IKulumo kaMengameli u-Cyril Ramaphosa Mayelana NeZenzo ZeNturhu NokuTjhatjalaliswa KwePahla 

MaSewula Afrika weKhethu,

Ngikhuluma nani namhlanjesi kusihlwa ngehliziyo ebuhlungu.

Emalangeni adlulileko la nobusuku bakhona kube nezenzo zenturhu engakavami emlandweni wentando yenengi yekhethu.

Ipahla ilinyaziwe yatjhabalaliswa. 

Abantu badlelezele iintolo ngokuzitapela.

Izakhamuzi ezithobela umthetho zisatjisiwe godu zathuselwa.

Abasebenzi bathukele ukuthi bangahle bangakghoni ukubuyela emsebenzini.

Abantu bahlongakele. 

Ngalomzuzu,  minengi imindeni yelizwe lekhethu ehlezi emanzini.

Ngikhuluma ngomndeni kaNkosikhona Chiza, kaNdumiso Shezi, kaKhaya Mkhize, kaZethembe Ndwandwe, kaLindani Bhengu, kaLindokuhle Gumede be-Gauteng.

Ngikhuluma ngomndeni kaBhekani Ndlovu, kaThemba Mthembu, ka-Aphiwe Gama noCebo Dlamini  baKwaZulu-Natala.


Nalokha sinelwazi ngeendlelko eziphakemeko ezibangelwe yinturhu le ngokutjhabalaliswa kwepahla, ngemisebenzi yokuziphilisa nangamabhizinisi, kodwana ukulahlekelwa  mphefumulo womuntu  ngikho okukhulu khulu.

Imikhumbulo nemithandazo yethu njengesitjhaba inemindeni le.

AmaSewula Afrika amanengi ngalomzuzu abala iindleko zokulahlekelwa  ziindlela zokuziphilisa nokutjhabalala kwepahla eentolo  nemabhizinisini wawo,  ngezokuphepha nokuvikeleka. 

AmaSewula Afrika amanengi atshwenyekile godu athukile.

Iingcenye zelizwe zisaqaquluka  enturhwini ethethe amalanga nobusuku,  ekutjhatjalalisweni nekudlelezelweni kwepahla  okungakavami  solo sangena embusweni wentando yenengi. 

Kuthome ngokutjhiswa  kweenlori e-Mooi River  KwaZulu-Natala  kiloMgqibelo odlulileko, kwalandela ngokuvalwa kweendlela eengcenyeni ezingetlhagwini yesifunda  nokudlezelwa kweentolo  eThekwini ne-Pietermaritzburg. 

Emalangeni amabili adlulileko, i-Gauteng ivelelwe kuvalwa kweendlela,  ukudlelezelwa, ukutjhabalaliswa kwepahla nokutjhiswa kweenlori.

Ngenca yomsebenzi wabathobelisimthetho bethu, kubotjhwe abasolwa abali-166 KwaZulu-Natala, kwabotjhwa abama-323 e-Gauteng  mayelana nezehlakalwezi.

Nofana kunjalo inturhu iyaraga eendaweni ezinengi.

Abanye  bahlobanisa izenzwezi  neenghonghoyilo zepolotiki.

Kungenzeka ukuthi inturhu le isukela ezintweni ezikhulunywa nezenziwa babantu abanokuthileko abakuhlosileko kezepolitiki, nekuzwakaliseni kwabo ukusilingeka nokuphelelwa maqhinga. 

Ekuthomeni  kwesiyaluyalwesi kungenzeka ukuthi kube nabantu egade banqophe ukuphehla inturhu nokutjharagana kwezinto ngokobutjhaba. Siyazi ukuthi inengi labantu bekhethu balile ukutjhotjhozelwa nokukhokhiswa ummoya lo wokuninana ngobutjhaba.

Nokho, esikubonako njenganje zizenzo  zokusebenzisa  ubujamo bezinto bakhathesi ukuraga ubulelesi, lapho iinqhema zabantu zibasela khona ukudungeka kwezinto ezizakusithela ngakho nazidlelezelako ziseba.

 Akunasinghonghoyilo, namkha unobangela wezepolotiki osekelwe mthetho wokuphehla inturhu  nokutjhatjalaliswa kwepahla esikubonileko eengcenyeni zaKwaZulu-Natal ne-Gauteng.

UmThethosisekelo wethu uqinisekisa ilungelo labantu boke lokunghonghoyila,  ukukhwezelela, ukuhlanganyela nabanye ekuzwakaliseni imibono ngokutjhaphuluka kunye nelungelo lokuzikhethela abantu owenza nabo izinto.  

UmThethosisekelo wethu unikela woke umuntu ilungelo elifanako lokuvikelwa mthetho, godu ubeka emahlombe wabantu boke isibopho sokuhlonipha nokusekela amalungelo wabanye abantu.

UmThethosisekelo wethu usisekelo  sokusebenza komthetho elizweni lethu.

Ngilo ilawulo lalomthetho elikhandela ukusetjenziswa butjhwileni komthetho, elivikela abatlhagako nabangenabuyo, elenza  umphakathi wethu  usebenze nomnotho wethu uthuthuke. 

Abongazimbi benturhu le eragako njenganje – abasebenzi, abatjhayeli beenlori, abanikazi bamabhizinisi, ababelethi nemindeni yalabo abahlongakeleko – bamsulwa.

Nanyana lezizenzo zisizakala ngobujamo bezinto bokudlelezela ipahla okubaselwa mtlhago nobuchaka, ekugcineni abachakileko nabadimeke amathuba ngibo abazokuthwala umthwalo omphumela walezizenzo zokutjhatjalaliswa kwepahla.     

Iintolo zidlelezelwe ipahla, umthangalasisekelo wagirizwa.  

Lokhu kutjho bona abagulako bethu babhalelwa kufumana iinhlahla emakhemisi, ukudla akufiki emasuphamakethe kanti nabasebenzi  bezepilo abakghoni ukuya emsebenzini. 

Ihlelo lethu lokuhlabela ingogwana liphazamiseke khulu ngesikhathi lapho besele liba nomfutho khona. Lokhu kuzokuba nomphumela omumbi wesikhathi eside phezu kwekghono lethu lokuhlanganisa iingcenye zendima ebesele sithoma ukuyibona ekuvuselelweni komnotho wethu.  

Lokhukuphazamiseka kuzokubulalisa abantu ngendlala njengoba kuzokuqintelisa ihlelo lokukhanjiswa kokudla kwethu nje, kuliye nehlelo lokusebenza kezepilo nekukhiqizeni.    

Lomtlhala wenturhu, wokudlelezela ipahla nokuzenzela umathanda njengakwamatlwaba, uthuwelelisa inturhu nokutjhatjalaliswa kwepahla.

Uthuwelelisa ubuchaka, uthuwelelise ukutlhogeka komsebenzi, wandise nokufa kwabantu abanganamlandu.  

Lezizenzo azifani nathi.

Kanenginengi sikhethe  indlela ehlukileko,  indlela yokuletha ukuthula nentando yenengi.
Sikhethe ukulandela indlela  yemikhulumiswano neyokutjhagala kuneyokunghonghoyila okukhambisana nenturhu  nokudunga izinto.

Omunye nomunye wethu, kungayi ngokwesikhundla nobujamo bethu, unekareko yokusekela nokuqalelela ukusebenza komthetho.

Ngalokho-ke kuqakatheke khulu ukuthi silethe ukuthula nokunzinza kizo zoke iingcenye zelizwe lekhethu ngaphandle kokuriyada.

Kuqakathekile ukuthi sikhandele ukulahleka komphefumulo namkha ukulimala kwabantu ukuya phambili.  

Kuqakathekile ukuthi sivikele ipahla beseluse nomthangalasisekelo wezehlalakuhle newomnotho.

Ngalokho-ke sikhupha zoke iinsetjenziswa esinazo namakghono esinawo ukubuyisa ukuthula. 

NjengomLawuli omKhulu weButho lezokuVikela leSewula Afrika, namhlanje ngigunyaze ukusatjalaliswa kweButho lezokuVikela ukuyokusekela imisebenzi yamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS).

IZiko lezobuHloli eliHlanganyelweko lokuSebenza leliZweloke – elaziwa nge-NatJOINTS liqinise  ihlelo lokusatjalaliswa  kwamajoni  kizo zoke iindawo ezithintekileko KwaZulu-Natal ne-Gauteng.

I-SAPS ithatha amagadango wokubuyisa amalunga wayo asemalangeni wokuphumula kobanyana kuzokwandiswa abathobelisimthetho abasemsebenzini.  

I- NatJOINTS ifumana isekelo eKomidini eHlanganisa zobuHlakani,  ehlanganiswe liPhiko lezobuHlakani eliLwisana nobuLelesi le-SAPS, ubuHlakani bezokuVikela neVikeleko lomBuso.
 
 Ngaphandle  kokubonakala  ngobunengi  nokuba khona kwamapholisa wephiko lezobuhlakani  eendaweni ezingaba ngezidlangelwe zizenzo zokudlelezelwa, sizokutjheja qangi ukutjhutjhiswa kwabasolwa  ekuzwakala ukuthi babe  nesandla kilenturhu.

UmKhandlu wezeVikeleko leliZweloke, enginguSihlalo wawo njengomLawuli weButho lezokuVikela, uzokuhlangana kabili ngelanga ukuhlanganisa woke amagadango afunekako  ukubuyisa ukunzinza. 

Mangihlathulule kuhle: sizokuthatha amagadango wokuvikela woke umuntu kilelilizwe ekuthuselweni ngenturhu, ukusatjiswa, ukweba  nokudlelezela ipahla.

Asizukuzaza ukubopha nokutjhutjhisa labo abaphehla lezizenzo godu sizokuqinisekisa ukuthi baqalana nobukhali bomthetho wethu.

Sizokuletha ukunzinza nokuthula kobana sikwazi ukuraga nomsebenzi wokwakha ilizweli  ngobutjha nokulethela abantu ipilo engcono.

Ukukhamba kwesikhathi akukawasuli emikhumbulweni yethu amalanga wobunzima lokhuya abantu belunya nabebabasela khona umlilo wenturhu ebantwini bekhethu balinga ukusilwisa sodwa. Imikhumbulo leyo isahlezi eengqondweni zethu nanje.   
Siyakhumbula godu ukuthi nasilungisela amatjhuguluko wentando yenengi –  sahlangana saba munye njengomphakathi salwela ukuqeda inturhu egade irhagele  eendaweni ezinengi. 

Njengalokha siqalana nalesisitjhijilo,kufuze sikhumbule ukuthi  – ngesinye isikhathi emlandweni wethu, nagade silungiselela amatjhuguluko wentando yenengi – sabumbana njengomphakathi ukuqeda inturhu eyayirhagele eendaweni ezinengi.

Sabumbana – njengabarholi bezekolo, abarholi bendabuko, iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, iinhlangano zomphakathi, iinhlangano zepolotiki, ama-NGO nezinye – ukuletha ukuthula esitjhabeni sekhethu.

Nje-ke sidinga  ukubumbana godu,  kufuze omunye nomunye wethu afake isandla ekubuyiseni ukuthula kilezondawo ezithintwe yinturhu; omunye nomunye wethu asikimele ukusebenza komthetho nokurarululwa ngokuthula kokungazwani.

Namhlanjesi ngemva kwamadina, aboNgqongqotjhe neemphathimandla eziphakemeko emikhakheni yezomnotho neyezokuphepha bahlangene ne-Business Unity South Africa ukutjheja izinga lomonakalo nokutlama amagadango ahlanganyelweko. 

Sivumelene ukubambisana ukuqinisekisa zokuphepha kwabatjhayeli, kwabasebenzi bemathilini, kweengulani nokwamakhastama. 
Sivumelene ngokwabelana ngelwazi neensetjenziswa ukuqinisekisa ukubuyisela esigeni ihlelo eliqakathekileko lethungelelwano lokukhanjiswa kwepahla.

Senza amalungiselelo ukuthi abarholi bakarhulumende nabajameli bomphakathi njengengcenye yomsebenzabo bahlangane nabarholi bemiphakathi ehlukileko  ukukhuthaza ukunzinza.

Njengengcenye yemikhulumiswano eragako nemikhakha eqakathekileko yomphakathi, ngizokuhlangana nabarholi beenhlangano zepolotiki ukudemba nabo ngobujamo bagadesi.

Siyakhonjelwa – nofana kukuphi lapho sikhona – ukuthi sehlise ummoya , sizibambe,   sibalekele nanyana kungaba ngimiphi imizamo yokuphehla inturhu, ukuletha ukusaba nokuthuwelelisa ukuhlukana.

Njengabarholi beenhlangano zepolotiki, beenhlangano zamateksi, beenhlangano zabamabhizinisi nezabasebenzi, kufuze senze koke okusemandlenethu ukuletha ukuthula.


Kufuze sibalekele ukusabalalisa imilayezo ephehla ipi eenkundleni zokuthintana, nekusabalaliseni izwangobatjho, nokurhatjha imibiko engasilo iqiniso nengaletha ukusaba.

Akekho  ekufuze azilawulele umthetho ngezandla zakhe.
 Kunokuzilawulela umthetho ngezandla, kufuze sihlanganyele nalabo bantu nemiphakathi abasebenzisana namapholisa ukukhandela ukudlelezela, nalawo amalunga womphakathi ahlebele iimphathimandla ngezenzo zobulelesi. 

 Ngithanda ukuthokoza woke amalunga wemisebenzi nabalawuli be-SAPS namanye ama-ejensi ngokweqa kwabo ekulwisaneni nezenzo zobulelesi nokurhuga, okusize khulu ukukhandela ukuphalaka kweengazi nokunciphisa ukulahlekelwa mphefumulo.

Sifisela ukuphola msinyana kwamalunga amane we-SAPS alimele ngesikhathi senturhu le: U-Khonstabuli Sangweni, odunyuzwe walimala e-Alexandra; abasebenzisani bakhe ababili,  uSayijeni Maraheni  noLeftenenthi Koloneli  Nefolovhodwe, ababethwe ngeentina;  noKhonstabuli  Seloane, odunyuzwe walinyazwa e-Daveyton.

MaSewula Afrika wekhethu,

Inturhu le  nokugirizwa/nokutjhatjalaliswa kwepahla kwenzeka hlangana nehlekelele yokugula  okubhedlha nokurhagalele ilizwe. 

Kunengozi yokobana lezizehlakalo zingakuphakamisa khudlwana ukuthelelana ngengogwana, abantu abanengi babe sengozini, ngaleyindlela amaziko wethu wezepilo nabasebenzi bakhona babhedlheke ngomsebenzi ngokweqileko.    
Kunengozi  yokuphazamiseka kwehlelo lethu lokuhlaba kezinye iindawo ngesikhathi lapho sitlhoga ukulikhuphula ngezinga elibonakalako kobanyana kuzokusizakala abantu abanengi ukudlula lokhu.

Angeze sikuvumele lokhu kwenzeke.

Isikhathesi sifakazele lokho esele sikwazi: ukuthi izinga  lokutlhogeka kwemisebenzi, umtlhago  nokutjhiyana ngendima emphakathini akusizizinto ezingahlalela unomphela.

Angeze salindela ukuthula kwasafuthi nasingavuli imisebenzi sakhe nomphakathi onobulungiswa nolinganako lapho woke amaSewula Afrika  angahlanganyela khona ngokutjhaphuluka nangokulinganako.

Ngalokho-ke kufuze sizibophelele ngokuthula nangamathuba amakhulu wezomnotho wabo boke abantu.

Khona  sisaphuma  esikhathini eside sokuzaza nokujama ndawo yinye.

Siyibonile imiphumela yekohlakalo  nokurhirizwa kombuso, imiphumela emasikizi yokusetjenziswa butjhwileni  kwamandla wokubusa  nokuliselelwa  komsebenzi.

 Sithome ihlelo lokupholisa amanceba, ukwakha kabutjha nokuvuselela.

Sibeke ilizwe lekhethu endleleni yepumelelo nokuvuselelwa.

Angeze savumela idlanzana labantu hlangana nathi ukuthusela  umsebenzi  ohlanganyelweko lo.

Sizokuvikela intando yenengi yethu edzimelele phezu komthethosisekelo, ukuze silungelelanise lokho esele sikuzuzile.

Sizokuphaya inturhu nokudungeka kwezinto, kobanyana sizokuthuthuka.  

Ngiyabuyelela godu: siyakha,  asibhuruzi.

Angeze saphela amandla, njengamaSewula Afrika, emsebenzini  osilindeleko ngaphambili.

Siqalene, njengalokha kwenzeka iinkhathi ezinengi ngaphambilini, nesikhathi sesitjhijilo esikhulu nesithembiso esikhulu.

Masikhethe  indlela yokuthula nokuvuselela.
Masiqine idolo  sibuye sesinamandla khudlwana.
Sisoke, sizobehlula labo abanqophe  ukudunga ilizwe lekhethu, labo abafuna ukubuyisela emva ipumelelo esele siyifikelele.

Sizokujama njengesitjhaba sinye,  sibumbene  ekulwisaneni nenturhu, sikhulume ngongelethu ekuzibopheleleni ekuletheni ukuthula nekusebenzeni komthetho.

Ngiyathokoza.
 

Share this page

Similar categories to explore