Minister Gugile Nkwinti: Ihlanganisela Yamakoro Womnotho, Zemisebenzi Kunye Nezokuthuthukiswa Komthangalasisekelo Isitatimende Seembikiindaba

ABoNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe
AbaNqophisi-Zombelele
Malungu weeMbikiindaba
BoMma naboba

Ngiyanilotjhisa namhlanje ekuseni, ngiyanimukela kilomhlangano weembikiindaba weHlanganisela yamaKoro womNotho, zemiSebenzi kunye nezokuThuthukiswa komThangalasisekelo (i-ESEID).

ISewula Afrika yamukela umTlamo wokuThuthukisa kweliZweloke (i-NDP) neNembombono 2030 ukwakhela izakhamuzi zoke ipilo engcono emphakathini oqalelela umuntu woke. Sinesikhathi esingaphezulu komnyaka sithomile ukuphumelelisaukusebenzisa i-NDP; sisendleleni yokuhlumisa umnotho ngebelo, sibe sirarulule neentjhijilo zikancantathu wemiraro: ukutlhogakala komsebenzi, ubuchaka kunye nokutjhiyana ngendima.

Uzakukhumbula ukuthi uMengameli u-Jacob Zuma wamemezela iHlelo lamaPhuzu aliThoba lokuthungelela umsebenzi wokuhlumisa umnotho bekwakhiwe nemisebenzi, mhlazana weKulumo yakhe yobuJamo beNarha(i-SoNA)  mhlana ali-11 kuMhlolanja wee-2015. UMengameli uZuma ubuye wethulela iimbikiindaba nombiko wendima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kweHlelo lamaPhuzu aliThoba eKulumeni yakhe yoJamo beNarha yaPhakathi komNyaka, mhlana ali-11 kuRhoboyi wee-2015.

IHlelo lamaPhuzu aliThoba, iqalontanzi lalo ekuyonanto eqalwe khulu khulu yiHlanganisela yezomNotho, lenzelwe ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokuhlumisa umnotho, lenzelelwe nokwakha imisebenzi ngokwenza amatjhuguluko kezomnotho nangokwandisa amasiso asisiswa emnothweni wekhethu, hlangana nokhunye. Imihlobo emithathu yokulamula lapha – izinto ezitjhayela imisebenzi (umakhimsebenzi), amahlelo wokukghonakalisa nawokuphungula iindleko - zitlanywe ngendlela yokuthi zisebenzisane ngokulekelelana ukuhlumisa umnotho.  

Iqalontanzi elikhamba phambili ekuphunguleni iindleko kileliHlelo lamaPhuzu aliThoba kukwakha ubudlelwana bokusebenzisana obunamandla nekoro yangeqadi. 

Umhlangano weembikiindaba lo ungezelela phezu kombiko wendima kaMengameli ngokwanda    ngokwendlala imininingwana nangokuvula ithuba lokubonisana ngeendlela zokuphumelelisa amaqalontanzi alithoba ekukhulunywa ngawo la kilelihlelo.

UBUJAMO BOMNOTHO

Umnotho wephasi solo usaqalene namawuruwuru amambi. Umnotho wephasi uhlume ngama-3.4% ngomnyaka wee-2014. Abarhwebelani beSewula Afrika abangabakhulu nabaqine khulu umnothwabo uyehla. Umnotho we-European Union uhlume nge-0.9% kwaphela, kanti weJapan wona urhunyele nge-0.1%. Nokho-ke isiphande samazwe angenzasi kwe-Sahara sihlume ngama-5%, kwathi i-United States yona yahluma ngamandla, ngama-2.4%. Umnotho we-China solo uyehla, kodwa izinga lokuhluma kwawo solo lisakarisa khulu ku-7.4%.  Intengo yepahla yerhwebo enjengelitje lesimbi, amalahle, iplathinamu kunye ne-oli solo iphasi khulu kunezinga eliphezulu eyakhe yaba kilo ngomnyaka wee-2008. Ukwehla kwentengo ye-oli emazweni ngamazwe kuyisizile iSewula Afrika, kodwa kuzokwehlisa izinga lokuhluma komnotho emazweni we-Afrika emba i-oli, angaphambili ekuthunyelelweni yiSewula Afrika ipahla ekhiqizwe eSewula Afrika bese ithengiselwa amazwe wangaphandle. 

Ngaphezu kwakho koke, ubujamo bezinto emazweni wephasi loke busabonakala bunganaqiniso njengoba iinlinganiso zomkhiqizo wepahla epheleleko yangekhaya isiKhwama seeMali samaZwe ngamaZwe sizehlisela phasi nje. ISewula Afrika angeze yathembela ekuhlumeni komnotho wephasi loke iyodwa kobanyana izokukhuthaza ukuhluma komnotho wangekhaya.   

ISewula Afrika solo  isaqalene neenliyo eziliya ukuhluma komnotho  ngokusetjenziswa kwemithombo yamandla womnotho ekhona ukwanelisa iindingo neemfuneko zesitjhaba.   Nokho-ke nanyana urhulumende aliveza ngokuyelela nje, kodwana  unalo ithemba  lokuthi     umnotho uzakubuyela endimeni yawo yokuhluma, khulu khulu njengoba ukutholakala kwegezi sekuthoma ukuba ngcono khulu nje, nanjengobanyana urhulumende asenza imizamo enamandla yokukhulisa nokuphakamisa amazinga wamasiso.

Urhulumende godu uyathokoza ngomBiko weKundla yezokuPhalisana ngezomNotho ePhasini, wona otjengisa ukuthi iSewula Afrika ikhuphuke ngeengaba ezilikhomba, yayokuba lilizwe lama-49 phezu kwamazwe ali-140 kuKomba yePhaliswana laMandla womNotho ePhasini.

Ngenyanga kaRhoboyi yee-2015, uMengameli uZuma wamukele uBujamo baboMma embikweni womNotho weSewula Afrika. Umbiko lo uveze isidingo sokobana kube nelitho elenziwa ngabomu ukuphakamisa izinga lokuhlomisa abantu abasikazi elizweni lokeli, kuthonywe ngeHlelo lamaPhuzu aliThoba bekuyokufikwa ku-Operation Phakisa.

Umbiko lo usisendlalelo sokuphakamisa nokukhuthaza umsebenzi wokuhlomisa abantu abasikazi ngamandla womnotho wokuhlalisana kwabantu, newokulinganisa abantu bobulili boke, bekuphakanyiswe namalungelo wabo wobuntu. 

Urhulumende ukubeke njengeqalontanzi ukusekela amasiso wekoro yangeqadi ehlelweni lomthangalasisekelo, ekorweni ekhanda ipahla kunye nemNothweni weLwandle ngaphasi kwephiko le-Operation Phakisa. 

 I-Operation Phakisa yindlela enamandla wokusungula nawokuhlahla indlela yokutjhugulula amahlelo nemitlamo iveze imiphumela ephathekako ngezenzo zokuphumelelisa imisebenzi eyenziwako nangokusebenzisana ngokulekelelana. Nge-Operation Phakisa, urhulumende unqophe ukuwaphumelelisa ngcono amahlelo wamaqalontanzi, namsinyana nangendlela enemiphumela engcono.

UMBIKO WENDIMA NGOKUPHUNYELELISWA KWEHLELO LAMAPHUZU ALITHOBA

Urhulumende usebenzela ukuthi kube nehlelo elithembekileko lokusabalalisa igezi njenganje, nangomuso; lokhu-ke kuzakuvula ipumelelo yokuhlumisa umnotho.

  • Mhlana ama-30 kuRhoboyi wee-2015, uMengameli uZuma uvule ngokusemthethweni esinye isiteyitjhi seenteyitjhi zegezi ye-Medupi e-Lephalale, eLimpopo, engezelela esilulwini segezi selizwe ngamandla wegezi ama-800 megawatts (ama-MW).
  • I-Medupi, ekupheleni kwayo izokungezelela igezi yesilulu segezi sakwa-Eskom ngamandla wegezi azi-4 764 MW kanti-ke injalo nje izokuba yiPhawa ebaselwa ngamalahle engekulu kinawo woke akhona wamalahle ephasinizombelele. Ngaphandle kwalokho, iPhawa ye-Medupi ingeyesine   yomhlobo opholiswa mummoya ukwakhiwa ngu-Eskom ngesikhathi esima-20 weminyaka, ngemva kwePhawa ye-Kendal, neyeMajuba kunye neyeMatimba.
  • Iphrojekthi ye-Kouga ye-R2 yamabhiliyoni evuliweko izokuveza igezi evuselelekako engakhanyisela imizi (izindlu) engabe ifike ema-50 000, ngaleyindlela kungezeleleke amandla amatjha wegezi angezelelwe ngomtjhiso welanga nangegezi ephehlwa ngommoya. Abaphehli begezi abama-37 behlelo legezi evuselelekako , i-Renewable Energy Independent Power Producers Programme (i-REIPPP) nabo bebasolo batjhotjholoze njalo basandisa igezi, bangezelelela esilulwini segezi igezi yomthamo ongaphezudlwana kancani kwe-1 500 MW. Emzamweni wokukhuthaza ummoya wokwandisa igezi ephehlwa khona ekhethwapha emaphawa wegezi ephehlwa ngomtjhiso welanga, ama-Concentrated Solar Power  ( ama-CSP ) ngaphasi kwe-REIPPP – njengegadango lokuthoma malungana nalokhu – umNyango wezeSayensi neTheknoloji (i-DST, sewuvule isiteyitjhana sokulingelela ukuphehla igezi ngomtjhiso welanga esilingene umthamo wegezi oli-100 kilowatts (kW), ngomtlamo ongakajayeleki osebenzisa iinkhongozeli zomtjhiso welanga ezincani nezinobubhadekelo; umnqopho walokhu-ke kuphungula iindleko.
  • Mlaphanje siqede umsebenzi wokukhetha ababhidi abenyulwako behlelo labaphehli begezi abancani abazijameleko, i-Small Projects Independent   Power Producers Programme (1-5 MW), enqophe ukulekelela abaphehli begezi abancani ukuthi bandise ilimuko lomsebenzi wokutlama amaphrojekthi bese babuthelela imali yokusekela amaphrojekthi anjengalawa.
  • Mhlaphanje kukhanyiselwe imizi ezi-21 284, kwathi ezi-2 761 yafakwa kutheknoloji yegezi engekho esilulwini segezi.
  • I-DST iqedelela umtlamo yeembaseli ezivuselelekako etjengisa amathuba wamandla weembaseli angaphehlwa ngokusebenzisa icucu yemithi nezinye iimila, icucu yomsarho, nokudla okulahlwako. Lelithulusi lokusekela isiqunto somthethokambiso nesamasiso lifuna ukwenza ubungcono bokutholakala kweembaseli, landise namathuba wokutholakala kweembaseli, lizakusikinyiswa ngaphambi kokuphela komnyaka weemali ophezulu lo.  Umtlamo lo uveza ukuthi isemaduze kangangani imithombo yeembaseli ezivuselelekako nomthangalasisekelo neendawo ezinamathuba amancani wokuthola iimbaseli. Ubuye godu uveze nekomba yamandla wokwakhiwa kwemisebenzi ekubutheleleni nekutjhugululeni iinsalela zalokho okukhe kwaphila (iimila) kube ziimbaseli.
  • Kusalungiselelwa ukwakhiwa kwamaZiko weemBaseli amabili aLungelelweko (ama-IEC) e-Bushbuckrideg neNkomazi esifundeni seMpumalanga; amalungiselelo lawo azakuphela ngenyanga kaNtaka womnyaka wee-2016.
  • Ngesilinganiso esididiyelweko, i-IEC ingaqatjha abantu abasebenzela futhi abangafika ema-30, balekelelwe ziinsebenzi ezitorhako nokho. Iinsebenzi ezisebenzela safuthi nezitorhako ezizabe ziqatjhwe nakwakhiwa amaziko la zizakuba nethuba lokufundiswa umsebenzi ozazenza ziqatjheke emakethe yomsebenzi ngokunaba kwayo.

Yihle indima esele yenziwe ukuvuselela zokulima, umlandelande wemikhiqizo kezokulima kunye nokwabiwa ngobutjha kwenarha.  

  •  IHlelo lamaGadango womThethokambiso wezokuLima libuyekeziwe, ukuqinisekisa ukuthi kuba ngilo elitjhayela imisebenzi likhuthazele nokuhluma komnotho, livule imisebenzi, liveze ingeniso (yemali)  eendaweni zemakhaya, likhuthaze namasiso, nemikhiqizo nepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle kunye netuthuko emazweni we-Afrika.
  • Uragela phambili umsebenzi wokwakha amaPhaga wezokuLima ama-44 kizo zolithoba iimfunda zeSewula Afrika. Enye iPhaga     yezokuLima seyilungele ukuvulwa esifundeni seTlhagwini Tjingalanga. Amahlelo wokulima selatlanyiwe, futhi sekuthomile nokuthonywa ukusetjenziswa kwawo kilo loke ilizweli kobanyana kuzokwanda umkhiqizo eendaweni ezisekela amaPhaga wezokuLima la. I-DST isaphethe nesifundo sokukghonakala kwezinto esiqalelela amaziko wamandla wezokulima azakusekela ukuthuthukiswa nokusabalaliswa kwetheknoloji efaneleko ekufuze isetjenziswe emaPhaga wezokuLima.
  • Nasele baboke bazii-12 221 abalimi bamaplodi abasekelwe ngemisebenzi yokwelulekwa, neyokuthwasiselwa umsebenzi, neyechwephetjhe kunye nomthangalasisekelo ukusukela ngoSihlabantangana ukuyokufika kuMgwengweni womnyaka wee-2015. Ukudlula lapho, ama-36 amanye amaplasi asekelwa ngaphasi kweHlelo lokuHlelwa kweeMali ngoButjha nokuThuthukisa.
  • I-DST isehlelweni lokuvula ikundla yokugaya ikoroyi ukusekela ituthuko nokufakwa emakethe yokuthengisa kwetheknoloji etja ebalimini nebafuyini abasasikimako  abasebenzela ukwenza inzuzo. Nakufika umnyaka wee-2020 kuzabe sekuvezwe iinhlomelelo ezitja ezihlanu zokusekela imizamo yokwandisa ukulinywa nokuvezwa kokudla. I-DST godu isekela nePhrojekthi yezakhi zeFuzo leMbewu kaBholorhomu , eyikundla yalapha ekhethu yerhubhululo lezakhi zefuzo lembewu yemithi lapha eSewula Afrika. Iphrojekthi le iqalele khulu khulu ukuthola ifuzo elifunekako, ekhambisa msinyana nangendlela enembako ukuzalanisa okunembako. Iphrojekthi le inamandla wokwandisa ukuphalisana kwamabubulo ngokuqalelela ubunjalo begodo obenziwe ngcono nobunjalo bamakhemikhali walo angcono, namandla angcono wokujamelana nezifo; lokhu-ke kwenzelelwa ukusekela zamahlathi, nebubulo elenza amaphepha, ngaleyindlela kuhlume umnotho bekuvuleke namathuba wemisebenzi.
  • Liphasiswe iQhinga lokuBuyiselwa emSebenzini waphambilini kwamahlathi weTjingalanga Koloni, ekuzakubuyiselwa ngalo ama-agere alinganiselwa ema-22 000 wamahlathi wombuso ehlelweni lokusebenzela ukwenza imali. Imiphumela ezuzwa lapha-ke kungabalwa ukuvuleka kwemisebenzi, ukuhluma nokuthuthuka komnotho wesifunda, kunye nobungcono bangomuso ekusabalalisweni kwegodo.
  • Ngokutjho kwerhubhululo le-LHA elathunyelwa mNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi kunye neHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC), ukubuyiselwa endaweni yayo kwemisebenzi yamahlathi eTjingalanga Kapa kuzakuvulela iinsebenzi ezima-350 ezisebenzela safuthi, isikhathi esiminyaka emihlanu. Lelinani lizakwanda liyokufika e-1 500 yeensebenzi nasele umsebenzi wamahlathi lo ubuyele endimeni epheleleko. 
  • Ngomzamo wokuphakamisa amandla wokuphalisana nabanye kwekoro yezokulima ngerhubhululo, ngetuthuko nangamandla wokusungula nangorhulumende – ngokubambisana nekoro yangeqadi – bazokusebenzisa imali engaphezulu kweengidi ezili-R100 ukuphumelelisa amahlelo wamandla wokusungula emakorweni wokutjala imirorho neenthelo, naweenyamazana neemila zemanzini, nawewayini, naweenthelo ezisalamula kunye namakoro wezamahlathi.
  • Ukwandisa ubungako benarha ethelelelwa ngekasa, kuvuselelwe ama-agere ama-74.6 ngekota yokuthoma yalomnyaka weemali ophezulu, kwakhutjhwa namalayisense amahlanu avumela ukusetjenziswa kwamanzi  anikelwa abantu ababedimike amathuba phambilini; lamanzi ekukhulunywa ngawo lapha amthamo oziingidi ezima-3.79 m3 azakusetjenziselwa ukuthelelela ngekasa. Bangaba li-15 abalimi abadinge iintlabagelo nemithombo yamandla abasekelelwe ukuthola amanzi abazawasebenzisela umsebenzi wabo wokulima.
  • Kuthe kufika umhlana wama-30  kuMgwengweni wee-2015, iKomitjhini yokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha (i-CRLR) yabe seyiqede ukusebenza iimbawo zokubuyiselwa inarha ezingaphezulu kwe-78 138, lapho kuzuze khona abantu abangaphezulu kweengidi eziyi-1.9 emizini ema-385 691; kilokhu-ke, ima-agere azii-3 231 787 inarha ebuyiselwe abantu, ngeendleko ezimabhiliyoni ayi-R18.7. Bekube khathesi, i-CRLR seyisebenzise imali engaphezulu kwamabhiliyoni ali-R9.1 ukubhadala abazuzi benarha abazikhethela ukuliliswa ngemali. Enye imali emabhiliyoni ayi-R4.1 kusizwe ngayo abazuzi ababuyiselwe inarha, base babawa ukulekelelwa ngokuthuthukiswa kwenarha leyo nangokufundiswa okuphathelene nokuphathwa nokulawulwa kwayo.

ISewula Afrika ithuthukisa ihlelo lokusebenza iminotho eyenjiwako beyingezelela namandla wobungako emnothweni wekhethu owenjiwako; umakhimisebenzi emnothweni.

  • I-Operation Phakisa eemayini yenzelelwe ukuvula amasiso, iphakamise amandla wesitjhaba wokukhiqiza ibe ikhuthaze nekufakeni isandla erherhweni lemikhiqizo yeemayini eyisika.
  • Sekunamahlelo alungiselwe ukuhlenga imisebenzi nokuthola ezinye iindlela ezingasetjenziswa ukukhandela ukuthi kungabi nabantu abalahlekelwa misebenzi eemayini. Boke ababelani abaphambili batlikitle isivumelwana sokuhlenga imisebenzi nokuthundubaza igalelo lokulahleka kwemisebenzi khona eemayini.
  • UmNyango wezeRhwebo namaBubulo usekele  iseli yegezi ephehlwako yamandla ali-100 kW, ekhamba ngeplathinamu nangegezi yemvelo esema-Ofisini wakwa-Chamber of Mines eJwanisbhege.
  • Kusaphethenwe nemikhulumiswana hlangana kombuso nekoro yangeqadi, imikhulumiswana yokuphakamisa ukuthuthukiswa kwemakethe, ukwamukelwa kwetheknoloji kusese nesikhathi namkha msinyana nokwamukelwa kwamafemu akhanda ipahla eSewula Afrika.
  • Ngokusebenzisana ngokwabelana hlangana kombuso nekoro yangeqadi, i-DST ilekelele ngokuthunyelwa kwamaseli amathathu wesibaseli se-hydrogen samandla ayi-5kW eenkolweni ezintathu zesiyingi seCovimvaba ePumalanga Kapa, kwathi enye iseli ye-hydrogen yamandla we-5kW yathunyelwa etlinigi ye-Windsor East, eJwanisbhege, e-Gauteng.  Ngaphandle kokuvula amasango wokutholakala kweembaseli zokulekelela ukutholakala kwefundo nemisebenzi yezepilo, itheknoloji le yendlala isendlalelo sokuhluma kwebubulo elitjha elisekelwe mthombo wesenjiwa seplathinamu.

Sisebenzela Ekutholeni Indlela Ezaliphumelelisa Ngcono IHlelo LemiSebenzi LemiThethokambiso YamaFemu (i-IPAP).

  • UMengameli utjele iimbikiindaba lokhuya nakethula iKulumo yobuNjalo beliZwe yaPhakathi komNyaka ukuthi iyakarisa indima esele yenziwe ngokuphumelelisa i-IPAP, engomunye wabakhimsebenzi emnothweni wekhethu.
  • Urhulumende usaragela phambili nokwakha ibhoduluko elilungileko lokudosa abasisiimali balapha ekhethu nabamazwe wangaphandle.  Lokhu-ke kwenziwa ngokusekela ngeemali amafemu namabubulo, ekubalwa hlangana nakho nokusekela amabhizinisi angakha imisebenzi abe ayenze ukuthi ibambelele.
  • NgeHlelo lokuPhakamisa ukuKhanda/ukuKhiqiza, urhulumende uphasise amabhizinisi ali-161 azakusekelwa ngeemali abe alekelelwe ukuthi avule amathuba wokusisisa ngemali emabhiliyoni ama-R5.8 la kuzakuhlengwa khona imisebenzi ema-28 212.
  • IHlelo eliyiHlohlozela emaFemini weenKoloyi liphasise amabhizinisi ali-13 azakusekelwa ngeemali abe alekelelwe ukuthi avule amathuba wokusisisa ngemali emabhiliyoni ayi-R1.5.
  • Urhulumende uzibophelele ekutjhugululeni umnotho ngokuqinisekisa ukuthi abantu ababedimeke amathuba phambilini baba nesandla esibonakalako nesenza umehluko emnothweni. Lokhu-ke kwenze ukuthi kutlanywe iSakhelo somThethokambiso waboSomafemu/waboSomabubulo babaNtu abaNzima, esethulelwe iHlanganisela ye-ESEID neKomidi yeKhabinethi ngoVelabahlinze wee-2015.
  • Yihle indima eyenziwako ngokudosa amasiso eze eeNdaweni zokuThuthukisela amaBubulo (ama-IDZ).  Isibonelo, ku-IDZ ye-Coega, kutlikitlwe abasisi abatjha abali-12, bamasiso angaphezulu kwamabhiliyoni a-R8, kwatlikitlwa abasisi abahlanu bamasiso angaphezulu kweengidi ezili-R140 e-East London IDZ, kwathi   i-Richards Bay IDZ yona yatlikitla abasisi abatjha abahlanu bamasiso angaphezulu kwamabhiliyoni ayi-R2.8.

Urhulumende Unelitho Alenzako Ekuphunguleni Ukurarana Kwemisebenzini

  • Uzakulimuka ukuthi iSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa udosa phambili ukusebenzisana hlangana kwamabhizinisi namayuniyoni weensebenzi, kobanyana ubudlelwana bemisebenzini buzokuba ngcono.
  • Kwenziwe isivumelwana sehlathululo yoBuncani bomRholo eliZweni lOke emKhandlwini wezeenSebenzi nokuThuthukiswa komNotho (i-NEDLAC).
  • Ezinye iindlela zokuphungula ukurarana kwemisebenzini, yiNdlela yokuziPhatha nakunghalwe umsebenzii, ukuvalelwa ngaphandle kwamasango womsebenzi kweensebenzi ezinghale umsebenzi nokulamula okukatelelekileko kweKomitjhini yezokuBuyisana, ukuLamula nokuThobelana (i-CCMA).
  •  Ubunengi bamaSewula Afrika babantu abathanda ukuthula nabazizakhamuzi ezihlonipha umthetho. Kufuze sikhawule ubulelesi nokuguruzela nakunghalwe umsebenzi namkha kunghalwe khona umsebenzi.
  • Ngithanda ukugandelela ukuthi ukukhulumisana ngokuthula nangokuzwana yona ndlela ehle khulu nelungele ukurarulula imiraro nemibango.

Ukuvulwa kwamandla wamabhizinisi amancani, nalingeneko kunye namancancani (ama-SMME), amabhizinisi ahlanganyelweko, amabhizinisi wemalokitjhini naweendawo zemakhaya njengabakhimsebenzi emnothweni wekhethu.

  • Bama-620 abosomabhizinisi abakangakahleleki abafundiselwe umsebenzi wokuraga amabhizinisi kizo zolithoba iimfunda zeSewula Afrika; bafundiswe babe bathwasiselwa amabhizinisi ngehlelo lokulingelela lokuPhakamisa amaBhizinisi angakaHleleki, ngokusebenzisana neHlangano eFundisa neThwasisela ukuSebenza ngamaWoliseyila neenTolo eziThengisako (i-W&RSETA).  Bebafundiselwa zokuraga ibhizinisi, zokumaketha ibhizinisi, zokuphatha amakhastama, zokuphatha iimali, zamakghonofundwa wokuthenga ipahla yebhizinisi, zokuhlonipha imithetho elawula amabhizinisi, zokuhlanzeka nokuphepha kokudla, zamaqhinga wokukhuthaza ukuthengwa kwepahla ethengiswako kunye nezokuphathwa kwendawo ngokwayo la kuthengiselwa khona ipahla ethengiswako.
  • Ama-489 amabhizinisi namabhizinisi ahlanganyelweko asekelwe ngehlelo lokuthuthukisa iindawo zemakhaya nezemisebenzi yevakatjhobukelo. Sekuvulwe imakethe yemirorho neenthelo kuMasipaladi wesiYingi soThungulu, KwaZulu-Natal.

Ukusekela ukuthuthuka ngamandla kwekoro yemithombo yomnotho evuselelekako, i-Biomanufacturing Industrial Development Centre eyasungulwa e-CSIR, kwanje seyisekela amabhizinisi ali-17 asebenzisa itheknoloji ezingeni eliphasi nezingeni eliphakeme okulingeneko. Ukusekela ukwakhiwa kwebubulo lamandla wokusungula elingumakhamba ngendlwana, kwakhiwe ilabhorathri engumakhamba ngendlwana (i-mLab Southern Africa) e-Innovation Hub, kanti-ke nje isekela amabhizinisi amancani abomakhamba ngendlwana ali—11 namabhizinisi amahlanu alingeneko wamandla wokusungula. 

  • Njengengcenye yokukghonakalisa ukusekelwa ngeemali kwama-SMME namabhizinisi ahlanganyelweko, iHlelo lokuThuthukisa aboSomabhizinisi abaNcani babaNtu abaNzima ababaSabalalisi lisekela amabhizinisi ama-376 ngemali engaphezulu kweengidi ezi-R95. Lapha-ke kusekelwe imisebenzi eli-10 399.
  • IHlangano yeSekelo leeMali lamaBhizinisi amaNcani (i-SEFA) isize ama-SMME azii-24 711 ngemali eziingidi ezima-R344. Ibuye yasiza amabhizinisi welutjha azii-5 305, namabhizinisi wabantu abanzima abazii-22 296, namabhizinisi wabantu abasikazi azii-21 940, namabhizinisi wama-SMME namabhizinisi ahlanganyelweko azii-22 620 eemfundeni ezimaqalontanzi.  Kuqakathekile ukutjheja ukuthi ama-43% wesizo elinikelwe lapha liqalelele amakoro wamaqalontanzi - njengamakontraga (wokwakha), zokwazisa nethungelelwano letheknoloji (i-ICT), iimayini, amafemu akhanda ipahla, zokulima kunye nezevakatjhobukelo – njengobana kuhlathululwe ku-New Growth Path naku-IPAP.
  • Kuyakhuthaza ukuzwa ukuthi isekelo elima-98% liqaliswe ukusiza amabhizinisi angakahleleki. Lokhu-ke kukhambisana neHlelo lamaPhuzu aliThoba elimenyezelwe nguMengameli ku-SoNA yakhe yomnyaka wee-2015. Kuqakathekile ukutjheja ukuthi ubunengi beenkwelede zeSEFA akunasibambiso ezisekelwe ngaso.
  • Ithungelelwano le-Small Enterprise Development Agency leemfukamiseli ezima-48 lisekela amakhastama azii-2 236.  Nasele iyoke ima-535 imisebenzi yasafuthi eyakhiwe mabhizinisi amancani, ubunengi bayo ekorweni yezokulima nemakontrageni.

Ibonakele indima nekulungelelweni kwezinto ezenzeka eenkundleni ezihlukileko ngasikhathi sinye ukutjhugulula, nokungezelela amandla kunye nokukhulisa umnotho. Kwenzelelwe ukusekela lawa amanye amagadango wamaqalontanzi alithoba.

ZemiThangalasisekelothintano

  •  UmNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso sewuthomile ngehlelo   lokuthungelelanisa ithungelelwanothintwano ngokunabileko eenyingini ezibunane eemfundeni la kulingelelwa khona iTjhorensi yezePilo yeliZwe lOke (i-NHI); lapha-ke kuzakuqatjhwa nesijamiso ekhamphanini yethungelelwanothintwano ezakuhlanganisa   leziindawo namaziko wokusebenza ngezethungelelwano lokuthintana. Ukudlula lapho, sewuthomile nomsebenzi wokulungelelanisa iinkolo eenyingini ezibunane ezikhethiweko.
  • Zima-380 iinkolo esele zihlanganiswe nge-Universal Service Obligation ngokulayelewa yihlangano eqale zokuthintana, iBandla eliziJameleko lezokuThintana leSewula Afrika (i-Icasa). Kilomsebenzi-ke kuzakuhlukaniswa neenkolo ngokuthi ziseduze kangangani nomthangalasisekelo wezethungelelwano lezokuthintana. Ziyi-1 938 nasele zizoke iinkolo ezineendawo neensetjenziswa kunye neendawo zamakhomphiyutha; ukudlula lapho, zili-131 iindawo zemakhaya ezineemfanelo ze-ICT nemisebenzi ekhambisana nayo. Ukwendlalwa nokuthonywa kokusetjenziswa kwehlelo lezokuthintaneli kunye nama-ICT kuzakukhuthaza ukuhluma nokuthuthuka komnotho wekhethwapha, kubuye kukhuthaze namathuba wezomnotho welutjha.

Amanzi Nokuhlwengisa

  • Izii-27 200   imizi esandukuthoma ukuthola amanzi amahle wokudla mhlaphanje. Sekwakhiwe kwaqedwa amahlelo wokuphakela amanzi ngobunengi ngehlelo le-Regional Bulk Infrastructure Grant kuMasipaladi weNdawo weMasilonyana     eFreyistata, kanti kuseengabeni ezihlukahlukene zokwakhiwa ukwakhiwa kwamanye amahlelo ali-15 womthangalasisekelo wokuphakela amanzi ngobunengi.
  • IsiGaba 1 se-Mokolo Crocodile Water Augmentation Project  siphelile, kanti sizigcine zoke iimfuneko zamanzi kwesikhatjhana esifitjhani eendaweni zesiphande se-Waterberg. Lokhu-ke kuzakuba lisizo ekugcwaliseni iimfuneko zamanzi ephawa ye-Medupi nephawa yeMatimba.
  •  Izii-3 978 imizi ethome ukuthola amahlelo wokuhlwengisa ngehlelo i-Rural Household Infrastructure Grant; nje-ke amathungana wokuphumela azii- 3 822 ebekasebenza eendaweni esele zikhona selasusiswe, esikhundleni sawo kwafakwa amahlelo wamambala wokuhlwengisa nokukhambisa iinsila zezindlwana zokuphumela.

Zokuthutha, Zesiporweni Nezeendleleni

  • Umthangalasisekelo wezokuthutha usekela woke amanye amagadango wamaqalontanzi alithoba kanti unjalo nje usikghonakalisi esiqakathekileko sokuhlunyiswa komnotho.
  • Lithomile iHlelo lehlangano yezokuThutha ngeenTimela (i-Prasa), lokuvuselela iintimela; sikhuluma nje esinye sentimela ezizokusebenza lapha sisakhandwa e-Brazil, kanti-ke sizabe silungele ukudiliviwa lapha ekhethu mhlana ama-30 kuSinyikhaba wee-2015.
  • Ngomzamo wokulungisa iindlela zeemfunda ngeemfunda zihlale zizihle, zilibanga elili-19.4km  iindlela ezivalwe ngaphezulu, ezivalwe ngegrebula zaba libanga elima-18km, ezitshitshidziweko zaba libanga elima-821km, kwathi ezilibanga elima-227 628 m²  zavalwa imigodigodi yendlela. Ihlelo leendlela leemfunda ngeemfunda lisekelwa ngeemali siKhwama sokuLungisa iinDlela esiFundeni (i-PRMG). Irhelo leendlelezi liseThebuleni B5 le-Division  of Revenue  Act: Provincial Roads Infrastructure, esekelwe ngeemali yi-PRMG.
  • Ukwakhiwa kwamabhlorho amathathu kuseengabeni zetuthuko ezihlukileko eMbombela, e-Bushbuckridge kunye neNkomazi eMpumalanga ( lapha kuvuselelwa amabhlorho akhukhulwa mamanzi).
  •  IHlelo leembhesi i-Bus Rapid Transport System solo liyangena emadrobheni ngamadrobha weSewula Afrika:
    •  EKapa, i-MyCiti ithutha abantu abangaba zii-42 522, ukube kanti kuqothelwe ukuthi ithuthe abazii-50 000 ngelanga, phakathi kweveke.
    • I-Rea Vaya eJwanisbhege ithutha abantu abangaba zii-33 670, ukube kanti kuqoothelwe ukuthi ithuthe abazii-40 000 ngelanga, phakathi kweveke.
    • EPitori, i-Are Yeng ithutha abantu abangaba zii-3 000, ukube kanti kuqothelwe ukuthi ithuthe abali-10 000 ngelanga, phakathi kweveke.
    • I-Go George ithutha abantu abangaba  zii-7 630, ukube kanti kuqothelwe ukuthi ithuthe abazii-10 000 ngelanga, phakathi kweveke e-George.

Solo uya phambili umsebenzi wokwakhela ukukhambisa iimbhesi ngehlelo leembheseli emadrobheni angehla la nakamanye amadrobha, ngokuya ngefuneko ekhona nangesilinganiselo seemali ezikhona. 

  • IHlangano eLawula iiNdlela eSewula Afrika (i-SANRAL), seyithomile ngamalungiselelo wokulungisa indlela ye-Moloto eMpumalanga – ingcenye yayo engaphasi kwesifunda se-Gauteng – ukuthi izokuba  ngcono kinalokhu engikho.
  •  Livunyelwe irhubhululo lokwakhiwa kwefemu ezakukhanda izinto zesiporweni Ekurhuleni. Ifemu le izakukhanda amatrogo weentimela ama-580, ivule nemisebenzi elinganiselwa een-33 000.
  • Sekuya ekupheleni ukwakhiwa komThethokambiso wezokuThutha iPahla yeLwandle ukusekela iHlelo lomNotho weLwandle le-Operation Phakisa.
  • Sewukhona umtlamo ozakulawula ukungena kwekoro yangeqadi   esakhelweni seenteyitjhi zemikhumbi nezeentimela, nje sekulindelwe ukuthi uqedelelwe.

IHlelo lamaPhuzu aliThoba lenzelelwe ukukhuthaza ukuhluma komnotho ngeengaba ngeengaba, ngemva kwesikhathi eside. Elinye nelinye igadango leqalontanzi alisebenzi lilodwa, kodwa liba yingcenye yomsebenzi olungelelwe ilizwe loke. Mzamo welizwe wokuhlumisa umnotho ngokuqalelela boke abantu nakho koke.  Ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla womnotho kuqakatheke khulu, iSewula Afrika nayizakuhluma ibe ithuthuke mbala ngezomnotho. IHlelo lamaPhuzu aliThoba lizakuveza  imiphumela ngeenkhathi ezihlukahlukileko ukusukela nje, ukuya esikhathini esilingeneko, kuyokugcina esikhathini eside.

Sineqiso lokuthi amagadango wamaqalontanzi la azakulekelela ukuhlumisa umnotho weSewula Afrika kube kurarululeke nomraro wokutlhogakala komsebenzi, nomraro wobuchaka, nomraro wokutjhiyana ngendima kwesitjhaba seSewula Afrika, nasisebenzisana ngokulekelelana soke. Umnotho mthwalo osibopho somuntu woke.

Ndawonye asithuthukise ilizwe lekhethu.

Niyathokoza

Share this page

Similar categories to explore