Sitatimende Se-Lekgotla LeKhabhinethi langeNgci 2016

IKhabhinethi ibambe Lekgotla layo kusuka mhla ti-16 kwaya kumhla ti-19 Ingci 2016 eSefako Makgatho Presidential Guesthouse ePitoli.

NgeNgci 2016 i-Lekgotla leKhabhinethi lebeyihlanganisa libanga lelisemkhatsini lethemu yaHulumende Lowatsatsa Lulawulo nga-2014.

I-Lekgotla leKhabhinethi ihalalisele bantfu baseNingizimu Afrika ngekubamba Lukhetfo Lwahulumende Wasekhaya lolunekuthula, lolukhululekile nalolungavunihlangotsi lolube mhla ti-(3) Ingci 2016.

I-Lekgotla yenteke engcikitsini yesimo semnotfo lesichubekako lesingekho ezingeni lelihle kakhulu lesitsikametwa tintfo letinyenti tangekhatsi netangephandle, kanye nekwesatjiswa kwesilinganisosikweleti setfu lesibaluleke kakhulu lokungumahlalakhona.  

I-Lekgotla yente litfuba lekutsi iKhabhinethi ibuyekete kufezekiswa kweluhlelo lwaHulumende lwekusebenta yabuye futsi yaniketa tifundvo letibaluleke kakhulu tekufezekisa ngelizinga lelincane kepha lelibaluleke kakhulu lweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, lolusisekelo seLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini lwanga-2014-2019.

Kutsetfwe tincumo leticinile tetinhlelo letentekako letitawubeka ezingeni lelisetulu Luhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini  lwanga-2014-2019 kanye neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica. Letinhlelo tidzinga kutsi yonkhe imikhakha, kufaka ekhatsi hulumende, tinhlangano temmango, emabhizinisi kanye netinhlangano tetisebenti, kutsi kukhwicwe emasokisi futsi kubanjiswane kute kucinisekiswe kutsi sisonkhe sibeka iNingizimu Afrika esimeni sekutfutfuka kwetenhlalo lokungenamkhawulo kanye nasemzileni wekutfutfuka kwemnotfo.

Sekuhlelwe kwabuye futsi kwemiswa ngemumo emasu ekujulisa kufezekisa kulomnyakatimali lolandzelako, lokuphindze futsi kwente hulumende kutsi akwati kwenta Luhlakamsebenti Lwekusebentisa Imali Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTEF) kutsi luhambisane neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica.

I-Lekgotla leKhabhinethi igcile kumikhakha lebalulekile lesitfupha:

1. Wekucala, kukhulunywe ngeluhlatiyomnotfobanti lwasekhaya nelwemave angaphandle ngekwenta tiphakamiso letichubekako tekuhlanganisa malingena kanye nemnotfo kulomnyakatimali lotako kanye naleminye lelandzelako. Loku kwente IKhabhinethi kutsi ikwati kubona kukhula kwemnotfo wayo kanye netincumo tamalingena ngekhatsi kwengcikitsi yemnotfo wemave emhlaba.

1.1. Kuvuka kwemnotfo wemave emhlaba kusalindzeleke kutsi kube nemandla kepha ngekwelizinga lelincane kunalelo belilinganiselwe phambilini, njengobe kuphuma kwe-Britain kwiNhlangano yeMave ase-Europe (i-EU) – i-Brexit - kunemtselela lomubi ekukhuleni kwemnotfo wemave emhlaba. Emave- e-Afrika laseningizimu ye-Sahara akhombisa timo letiyinsayeya temnotfobanti lapho iminotfo yayo lemikhulu itilungisa kute ihambisane nelizinga leliphasi lekukhicitwa kwemkhicito.

1.2. Letinye tingoti letikhona tifaka ekhatsi kuba sengotini kwenchubo yekubhanga yemave ase-Europe; kusimama kwetemnotfo temave lasafufusa; kute lutinto lwetepolitiki etifundzeni letehlukahlukene temhlaba, tingoti telitulu netemphilo

1.3. Luhlakamsebenti lwethemu lesemkhatsini lugcina kuzuza kwemmango kuchubekela embili ngalokungenamkhawulo kusimo semnotfo lobutsakatsaka. Hulumende uyachubeka nekutinikela ekuhlangabetaneni nemigomo yakhe yamalingena yethemu lesemkhatsini futsi loko utakutsatsela tinyatselo letengetiwe ngekuya kwesidzingo sesimo.

1.4. Kutinikela kwembuso kwesikhatsi lesitako kutawuya ngekulungiswa lokumiselwe kubuholi lobunemandla lobuphumelelako, kanye nekuhlanganyela kwemkhakha lotimele.

2. Wesibili, i-Lekgotla leKhabhinethi liphindze labuyeketa kufezekiswa kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica kutsi akhulise umnotfo weNingizimu Afrika lokwamenyetelwa nguMengameli Jacob Zuma eNkhulumeni yakhe Yebunjalo Belive yangeNdlovana 2015.

2.1. Bekugcilwe etinhlelweni letibalulekile kanye nemiklamo letawujulisa kufezekiswa kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica kulomnyakatimali lolandzelako. Loku kuholele ekwemukelweni kwemiklamo lebalulekile lenemtselela lomkhulu yalomnyakatimali  lolandzelako nekwendlula lapho lohlose kuba nemtselela lomuhle emnotfweni ngekutsi kuvulwe tigwadluli letibalulekile.

2.2. IKhabhinethi itsetse tincumo letibalulekile kute kutsi itfole kufezekiswa lokunemtselela lomkhulu kweLuhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (i-IPAP) kufaka ekhatsi:

  • Kutsi Litiko Letemabhizinisi Ahulumende kanye neMgcinimafa Wavelonkhe kutawuhlanganisa kutsengwa kwetitimela kube kusikhungo sinye (iTransnet) kute kutsi kucinisekiswe kwenela kanye nekuhambisana nenchubomgomo yekutsengwa kwetimpahla talapha ekhaya.
  • Kuphetsa kubukwa kwetinikamdlandla tebhizinisi kucinisa timo kanye nekutfola tinsita letilingene imali lekhokhwako kute kwentiwe kancono kutfutfuka lokungukhukhulelangoco.
  • Tibalobalo letimayelana nekuhweba letentiwe Libhangesilulu leNingizimu Afrika, Umgcinimafa Wavelonkhe, i-SARS kanye neLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-Stats SA) kutawubona kubuye futsi kubambe kuphuma nekungena kwemali lokungekho emtsetfweni.
  • Kungenisa tichibelo temtsetfo kute kufezekiswe inchubomgomo yekubekwa eceleni kwe-30% (Umtsetfosivivinyo Wekutsenga lomusha lowentiwe nguMgcinimafa Wavelonkhe) ngeNdlovulenkhulu 2017 kanye nekukhulula emandla emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nalamancane kakhulu (ema-SMME), emabhizinisi elubanjiswano kanye nemabhizinisi asemalokishini nasemaphandleni.
  • Kufezekisa Imitsetfosimiso Yekutsenga Lenconotwako lemisha ekupheleni kweNgci njengesinyatselo sesikhashana salokungenelela lokunemandla.

2.3. Hulumende utawuchubeka nekugcila emikhakheni lecasha abantfu labanyenti, kufaka ekhatsi sidzingo setindlelanchubo letinyenti letehlukahlukene tekwesekela lifutse lelikhulu emisebentini, njengekusebentisa tinhlelo tetfu tetinikamdlandla, emkhatsini walokunye: tembatfo, emayadi, tikhumba kanye nekwengetwa kwemanani eticatfulweni; kuchutjwa kwetilimo kanye netinsita tekuchuba emabhizinisi.

2.4. Kungenelela ngemphumelelo kweMnotfo Waselwandle kutawucinisa futsi kukhulise imiklamo kute kutsi kukhuliswe tekuvakasha taselugwini naselwandle kute kutsi kwakheke imisebenti lebonakalako.

2.5. Kute kusonjululwe insayeya yemandla kulelive, Litiko Letemandla litawuphetsa Luhlelo Lwemandla Loluhlanganisile kanye neLuhlelo Lwemcebo Loluhlanganisile Lwagezi ekupheleni kwa-2016 kwenta kutsi kube nekuciniseka ngentsengo yagezi kanye nelutjalomali ekuphehlweni kwawo.

2.6. Likomidi Letindvuna teLutjalomali, Sihlalo walo lekunguMengameli Jacob Zuma utawuhlanganisa imiklamo yelutjalomali lenge-40 kuye wonkhe hulumende. Lemiklamo lenge-40 ifaka ekhatsi kukhicitwa kwetilimo kanye nemapaki ekulima, emandla nesakhiwonchanti, kukhicita kanye nemiklamo yetinsita. Lemiklamo lena yakhetfwa ngenca yekutsi inelifutse lelikhulu letemnotfo lelichumene neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica; itawucala kwentiwa kuleminyaka lemibili letako; futsi itawukwati kuphehla lutjalomali loluchubekako kanye netinzuzo temmango.

2.7. Litiko Letekuhwebelana Netetimboni litawuphetsa lisukuhlela lekusabalalisa tebucwepheshe letentiwe kuleli ekupheleni kwa-2016. Ngetulu kwaloko, Litiko Letesayensi Netheknoloji kanye neMgcinimafa Wavelonkhe batawutfola timali letengetiwe tekuchubela embili ngalokungenamkhawulo kanye nekukhulisa Sikhwama Salokusha Semkhakha ngekusebentisa Sikhwama Sekwelekelela Kuncintisana Kwemnotfo.

2.8. Kuyachutjekwa nekubeka konga emanti embili kanye nekunciphisa kulahleka kwemanti. NgeNyoni 2016, kutawupetfwa tivumelwano nabomasipala labalahlekelwa ngemanti kakhulu, kuchutjwe ludzaba lekufaka lokutawumelela  titfunywa, nendlela yekusita ngetimali lecacile nayo ifanele kutsi iphetfwe.

2.9. Mayelana nekusheshisa kufezekiswa kweLisu Lekuchumanisa laseNingizimu Afrika kuchumanisa tikolwa, tikhungo tetemphilo kanye nemahhovisi ahulumende, kutawuphetfwa kubuye kuvunywe Inchubomgomo Yethekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT). Kutawusungulwa Licembu Lelikhetsekile Le-inthanethi Lesheshako kute kusheshiswe kufezekiswa Inchubomgomo ye-ICT.

3. Wesitsatfu, Ikomidi Lebaphatsi (i-MANCO) Lekhomishini YaMengameli Yekucondziswa Kwesakhiwonchanti (i-PICC) yetfule ku-Lekgotla umbiko losezingeni lelisetulu lomayelana nekufezekiswa kweluhlelo lwekutfutfukisa sakhiwonchanti lwavelonkhe kanye netinhlelo tekufezekisa sakhiwonchanti lesicinile kulomnyakatimali lolandzelako kanye naleminye lelandzelako. Umsebenti wale-PICC uhambisana kakhulu neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica.

4. Wesine, kwetfulwa umbiko lofinyetiwe lomayelana nenchubekelembili yekufezekiswa Kweluhlaka Lwendlelaliso Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) lwanga-2014-2019, lebeyigcile ekubuyeketweni kwetintfo letibalulekile te-MTSF 2014-2019 kute kutsi kwentiwe ncono kufezekiswa emnyakenitimali lolandzelako.

4.1. Ngesikhatsi kusabongwa umsebenti lesewentiwe kute kube ngumanje kuloLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, kwaphindze futsi kwemukelwa kutsi kufezekiswa lokusheshako kuyadzingeka kute kutsi kwentiwe kukhula kwemnotfo kutsi kube ncono.

4.2. Kutawentiwa luhlelo lwekusebenta lolutawucinisekisa kusetjentiswa kwemali lokukhulu kusakhiwonchanti samasipala nekugcinwa sisesimeni lesifanele kanye nekucinisa kulawulwa kwemphahla yemali ngendlela lefanele kutawubuye futsi kufezekiswe  kukhulisa sikhatsi sekubakhona kanye nelizinga lelihle lesakhiwonchanti setfu.

4.3. IKhabhinethi incume kucalisa inchubo yavelonkhe yekukhulumisana kuboniswane ngeSivumelwane Sekusebesentisana lesisemkhatsini wetisebenti, emabhizinisi kanye nahulumende kuphehlwe kukhula kwemnotfo kubuye futsi kuncishiswe lizinga lekulahleka kwemisebenti.

5. Wesihlanu, lokungetulu kunako konkhe kuhlambisana kwe-MTEF neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica, Umgcinimafa Wavelonkhe kanye neLitiko Lekuhlela,  Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende letfule tincomo talo mayelana nemsebenti lowentiwe emnyakeni lowendlulile kute kutsi umcombelelo wavelonkhe uhambisane neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica kanye neLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) lwanga-2014-2019.

5.1. Hulumende sewukhombe isethi yetintfo temcombelelo letifanele kutsi tibekwe embili nga-2017/18 letigcila ekugcineni kusetjentiswa kwemali yesakhiwonchanti, kucinisa kwesekelwa kwemakhono kanye nekugcina emazinga mbamba ekusebentisa imali kulabaphuyile.

5.2. Umsebenti wekubona emakhono nekonga kulelibanga lemnyaka lelisele le-MTEF utawuchubeka.

6. Wesitfupha, i-Lekgotla yabuyeketa inchubekelembili leseyentiwe kanye netinyatselo letilandzelako ekulungisweni kwetinkampani tembuso (ema-SOC) kusukela kwahlangana  i-Lekgotla leKhabhinethi ngeNdlovana nga-2015. Loku kungekuya kwendzima lebalulekile ledlalwe ngema-SOC ekuntjintjeni kwemnotfo lokunemandla lokukhulunywe ngako eluhlelweni lwaHulumende Lowatsatsa Lulawulo nga-2014.

6.1. Kufezekiswa kweluhlelo lwekuzitsisa kuchubeke ngemazinga lahlukahlukene. Kuciniswa kwebuholi kute kutsi kuncishiswe sikhatsi sekwetfula imiphumela kusachubeka nekuba ngulokubalulekile.

6.2. I-Eskom izitsiswe kabanti lapho khona kusebenta kwayo kanye nekwetimali sekuncono.

6.3. Likomidi LetiNdvuna litawuchubeka lengamele tingenelelo letitsite talamanye ema-SOC  lali-(13).

6.4. I-Lekgotla ibeke embili kuphetfwa  kweModeli Yekutsengisa Amasheya, lokutawutsatselwa kulo lwatiso lweluhlakamsebenti lwemtsetfo wekulungiswa kwema-SOC ngaLweti 2016.

6.5. Kutawuphindze futsi kucale umsebenti wekusungula Umkhandlu WaMengameli Lotawuchumanisa Ema-SOC lokutawenta tintfo letifanele tinakwe nguMengameli Zuma ekutsatseni tincumo letibalulekile kanye netingenelelo kwakha ema-SOC ladlala indzima yekuletsa tingucuko kumbuso lotfutfukako lonelikhono.

Tincumo netinhlelo teLekgotla leKhabhinethi titawesekela ticinise kufezekiswa kweluhlelo lwahulumende lwekusebenta tibuye futsi tinikete umdlandla nekutetsemba kutsi iNingizimu Afrika isemzileni wekutfutfuka kwenhlalo lokuchubekela embili ngalokungenamkhawulo kanye newekukhula kwemnotfo.

7. Umngcwabo Lokhetsekile Lochutjwa Ngumbuso

7.1. IKhabhinethi iyadzabuka ngekwendlula emhlabeni kwalobekadze ayiNdvuna yeTemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika phambilini, Umfundzisi Arnold Makhenkesi Stofile. Njengesishoshovu setepolitiki lesisigayigayi, bekahlanganyela kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, kutinhlangano letehlukene tetifundza, tavelonkhe kanye netemave emhlaba.

7.2. Mengameli Jacob Zuma umemetele kutsi Umfundzisi Stofile utawubekwa endlini yakhe yekugcina ngekweLisiko leMngcwabo Lokhetsekile Lochutjwa nguMbuso ngekwemibandzela yeMkhakha we-2 weMingcwabo Lekhetsekile Lechutjwa nguMbuso Wavelonkhe kanye neNchubomgomo Yemingcwabo Lekhetsikile Lechutjwa nguMbuso Wesifundza. Lapho sikhumbula lomholi lomkhulu welive letfu, inkonzo yekumkhumbula lesemtsetfweni yeMfundzisi Stofile longasekho emhlabeni ibanjwe lamuhla, ngensimbi ye-11 ekuseni e-Abbotsford Christian Centre e-East London. Mengameli Zuma ukhiphe sicondziso sekutsi Umjeka Wavelonkhe ufanele kutsi uphepheteliswe emkhatsini kuwo onkhe emapali ekuwuphaphisa eRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika yonkhe ngelilanga lemngcwabo.

7.3. Umfundisi Stofile longasekho emhlabeni utawubekwa endlini yakhe yekugcina ngenkonzo yemngcwabo yekumphekeletela letawube ibanjelwe eNyuvesi i-Fort Hare lapho bekanguShansela khona, ngaLwesine mhla tinge-25 Ingci 2016 e-Alice, esifundzeni saseMphumalanga Kapa. Mengameli Zuma utawetfula inkhulumo yekuvalelisa emngcwabeni weMfundzisi Stofile longasekho emhlabeni.

Sendlulisa emavi etfu endvudvuto emndenini wakhe nakubangani ngalesikhatsi lesibuhlungu nalesimatima.

Lala Ngelucolo Babe Stofile.

Imibuto ingacondziswa ku:
Donald Liphoko
Tinombolo Tekutsintsana: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore