Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) leyetfulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa

Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) leyetfulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa, 6 Indlovulencane 2025, ECape Town City Hall


Somlomo weLibadla Lavelonkhe, Mk. Thoko Didiza, 
Sihlalo weMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza (we-NCOP), Mk. Refilwe Mtshweni-Tsipane, 
Sekelamengameli Shipokosa Paulus Mashatile, 
Mphatsi Wemajaji Mandisa Maya naMengameli Wemajaji, 
Mengameli Waphambili Thabo Mbeki, 
Mengameli Waphambilini Kgalema Motlanthe, 
Sekelamengameli Waphambilini David Mabuza, 
Somlomo weLibandla Lavelonkhe Waphambilini, Mk. Baleka Mbete, 
Sekelamengameli weLibandla Lavelonkhe Waphambilini, Mnu. Lechesa Tsenoli,  
Sihlalo we-NCOP Waphambilini, Mnu. Amos Masondo, 
Sododolobha weLidolobhakati laseKapa, Mnu. Geordin Hill-Lewis,  
Mphatsi Wemancusa, Baphatsi Bemancunsa Besigodzi kanye neTinhloko teTitfunywa, 
Malunga ePhalamende, 
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika.  

Sihlangene lapha ngesikhatsi live letfu lililela kulahlekelwa kabuhlungu nalokucindzetelako kwemasotja aseNingizimu Afrika la-14 labekayincenye yemsebenti wekuletsa kuthula emphumalanga yeDemocratic Republic of the Congo (e-DRC).  

Sikhotsamisa tinhloko tetfu sihlonipha: 

•    Sayitjeni Wetisebenti William Eddie Cola 
•    Sayitjeni wetisebenti Molahlehi Ishmael Molahlehi 
•    Sayitjeni wetisebenti Shwahlane Theophilus Seepe 
•    Khoporali Matome Justice Malesa 
•    Khoporali Rinae Nemavhulani 
•    Sosikhali Bombardier Itumeleng Macdonald Moreo 
•    Sosikhali Khophorali Tseke Moffat Molapo 
•    Sosikhali Khophorali Metse Stansly Raswiswi 
•    Sosibhamu Sebatane Richard Chokoe 
•    Sosibhamu Derrick Maluleke 
•    Sosibhamu Tshidiso Andries Mabele 
•    Sosibhamu Calvin Louis Moagi 
•    Sosiswebhu Mokete Joseph Mobe 
•    Wangasese Peter Jacobus Strydom. 

Bakanye nemasotja lavela kulamanye emave langaseNingizimu ne-Afrika, bashone balwa bavikela lilungelo lelisisekelo lebantfu baseCongo lekuphila ngekuthula nangekuphepha.  

Abakashoni ngenca yekutsi bebafunana nemitfombolusito, umhlaba noma emandla. 

Bashone kute kutsi tibhamu letisevenikati letfu tithuliswe ingunaphakadze. 

Sihlonipha emasotja etfu lanesibindzi.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,  

LeSoNA yetfulwa ngesikhatsi lapho khona sigubha iminyaka lenge-70 kusukela kwemukelwa Umculu Wenkhululeko eNgcungcutseleni Yebantfu eKliptown. 

Umculu Wenkhululeko usisekelo seMtsetfosisekelo wetfu wentsandvo yelinyenti. 

Ubeka umbononchanti weNingizimu Afrika lebumbene, yentsandvo yelinyenti nalephumelelako lengabandlululi ngekwebuhlanga nangebulili.  

Ubeka umbononchanti welive lapho khona hulumende losungulwe ngentsandvo yebantfu, lapho khona umhlaba wabelwa labo labawusebentako, lapho khona bantfu bahlanganyela emnotfweni welive futsi bonkhe bayalingana embikwemtsetfo. 

Ngulombono lona lochubeka nekusicondzisa njengobe sisebentela kwakha luhlobo lwesive lesisifunako sonkhe.  

Ngumoya wKhongolose Webantfu losikhutsatako njengobe silungiselela Tinkhulumomphendvulwano Tavelonkhe lapho khona bantfu baseNingizimu Afrika baphindze futsi bayabitwa kutsi bahlele indlela lensha yelive letfu.  

Kufanele sihlele lendlela emhlabeni lontjinta ngekushesha.  

Lona ngumhlaba wekuphilisana kanye nekuncintisana, wekubambisana nekungcubutana. 

Ngumhlaba lenetinhlangotsi letinyenti lapho khona kuvela emave lamasha kute adlale indzima lenkhulu etindzabeni temhlaba wonkhe. 

Sibona kuncintisana lokucinile mayelana nekuhwebelana, tebuchwepheshe kanye nemtselela etikhungweni temhlaba wonkhe. 

Kukhona kuntjintja lokusisekelo emhlabeni wonkhe lokuvelako lokutsintsa tonkhe tincenye temphilo yemuntfu – kusukela kumtselela lokhulako wekuntjintja kwesimomvama selitulu kuya ekuchubekeleni embili ngekushesha kwe-Artificial Intelligence (i-AI), kungevani ngekwetepolitiki kwemhlaba kanye nekungcubutana lokunebudlova.  

Kuto letinsayeya, sibona kukhula kwemcondvo webuve kanye nemcondvo wekuvikela, kulandzela timfuno letincane kanye nekwehla kwenshisekelo yenjongo yekufezekise lokusitsintsa sonkhe.  

Lona ngumhlaba tsine, njengemnotfo lotfutfukako, lokufanele kutsi sifune tindlela tekuhamba kuwo nyalo.  

Kodvwa asesabi. Angeke siphatamiseke.  

Sibantfu labacinile. Angeke sentiswe ngenkhani lesingakufuni.  

Sitawuma ndzawonye njengesive lesibumbene. 

Sitawukhuluma ngelivi linye sivikele timfuno tetfu tavelonkhe, kubusa kwetfu kanye nentsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo. 

Ngekubambelela ngalokuliciniso emagugwini etfu, ngekusebentisa emandla etfu lahlukile kanye netipho tetfu kanye nekwakha injongo lefanako, singatigucula letimo letiyinsayeya sitente tisivune futsi sichubele live letfu embili.  

Njengebantfu baseNingizimu Afrika, simele kuthula nebulungiswa, kulingana kanye nekubumbana.  Simele kungabandlululi nentsandvo yelinyenti, kubeketela neluvelo. Simele emalungelo lalinganako abomake, ebantfu labakhubatekile kanye nemalunga emmango we-LGBTQIA+ Simele buntfu betfu lobuhlanganyelwe, hhayi kusindza kwebantfu labanetikhwepha.  

Ngako-ke, lamuhla kusihlwa, asikhulume ngeluhlobo lwesive lesisifunako, futsi asikhulume ngemsebenti lekumele siwente – nemsebenti lesiwentako – wekwakha leso sive. 

Sifuna sive lesihlangene ekwehlukahlukaneni kwaso.  

Etikhatsini letinyenti letimatima esikhatsini setfu lesengcile, besisebenta ndzawonye kute sifinyelele emgomeni munye.  

Ngekubambisana, siletse kuthula nentsandvo yelinyenti eveni letfu. 

Saluncoba lubandlululo, bugebengu lobumelene nebantfu lebebuncisha bantfu emalungelo abo ebuntfu, lobubemuka umhlaba wabo kanye netindlela tabo tekutiphilisa futsi bebufuna kubemuka sitfunti sabo. 

Ngekubambisana, sancoba lubhubhane lolubhubhisako futsi sakha kabusha live letfu ngemuva kwekubanjwa kwembuso ngabhongwane. 

Sisonkhe, sakhe tikhungo leticinile letisekela intsandvo yetfu yelinyenti, tivikela emalungelo etfu lasisekelo futsi titfutfukisa inhlalakahle yebantfu baseNingizimu Afrika. 

Sakhe lubanjiswano loluvutsiwe emkhatsini wahulumende nemabhizinisi, tisebenti, tinhlangano temmango kanye nalabanye balingani betenhlalo kute kuchubeke kukhula nekutfutfuka; leti tima njengetibonelo tekubambisana emhlabeni wonkhe. 

Bantfu baseNingizimu Afrika bayachubeka nekusebenta ngekubambisana kute babukane futsi bakhe sive lesisebentela bonkhe bantfu.  

Sicondziswa tifiso tebantfu njengobe tivetwe elukhetfweni lwalomnyaka lophelile, sakhe Hulumende Webunye Bavelonkhe (i-GNU) kute sikhombise emasiko etfu ekubambisana.  

Singemamacembu etepolitiki, sibeke eceleni kwehlukana kwetfu futsi savumelana kutsi sisebente ngekubambisana kute kuzuze bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.  

Kuleliviki leliphelile, semukele Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwesikhatsi Lesisemkhatsini (i-MTDP), lolubeka luhlelo lolucacile nalolunemandla lweminyaka lesihlanu letako. 

Letinyatselo letitawutsatfwa leticuketfwe ku-MTDP titawuchubela embili emasubuciko etfu lamatsatfu labalulekile:  

Kwekucala, kuchuba kukhula lokungukhukhulelangoco kanye nekwakha imisebenti;  

Kwesibili, kunciphisa buphuya kanye nekulwa netindleko tekuphila letiphakeme;  

Kwesitsatfu, kwakha umbuso lonemandla, lowenta tintfo ngenchubo lemukelekile futsi lotfutfukako.  

Umsebenti wetfu lophutfumako kakhulu kutsi sikhulise umnotfo wetfu kute sikwati kwakha imisebenti, sinciphise buphuya futsi sente kancono timphilo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.  

Kute sente lomsebenti, sidzinga hulumende losebentela bantfu.  

Sidzinga umbuso lonemandla futsi lonelikhono, losekelwe nguMsebenti waHulumende lonebungcweti.  
Bantfu baseNingizimu Afrika bafuna Umbuso lophatsa bonkhe bantfu ngesitfunti, ngekutitfoba kanye nangenhlonipho.  

Umbuso lonebaholi labakulungele kusebentela bantfu bakitsi ngekutinikela ngalokuphelele, nebasebenti bahulumende labenta tontfo ngenchubo  lefanele, labanemakhono futsi labaneticu letifanelekile.  

Kute sifeze letinhloso, sicinise indzima yeKhomishini Yetemisebenti Yahulumende ngekubeka bantfu lababalulekile labacondzisa tindzaba teMbuso wetfu, njengaBacondzisi Jikelele (ema-DG), Emasekela ema-DG, Tikhulu Letiphetse tetinhlangano letiphetfwe nguhulumende (ema-SOE), lamanye emalunga ebhodi lasetulu kanye nalamanye emalunga ebhodi.  

Sitawetfula luhlelo lwekucasha bantfu labaphotfule tifundvo tabo kute sikhone kuheha labahamba embili nalabakhaliphako kutsi bangene emsebentini wahulumende.  

Umbuso lokhonako kumele ucale lapho bantfu bahlala khona kanye nalapho basebenta khona.  

Emadolobhenikati nasemadolobheni lamanengi alelive lonkhe, imigwaco ayilungiswa, kuphakelwa kwemanti nagezi kuvame kuphatamiseka, tibi ayibutfwa futsi indle igileta emigwacweni. 

Ngendlela letsite, loku kwenteke ngoba bomasipala labanengi baswela emakhono etebucwepheshe belwati tsite kanye nemitfombolusito ledzingekako yekuhlangabetana netidzingo tebantfu. 

Bomasipala labanengi abakayitjali futsi imalingena labayitfola kuletinsita kute igcine sakhiwonchanti sisesimeni lesifanele.  

Kusukela kulomnyaka, sitawusebentisana nabomasipala betfu sisungule tinsita temanti negezi letilawulwa ngebungcweti, letivikelekile kute kucinisekiswe kutsi kuba nelutjalomali nekunakekelwa lokwenele.  

Tinsayeya letinyenti kubomasipala tivela ekwakhiweni kweluhlelo lwabohulumende betfu basekhaya.  

Ngako-ke sitawuchuba luhlelo lolubanti lwekubonisna kute kutsi kwentiwe Umtsetfosihlongoto lohambisana nesikhatsi mayelana naHulumende Wasekhaya kute sivete luhlelo lwahulumende wasekhaya lwesimanjemanje nalolufanele injongo.  

Sitawubuketa imodeli yekusita bomasipala ngetimali, ngoba labanyenti babo bete sisekelo semali lengenako lesisebentako nalesisimeme. 

Sitawuchubeka nekusebentisana nebaholi bendzabuko ekufezekisweni kwetinhlelo tekutfutfukisa tendzawo. 

Sitawukhulisa lizinga letfu lekwesekela bomasipala labadzinga lusito, sitsatse lunyawo etifundvweni teLicembu Lekusebenta laMengameli eThekwini.  

Sibona inchubekelembili lenkhulu eThekwini, njengobe sicala kusebentisa Imodeli Yekutfutfukisa Tigodzi, leyenta kutsi bonkhe labadlala indzima lebalulekile kuhulumende, emabhizinisini, etisebentini nasetinhlanganweni temmango basebentisane. 

Njengobe sisebenta sigucula Temisebenti Yahulumende kanye nekwakha likhono leMbuso, sitawusebentisa tebuchwepheshe kute sintjintje indlela hulumende lasebenta ngayo.  

Sitawutjala imali kusakhiwonchanti sesive sedijithali kute kutsi bantfu baseNingizimu Afrika babe nelitfuba lekutfola tinsita tahulumende noma nini, noma ngabe ngukuphi ngekusebentisa inkhundla i-gov.za leyetfulwe kabusha.  

Ekujuleni kwalengucuko kutawuba kucala kusebenta kweluhlelo lwebunikati bedijithali. 

Letinyatselo titawugucula budlelwane emkhatsini wetakhamuti nahulumende; futsi sakhe hulumende munye lofinyelelwa nguwonkhe umuntfu ngekuwutsintsa-nje kuphela.  Sifuna sive lesinemnotfo londlondlobalako lozuzisa bonkhe bantfu.  

Kute sakhe lomjikeleto lomuhle wekutjala imali, kukhula kanye nemisebenti, sifanele kutsi siphakamise lizinga lekukhula kwemnotfo libe ngetulu kwa-3%.  

Kute sizuze emazinga laphakeme ekukhula kwemnotfo, senta lutjalomali lolukhulu kusakhiwonchanti lesisha, sibe sitfutfukisa futsi sigcine   sakhiwonchanti lesinaso.  

Sitfutfukisa tindlela letinsha tekwesekela sakhiwonchanti ngetimali.  

Sichumana netikhungo tetetimali tasekhaya netemave emhlaba kanye nebatjalimali kute sivule tigidzigidzi leti-R100 tekusita sakhiwonchanti ngetimali. 

Sekwetfulwe lifasitelo lekulungiselela umklamo wekubhida kute kutsi kusheshiswe kulungela kutjala imali. 

Loku kufaka ekhatsi imitsetfosimiso lebuyeketiwe yekubambisana emkhatsini wahulumende netikhungo letitimele, lokutawuvula bungcweti kanye netimali temkhakha lotimele. 

Hulumende utawusebentisa imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R940 kusakhiwonchanti kuleminyaka lemitsatfu letako. 

Loku kufaka ekhatsi tigidzigidzi letinge-R375 letisetjentiswa ngema-SOE. 

Lesikhwama setimali sitawuvuselela imigwaco yetfu nemabhuloho, sakhe emadamu netindlela temanti, sente tikhumulo temikhumbi tetfu netikhumulo tetindizamshini tibe tesimanjemanje, futsi sinike umnotfo wetfu emandla. 

NgeSikhwama Sesakhiwonchanti, imiklamo yetimali lehlanganisiwe le12 lebita cishe tigidzigidzi letinge-R38 ivunywe kulomnyaka lophelile. 

Lena yimiklamo yetemanti nekuhanjiswa kwendle, etindzaweni tekuhlala tebafundzi, tekutfutsa, temphilo kanye netemandla.  

Kuyachubeka nekwakhiwa kweLibhuloho laseMtentu  

Lelibhuloho litawuphakama ngetulu kwemfula emkhatsini wePort Edward neLusikisiki; futsi litawuba libhuloho lelidze kunawo onkhe e-Afrika. 

Lidamu lasePolihlali litawuphakela emakhiyubhumitha emanti latigidzi letinge-490 ngemnyaka kusukela eNdzaweni eLesotho Highlands kuyongena eMfuleni iVaal, kucinisekisa kuphakelwa kwemanti etifundzeni letinengi iminyaka letako. 

Ngekusebentisana nebalingani bemhlaba wonkhe, sivuselela ematubuko lamancane futsi sivula ematfuba emnotfo emimangweni leselugwini. 

Sisusa kancanekancane tihibe letivimba kukhula lokunenjongo nalokusheshako. 

Tingucuko temnotfo lesitentako ngekusebentisa luhlelo lwe-Operation Vulindlela takhe umuva lomusha wekutsi kube nelitsemba kanye nekwetsemba umnotfo wetfu. 
 
Sente inchubekelembili ekwakheni kabusha nasekuhleleni kabusha timboni tetfu letinyenti tekusebentisana.  

Sibona imiphumela lemihle ekwenteni kancono kusebenta kwetimboni tetfu tekusebentisana kanye nematfuba ekutjala timali lavuleka futsi lasetjentiswa batjalimali, lokuholela ekwakheni ematfuba emisebenti.  

Ngekusebentisana nemabhizinisi, tisebenti kanye nalabanye balingani betenhlalo kufanele kutsi manje siwucedze lomsebenti.  

Kulomnyaka lotako, sitawucala sigaba sesibili sekugucula kute sikhulule kukhula lokusheshako nalokungukhukhulelangco.  

Lesigcile kuko kucala kwenta i-Eskom, i-Transnet kanye nalamanye ema-SOE labaluleke kakhulu emnotfweni wetfu kutsi asebente kahle.  

Sibeka kabusha letinhlangano kutsi tinikete sakhiwonchanti lesisezingeni lemhlaba sibe futsi siniketa emandla ekuncintisana ekusebenteni, kungaba ekukhiciteni gezi, etitimeleni letetfwala imphahla noma ematubukweni latikhumulo. 

Siyachubeka nekugucula lokusisekelo kuma-SOE etfu kucinisekisa kutsi ayakwati kufeza ngemphumelelo imisebenti yawo yetenhlalo netemnotfo. Loku kufaka ekhatsi umsebenti lochubekako wekubeka imodeli lensha yekucinisa kubusa kanye nekwengamela tikhungo tahulumende.  

Sitawucinisekisa kutsi sive siba ngumnikati wesakhiwonchanti lesinemasu kute kuzuze sive sibe sitfola tindlela letinsha tekuheha lutjalomali lwangasese kute kwentiwe kancono tinsita futsi sicinisekise kutsi imali lengenako yahulumende ingagcila ekuniketeni tinsita tahulumende. 

Sisendleleni yekusungula Luphiko Lwekugucula I-SOE lolutinikele kute luchube lomsebenti.  

Tinyatselo letitsetfwe tafezekiswa ngekusebentisa Luhlelo Lwekusebenta Lwetemandla setinciphise bukhulu tekuvama kucishwa kwagezi, ngemalanga langetulu kwalange-300 ngaphandle kwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kusukela ngenyanga yeNdlovulenkhulu 2024. 
 
Nanoma-nje kubuya kweluhlelo lwekucishwa kwagezi ngenhloso yejuwonga emalanga lamabili evikini leliphelile bekusikhumbuto sekutsi kwetfulwa kwagezi kusasenetinsayeya, sichubeka nekuba setsembeni.  

Nyalo sidzinga kucedza, buphele nya bungoti bekucishwa kwagezi ngenhloso yeuwonga ngekutsi sicedze kuguculwa kweluhlelo lwetfu lwagezi kute siicinisekise kuphepha kutfolakala kwagezi kwesikhatsi lesidze.  

Umtsetfo Wekuchibela Kulawulwa Kwagezi, lowacala kusebenta mhla lu-1 Indlovulencane, ukucala kwesikhatsi lesisha.  

Kulomnyaka, sitawubeka etindzaweni letifanele tintfo tekwakha temakethe yagezi lencintisanako. 

Ngekuhamba kwesikhatsi, loku kutawuvumela tinhlangano letinengi letikhicita gezi kutsi tivele futsi tincintisane. 

Sitawuhlanganisa lutjalomali lwemkhakha lotimele kunethiwekhi yetfu yekundlulisela kute kutsi kuhlanganiswe gezi lomnyenti lavuselelwako kugridi.  

Njengobe sigucula luhlelo lwetfu lwemandla, siyachubeka nekwakha lubanjiswano lokuphumelelako kwemave lamanengi emtameni wemhlaba wonkhe wekumisa umtselela lobhubhisako wekugucuka kwesimomvama selitulu. 

Ingucuko yetfu Yagezi Longanciki Emalahleni iyakhula ngemandla. 

Ngetulu kwetigidzigidzi leti-13 temadola aseMelika sekwetsenjiswe ngummango wemhlaba wonkhe futsi imali lenkhulu yangasese iyatjalwa lapha ekhaya.  

Sitimisele kuhlangabetana netibopho tetfu tekunciphisa ikhabhoni futsi sitawenta njalo ngesivinini nangesilinganiso lelive letfu lelingakhona kusikhokhela. 

Sivuselela tikhumulo tetfu temikhumbi kanye nemivila yetitimela ngekusebentisa Luhlelo Lwekutfutsa Timphahla, sikhutsata imali yangasese kute siyibuyisele esimeni selizinga lemhlaba.  

Kusebenta kwe-Transnet sekutintile futsi kuya kutfutfuka kancane kancane. 

Sikhiphe Sitatimende Senethiwekhi ngenyanga yeNgongoni 2024 lesitawenta kutsi, kwekucala ngca, basebentisi betitimela bangasese bakhone kufinyelela eluhlelweni lwetitimela tekutfwala timphahla. 

Kufinyelela lokuvulekile kunethiwekhi yetitimela kutawuvumela tinkampani letisebenta ngetitimela kutsi tikhulise umtsamo wemphahla lehanjiswa ngesitimela, kantsi futsi sakhiwonchanti senethiwekhi yetfu sitawuchubeka nekuba sahulumende. 

Loku kutawucinisekisa kutsi timbiwa taseNingizimu Afrika, timoto kanye nemikhicito yetekulima kufinyelela etimakethe temave emhlaba, kutfola imisebenti kanye nekutfola imali lengenako ledzingeka kakhulu yemalingena yetfu. 

Kucala kusebenta emakhreyini lamasha kanye naletinye tintfo tekusebenta ematubukweni kute kusheshiswe kulayisha nekwehliswa kwemitfwalo kanye nekunciphisa sikhatsi sekulindza kwemikhumbi ematubukweni etfu. 

Njengobe sichubekela embili ne-ajenda yetingucuko, lokuphutfumako lokubekwe embili kucinisekisa kuphakelwa kwemanti lokuphephile nalokwetsembekile eveni lonkhe.  

Bantfu labanyenti emadolobheni etfu, emadolobheni lamakhulu kanye nasetindzaweni tasemaphandleni bahlangabetana nekushoda kwemanti njalo ngenca yekwehluleka kwesakhiwonchanti semanti.  

Akukhonakali kuphila ngaphandle kwemanti futsi nemnotfo awukhoni kukhula ngaphandle kwemanti. 

Ngako-ke sitsatsa luchungechunge lwetinyatselo tekucedza lesimo lesibi semanti, kute kutsi bantfu bakitsi bakwati kutfola emanti lapho bahlala khona, kungaba semalokishini noma etindzaweni tasemakhaya.  

Sitjala imali kakhulu ekwandziseni imitfombo yetfu yemanti.  Nasihamba etindzaweni letinengi sitfola kutsi bantfu labadzala sebakhala ngekuswelakala kwemanti. Basitjela ngendlela emanti lashoda ngayo etindzaweni tabo. Bacela hulumende kutsi abaletsele emanti. Yebo, sitakwenta konkhe loko. Yatini kutsi emanti atawufika kini lapho nihlala khona. Nitawatfola.

Kute kube ngulamuhla, Sikhwama Sesakhiwonchanti sesitfole tigidzigidzi letinge-R23 temiklamo lemikhulu lesikhombisa yesakhiwonchanti semanti.  

Sicedzile kubambeteleka kwemiklamo lemikhulu yesakhiwonchanti semanti njengeSigaba se-2 seMklamo Wemanti waseLesotho Highlands kanye neLidamu lase-uMkhomazi.  

Umsebenti usachubeka wekulungiselela kwakhiwa kweLidamu laseNtabelanga eMfuleni uMzimvubu kute kutfolakale emanti langetiwe latawusetjentiswa emakhaya kanye nekunisela eMphumalanga Kapa. 

Emnyakeni lotako, sitawuphotfula kusungulwa kwe-Ejensi Yavelonkhe Yesakhiwonchanti Setemitfombo Yemanti kute sivule lutjalomali lolukhulu kakhulu kumiklamo yemanti.  

Ngekusebentisa Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinsita Temanti, sitawetfula luhlelo lwekuniketa batfulitinsita temanti timvume siphindze futsi semuke batfulitinsita emalayisensi uma bangahlangabetani nemazinga emanti ekunatsa lasezingeni leliphakeme. 

Njengencenye yeluhlelo lwetfu lwetingucuko, sitawuchubeka nekutfutfukisa luhlelo lwetfu lwemavisa kute kube lula kubantfu labanemakhono kutsi batjale timali eveni letfu kanye nekukhulisa tekuvakasha.  

Kulomnyaka, sitawetfula Luhlelo Lwekugunyata Kuhamba Nge-elekthroniki kute kutsi kube nenchubo yekufaka sicelo se-visa lephephile, ledijithali ngalokuphelele.  

Loluhlelo lutawusebentisa i-AI kanye nangemishini kute kuncishiswe umkhakha bubanti benkhohlakalo futsi kuphutfumise tikhatsi tekutfolakala kwemavisa  etivakashi.  

Sesiphotfule ngetulu kwa-90% weticelo temavisa letingetulu kwa-300 000 lebetisilele emuva.  

Letingucuko tivakalisa umlayeto lonemandla wekutsi iNingizimu Afrika ivulekele emabhizinisi netekuvakasha. 

Sifuna sive lapho khona bantfu babelana ngayo yonkhe imphumelelo nematfuba. 

Emashumi lamaningi eminyaka umnotfo wetfu bewungakhoni kutfutfuka ngenca yekungafakwa ekhatsi kwelinengi lebantfu baseNingizimu Afrika.  

Bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika bemukwa umhlaba, inhlokodolobha, emakhono kanye nematfuba.  

Umnotfo wetfu bewucindzetelekile ungatfoli emandla ebantfu bawo, kungako-ke sidzinga kugucula umnotfo wetfu futsi siwente ube ngukhukhulelangoco.  

Kungako-ke sigcile ekutfutfukiseni bantfu labamnyama, bomake kanye nebantfu labakhubatekile ngoba bashiywa ngaphandle ngemabomu kutsi badlale indzima lebalulekile emnotfweni welive labo.  

Sitawusungula sikhwama setingucuko lesilinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R20 ngemnyaka kuleminyaka lesihlanu letako, kute kusekelwe ngetimali emabhizinisi ebantfu labamnyama kanye nemabhizinisi lamancane.  

Sitawusheshisa imitsetfosimiso yeMtsetfo Wekutsenga Kwahulumende kucinisekisa kutsi emabhizinisi abomake, lusha kanye nebantfu labakhubatekile atfola ematfuba lalinganako etinkontileka tahulumende. 

Sitawuchubeka nekucecesha bosomabhizinisi besifazane kute kutsi bakwati kuncintisana kutemathenda ahulumende.  

Ngenyanga yeLweti kulomnyaka lophelile, setfula Luhlelo Lwebantfu Labakhubatekile Lwesikhwama Savelonkhe Semakhono. 

Esigabeni salo sekucala, lesinyatselo lesiguculako sitawunika bantfu labakhubatekile labangetulu kwa-10 000 emandla ngekusebentisa tinhlelo tekucecesha letilungiselelwe bona, tibonelelo kanye nemathulusi lakhetsekile. 

Lencenye yemsebenti kumele siyente singemabhizinisi, hulumende, tisebenti kanye nemmango kute kutsi bantfu labakhubatekile badlale indzima lebalulekile emnotfweni welive letfu. 

Ngaletinhlelo, asigcini-nje ngekulungisa liphutsa lelikhulu lemlandvo, sikhulula emandla emnotfo wetfu kutsi ukhule ngalokusimeme.  Sifuna sive lapho kunemsebenti wabo bonkhe bantfu, lapho khona wonkhe umuntfu angakhona kutiphilisa ngendlela lehloniphekile futsi abone emakhono akhe.  

Lapho khona emalungelo etisebenti avikelwa khona futsi timo tekusebenta tentiwa kancono, lapho khona bomake nemadvodza batfola umholo lolinganako ngemsebenti lonelinani lelilinganako. 

Sidzinga kucinisekisa kutsi kukhula kwakha imisebenti yawonkhe umuntfu, ikakhulu bantfu labasha. 

Imphumelelo yeSikhutsato Sekucashwa saMengameli ikhombisa kutsi tinhlelo tekucashwa tahulumende tingawakha njani ematfuba emsebenti lonenjongo lokhicita inzuzo lebanti futsi lofaka sandla ekucashweni lokusimeme.  

Lesikhutsatsi setekucashwa sakhe ematfuba emsebenti newekutiphilisa lacishe abe tigidzi leti-2.2 ngekusebentisa emmodeli lamasha lanike labatimbandzakanyei kulomsebenti losezingeni leliphakeme.  

Sikhwama Sekucashwa Kwetenhlalakahle sesisungule imisebenti lengetulu kwale-80 000 kulomnyaka. 

Sisekele labatimbandzakanyile labangetulu kwaba-12 000 kutsi bangene emisebentini yekucala emabhizinisi. 

Kulomnyaka lophelile, bantfu labasha batfole ematfuba emisebenti le-235 000 ngekusebentisa Inethiwekhi Yekulawula Indlela Yavelonkhe, lesekelwe yinkhundla ye-SAYouth.mobi.  

Manje kudzingeka kutsi sakhele kuletinhlelo letinsha kute sakhele lusha imisebenti ngelizinga lelikhulu kakhulu.  

Kute sakhe imisebenti, sifanele kutsi sisebentise emandla etfu lahlukile kanye nemandla etfu langakafezeki ekwakheni timboni telikusasa – kukhicita lokungabangi kungcoliseka kwemoya, emandla lavusetelwako, timoto tagezi kanye nemnotfo wedijithali. 

Kulomnyaka, sitawuphotfula inchubomgomo yetimboni lesesigabeni sesimanje nalephelele lechuba kukhula kwemnotfo. 

Sitawufeza lesifiso ngekutsi sigcile ematfubeni ekwenta tintfo tibe tasekhaya, kwehlukahlukanisa, kwenta idijithali kanye nekususa ikhabhoni. 

Sisebentela kufezekiswa ngalokuphelele kweNdzawo Yekuhwebelana Lekhululekile Yelivekati Lase-Afrika, lokutawubhidlita tihibe tekuhwebelana kulelivekati letfu. 

Njengemnotfo lonetimboni kakhulu e-Afrika, sitibeka esimeni sekutsi sibe semkhatsini walemakethe lensha nalekhulako. 

Sisebentisa lilanga nemoya kute sente live letfu libe ngumholi kutagezi lovusetelwako kanye nekukhicita lokunganukubeti umoya.  

Ngekusebentisa gezi lonyenti nalongbiti kakhulu, longanukubeti umoya, singakhicita imikhicito lencintisana noma ngukuphi emhlabeni futsi sakhe emakhulu etinkhulungwane temisebenti lemisha kulenchubo.  

Sisebentisa ngendlela lesimeme umhlaba lomnyenti locebile waseNingizimu Afrika.  

Ngekusekela balimi betfu, kwenta kancono inethiwekhi yetfu yekuphatsa kanye netindlela tekuphakela emaphandleni, kanye nekuvula timakethe letinsha tekutfumela imikhicito emaveni angaphandle, singawukhulisa kakhulu umkhakha wetfu wetekulima.  

Sifuna kutsi iNingizimu Afrika ihambe embili ekukhiciteni i-hemp kanye nensangu lelinyelwa ibhizinisi.  

Sifaka imphilo lensha embonini yetimayini, lechubeka njalo nekuba sipho setfu lesibaluleke kakhulu lesisiphilisako.  

Sisendleleni lefanele yekucala kusebentisa luhlelo lolusha, lwesimanjemanje nalolusebaleni lwemalungelo etimayini kulomnyaka, lolutawuvula lutjalotimali ekuhlwayeni kanye nasekukhiciteni.  

Sitawubeka inchubomgomo leniketa emandla kanye neluhlakamsebenti lwekulawula timbiwa letibalulekile. 

Ngekutsi sizuze letimbiwa lapha eNingizimu Afrika, singasebentisa umnotfo longakavami lolele ngaphansi kwemhlabatsi wetfu kute kuzuze bantfu bakitsi. 

Lokubaluleke kakhulu kunemitfombolusito yetfu yemvelo kwehlukahlukana, emandla kanye nesiphiwo sebantfu baseNingizimu Afrika.  

Umkhakha wetinsita manje sewuyincenye lenkhulu kakhulu yemnotfo wetfu, kusukela kutinsita tetetimali kuya ekutsengiseni, kwemukela tivakashi, tekuvakasha kanye nemboni yekucamba lekhulako.  

Lokubaluleke kakhulu kunemitfombolusito yetfu yemvelo kwehlukahlukana, emandla kanye nesiphiwo sebantfu baseNingizimu Afrika. 

Sitawukhulisa tekuvakasha ngekugucula emavisa etfu, ngekukhulisa linani letindiza letiya etindzaweni letibalulekile, kanye nekumaketha iNingizimu Afrika njengelive lelihamba embili emhlabeni lelingavakashelwa.
 
Siphindze futsi sabona kukhula lokunemandla kwetinsita tedijithali kanye nekwetfulwa kwemisebenti yemabhizinisi ngaphandle, lokuyintfo ledalele bantfu labasha imisebenti.  

Kusekela lokukhula, sitjala imali ekutfutfukiseni emakhono etimboni kwesikhatsi lesitako.  

Sikhwama Sekukhutsata Imisebenti sivule imodeli lensha lehlanganisa kusekelwa kwetimali kwemakhono lafunwako nekubekwa ngemphumelelo kanye nekucashwa kwebantfu labasha.  

Sikhulisa kwesekela kwetfu emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kanye nemnotfo longakahleleki, losekela tigidzi temisebenti kanye netindlela tekutiphilisa eveni letfu lonkhe.  

Loku kufaka ekhatsi kwenta kutsi emabhizinisi lamancane akhokhelwe ngendlela lefanele, kuvula imali yekucala emabhizinisi lakhula kakhulu, kanye nekutfutfukisa simo sekulawula lesiniketa emandla kunekutsi sivimbele emabhizinisi langakahleleki.  

Kute kwakhiwe umnotfo lonetintfo letinsha, Litiko Letesayensi, Tebucwepheshe Netingucuko Letinsha litawusungula Sikhwama Sekusungula kute kuniketwe imali yekucala emabhizinisi lamasha ebucwepheshe lavela etikhungweni tetfu temfundvo lephakeme.  

Sicela emabhizinisi kutsi asebentise inkhundla ye-SA Youth.mobi, lenebantfu labasha labangaba tigidzi leti-4.5 lababhalisiwe, mayela nekucasha kwabo. 

Sicela emabhizinisi kutsi asekele Luphiko Lwetekusahwa Kwelusha kanye nekutsi akhulise ematfuba ekuhlangenwe nako emsebentini kulomnyaka lotako.  

Sifuna sive lapho kute lolambile khona.  

Sekuphele iminyaka lenge-30, kusukela kwacala intsandvo yelinyenti, sisebente ngekubambisana kunciphisa buphuya.  

Namuhla, sicitsa imali lecishe ibe nge-60% yesabelomali setfu savelonkhe etinhlelweni temholo wetenhlalakahle, temphilo, temfundvo, kuvikelwa kwetenhlalo, kutfutfukiswa kwemmango kanye netinhlelo tekucashwa ngummango.  

Bantfu labangetulu kwetigidzi letinge-28 labangasebenti nalabasengotini batfola sibonelelomali setenhlalakahle.  

Bafundzi labangetulu kwetigidzi leti-10.5 baya etikolweni tahulumende lapho bangabhadali khona imali.  

Emnyakeni lophelile, bafundzi labangetulu kwe-900 000 labavela etindzaweni letiphuyile naletisebentako batfole imali yekufundzela emanyuvesi nasemakolishi.  

Ngaletinhlelo, sinciphisa imiphumela lemibi kakhulu yebuphuya.  

Siniketa tindlela lapho khona bantfu baseNingizimu Afrika bangaphakama bashiye buphuya lobudluliselwa kulesinye situkulwane kuya kulesinye.  

Kodvwa kufanele sente lokungetulu kwaloko nangabe sifuna kucedza buphuya. 

Kufanele sente lokunyenti kakhulu kucinisekisa kutsi ikakhulukati bomake, abasabukene nemzabalazo longenalitsemba wekondla nekugcokisa bantfwana babo . 
 
Ngesikhatsi hulumende atjala imali lenkhulu kute asekele bantfu labaphuyile nalabangasebenti, letinhlelo tehlukene futsi ngalesinye sikhatsi kumatima kufinyelela kuto.  

Ngako-ke sakha luhlelo loluhlanganisiwe lwekwesekela bantfu labaphuyile nalabete imisebenti.  

Sicinisa tinhlelo letikhona kusukela ekwesekelweni kwekufunwa kwemisebenti kuya emsebentini wahulumende kanye nekucinisekisa kutsi ngekubambisana, tiniketa bantfu tindlela tekuphuma ebuphuyeni.  
Esikhundleni sekulindzela kutsi labo labadzinga lusito basondzele kuma-ejensi ahulumende lamanyenti ngekwehlukana, sakhamuti kufanele sikhone kuya endzaweni yinye kute sitfole konkhe kusekelwa labakudzingako.  

Kuvikela inzuzo lesiyentile kusukela nga-1994 ekuchubekiseleni embili emalungelo ebantfwana, masinyane nje sitawutsatsa Lisu Lavelonkhe Lekusheshisa Tinyatselo Tebantfwana, leligcile etintfweni leti-10 letibomabekwembili letifaka ekhatsi kunciphisa buphuya, kuvikelwa kwebantfwana kanye nekulungisa kungondleki kahle. 

Sibonelelo Sekusita Ngekucindzeteleka Kwetenhlalakahle siyindlela lebalulekile yekunciphisa buphuya lobukhulu. 

Sitawusebentisa lesibonelelomali njengesisekelo sekwetfula luhlobo lolusimeme lwekwesekela ngemali lengenako yebantfu labangasebenti.  

Lokusemkhatsini wemitamo yetfu yekucedza buphuya kanye nekutfutfukisa umnotfo wetfu kuniketa wonkhe umuntfu lomusha waseNingizimu Afrika imfundvo lehloniphekile, lesezingeni. 

Siyatigcabha kakhulu ngemphumelelo yeLiklasi laMatikuletjeni langa-2024, lelitfole lizinga leliphakeme kakhulu lekuphasa emlandvweni welive letfu.  

Emaphesenti langemashumi lasiphohlongo nesikhombisa ebafundzi lababhale luhlolo lwabo lwamatikuletjeni baphumelele.  

Kwekucala ngca emlandvweni welive letfu, cishe yihhafu yalabafundzi labaphase ngelizinga le-Bachelor.  

Kute lokunganciphisa kutigcabha kwetfu ngemsebenti lomatima walabafundzi kanye nekwesekelwa lokungagucuki kwabothishela babo, batali kanye nemmango wonkhe.  

Kugcila kwetfu kwekucala lokuphutfumako kutsi sikhulise lizinga lekufinyelela kutfutfukiswa kwebantfwana eminyakeni yekucala yekukhula (i-ECD) kwawonkhe umntfwana. 

Loku kutawuzuzwa ngekubhalisa kanye nekwenta kutsi tikhungo te-ECD letikhona tibe semtsetfweni kanye nekucinisekisa kutsi tinetinsita, kuceceshwa kanye netintfo letitidzingako kute tinikete imfundvo yekucala lesezingeni. 

Sitawugcila ekucinisekiseni kutsi wonkhe umntfwana uyakhona kufundza kute atfole inchazelo eSigabeni Sabokhewana kute sibalungiselele kutsi baphumelele eminyakeni letako. 

Kufeza loku, sicala kusebentisa imfundvo yetilwimi letimbili lesekelwe elulwimini lwekutalwa kute kwentiwe kancono imiphumela yekufundza nekubhala kanye nekukhipha tinhlelo tetifundvo, tincwadzi tekufundza kanye naletinye tindlela tekungenelela letifakazelwe kutsi tiyasebenta. 

Luhlelo LweFunza Lushaka Bursary lutawuchubeka nekubeka embili bafundzi labafuna kwenta umsebenti wekufundzisa eSigabeni Sesisekelo. 

Emnyakeni lophelile, sisayine Umtsetfo Wekuchibela Imitsetfo Yemfundvo Lesisekelo, lobaluleke kakhulu ekucinisekiseni kutsi imfundvo iyafinyeleleka futsi ifaka ekhatsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.  

Kulomnyaka, Indvuna Yemfundvo Lesisekelo itawetfula inchubomgomo yavelonkhe, imigomo kanye nemazinga kanye nemitsetfosimiso kute kuniketwe bonkhe balingani emfundvweni lesisekelo emandla ekusekela kucala kusebenta kwaloMtsetfo. 

Kucinisekisa kutsi umnotfo unemakhono lowadzingako, sikhulisa umkhicito wetingcweti ngekusebentisa emakolishi eMfundvo Nekucecesha Yetebucwepheshe Netemisebenti. 

Loku kuyincenye yekushintja lesikwentako lokubhekiswe emfundvweni nasekutfutfukiseni emakhono lokuhlanganisa kufundza lokusemtsetfweni nekuceceshwa emsebentini. 

Ngekusebentisa timodeli letikhombise kuphumelela kakhulu kulamanye emave, sicela umkhakha lotimele kutsi unikete bantfu labasha ematfuba ekufundza ngalokuhlangenwe nako ngesikhatsi benta tifundvo tabo. Sicala kusebentisa Sigaba 1 seModeli Yekukhokha Imali Yebafundzi Lephelele Yemfundvo Lephakeme kute silungise tidzingo "tebantfu labasemkhatsini labadzinga kusitwa".  

Loku kutawusekela bafundzi labalinganiselwa etinkhulungwaneni leti-10 000 emnyakeni wekucala. 

Sifuna sive lapho khona kunekunakekelwa kwemphilo lokusezingeni labo bonkhe.  

Kulomnyaka, sitawuchubeka nemsebenti wekulungiselela kusungulwa kweMshwalensi Wavelonkhe Wetemphilo (i-NHI). 

Loku kufaka ekhatsi kutfutfukisa sigaba sekucala selirekhodi linye letemphilo le-elekthronikhi, umsebenti wekulungiselela kusungula Emakomidi Ekweluleka Etingcweti mayelana netebuchwepheshe betemphilo kanye netinzuzo tekunakekelwa kwemphilo, kanye neluhlaka lwekugunyatwa kwebatfulitinsita tetemphilo. 

I-NHI itawunciphisa kungalingani ekunakekelweni ngekwemphilo ngekucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu utfola kwelashwa lokufanele.  

I-NHI itawusindzisa timphilo letinyenti ngekuniketa iphakheji yetinsita letifaka ekhatsi, sibonelo, kunakekelwa kwabomake nebantfwana labasandza kutalwa kanye netinsita tebantfu labaphila ne-HIV ne-AIDS, sifo sesifuba (i-TB) kanye nalabo labaphethwe tifo letingatseleleki njengesifo senhlitiyo, umdlavuza kanye nesifo sashukela. 

Intfo lesiyibeka embili masinyane kakhulu kucinisa luhlelo lwetemphilo kanye nekwenta ncono lizinga lekunakekelwa. 

Incenye lebalulekile yaloku kwentiwa kwesimanjemanje, kwenta kancono kanye nekunakekelwa kwetikhungo tetemphilo letikhona kanye nekwakhiwa kwetibhedlela nemitfolamphilo lemisha.  

Tibhedlela letinyenti tisakhiwa nobe tiyavuselelwa. Loku kufaka ekhatsi Sibhedlela Lesisekhatsi saseLimpopo kanye neSibhedlela Sesigodzi saseSiloam eLimpopo, Sibhedlela Sesigodzi saseDihlabeng eFreestate, Sibhedlela Sesigodzi saseBambisana kanye neSibhedlela Sesigodzi saseZithulele eMphumalanga Kapa, kanye neSibhedlela Sekugula Ngengcondvo saseBophelong eNyakatfo Nshonalanga. 

Leminye imiklamo isetigabeni letehlukene tekudizayinwa nekutfutfukiswa. Loku kufaka ekhatsi kufakwa esikhundleni setibhedlela letindzala letintsatfu letikhona letisemkhatsini, tibhedlela letinsha letintsatfu letisemkhatsini, tibhedlela letinsha letisihlanu tetigodzi, tikhungo tetemphilo temmango letisihlanu kanye nesibhedlela lesisha sebantfu labagula ngengcondvo.  

Kute kwentiwe ncono lwati lwetigulane, sigcizelela kakhulu kunciphisa sikhatsi sekulindza, kuhlanteka kanye nesimongcondvo setisebenti etikhungweni tetemphilo temmango. 

Sikhutsatwa yinchubekelembili lenkhulu lelive leyentile mayelana nekucedza i-HIV ne-AIDS njengengoti kutemphilo yesive. 

Ekupheleni kwenyanga yeNdlovana 2024, 96% webantfu labaphila neligciwane lesandulelangculazi bebati simo sabo, 79% walaba bebasekwelashweni ngetidzambisiligciwane kantsi 94% walabo labasekwelashweni bebacindzetelwe ligciwane. 

Kucinisekisa kutsi sifinyelela umgomo wetfu we-95-95-95, kulomnyaka sitawetfula umkhankhaso lomkhulu wekufuna bantfu labangetiwe labatigidzi leti-1.1 labasengak elashwa. 

Sikhatsatekile mayelana nemtselela longaba khona wesincumo sahulumende wase-United States sekumisa letinye tetimali takhe tetinhlelo te-HIV ne-TB emaveni ase-Afrika emalanga lange-90. Lemali ibalelwa cishe ku-17% wemali lesetjentiswa kulelive letfu ku-HIV. Sikhonile kusita ngemali lebuya esikhwameni setfu setimali yetinhlelo tetfu te-HIV ne-TB kuleminyaka leyengcile. Sibuka tindlela tekungenelela letahlukahlukene tekubukana netidzingo letisheshisako kanye nekucinisekisa kuchubeka kwetinsita letimcoka.

Kute sibukane nekungalingani, sidzinga kulungisa kuhlelwa kwetindzawo ngekwelubandlululo, lokubeke sibati emadolobheni etfu futsi kwaphocelela bantfu labanyenti kutsi bahlale khashane netindzawo tekusebenta kanye nematfuba.  

Siletse tigidzi tematfuba etindlu kusukela nga-1994, siniketa kuphepha nesitfunti emakhaya lahluphekile, noma kunjalo umkhuba wekwakha intfutfuko yetindlu emaphetselweni etikhungo tasemadolobheni uchubekisele embili kungalingani kanye nekusabalala kwetindzawo letingemadolobha.  

Kuya embili, sitawukwakha tindlu letinyenti etikhungweni temadolobha etfu futsi sisondzele ematfuba ekusebenta newemabhizinisi.  

Siklama kabusha lusito lwetfu lwetindlu futsi sicondzisa imali lenyenti etinhlelweni letisita bantfu kutsi batsenge noma bacashe likhaya endzaweni labayikhetsile.  

Sitawukhulula tindzawo letinyenti teMbuso letingasetjentiswa kahle kute kutfutfukiswe tindlu letingabiti kakhulu. 

Sisebentisana netifundza kanye nemadolobha lamakhulu kute sibuyisele takhiwo letidvonswe etikhungweni temadolobha futsi siphindze futsi sisetjentiselwe kusetjentiswa ngummango. 

Sitawunika titandi letingu-300 000 letinetinsita kulabo labazuzako labafanelekako kute kutsi kutfutfukiswe tindlu emimangweni lehlelwe kahle, lechumene eceleni kwemihubhe lebalulekile yentfutfuko.  

Sitawucedza kusalela emuva kwematayitela etindlu tekwelekelelwa, sigucule emakhaya abe yimphahla yelikhaya.  

Sitawubuyeketa kusetjentiswa kwemhlaba, kwakha kanye naleminye imitsetfosimiso kute kutsi kube nekutfutfukiswa kwemphahla lebita kancane, lokufaka ekhatsi tindlu letingemuva kwetindlu.  

Loku kumelela kucabanga kabusha lokusisekelo kwekutsi umbuso utiletsa njani tindlu ngesilinganiso ube futsi ugucula emadolobha etfu abe tinjini tekukhula kanye nematfuba.  

Ekwenteni emadolobha etfu kutsi asebentele bahlali bawo, sitawubuyisela imihubhe netiteshi tesitimela tebagibeli letisele kutsi tisebente ngalokugcwele. Ngetulu kwa-80% wemizila yetitimela letihambisa bantfu asabuyiselwe esimeni sekusebenta.  

I-Ejensi Yetitimela Tebagibeli YaseNingizimu Afrika (i-PRASA) yetfule titimela tesimanjemanje letingetulu kwe-200, letikhicitwa kuleli kunethiwekhi yayo kute kutsi kube nendlela lebita kancane yekutfutsa ummango.  

Kuleminyaka lesihlanu letako, sitawubuyisela luhlelo lwekukhombisa lwe-PRASA kute sikhone kusebentisa tonkhe titimela tetfu letinsha futsi bagibeli bangacinisekiswa kutsi bangafika emsebentini ngekuphepha, ngendlela lekhonekako nangesikhatsi. 

Sifuna sive lapho wonkhe umuntfu aphephile khona. 

Emaphoyisa ayachubeka nekusebentisana nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kute ahlakate emacembu ebugebengu lahleliwe kanye nekulwisana nebugebengu betimali nebudlova. 

Umsebenti Wemaphoyisa waseNingizimu Afrika ubambisene nabomasipala bemadolobha lamakhulu futsi usebentisana nemimango ekulweni nebugebengu etifundzeni letibekwe embili lapho khona lizinga lebugebengu liphakeme kakhulu. 

Sicinisa i-Operation Shanela, lephumelele ekubopheni basolwa, ekutfoleni tibhamu kanye nekutsatsa timoto letebiwe. 

Kufanele kutsi sibukane nelubhubhane lwebudlova besibhamu lobuhluphe ummango wetfu emashumi eminyaka. 
Ngicele Indvuna kanye naKhomishani Yavelonkhe Yeteemaphoyisa kutsi babeke embili kunciphisa bugebengu nebudlova lobuhambisana netibhamu, loku kufaka ekhatsi kuvikela kuphambukiswa kwetibhamu kutsi tiye emakethe lengekho emtsetfweni kanye nekubuyisa tibhamu letingekho emtsetfweni letisetjentiswako. 

Siyati ngebufakazi bemhlaba wonkhe kanye nasekuhlangenwe nako kwetfu kutsi lena yindlela lephumelelako kakhulu yekunciphisa bugebengu lobuphelele lobunebudlova. 

Umsebenti Webaseshi, lobaluleke kakhulu ekusombululeni emacala, utawukhuliswa ngebasebenti labange-4 000 ngekusebentisa tinchubo tekucasha tangekhatsi. 

Sibukene nekwemukela tisombululo tekugadza, tekuhlatiya kanye netebuphoyisa letihlakaniphile tekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo wesimanje. 

Sibonile kubaluleka kwetebucwepheshe ekulweni nebugebengu. 

Ngekusebentisa i-AI emsebentini wayo wekutfola bungoti bekukhwabanisa kanye nekucinisekisa, Insita Yetimali YaseNingizimu Afrika ivikele kuvuza kwemali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-R95 yekubuyiselwa imali lengavumelekile, yabuyisa tigidzigidzi letinge-R20 temali lengenako yaphindze futsi yabhidlita luhlelo lweligwayi kanye neligolide lelingekho emtsetfweni. 

Siyachubeka nekusebenta emmangweni wonkhe kucedza budlova lobentiwa kubomake. 

Simemetele Umtsetfo Wemkhandlu Wavelonkhe Webudlova Lobusekelwe Ebulilini Nekubulawa Kwebantfu Labasikati, losungula simiso savelonkhe sekubuka kuphendvula lokuhlangene kulenkinga. 

Sitawucinisekisa kutsi lomkhandlu usebenta ngalokugcwele futsi unetinsita letifanele. 

Siyachubeka nekucinisa kwesekela bahlukunyetwa betebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite (i-GBV). 

Nyalo sekuneTikhungo Tekunakekela teThuthuzela letinge-65 eveni lonkhe. 

Kuletigodzi letinge-52 kulelive, kutinetindzawo tekukhosela te-GBV letinge-44.  

Tonkhe titeshi temaphoyisa kulelive tinetinsita letilungele bahlukunyetwa, futsi letinye tinkantolo leti-16 temacala etemacasi titawusungulwa ngemnyaka wetimali lotako. 

Sifuna sive lesite inkhohlakalo. 

Kulomnyaka lophelile, sasungula Litiko Leliphenya Ngekulwa Nenkohlakalo njengenhlangano lehlala njalo ngaphakatsi kweLigunya Letekushushisa Lavelonkhe, lelitinikele ekuphenyweni nasekushushiseni emacala enkhohlakalo lasesigabeni lesiphakeme.  

Sitawucinisekisa kutsi umcondzisi unetinsita letiphelele futsi uyakhona kutfola lwati loludzingako kute ushushise emacala ekutfunjwa nguhulumende futsi ubambe labo labaphetse umtfwalo kutsi batiphendvulele.  

Sisungula ilebhu yetedijithali forensikhi lesesigabeni semhlaba wonkhe kute sisekele luphenyo lwenkohlakalo leyinkimbinkimbi kanye nebugebengu betetimali ngetintfo tekusebenta letisezingeni lelisetulu kanye nebungcweti.  

Senta inchubekelembili lecinile ekufezekisweni kwetincomo teKhomishini Yekubamba Umbuso, lokufaka ekhatsi kusayina kutsi kube ngumtsetfo tingucuko letinyenti temtsetfo.  

Luphiko Lwetekuphenya Lolukhetsekile kanye neLuphiko Lwekutsatfwa Kwemphahla lubika kutsi sekubuyiselwe imali lengetulu kwetigidzigidzi leti-R10 emacaleni lahlobene nekubanjwa kwemphahla nguhulumende. 

Kulomnyaka, Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo litawubika mayelana nekubuyeketwa kwesakhiwo sekulwa nenkhohlakalo nguMkhandlu Wekweluleka Wavelonkhe Wekulwa Nenkhohlakalo.  Loku kulindzeleke kutsi kwente imitsetfo ibe lula, kucedze kuphindzaphindvwa kwemagunya kanye nekukhutsata kubambisana lokukhulu emkhatsini wema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo. 

Sitawuphotfula Luhlakamsebenti Lwekuvikelwa Tinhlabamkhosi siphindze futsi singenise ePhalamende Umtsetfosivivinyo Wekuphephisa Tinhlabamkhosi kulomnyakatimali. 

Kulomnyaka, sitawucinisa luhlelo lwaseNingizimu Afrika lwekulwa nekushushunjiswa kwemali kanye nekusekela ngetimali buphekula ngekuchubeka nekutfutfukisa imitsetfo kanye neluhlelo.  

Kucinisekisa kususwa kwetfu eluhlwini lolumphunga lweLicembu Lekusebenta Letetimali lemhlaba wonkhe, sente inchubekelembili lenkhulu ekubhekaneni nebutsakatsaka lobukhonjwe eluhlelweni lwetfu lwekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo, lapho khona timiso tekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo letiu-16 kuletinge-22 tilungiswe ngalokuphelele. 

Sifuna sive lesiphila ngekuthula nemhlaba.  

Siyachubeka ngebudlelwane betfu nemave emhlaba, kuchubela embili inhlalakahle yebantfu baseNingizimu Afrika njengobe sifuna kuchubela embili inhlalakahle yebantfu.  

Sitawusebentela kucinisa budlelwane betfu bekuhwebelana emhlabeni wonkhe kanye nekutsi sikhutsate imifelandzawonye yetfu lecinile nalehlukahlukene yemhlaba wonkhe kute sente umnotfo wetfu ucinise kakhulu. 

Tinsika letimcoka tenchubomgomo yetfu yemave angaphandle tisachubeka nekugcugcutela emalungelo eluntfu, kuthula nebungani kanye nekucinisa kuhwebelana lokufanele kanye netibopho telutjalotimali nalamanye emave. 

Leti timiso leticondzisa bungameli betfu be-G20 kulomnyaka. 

Sikhetse ingcikitsi letsi “Kubumbana, Kulingana kanye neNtfutfuko Lesimeme”, kugcizelela sidzingo sekubambisana nekubambisana emkhatsini wemave emhlaba. 

Kwekucala ngca emlandvweni wayo, i-G20 ingeniswa kulelivekati lase-Afrika ngemuva kwekwemukelwa kweNhlangano Yebunye Be-Afrika (i-AU) njengelilunga. 

Kulitfuba lekubeka tidzingo te-Afrika kanye naseNingizimu Yemhlaba wonkhe ngalokucinile kakhulu ku-ajenda yentfutfuko yemave emhlaba. 
 
Bungameli betfu be-G20 litfuba lelibalulekile lekutsi iNingizimu Afrika ichubekisele embili imitamo lebhekiswe ekukhuleni lokukhulu kwemnotfo wemhlaba wonkhe kanye nekutfutfuka lokusimeme. 

I-Afrika ihlala isemkhatsini wenchubomgomo yetfu yekusebentisana nemave angaphandle. 

Siyachubeka nekusebenta kucinisa i-AU kute isekele kuzuzwa kwekuthula, intfutfuko kanye nekuhlanganiswa kwemnotfo kulelivekati. 

Siyati kutsi imphumelelo yetfu yelikusasa iboshelwe ngalokungehlukaniseki nemphumelelo yelivekati lase-Afrika. 

Kute i-Afrika iphumelele, kumele sithulise tibhamu kulelivekati. 

Kusukela kwavela intsandvo yelinyenti, sibe nelitfuba lelikhulu ekubuyiseleni kusimamisa emaveni lafana neCôte d’Ivoire, iBurundi, iNingizimu Sudan kanye neLesotho. 

Muva-nje, sibe yincenye yemsebenti wekugcina kuthula weMmango Wekutfutfukisa waseNingizimu Afrika (i-SADC) eMozambique loletse kuthula lokulinganiselwe kanye nekusimama esifundzeni saseCabo Delgado. 

Kuba khona kwebagcini bekuthula baseNingizimu Afrika emphumalanga ye-DRC kubufakazi bekutinikela kwetfu lokuchubekako ekusombululeni ngekuthula lenye yetingcungcutsela letingeke tilungiswe kakhulu emhlabeni, letilahlekelwe tigidzi tetimphilo taphindze futsi tasusa tigidzi tebantfu etindzaweni tabo.

Simema onkhe emacembu kutsi emukele imitamo yetikhulumi lekhona nyalo yekutfola sisombululo lesinekuthula, lokufaka ekhatsi kuhlonipha Inchubo yaseLuanda.  

Sitawuhambela Ingcungcutsela Lehlanganyelwe emkhatsini we-SADC neMmango waseMphumalanga Afrika lehlelelwe kuba khona eTanzania kulemphelasontfo, lapho sitawuphindza khona simemo setfu sekuyekeliswa kwemphi kanye nekucala kabusha kwetinkhulumiswano kute kutfolakale sisombululo lesinebulungiswa nalesihlala njalo. 

Besisolo sikholelwa kutsi inkhululeko lesiyincobile – kanye nekubumbana kwemave emhlaba lesizuze kuko – kusibeka umsebenti wekusekela imizabalazo yalabo labachubeka nekuhlangabetana nebukoloni kanye nekucindzetelwa. 

INingizimu Afrika iyachubeka nekuma ngekubumbana nebantfu basePalestine, lababeketelele emashumi eminyaka yekuhlaselwa lokungekho emtsetfweni, nyalo sebahlangabetana nekuhlupheka lokungenakuchazeka.  

INingizimu Afrika yente ngekuhambisana netibopho tayo ngaphasi kweSivumelwano Sekubulawa Kwebantfu Ngekucalisa tinyatselo letimelene ne-Israel eNkantolo Yebulungiswa Yemave Emhlaba. 

Sitinikele ngalokuphelele etihlokweni teMculu weMhlabuhlangene (i-UN), lokufaka ekhatsi umtsetfo wekutsi onkhe emalunga atawucatulula tincabano tawo temave emhlaba ngetindlela tekuthula.  

Sisekela umtsetfo wekuhlonipha bucotfo bendzawo kanye nekutimela kwawo onkhe emave nebantfu. 

Siyachubeka nekuhlanganyela etinchubeni letehlukene tekuthula letifuna kuletsa kuthula lokulungile nalokuhlala njalo e-Ukraine.  

Titfunywa Ningizimu Afrika tibe nelitfuba lelikhulu ekwenteni luhlaka lwetingcoco letiholela ekuthuleni lokunebulungiswa e-Ukraine lokusekelwe kuMculu we-UN kanye nemtsetfo wemhlaba wonkhe. 

INingizimu Afrika iyachubeka nekuchubela embili i-ajenda yayo yekubambisana nekubambisana nemave lamanyenti ngekuba lilunga le-UN, i-AU, i-Non-Aligned Movement kanye nelicembu lemave e-BRICS. 

Njengobe bantfu babhekene netinsayeya letingakaze tibe khona, sitimisele kutsi i-UN leguculwe futsi lemele kumele ibe semkhatsini wetindzaba temhlaba wonkhe. 

Sitawuchubeka nekucindzetela kutsi kube nenchubekelembili mayelana nekuguculwa kweMkhandlu Wetekuphepha we-UN kutsi ube ngumtimba lofaka wonkhe umuntfu, losebenta kahle kakhulu lokwati kucinisekisa kuthula nekuphepha.  

Umsebenti lesiwentako kanye naloko lesikumele kudzinga kutsi kuchazwe kubadlali labanyenti lababalulekile, ikakhulu kubalingani betfu bekuhwebelana kanye nemave lamanyenti nebaholi lesichumana nabo enkhundleni yemhlaba wonkhe.  

Ngenhloso yekuchaza tikhundla letinyenti lesititsatse, futsi ikakhulukati tinjongo lesifisa kutifeza ngesikhatsi sebumengameli betfu be-G20, ngincume kutfumela sitfunywa sahulumende nalabanye baholi etinhlokodolobha letehlukahlukene kulelivekati letfu kanye nasemhlabeni wonkhe.  

Letitfunywa titawuchumana nebadlali lababalulekile labehlukene etindzabeni letehlukahlukene letitsintsa tintfo letitsandvwa yiNingizimu Afrika. 

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Tonkhe letintfo lesikhuluma ngato tingenteka.  

Njengebantfu baseNingizimu Afrika, siyawati emandla ekubambisana, aloko lokungenteka nangabe bantfu labavela etindzaweni letehlukene, tinhlanga, emasiko, tilwimi, tinhlanga kanye netinkholo letehlukene bahlangana ndzawonye ngemuva kwenjongo lefanako.  

Kubunjwa kwe-GNU kusiniketa litfuba lekukhombisa futsi, kutsi yini lesingayifeza ngekusebentisana.  

Ngicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, lababumbene ngekwehlukahlukana kwetfu, kutsi bahlangane ndzawonye kuNgcoco Yavelonkhe kute sichaze umbononchanti welive letfu kuleminyaka lenge-30. letako  

Inkhulumiswano Yavelonkhe kumele ibe yindzawo lapho wonkhe umuntfu anelivi khona. 

Kufanele kube yindzawo yekutfola tisombululo letente umehluko mbamba etimphilweni tebantfu. 

Letinkhulumiswano Tavelonkhe kumele ticinisekise kutsi ngamunye wetfu unendima lafanele kutsi ayidlale ekwakheni sive lesisifunako. 

Nanome singevani etindzabeni letinyenti, sivumelana ngentfo yinye: kutsi sidzinga kwakha iNingizimu Afrika lencono futsi sente ncono inhlalakahle yebantfu bakitsi.  

Futsi ngako, njengobe singena esikhatsini lesisha emhlabeni naseveni letfu, asikhulume ngekuvelana neluvelo lesinalo kulomunye nalomunye.  

Asikhulume ngekutigcabha lesinako ngelive letfu kanye nangako konkhe lesikuzuzile.  

Ake sikhulume ngekutimisela lokusitfolele inkhululeko futsi lokusichubela embili nyalo siye elikusaseni lelincono.  

Ngekutimisela, sitawusebentisana kute sente lesikhatsi sibe sikhatsi sekukhula, senchubekelembili kanye netingucuko.  

Sitawusebentisana sakhe sive lesisifunako. 

Sitawusebenta ngekubambisana sakhe sive lesisebentela bonkhe bantfu.  

Ngiyabonga. 


 

Issued by
More from

Share this page

Similar categories to explore