Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-14 Inkhwekhweti 2025

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Temnotfo
1.1    Sigaba seSibili se-Operation Vulindlela
1.1.1    Mhla ti-7 Inkhwekhweti 2025, Mengameli Cyril Ramaphosa wetfule Sigaba se-II sa-Operation Vulindlela (i-OV Sigaba II), luhlelo lwahulumende lwekugucula tintfo lokuhloseswe ngalo kuchuba umnotfo longukhukhulelangoco lowakha imisebenti. 
1.1.2    Sigaba II se-OV sitawucondzisa kuphetfwa kwetingucuko letacala ngesikhatsi selulawulo lwe-6 emikhakheni yetemandla, emanti, kuhambisa tintfo, kanye netekuchumana ngetincingo, futsi setfula tindzawo letinsha lekugcilwe kuto eluhlelweni lwahulumende wasekhaya kwenta kancono kwetfulwa kwetinsita letisisekelo, kanye nasekuhleleni indzawo.  

1.2    Budlelwane Bahulumende Betebhizinisi
1.2.1    Ikhabhinethi yemukele imiphumela yemhlangano wekubuyeketa inchubekelembili yemitamo yaHulumende Yekubambisana Kutemabhizinisi. Lolubanjiswano lugcile ekusekeleni kufezekiswa kwetingucuko letimcoka kanye netinhlelo letibekwe embili letihlose kuchuba kukhula kwemnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti.
1.2.2    Letinye tetinchubekelembili letentiwe tifaka ekhatsi kutfutfukiswa kweluhlaka lwavelonkhe lwekuhamba ngemasondvo, kwenta kancono kusebenta kwe-Transnet, ivisa yekuhamba yekwe-elekthroniki. 
1.2.3    Luhlelo lwekusebenta lolubalulekile lwetinyatselo letilandzelako selumukelwe, futsi emacembu lahlangene atawuchubeka nekugadza inchubekelembili kanye nekusombulula tihibe tekusalela emuva kutawentiwa ngemuva kwemaviki lasitfupha.

1.3    Sikhwama Setingucuko Sicela kutsi Kuphawulwe Ngaso
1.3.1    Ikhabhinethi iyibonile inshisekelo yeSikhwama Setingucuko futsi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batibandzakanye ngenkhutsalo kulenchubo yekubonisana njengobe kumenyetelwe Litiko Letekuhwebelana Netimboni Nekuncintisana. 
1.3.2    Kucala kusebenta kweSikhwama Setingucuko kutawuchubela embili kutinikela kwetfu kwemtsetfosisekelo ekulungiseni temnotfo kanye netingucuko njengencenye yekubuyisela emuva tinchubomgomo letiphambukile tesikhatsi selubandlululo.
1.3.3    Imibono ingatfunyelwa ku-DTIC futsi imininingwane yekuchumana itawutfolakala kuwebhusayithi yabo: www.dtic.gov.za.

1.4    Luklayo Lwebasebenti Lwekota
1.4.1    Ikhabhinethi ilucaphele Luklayo Lwetisebenti Lwetibalobalo taseNingizimu Afrika (i-Stats SA), lolukhombisa kwenyuka kwekweswelakala kwemisebenti kuya ku-32.9% ekoteni yekucala ya-2025 kusuka ku-31.9% ekoteni yekugcina yemnyaka lophelile. 
1.4.2    Timboni letisihlanu kuleti-10 letilandzelwe yi-Stats SA tibhalise kwenyuka kwelizinga lemisebenti, ikakhulu kutekutfutsa netetimali, nanoma kunjalo, imisebenti leminengi yalahleka emikhakheni yekuhwebelana neyekwakha.
1.4.3    Ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekuchubeni kukhula kwemnotfo lokwakha ematfuba emisebenti.

1.5    INingizimu Afrika: Sive Lesitigcabhako
1.5.1    INingizimu Afrika yabitwa ngekutsi live le-7 lelifiswa kakhulu kutsi livakashelwe emhlabeni wonkhe nga-2024 ku-Wanderlust Reader Travel Awards futsi yaklonyeliswa ligolide emkhakheni wetilwane tasendle nemvelo. 
1.5.2    INingizimu Afrika iphindze futsi yatfola sicoco sekuba sive lesinebungani kakhulu emhlabeni wonkhe ku-Remitly’s Big 5 Personality Test, lokugcamise imfutfumalo nekwemukela tivakashi kwebantfu baseNingizimu Afrika, futsi Lidolobhakati laseKapa liphindze futsi labekwa njengelidolobha le-5 lelifiswa kakhulu emhlabeni wonkhe.

2.    Temave ngemave

2.1    Luvakashomsebenti lwekuya eCôte d’Ivoire
2.1.1    Ikhabhinethi yemukele Luvakashomsebenti lwaMengameli eCôte d’Ivoire lokushayisane neluhlelo lwe-12 lweNhlangano Yetisebenti Letinkhulu tase-Afrika mhla tinge-12 nanamhla ti-13 Inhlaba 2025, kute kuhlanganiswe budlelwane lobukhona emkhatsini walamave lamabili. Mengameli Ramaphosa wabamba umhlangano wemave lamabili neMhlonishwa Mnu. Alassane Ouattara, Mengameli weRiphabhlikhi yaseCôte d’Ivoire kute bacocisane ngetintfo letibatsintsa bobabili futsi bobabili batinikele ekuciniseni tibopho talamave lamabili kanye nekwandzisa kuhwebelana emkhatsini walamave lamabili.

2.2     I-G20
2.2.1    INingizimu Afrika iyachubeka nekwemukela luchungechunge lwemihlangano yemacembu e-G20 lasesigabeni lesiphakeme ngekulungiselela Umhlangano we-G20 ngaLweti 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kubumbana, Kulingana, Nekusimama.” Lemihlangano lelandzelako ibanjwe ngenyanga yeNkhwenkhweti: 
2.2.1.1.1    Ikhomfa ye-G20 Yekufakwa Kwetimali Nekutfutfukiswa Kwabomake yamhla ti-6 kuya kumhla ti-9 Inhlaba 2025 eNyakatfo Nshonalanga, beyifuna kuba nemtselela enchubenimgomo ye-G20 yesikhatsi lesitako ngekwetfula Luhlaka Lwetinkhombandlela Lwekubeka Embili Tintfo Letibalulekile Kubomake, kucinisekisa kutsi kunikwa kwabomake emandla etimalini kuhlala kusemkhatsini wetemnotfo kanye nekuguculwa kwesikhungo semhlaba wonkhe nga-2025. 
2.2.1.1.2    Iseshini yesibili yeLicembu Lesiphelane Lekusebenta Ngemasiko le-G20 lebeyibanjwe mhla ti-5 nanamhla ti-6 Inhlaba 2025 eGauteng ikhulume ngekwakha tinchubomgomo temasiko temhlaba wonkhe letinemitselela lefika khashane kutenhlalo netemnotfo. Yagcila ekuhambisaneni netintfo letibekwe embili ku-Ajenda yanga-2063, Tinjongo Tekutfutfukisa Letisimeme te-UN kanye nekuvikela emagugu njengelilungelo lebantfu.
2.2.1.1.3    Umhlangano Wesitsatfu Welicembu Lesiphelane Lekusebenta Letemphilo, ngekubamba umhlangano ngenkhundla yevidiyo ye-inthanethi mhla ti-8 namhla ti-9 Inhlaba 2025, bewugcile kakhulu kubasebenti betekunakekela ngemphilo, lokusisekelo setinhlelo tetemphilo kanye nekufezeka kwekuhlanganiswa kwetemphilo kwemhlaba wonkhe, kuvikeleka ngekwetemphilo, kulingana, kanye nekukhula lokungukhukhulelangoco. 
2.2.1.1.4    Umhlangano Wesibili Welicembu Lesiphelane Lekusebenta Letekuvakasha lowabanjelwa kusukela mhla ti-11 kuya kumhla ti-13 Inkhwekhweti 2025 KwaZulu-Natal kwacocwa ngetintfo letibekwe embili kutekuvakasha te-G20 kute kuchubeke kukhula kwetekuvakasha lokusimeme kanye nekutfutfukiswa kweLuhlelo Lwekusebenta Lwetekuvakasha lwe-G20.
2.2.1.1.5    Umhlangano Wesibili Welicembu Lesikhashane Lekusebenta 1: Kukhula Kwemnotfo Lokungukhukhulelangoco, Kukhula Kwetimboni, Kucashwa, Nekunciphisa Kungalingani bewubanjwe ngengenkhundla yevidiyo ye-inthanethi kusukela mhla ti-14 kuya kumhla ti-15 Inhlaba 2025.

2.3    Kuhlolwa kwebakhoseli base-US
2.3.1    Sincumo seMelika sekunika licembu leMabhunu laseNingizimu Afrika simo sekuba bakhoseli asisilo liciniso, njengoba abafanelwa yinchazelo yebakhoseli njengoba kubekiwe eSivumelwaneni Sebakhoseli sanga-1951 kanye nePhrothokholi yayo yanga-1967. 
2.3.2    Ikhabhinethi iphindze futsi yagcizelela kutsi tinsolo tekubandlululwa tite tizatfu futsi atihlangabetani nemkhawulo wekuhlushwa lokudzingekako ngaphasi kwemtsetfo wasekhaya newemave emhlaba webakhoseli. 
2.3.3    Ngetulu kwaloko, tibalobalo teLuphiko Lwetemaphoyisa AseNingizimu Afrikha letimayelana nebugebengu lobuphatselene nemapulazi atisekeli tinsolo tebugebengu lobunebudlova noma kubulawa ngebunengi kwebantfu lokucondziswe kubalimi jikelele noma kunguliphi licembu lebuhlanga lobutsite.
2.3.4    Ikhabhinethi iyayiphika lendzaba lelandziswa nguhulumende waseMelika futsi ihlala ivulekile kutsi ingahlanganyela etinkhulumiswaneni letakhako kute kutsi icobelelane ngekuvisisa lokuncono nalokufanako ngaletindzaba.

2.4    Kuhociswa kwe-SANDF emphumalanga ye-DRC
2.4.1    Ikhabhinethi yatiswa ngetakamuva mayelana nekuhociswa ngetigaba kweMbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe waseNingizimu Afrika (i-SANDF) eDemocratic Republic of Congo (e-DRC) lesemphumalanga, ngemuva kwekuncanyulwa kweligunya leMsebenti Wemmango Wekutfutfukisa WangaseNingizimu ye-Afrika eDemocratic Republic of Congo (i-SAMIDRC). Lesincumo silandzelwe kukhulumisana lokukhulu kwetiphatsimandla kanye netinhlelo te-AU/ SADC/ EAC tekukhutsata sisombululo lekuboniswene ngaso  emkhatsini webantfu baseCongo. 
2.4.2    Ikhabhinethi incoma kutinikela lokukhonjiswe ngemalunga e-SANDF lasebente ngenhlonipho, ngekutigcabha, kanye nekutinikela ekugcugcuteleni i-Ajenda ye-AU yekucedza timphi ngaphasi kwetimo letiyinsayeya kakhulu.

3.    Tekubusa

3.1    Luhlelo Lwetingucuko Tedijithali Lwahulumende WaseNingizimu Afrika
3.1.1    Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kweLuhlelo Lwetingucuko Tedijithali lwaHulumende waseNingizimu Afrika lokuyincenye yetinhlelo tahulumende tekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita kanye nekuchuba kukhula kwemnotfo ngekutjala timali etinhlelweni letinsha tedijithali.
3.1.2    Loluhlelo, loluyincenye yeSigaba II se-OV, lubeka indlela legcile ekwenteni kwetfulwa kwetinsita taHulumende kube kwesimanje ngekutjala imali kusakhiwonchanti semmango etingucukweni letinsha tesidijithali.

4.    Bulungiswa, Kuvikela Bugebengu Nekuvikeleka 
4.1    Ikhomishini Yekuphenya Yetebulungiswa itawuphenya emacala e-TRC
4.1.1    Ikhabhinethi yemukele kusungulwa kweKhomishini Yetebulungiswa Yeluphenyo kute kutfolakale kutsi yentiwe yini imitamo yekuvimba luphenyo noma kushushiswa kwemacala esikhatsi selubandlululo landluliselwe yiKhomishini Yeliciniso Nekubuyisana (i-TRC) kuTekushushisa Tavelonkhe. Kusungulwa kweKhomishini Yeluphenyo kungumphumela wetingcoco tekusombulula tinkinga esicelweni senkantolo lesiletfwe yimindeni yebantfu labahlaselwa bugebengu ngesikhatsi selubandlululo.
4.1.2    NgaleKhomishini, Mengameli Ramaphosa utimisele kutsi kutfolakale emaciniso languwonawona futsi loludzaba luphetfwe.

4.2    Tebugebengu
4.2.1    Ikhabhinethi incoma kuchubeka nemisebenti ye-SAPS lebekuhloswe ngayo kuvikela nekulwa nebugebengu lobuphatselene ne-GBVF futsi yaholela ekuboshweni kwebasolwa labange-224 labasolwa ngekudlwengula kanye nebasolwa labasihlanu labatama kudlwengula. Emkhatsini walabo lababoshiwe ngetinsolo tekudlwengula kusukela mhla tinge-05 Inkhwekhweti kuya kumhla ti-11 Inkhwekhweti 2025, kukhona umceceshi we-SAPS, Inkhosi yaKwaZulu-Natal kanye nemfana loneminyaka le-15 budzala waseMpumalanga.
4.2.2    Kwengeta kuloko, basolwa laba-148 baboshelwe kwetama kubulala, basolwa laba-256 baboshelwe kutsi batsengisa tidzakamiva, basolwa laba-2 841 baboshelwe kutfolakala banetidzakamiva futsi kutfolakele timoto letinge-86 letitfunjiwe naletebiwe. Ngetulu kwaloko, tikhali letitichumane letinge-74 letisetjentiswa kakhulu etimayini letingekho emtsetfweni kanye nekubanjwa inkunzi kwetimoto letitfutsa imali tabanjwa ngemaphoyisa aseNyakatfo Nshonalanga. I-SAPS iyachubeka nekucinisa imisebenti yayo yekususa tibhamu letingekho emtsetfweni kute kutsi kucinisekiswe imimango lephephile. Njalo ngeliviki, i-SAPS ibamba tibhamu letingekho ngaphasi kwe-100 kuwo onkhe emakhona alelive.

4.3    Kulwa Nebudlova Be-GBVF
4.3.1    Ikhabhinethi isicaphele sincumo seSigungu Setekushushisa Savelonkhe (i-NPA) sekwendlulisa  sikhalo sekukhululwa kwaTimothy Omotoso kanye nalabo lababili lasolwa nabo eLuphikweni lwaseMphumalanga Kapa lweNkantolo Lephakeme eGqeberha. 
4.3.2    Ikhabhinethi iluvumile luhlelo lwemalanga lange-90 lwekucinisa kulwa ne-GBVF lweklasta ye-JCPS. Loku kungenelela kwesikhashana lokuhloswe ngako kuniketa umfutfo ekufezekisweni kweLuhlelo Lwelisubuciko Lavelonkhe mayelana ne-GBVF. Loluhlelo lukhomba tindzawo leti-19 lekugcilwe kuto kanye netintfo letitsite letibonakalako letitawufezekiswa emalangeni lange-90 ngenhloso yekuntjintja nekubuyisela emuva umkhuba lokhulako we-GBVF kulelive. 
4.3.3    I-NatJoints isungule Likomidi Labocalangaye lelifaka ekhatsi tindlela temsebenti letisiphohlongo lekugcilwe kuyo. Lelikomidi labocalangaye likhombe tindlela tekungenelela letisitfupha letiphutfumako naletinemtselela letitawufezekiswa kulamalanga lange-90, letifaka ekhatsi:
(a)    Kuvikela: kugcila emfundvweni kanye nekucaphelisa kute kube neluntjintjo lwekutiphatsa kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
(b)    Kuphocelela, kunakekela kanye nekwesekela lokumele kucinisekise kuciniswa kweluhlelo lwebulungiswa bebugebengu kute kutsi benti bemacala batiphendvulele.
(c)    Kulungisa Luhlakamsebenti Lwekulawula kute sikhone kuzuza imiphumela lencono kuloluhlelo. 
(d)    Kulawulwa lokucinile nalokusebentako kweDatha neLwatiso kute kuciniswe kusebenta kahle eLuhlelweni Lwebulungiswa Loluhlanganisiwe.
(e)    Kukhulumisana, kubambisana kanye nekuhlanganisa ummango kucinisekisa kutsi wonkhe hulumende, ummango kanye netakhamuti basebenta ngekubambisana kute kube nemiphumela lemihle yekulwa nenkhatsato ye-GBVF futsi 
(f)    Kusetjentiswa kwetinsita, tetetimali netebantfu kucinisekisa kutsi sihleleke kancono singummango kute silwe nenkhatsato ye-GBVF.

B. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1. Kuphakelwa kwemanti lahlobile eHammanskraal

1.1. Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana netingenelelo letichubekako tekucinisekisa kunikwa ummango waseHamanskraal emanti ekunatsa lahlobile.
1.2. Litiko Lemanti Nekukuhanjiswa Kwendle lakhetse iMagalies Water nga-2023 lakhetsa kutsi yakhe Luhlelo Lwephakheji lwekubukana netinsayeya tekwetfulwa kwemanti endzaweni yaseHammanskraal.
1.3. LeSikhungo Semaphakheji sakhiwe ngetigaba letine, futsi sigaba sekucala saphotfulwa ngenyanga yeLweti 2024 futsi sacala kuphakela emanti kuletinye tindzawo.
1.4. Kuhlelwe kutsi kuphotfulwe letigaba letisele ekupheleni kweNgci 2025 kepha ngetinsuku tekucedza letehlukahlukene ngembi kwaloko.

2.  Tingenelelo tekubukana netinsayeya temanti kuMasipala Wasekhaya wase-Emfuleni
2.1. Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembili mayelana nekufezekiswa kwekungenelela kweMtsetfo Wetinsita Temanti Sigaba se-63 kuMasipala Wasekhaya wase-Emfuleni. Bekunetinkinga tekucitsekela kwendlehangwa emimangweni yase-Emfuleni sikhatsi lesidze kakhulu.
2.2. Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle lihlela kusebentisa imali lengetulu kwetigidzigidzi leti-R7 kuleminyaka lesikhombisa letako kute kubukanwe netinsayeya temanti Emfuleni letifaka ekhatsi kwenta kancono kanye nekulungisa kabusha imisebenti lekhona yekuhlanta emanti langcolile.
2.3. Sekwentiwe inchubekelembili lenkhulu kute kube ngunyalo, lokufaka ekhatsi kuvula emaphayiphi labekavalekile ekuhambisa indle, kuntjintjwa kwemaphayiphi ekuhambisa indle labekahhohlokile, kulungisa titeshi tekumpompa kanye nekusita masipala ngetimoto, emaloli, ema-TLB kanye nekuphepha kwesakhiwonchanti sakhe semanti nesekuhlanteka.
2.4. Lomsebenti sewuholele ekuncipheni lokukhulu kwekucitsekela kwendle emimangweni yase-Emfuleni kanye nekwentiwa kancono kwemazinga emanti laphumako lavela emisebenti yekuhlanta emanti langcolile.

C.  Tincumo Tekhabhinethi
1.    Luhlaka Lwavelonkhe Lwenchubomgomo Yetebuphoyisa (i-NPP)
1.1.    Ikhabhinethi iluvumile luhlaka Lwavelonkhe lweNchubomgomo Yetebuphoyisa Yavelonkhe, lechaza tinhlelo tahulumende letibanti tekulungisa butsakatsata kuligunyakwenta emsebentini Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) wekulwa nebugebengu. Le-NPP itawulungisa tinsayeya letifana nekungabi khona kwetiteshi temaphoyisa letenele, tindzaba temandla kanye nekucinisekisa kutsi sakhiwonchanti sisekelwe etimisweni nasemazingeni lafanele.
1.2.    Tiphakamiso tenchubomgomo letibalulekile tifaka ekhatsi kwakha buphoyisa lobunebungcweti nalobusezingeni, kuniketa kwetfulwa kwetinsita tebuphoyisa ngendlela lephumelelako, kwenta kancono kuba semtsetfweni kanye nekwetsembana emkhatsini wemimango nemaphoyisa, kanye nekwakha buholi lobucinile nalobunesimilo, kulawula kanye nesakhiwo sekuphatsa ngekhatsi kwe-SAPS.

2.    Inchubomgomo Lephelele Yetindiza Temmango 
2.1.    Ikhabhinethi iluvumile luhlaka lweNchubomgomo Lephelele Yetetindiza Tesive kute kutsi ummango uphawule ngalo. 
2.2.    Lenchubomgomo ikhutsata kutfutfukiswa kwemboni yetindizamshini lesebenta kahle nalekhicitako, lengancintisana esimeni semhlaba wonkhe lesintjintja ngekushesha. Lenchubomgomo iphakamisa tinyatselo tekwenta kancono kuphepha nekuvikeleka, tinsita tekuhamba ngemoya, sakhiwonchanti setikhumulo tetindiza kanye nelizinga letinsita tetindiza, emkhatsini waletinye tintfo ngesikhatsi kufaka sandla ekukhuleni kwemnotfo.

3.    Lisubuciko Letimbiwa LetibalulekileTaseNingizimu Afrika 
3.1.    Ikhabhinethi iluvumile Lisubuciko Letimbiwa Letibalulekile taseNingizimu Afrika. Lelisu lihlose kukhulisa emandla alelive emakethe yemhlaba wonkhe yetimbiwa letibalulekile, ikakhulukati leto letibalulekile eluhlelweni lwekugucuka kwemandla kulelive lolulungile kanye naleto lelive leliphetse inzuzo yekucatsanisa. Loku kufaka ekhatsi ema-PGM, i-lithium, i-cobalt kanye netintfo temhlaba letingakavami, letibalulekile kutebucwepheshe lobufana netimoto tagezi, emandla lavuselelwako kanye naletinye tinyatselo letingamoshi imvelo.
3.2.    Tinsika letibalulekile talelisubuciko tigcile ekuhloleni nasekuzuzeni; lutjalomali; kwenta tintfo tendzawo; kwenta imitsetfo ibe ngulefanele, kukhutsata kusungulwa kwetintfo letinsha kutebucwepheshe betimayini; kwakha emakhono etisebenti; kwenta kancono sakhiwonchanti setetitfutsi netekuphatsa, kanye nekukhutsata lutjalomali. 
3.3.    Lelisu liphindze futsi libone kubaluleka kwekubambisana nalamanye emave kute kutfutfukiswe emandla emkhakheni wetimbiwa letibalulekile eNingizimu Afrika.

D.    Imitsetfosivivinyo
1.       Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Jikelele (Yemndeni) wanga-2025
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Jikelele (yeMindeni) wanga-2025 ePhalamende. Letichibelo tifuna kucinisa bumtsetfosisekelo kwemtsetfo wemndeni futsi tiphakamise tichibelo teMtsetfo Wesehlukaniso, wanga-1979 (Umtsetfo we-70 wanga-1979), Umtsetfo Wemphahla Yemshado, wanga-1984 (Umtsetfo we-84 wanga-1984) kanye neMtsetfo Wekulamula Etindzabeni Letitsite Tesehlukaniso, wanga-1987 (Umtsetfo we-24 wanga-1987).  
1.2.    LoMtsetfosivivinyo uhlose kuvikela emalungelo emtsetfosisekelo ebantfu labangena emshadweni longahlanganisi imphahla yawo, futsi ikakhulukati emalungelo abomake, kulingana, kufinyelela etinkantolo kanye nemalungelo ebantfwana.

2.    Umtsetfosivivinyo Wekubuyiselwa Eveni 
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weKubuyiselwa Kwebantfu eveni kute kutsi ucutjungulwe kabanti. 
2.2.    LoMtsetfosivivinyo ufuna kuchibela Umtsetfo lokhona nyalo weKubuyiselwa Kwebantfu Eveni, wanga-1962 (Umtsetfo we-67 wanga-1962), lophelelwe sikhatsi. LoMtsetfo lokhona nyalo awuhambisani neMtsetfosisekelo weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996, imikhuba yesimanje yekubuyisela bantfu eveni labanelicala kulo futsi awuhambisani nato tonkhe tinchubo letilandzelwako emaveni emhlaba.
2.3.    LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisa luhlakamsebenti lwemtsetfo kute kutsi kube nemandla ekubuyiselwa kwebantfu labasolwako noma labalahlwe licala lebugebengu eNingizimu Afrika nalababuya khona, kanye nasemaveni langephandle kanye netinhlangano temave emhlaba. Icacisa indzima yabomantji etinchubeni tekubuyiselwa kwebantfu eveni labanelicala kulo futsi yenta kutsi kube nekuboshwa kwesikhashana, kunikela kwemuntfu lofunwa yinhlangano yemave emhlaba mayelana nebugebengu bemave emhlaba lobufana nekubulawa kwebantfu, bugebengu betemphi kanye nebugebengu lobumelene nebantfu.

3.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Kubambisana Kwemave Emhlaba Wonkhe Etindzabeni Tebugebengu, wanga-2025 
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kubambisana Kwemave Emhlaba Etindzabeni Tebugebengu. 
3.2.    Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kuchibela Umtsetfo Wekubambisana Kwemave Emhlaba Etindzabeni Tebugebengu (Umtsetfo we-75 wanga-1996) kute kwentiwe kancono kusebenta kahle kanye nekusebenta kahle kwekubambisana ngekwemtsetfo kwemave emhlaba etindzabeni tebugebengu.
3.3.    LoMtsetfosivivinyo utawucinisa tinchubo netindlela tekubambisana kwemave emhlaba etindzabeni tebugebengu, njengekubutsela ndzawonye bufakazi kanye nekukhishwa kwesigwebo, emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave. LoMtsetfosivivinyo utawuphindza futsi ulungise tindzaba temtsetfo letiphatselene nekubuyiselwa kwebantfu eveni labente licala kulo kanye nekutsatfwa nekundluliselwa kwemali (tintfo) lezuzwe ngebugebengu.

4.    Umtsetfosivivinyo Wetekutfutfukisa Timbiwa Wanga-2025 
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetekutfutfukiswa Kwemitfombolusito Yetimbiwa wanga-2025 kute sive siphawule ngawo. 
4.2.    LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kancono kutetsemba kwebatjalimali ngekususa imitsetfo lematima kanye nekuniketa siciniseko sekulawula kute kuhehwe lutjalomali nekuphindze futsi lugcinwe. 
4.3.    LoMtsetfosivivinyo uhlose kulungisa tikhala letibalulekile tekulawula, kwenta tinchubo temalayisensi tibe nguletifanele, kucinisekisa kwabiwa ngekulingana kwetinzuzo tetimbiwa, kukhutsata timboni tekucubungula netekukhicita tasekhaya ngekucinisekisa kutsi timbiwa letunengi letingakahlutwa tiguculwa tibe yimikhicito lenelinani lelisetulu ngekhatsi eNingizimu Afrikha. 
4.4.    LoMtsetfosivivinyo wetfula umbuso wekuniketa timvume temisebenti yetimayini yebuciko kanye neyetimayini letincane, ngaleyo ndlela kwentiwa kancono kukhula kwemnotfo. Ngetulu kwaloko, letichibelo tifuna kucinisa tindlela tekulawula tekulwa netento letingekho emtsetfweni kube futsi kucinisekiswa kuvinjelwa lokucacile kanye netindlela tekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo letiphatselene nekumbiwa kwetimbiwa ngalokungekho emtsetfweni.

E.    Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1.    Dkt. Mlungisi Bhekizizwe Gabriel Cele njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) weLitiko Letesayensi, Tetheknoloji Netingucuko Letinsha.
2.    Dkt. Sabelo Siyabonga Sandile Buthelezi njenge-DG yeLitiko Letemphilo (kwelulwe ikontileka). 
3.    Mnu. Takalani Lucky Ramaru njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Kwenganyelwa Kwebantfu Nekubambisana Ngekwemasu kuLitiko Lamabhalane Webantfu weTebuphoyisa. 
4.    Mnu. Patrick Dlamini njengeSisebenti Lesikhulu Lesiphetse (i-CEO) seNhlangano Yelutjalomali Yahulumende.
5.    Mnu. Mokgema Mongane njenge-CEO ye-Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency.
6.    Mnu. Ofentse Nthutang njenge-CEO yeMagalies Water.
7.    Kukhetfwa kute kuvalwe tikhala tebacondzisi labangasibo labaphetse eBhodini yeLibhange Lekutfutfukisa LaseNingizimu Afrikha: 
(a)    Mnu. Malemolla David Makhura; kanye
(b)    naMk. Lynette Milne.

F.       Imikhosi
1.    Tikhomfa Letitako
1.1    Kungenisa Ikhomfa Yenhlangano Yemaphoyisa Yetebugebengu Yemave Emhlaba  Ye-27 (i-INTERPOL) Yesifundza sase-Afrika 
a)    Ikhabhinethi ivumile kutsi i-SAPS ibambe Ikhomfa Yesifundza Yase-Afrika ye-27 ye-INTERPOL kusuka mhla tinge-27 kuya kumhla tinge-29 Ingci 2025. 
b)    I-INTERPOL njengamanje inemave langemalunga la-196 futsi kubamba leKhomfa Yesifundza Yase-Afrika kutawusita iNingizimu Afrika kutsi yakhe budlelwane lobusondzele bekusebenta nalamanye ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kulelivekati.
c)    Kubamba lekhomfa kunika iNingizimu Afrika litfuba lekukhulumisana nemave lasevenikati lase-Afrika etindzabeni letibucayi letifaka ekhatsi bugebengu. Lokuhlanganyela kunemandla ekwenta sivumelwano sekuphendvula kwesifundza ekukhuleni kwebungoti bebugebengu lobuhleliwe lobuhlanganisa emave kanye nebuphekula. Tikhulu letisetulu tekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo leticishe tibe nge-550 letivela emaveni lange-54 tilindzeleke kutsi tibe khona kulomcimbi futsi loku kutawufaka sandla emsebentini wetemnotfo.

1.2    Kungenisa Umhlangano Jikelele Wemnyaka  (i-AGA) we-INTERPOL we-96 eNingizimu Afrika
a)    Ikhabhinethi ikuvumile kungenisa i-INTERPOL AGA eNingizimu Afrika nga-2028 kuya embili.
b)    Kungenisa le-INTERPOL AGA kunika iNingizimu Afrika litfuba lekucinisekisa buholi bayo esifundzeni nasemaveni emhlaba. Ngetulu kwaloko, kungenisa i-AGA kutawuba sinyatselo lesibalulekile sekucinisa kutinikela kweNingizimu Afrika ekubambisaneni kwesifundza kanye nemave emhlaba ekulweni nebugebengu. 
c)    Kungenisa i-AGA kubufakazi bekutinikela kwalelive ekubeni sive semhlaba wonkhe lesinesibopho lesitinikele ekulweni nato tonkhe tinhlobo tebugebengu.

1.3.    Simo sekulungela Isimpoziyamu Yekutfutfukisa Sakhiwonchanti Lesisimeme saseNingizimu Afrika (i-SIDSSA) 2025  
a) Ikhabhinethi yahlolwa mayelana nesitatimende sekulungela kubitwa kwe-SIDSSA, umhlangano wekutjala imali kusakhiwonchanti lohlanganisa ndzawonye bantfu labanyenti labatsintsekako, lokufaka ekhatsi batjalimali tikhungo tetetimali, babhali betinchubomgomo kanye nalabanye balingani lababalulekile kutsi bachube lutjalomali kusakhiwonchanti saseNingizimu Afrika. 
b) I-SIDSSA 2025 itawuveta inchubekelembili leyentiwe ekufezekisweni kweLuhlelo Lwesakhiwonchanti Lwavelonkhe lwanga-2050 loluvunywe yiKhabhinethi, imemetele Imiklamo lehamba embili le-12 Lebalulekile yeSakhiwonchanti kanye neluhlu lwaleminye imiklamo yesakhiwonchanti yenemasubuciko. I-SIDSSA itawuba khona mhla tinge-25 kuya kumhla tinge-27 Inkhwekhweti 2025.

2 Tikhomfa Letingenisiwe
2.1    Ikhomfa Yetetitimela Tase-Afrika
2.1.1    INingizimu Afrika yangenisa ngemphumelelo Ikhomfa Yetetitimela Tase-Afrika ye-25 eJozi mhla ti-13 nanamhla ti-14 Inkhwekhweti 2025, leyahlanganisa ndzawonye titfunywa letingetulu kwe-5 000 letivela kulo lonkhe lelivekati, lokufaka ekhatsi basebenti betitimela, bohulumende kanye nebatjalimali kulomkhakha.
2.1.2    Ikhabhinethi yemukele kukhulumisana lokumayelana nekuphakamisa umkhakha wetitimela walelivekati, lokuyintfo lesemkhatsini wetekutfutsa letisebenta kahle naletisimeme tebantfu netimphahla, kanye nekukhutsata kukhula kwemnotfo ngekutsi kwentiwe kutsi kube nekuhanjiswa kwetintfo letingakahlutwa kanye nemikhicito.
2.1.3    Umkhakha wetitimela waseNingizimu Afrika uhamba ngetingucuko ngekusebentisa tingucuko letihlose kukhuphula kusebenta kahle, kanye nekuncintisana.

2.2    Ikhomfa Yesifundza Senhlangano Yabohulumende Bemhlaba Yetinhloko Tetiphatsimandla Letilwa Nenkhohlakalo
2.2.1    INingizimu Afrika yangisa ngemphumelelo Ikhomfa Yesifundza Senhlangano Yabohulumende Bemhlaba ye-15 Yetinhloko Tetiphatsimandla Tekulwa Nenkhohlakalo eKapa emkhatsini wamhla ti-5 namhla ti-9 Inkhwekhweti 2025. Lekhomfa ihlanganise ndzawonye tinhloko tetikhungo letilwa nenkhohlakalo letivela kuwo onkhe emave e-African Commonwealth.
2.2.2    INingizimu Afrika yakhetfwa kutsi ibe ngusihlalo weNhlangano Yetinhloko Tema-Ejensi Lalwa Nenkhohlakalo e-Commonwealth Afrika ngethemu yanga-2025-2026. Busihlalo balelive buhlangana nesikhundla salo njengasihlalo welicembu lelisebenta ngenkhohlakalo le-G20.

2.    Imikhosi yekukhumbula
3.1    Inyanga Ye-Afrika
INingizimu Afrika ijoyine livekati lonkhe ekugubheni Inyanga Ye-Afrika ngenyanga yeNkhwenkhweti nga-2025, ngekugcizelela ngalokukhetsekile Lilanga Le-Afrika mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2025. Loku kuniketa litfuba lekugcugcutela umgomo we-Afrika lehlangene kanye nekugcugcutela emave ase-Afrika kutsi asebentisane ekwenteni kancono timphilo tebantfu bakitsi ngekuhambisana nemibono ye-Ajenda Yebunye Be-Afrika yanga-2063 mayelana nemphumelelo yetemnotfo kulelivekati lase-Afrika.

3.2    Inyanga Yekuvikelwa Kwebantfwana
a)    INingizimu Afrika ihlonipha Inyanga Yekuvikelwa Kwebantfwana  ngeNkhwekhweti ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusebentisana ekucedzeni budlova lobentiwa kubantfwana” njengencenye yeLuhlelo Lwekusebenta Lwekuvikelwa Kwebantfwana Lwemalanga lange-365 loluchubekako lwalelive. Lenyanga itawugcina ngeLiviki Lekuvikelwa Kwebantfwana kusukela mhla tinge-29 Inhlaba kuya kumhla ti-5 Inhlaba 2025.
b)    Onkhe emalunga emmango, batali, banakekeli kanye nabothishela bayacelwa kutsi babike tonkhe tinhlobo tekuhlukunyetwa, budlova kanye nekuhlukunyetwa kwebantfwana esiteshini semaphoyisa endzaweni yabo noma bashayele ku: 08600 10111. Bantfwana nabo bayakhutsatwa kutsi bashayele Lucingo Lwebantfwana (i-Childline) ku: 0800 055 555.

3.3    Lilanga Lemhlaba Lebantfwana Lababafana
a)    INingizimu Afrika itawugubha Lilanga Lemhlaba Lebantfwana Lababafana mhla ti-16 Inkhwekhweti 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi: "Imphilo Nekuphila Kahle Kwebafana" legcizelela tigaba tekutfutfuka kwebafana letiphatselene nemtimba, imiva, ingcondvo, kanye netenhlalo.
b)    Litiko Letemfundvo Lesisekelo litawuhlanganisa ndzawonye titukulwane letintsatfu tebantfu labadvuna kute kwakhiwe inkhulumomphendvulwano leyakhako ngaphasi kwengcikitsi letsi: "Emachawe, Labasha kanye neBafana" kute kucociswane ngemasubuciko laphatsekako ekusekela inhlalakahle yebafana ngaleso sikhatsi kuphindze futsi kuhlanganiswe tinsita tekungenelela lokusimeme.

4    Imilayeto
1.    Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ayo endvudvuto lacondziswe emindenini nakubangani 

  • BaboKhonstabuli Cebekhulu Linda (24), Boipelo Senoge (24), Keamogetswe Buys (30) labashone ngendlela lebuhlungu emfuleni iHennops. Tidvumbu tabo tatfolakala kanye nesaJan Mzwane, umnakekeli welibala nengadze lobekahlala eSiteshini Semaphoyisa saseLyttleton kanye nemuntfu losatawukhonjwa. Siphindze sendlulisela emavi endvudvuto emndenini kanye nasemndeni waJan Mzwane.
  • Bentsatseli Aserie Ndlovu kanye nemlingani wakhe, Zodwa Mdhluli labatfolakele ngemuva kwekuphenya lokukhulu kusukela ngenyanga yeNdlovana.
  • Bebantfu labayimfica labashonile Empangeni, KwaZulu-Natal ngemuva kwekushayisana kweloli kanye neveni yebagibeli futsi sibafisela kwelulama lokusheshako labo labalimele.
  • Ba-Elona Sombulula, umshushisi lomncane weNkantolo yeSigodzi, losebenta eNkantolo yaMantji yaseNgcobo lowajoyina i-NPA ngeluhlelo lwekufuna kuba ngumshushisi nga-2022. Bekasebenta futsi njengemshushisi weNkantolo Yesifundza  ngesikhatsi ashona.

2.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:

  • Ingijimi lemangalisako Akani Simbine lowawina umncintiswano we-100m ngemizuzwana le-9.98 weLigi Yemadayimane yaseShanghai-Keqiao eShayina. Simbine uyachubeka nekungahlulwa emamitheni langetulu kwe-100 kulesikhatsi semnyaka.
  • Akani Simbine uphindze futsi waba ngumholi welicembu lemadvodza laseNingizimu Afrika leliphumelele emncintiswaneni wemamitha lange-4x100 kanye naBayanda Walaza, Sinesipho Dambile kanye naBradley Nkoana. Balicembu lekucala lase-Afrikha lekuwina ligolide ku-World Relays eGuangzhou, eShayina futsi babeka sikhatsi lesisheshako emhlabeni wonkhe kulomnyaka.
  • Licembu labomake baseNingizimu Afrika lekugijima baniketane indvuku le-4X400m - Shirley Nekhubuni, Miranda Coetzee, Precious Molepo, kanye naZeney Van Der Walt - ngekuwina litfusi ku-World Relays eGuangzhou, eShayina kanye nekubeka lirekhodi lelisha lavelonkhe.
  • Licembu lemadvodza laseNingizimu Afrika lekugijima linikane indvuku le-4x400m – Zakithi Nene, Udeme Okon, Lythe Pillay, kanye naMthi Mthimkhulu – ngekuwina ligolide ku-World Relays eGuangzhou, eShayina kanye nekubeka sikhatsi lesisheshako emhlabeni wonkhe kulomnyaka.
  • Ngalokusebenta ngendlela lekhetsekile, emacembu etfu ekugijima aniketane indvuku esive atfole kufaneleka kutsi aye eMidlalweni Yemhlaba Yaboshempheni Yetemidlalo eTokyo ngasekupheleni kwalomnyaka.
  • I-Blitzboks ngekuncoba Umncintiswano Wemhlaba Webantfu Labasikhombisa we-HSBC eLos Angeles.
  • Licembu lesive lemadvodza laseNingizimu Afrika le-U20 ngekundlulela kumasemi fayinali emncintiswaneni weNdzebe Yetive Ye-Afrika ye-U20 ngesikhatsi liphindze futsi lifaneleka kuyowudlala eNdzebeni Yemhlaba ye-U20 letawubanjwa ngenyanga yeNyoni kulomnyaka.
  • Umdlali wemafilimu Murena Emmanuel Netshitangani ngekuwina Umklomelo Wemafilimu Lahamba Embili Wase-Afrika lohloniphekile eMkhosini Wemafilimu Wemhlaba wonkhe eCannes eFrance ngefilimu lakhe letsi Lubunyu.
  • Ikhabhinethi ijoyine Mengameli Cyril Ramaphosa ekuhalaliseleni Khadinali Robert Prevost ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe nguPhapha Leo XIV, unguPhapha we-267 weLisontfo leMakhatolika.
  • Sishikashiki lesidvumile nemmeli Duma Nokwe ngekutsi ngemuva kwekufa kwakhe aklonyeliswe sicoco sekuba nguSilika (Umkhandlu Lomkhulu) nguMengameli Cyril Ramaphosa ngekubonga umsebenti wakhe kanye neligalelo lakhe lelivelele esiveni sakitsi.

Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa – Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore