kanti-ke uliSekela likaPhrof. Owengamele yona leYunivesithi.                                              
  • Abathole abonongorwana emakorweni ngamakoro ku-2025 South African Women in Science Awards Awards (i-SAWISA):                       
    o    UPhrofesa Brenda Morrow, uPhrofesa Lucy Moleleki, noPhrofesa Alison September ekorweni ye-Natural Science   neye-Engineering Science.
    o    UPhrofesa Jill Hanass-Hancock, uPhrofesa Sarojini Nadar kunye noPhrofesa Shanaaz Mathews ekorweni yeemFundo eziphathelene nabaNtu neSayensi ephathelene nomPhakathi (i-Humanities & Social Sciences).                                                                             
    o    UPhrofesa Carolyn McKinney noProfesa Zilungile Mkhize-Kwitshana ngepumelelo yabo ukukhuthaza umphakathi ukuthi uzihlanganise nemisebenzi yerhubhululo.                                            
  • UPhrofesa Jill Farrant, ofumene unongorwana i-Lifetime Achievement ngomsebenzakhe wobuhlahlandlela ngeentjalo ezikwazi ukujamelana nesomiso kwa-National Research Foundation (i-NRF) Awards.                                                                                                                          
  •  UPhofesa Liza Korsten, otlonyeliswe ngonongorwana i-Lifetime Achievement kwa-National Science & Technology Forum (i-NSTF)- South 32 Awards ngomsebenzakhe wepilo yeentjalo neemila kunye nokuphepha kokugoma.                                                                                      

Isitatimende Sikhutjhwe: LiZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)      
Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende 
Inomboro Yeselifowuni: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore