IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, 14 kuMrhayili 2025

 A.    Ezingundabamlonyeni  

1.    Zomnotho    
1.1    Isigaba II Sejima I-Operation Vulindlela                                                                   
1.1.1     Ngomhla we-07 kuMrhyayili 2025, uMengameli Cyril Ramaphosa uvule isiGaba II sejima i-Operation Vulindlela (i-OV Phase II), ekulihlelo likarhulumende elinqophe ukukhuthaza ukuhluma komnotho okuvula imisebenzi.                                                                                                                                              
1.1.2     I-OV Phase II izokwelusa ukuqedelelwa kwamatjhuguluko athoma ngombuso wehlandla lesi-6 ngezegezi, zamanzi, zeensetjenziswa nezethintanoliqha, bese iletha nokhunye okutjha ekumele kutjhejwe ehlelweni likarhulumende weendawo, ngomnqopho wokuphumelelisa izenzelwa ekuphilwa ngazo ngcono, kunye nokumalungana nokuhlelelwa kweendawo.                           
1.2    Ihlanganyelo Likarhulumende Namabhizinisi                                         
1.2.1     IKhabinethi iwuthokozele umphumela wendima yomhlangano  wokubuyekeza amagadango weHlanganyelo likaRhulumende namaBhizinisi. Lelihlanganyelo liqale ukusekela ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko aqakathekileko namagadango amaqalontanzi anqophe ukuhlumisa umnotho nokuvula imisebenzi.                                      
1.2.2    Kenye ingcenye yendima esele yenziwe kubalwa nokwakhiwa komthetho  wokukhanjiswa kwezinto, nokwenziwa ngcono komsebenzi wakwa-Transnet, kunye nokugunyazwa kwe-Visa yokukhamba  esebenza ngekhomphyutha.                                                                                                        
1.2.3    Sekuvunyelenwe ngehlelo lamagadango wamaqalontanzi alandelako, kanti-ke iinqhema ezihlanganyeleko zizakusolo zibeke ilihlo endimeni eyenziwa emsebenzini ophethweko, zirarulule lapho kubhajwe khona ngokunande kubanjwa imihlangano yendima qobe ngemva kweemveke ezisithandathu.                                                                                                                      

1.3    Imibono Ngokuvulwa Kwesikhwama (Semali) Samatjhuguluko    
1.3.1     IKhabinethi iyitjhejile ikarekelo yesiKhwama (semali) samaTjhuguluko, nje-ke ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi aveze imibonwawo ehlelweni lokubonisana nomphakathi, njengoba kumemezele umNyango wezeRhwebo namaBubulo, nezePhaliswano.                                                             
1.3.2 Ukuphunyeleliswa nokuvulwa kwesiKhwama samaTjhuguluko kuzakuphakamisa isibopho sethu somthethosisekelo sokulungisa umnotho nokuhlelwa ngobutjha kwezinto njengengcenye yokubuyisela emva imithethokambiso etjekileko yesikhathi sombuso webandlululo (i-apartheid).                                                                                                                                              
1.3.3 Imibono malungana nalokhu ingathunyelwa kwa-DTIC, kanti-ke imininingwana yokuthintana itholakala kubunzinzolwazi babo obuthi: www.dtic.gov.za                                                                                                                      

1.4     Ihlolomazizo Yenani labaSebenzi yaQobe Kota                                                  
1.4.1     IKhabinethi iyitjhejile iHlolomazizo yeNani labaSebenzi yaQobe Kota yeZiko leemBalobalo (i-Stats SA), etjengisa ukuthi inani labantu abangasebenziko likhuphukele ema-32.9% ekoteni yokuthoma yee-2025, lisuka ema-31.9% ngekota yokugcina yomnyaka ophelileko.                     
1.4.2     Amabubulo amahlanu kalitjhumi alandelelwe yi-Stats SA atjengise ukuthi bandile abantu abaqatjhiweko, khulukhulu kezokuthutha nakezeemali, kodwana-ke nokho ibe minengi imisebenzi elahlekileko ekorweni yezerhwebo nemagontrageni.                                                                                                           
1.4.3    IKhabinethi solo isazibophelele ekukhuthazeni ukuhluma komnotho okuvula imisebenzi.                                                          
1.5    ISewula Afrika: Ilizwe Elizikhakhazisako                                                                        
1.5.1     ISewula Afrika inikelwe isikhundla sekhomba ngokuthandwa khulu njengelizwe elingavakatjhelwa ephasini loke  nabekunikelwa aboNongorwana bomNyaka wee-2024 Wanderlust Reader Travel Awards,    yabe  yathokoziswa ngemendlela yegolide ekorweni yeenyamazana nemvelo.                        
1.5.2     ISewula Afrika ibuye yanikelwa isikhundla esiphambili kinawo woke amazwe wephasini ngokuba nesisa ehlolweni i-Remitly’s Big 5 Personality Test, lapho kubukwe khona isisa nobuntu bamaSewula Afrika, kwathi idrobha i-Cape Town lanikelwa isikhundla sesihlanu emadrobheni  akarekelwa khulu ephasini.                                                                                                      

2.    Zamazwe Ngamazwe  

2.1    Ivakatjho Lomsebenzi Le-Côte d’Ivoire                                                                         
2.1.1     IKhabinethi ilithokozele iVakatjho lomSebenzi le-Côte d’Ivoire elithomene nokuhlangana kweHlandla le-12 le-Africa CEO Forum ngomhla we-12 nomhla we-13 kuMrhayili 2025, ukuyokuqinisa ubudlelwano obukhona njenganje hlangana kwamazwe amabili la.  UMengameli Ramaphosa ubambe umhlangano noHloniphekileko uNom. Alassane Ouattara, onguMengameli weRiphabhligi  ye-Côte d’Ivoire, bayokukhulumisana ngeendaba ezithinta amazwe wabo ngobubili bawo; bobabili-ke bazibophelele ngokuqinisa ubudlelwano bokusebenzisana bamazwabo, babe baphakamise nokurhwebelana hlangana kwamazwe amabili la.                                                                                                    

2.2     I-G20             
2.2.1      ISewula Afrika solo isatjhitjhinga njalo ngokubamba umlandelande wemihlangano yezinga eliphakemeko ye-G20, ilungiselela umHlangano weenKhulu ze-G20 ngoSinyikhaba 2025 ngaphasi kommongondaba othi: “Ukuzwelana, Ukulingana NokuBambelela.” Enyangeni kaMrhayili kubanjwe imihlangano elandelako nasi:              
2.2.1.1.1    UmHlangano we-G20 wokuQalelelwa ngezeeMali neKhonferensi yokuHlonyiswa kwabaNtu abaSikazi ngomhla we-06 ukuyokufika kumhla we-09 kuMrhayili 2025 eTlhagwini Tjingalanga bewunqophe ukuhlomisa umthethokambiso we-G20 wangomuso ngokwethula iKombandlela yomThetho wokuKhuphula amaQalontanzi  wabaNtu abaSikazi, ngaleyindlela umnqopho wokuhlomisa abantu abasikazi kezeemali   uhlale umsebenzi oqakathekileko eenjamisweni zephasi nematjhugulukweni wezomnotho.                                                                                                                            
2.2.1.1.2 Umhlangano womSebenzi wesiBili we-G20 ngezamaSiko obewubanjwe nakama -5 ukuya nakasi-6 kuMrhayili 2025 e-Gauteng ukhulumisene ngokwakhiwa kwemithethokambiso yezamasiko ezakuba nemiphumela ekhamba ifike emirajini eendabeni zokuhlalisana komphakathi nomnotho wawo  ephasini loke.  Lapha-ke bekuqalelelwe ukuthomanisa amaqalontanzi ne-Ajenda 2063, imiNqopho ye-UN yezeTuthuko eBambelelako  kunye nokuvikelwa kwelifa elimagugu njengelungelo lobuntu.                      
2.2.1.1.3 UmHlangano womSebenzi wesiThathu we-G20 ngezePilo, obanjwe ngethungelelwano lekhomphyutha nakabu-8 ukuya nakali-9 kuMrhayili 2025 bewuqalene nabasebenzi bezepilo, abayisika yamahlelo wezepilo nokuphunyeleliswa kokutjhejwa kwezepilo ngokuphelela kwazo, nokuvikeleka ngezepilo, nokulinganiseka, kunye nokuthuthuka okuqalelela umuntu woke.                                                                                                                                                 
2.2.1.1.4 UmHlangano womSebenzi wesiBili we-G20 ngezeVakatjhobukelo obanjwe ukusukela nakali-11 ukuyokufika nakali-13 kuMrhayili 2025 KwaZulu-Natala ukhulumisene ngamaqalontanzi we-G20 azakuthwala ukuhluma komnotho okubambelelako nokutlanywa kweHlelo lamaGadango we-G20 wezeVakatjhobukelo.                                                                                       
2.2.1.1.5    UmHlangano wesiBili womSebenzi 1: UkuHluma komNotho oQalelela Abantu Boke, ukwAndiswa kwamaFemu wokuKhiqiza, ukuTholakala kwemiSebenzi, nokuPhunguka kokuTjhiyana ngeNdima ubanjwe ngethungelelwano lekhomphyutha ukusuka nakali-14 ukuya kumhla we-15 kuMrhayili 2025.    
                          
2.3  Kuhlolwa Indaba Yababalekele E-Amerikha (e-US)                                                          
2.3.1     Isiqunto se-United States of America (i-US) sokunikela isiqhenyana sama-Afrikaner (walapha eSewula Afrika) siyadurhisa, ngoba phela lesisiqhenyana samakhuwa asisizo izakhamuzi ezihlathululwa siVumelwano se-1951 sezAkhamuzi eziBalekela iNgozi ePilweni yazo nomThethokambiso waso we-1967.                                                                                                      
2.3.2  IKhabinethi ibuye  yatjho yagandelela ukuthi izwangobatjho yokubandlululwa ayinasisekelo, begodu ayikhambisani nehlathululo ehlathulula ukuthi kuyini ukukhahlunyezwa umuntu nakazakuthi ukhahlunyeziwe, wabe wabaleka ekhabo, njengoba kusitjho umthetho wangekhaya newamazwe ngamazwe.                                                                                 
2.3.3  Ukudlula lapho, iimbalobalo zeButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ngemilandu ephathelene namaplasi nofana ukurhayilwa komhlobo nanyana kungaba ngiwuphi aziyisekeli lezwangobatjho yababaleki ethi abosoplasi bakhahlunyezwa ngenturhu nofana ngokurhayilwa okuqothele bona abosoplasi nofana ngimuphi omunye umhlobo wabantu.                                                                                                     
2.3.4 IKhabinethi iyawucitha umbono karhulumende we-US ngezwangobatjho le, begodu iminyango yayo ivulekile ukuphandlulula nanyana ngubani ngeqiniso elimalungana naleziindaba.                          

2.4    Ukubuyiswa Kwe-SANDF Epumalanga Ye-DRC                                                    
2.4.1     IKhabinethi ibikelwe ngehlelo lokubuyiswa epumalanga ye-Democratic  Riphabhligi ye-Congo (i-DRC) kwamajoni weButho lezokuVikela leSewula Afrika (i-SANDF) elizakuragwa ngokweengaba,  ngemva kobana kuqedwe igunya lesiQhema ebesithunywe liBandla i-Southern African Development Community Mission e-Democratic Republic of Congo (i-SAMIDRC).     Lesisiqunto sithethwe ngemva kokukhulumisana ngokunabileko ngeendlela zabazenda nabosomaqhinga, neze-AU/SADC/EAC kukhuthazwa ukuthi kuncengelelwe isivumelwano sokuthula hlangana nabantu be-Congo.                         
2.4.2     IKhabinethi iyakubuka ukuzibophelela okutjengiswe malunga we-SANDF asebenze nangokuzihlonipha, nangokuzikhakhazisa, nangokuzimisela ukukhuthaza i-Ajenda ye-AU yokuqedi izipi ebujameni obubudisi khulu.                                                                                  

3  Amandla Wokubusa    

3.3     Ihleloqhinga Lokutjhugulukela Kuthekhnoloji Yamakhomphyutha LikaRhulumende WeSewula Afrika                                                                                                                              
3.3.1     IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kweRherho leThekhnoloji yamaKhomphyutha likaRhulumende weSewula Afrika, eliyingcenye yamahlelo karhulumende wokwenza ubungcono bezenzelwa kube kukhuthazeke nokuhluma komnotho ngokuqiniswa kweendlela  zethekhnoloji yamakhomphyutha.                                                                                            
3.3.2      Lelirherho leThekhnoloji, eliyingcenye ye-OV Phase II, liveza indlela ekuqalwe kiyo yokwenza iindlela zokuphunyeleliswa kwezenzelwa zibe ngezikhambisana nesikhathi sanamhlanje, ngokwakhelela umthangalasisekelo womphakathi ethungelelwaneni lethekhnoloji yamakhomphyutha.                                                                                                                              

4     Ubulungiswa, Ukukhandelwa Kobulelesi Nokuvikeleka                     
4.1    IKomitjhini Yephenyo Ezakuphenya Imilandu Ye-TRC               
4.1.1     IKhabinethi ikuthokozele ukusungulwa kweKomitjhini yePhenyo ezakuphenya ngokuthi ikhona na imizamo eyakhe yenziwa ukukhandela ukuphenywa namkha ukutjhutjhiswa kwemilandu eyenziwa ngesikhathi sombuso webandlululo (i-apartheid). IKomitjhini YamaQiniso nokuBuyisana (i-TRC)  yalayela iBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) bona liphenye imilandu eyenzeka ngesikhathi sombuso webandlululo. Ukusungulwa kweKomitjhini yePhenyo le kube mphumela wemikhulumiswano nesivumelwano sayo ngalokho okwakhonjelwa mindeni yabongazimbi bemilandu yobulelesi yeminyaka ye-apartheid ukobana ikhotho ingenelele.                                                                                            
4.1.2 NgeKomitjhini le, uMengameli Ramaphosa uncamele ukuthi kuvele amaqiniso njengoba anjalo, indaba le izokwazi ukuqedwa.                      

4.2    Zobulelesi                     
4.2.1     IKhabinethi  iyawubuka umsebenzi webutho lamapholisa we-SAPS osaragako nanje obewunqophe ukukhandela nokulwisa ubulelesi obuphathelene ne-GBVF; umsebenzi wamapholisa obukwako lo wenze bona kubotjhwe abasolwa abama-224 ngemilandu yokukata, kwabotjhwa abasolwa abahlanu ngemilandu yokulinga ukukata. Hlangana nalabo ababotjhwe ngezwangobatjho yokukata ukusukela kumhla we-05 kuMrhayili ukuyokufika kumhla we-11 kuMrhayili 2025, kubalwa nesiphathiswa esibandula amalunga we-SAPS, ikosi yandawana KwaZulu-Natala, kunye nomsana weminyaka eli-15 weMpumalanga.                                              
4.2.2     Ngaphezu kwalokho, kubotjhwe abasolwa abali-148  ngemilandu yokulinga ukubulala, kwabotjhwa abama-256 ngemilandu yokuthengisa iindakamizwa, kwabotjhwa abasolwa abazii-2 841 abatholakele neendakamizwa, kwabuyiswa iinkoloyi ezima-86 ebezemukwe abanikazi ngekani nezetjiweko.  Ukuya phambili-ke, amapholisa weTlhagwini Tjingalanga abambe iindumuzi ezima-74 ubunengi bazo ezisetjenziswa mazamazama emba imigodi yeemayini ngokungasimthetho, abe abamba nezelelesi ebezibambe imali ekhanjiswako. AmaPholisa wakwa-SAPS solo awutjhubisa njalo umsebenzi wawo wokuqeda iingidi ezingekho emthethweni, kobanyana kuzokuphakama ukuphepha komphakathi. Qobeveke, amapholisa wakwa-SAPS abamba i-100 leengidi ezingekho emthethweni kiwo woke amagumbi welizweli.                                                                                                                                   

4.3    Ukulwa neNturhu eQothele bobuLili obuThileko (i-GBVF)            
4.3.1     IKhabinethi isitjhejile isiqunto se-NPA sokuwudlulisela phambili umphumela wokuhlanjululwa kwaka-Timothy Omotoso nabasebenzisani bakhe ababili eKhotho ePhakemeko yePumalanga Kapa, eGqeberha.                                                                                                                                   
4.3.2    IKhabinethi ivumele ihlelo lamalanga ama-90 lokuqinisa ipi phezu kwe-GBVF elithwelwe yiTlasta ye-JCPS. Lelihlelo-ke liligadango lesikhatjhana elinqophe ukungezelela amandla wokuphumelelisa iHlelo leliZwe lamaQhinga wokulwa ne-GBVF.  Ihlelweli likhomba iindawana nemisebenzi eli-19 ekumele iphunyeleliswe kilamalanga ama-90 abekiweko, kobana kuzokukhalimeka lomukghwa othuweleleko we-GBVF elizweni lekhethu.                                                                                                           
4.3.3      I-NatJoints isungule iKomidi yamaQalontanzi, enamakorwana womsebenzi abunane eqalene nawo. Ikomidi yamaqalontanzi le ikhombe iindlela zamagadango ezisithandathu ezirhabekileko nezinamandla ekumele ziphunyeleliswe ngamalanga ama-90 abekiweko la, ekungilezi:                                                                                                                    
(a) Yokukhandela: Iqalelele zefundo nokulimuka kokutjhuguluka kokuziphatha kiwo woke amaSewula Afrika.                         
(b) Yokuthobelisa, ukutjheja nokusekela, ekumele iqinisekise ukuqiniswa kwehlelo lomthetho wemilandu yezelelesi, kobanyana izelelesi zizokutjhutjhiselwa imilandu yazo.                                                                                                                                   
(c) Yokulungisa zomThetho nezokuLawula, kobanyana sizokuthola imiphumela engcono ehlelweni lomthetho.                                                                                      
(d)  Yokuqinisa isandla nokusebenza ngendlela ephumelelako ekulawulweni kweDatha neLwazi lokuqinisa ipumelelo eHlelweni loBulungiswa eliLungelelweko.                                                                                                                                             
(e) Yokuthintana, yehlanganyelo nokukhuthazwa komphakathi ukuqinisekisa ukuthi urhulumende woke, umphakathi nezakhamuzi, boke basebenzisana ngomnqopho wokufumana imiphumela engcono yokulwa nekhwekhwe le-GBVF, kunye                                                                                                                             
(f) Nokubophelelanisa imithombo yamandla, umthombo wamandla oyimali nomthombo wamandla obabantu, ukwenzelela ukuthi sihleleke ngcono simphakathi wokulwa nekhwekhwe le-GBVF.                                                                             
                                                                                                                                                    
B.    Zamvanje Ezibikelwe IKhabinethi         
Ukuphakelwa Kwamanzi Amahle (Ahlwengileko) E-Hammanskraal                   
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngamagadango aragako athathelwa ukuqinisekisa ukuthi umphakathi we-Hammanskraal uthola amanzi amahle/ahlwengileko.                                                                                                   
1.2    UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa wakhetha i-Magalies Water ngomnyaka wee-2023 kobanyana itlame iHlelo lamaGadango wokulungisa umraro wamanzi esiphandeni se-Hammanskraal.                                   
1.3    IHlelo lamaGadango lakhiwa ngeengaba ezine, kanti-ke isigaba sokuthoma saqedwa ukwakhiwa ngoSinyikhaba 2024 sabe sathoma ukuphakela amanzi kezinye iindawo zalapho.                                                                         
1.4     Ihlelweli linqophe ukuthi liqedelele leziingaba eziseleko ngekupheleni kwenyanga kaRhoboyi, kodwana elinamalanga wokuqedwa ahlukileko ngaphambi kwesikhatheso.                                                                                                              

2. Amagadango Wokulungisa Imiraro Yamanzi KuMasipala WeNdawo yeMfuleni    
                                                                                                                              
2.1  IKhabinethi ithole umbiko wendima ngokuphunyeleliswa komThetho weZenzelwa zaManzi  ngokwesiGaba sama-63 samagadango kaMasipala weNdawo yeMfuleni.  Sekusikhathi eside khulu kunomraro wesoriji etlelezela emizini endaweni yeMfuleni.                                                                 
2.2 UmNyango wezaManzi nezokuHlwengisa uhlelela ukusebenzisa imali engaphezulu kwamabhiliyoni ali-R7 eminyakeni elikhomba ezako le  ukulungisa iintjhijilo zamanzi ezigabhe indawo yeMfuleni, ekubalwa kiyo nokulungiswa nokuvuselelwa kobutsengelo bamanzi obukhona njenganje.                 
2.3 Yikulu indima esele yenziwe bekube gadesi, lapho kuvulwe khona amadreyini wesoriji abekavalekile, kwakhutjhwa amaphayiphu wesoriji amadala ebesele avuza kwafakwa amatjha, kwajanyiselelwa iinteyitjhi ezipompa isoriji, kwasizwa umasipala ngeenkoloyi, ngeenlori, ngama-TLB kunye nangokuvikeleka nokuhlwengeka komthangalasisekelo wamanzi.                    
2.4 Umsebenzi lo uwuphungule khulu umraro wokutlelezela kwesoriji  emizini yeMfuleni, kwaphunguka nomthamo wetlelezi yeensila ephuma ebutsengelweni bamanzi asilapheleko.                                                                                          

C.       Iinqunto ZeKhabinethi           
1.    Umtlamo WomThethokambiso WezamaPholisa (i-NPP)                                      
1.1.    IKhabinethi ivumele umtlamo onabileko womThethokambiso wezamaPholisa owethula amahlelo karhulumende wokulungisa itlhayelo yegunya leButho lamaPholisa wakwa-SAPS lokulwa nobulelesi.  I-NPP izakulungisa iintjhijilo ezinjengokutlhayela kwamapolisteyitjhi, imiraro yamandla  wokusebenza beyiqinisekise nokuthi umthangalasisekelo usekelwe ngamazinga wamambala.                                                                                                                                          
1.2.    Iimphakamiso eziqakathekileko zomthethokambiso ezenziwako kukwakhiwa kweendlela zobupholisa obenziwa ngamakghonofundwa nekhwalithi, umsebenzi wobupholisa wenziwe ngendlela ehle, kuphakanyiswe izinga lokwethenjwa kwamapholisa emphakathini, nokuthembana kwapholisa nomphakathi, kwakhiwe uburholi obunamandla nobunokuziphatha okuhle kwabarholi, ebaphathini neendabeni zokubusa nokulawula kuhle kwa-SAPS.                                                      

2.    UmThethokambiso Opheleleko Wezaboflayi  Bangekhaya               
2.1.    IKhabinethi ivumele umtlamo womThethokambiso oPheleleko  wezaboFlayi baNgekhaya kobana umphakathi uphefumule ngawo.                   
2.2.    Umthethokambiso lo ukhuthaza ukwakhiwa kwebubulo lezaboflayi elisebenza kuhle nangamandla aveza imiphumela emihle, elingajamelana namanye amabubulo wezaboflayi kilelibhoduluko elitjhuguluka msinyazana. Umthethokambiso lo uphakamisa amagadango wokwenza ngcono ukuphepha nokuvikeleka, nobungcono bemisebenzi yaboflayi, nemithangalasisekelo yamadoyelo waboflayi, nekhwalithi yendlela aboflayi abasebenza ngayo, hlangana nokhunye, ukube ngahlanye kuphakama ukuhluma komnotho. 
                                                          
3.    Ihlelo Eliqakathekileko Lezenjiwa ESewula Afrika                                                 
3.1.    IKhabinethi ivumele iHlelo lamaQhinga wokuLawula izeNjiwa eziQakathekileko eSewula Afrika (i-Critical Minerals Strategy for South Africa). Lelihlelo linqophe ukuphakamisa amandla welizwe emakethe yezenjiwa yephasini, khulukhulu izenjiwa eziqakatheke khulu ehlelweni eliphungula ukusilaphaza kweembaseli kunye nemahlelweni ilizwe eliwathatha ukuthi asebujameni obuhle, nakulinganiswa namanye.                            
Lapha-ke kubalwa ama-PGM, i-lithium, i-cobalt kunye nezenjiwa eziyivela kancani khulu ephasini, ekungizo eziqakatheke khulu kutheknoloji enjengeyeenkoloyi zegezi, igezi evuselelekako kunye namanye amahlelo aphungula ukusilaphazeka.                                                                                                               
3.2.    Iinsika eziqakathekileko zeqhingeli  ziqale khulu umsebenzi wokuthungatha nokuhlengwa kwezenjiwa; amasiso; nokubekwa kwemikhawulo; ukuhlalisa kuhle ngokuhlela ngobutjha imithetholawulo, kukhuthazwe amandla wokusungula kutheknoloji yeemayini; ukwakhiwa kwamakghonofundwa wabasebenzi; ukwenziwa ngcono komthangalasisekelo wezokuthutha neentlabagelo zakhona, nokukhuthazwa kwamasiso ngehlohlomezelo.                                                                       
3.3.    Ukudlula lapho, iqhingeli livuma ukuqakatheka kokusebenzisana namanye amazwe ukuthuthukisa ikghono namandla wekoro yezenjiwa yeSewula Afrika.                                                                                                                                

D.       Imithethomlingwa             
1.       UmThethomlingwa Wee-2025 OTjhugulula ImiThetho Yomkhaya               
1.1.    IKhabinethi ikuvumele ukwethulwa phambi kwePalamende  komThethomlingwa wee-2025 oTjhugulula imiThetho yomKhaya.  Amatjhuguluko la anqophe ukuqinisa amandla womthethosisekelo wemithetho yomkhaya abe aphakamise nokutjhugululwa komThetho wokweHlukanisa, we-1979 (umThetho 70 we-1979 ), umThetho  wePahla yabaNtu abaTjhadileko we-1984 (umThetho 84 we-1984) nomThetho wokuLamula eeNdabeni zokwaHlukana eziThileko we-1987 (umThetho 24 we-1987).                                                                                                            
1.2 UmThethomlingwa lo unqophe ukuvikela amalungelo womthethosisekelo wabantu abatjhade umtjhado ongahlanganyeli ipahla, khulukhulu amalungelo wabantu abasikazi, wokulingana, wokukghona ukuthola isizo lekhotho kunye namalungelo wabantwana.                        

2.    UmThethomlingwa Wokubuyiselwa Komuntu Ekhabo                                           
2.1.      IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende komThethomlingwa wokuBuyiselwa komuNtu eKhabo, kobanyana iPalamende kheyiwusebenze ukuya phambili.                                                             
2.2.      UmThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho wanje wokuBuyisela umuNtu eKhabo, we-1962 (umThetho 67 we-1962) esele waphelelwa sikhathi.  UmThetho wanje awukhambisana nomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996, ikambiso yanamhlanje yokubuyiselwa komuntu ekhabo, begodu unjalo nje awukhambisani nayo yoke ikambiso elandelwa emazweni ngamazwe kilokhu.                        
2.3.    UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa umtlamo womthetho wokunikela amandla ekuqotjhweni kwamaphandle abuyiselwe emakhabo nakabekwe amacala namkha nakalahlwe macala wobulelesi eSewula Afrika, ngokunjalo nokubuyiswa kwamaSewula Afrika nakenze amacala wobulelesi asemazweni wangaphandle,  nemibuso yamaphandle neenjamiso zamazwe ngamazwe.  Uhlathulula umsebenzi waboMarhistrada nekambiso ekufuze bayilandele lokhuya nakuqotjhwa iphandle libuyiselwa ekhabo ngoba lilelesile eSewula Afrika, begodu uqalelela nokubotjhwa  kwesikhatjhana, nokubuyiselwa lapho afuneka khona umuntu ofunwa mamazwe ngamazwe ngoba enze ubulelesi obunjengokurhayila abanye abantu elizweni lekhabo, obalekele amacala wezepi ekhabo, namacala aphula amalungelo wobuntu.                                                                                                                              

3.   UmThethomlingwa Wee-2025 OTjhugulula UmThetho WezokuSebenzisana NamaZwe NgamaZwe Emacaleni WobuLelesi                         
3.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende  komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wokuSebenzisana kwamaZwe ngamaZwe eeNdabeni zobuLelesi.                                                                                                                                                         
3.2.     Umnqopho womThethomlingwa lo kutjhugulula umThetho wokuSebenzisana kwamaZwe ngamaZwe eeNdabeni zobuLelesi (umThetho 75 we-1996) kobanyana kuzokuba nobungcono ekusebenzeni nekuphumeleleni ngokusebenzisana ngezomthetho eendabeni  zamacala wobulelesi.                                                                                            
3.3.     LomThethomlingwa uzokuqinisa ikambiso neendlela zokusebenzisana eendabeni zamacala wobulelesi emazweni ngamazwe, njengokubuthelelwa kobufakazi nokuthweswa kwesigwebo, hlangana kweSewula Afrika namanye amazwe.  UmThethomlingwa lo uzakubuye ulungise iindaba zomthetho eziphathelene nokubuyiselwa komuntu elizweni lekhabo kunye nokwemukwa kweenlelesi ipahla, imali nokhunye ezikuzuze ngobulelesi, bekudluliselwe lapho kufuze kuye khona.                                                                                                                                      

4.    UmThethomlingwa Wee-2025 WezokuThuthukiswa KwemiThombo YezeNjiwa                                                                                                                     
4.1 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2025 wezokuThuthukiswa kwemiThombo yezeNjiwa kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.                                                                                          
4.2  UmThethomlingwa lo unqophe ukuphakamisa ithemba labasisi ngokususa uburhiyarhiya bemibandela nangokunikela iqiniso lemithetholawulo lokudosa nokugodla amasiso.                                                               
4.3 UmThethomlingwa lo unqophe ukulungisa itlhayelo ekhona engeqakathekileko emithethwenilawulo, nekulungiseni ngokuhlela ngobutjha ikambiso yokukhupha amalayisense, nokuqinisekisa ukuthi  imihlomulo yeemayini yabiwa ngendlela elungileko, kukhuthazwe ukukhandwa kwepahla lapha ekhethu, kukhiqizwe nemabubulweni wekhethwapha ngokuqinisekisa ukuthi iyanda ipahla ehlaza esetjenzwa beyifike esigabeni sezinga eliphezulu lokuba yipahla engasetjenziswa khona eSewula Afrikapha.                                                                                                            
4.4 UmThethomlingwa lo uza nehlelo lendlela yokukhupha amalayisense wama-athizeni nemisebenzi emincani yeemayini, ngaleyindlela, kuzokuphakama ukuhluma komnotho.  Ukudlula lapho, amatjhuguluko la anqophe ukuqinisa izenzo eziphambana nomthetho ukube ngahlanye enza ukuthi kuzwakale kuhle, kukhanye ukuthi ukumayina ngokungemthetho akukavunyelwa, bekuqinisekiswe nokuthi kuneendlela zokuthotjelwa komthetho malungana nalokhu.                          

E.    Ukuqatjhwa    
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.                                                      
1.    UDorh. Mlungisi Bhekizizwe Gabriel Cele oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) emNyangweni wezeSayensi, zeTheknoloji nezaMandla wokuSungula.                                                                                    
2. UDorh. Sabelo Siyabonga Sandile Buthelezi oqatjhelwe isikhundla sokuba yi-DG emNyangweni wezePilo (kwelulwe ikontraka).                                         
3. UNom. Takalani Lucky Ramaru oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: UkweLuswa kwezezAkhamuzi  nokuSebenzisana ngamaHlelo emNyangweni wezezAkhamuzi  ngezobuPholisa  (i-Civilian Oversight and Strategic Partnretships at the Department of Civilian Secretarieat for Police Service.) 
4. UNom. Patrick Dlamini oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) eHlanganweni yezamaSiso wabaSebenzi bemBusweni  (i-PIC).                                                                                                                                  
5. UNom. Mokgema Mongane oqatjhelwe isikhundla sokuba yi-CEO ye-Ejensi eLawula ubuKhongozelo baManzi beNkomati-Usuthu (INkomati-Usuthu Catchment Management Agency).                                                                                
6. UNom. Ofentse Nthutang oqatjhelwe isikhundla se-CEO eBhodini yezaManzi i-Magalies Water.                                                                                           
7. Abaqatjhelwe iinkhundla zabanqophisi abelulekako eBhodini yeBulungelomali lezokuThuthukisa e-Afrika eseSewula:                       
(a)    UNom. Malemolla David Makhura; no
(b)    Mm. Lynette Milne.

F.       Iminyanya  

1.    Amakhonfrensi Ezako      
                                              
1.1    Ukusingathwa  Kwekhonfrensi YesiPhande Se-Afrika Yehlangano YamaPholisa Wamazwe Ngamazwe Alwa Nobulelesi (i-INTERPOL) Yehlandla Lama-27                                                                                          
(a) IKhabinethi ivumele i-SAPS ukusingatha iKhonfrensi ye-INTERPOL  yeHlandla lama-27  esiPhandeni se-Afrika ukusukela ngomhla wama-27 ukuyokukfika kumhla wama-29 kuRhoboyi 2025.                                                          
(b) Njengane i-INTERPOL inamalunga amamazwe ali-196, kanti-ke ukusingatha iKhonfrensi yesiPhande se-Afrika kuzakulekelela iSewula Afrika ukwakha ubudlelwano bokusebenzisana obuqine khudlwana nabanye abathobelisimthetho bekhonthinenthi ye-Afrika.                   
(c) Ukusingatha ikhonfrensi le kuvulela iSewula Afrika ithuba lokukhulumisana nokusebenzisana namanye amazwe we-Afrika ngeendaba eziqakathekileko zobulelesi. Lokhukubonisana kungaba namandla wokuphuma nesivumelwano sesiphande sokusikimela ingozi eya ngokuqina yobulelesi nobuphekula  behlanganyela yamazwe ahlukeneko. Zilinganiselwa ema-550 iimphathimandla zeenkhundla eziphakemeko zabathobelisimthetho ezivela emazweni ama-54 ekulindeleke bona bakhambele lekhonfrensi, kanti-ke lokhu kuzakuba nomphumela omuhle kezomnotho.                                                                                  

1.2    Ukusingathwa KweHlandla Lama-96 LomHlangano Ojayelekileko Waqobemnyaka (i-AGA)  We-INTERPOL ESewula Afrika                 
a) IKhabinethi ivumele ukusingathwa kwe-INTERPOL AGA eSewula Afrika ngomnyaka wee-2028  nokuya phambili.                                                                                                                           
b)Ukusingathwa kwale-INTERPOL AGA kunikela iSewula Afrika ithuba lokuveza uburholi bayo esiphandeni nemazweni ngamazwe.  Ukudlula lapho, ukusingatha i-AGA kuzakuba ligadango eliqakathekileko lokuqinisa ukuzimisela kwe-Sewula Afrika ngokusebenzisana nabanye esiphandeni sekhethwesi nemazweni ngamazwe  ekulwiseni ubulelesi.                                                                                                                                            
(c) Ukusingathwa kwe-AGA kubufakazi bokuzimisela kwelizwe lekhethu ukuthi lililizwe elincamileko ephasini ngokulwa nayo yoke imihlobo yobulelesi ephasini zombelele.                                                                                    

1.3    Ubujamo Bokulungela Ukusingatha Ikulumoboniswano Yezetuthuko Ebambelelako Yomthangalasisekelo (i-SIDSSA) 2025 ESewula Afrika                                                                                                                                                
a)     IKhabinethi ibikelwe ngokulungela kwelizwe ukusingatha umhlangano we-SIDSSA, emhlangano omkhulu wokusisela umthangalasisekelo, ozokuhlanganisa abasekelani ngobunengi, ekubalwa hlangana nabo nabasisi abaziinjamiso zeemali, ababethimthetho kunye nabanye abahlanganyeli abaqakathekileko, bazokukhambisa amasiso womthangalasisekelo weSewula Afrika.                                                                         
b)     I-SIDSSA 2025 izakutjengisa indima esele yenziwe ekuphunyelelisweni kweHlelo lomThangalasisekelo wee-2050 esele livunyelwe yiKhabinethi, imemezele amaPhrojekthi wamaQalontanzi ali-12 angaphezulu ukudlula amanye kunye namanye amaphrojekthi amanengana. Umhlangano we-SIDSSA lo uzokubanjwa ukusukela ngomhla wama-25 ukuyokufika kumhla wama-27 kuMrhayili 2025.       
        
2.    Amakhonfrensi Asingethweko                                                                                                                          
2.1    Ikhonfrensi Yeentimela E-Afrika        
2.1.1    ISewula Afrika iyisingethe ngepumelelo iKhonfrensi yeenTimela e-Afrika yehlandla lama-25, ebeyibanjelwe eJwanisbhege ngomhla we-13 nomhla we-14 kuMrhayili 2025, lapho ihlanganise  khona abajameli abangaphezulu kwee-5000 ebebabuya ekhonthinenthini yoke ye-Afrika, ebekukhona hlangana nabo nabajamele zeentimeleni nesiporweni, nezaborhulumende kunye nezabasisi.                                                                                     
2.1.2     IKhabinethi ikuthokozele ukubonisana ngokuphakamisa ikoro yeentimela ekhonthinenthini le, eyindlela ehle khulu nebambelelako yokukhambisa abantu nepahla, nephakamisa ukuhluma komnotho ngokukghonakalisa ukukhanjiswa kwepahla nemikhiqizo ehlaza.                          
2.1.3      Ikoro yeentimela yeSewula Afrika njenganje iphethene nomsebenzi wokuhlelwa ngobutjha ngokwenziwa kwamatjhuguluko anqophe ukwandisa ukusebenza kuhle nangendlela engabizi imali enengi.                              

2.2     IKhonfrensi YesiPhande Se-Commonwealth YeenKhulu ZeemPhathimandla Ezilwa NobuKhohlakali                        
2.2.1      ISewula Afrika iyibambe ngepumelelo iKhonfrensi yesiPhande ye-Commonwealth engeyeHlandla le-15 yeenKhulu eziLwa nobuKhohlakali, ebeyibanjelwe e-Cape Town hlangana komhla we-05 nomhla we-09 kuMrhayili 2025. Ikhonfrensi le ihlanganise iinkhulu zeenjamiso ezilwa nobukhohlakali ezivela kiwo woke amazwe we-Commonwealth e-Afrika.                                                                                                                        
2.2.2     ISewula Afrika ikhethelwe ukuba nguSihlalo weHlangano elwa nobuLelesi  i-Association of Heads of Anti-Corruption Agencies  ku-Commonwealth Africa kilethemu yee-2025-2026.  Isikhundla seSewula Afrika sokuba nguSihlalo ehlanganweni elwa nobulelesi sithungelelana nesokuba nguSihlalo we-G20.                                                                                              

3.    Iminyanya Yeenkhumbuzo                 
  
3.1    INyanga Ye-Afrika         
ISewula Afrika ihlanganyele nayo yoke ikhonthinenthi ye-Afrika ekugidingeni iNyanga ye-Afrika ngalenyanga kaMrhayili 2025, ngokuqalelela ngokukhethekileko iLanga le-Afrika elingomhla wama-25 kuMrhayili 2025.  Lokhu-ke kuletha ithuba lokukhuthaza ukwakhiwa kwe-Afrika ebumbeneko, kukhuthazwe amazwe we-Afrika ukuthi asebenzisane ngokulekelelana ukwenza ipilo yabantu bekhethu ibe ngcono, ngokukhambisana neminqopho ye-Ajenda 2063 yeHlanganisela yamazwe we-Afrika (i-AU) ngokuphumelela kwetuthuko yezomnotho ekhonthinenthini ye-Afrika.                                                                                  


3.2    INyanga Yokuvikelwa Kwabantwana                 
a) ISewula Afrika itjheja iNyanga yokuVikelwa kwabaNtwana ngenyanga kaMrhayili, ngaphasi kommongondaba othi: “Siyasebenzisana Ukuqeda Inturhu Ebantwaneni” njengengcenye yeHlelo lamaGadango wokuVikelwa kwabaNtwana amaLanga ama-365. Inyanga le izakuphela ngeVeke yokuVikelwa kwabaNtwana ukusukela ngomhla wama-29 kuMrhayili ukuyokufika kumhla we-05 kuMgwengweni 2025.                                                                                                                    
b) Woke amalunga womphakathi, ababelethi, abatjheji babantwana, abakhulisi babantwana nabotitjhere bayakhuthazwa ukuthi babike yoke imihlobo yokukhahlunyezwa kwabantwana, inturhu nesihluku abenziwa sona; koke lokhu akubikwe emapolisteyitjhi wendawo namkha kufowunelwe inomboro ethi:  08600 10111. Abantwana bakhuthazwa ukuthi bafowunele iNomboro yeFowuni yabaNtwana, ku-0800 055 555.                

3.3    ILanga LamaZwe NgamaZwe LomNtwana OmSana                                             
a)      ISewula Afrika izokutjheja iLanga lamaZwe ngamaZwe lomNtwana omSana ngomhla we-16 kuMrhayili 2025 ngaphasi kommongondaba othi: “Ipilo Yomzimba Nehlalakuhle Yomsana,” lapho kuqalelelwa khona ukukhula komsana emzimbeni, engqondweni, emoyeni nemahlangothini wokuphilisana nabanye emphakathini.                                                  
b) UmNyango wezeFundosisekelo uzokuhlanganisa iinzukulu ezintathu zabesana kuzokucocisanwa ngaphasi kommongondaba othi: “Abakade Bazibona, Ilutjha Nabesana,” bazokukhulumisana ngamaqhinga ezwakalako wokusekela ihlalakuhle yabesana, ukube ngahlanye kukhwezelelwa imithombo yamandla ekuzakuphakanyiswa ngayo amagadango abambelelako.                                                                                                    

4    Imilayezo          
1.    Silila Imbiko     
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:     

  • Abokhonstabuli Cebekhulu Linda (24), no-Boipelo Senoge (24), no-Keamogetswe Buys (30) abavelelwe yibangamatlhuwo ethethe imiphefumulo yabo emLanjeni i-Hennops, e-Centurion, esiphandeni sePitori.  Imizimbabo itholwe nowaka-Jan Mzwane, obekalilihlo lejarida lepolisteyitjhi ye-Lyttleton, khona esiphandeni se-Centurion,  kunye nomunye umuntu ekungakabukwaziwa ukuthi ngubani wakwasobani. Sibalilela imbiko bekhabo, ngokunjalo nabekhabo lika-Jan Mzwane.     
  • Umbikiindaba u-Aserie Ndlovu nomlinganakhe uZodwa Mdluli abagcine batholwe bangasekho lapho balahlwa khona, ngemva kobana bebasolo bafunwa ukusukela ngenyanga kaMhlolanja abacimela ngayo.      
  • Abantu abalithoba ababhubhele eMpangeni, KwaZulu-Natal, engozini yokutjhayisana kwelori neveni, yabafisela nokululama kwamsinya nalabo abalimeleko.     
  • U-Elona Sombulula, umtjhutjhisi weKhotho yesiYingi osese mutjha ngokubelethwa, obekasebenzela eKhotho kaMarhistrada weNgcobo, ojoyine i-NPA ngehlelo labatjhutjhisi abamafulufulu  ngomnyaka wee-2022. Bekabuye godu abe Mjaphethe weKhotho yesiPhande nakazakubanjwa ngunokufa ngaphambi kwesikhathi.                  

2.    Siyabathokozisa            
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:        

  •  Kumjubalali u-Akani Simbine othumbe ibanga le-100m ngemizuzwana eli-9.98 ku-Shanghai-Keqiao Diamond League e-China. U-Simbine akakabukwehlulwa ebangeni le-100m kilesizini.  
  • U-Akani Simbine ubuye wathumba nephaliswano lamadoda lebanga le-4x100m noBayanda Walaza, noSinesipho Dambile kunye no-Bradley Nkoana.  Basiqhema sokuthoma ukuthumba imendlela yegolide ePhaliswaneni lokuMukezana lePhasi ebelise-Guangzhou, e-China, baba siqhema esibe msinya khulu ephasini nonyaka.  
  • Esiqhemeni seSewula Afrika sokumukezana sabaSikazi sebanga le-4x400m, u-Shirley Nekhubuni, no-Miranda Coetzee, no-Precious Molepo kunye no-Zeney Van Der Walt – ngokuthumba kwabo imendlela yethusi ePhaliswaneni lokuMukezana lePhasi, eligijinyelwe e-Guangzhou, e-China, babeka irekhodi elitjha lelizwe.    
  •  Esiqhemeni sokuMukezana samadoda seSewula Afrika sebanga elima-4x400m – uZakithi Nene, u-Udeme Okon, u-Lythe Pillay noMthi Mthimkhulu – ngokuthumba kwabo imendlela yegolide emgimeni kaMamukezana   e-Guangzhou, e-China, esibeke irekhodi elitjha esimsinya khulu ephasini loke nonyaka.       
  • Ngalokhukusebenza kuhle kangaka okungaphezu kobuhle, iinqhema zekhethu zabomamukezana sezizitholele indawo ephaliswaneni leenKutani zama-Athletiki wePhasi elizokubanjwa  e-Tokyo ngekukhambeni komnyaka lo.  
  • Ku-Blitzboks ngokuthumba kwayo iphaliswano i-HSBC Sevens World Championship e-Los Angeles.
  • Esiqhemeni seSewula Afrika se-U20 kabaduna, ngokutjhitjhinga kwaso besiyokufika kuma-semi-final we-Africa Cup of Nations kuma-U20, ngahlanye sabe salungela nokuyokudlala emidlalweni ye-World Cup kuma-U20 eyokudlalwa ngoKhukhulamungu nonyaka.       
  •  Kumenzi wamafilimu uMurena Emmanuel Netshitangani ngokuthumba kwakhe unongorwana orhanyazelako i-Best African Film Award ku-World Film Festival e-Cannes, e-France, ngefilimu lakhe i-Lubunyu.
  • IKhabinethi ihlanganyele noMengameli Cyril Ramaphosa ekuthokoziseni u-Cardinal Robert Prevost ngokukhethelwa kwakhe esikhundleni sika-Pope, lapho azakusebenza khona ngesikhundla esithi Pope Leo XIV, ongu-Pope wehlandla lama-267 weBandla lamaKhatholika.             
  •  Kumtjhotjhozeli wedumo owayeligcwetha uDuma Nokwe ngokwethweswa kwakhe unongorwana we-Silika (Senior Council) nguMengameli Cyril Ramaphosa athokoza umsebenzi wakhe omuhle okubabazekako awenzela/awutjhiyela isitjhaba selizwe lekhethu.      


Imibuzo ingathunyelwa:
 kuMma. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende.                
INomboro Yomtato:    083 653 7485.
 

Share this page

Similar categories to explore