SICHEME SEMKHAKHA WETEMNOTFO, TEMISEBENTI KANYE NEKUTFUTFUKISWA KWESAKHIWONCHANTI SITATIMENDE SEBETINDZABA

Tindvuna kanye Nabosekelatindvuna
Bacondzisi-Jikelele
Malunga Ebetindzaba
Batfu bakitsi

Ngiyanibingelela ngiphindze nginemukele kulesicelu sebetindzaba Sesicheme Semkhakha Wetemnotfo, Temisebenti kanye Nekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti (ESEID).

INingizimu Afrika ivume Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP) kanye Nembononchanti 2030 kute kwakhiwe imphilo lencono yato tonkhe takhamiti tayo emmangweni lohlanganisile. Sesengce sikhatsi lesingumnyaka wekwetfulwa kwe-NDP; endleleni yekunonophisa kukhula kutemnotfo kanye nasekusombululeni tinsayeya letintsatfu tekungasebenti, buphuya kanye nekungalingani.

Nitawukhumbula kutsi Mengameli Jacob Zuma wamemetela Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica kute kukhutsatwe kutfutfuka kuphindze kusungulwe nemisebenti ngesikhatsi etfula Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) mhlaka 11 Indlovana 2015. Mengameli Zuma uphindze waniketa umbiko wenchubekelembili kubetindzaba mayelana neLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica ngesikhatsi Inkhulumo yakhe Yasemkhatsini Kwemnyaka mhlaka 11 Ingci 2015.

Luhlelo Lwemaphuzu Layimfica, lena lekungenelela kwalo kukukhatsateka lokukhulu kweSicheme Setemnotfo, lwakhiwe ngenhloso yekunonophisa kukhula kwemnotfo kanye nekwakha imisebenti, ngekwenta loku ekhatsi kwalokunye, kugucula temnotfo kanye nekwenyusa kusisa. Letinhlobo letintsatfu tekungenelela – lokukungenelela lokucondzisa imisebenti, lokwesekelako kanye nalokufinyetako – kwentelwe kutsi kusebente ngekubambisana kute kukhuliswe umnotfo.

Lokuhamba embili lokufinyetako kweLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica kwakha kusebentisana lokucinile nalokusimeme nemkhakha wangasese.

Lesicelu sebetindzaba sengeta embikweni wenchubekelembili waMengameli ngekutsi sinikete lwati lolugcwele siphindze sinikete litfuba lekucocisana mayelana nekwetfulwa kwekungenelela lokuhamba embili lokuyimfica.

SIMO SETEMNOTFO

Umnotfo wemhlaba uyachubeka nekubukana nebumatima. Umnotfo wemhlaba ukhule ngemaphesenti langu-3.4 nga-2014. Labasembili ekuhwebelaneni neNingizimu Afrika batfole kwenyuka kwetemnotfo lokwehlukene. Bunye baseYurophu (i-EU) bukhule ngemaphesenti langu-0.9 kantsi iJapani yehle ngeliphesenti le-0.1. Kepha, i-Afrika lese Sub-Saharan ikhule ngemaphesenti la-5 kwatsi iMelika yakhula ngemaphesenti la-2.4. umnotfo wase-China uyachubeka nekwehla lokhombisa kwenyuka ngemaphesenti la-7.4. Linani lempahla yelitjensimbi, emalahle, iplathinamu kanye nawoyela lisesengaphasi kulamanani lasetulu anga-2008. Lokwehla kakhulu enanini lawoyela emaveni emhlaba kuletse inzuzo eNingizimu Afrika kodvwa kutakwehlisa kukhula emaveni ase-Afrika lakhicita woyela lokungito tindzawo letisembili iNingizimu Afrika letfumela kuto imikhicito yayo.

Ngalokuphelele, simo semhlaba wonkhe sisenekungabata ngetibiketelo temikhicito yasekhaya lokubuyeketwa ngekuya phasi Sikhwama Semali Yemave Emhlaba (i-IMF). INingizimu Afrika ngete yancika ekukhuleni kwemhlaba ekukhuliseni umnotfo wayo ngemabhizinisi asekhaya. Lesimo setemnotfo wemhlaba sehlise kutetsemba kubemabhizinisi nakubatsengi emnotfweni wasekhaya.

INingizimu Afrika iyachubeka nekubukana nebumatima kutemnotfo. Kepha, hulumende ucaphele ngelitsemba kutsi umnotfo utawubuyela ukhule kakhulu ngekubuyela ekuphakelweni kwagezi kahle lokwentiwe ncono kanye nangemitamo lecinile yahulumende yekukhulisa emazinga ekusisa.

Hulumende uyawujabulela Umbiko Wenkundla Yetemnotfo Wemave Emhlaba lemayelana neTekuchudzelana, lokungumbiko loveta kutsi iNingizimu Afrika yenyukele endzaweni yesikhombisa yaba yema-49 emaveni la-140 Eluhlwini Lwemave Emhlaba kuTekuchudzelana.

NgeNgci 2015, Mengameli Zuma wemukele umbiko weSimo Sabomake Emnotfweni saseNingizimu Afrika. Lombiko uvete sidzingo sekungenelela ngalokuphelele kute kugcugcutelwe kuhlonyiswa kutemnotfo kwalabasikati eliveni lonkhe, kantsi  kutawucala ngeLuhlelo Lwemaphuzu Layimfica kanye nemitamo ye-Operation Phakisa.

Lombiko usisekelo sekugcugcutela kuhlonyiswa kwalabasikati kutenhlalomnotfo nekulingana ngekwebulili, kanye nekuchubekisela embili emalungelo abo eluntfu.

Hulumende ukubeke embili kusetjentiswa kwematfuba laletfwa kusisa kwemkhakha wangasese eluhlelweni lwekwakha sakhiwonchanti, emkhakheni wekukhicita kanye naseMnotfweni Waselwandle, ngekwesekwa ngumkhankhaso we-Operation Phakisa.

Umkhankhaso we-Operation Phakisa uyindlela yesimanjemanje nalosembili wekugucula tinhlelo letisacatjangwa tibe yimiphumela lephatsekako ngekusebenta ngekutikhandla kanye nangekubambisana. Ngekusebentisa umkhankaso we-Operation Phakisa, hulumende uhlose kucalisa kancono tinhlelo letibekwe embili, ngekushesha nangendlela lephumelelisako.

LWATI LWAKAMUVA MAYELANA NENCHUBEKELEMBILI LESEYENTIWE EKWETFULWENI KWELUHLELO LWEMAPHUZU LAYIMFICA

Hulumende usebentela ekwetfulweni kuphakelwa kwagezi ngalokwetsembekile kute kucinisekiswe kutfolakala kwagezi esinkhatsini sanyalo kanye nasesikhatsini lesitako, lokuyintfo letawuletsa kukhula kwemnotfo.

  • Mhlaka-30 Ingci 2015, Mengameli Zuma wavula ngalokusemtsetfweni yinye yemayunithi lasitfupha laphehla gezi eSiteshini Sagezi iMedupi eLephalale eLimpopo, lokuyiyunithi lefaka gezi longemamegawathi la-800 esikhungweni sagezi velonkhe.
  • LeSiteshi Sagezi iMedupi sitawengeta emamegawathi la-4 764 esikhungweni sagezi saka-Eskom nasewuphotfuliwe umsebenti wekwakhiwa kwaso kantsi lesiteshi sitakuba siteshi lesiphehla gezi ngemalahle lesikhulu kunato tonkhe emhlabeni. Ngetulu kwaloko, lesiteshi sitakuba ngulesinye setiteshi letine letiniketela ngagezi ngalokuchubekako naletipholiswa ngemoya, letakhiwe baka-Eskom kuleminyaka le-20 leyengcile, ngemuva kwetiteshi i-Kendal, Majuba kanye neMatimba.
  • Umklamo waseKouga, lodle imali lengemarandi latigidzigidzi letimbili, utawuniketela ngagezi lovuselelekako lotawuphakela gezi etindlini letingafinyelela e-50 000, kantsi loku kutakwengeta emandleni agezi lamasha nalamakhulukati lafakwa ngugezi welilanga kanye nagezi wemoya esikhungweni sagezi kuvelonkhe. Umtsamo wagezi lophakwelwa yimiklamo le-37 yeluHlelo Lwebakhiciti Bagezi Lovuselelekako Labatimele (i-REIPPP) uchubekile nekukhula kantsi futsi lemiklamo ifaka gezi longetudlwana nje kancane kwemamegawathi la-1 500 esikhungweni sagezi savelonkhe. Emtamweni wekukhutsata kukhula kwesibalo setikhungo takuleli letiKhicita Gezi Welilanga Ngekusebentisa Tibuko Netingilazi Letisondzeta Imisebe Yelilanga (i-CSP) ngaphasi kweluhlelo lwe-REIPPP – njengesinyatselo sekucala sekufezekisa loku – Litiko Letesayensi Nethekhinoloji (i-DST) selisungule sikhungo sekulinga (i-pilot facility) saloluhlobo lesitawukhicita gezi welilanga, lokusikhungo lesakhiwe ngalokwehlukile lesingafani naletinye, lesisebentisa imishini lesembili nalemincane lenetibuko netingilazi letisondzeta gezi welilanga, kute kuncishiswe tindleko.
  • Kamuva nje, siphotfule umsebenti wekukhetfwa kwalabo labalungele kunikwa umsebenti nakukhetfwa tinkampani letitawusebenta ngaphasi kweluHlelo Lwemiklamo Lemincane Yebakhiciti Bagezi Labatimele (gezi longemamegawathi langu 1 – 5 MW), lokuhloswe ngalo kwelekelela bakhiciti labancane kutsi bakwati kutfola lwati nesipiliyoni semsebenti ekutfutfukisweni kwemiklamo kuphindze kwentiwe nemitamo yekugcogca timali tekuchasa imiklamo lefana nalena.
  • Kamuva nje, ati-21 284 emakhaya lachunywe eluhlwini lwagezi kanye nala 7 761 lachunywe gezi longakachunywa eluhlwini lwavelonkhe ngendlela yethekhinoloji.
  • Litiko Letesayensi Nethekhinoloji liphotfula lishadi lagezi wemvelo lelikhombisa gezi longaphehlwa ngekusebentisa tinsalela tetitjalo/emahlatsi/timvitsi tetingodvo kanye nemfucuta yemvelo eveni lonkhe. Lenchubomgomo kanye nelithuluzi lekwesekela sincumo sekusisa kuhloswe ngayo kucinisekisa kutfolakala kwagezi lowenele kuleli kanye nekukhulisa emazinga ekutfolakala kwagezi, kantsi loku kutakwetfulwa ngembi kwekuphela kwalomnyakatimali. Lelishadi liniketela ngemininingwane lephatselene nekutsi tinsita tagezi wemvelo tisondzele kanganani kusakhiwonchanti semandla agezi kanye nemininingwane yetindzawo letingakwati kutfola gezi ngendlela lefanele. Lelishadi liphindze liniketele ngenkhomba yematfuba emsebenti langavuleka emsebentini wekuvuna nekugucula imfucuta yetitjalo ibe ngugezi.  
  • Umsebenti wekwakhiwa kweTikhungo letimbili Tagezi Lohlanganisile (ema-IEC) eBushbuckridge kanye naseNkomazi esifundzeni saseMpumalanga usesigabeni sekuhlela kantsi kulindzeleke kutsi kuphotfulwe ngeNdlovulenkhulu nga-2016.
  • Ngalokuvamile, Sikhungo Sagezi Lohlanganisile sicasha bantfu labasebenta ngalokugcwele labangafinyelela e-30, kantsi balekelelwa tisebenti tematoho. Tisebenti tematoho kanye naleticashwe ngalokugcwele ngesikhatsi sekwakhiwa kwaletikhungo titawutfola litfuba lekuceceshwa, lokuyintfo letawubalekelela kutsi bakwati kutfola umsebenti kuletinye tinkampani ngaphasi kwalomkhakha.

Sekwentiwe inchubekelembili lebonakalako ekuvuselelweni kwetekulima, nasemkhakheni wekuhlelwa kwemikhicito yetekulima kanye nekuhlelwa kabusha kwemhlaba

  • Luhlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetekulima lubuyeketiwe ngenhloso yekucinisekisa kutsi lukhutsata kuvulwa kwematfuba emsebenti, futsi lugcugcutela kukhula kwemnotfo, nemali lengenako etindzaweni tasemakhaya, nekusisa, umkhicito, kanye nemkhicito lotfunyelwa emaveni angephandle kanye nekutfutfukiswa kwetifundza tase-Afrika.
  • Uyachubeka umsebenti wekutfutfukiswa kwemaPaki Etekulima la-44 kuto tonkhe tifundza takuleli letiyimfica. Esifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga kunePaki Yetekulima yinye leselikulungele kwetfulwa. Sekutfutfukiswe tinhlelo tekukhicita, leseticalile kusebenta eveni lonkhe ngenhloso yekucinisekisa umkhicito losetulu emikhakheni lesekela emaPaki Etekulima. Litiko Letesayensi Nethekhinoloji liphishekile lenta lucwaningo lekulinga nekuhlola kutsi tingaba yimphumelelo yini tikhungo tekuvumbulula lwati lolusha kanye netindlela tekusebenta letinsha kutekulima, letitawelekelela kutfutfukiswa nekusatjalaliswa kwethekhinoloji lokufanele lobutawusetjentiswa emaPaki Etekulima.
  • Kusukela ngaMabasa kuya kuNhlaba 2015 kunebakhiciti labancane laba-12 221 labasekeliwe ngekutsi baniketwe teluleko, kuceceshwa, lwati lwekwenta umsebenti kanye nesakhiwonchanti. Ngetulu kwaloko, kunemapulazi la-36 laniketwe lusito ngephasi kweluHlelo Lwekuniketwa Kabusha Lusito Lwetimali kanye Nekutfutfukisa.
  • Litiko Letesayensi Nethekhinoloji liphishekile lisungula inkundla yekukhicitwa kwakolo kute kwesekelwe kutfutfukiswa kanye nekusetjentiswa kwetindlela tethekhinoloji letinsha ekukhicitweni kwetitjalo, letitawuhlomulisa balimi labasakhasa kanye nebalimi lasebatfutfukile. Kunetinhlobo tetitjalo letinsha letitawukhicitwa ngembi kwekufika kwa-2020 ngenhloso yekwesekela kutfolakala kwemkhicito lomuhle kanye nekucinisekisa kutfolakala kwekudla lokwenele. Litiko Litiko Letesayensi Nethekhinoloji liphindze lesekela umklamo lobitwa nge-Eucalyptus Genome Project, lekungumklamo welucwaningo lwekuvisisa bunjalo nekwakheka kwetihlahla eNingizimu Afrika. Lomklamo ugcile ekukhonjweni kwetici netimphawu letilusito letisheshisa tiphindze telekelele kukhicitwa kwetihlahla ngendlela leletsa imiphumela lemihle. Lomklamo unawo emandla ekukhulisa kuncintisana kulemboni ngenca yesimo sekwakheka kwetihlahla kanye nesimo semakhemikhali etihlahla kanye nelikhono letihlahla lekumelana netifo, ngenhloso yekwesekela imboni yetemahlatsi neyemkhicito welukhuni kanye neliphepha, kuphindze kukhuliswe umnotfo, kuvulwe nematfuba emsebenti.
  • Lisu Lekugunyatwa Kabusha kwetindzawo temahlatsi taseNshonalanga Kapa lwemukelwe ngenhloso yekucinisekisa kutsi umhlaba wembuso longemahektha la-22 000 wekuhlanyela emahlatsi uyasetjentiswa kuhlanyela emahlathi latawungenisa inzuzo. Loku sekube nemihlomulo lehlukahlukene, lenjengekuvulwa kwematfuba emsebenti, kutfutfukiswa kwemnotfo wendzawo kanye nekuphuculwa kwekuniketelwa kwetingodvo esikhatsini lesitako.
  • Ngekwelucwaningo lwe-LHA lolwagunyatwa Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlati kanye neNhlangano Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC), kugunyatwa kabusha kwemahlatsi aseNshonalanga Kapa kutawusungula ematfuba emsebenti kubantfu labangema-350 labatawusebenta ngalokugcwele esikhatsini lesiminyaka lesihlanu. Lesibalo sitawenuka sifinyelele ebantfwini labacashiwe laba-1 500 uma umsebenti wekukhicitwa kwemahlatsi sewentiwa ngalokugcwele.
  • Njengemtamo wekwenta ncono kuncintisana emkhakheni wetekulima, ngekusebentisa lucwaningo, intfutfuko kanye nekucanjwa kwetindlela letinsha tekusebenta, hulumende – ngekubambisana nemkhakha wangasese – sewusis imali lengetulu kwamarandi latigidzi leti-100 etinhlelweni tekuta netindlela letinsha tekusebenta emkhakheni wetitselo netibhidvo, kufuywa kwetinhlanti nekulinywa kwetitjalo tasemantini, wewayini, wetitjalo letisawolintji kanye newetemahlatsi. 
  • Kute kukhuliswe linani lemhlaba loniselwako, ngekota yekucala yemnyakatimali losetulu kuvuselelwe umhlaba longemahektha la-74.6 kwaphindze kwakhishwa emalayisense lasihlanu ekusebentisa emanti, laniketwe bantfu labebancishwe ematfuba ngaphambilini, lokusho kutsi kunemtsamo wemanti langemakhubhikhilitha latigidzi leti-3.79 latawusetjentiselwa kunisela. Kwesekelwe balimi laba-15 labate tinsita letifanele, kute bakwati kutfola emanti ekukhicita.
  • Mhlaka 30 Inhlaba 2015, iKhomishana Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba (i-CRLR) beseyiphotfule ticelo tekubuyiselwa umhlaba leti-78 138, kantsi loku kuhlomulise bantfu labangetulu kwetigidzi leti-1,9 labavela emindenini leti-385 691, lababuyiselwe umhlaba longamahektha lati-3 231 787 lotsengwe ngemali lengamarandi latigidzigidzi leti-18.7. Kudzimate kube ngunyalo i-CRLR seyikhokhe imali lengetulu kwemarandi latigidzigidzi leti-9.1 leniketwe bantfu labafake ticelo tekubuyiselwa umhlaba labakhetse kunikwa sincesitelo semali lengukheshe esikhundleni sekubuyiselwa umhlaba wabo. Kunemali leyengetiwe lengemarandi latigidzigidzi leti-4.1 lokuchaswe ngayo bantfu labafake ticelo tekubuyiselwa umhlaba labakhetse kutsatsa umhlaba kodvwa badzinga lusito lwetimali tekutfutfukisa umhlaba lababuyiselwe wona.

INingizimu Afrika itfutfukisa kulungiswa kwemikhicito yetimbiwa takitsi kute kuhlonyuliswe bantfu bakuleli; lokukhutsata kuvulwa kwematfuba emsebenti emnotfweni wakitsi.

  • Umkhankhaso we-Operation Phakisa embonini yetetimayini wentelwe kusisa, kwenta ncono emandla ekukhicita kanye nekukhutsata kudlala kwebantfu indzima emsebentini wekumba timbiwa nekutilungisa kanye nekutitsengisa.
  • Sekusungulwe tinhlelo tekuvikela imisebenti kanye nekutfola letinye tindlela letitawusetjentiswa esikhundleni sekudzilitwa kwetisebenti emkhakheni wetetimayini. Bonkhe labadlala indzima labasembili basayinda sivumelwano mhlaka 31 Ingci 2015 sekuvikela imisebenti kanye nekunciphisa umtselela wekulahleka kwemisebenti embonini yetetimayini.
  • Litiko Letekuhwebelana Netimboni liniketele ngelusito ekwakhiweni kwesikhungo sagezi lesitawuphakela ngagezi longemakhilowathi la-100 lophehlwa ngeplatinamu negesi yemvelo, lesakhiwe emahhovisi eNhlangano Yetetimayini eJozi.
  • Tiyachubeka tinkhulumiswano tekubonisana, emkhatsini wahulumende nemkhakha wangasese ngenhloso yekugcugcutela kutfutfukiswa kwetimakethe, nekwemukelwa kusenesikhatsi kwetikhungo tethekhinoloji kanye netekukhicita eNingizimu Afrika.
  • Ngekubambisana emkhatsini kwahulumende nemkhakha wangasese, i-DST ihole yaphindze yalawula umsebenti wekwakhiwa kwetikhungo letintsatfu tagezi wehayidrojini longemakhilowathi lasihlanu etikolweni letintsatfu esigodzini sase-Cofimvaba eMpumalanga Kapa kanye nalesinye sikhungo sagezi wehayidrojini longemakhilowathi lasihlanu lesakhiwe emtfolamphilo e-Windsor East, eJozi, eGauteng. Ngaphandle kwekuniketela ngagezi lowesekela kuniketelwa kwetinsita tetemfundvo netemphilo, lethekhinoloji ibeka sisekelo sekukhula kwemboni lensha lesekelwe etukwetimbiwa teplatinamu taseNingizimu Afrika.

Siphokophele ekwetfulweni kweluHlelo Lwekusebenta Lwenchubomgomo Yetimboni (IPAP) ngendlela letakuba nemtselela lomkhulu.

  • Ngesikhatsi etfula i-SoNA Yasemkhatsini Kwemnyaka Mengameli umemetele esicelwini sebetindzaba mayelana nenchubekelembili leyentiwako ekwetfulweni kwe-IPAP, lokungulolunye lwetinhlelo letikhutsata kuvulwa kwematfuba emsebenti emnotfweni wakuleli.
  • Hulumende uyachubeka nekwakha simo lesikulungele kuheha basisitimali bakuleli kanye nalabakulamanye emave. Loku kutawufezekiswa ngekuniketwa kwelusito lwetimali tekuchasa timboni, lolubandzakanya kuniketwa kwelusito lolucondziswe kumabhizinisi latawuvula aphindze agcine imisebenti sikhatsi lesidze.
  • Ngekusebentisa luHlelo Lwekuphucula Kuncintisana Emkhakheni Wetekukhicita, hulumende ukwemukele kuchaswa ngetimali kwemabhizinisi la-161 ngemali lengamarandi latigidzigidzi leti-5.8, lokusento lesiholele ekuvulweni nasekuvikelweni kwematfuba emsebenti lati-28 212.
  • Luhlelo Lwesibonelelo Semboni Yekwakhiwa Kwetimoto lwemukele kuchaswa ngetimali kwemabhizinisi la-13 ngemali lengamarandi latigidzigidzi leti-1.5.
  • Hulumende utibophetele ekuletseni ingucuko emnotfweni wakuleli ngekucinisekisa kutsi bantfu labebancishwe ematfuba ngaphambilini badlala indzima lenkhulu emnotfweni welive. Loku sekuholele ekubhalweni kweluHlaka Lwenchubomgomo Yetetimboni, lolwetfulwe embi kwesiCheme se-ESEID kanye neliKomidi leKhabhinethi ngaKholwane 2015.
  • Kunenchubekelembili lenkhulu leyentiwako ekuheheni kusisa lokutawufakwa Etikhungweni Tekutfutfukiswa Kwetimboni (ema-IDZ). Sibonelo, ku-IDZ yase-Coega, kusayindwe basisi labasha laba-12 labasise imali lengetulu kwemarandi latigidzigidzi letisiphohlongo, kantsi ku-IDZ yase-East London khona kusayindwe basisi labasihlanu labasise imali lengetulu kwemarandi latigidzi leti-140 kantsi ku-IDZ yase-Richards Bay kusayindwe basisi labasha labasihlanu labasise imali lengetulu kwemarandi latigidzigidzi leti-2.8.

Hulumende udlala yakakhe indzima ekusonjululweni kwekungevani emkhatsini wetisebenti nebacashi.

  • Nitawukhumbula kutsi Lisekelamengameli, Cyril Ramaphosa, lihola tinkhulumiswano tekubonisana emkhatsini wabetemabhizinisi kanye netisebenti kute kuletfwe lutinto ebudlelwaneni lobusemkhatsini kwaletinhlaka letimbili.
  • Emkhandlwini Wavelonkhe Wetekutfutfukiswa Kwemnotfo kanye Netetisebenti (i-Nedlac) kwafinyelelwa esivumelwaneni mayelana nenchazelo lefanele yeMholo Wavelonkhe Losisekelo.
  • Letinye tindlela tekunciphisa kungevani emkhatsini kwetisebenti benacashi tibandzakanya iMigomo Yekutiphatsa lemayelana netiteleka nekuvalelwa ngaphandle kwetisebenti kanye nenchubo yekulamula lephocelekile lokumele yentiwe ngekusebentisa iKhomishana Yekubuyisana, Kusonjululwa Kwemibango kanye Nekwahlulela (i-CCMA).
  • Ngalokuvamile takhamiti taseNingizimu Afrika tibantfu labevana nekuthula nelucolo naletiwuhloniphako umthetho. Kumele sitiyekele letento tebugebengu neludlame ngetikhatsi tetiteleka tetisebenti nemibhikisho.
  • Ngitsandza kugcizelela kutsi tinkhulumiswano letibanjwa ngekuthula tisisombululo lesihle kakhulu sekubukana nekungevano kanye netinkinga.

Kuniketelwa kwemabhizinisi lasakhasa (SMME), imifelandzawonye, emabhizinisi asemalokishini nawasetindzaweni tasemakhaya ngelutfuba lekukhombisa likhono lawo, njengemabhizisini lavula ematfuba emsebenti lamanyenti.

  • Bange-620 labatsengisa ngalokungakahleleki kuto tonkhe tifundza takuleli letiyimfica zakuleli labaceceshwe ngephasi kwemklamo wavelonkhe lolingwako wekuFukulwa Nekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Langakahleleki ngekubambisana neluPhiko Lwetemfundvo Nekucecesha Ngaphasi Kwemkhakha Wetitolo Letitsengisa Imphahla Ngebunyenti kanye Naletitsengisa Imphahla Ngayinye. Kucecesha bekugcile kutekusungulwa nekuphatfwa kwelibhizinisi, kukhangisa libhizinisi, kunakekelwa kwebatsengi, kuphatfwa kwetimali, emakhono ekutsenga imphahla netinsita, kuhlonishwa kwemitsetfo lelawulako kanye nemitsetfo yamasipala, kuhloba, kuphepha kwekudla, kukhangiswa kwemikhicito kanye nendzawo lapho umtsengi akhokhela khona imphahla layitsengile.
  • Angema-489 emabhizinisi nemifelandzawonye leyaniketwa lusito ngephansi kwetinhlelo temikhakha yekutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya, temvelo kanye netekuvakasha. Sekusungulwe imakethe yekutsengisa tibhidvo netitselo ngaphasi kwaMasipala WasoThungulu, KwaZulu-Natal.
  • Ngenhloso yekwesekela kutfutfukiswa kwemkhakha wemnotfo wemvelo lonemandla nalonemdlandla kutetimboni, Sikhungo Sekutfutfukiswa Kwetimboni Temikhicito Yemvelo lesasungulwa eMkhandlwini Welucwaningo Lwetesayensi Nelwetimboni, nyalo sekwesekela emabhizinisi lasakhula la-17 lasebentisa buchwepheshe besimanjemanje.
  • Kute kwesekelwe kutfutfukiswa kwemboni yekusungulwa nekusetjentiswa kwetinhlelo letinsha kutekuchumana ngabomakhalekhikhini kuphindze kukhutsatwe nekuncintisana, kusungulwe i-mobile solutions lab (mLab Southern Africa) Esikhungweni Sekucamba lokusha Nekusetjentiswa Kwetinhlelo Letinsha (Innovation Hub) kantsi njenganyalo isekela emabhizinisi lasakhasa la-11 kulomkhakha.
  • Njengengcenye yekwelekelela ema-SMME nemifelandzawonye kute ikwati kutfola kuchaswa ngetimali, luHlelo lweliTiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane lwekuTfutfukiswa Kwemabhizinisi Alabamnyama Laniketela Ngemphahla Netinsita lwasekela emabhizinisi la-376, ngemali lengetulu kwemarandi latigidzi leti-95. Loku sekwesekele kusungulwa nekuvikelwa kwematfuba emsebenti lati-10 399.
  • Luphiko Lwekuchaswa Ngetimali Kwemabhizinisi Lamancane (i-SEFA) lwabele ema-SMME lati-24 711 imali lengemarandi latigidzi leti-344. Kantsi loluphiko luchase ngetimali emabhizinisi elusha lati-5 305, nemabhizinisi ebantfu labamnyama labati-22 296, nemabhizinisi alabasikati lati-21 940 kanye nema-SMME nemifelandzawonye leti-22 620 etifundzeni letibekwe embili. Kubalulekile kuphawula kutsi tabelo temali letingemaphesenti la-43% tentiwe emikhakheni lebekwe embili – njengemkhakha wetekwakha, tethekhinoloji yelwati nekuchumana (i-ICT), tetimayini, tekukhicita, tekulima kanye netekuvakasha – njengobe kuchazwe eMgomeni Lomusha Wekukhuliswa Kwemnotfo kanye neluhlelo lwe-IPAP.
  • Kuyakhutsata kubona kutsi lusito lolungemaphesenti la-98 luniketwe emabhizinisi langakahleleki. Loku kuyahambelana neluHlelo Lwemaphuzu Layimfica lolwamenyetelwa nguMengameli ku-SoNA yanga-2015. Kubalulekile futsi kuphawula kutsi asidzingeki sibambiso etinhlelweni letinyenti temali lebolekisako ye-SEFA.
  • Tikhungo Telusito Lwetebhizinisi teluPhiko Lwetekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane leti-48 tisekela emabhizinisi lati-2 236. Kunebantfu labacashwe ngalokugcwele laba-535 labatfole umsebenti kulamabhizinisi lamancane laniketwe lusito lwetebhizinisi, kakhulu emkhakheni wetekulima newetekwakha.

Kuphindze kwentiwa inchubekelembili nasemikhakheni lehlukahlukene kute kuhlelwe kabusha, kufukulwe kuletfwe tingucuko emnotfweni. Loku kwentelwe kwesekela letinye tinhlelo tekungenelela letiyimfica letibekwe embili.

Umtimba Lotimele Wetekuchumana WaseNingizimu Africa

Tekuchumana ngetincingo

  • Litiko Letakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Temaposi selicalise inchubo yekuniketela nge-inthanethi lesheshako etigodzini letisiphohlongo etifundzeni lapho kulingwa khona luHlelo Lwavelonkhe Lwemshwalense Wetemphilo (i-NHI), kubandzakanya nekucashwa kwetinkampani letitakwenta umsebenti wekufaka i-inthanethi lesheshako. Ngetulu kwaloku, kuyachubeka kutfutfukiswa kweluhlelo lwekufaka i-inthanethi lesheshako etikolweni kuletigodzi letikhetsiwe letisiphohlongo.
  • Tikolo leti-380 tifakelwe i-inthanethi lesheshako ngaphasi kweluhlelo leTibopho Tekuniketela Ngetinsita Kuwo Wonkhe Umuntfu ngekuphocelelwa luPhiko Lolutimele Lwetekuchumana lwaseNingizimu Afrika (i-Icasa). Lenchubo itawubandzakanya kwehlukaniswa kwetikolo ngekubuka libanga sikolo ngasinye lesikhweshe ngalo esakhiweni setekuchumana lekhona njenganyalo. Tikolo leti-1 938 tiniketelwe ngebuchakachaka betekuchumana kanye nemagumbi abongcondvomshini, kantsi kunaleminye imimango yasetindzaweni tasemakhaya leti-131 letiniketelwe ngebuchakachaka be-ICT netinsita letiphatselene naloku. Kufakwa kwe-inthanethi lesheshako kanye nebuchakachaka be-ICT kutawukhutsata kutfutfukiswa kwemnotfo walapha ekhaya kuphindze kugcugcutele ematfuba etemnotfo lacondziswe kulabasha.

Emanti nekuhanjiswa kwemangcoliso

  • Kamuva nje kunemakhaya lati-27 200 lafakelwe emanti ekunatsa laphephile. KuMasipala Wendzawo yaseMasilonyana eFreyistata, kunemiklamo yemanti lemibili lephotfuliwe, ngaphasi kweluhlelo lweSibonelelo Sekuchaswa Ngetimali Kwesakhiwonchanti Setemanti Esigodzini kantsi kunaleminye imiklamo le-15 yekwakhiwa kwesakhiwonchanti semanti lesisetigabeni letehlukahlukene.
  • Sigaba sekucala semklamo i-Mokolo Crocodile Water Augmentation Project sesiphotfuliwe kantsi lomklamo uhlangabetana nato tonkhe tidzingo temanti tesikhatsi lesifishane endzaweni yase-Waterberg namaphetselo. Loku kutawufaka sandla emitamweni yekuhlangabetana nesidzingo semanti setiteshi tagezi, iMedupi kanye neMatimba.
  • Kamuva nje emakhaya lati-3 978 aniketelwe ngesakhiwonchanti sekuhanjiswa kwemangcoliso ngaphasi kweluhlelo lweSibonelelo Sekuchaswa Ngetimali Kwesakhiwonchanti Sekuhanjiswa Kwemangcoliso Emakhaya Lasemaphandleni kantsi emakhaya lati-3 822 labekadze ahanjiselwa emangcoliso ngemabhakede asafakelwe tinhlelo letifanele tekuhanjiswa kwemangcoliso.

Tekutfutsa ngaloliwe kanye nangemgwaco

  • Sakhiwonchanti setekutfutsa sesekela tonkhe letinchubo tekungenelela letibekwe embili letiyimfica kantsi futsi siyintfo lebaluleke kakhulu leyenta kube nesimo lesivumela kukhula kwemnotfo.
  • Luyachubeka luHlelo Lwekuvuselelwa Kwetitimela luPhiko Lwebagibeli Betitimela lwaseNingizimu Afrika (i-Prasa), kantsi lesinye setitimela letakhiwako njenganyalo kwelase-Brazil sitawutfuyelwa kuleli mhlaka 30 kuLweti 2015.  
  • Emtamweni wekugcina imigwaco yetifundza isesimweni lesihle, sekufakwe tiyela emigwaceni lengamakhilomitha la-19.24, kwafakwa tiyela kabusha emigwaceni lengamakhilomitha la-62, kwalungiswa kahle imigwaco yenhlabatsi emigwaceni lengamakhilomitha la-18, kwalungiswa imigwaco yelubhucu lengamakhilomitha la-821 kwaphindze kwavalwa tigodzi ebangeni lemigwaco le-227 628 m². Imigwaco yetifundza ichaswe ngetimali ngaphasi kweSibonelelo Sekuchasa Ngetimali Umsebenti Wekulungiswa Kwemigwaco Yesifundza (i-PRMG). Luhla lwalemigwaco luniketelwe kuThebula A B5 yeMtsetfo Wekwabiwa Kwemali Yahulumende: Imiklamo Yesakhiwonchanti Semigwaco Yetifundza lechaswe ngeluhlelo lwe-PRMG.
  • Usetigabeni letehlukahlukene umsebenti wekwakhiwa kwemabhuloho lamatsatfu eMbombela nase-Bushbuckridge kanye naseNkomazi eMpumalanga (umsebenti wekwakhiwa kabusha kwemabhulohlo lacekelwa phasi tikhukhula).
  • Luhlelo Lwemabhasi Latfutsa Aphindzelela luyachubeka nekusebenta emadolobheni lahlukahlukene aseNingizimu Afrika:
    • EKapa, luhlelo lwe-MyCiTi lutfwala bagibeli labalinganiselwa eti-42 522 emgomeni lobekiwe webagibeli labati-50 000 ngelilanga, kusukela ngeMsombukulo kuya kuLesihlanu.
    • EJozi, luhlelo lwe-Rea Vaya lutfwala bagibeli labalinganiselwa eti-33 670 emgomeni lobekiwe webagibeli labati-40 000 ngelilanga, kusukela ngeMsombukulo kuya kuLesihlanu.
    • EPitoli, luhlelo lwe-A Re Yeng lutfwala bagibeli labalinganiselwa eti-3 000 emgomeni lobekiwe webagibeli labati-10 000 ngelilanga, kusukela ngeMsombukulo kuya kuLesihlanu.
    • EGeorge, luhlelo lwe-Go George lutfwala bagibeli labalinganiselwa eti-7 630 emgomeni lobekiwe webagibeli labati-10 000 ngelilanga, kusukela ngeMsombukulo kuya kuLesihlanu.
  • Umsebenti wekwakha uyachubeka futsi usabalalela nasetincenyeni letinsha emadolobheni lahlukahlukene, ngekwetidzingo tekufakwa nekwelulwa kwaloluhlelo lwetekutfutsa nangekwetimali letikhona tekuchasa loluhlelo.
  • Luphiko lwetemigwaco, i-South African National Roads Agency Limited (i-Sanral), luphishekile lwenta imidvwebo leyandvulelako kanye nemsebenti wekulungiselela kulungiswa nekwelulwa kwemgwaco i-Moloto Road.
  • Selwemukeliwe lucwaningo lwekuhlola nekucubungula kutsi ungenteka ngemphumelelo yini umsebenti wekwakhiwa kwefemu yetitimela Ekurhuleni. Lefemu itawukhicita emakalishi etitimela la-580 kantsi loku kutawuvula ematfuba emsebenti lalinganiselwa eti-33 000.
  • Sekuya ngasemaphetselweni kutfutfukiswa kwenchubomgomo letawulawula kuhamba kwemikhumbi yeteluhwebo ngekhatsi kuleli, letawesekela luhlelo lweteMnotfo Waselwandle lwemkhankaso we-Operation Phakisa.
  • Sekutfutfukiswe luhlaka lwenchubo yekubandzakanywa kwemkhakha wangasese, emikhakheni yetemachweba netekutfutsa ngetitimela kantsi loluhlaka lutawuphotfulwa madvute.

Kungenelela kweluHlelo Lwemaphuzu Layimfica kwentelwe kusimamisa umnotfo ngekwetigaba letahlukene esikhatsini lesidze lesitako. Kungenelela ngakunye akusebenti ngakodvwana kepha kuyincenye yemtamo wavelonkhe lohlanganisiwe. Lona ngumtamo wavelonkhe wekuletsa kukhula kwemnotfo lokuhlomulisa bantfu bonkhe. Kufukulwa nekutfutfukiswa kwalabasikati kutemnotfo kubalulekile kakhulu kute iNingizimu Afrika ikwati kutfutfukisa nekukhulisa umnotfo ngekweliciniso. Lokungenelela kweluHlelo Lwemaphuzu Layimfica kutawuletsa imiphumela lemihle ngekwemigomo lehlukahlukene lebekiwe, lokungumgomo wesikhatsi samanje, lesisemkhatsini newesikhatsi lesidze.

Sinelitsemba lekutsi lokungenelela lokubekwe embili kutawelekelela ekukhulisweni kwemnotfo waseNingizimu Afrika kuphindze kwelekelele ekulwisaneni nensayeya yekuswelakala kwematfuba emsebenti, buphuya kanye nokungalingani, uma sonkhe sisebenta ngekubambisana. Umnotfo ungumtfwalo losemahlombe etfu sonkhe.

Sisonkhe asichubekisele live letfu embili.

Ngiyabonga

Share this page

Similar categories to explore