Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Lemayelana Netigameko Teludlame Nekubhujiswa Kwemphahla

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngikhuluma nani kulobusuku ngenhlitiyo lebuhlungu.

 Kulamalanga lambalwa lengcile nebusuku bawo, kube khona tehlakalo teludlame lobuluhlobo lolungakaze lubonwe emlandvweni wentsandvo yelinyenti yetfu.

Imphahla  imoshiwe yaphindze futsi yabhujiswa.

Titolo tiphangiwe. 

Takhamuti letilandzela umtsetfo tisongelwe taphindza tasatjiswa. 

Tisebenti titfukile kutsi tingahle tingasakhoni kubuyela emsebentini. 

Bantfu bashonile.  

Kulelihora, kunemindeni letsite eveni letfu lesemantini. 

Ngikhuluma ngemindeni yaboNkosikhona Chiza, Ndumiso Shezi, Khaya Mkhize, Zethembe Ndwandwe, Lindani Bhengu naLindokuhle Gumede eGauteng.

Ngikhuluma ngemindeni yaboBhekani Ndlovu, Themba Mthembu, Aphiwe Gama naCebo Dlamini KwaZulu-Natali.

Nanoma sati kutsi loludlame luta nemtselela lomubi kakhulu emphahleni, endleleni yekutiphilisa nakutemabhizinisi, kulahleka kwemphilo yemuntfu kukulahlekelwa lokukhulu kakhulu kunako konkhe. 

Sisive imicabango nemithandazo yetfu inalemindeni lelahlekelwe.

Bantfu labanengi baseNingizimu Afrika ngalelihora babala linani lekulahlekelwa kutindlela tekutiphilisa nasemphahleni yabo, etitolo tabo nakumabhizinisi abo, kutekuphepha nekuvikeleka kwabo.

Labanye bantfu labanengi baseNingizimu Afrika bafikelwa kukhatsateka nekwesaba lokukhulu.

Tincenye talelive tilahlekelwe kutinta ngenca yemalanga nebusuku lobumbalwa beludlame emmangweni, kumoshwa kwemphahla nekuphangwa kwetitolo lokwenteka ngendlela lengakaze ibonwe ngaphambilini emlandvweni wentsandvo yelinyenti yetfu. 

Kucale ngekushiswa kwemaloli eMooi River KwaZulu-Natali kuloMgcibelo lowengcile kwase kulandzela kuvalwa kwemigwaco encenyeni lengasenyakatfo yalesifundza nekuphangwa kwetitolo Ethekwini nasePietermaritzburg.

Kulamalanga lamabili lengcile, iGauteng ihlangabetane nekuvalwa kwemigwaco, kuphangwa kwetitolo, kumoshwa kwemphahla nekushishwa kwemaloli. 

Sibonga umsebenti wema-ejensi etfu ekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ngekubopha basolwa laba-166 KwaZulu-Natali nebasolwa labange-323 eGauteng mayelana netigameko letihambisana naloku.

Nanoma kunjalo, ludlame lusachubeka kuletinye tindzawo letinengi.

Labanye batsi letehlakalo timayelana nemibhikisho yetepolitiki.

Kungahle kube liciniso kutsi loludlame lusukela kuloko bantfu labakushoko nakuloko labakwentako lokunenhloso yetepolitiki, futsi nakuloko labakushoko lokukhombisa kukhungatseka nekutfukutsela.

Ngalesikhatsi lolutfutfuva lucala, kungahle kwenteke kutsi bekunebantfu labebafuna kubhebhetselisa ludlame nekutsikameteka lokumayelana nebuhlanga. Siyati kutsi linyenti lebantfu bakitsi litikhetsele kungalandzeli lendlela yekugcogcwa bahlanganiswe ngekwetebuhlanga. 

Kodvwa-ke, lesikubonako nyalo sekutento tebugebengu, lapho khona emacembu ebantfu agcugcutela kutsi kube nesiphitsiphitsi njengendlela yekuvala kuphanga titolo nekweba. 

Kute sikhalo, noma sizatfu setepolitiki lesingenta kutsi ludlame nekumosha imphahla lesikubone etincenyeni letitsite taKwaZulu-Natali naseGauteng kuvumeleke.

Umtsetfosisekelo wetfu ucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo lekubhikisha, kuhlela, lekukhuluma ngekukhululeka nelekuhlangana nalabanye ngalokukhululekile.

Uniketa wonkhe umuntfu lilungelo lelilinganako lekuvikeleka ngembi kwemtsetfo, futsi unika wonkhe umuntfu sibopho sekuhlonipha nekutsatsela etulu emalungelo alabanye. 

Umtsetfosisekelo wetfu usisekelo selulawulo lwemtsetfo eveni letfu.

Ngulolulawulo lwemtsetfo lolugadza kutsi kungasetjentiswa kabi emandla, loluvikela bantfu labaphuyile nalababutsakatsaka, lokwenta imimango yetfu ikhone kusebenta nekutsi umnotfo wetfu ukhone kukhula.

Labo labahlukumetekako ngaloludlame loluchubekako nyalo – tisebenti, bashayeli bemaloli, banikati bemabhizinisi, batali kanye nemindeni lelahlekelwe ngimiphefumulo – kute lokubi lebakwentile.

Nanoma loku kutento letitfole litfuba lekuphanga titolo letibangwa kuba lukhuni kwemphilo nabuphuya, labo labaphuyile nalabangenamatfuba ngibo labahlangabetana nebumatima balokumoshwa kwemphahla.

Titolo tiphangiwe nesakhiwonchanti sabhujiswa.

Loku kusho kutsi labo labagulako betfu angeke bakhone kutfola imitsi emakhemisi, kudla akufinyeleli emashelufini etitolo, futsi tisebenti tetemphilo angeke tikhone kuya emsebentini. 

Luhlelo lwetfu lwekugoma luphatamiseke kakhulu ngalesikhatsi-nje lucala kutfola emandla. Loku kutawuba nemtselela wesikhatsi lesidze kulikhono letfu lekuhlanganisa imphumelelo lebesesicala kuyibona ekuvukeni kwemnotfo wetfu. 

Lokuphatamiseka loku kutawubanga kutsi kulahleke timphilo ngoba kutawucedza tinhlelo tekuphakelwa kwetinsita letisimamisa kudla kwetfu, letisimamisa tetemphilo netinhlelo tekukhicita. 

Lendlela yeludlame, yekuphanga titolo neyetiphitsiphitsi, ibanga kuhlupheka, kukhula kweludlame nekwemonakalo lomkhulu.

Ibanga kutsi kwandze buphuya, kwandze kuswelakala kwemisebenti, nekwandza kwekufa kwebantfu labangenacala.

Asisibo bantfu labanjalo.

Sekukanengi, sikhetsa indlela lehlukile, indlela yekuthula neyentsandvo yelinyenti.

Sikhetse kulandzela kucocisana nekubhikisha kunekwenta ludlame nesiphitsiphitsi.

Ngamunye ngamunye wetfu, noma ngabe unasiphi sikhundla noma ukusiphi simo, sinesifso sekugcina nekulandzela lulawulo lwemtsetfo.
Ngako-ke kumcoka kakhulu kutsi sibuyisele kuthula nekusimama kuto tonkhe tincenye talelive ngaphandle kwekucitsa sikhatsi. 

Kumcoka kakhulu kutsi sivikele lokunye kulahleka kwemphilo noma kulimala.

Kumcoka kakhulu kutsi sivikele imphahla nekuvikela sakhiwonchanti setenhlalo nesetemnotfo.

Ngenca yaloko-ke siyagcogca sihlanganisa tonkhe tinsita letikhona nawo onkhe emakhono kutsi asebentele kubuyisela kuthula.

NjengeMlawuli Lomkhulu weMbutfo Wetekuvikeleka WaseNingizimu Afrika, namuhla ngigunyate kutsi kutfunyelwe emalunga Embutfo Wetekuvikeleka kute usekele kusebenta Kwetemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika. 

Kusebenta Ngekubambisana Kwavelonkhe Nekwesakhiwo Setebunhloli – lokwatiwa ngekutsi yi-NatsJOINTS – icinise lokutfunyelwa kwalombutfo kuto tonkhe tindzawo letitsintsekako KwaZulu-Natali naseGauteng. 

Temisebenti Yetemaphoyisa AseNingizimu Afrika tilungisa tindlela tekubita  emalunga latsetse likhefu netinsuku tekuphumula kutsi abuye emsebentini kute kutsi babe banyenti bacinisekisi bekulandzelwa kwemtsetfo emmangweni lotsintsekako.

I-NatJOINTS itfola kwesekelwa lokuvela Ekomitini Lekuchumanisa Tebunhloli, lelifaka ekhatsi Tebunhloli Betebugebengu te-SAPS, Tebunhloli Tembutfo Wetekuvikela neTekuphepha Kwembuso.

Kwengeta kulokukhulisa kubonakala kanye nekubakhona kwetinhloli etindzaweni letitsite letinelitfutfuva, sitawubeka embili kushushisa basolwa labatsintsekako kuloludlame.

Umkhandlu Wavelonkhe Wetekuvikela, lengingusihlalo wawo njengeMlawuli Lomkhulu, utawuhlangana kabili ngelilanga kute kuchunyaniswe tonkhe tindlela letimcoka tekuletsa kusimama.

Angikubeke kucace: sitawenta konkhe lokusemandleni kuvikela wonkhe umuntfu kulelive  kuloludlame, kwekusatjiswa, bekweba nebekuphangwa kwetitolo.

Angeke singabate kubopha futsi sishushise labo lababhebhetselisa letigameko futsi sitawucinisekisa kutsi babukana ngalokugcwele nesandla semtsetfo.

Sitawubuyisela kuthula nekuhleleka esimeni sako kute sikhone kuchubeka nekwakha kabusha lelive letfu futsi siletse likusasa lelincono ebantfwini balo.

Sikhatsi lesengca setinsuku letimnyama sisengakasuki etincondvweni tetfu lapho khona emalunga lamabi acala umlilo emimangweni yetfu ngekutama kwenta kutsi silwe sodvwa. Sitawuhlala sitikhumbula leto tigameko.

Futsi sisakhumbula kutsi ngalesikhatsi silungiselela kugucukela  entsandvweni yelinyenti – sahlangana singummango kute sicedze loludlame lobeludlangile emimangweni leminengi.

Njengoba sibhekene nalenseyeya, kufuneka sikhumbule kutsi kwenteka njani – ngalesinye sikhatsi emlandvweni wetfu, ngalesikhatsi silungiselela tingucuko tentsandvo yelinyenti – sahlangana singummango kute sicedze loludlame beludlangile emimangweni leminengi.

Sahlangana – sibaholi betenkholo, baholi bendzabuko, tinyonyana, bosomabhizinisi, tinhlangano temmango, tinhlangano tetepolitiki, ema-NGO kanye naletinye tinhlangano – kute siletse kuthula eveni letfu.

Nyalo kufuneka siphindze sihlangane futsi, kute kutsi  ngamunye wetfu kufuneka adlale inzima yekuletsa kuthula kuleto tindzawo letitsintfwe nguloludlame; kufuneka sonkhe sisukume sivume kutsi umtsetfo usebente nekutsi sisombulule tinkinga tetfu ngekuthula. 

Kulentsambama, Tindvuna netisebenti tahulumende letikumacembu etemnotfo netekuvikela tihlangene nenhlangano i-Business Unity South Africa kute kubukwe lesimo nekutsi kusungulwe tinyatselo letihlanganisiwe. 

Sivumelene kutsi sitawusebentisana kute sicinisekise kuphepha kwebashayeli, kwalabasebenta ngetimali etitolo, kwetigulane nekwemakhasimende.

Sivumelene kutsi sitawabelana ngelwatiso nangetinsita kute sicinisekise kutsi sibuyisela esimeni lesifanele luhlelo lwekutsengwa kwemilkhicito netinsita.

Senta tinhlelo kute baholi bahulumende kanye nebameleli bemmango njengencenye yemsebenti wabo bakhone kuhlangana nebaholi emimangweni lehlukahlukene bagcucgutelwe kusimama.

Njengencenye yalokukhulimisana lokuchubekako nemikhakha lemcoka yemmango, ngitawuba nemhlangano nebaholi bemacembu etepolitiki kute sicocisane ngalesimo lesikuso.

Siyacelwa kutsi – nanoma ngabe sikuphi – sihlale ngekuthula, sititsibe, futsi singayivumi yonkhe imitamo yekubhebhetselisa ludlame, yekubanga kwesaba noma slebhebhetselisa kwehlukana.

Akukhatsalekile kutsi sibaholi bemacembu etepolitiki, betinhlangano tematekisi, betinhlangano temabhizinisi noma betinyonyane, kufuneka sente noma ngabe yini lesemandleni etfu kuletsa kuthula kulesimo.

Kufuneka siyekele kutfumela nekusabalalisa imilayeto lebhebhetselisa ludlame etinkhundleni tekuchumana, nekusabalalisa emahemuhemu noma imibiko lengasilo liciniso lengahle ibange lokunye kuhlala ngekwesaba.

Kute bantfu lekufuneka batsatse umtsetfo ube setandleni tabo.

Kunaloko, kufuneka sihlanganyele nalabo bantfu nemimango lesebentisana nemaphoyisa kuvikela kuphanga titolo, nalawo malunga emmango lanikete imininingwane ngasese nelwatiso lolumayelana netigameko tebugebengu.

Ngifisa kubonga onkhe emalunga lenta umsebenti nebalawuli be-SAPS kanye nalamanye ema-ejensi ngekuphendvula kwabo kuletigameko teludlame nekuchukuluta, lokwente kutsi kuvikelwe kucitseka kwengati kanye nekuphuma kwemphefumulo.

Sindlulisa tilokotfo letinhle nekutsi asheshe alulame emalunga e-SAPS lamane lalimele ngalesikhatsi seludlame: Khonstabuli Sangweni, lodutjulwe walinyatwa e-Alexandra; balingani bakhe lababili, Sayitjeni Maraheni naLethenenti Kholoneli Nefolovhodwe, loshwaywe ngetitini; nakhonstabuli Seloane, lodutjulwe walinyatwa eDaveyton.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Loludlame lolu kanye nalokumoshwa imphahla kwenteka  ngesikhatsi sinye nalobhubhane lolubhubhisako.

Kunebungoti bekutsi letigameko tingahle tiholele ekukhuleni lokukhulu kwekutseleleka ngaleligciwane, lokutawufaka letinye timphilo letinengi ebungotini bese tibanga umtfwalo lomkhulu kutikhungo tetfu tetemphilo nakutisebenti tato.

Kunebungoti bekutsi luhlelo lwetfu lwekugoma lungaphatamiseka kuletinye tindzawo  ngalesikhatsi sifuna kukhulisa kakhulu kufinyelela kwalo.

Angeke sikuvumele loku kwenteke.

Lesikhatsi lesi sente kutsi kube nekukhululeka lokukhulu kuloko besivele sikwati: kutsi lizinga lekuswela umsebenti, lebuphuya nelekungalingani emangweni alubeketeleki.

Angeke silindzele kutfola kuthula kwesikhatsi lesidze nalokucinile uma singakhi ematfuba emisebenti futsi sakhe ummango lolungile nalonekulingana lapho khona bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bangadlala indzima ngekukhululeka nangalokulinganako.

Ngako-ke kufuneka sitibophelele kutsi akubi nekuthula kuphela, kodvwa futsi kuba nematfuba etemnotfo kuwo wonkhe umuntfu.

Nyalo sisuka esikhatsini lesidze sekungabi nesiciniseko nesekungabi nekukhula kwemnotfo.

Siyibonile imiphumela yenkhohlakalo nekudliwa yimphehla kwahulumende, imiphumela lemibi yekusetjentiswa kabi kwemandla ekuphatsa kanye nekunganakwa kwemsebenti.

Sicale inchubo yekulungisa, yekwakha kabusha neyekuvuselela.

Sibeke live letfu endleleni leya ekuphumeleleni nasekwenteni tintfo kabusha.

Angeke sivumele bantfu labambalwa emkhatsini wetfu kutsi litsikamete lomtamo wekubumbana.

Satayivikela intsandvo yetfu yelinyenti lekumtsetfosisekelo, kute sikhone kuhlanganis loko lesikuzuzile.

Angeke sivume kube neludlame netiphitsiphitsi, kute sikhone kuchubekela embili.

Ngiyaphindza: siyakha, asivali.

Angeke sivinjelwe, njengebantfu baseNingizimu Afrika, kulomsebenti lekumele siwente.

Sibukene, njengoba sesike sabukana nako ngaphambilini, nesikhatsi setinsayeya letinkhulu nesitsembiso lesikhulu.

Asikhetseni indlela lenekuthula neyekucala kabusha.

Asihlale sicinile futsi sibuye ngemandla lancono. 

Ngekusebentisana, sitawubahlula labo labafuna kutsi live letfu lingasimami, labafuna kubuyisela emuva loko lesikuzuzile.

Sitawuhlala sime njalo simunye, sibumbene ekulweni neludlame, sibambisene ekutibopheleleni kuletsa kuthula nelulawulo lwemtsetfo.

Ngiyabonga.
 

Share this page

Similar categories to explore