IKulumo YobuJamo BeliZwe (i-SoNA) KaMengameli Cyril Ramaphosa, 06 kuMhlolanja 2025 ,E-Cape Town City Hall
Somlomo weKoro yePalamende eKulu (i-NA), Mm. Thoko Didiza,
Sihlalo womKhandlu weemFunda (i-NCOP), Mm. Refilwe Mtshweni-Tsipane,
Sekela likaMengameli Shipokosa Paulus Mashatile,
Jaji eliKhulu noMengameli wamaJaji Mandisa Maya,
Mengameli wangaphambilini Thabo Mbeki,
Mengameli wangaphambilini Kgalema Motlanthe,
Sekela likaMengameli langaphambilini David Mabuza,
Somlomo wangaphambilini weKoro yePalamende eKulu Mm. Baleka Mbete,
Sekela langaphambilini likaSomlomo we-NA Nom. Lechesa Tsenoli,
Sihlalo wangaphambilini we-NCOP Nom. Amos Masondo,
Meyara yeKapa Nom. Geordin Hill-Lewis,
SiPhathimandla eseNgamele aboSomaqhinga, iimPhathimandla zeemFunda kunye neenKhulu zeenQhema eziThunyiweko,
Malunga wePalamende,
MaSewula Afrika wekhethu.
Sihlangane lapha nje sikhathi lapho ilizwe lekhethu lilila imbiko ngokulahlekelwa ngesihluku majoni weSewula Afrika ali-14, abekayingcenye yesiqhema esithunywe umsebenzi wokuncengelela ukuthula epumalanga yelizwe le-Democratic Republic of Congo (i-DRC).
Sikhothamisa iinhloko ngokuhlonipha:
• U-Staff Sergeant William Eddie Cola
• U-Staff Sergeant Molahlehi Ishmael Molahlehi
• U-Staff Sergeant Shwahlane Theophilus Seepe
• U-Corporal Matome Justice Malesa
• U-Corporal Rinae Nemavhulani
• U-Lance Bombardier Itumeleng Macdonald Moreo
• U-Lance Corporal Tseke Moffat Molapo
• U-Lance Corporal Metse Stansly Raswiswi
• U-Rifleman Sebatane Richard Chokoe
• U-Rifleman Derrick Maluleke
• U-Rifleman Tshidiso Andries Mabele
• U-Rifleman Calvin Louis Moagi
• U-Rifleman Mokete Joseph Mobe
• U-Private Peter Jacobus Strydom.
Bona namanye amajoni abuya kamanye amazwe we-Afrika eseSewula, basele epini bavikela ilungelo elisisekelo labantu be-Congo lokuhlala ngokuthula nangokuphepha.
Abakasali epini ngoba balandelela amadlelo ahlaza, amandla wokubusa namkha wokuthumba indawo yabanye.
Basele epini ngesikhathi basepini yokuqeda nya ukuthuthunjiswa kweengidi elizwekazini le-Afrika.
Siwathulela ingwani lamajoni wekhethu asebenze ngokuzikhandla.
MaSewula Afrika wekhethu,
I-SoNA le isihlanganisa nje ngahlanye sithokozela ama-70 weminyaka solo kwamukelwa umTlolomalungelo weKululeko eKhongresini yesiTjhaba e-Kliptown.
UmTlolomalungelo weKululeko uyisika yomThethosisekelo wentando yenengi yethu.
UmTlolomalungelo lo umumethe inembombono yeSewula Afrika ebumbeneko, engabandlululi ngobuzwe, engabandlululi ngobulili, yentando yenengi nephuphuma ipumelelo.
Wethula inembombono yelizwe lapho urhulumende wakhona akhiwe ngentando yabantu, lapho inarha yabelanwa ngabayisebenzako, lapho abantu bakhona banesabelo emnothweni welizwe begodu boke balingana phambi komthetho.
Ngiyo lenembombono esolo iyikombandlela esiphandlululako njengoba soke sisebenzela ukwakha isitjhaba esisifunako nje.
Mumoya weKhongresi yabaNtu osikhuthazako njengoba silungiselela iKulumiswano yeliZwe lapho amaSewula Afrika asabizelwa khona godu kobanyana ayokuvulela ilizwe lekhethu indlela etja.
Kumele sivule indlela le kileliphasi elitjhuguluka ngebelo.
Liphasi lokuthembela omunye komunye nelokuphalisana, lokusebenzisana nelinokurarana.
Liphasi lapho ilizwe ngalinye liyame kelinye ngokwesekelo lamandla lapho amazwe amatjha avela khona kobana azokulima indima ekulu eendabeni zephasi loke.
Sibona liqina iphaliswano kezerhwebo, zethekhnoloji namandla eenjamisweni zamazwe ngamazwe.
Manengi amatjhuguluko aqakathekileko enzekako ephasini loke acaphazela zoke iingcenye zepilo yomuntu – ukusukela ekutjhubeni komphumela wokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi ukuya ekuphakameni msinyana kokuHlakanipha kwemiTjhini (i-AI), nepolitikini elawulwa bujamo belizwe (ijiyopolitiki) nokurarana hlangana kwamazwe athileko okukhamba nenturhu.
Njengoba siqalene neentjhijilwezi, sibona kukhuphuka ikolelongqondo yepolitiki ekhuthaza iinrhuluphelo zesitjhaba nevikelo ngokuqabela, ukulandelelwa kweenrhuluphelo ezincazana nokwehla kokutjhotjhozelela amatjhuguluko kwarhulumende.
Leli-ke liphasi ekumele siphile kilo, thina sililizwe lomnotho osathuthukako.
Kodwana asinavalo. Angeze siphele amandla.
Sibabantu ababambelelako. Angeze sivumele ukutheliswa nokuthuselwa.
Sizakubambisana sisitjhaba.
Sizakukhuluma ngalizwi linye sivikele iinrhuluphelo zelizwe lekhethu, ukuzijamela kwethu kunye nentando yethu yenengi esekelwe mthethosisekelo.
Ngokuhlala sibambelele ngeqiniso emagugwini wethu, ngokulungelelanisa amandla wethu angakavami namafa kunye namagugu welizwe lekhethu nangokwakhisana umnqopho munye, lobubujamo obubudisi kangaka singabutjhugulula sibenze ubuhle bethu, ngaleyindlela sitjhotjholoze ilizwe lekhethu liye phambili.
SimaSewula Afrika, sijamele ukuthula nobulungiswa, ukulinganiseka nokuzwelana. Sijamele ukungabandlululani ngobuzwe nentando yenengi, sijamele ukubekezela nesisa. Sijamele amalungelo alinganako ebantnwini abasikazi, ebantwini abanokukhubazeka namalunga we-LGBTQIA+. Sijamele ubuntu bethu obusihlanganisako, hayi ukuthembisana iinqababa.
Ngalokho-ke ntambama nje, asicocisaneni ngesitjhaba esifuna ukuba ngiso, sicocisane ngomsebenzi omele siwenze – nomsebenzi esiwenzako – ukwakha lesositjhaba.
Sifuna isitjhaba esibumbene ngokwahluka kwaso.
Ebunzimeni obunengi esidlule kibo ngeenkhathi ezidlulileko, sisebenzisene ngokusizana sinqophe ukuphumelelisa umnqopho munye.
Ngokubambisana, saletha ukuthula nentando yenengi elizweni lekhethu.
Sehlula umbuso webandlululo (i-apartheid), izenzo zokwephulwa komthetho ezenziwa phezu kwabantu njengoba wawudima abantu amalungelo wabo wobuntu nje, eyabemuka inarha yabo neendlela ababeziphilisa ngazo, yalinga nokubemuka isithunzi sabo.
Ngokubambisana sehlula umabhubhisa oyi-COVID-19 sabe savuselela ilizwe lekhethu ngemva kokugirizwa zizenzo zokuthunjwa kombuso.
Ngokusebenzisana sakhe iinjamiso eziqinileko ezisekela ihlelo lethu lentando yenengi, ezivikela amalungelo wethu aqakathekileko zibe zikhuthazele nehlalakuhle yamaSewula Afrika.
Sakhe iindlela zokusebenzisana ezizwakalako hlangana kwakarhulumende namabhizinisi, neenhlangano zabasebenzi, nezakhamuzi zomphakathi nabanye abasebenzisani bomphakathi kobanyana sizokukhuthaza ukukhula netuthuko; koke lokhu kusitjengiso sokusebenzisana kilo loke iphasi.
AmaSewula Afrika solo asasebenzisana ukulwa neentjhijilo zelizwe bekwakhiwe isitjhaba esisebenzela umuntu woke.
Ngokulandela iimfiso zabantu njengoba zavezwa ekhethweni lanyakenye, siphumelele ukwakha uRhulumende weBumbano (i-GNU) ukuphumelelisa isiko lethu lokusebenza ngokubambisana.
Njengeenqhema zepolitiki, sikubekele ngeqadi ukuphambana kwethu ngemibono, savumelana ukuthi kungcono sisebenzisane, sisebenzele ukuthi kusizakale woke amaSewula Afrika.
Evekeni esandukudlula le, samukele umTlamo wokuThuthukisa wesiKhathi esiPhakathi (i-MTDP), ohlathulula kuhle ihlelo elincame khulu elizakusebenza iminyaka emihlanu ezako le.
Amagadango aphethwe ngilelihlelo le-MTDP azakuqinisa amaqalontanzi wethu amathathu angaqakathekileko:
Kokuthoma, ukusekela ukuhluma okuqalelela umuntu woke nokuvulwa kwemisebenzi;
Kwesibili, ukuphungula ubuchaka nokulwela ukwehlisa iindleko zepilo eziphezulu khulu;
Kwesithathu, ukwakha umbuso okghonako, onemikghwa emihle nosebenzela ituthuko.
Umsebenzi wethu orhabeke khulukhulu kuhlumisa umnotho wekhethu kobanyana sizokuvula imisebenzi, siphungule ubuchaka, senze ipilo yamaSewula Afrika woke ibe ngcono.
Nasizakukghona ukwenza lomsebenzi, kufuneka sibe ngurhulumende osebenzela abantu.
Sifuna umbuso okghonako nonelwazi, osekelwe yiKoro yemBusweni enamakghonofundwa.
AmaSewula Afrika afuna umBuso ophatha boke abantu ngesithunzi, ngokuzithoba nangehlonipho.
UmBuso onabarholi abazimisele ukusebenzela abantu belizwe lekhethu ngokuzimisela okupheleleko, nabasebenzi bembusweni abanemikghwa yokuziphatha, nabanamakghonofundwa nabaneencwadi zefundo ezifaneleko.
Ukuphumelelisa iminqopho le, siqinisa iKomitjhini yabaSebenzi bemBusweni ngokuqatjha abantu eenkhundleni eziqakathekileko abazakulawula iindaba zomBuso, njengabaNqophisi Zombelele (ama-DG), amaSekela wabaNqophisi Zombelele, iinKhulu eziPhetheko zeenhlangano zamabhizinisi womBuso (ama-SOE), amalunga wamabhodi nezinye iinkhundla eziphakemeko.
Sizokuvula ihlelo lokuqatjha iimfundiswa ezineziqu zeyunivesithi kobanyana sizokuthola abasebenzi bembusweni abangcono khulu ngefundo nangokuhlakanipha.
Umbuso okghonako kumele uthome lapho abantu bahlala khona, nalapho basebenza khona.
Emadrobheni amanengi kilo loke ilizweli, iindlela azilungiswa, amanzi negezi kuvamise ukuqinteliswa, iinzibi azibuthwa, kanti nesoriji itleleza eentradeni.
Okhunye okubangele lokhu kukuthi abomasipala abanengi batlhayela ngamakghonofundwa wecwephetjhe efunekako nangeensetjenziswa ezifunekako ekumele zisetjenziselwe ukulethela abantu izenzelwa eziziindingo kibo.
Abomasipala abanengi imali abayenzako abayibuyiseli emisebenzini abayenzela umphakathi kobana kuzokulondeka umthangalasisekelo.
Ukusukela nonyaka, sizokusebenza nabomasipala bekhethu ukwakha iinjamiso ezivikelekileko zezenzelwa zamanzi nezegezi ezilawulwa ngekghono lamakghonofundwa, ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi yanele imali ebekelwe ukusiza nokulungisa.
Ubunengi beentjhijilo kibomasipala zisukela endleleni ekutlanywe ngayo ihlelo labomasipala beendawo.
Ngalokho-ke sizokuthoma umsebenzi omkhulu wokubonisana wokutlama nokukhibelela umbikomThethokambiso waboRhulumende beeNdawo ohlelwe ngobutjha nolungele umnqopho wehlelo laborhulumende beendawo.
Sizokubuyekeza indlela ekusekelwa ngayo ngeemali abomasipala, njengoba abanengi babo abanamthombo weemali onamandla nobambelelako.
Sizokuragela phambili ngokusebenzisana namakhosi ekuphumeleliseni amahlelo wokuthuthukiswa kweendawo.
Sizokunabisa isekelo lethu kibomasipala abafuna isizo, sithathe isibonelo nesifundo esiQhemeni somSebenzi sikaMengameli seThekwini (i-Presidential eThekwini Working Group).
Sibona indima yetuthuko ehle eThekwini, njengoba siphumelelisa iNdlela yokuThuthukiswa kweeYingi, yona esiza boke abenza umsebenzi oqakathekileko kurhulumende, emabhizinisini, ebasebenzini neenhlanganweni zomphakathi ukuthi basebenzisane.
Njengoba sisebenzela ukutjhugulula iKoro yabaSebenzi bemBusweni besakhe namandla wokusebenza komBuso, sizakulungelelanisa ithekhnoloji ngomnqopho wokutjhugulula indlela urhulumende asebenza ngayo.
Sizakusekela umthangalasisekelo wombuso wamakghonofundwa wethekhnoloji yamakhomphyutha ukuvulela amaSewula Afrika indlela yokuthola izenzelwa zikarhulumende nanyana kukunini, nanyana kukuphi ngekundla ephakanyiswa ngobutjha i-gov.za.
Isika yalelitjhuguluko kuzakuba kuphumelelisa ihlelo lokuhlukanisa ubunjalo elilawulwa makghonofundwa wethekhnoloji yamakhomphyutha.
Amagadango la azakutjhugulula ubudlelwano hlangana kwezakhamuzi norhulumende; akhe urhulumende munye okghona ukufikelelwa mumuntu woke ngokuthinta okuthintekako nje kwaphela. Sifuna isitjhaba somnotho ophuphumako osiza boke abantu.
Ukwakha lesisiyingilizi samasiso, ukuhluma nemisebenzi, kumele sikhuphule ukuhluma komnotho kube ngaphezulu kwama-3%.
Ukufika ezingeni eliphezulu lokuhluma komnotho, sithoma umsebenzi omkhulu wokwakha umthangalasisekelo omutjha, ukube ngahlanye siphakamisa besilungise nomthangalasisekelo esele vele sinawo.
Sakha iindlela ezinamandla wokusungula ezizokusekela umsebenzi womthangalasisekelo ngeemali.
Sikhulumisana neenhlangano zeemali zalapha ekhethu nezamazwe ngamazwe nabasisi ukuvula isilulu seKhulu lamaBhiliyoni wamaRanda ngokusekela umthangalasisekelo.
Sesivuliwe isikhathi samalungiselelo wokubhida, ngomnqopho wokukhambisa msinyana umsebenzi wokulungela amasiso.
Lapha-ke kukhulunywa ngemithetholawulo ebuyekeziweko yokusebenzisana kombuso nekoro yangeqadi ezakuvulela ilwazi elikhethekileko lekoro yangeqadi neemali.
Urhulumende uzokusebenzisa imali engaphezulu kwama-R940 wamabhiliyoni ngomthangalasisekelo, eminyakeni emithathu ezako le.
Lapha-ke kukhulunywa ngemali ema-R375 wamabhiliyoni ezakusetjenziswa ma-SOE.
Lelisekelo lizakuvuselela iindlela namabhlorho wekhethu, lakhe amadamu nemisele yokukhambisa amanzi, lenze iinteyitjhi zethu zemikhumbi namadoyelo waboflayi asebenze ngeendlela ezihlelwe ngobutjha, liqinise nomnotho welizwe lekhethu.
NgesiKhwama somThangalasisekelo, kuvunyelwe amaphrojekthi womvango ali-12 wemali epheze ibe ma-R38 wamabhiliyoni emnyakeni osandukudlula lo.
Lawa-ke maphrojekthi wamanzi nokuhlwengisa, ukuhlaliswa kwabafundi, izinto zokuthutha, zepilo nezegezi.
Usaraga umsebenzi wokwakhiwa kweBhlorho iMtentu.
Ibhlorhweli lizokukhamba ngehla komlambo ohlangana ne-Port Edward neLusikisiki; kanti-ke lizokuba libhlorho elide ngokuphakama ukuwadlula woke e-Afrika.
I-Polihlali Dam izokuphakela umthamo wamanzi oma-490³ weengidi emLanjeni iLigwa aphuma e-Lesotho Highlands, ngaleyindlela iimfunda eziimbadlwana zalapha ekhethu zithole amanzi iminyaka eminengi ezako.
Ngokusebenzisana nabasebenzisani bamazwe ngamazwe, sivulela iinteyitjhi zemikhumbi ezincani, ngaleyindlela sivulele nabantu beligwini amathuba womnotho.
Kancani kancani sitjhidisa iinqabo kuvuleke amathuba wokuhluma msinyana nangendlela ebonakalako.
Amatjhuguluko wezomnotho esiwenzako nge-Operation Vulindlela avule amathemba amatjha emnothweni wekhethu.
Sesinendima ebonakalako emsebenzini wokwakha ngobutjha nokuhlela ngobutjha ambadlwana wamabubulo wamathungelelwano wethu.
Sibona imiphumela emihle ngokusebenza ngcono kwamabubulo wamathungelelwano welizwe lekhethu namathuba wamasiso avulekako abe athathwe basisi, bese kuvuleka imisebenzi.
Ngokusebenzisana namabhizinisi, abasebenzi nabanye ababelani bomphakathi, nje kumele siwuqede-ke lomsebenzi.
Emnyakeni ozako lo, sizokuthoma isigaba sesibili samatjhuguluko wokutjhaphulula amandla wokuhluma khudlwana nangokuqalelela umuntu woke khudlwana.
Esiqale khona nje, kukwenza ukuthi u-Eskom, no-Transnet namanye ama-SOE aqakathekileko emnothweni welizwe lekhethu asebenze kuhle khulu ukufika lapho aphelela khona amandlabo.
Sinzinzisa leziinjamiso ngobutjha kobanyana zizokuthola umthangalasisekelo wezinga lephasi loke ukube ngahlanye sivula amathuba wephaliswano emisebenzini, nanyana kungaba sekuphehlweni kwegezi, esiporweni seentimela ezithutha ipahla namkha eenteyitjhini zemikhumbi.
Solo siragela phambili ngamatjhuguluko aqakathekileko kuma-SOE wekhethu ukuqinisekisa ukuthi enza abe aphumelelise umsebenzi athunywe wona emphakathini nemnothweni. Lapha-ke kukhulunywa ngomsebenzi owenziwako njenganje wokwakha indlela etja yokuqinisa umsebenzi wokulawula kunye nokweluswa kweenjamiso zombuso.
Sizakuqinisekisa ukuthi umthangalasisekelo oqakathekileko uba ngaphasi kombuso kobanyana uzokuhlomulisa umphakathi, ukube ngahlanye kutholwa ezinye iindlela ezinamandla wokusungula ezizakudosa amasiso wekoro yangeqadi azakuba lisizo ekwenzeni ngcono izenzelwa zibe zenze nokuthi ingeniso yemali yombuso iqalelela umsebenzi wezenzelwa zomphakathi.
Sisaphethene nomsebenzi wokwakha isiJamiso samaTjhuguluko wama-SOE ekusona sizakulungelela umsebenzi lo.
Amagadango esele siwathethe ngehlelo lamaGadango weGezi lisiza ngokuphungula ukuqinteliswa kwegezi, kangangokuthi kube kwahlangana amalanga angaphezulu kwama-300 igezi ingasaqinteliswa, ukusukela ngoNtaka wee-2024.
Nanyana ukubuya kokuqinteliswa kwegezi amalanga amabili ngeveke ephelileko kube sikhumbuzo sokuthi ukutholakala kwegezi yethu kusaqintelisiwe, kodwana nokho solo sisahlalele ethembeni elihle.
Kwanjesi-ke kumele sivale amathuba wokubuya kokuqinteliswa kwegezi, kuphele nya, ngokugcwalisa amatjhuguluko wehlelo lethu legezi, sizokuba nesiqiniseko sokuthi izakuhlala ikhona, iphephile isikhathi eside.
UmThetho oTjhugulula ukuLawulwa kweGezi othome ukusebenza nali-1 kuTjhirhweni, uvula ukuthoma kwendlela yesikhathi esitjha.
Nonyaka sizokwakha izakho zemakethe yegezi yeendleko ezingalilisiko.
Ngokukhamba kwesikhathi lokhu kuzakuveza ithuba lokwakheka kwezinye iinjamiso eziphehla igezi ezizakuphalisana ngawo umsebenzi wokuphehla igezi.
Sizakukhuthaza ikoro yangeqadi emsebenzini wokudlulisela igezi ebantwini ngaleyindlela kuzokwanda igezi evuselelekako engezelelwa ethungelelwaneni legezi.
Njengoba senza amatjhuguluko ehlelweni lethu legezi nje, siragela phambili nangokwakha ukusebenzisana okuphumelelako kweenqhema ngeenqhema emzameni wephasi loke wokuqeda ubudisi obubangwa kutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi.
Liya ngokuqina iHlelo lethu lokuPhunguka kokuSilaphaza kweemBaseli (i-JET).
Ingaphezulu kwamabhiliyoni wamaDola ali-13 we-US imali ethenjiswe mphakathi wamazwe ngamazwe nepahla eqakathekileko yekoro yangeqadi yokusungula amandla womnotho esisiswa lapha ekhethu.
Sincamele ukuphumelelisa isibopho esazibophelela ngaso sokuphungula irhasi esilaphazako ngebelo nangomthamo ilizwe lekhethu elizawukghona ngeendleko.
Sivuselela iinteyitjhi zethu zemikhumbi neemporo zethu zeentimela ngehlelo i-Freight Logistics Roadmap, ngokusebenzisa woke amandla ikoro yangeqadi enawo ukubuyisela leziinteyitjhi neemporo ezingeni leengaba zephasi.
Ukusebenza kwe-Transnet sekunzinzile, begodu kancani kancani buba ngcono.
NgoNobayeni wee-2024 simemezele i-Network Statement; lelithungelelwano-ke lizakunikela abosomabhizinisi bangeqadi abasebenza ngeentimela ithuba lokungena ehlelweni leentimela ezithutha ipahla.
Ukuvuleka kwethungelelwano leentimela ezithutha ipahla kuzakuvumela iinkhampani zeentimela ukuthi zandise ipahla ethuthwa ngeentimela, ukube umthangalasisekelo wethungelelwano leentimela uhlala ungewombuso.
Lokhu kuzakwenza isiqiniseko sokuthi izenjiwa zeSewula Afrika, iinkoloyi nezinye iinthuthi, kunye neentjalo ezilinywako zifika eemakethe zamazwe ngamazwe, kuvuleke imisebenzi, kungene nemali yombuso wekhethu efuneka kangaka le.
Amakhreyini amatjha nezinye iinsetjenziswa zeenteyitjhi zemikhumbi alayelwa ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokukhweza nokwehlisa umthwalo, newokuphungula isikhathi sokulinda semikhumbi eenteyitjhini zemikhumbi zekhethu.
Njengoba sitjhotjholoza ngehlelo lamatjhuguluko nje, iqalontanzi elirhabeke khulu kuqinisekisa ukutholakala kwamanzi nokutholakala kwawo ngeendlela ezithembekileko kilo loke ilizweli.
Abantu abanengi emadrobheni wekhethu bahlala batlhayelelwa mamanzi ngenca yokuthi umthangalasisekelo wamanzi uyabogaboga.
Angeze umuntu aphile ngaphandle kwamanzi, ngokunjalo godu angeze umnotho uhlume ngaphandle kwamanzi.
Ngalokhu-ke sithatha umlandelande wamagadango wokurarulula umraro wamanzi, kobanyana abantu bekhethu bazokuthola amanzi lapho bahlala khona, nanyana kusemalokitjhini nanyana kuseendaweni zemakhaya.
Sisebenzisa imali neensetjenziswa ezinengi ekukhuliseni nekuthuthukiseni imithombo yamanzi. Eendaweni ezinengi lapho sikhamba khona, sithola ukuthi abantu abadala bahlala balila ngokutlhogeka kwamanzi. Basililela ngokuthi amanzi ayindlala kangangani eendaweni zemakhabo. Bakhombela ukuthi urhulumende abalethele amanzi. Iye, sizokwenza koke lokho. Yazi-ke ukuthi amanzi ayeza ngekhenu. Uzowathola.
Bekube nje, isiKhwama somThangalasisekelo sesithole imali ema-R23 wamabhiliyoni ezakusetjenziselwa amaphrojekthi alikhomba amakhulu womthangalasisekelo wamanzi.
Sikuqedile nokuriyada emaphrojekthini womthangalasisekelo omkhulu njengesiGaba 2 se-Lesotho Highlands Water Project neMkhomazi Dam.
Uthomile umsebenzi wokulungiselela ukakhiwa kweNtabelanga Dam eMlanjeni uMzimvubu, ozakungezelela ngokuphakela amanzi aselwako newokusezela ngekasa ePumalanga Kapa.
Kungakapheli umnyaka ukusukela nje, sizakuqeda ukusungulwa kweHlangano yezaManzi ezakuvula amasiso amakhudlwana ngcono emaphrojekthini wamanzi.
NgomThethomlingwa wokuTjhugululwa komThetho wezaManzi, sizakuvula ihlelo lokukhutjhwa kwamalayisense wabakheleli bamanzi, sibemuke amalayisense lapho abakheleli bamanzi abangayigciniko imibandela yekhwalithi yamanzi wokusela newokupheka.
Njengengcenye ye-ajenda yamatjhuguluko, sizakuragela phambili ngokuphakamisa ihlelo lethu lama-visa, kobanyana kuzokuba lula ebantwini bamakghonofundwa ukusisa elizweni lekhethweli nokuqiniswa kwezevakatjhobukelo.
Nonyaka sizokuvula ihlelo lama-Elekthroniki eliLawula amaKhambo (i-Electronic Travel Authorisation System) elivulela ihlelo elipheleleko lokufakwa kweembawo zama-visa ngethekhnoloji yamakhomphyutha.
Lelihlelo-ke lizakusebenzisa i-AI nemitjhini esebenza endaweni yomuntu ukuphungula indima nezinga lobukhohlakali begodu elizakwenza kukhambe msinyana khulu ukusetjenzwa kweembawo zama-visa weemvakatjhibukeli.
Sesiphungule umthamo ongaphezulu kwee-90% ebekusalele ngawo iimbawo zama-visa angaphezulu kwama-300 000.
Amatjhuguluko la-ke athumela umlayezo onamandla othi iSewula Afrika ivulele abantu bamabhizinisi neemvakatjhibukeli amasango wayo.
Sifuna ilizwe lapho ipumelelo yomnotho namathuba kwabelanwa ngawo khona babantu boke.
Sekuminyaka eminengi umnotho wekhethu ubanjezelwe kukhatjhelwa ngeqadi kwenengi labantu beSewula Afrika.
AmaSewula Afrika ababantu abanzima ayedinywe inarha, imali nepahla yokwenza imisebenzi eqakathekileko, amakghonofundwa kunye namathuba.
Umnotho wekhethu wawudinywe ikghono labantu belizwe lekhethu, kungakho-ke nje kufuneka sitjhugulule umnotho welizwe lekhethu siwenze uqalelele abantu boke.
Kungenca yalokho siqalelele ukubahlomisa ngomnotho abantu abanzima, abantu abasikazi nabantu abanokukhubazeka, ngoba babekhatjhelwe ngeqadi ngabomu ukuthi bangabi nendima abayilimako emnothweni welizwe lekhabo.
Sizokuvula isikhwama samatjhuguluko samabhiliyoni ama-R20 ngomnyaka, eminyakeni emihlanu ezako le, ekuzakusekelwa ngaso amabhizinisi wabantu abanzima namabhizinisi amancani.
Sizayikhambisa msinyana imithetholawulo yomThetho wokuTholakala kwePahla yomBuso, senzelela bona amabhizinisi wabantu abasikazi, welutjha newabantu abanokukhubazeka athola amathuba afana newabanye emakontrakeni karhulumende.
Sizakusolo sibathwasisa abosomabhizinisi abasikazi sibalungiselela ukuthi bakghone ukuphalisana nabanengi emathendeni karhulumende.
NgoSinyikhaba womnyaka ophelileko sivule iHlelo lesiKhwama samaKghonofundwa wabanokuKhubazeka.
Esigabeni salo sokuthoma, leligadango lamatjhuguluko lizakuhlomisa abantu abonokukhubazeka abangaphezulu kwee-10 000 ngehlelo elenzelwe ukubandula bona, nemali yokubathokoza namathulusi akhethekileko.
Lengcenye yomsebenzi kumele siyithathe njengebhizinisi, njengorhulumende, njengabasebenzi, njengehlangano yomphakathi ukwenza ukuthi abantu abanokukhubazeka bazokulima indima eqakathekileko emnothweni welizwe lekhethu.
Ngamahlelo la asilungisi ubumbi obenzeka eminyakeni eyadlulako kwaphela, kodwana sitjhaphulula amandla womnotho welizwe lekhethu kobanyana ukhulele ukungabuyeli emva. Sifuna ilizwe lapho abantu basebenza khona boke, lapho woke umuntu azakuba nomthombo aziphilisa ngawo ngendlela ehloniphekileko, akghone ukusebenza kuvuleke loke ikghono analo.
Lapho amalungelo wabasebenzi avikelwe khona nalapho indlela yokusebenza yenziwe yaba ngcono khona, lapho amadoda nabantu abasikazi barhola khona ngokufana nangokulingana emsebenzini ofanako nolinganako.
Kumele siqinisekise ukuthi ukuhluma komnotho kuvulela abantu boke imisebenzi, khulukhulu abantu abatjha.
Ukuphumelela kweHlelo likaMengameli lokuKhuthaza ukuVulwa kwemiSebenzi kusitjengiso sokuthi amahlelo womsebenzi wombuso angayivula njani imisebenzi eyazisako evulela abanengi amathuba wokuhlomula nokuthi kusiza njani ukwandisa imisebenzi ebambelelako.
Ihlelo lokukhuthaza imisebenzi livule pheze iingidi eziyi-2.2 zemisebenzi namathuba wokuziphilisa ngeendlela ezinamandla wokusungula eziveza imisebenzi yekhwalithi ephezulu.
IsiKhwama semiSebenzi yomPhakathi sivule imisebenzi engaphezulu kwama-80 000 nonyaka.
Sisekele abantu abangaphezulu kwee-12 000 ukungena emahlelweni wamabhizinisi.
Esikhathini esimnyaka osandukudlula lo, abantu abatjha bathole amathuba wemisebenzi azii-235 000 ngethungelelwano i-National Pathway Management Network, esekelwa yikundla i-SAYouth.mobi
Manje-ke kufuneka sakhele phezu kwalamahlelo wamandla wokusungula ukwakhela ilutjha imisebenzi khudlwana ukudlula lokhu.
Nasakha imisebenzi kumele sisebenzise amathuba woke angakavami esinawo kunye nalawo mandla angakabukusebenza ukwakha amabubulo wangomuso – ibhoduluko elingakasilaphazeki, igezi evuselelekako, iinkoloyi ezikhamba ngegezi kunye nomnotho wethekhnoloji yamakhompyutha.
Nonyaka nje sizokuqedelela umthethokambiso wamabubulo ohlelwe ngobutjha nonabileko okhambisa ukuhluma komnotho.
Sizakuphumelelisa umnqopho lo ngokuqalelela amathuba endaweni, eendaweni ezihlukileko, ezilawulwa yithekhnoloji yamakhomphyutha nalezo ezinganarhasi esilaphazako.
Sisebenzela ukuphunyeleliswa ngokupheleleko kwesiPhande sokuRhwebelana ngaPhasi kwemiBandela eGedlisiweko eKhonthinenthini ye-Afrika (i-AfCFTA, ezakutjhidisa iinqabo eziqabela irhwebo elizwekazini le-Afrika.
Njengelizwe lomnotho othuthuke kinayo yoke e-Afrika, sizilungiselela ukuthi sibe yisika yalemakethe etja nekhulako.
Sisebenzisa ilanga nommoya ukwenza ukuthi ilizwe lekhethweli kube ngeliphambili ehlelweni legezi evuselelwako nelokuqeda ummoya osilaphazekileko.
Ngokwanda kwegezi etjhiphileko, engasilaphazi mmoya, singakhanda ipahla engasebenziseka lula nanyana kukuphi ephasini, kuthi khonapho kuvuleke nemisebenzi namakhulukhulu weenkulungwana zemisebenzi.
Sisebenzisa ngendlela ebambelelako ukunotha kwehlabathi yeSewula Afrika.
Ngokusekela abafuyi nabalimi, nangokwenza ngcono ithungelelwano leensetjenziswa nemilandelande yokusatjalaliswa kwepahla eendaweni zemakhaya, singayikhulisa mbala ikoro yezokulima nokufuya yekhethwapha.
Sifuna iSewula Afrika kube ngiyo edosa phambili ekukhiqizweni komthunz’enkukhu /kwesangu.
Sivuselela ibubulo leemayini, elisolo lisese ngeliqakatheke neliligugu ukuwadlula woke.
Nonyaka sisendleleni yokuphumelelisa ihlelo elitjha lamalungelo wokumayina ahlelwe ngobutjha nasebenzela koke emkhanyweni, ezakuvulela amasiso wokuthungatha nokukhiqiza.
Sizokutlama umthethokambiso okghonakalisa ekumele kwenzeke nomtlamo ozakulawula izenjiwa eziqakathekileko.
Ngokuhlenga lezizenjiwa khona lapha eSewula Afrika, singasebenzisa lelilifa elingakavami elisithele ngaphasi komhlaba ukuhlomulisa abantu belizwe lekhethu.
Okuligugu nokuqakatheke khulu ukudlula yoke imithombo yemvelo le kukwehlukahluka kwabantu, namandla kunye nethalentha labantu beSewula Afrika.
Ikoro yezenzelwa kwanje seyiyikoro ekulu kinazo zoke emnothweni welizwe lekhethu, ukusukela ekorweni yabasebenza ngeemali, ukuya eentolo, ukuya ekorweni yokulalisa abantu, zevakatjhobukelo kunye nebubulweni elikhulako lobukghwari nobugwali.
Ikoro yezevakatjhobukelo ikhula ngebelo; zilinganiselwa eengidini ezilithoba iimvakatjhibukeli ezivakatjhele ilizwe lekhethweli nyakenye.
Sizokuhulisa zevakatjhobukelo ngokutjhugulula ama-visa wethu, ngokwandisa inani laboflayi abaphaphela eendaweni eziqakathekileko, nangokumaketha iSewula Afrika njengelizwe eliphambili kinawo woke umuntu angawavakatjhela ephasini.
Sibone isanda ngamandla nemisebenzi yezenzelwa zethekhnoloji yamakhomphyutha neyokudluliselwa ngaphandle kwemisebenzi yamabhizinisi, okuvulele abantu abatjha imisebenzi.
Ukusekela lokhukukhula, sikhwezelela ukwakhiwa nokuthuthukiswa kwamakghonofundwa wamabubulo wangomuso.
IsiKhwama sokuFukula imiSebenzi sihlahle indlela ehlanganisa ukusekelwa kwamakghonofundwa afunekako abantu abatjha nabazakuphumelela ukuqatjhwa emsebenzini.
Sikhulisa isekelo lethu lamabhizinisi amancani nalingeneko, nomnotho ongakahleleki, ophethe iingidi ngeengidi zemisebenzi nemithombo yokuziphilisa elizweni lokeli.
Lapha-ke kukhulunywa ngokuhlelwa ngobutjha kwemali yokusekela amabhizinisi amancani, nokutjhatjhululwa kwepahla neensetjenziswa zokuvulwa kwamabhizinisi akhulela phezulu kunye nokwakhiwa kwendawo yokulawula evumela ithuba nommoya wokusebenza kwamabhizinisi angakahleleki kunokobanyana ibe siqabo nofana iqintelise.
Ngqomnqopho wokwakha umnotho okhuthaza amandla wokusungula, umNyango wezeSayensi, zeThekhnoloji nezaMandla wokuSungula uzokuvula isiKhwama saMandla wokuSungula esizakusiza ngepahla yokutlama/yokusungula iinjamiso zethekhnoloji ezisukela emaziko wefundo ephakemeko.
Sikhombela amabhizinisi ukuthi asebenzise ikundla i-SA Youth.mobi ukuqatjha; ikundla le-ke inabantu abatjha abalinganiselwa ku-4.5 yeengidi abatlolise kiyo, kobanyana baqatjhwe lapho.
Sikhombela amabhizinisi bona asekele iPhiko lokuQatjhwa kweLutjha (i-YES) aphakamise namathuba wokuthola ilimuko lemsebenzini emnyakeni osukako lo.
Sifuna isitjhaba lapho kunganamuntu olambako khona.
Sekuma-30 woke weminyaka, solo sathoma ukuphila ngehlelo lentando yenengi, sisebenzisana ukuphungula ubuchaka.
Namhlanje sisebenzisa pheze ama-60% wesabelo sethu seemali ngomhlomulo wembusweni, ngezepilo, ngezefundo, ngezokuvikeleka komphakathi, zokuthuthukiswa komphakathi kunye nangamahlelo wokuthuthukiswa komphakathi.
Bangaphezulu kweengidi ezima-28 abantu abangasebenziko nabacaphazeka lula abarhola umrholo wembusweni/isibonelelo sembusweni.
Bangaphezulu kweengidi ezii-10.5 abafundi abafunda eenkolweni zombuso lapho bangabhadeli khona imali yokufunda.
Nyakenye babe ngaphezulu kwama-900 000 abafundi ababuya emakhaya anganalitho abasekelwe ngeemali zokufunda kobanyana barage ngefundo emayunivesithi nemakholeji.
Ngamahlelo la, siphungula ubudisi obumbi khulu obubangwa buchaka obudlangileko.
Siphethe iindlela amaSewula Afrika angaphunyurha ngazo ebuchakeni esolo budlulela esizukulwaneni nesizukulwana.
Kodwana-ke kunengi khulu ekumele sikwenze nasizaphumelela ukuqeda ubuchaka.
Kumele sisebenze khudlwana ukuqiniseka ukuthi abantu, khulukhulu abasikazi, abasaqalani nomtlhago onganathemba wokupha abantwababo okuya ngendeni nokubembesa.
Nanyana urhulumende enza koke angakghona ukukwenza ukusekela abantu abachakileko nabangasebenziko nje, amahlelo la amikghedlha begodu kesinye isikhathi kubudisi ukuwathola.
Ngakho-ke sakha ihlelo elilungelelweko lokusekela abachakileko nabangasebenziko.
Siqinisa amahlelo akhona njenganje wokusekela umsebenzi wokufola (wokufuna umsebenzi), newokuqatjhwa embusweni, besenze iqiniso lokuthi ngokusebenza ngokusizana anikela abantu iindlela zokuphuma ebuchakeni.
Kunobanyana silindele abantu abadingileko bayokulilela iinjamiso zikarhulumende ezimbadlwana ngasinye ngasinye, isakhamuzi sinye kumele siye endaweni yinye lapho sizakuthola khona loke isekelo esilifunako.
Ngomnqopho wokuvikela lokho ebesele sikuzuzile solo kwangomnyaka we-1994 ngokuqiniswa kwamalungelo wabantwana, khona duze nje sizokwamukela iHlelo lokuKhambisa Msinya iGadango lokuQalelela abaNtwana, lona eliqale amaqalontanzi ali-10, ekubalwa hlangana nawo nokuphungulwa kobuchaka, ukuvikelwa kwabantwana nokulwa nendlala.
IsiBonelelo sokweThula umThwalo womTlhago yindlela eqakathekileko yokuphungulela abantu ubuchaka obukhulu.
Sizokusebenzisa isibonelelwesi ukufaka indlela ebambelelako yokuhlenga abantu abangasebenziko.
Okuqakatheke khulukhulu emizameni yethu yokuqeda ubuchaka nokuthuthukisa umnotho welizwe lekhethu kukwenza ukuthi omunye nomunye umuntu omutjha ongoweSewula Afrika athole ifundo ehle, yekhwalithi.
Sizikhakhazisa khulu ngemiphumela yeTlasi kaMethrikhi wee-2024, lapho kuphase khona abafundi abanengi khulu ukudlula yoke iminyaka eyadlulako emlandweni welizwe lekhethu.
Bama-87% abafundi abatlole iinhlahlubo zikamethrikhi abaphasileko.
Kokuthoma emlandweni welizwe lekhethu pheze ihafu yalababafundi baphase ngezinga elibavumela ukuyokuFundela iziQu zeFundo ePhakemeko emayunivesithi.
Akunalitho elingehlisa ukuzikhakhazisa kwethu emsebenzini omuhle kangaka walababafundi abasebenze ngokukhuthala nesekelo eliqinileko labotitjhere babo, nelababelethi babo kunye nelomphakathi ngokuphelela kwawo.
Esizokuqalelela msinyana-ke ukusuka lapha kukhulisa amasango wokufakwa komunye nomunye umntwana eHlelweni lokuFundiswa kwabeNtwana kwebuNcanini bakhe (i-ECD).
Lokhu-ke kuzakuphunyeleliswa ngokutlolisa nokuhlela kabutjha amaziko we-ECD esele akhona njenganje, bekuqinisekiswe ukuthi aneendawo ezilungileko zokufundisela, abe neendlela ezilungileko zokufundisa, begodu akghone ukufundisa ifundo yebuncanini yekhwalithi ehle.
Sizakuqalelela ukuthi umntwana ngamunye uyakwazi ukufunda ngokuzwa into ayifundako ukusukela esiGabeni seFundo esiSekelo kobanyana azokwazi ukukhulela ipumelelo nakakhuphuka nefundo ngokukhamba kweminyaka.
Ukuphumelelisa lokhu-ke, sivula ifundiso yokufundisa ngelimi elisikhabo somntwana ehlelweni lefundo efundiswa ngamalimi amabili, kobanyana kuzokuphakama ikghono lokufunda nokubala, kunatjiswe namahlelo weemfundo, wokufunda iincwadi namanye amagadango esele abuvezile ubufakazi bokuthi ayasebenza.
Umfundalize i-Funza Lushaka Bursary Scheme uzakusolo ubaqalelela ngeqalontanzi abafundi abafuna ukufundela ubutitjhere besiGaba seFundo esiSekelo.
Nyakenye sitlikitle umThetho oTjhugulula imiThetho yeFundo esiSekelo (i-BELA), osisekelo esihle sokuqinisekisa ukuthi ifundo iyatholakala begodu iqalelela woke amaSewula Afrika.
Nonyaka-ke uNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo uzokwethula umthethokambiso welizwe, imithetholawulo, ikambisolawulo, nemithetholayelo yokuhlomisa boke ababelani efundwenisisekelo ngesekelo lokuphunyeleliswa komThetho lo.
Ukuqinisekisa ukuthi umnotho unamakghonofundwa owafunako, sandisa inani lama-athizeni ngamaKholeji weCwephetjhe nokuFundela imiSebenzi (ama-TVET).
Lokhu-ke kuyingcenye yetjhuguluko esilenzako ekuthuthukiseni ifundo namakghonofundwa okuhlanganisa ifundo yetlasini nefundo yokufundiselwa umsebenzi.
Ngokuthathela eembonelweni ezibe yipumelelo ekulu kamanye amazwe, sikhombela ikoro yangeqadi bona ivulele abantu abatjha amathuba wokuthola ilimuko ukube ngahlanye basafunda. Sifaka isiGaba 1 seHlelo eliPheleleko lokuFundisa abaFundi eFundweni ePhakemeko kobanyana sizokutjheja iindingo zabafundi “abasesihlengeleni.”
Lokhu-ke kuzakusekela pheze abafundi abali-10 000 bomnyaka wokuthoma.
Sifuna isitjhaba lapho woke umuntu azakuqalelelwa khona ngetjhejo lezokwelapha lekhwalithi ethe tjha.
Nonyaka sizokwenza amalungiselelo wokuvulwa kwesiKhwama seTjhorensi yezePilo (i-NHI).
Lapha-ke sibala ukwakhiwa kwesigaba sokuthoma serekhodi lezepilo linye elibulungwe ngethekhnoloji yamakhomphyutha, nomsebenzi wamalungiselelo wokuvula amaKomidi wokweLuleka kaNgqongqotjhe azakweluleka ngethekhnoloji yezepilo nemihlomulo eza netjhejo lezepilo, nerherho lokuhlunga nokukhetha abalethela umphakathi zepilo.
I-NHI izakuphungula ukutjhiyana ngendima etjhejweni lezepilo ngokuqinisekisa ukuthi woke umuntu utjhejwa kuhle.
I-NHI izakuhlenga abantu abanengi ngokuletha ibuthelelo lemisebenzi, njengebuthelelo eliphethe iindingo neensetjenziswa zokutjheja abadzwedzi namasana aqeda ukubelethwa, nesizo lokutjheja abantu abanengogwana ebanga intumbantonga (i-HIV) nentumbantonga ngokwayo, nabane-TB, nalabo abaphethwe zizifo ezingathathelaniko ezinjengezifo zehliziyo, ikankere nesifo setjhukela.
Iqalontanzi lethu elirhabekileko kuqinisa ihlelo lezepilo nokwenza ngcono ikhwalithi yetjhejo lezepilo.
Ingcenye eqakatheke khulu lapha kuhlelwa ngobutjha, ukwenza ngcono nokutjheja amaziko wezepilo asele akhona la njenganje, nokwakha iimbhedlela ezitja nemitholapilo emitjha.
Zimbadlwana iimbhedlela ezakhiwako namkha ezivuselelwako. Lapha-ke sibala isibhedlela i-Limpopo Central, nesibhedlela i-Siloam District eLimpopo, nesibhedlela i-Dihlabeng Regional eFreyistata, neBambisana District kunye nesibhedlela iZithulele District esisePumalanga Kapa, nesiBhedlela seNgqondo i-Bophelong Psychiatric eTlhagwini Tjingalanga.
Amanye amaphrojekthi aseengabeni ezihlukahlukileko zokutlanywa nokwakhiwa. Lapha-ke sibala ukujanyiselelwa kweembhedlela zombuso ezindala ezikhona njenganje, nokwakhiwa kweembhedlela zombuso ezitja ezintathu, iimbhedlela zombuso zesiyingi ezihlanu ezitja, amaziko wezepilo womphakathi amahlanu amatjha nesibhedlela sinye sengqondo esitjha.
Ukulinga ukwenza ubungcono ekuphathekeni kweengulani, sitjhotjholozela ukuphungula isikhathi iingulani ezisilindako ngaphambi kokuthola isizo, ukuhlanzeka kunye nommoya abasebenza ngawo abasebenzi bamaziko wezepilo wombuso.
Sikhuthazeke khulu ngendima yetuthuko ehle esele yenziwe yokulinga ukuqeda ubungozi be-HIV nentumbantonga emphakathini.
Ekupheleni kwakaNtaka wee-2024, abantu abama-96% abanengogwana i-HIV besele bazazi ukuthi bakhamba nayo, abama-79% babo sebangenile emahlelweni wokwelatjhelwa ukurhobhisa ubukhali bentumbantonga, abama-94% balaba esele belatjhwa ingogwana ye-HIV beyingasesebukhali.
Ukuqinisekisa ukuthi sifika emnqopheni wethu we-95-95-95, nonyaka sizokuvula ijima elikhulu lokufuna abanye abantu abayi-1.1 yesigidi abangelatjhwako.
Sihlubayezekile ngegalelo elingabangwa siqunto sikarhulumende we-United States sokujamisa elinye isekelo lakhe leemali emahlelweni wokulwa ne-HIV ne-TB emazweni we-Afrika isikhathi esimalanga ama-90. Lelisizo leemali lenza i-17% yemali esetjenziselwa ukulwa ne-HIV lapha ekhethu. Eminyakeni edlullileko le sikghonile ukusekela ngeemali amahlelo wokulwa ne-HIV ne-TB emalini ephuma esikhwameni seemali zombuso wekhethu. Sisafunana nezinye iindlela zokusilamulela ukulungisa leziindingo zanje sibe siqinisekise nokuthi imisebenzi eqakathekileko siyakghona ukuraga ngayo.
Ukuthi sikghone ukulwa nokutjhiyana ngendima yomnotho kwabantu, kumele sitlharulule ihlelo lokuhlaliswa kwabantu elafakwa mbuso webandlululo (i-apartheid), eligirize amadrobha wekhethu, lakatelela abantu abanengi ukuthi bahlale kude neendawo abasebenza kizo nezinamathuba.
Solo kwangomnyaka we-1994 sesakhe iingidi ngeengidi zezindlu, sakha ukuphepha nesithunzi emakhaya achakileko, kodwana umukghwa wokwakhela abantu izindlu emaphethelweni wamadrobha uthuwelelise ukutjhiyana ngendima yomnotho nokusiphuka kwezakho eendaweni zemadrobheni.
Ukusukela nje sesizokwandisa ukwakha izindlu zokuhlala ngaphakathi kwamadrobha neduze nemisebenzi namabhizinisi.
Sisihlela ngobutjha isiphekiso sokuphungulela abantu iindleko zokwakha, sesandisa ukwandisa imali emahlelweni enza abantu bakghone ukuthenga izindlu namkha baqatjhe izindlu lapho bathanda khona.
Sizokwanda ngokutjhaphulula imakho yomBuso engasetjenziswa ngokupheleleko ukuthi isetjenziselwe ukuhlalisa abantu ngeendleko ezingalilisiko.
Sisebenzisana neemfunda ngeemfunda namadrobha amakhulu ukubuyisa imakho yombuso eyathunjwako eendaweni eziphakathi naphakathi namadrobha kobanyana sizozisebenzisela umphakathi.
Sizokukhupha iintandi ezilungisiweko ezima-300 000 sizinikele abantu abavunyelwa mibandela yokuzithenga, kuzokwakhiwa kizo izindlu eendaweni eziplanelwe kuhle, ezilungelelwe kuhle eendaweni eziqakathekileko zokwakha.
Sizokuphungula isalelomva lokukhutjhwa kwamathayitlela wezindlu eziphungulelwe iindleko, siphendule amakhaya abe mamafa wamakhaya.
Sizokubuyekeza indlela yokusetjenziswa kwenarha, sibuyekeze nemithetho yokwakha neminye imithetholawulo okuzakusiza ngokukghonakalisa ukwakhiwa kwezindlu zeendleko eziphasi, lapho kuzakusetjenziswa khona neendawo zokwakha ngemajardeni, kodwana ngemva kwezindlu.
Lokhu-ke kutjho itjhuguluko elikhulu ehlelwenikambiso lombuso ngeendlela zokuphumelelisa ukutholakala kwezindlu ngenani elifunekako, ukube ngahlanye siphendula amadrobha wethu amakhulu abe ziinjini zokuhluma namathuba.
Emzameni wokwenza amadrobha wekhethu asebenzele izakhamuzi zawo, sizakuqedelela ukuvuselelwa kwendima ebeyisasele nje yesiporo seentimela ezithwala abantu, neenteyitjhi zakhona, bezisebenze ngokupheleleko. Ingaphezulu kwama-80% indima yesiporo neentimela ezikhambisa abantu esele zibuyele ngokupheleleko ekusebenzeni njenganje.
IHlangano yeenTimela eziThutha abaNtu (i-PRASA) ize neentimela ezikhandwe ngobutjha ezingaphezulu kwama-200 ezikhandwe lapha ekhethu; le-ke yindlela yokuletha enye indlela yeendleko eziphasi yokukhambisa nokuthutha umphakathi.
Eminyakeni emihlanu ezako le sizokuvuselela ihlelo lamatshwayo we-PRASA kobana sizokwazi ukubuyisela zoke iintimela zethu ezitja emsebenzini, ngaleyindlela abakhweli bangaba nesiqiniseko sokuthi bazakufika emsebenzini baphephile, ngaphandle kokubhadela iindleko eziphezulu, begodu bafike emsebenzini ngesikhathi.
Sifuna isitjhaba lapho woke umuntu aphephe khona.
Amapholisa solo asasebenzisana nabanye abathobelisimthetho ukuhlakaza iinjamiso zemigulukudu ehlela ubulelesi, azibophelele nangokuqeda ubulelesi beemalini nebenturhu.
IButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) lihlanganyele nabomasipala bamadrobha amakhulu (ama-metro) begodu lisebenzisana nomphakathi eendaweni ngeendawo ukulwa nobulelesi eemfundeni ezimaqalontanzi lapho ubulelesi burhagele khona khulu.
Siqinisa ijima lamapholisa i-Operation Shanela, elibe yipumelelo ekubopheni abasolwa, labuyisa iingidi, labamba labe labuyisa neenkoloyi ebezetjiwe.
Kumele silwe nenturhu erhageleko yokuqedwa kwabantu ngeengidi esele inamatjhumitjhumi weminyaka solo ihlalisa umphakathi macuphe. Ngikhombele uNgqongqotjhe wezamaPholisa ukuthi awenze iqalontanzi umsebenzi wokuphungula imilandu ekhamba neengidi nenturhu; lapha-ke sibala ukukhandela ukuthi iingidi zingaphambukiswa ziye emakethe yezelelesi nokubanjwa kubuyiswe iingidi ezingasisemthethweni ezisetjenziswa emphakathini.
Ngobufakazi obuvela emazweni ngamazwe nangelimuko lethu ngokwethu, siyazi ukuthi le yindlela enamandla khulu yokuphungula ubulelesi benturhu.
IPhiko laboFokisi, eliqakatheke khulu ekurarululeni imilandu, lizokwandiswa ngabofokisi abazii-4000 ngokuqatjha kwangaphakathi.
Sisebenzela ukuthola besisebenzise iindlela zokulandelela imikhambo nemitlhala, zokucozulula nezobuhloli bebupholiseni, zoke ezizakusetjenziswa ehlelweni lomthetho wabathobelisimthetho banamhlanje.
Sibubonile ubuhle bethekhnoloji ekulwiseni ubulelesi.
Ngokusebenzisa i-AI ebufokisini bokukhwabanisa nekutholeni ukufakazeleka kwezinto, iZiko lokuButhelelwa komThelo leSewula Afrika (i-SARS) likghone ukukhandela ukufahliswa kwemali engaphezulu kwama-R95 wamabhiliyoni ebekumele ibuyiselwe ababhadelimthelo ngokungasisemthethweni, labuyisa ama-R20 wamabhiliyoni yengeniso, lahlakaza nomrero wegwayi newegolide engesisemthethweni.
Solo sisasebenzela ukuqeda inturhu ekulwiswa ngayo abantu abasikazi kilo loke ilizweli.
Simemezele umThetho womKhandlu weNturhu eQothele boBulili obuThileko nokuBulawa kwabaSikazi (i-GBVF), savula isijamiso selizwe loke esizakubeka ilihlo emsebenzini wokulwa nalomraro.
Sizakuqinisekisa ukuthi umkhandlu usebenza ngokupheleleko, sibone nokuthi uneensetjenziswa zemithombo yamandla ezifaneleko.
Solo siqinisa isekelo kibongazimbi benturhu eqothele bobulili obuthileko (i-GBV).
Nje selama-65 amaZiko weThuthuzela Care Centre elizweni lokeli.
Eeyingini ezima-52 eziselizweni lokeli, ezima-44 zazo zineendawo la kusetjenzelwa khona iindaba ze-GBV.
Woke amapolisteyitjhi welizweli aneendawana lapho kusetjenzwa khona nabongazimbi ngommoya omuhle, kanti godu kuzokuvulwa namanye amakhotho ali-16 wemilandu yezomseme emnyakeni weemali ozako.
Sifuna isitjhaba esinganacaphazi lobukhohlakali.
Nyakenye sivule iPhiko eliPhenya ngobuKhohlakali njengesijamiso sasafuthi ngaphakathi kweBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA), eliqalene nomsebenzi wokuphenya nokutjhutjhisa imilandu yobukhohlakali obukhulu.
Sizakwenza isiqiniseko sokuthi leliphiko liphelele ngeensetjenziswa zalo begodu liyakghona ukungena lapho lifuna khona ilwazi nemininingwana elizayisebenzisa ukutjhutjhisa imilandu yokuthunjwa kombuso likghone nokwenza ukuthi labo abanesandla emacaleni lawo bayaziphendulela.
Sivula ilabhorathri yethekhnoloji yamakhomphyutha yezinga lamazwe ngamazwe ukusekela iphenyo lobukhohlakali obunoburhiyarhiya obunengi nemilandu yeemali ngokusebenzisa amathulusi wecwephetjhe eliphezulu nelwazi elikhethekileko.
Siza nayo kancani kancani indima yokuphumelelisa iimphakamiso zeKomitjhini yokuThunjwa komBuso, lapho sitlikitla khona amatjhuguluko wepalamende abe mthetho.
IPhiko eliKhethekileko lezokuPhenya (i-SIU) nePhiko eliDla iPahla abika bona ingaphezulu kweTjhumi lamaBhiliyoni wamaRanda imali esele itholakele yabuyiswa ebeyikhambe ngemilandu yokuthunjwa kombuso.
Nonyaka, umNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uzakubika ngokubuyekezwa komtlamo wokulwa nobukhohlakali womKhandlu oLuleka ngokuLwa nobuKhohlakali. Lokhu-ke kulindeleke ukuthi kuhlele ngobutjha imithetho yePalamende, kususe ukubuyelelwa kwemilayelo yamandla bekukhwezelele ukusebenzisana khudlwana hlangana neenjamiso zabathobelisimthetho.
Sizakuqedelela umThetho wokuVikelwa kwabaHlabimkhosi bese sethula umThethomlingwa wokuVikelwa kwabaHlabimkhosi ePalamende kilomnyaka weemali.
Nonyaka sizokuqinisa ihlelo leSewula Afrika lokulwa nomukghwa wokukhukhuthisa imali yomgunyathi newokusekela ubuphekula ngeemali, kwenziwe ubungcono nakeminye imithetho namahlelo.
Ukuthi siphumelele emzameni wethu wokusulwa erhelweni lamazwe abekwe ilihlo ngokusolelwa ukuthi agedlisa isandla emikghweni yokukhukhuthisa imali yomgunyathi, sesikhambe indima ebonakalako yokulungisa itlhayelo ekhonjwe ehlelweni lethu lokuthobelisa umthetho, njengoba sekulungiswe ngokupheleleko amaphuzu ali-16 kama-22. nje.
Sifuna isitjhaba esiphilisana ngokuthula nephasi loke.
Siraga ngobudlelwano bethu bamazwe ngamazwe ukuphakamisa ihlalakuhle yabantu beSewula Afrika njengoba sifuna ukuphakamisa ihlalakuhle yomuntu ephasini nje.
Sizakusebenzela ukuqinisa ukusebenzisana kwethu ngezerhwebo ephasini loke nokukhuthalela ukuwasebenzisa ngokupheleleko amathuba wethu nabasebenzisani bethu abanamandla nabahlukahlukileko ephasini lokeli, ukwenza umnotho wekhethu ube namandla wokubambelela khudlwana.
Iinsika eziqakathekileko zomthethokambiso wethu wobudlelwano namazwe wangaphandle solo kusese kukhuthaza amalungelo wobuntu, nokukhuthaza ukuthula nobungani nokuqiniswa kwerhwebo elilungileko nelobuhlobo bokusiselana namanye amazwe.
Le-ke yikambisolawulo esihlahlela indlela esizoyikhamba yokwengamela umsebenzi we-G20 nonyaka.
Sikhethe ummongondaba othi “Ukuzwelana, Ukulingana Netuthuko Ebambelelako,” ukusekela isidingo sokusebenzisana nokubambisana hlangana namazwe wephasi.
Kokuthoma emlandweni wayo, i-G20 ibanjelwa elizwekazini le-Afrika, ngemva kobana iHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU) ivunyelwe ukuba lilunga layo i-G20.
Lithuba lokubeka iindingo ze-Afrika nezawo woke amanye amazwe asemkhakheni oncangeSewula yePhasi zinzinze ngcono erhelweni lezetuthuko emazweni ngamazwe.
Isikhundla sethu sobeNgameli be-G20 silithuba elihle khulu lokuthi iSewula Afrika iphakamise imizamo yayo yokuhluma komnotho ngamandla neyetuthuko ebambelelako.
I-Afrika solo isese bunzinzo bomthethokambiso wethu wamazwe wangaphandle.
Solo sisasebenzela ukuqinisa i-AU kobanyana isekele ukuphunyeleliswa kokuthula, kwetuthuko nomnotho olungelelekileko elizwekazini le-Afrika.
Siyazi ukuthi ipumelelo yethu yangomuso ithungelelene nepumelelo yelizwekazi le-Afrika.
Ukuthi i-Afrika iphuphume ngepumelelo, kumele sithulise nya iingidi ezidumuza elizwekazini le-Afrika.
Solo sangena ehlelweni lokuphatha ngentando yenengi, besisolo sinesandla esibonakalako ekubuyiseni ukuthula nokunzinza emazweni anjenge-Côte d’Ivoire, i-Burundi, i-South Sudan, ne-Lesotho.
Mvanyana nje, siyingcenye yeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC) ancengelela ukuthula e-Mozambique, saphumelela ukuletha ukuthula nokunzinza esifundeni se-Cabo Delgado.
Ukuba khona kwabancengeleli bokuthula beSewula Afrika epumalanga ye-Democratic Republic of the Congo (i-DRC) kubufakazi bokuthi solo sizibophelele ngokuletha iindlela zokurarulula imiraro ngokuthula kenye yezipi ezitjhube khulu ephasini loke, esele ibulele iingidi ngeengidi zabantu, abanye abaziingidigidi basala esihlengeleni.
Sikhombela zoke iinqhema ukuthi zisekele lomzamo wabosomaqhinga wanje ukuthola isisombululo sokuthula, lapho kuzakuhlonitjhwa khona neSebenziswano le-Luanda (i-Luanda Process).
Sizakuya emButhanweni weenKhulu oHlanganyelweko hlangana kwe-SADC ne-East African Community obekelwe ukubanjwa e-Tanzania kilepelaveke, lapho sizakubuyelela khona isibawo sethu sokubekwa phasi kweenkhali bese kubuyelwa emikhulumiswaneni yokufunisana isisombululo esilungileko nesibambelelako.
Kwakade sikholelwa ekutheni ikululeko esayitholako le – nokuzwelwa kwethu mamazwe ngamazwe – isibopho phezu kwethu ukuthi sisekele imizabalazo yalabo abasolo basese ngaphasi kwesandla sokubuswa ngabezizwe eendaweni zemakhabo nangaphasi kwesandla segandelelo.
ISewula Afrika solo isazwelana nabantu bePalestina, abadose amatjhumitjhumi weminyaka bafahlelelwe elizweni lekhabo, namhlanje sebadosa emtlhagweni okunganabubono.
ISewula Afrika ithethe amagadango afaneleko ngokukhambisana neembopho eziyibophileko ngaphasi kwesiVumelwano sokuRhayilwa kwabaNtu; ithethe amagadango ngokuvulela ilizwe lakwa-Israyeli umlandu eKhotho yezobuLungiswa yamaZwe ngamaZwe.
Sizibophelele ngokupheleleko emTlolwenisivumelwano weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, lapho kuqalwe khona nekambisolawulo ethi woke amalunga azakuqeda ukuphambana kwawo kwamazwe ngamazwe ngendlela yokuthula.
Sisekela ikambisolawulo yokuhlonipha ukuzijamela nokuzibusa kwayo yoke imibuso nabo boke abantu eendaweni zemakhabo.
Solo sisese nesandla sokusiza emahlelweni wokuthula ahlukahlukileko anqophe ukuletha ukuthula kwasafuthi e-Ukraine.
Iinthunywa zeSewula Afrika zibe nesandla sokusiza esinamandla ekutlanyweni komtlamo nerherho lemikhulumiswano yokuletha ukuthula e-Ukraine, ngokusekelwa mTlolosivumelwano we-UN ngomthetho wamazwe ngamazwe.
ISewula Afrika solo isaphakamisa i-ajenda yayo yokusebenza ngokubambisana nangokuhlanganyela namanye amazwe kubonisanwe ngemiraro efanako; lokhu-ke ikwenza ngobulunga bayo ku-UN, naku-AU, ku-Non-Aligned Movement kunye nakuhlanganisela yamazwe we-BRICS.
Njengoba umuntu ephasini ajamelene neentjhijilo angazange akhe ajamelane nazo nje phambilini, sizimisele ukuthi i-UN etjhugulukileko nejamele umuntu woke kumele kube ngiyo ejame ekabeni yesiyingilizi seendaba zephasi loke.
Sizakutjhitjhingela phambili ngokufuna indima yetuthuko ngokutjhugululwa komKhandlu wezokuVikela ku-UN ngendlela eqalelela umuntu woke, nehlangano eyenza umsebenzi obonakalako ekghona ukuqinisekisa ukuthi kunokuthula nokuvikeleka.
Umsebenzi esiwenzako nesikujameleko kumele kuhlathululelwe abantu abanengi abanesandla esiqakathekileko, khulukhulu labo esirhwebelana nabo namazwe amanengi nabarholi abanengi esikhuluma nabo ekundleni yokukhulumiselana yephasi loke.
Ngomnqopho wokuhlathulula iinkhundla esizithetheko zobujamo bethu obunengi, khulukhulu malungana neminqopho esifisa ukuyiphumelelisa ngesikhathi sethu sokwengamela i-G20, ngiqunte ukuthumela ibandla leenthunywa zikarhulumende nabanye abarholi emizimkhulu yamadrobha ahlukahlukileko elizwekazini le-Afrika nephasini loke.
Ibandla leenthunyweli lizakhulumisana neemphathimandla eziqakathekileko ngokwahlukahluka, babonisane ngeendaba ezihlukahlukileko ezithinta iinrhuluphelo zeSewula Afrika.
MaSewula Afrika wekhethu,
Zoke izinto esikhuluma ngazwezi ziyakghonakala.
Thina njengamaSewula Afrika, siyawazi amandla wokubambisana, siyazi ukuthi yini okukghonakala ukwenzeka lokha abantu bemihlobo engafaniko, bamasiko ahlukileko, bamalimi angafaniko, nabekolo engafaniko nababuthanako, babumbanele umnqopho munye.
Ukwakhiwa kwakaRhulumende weBumbano (i-GNU) kusivulela ithuba lokubuya godu sitjengise ukuthi singakghona ukwenzani nasisebenzisana ngokubambisana.
Ngikhombela woke amaSewula Afrika, ngokubunjaniswa kwethu kukwehluka kwethu, asihlanganeni eKulumiswaneni yeliZwe sihlathulule inembombono yelizwe lekhethu ema-30 weminyaka ezako le.
IKulumiswano yeliZwe le kumele kube yindawo lapho woke umuntu aba nelizwi khona.
Kumele kube yindawo lapho kuzakutholakala khona iinsombululo ezenza umehluko mbala epilweni yabantu.
IKulumiswano yeliZwe kumele ifakaze ngobutjha ukuthi omunye nomunye wethu unendima ekumele ayilime ekwakhiweni kwesitjhaba esisifunako.
Nanyana singehluka ngeendaba ezinengi, siyavumelana nganto yinye: ukuthi kuyafuneka sakhe iSewula Afrika engcono besiyenze ngcono nehlalakuhle yabantu bekhethu.
Ngalokho-ke, njengoba singena esikhathini esitjha nje ephasini loke nelizweni lekhethu ngokwalo, asikhulumeni ngezwelo lokuzwa ngemizwa yomunye umuntu, nangezwelo lesirhawu esiba naso kabanye abantu.
Asikhulumeni ngokuzikhakhazisa ngelizwe lekhethu nangakho koke esiphumelele ukukwenza.
Asikhulumeni ngokuzimisela kwethu okwasilethela ikululeko, okusitjhotjholozela phambili njenganje ukuthi siye ebuhleni obungcono ngomuso.
Ngalokhukuzimisela, sizakusebenzisana ukwenza ukuthi lesisikhathi kube ngesokuhluma, ngesokukhula, ngesetuthuko, ngesokutjhuguluka kwezinto.
Sizakusebenzisana ukwakha isitjhaba nelizwe esilifunako.
Sizakusebenzisana ukwakha isitjhaba esisebenzela umuntu woke.
Ngiyathokoza.