President Jacob Zuma: Release of Marikana report

Kukhishwa Kwembiko Wekhomishini Yetebulungiswa Yekuphenya ngetehlakalo taseMayini yaseMarika eRustenburg, e-Union Buildings, e-Pretoria nguMengameli Jacob Zuma

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Mhla tinge-26 Ingci 2012, ngamisa Ikhomishini Yekuphenya kutsi iphenye ngetindzaba letikhatsata ummango, live lonkhe nemave angaphandle lokwabangelwa yinhlekelele leyavela eMayini eLonmin eMarikana, eRustenburg esifundzeni saseNyakatfo Nshonalanga, mhla ti-11 kuya kumhla ti-16 Ingci 2012.

Kwashona bantfu labalinganiselwa kulabange-44 kwalimala nalabanye labanengi.

Sihlalo waleKhomishini bekuLijaji Leselatsatsa Umhlalaphasi Ian Farlam, asitwa Bameli PD Hemraj SC na-BR Tokota SC. Ngitsandza kuvakalisa kubonga kwami kubo nentfokoto mayelana nekuchuba leKhomishini ngebungcweti ngalokwenetisako nangemphumelelo.

Ngibonga nemindeni yabo bonkhe bantfu labashona, labo labashona phambilini kanye nalabo bashona mhla ti-16 Ingci 2012, kubambisana kwabo naleKhomishini nanoma nje bebasebuhlungwini nesebumatimeni lobukhulu, ngenca yekushona lokuyinhlekelele kwalabatsandzekako babo.

Siphindze futsi sililela imindeni yalabo lababulawa mhla ti-16 Ingci 2012 kubulawa kwabo lokungaphandle kwaloluphenyo.

Siphindza sibonga nabofakazi, emacembu ebameli betemtsetfo netisebenti letalimala. Kuhlanganyela kwabo bonkhe kwacinisekisa kuphumelela kweKhomishini.

LeKhomishini beyinikwe umsebenti wekuphenya, itfole ibuye futsi yente tiphakamiso mayelana nekutiphatsa kweLonmin Plc, Luphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS), Inhlangano Yetisebenti Tasemayini neNyonyane Yetekwakha (AMCU), Inyonyane Yavelonkhe Yetisebenti Tasemayeni (i-NUM), Litiko Letetimbiwa (i-DMR) nalamanye ematiko ahulumende, kanye nalabanye bantfu labangabodvwana nemacembu. 

Tintfo letibalulekile letatfolwa kanye netiphakamiso kungafinyetwa ngalendlela lelandzelako: 

1. LOKWATFOLWA 

LOKWATFOLWA MAYELANA NELONMIN 

LeKhomishini itfole kutsi iLonmin ayitange yetame ngalokuzingeni layo lelisetulu kusombulula incabano emkhatsini wayo netisebenti tayo letahlanganyela kusiteleka lesingakavikeleki naleto tisebenti letingazange tihlanganyele kulesiteleka.  

Futsi ayizange iphendvule ngalokufanele ekwesatjisweni, kanye nekucubuka kwebudlova. 

ILonmin futsi yehluleka kuvikela nekusebentisa tindlela tekuvikela kucinisekisa kuphepha kwetisebenti tayo. 

ILonmin futsi yaphikelela yatsi tisebenti tayo letingakateleki atichubeke tite emsebentini, nanome nje beyati kutsi ayikho esimeni sekubavikela 

ekuhlaselweni ngulaba labatelekile.

LeKhomishini uphindze futsi yagceka sento seLonmin lesimayelana netinhlelo Tetenhlalo Netisebenti.

LOKWATFOLWA MAYELANA NE-AMCU

LeKhomishini itfole kutsi tikhulu te-AMCU atizange tikhone kulawula ngemphumelelo emalunga nebalandzeli be-AMCU ekucinisekiseni kutsi kutiphatsa kwabo kusemtsetfweni futsi ababeki engotini timphilo talabanye.  

Bahlabela tingoma letichukulutanako basho nemagama lachukulutanako, lebekuhloswe ngawo kutsi abhebhetsele simo lebesesivele siyingoti lenkhulu. 

LeKhomishini yabuye yacaphela kutsi Mengameli we-AMCU, Mnu. Joseph Mathunjwa, wenta konkhe lokusemandleni akhe kuncusa bateleki kutsi babeke phasi tikhali bahambe besuke entsabeni. 

LOKWATFOLWA MAYELANA NE-NUM 

Inyonyane Yavelonkhe Yetisebenti Tasemayini ayizange yetame ngalokusezingeni lelisetulu kusombulula incabano emkhatsini wayo nebateleki. 

I-NUM yeluleka kabi Babholi Bematje kutsi kute tingcoco tekubonisana letingabanjwa neLonmin kute kube sekupheleni kweminyaka lemibili yesivumelwane semholo. 

Lenyonyane ayitange iyente imitamo yekuncusa nekwenta iLonmin kutsi ikhulume netisebenti. 

I-NUM yehluleka kulawula ngemphumelelo emalunga ayo ekucinisekiseni kutsi kutiphatsa kwawo kusemtsetfweni futsi akabeki engotini timphilo talabanye. 

Yakhutsata futsi yasita tisebenti lebetingateleki kutsi tiye emgodzini etimeni lapho khona bekunengoti mbamba yekutsi betingabulawa noma tilinyatwe tisebenti lebetitelekile.

LOKWATFOLWA MAYELANA NEBATELEKI NGABANYE

Bateleki labangabanye nemacembu langakahlangani akhutsata simo sekucabana nekungcubutana lokwaholela, ngalokucondze ngco noma ngalokungakacondzi ngco, ekushoneni kwabogadzi baseLonmin netisebenti lebetingakateleki, kwabuye futsi kwabeka engotini timphilo tetisebenti lebetingakateleki letingatange tilimale. 

LOKWATFOLAKALA MAYELANA NE-MNU. CYRIL RAMAPHOSA

Ummeli Webantfu Labalimele Nalababoshiwe wabeka tinsolo tekutsi Mnu. Cyril Ramaphosa uyimbangela yalesibhicongo sekubulawa kwebantfu ngebunyenti eMarikana nekutsi futsi ufanele atfweswe umtfwalo wekutiphendvulela ngalokushona kwebantfu labasebenta emgodzini labange-34. 

LeKhomishini itfole kutsi angeke kutsiwe nguMnu. Ramaphosa lowabangela lesibhicongo sekubulawa kwetisebenti tasemgodzini, futsi naletinsolo labekwa tona tite umgogodla.

LOKWATFOLAKALA MAYELANA NENDVUNA NATHI MTHETHWA

Ummeli Webantfu Labalimele Nalababoshiwe wabeka tinsolo tekutsi Mnu. Mthethwa uyimbangela yalesibhicongo sekubulawa kwebantfu ngebunyenti eMarikana nekutsi futsi ufanele atfweswe umtfwalo wekutiphendvulela ngalokushona kwebantfu labasebenta emgodzini labange-34.

Ikhomishini yatfola kutsi Ikhabhinethi kute indzima leyayidlala esincumeni semaphoyisa sekuphumelelisa lisu lekubambana ngetihlutfu mhla ti-16 Ingci 2012, nangabe bateleki abakabeki phasi tikhali, lelaholela ekushoneni kwebantfu labange-34.

LOKWATFOLAKALA MAYELANA NENDVUNA SHABANGU

Ummeli Webantfu Labalimele Nalababoshiwe wabeka kwekutsi Indvuna Shabangu ifanele kutsi ishushiswe mayelana nemacala enkhohlakalo nekufungela emanga. 

Ndvuna Shabangu watfolakala engenacala mayelana naletinsolo.

LOKWATFOLAKALA MAYELANA NEMAPHOYISA 

Mayelana nesehlakalo selusizi samhla ti-16 Ingci 2012, Ikhomishini yatfola kutsi Emaphoyisa ahlela lisu lebelifaka ekhatsi kutungeletela licembu lelincane lebateleki, labebatawube basentsabeni ekuseni. 

Lelisu belifaka ekhatsi kutungeletela bateleki ngadalade wemanyeva, bese babentela sikhala sekuphuma lapho khona bebatawutsi babahamba bayophuma banike emaphoyisa tikhali tabo. 

Lesigaba lesi besitawukhona kwentiwa ekuseni kusesenelinani lelincane lebateleki. Emaphoyisa aphindze enta taba tekukhulumisana nebateleki.

Lisu lekubatungeletela labese litsatselwa indzawo lisu lekuhlasela lelingatange lisebente kahle etinhlangotsini letinyenti. 

Lelisu lekuhlasela lentiwa ngensimbi ye-15h40 ngalelo langa, laholela ekushoneni kwebateleki enkhundleni ye-1 nasenkhundleni ye-2.

Ikhomishini itfole kutsi kuhlasela kwemaphoyisa ngabe akutange kwentiwe mhla ti-16 Ingci ngenca yemaphutsa eluhlelweni. 

Ikhomishini itfole kutsi bekungeke kukhonakale kubekisa bateleki tikhali phasi nekubahlakata ngaphandle kwekucitseka kwengati, emini yamhla ti-16 Ingci.

Emaphoyisa ngabe alindza kwate kwaba lilanga lelilandzelako, lapho khona bekutochutjwa lisu lasekucaleni lekubatungeletela, lebelite ingoti.

Ikhomishini itfole kutsi sincumo sekususa bateleki entsabeni ngendluzula ngemaphoyisa mhla ti-16 Ingci nangabe ababeki phasi tikhali tabo ngekuvuma kwabo, asitange sitsatfwe bokhomanda labaphetse labebakhona. 

Lesincumo satsatfwa ngu-Lieutenant-General Mbombo, Khomishani Wemaphoyisa waseNyakatfo Nshonalanga, futsi semukelwa baholi be-SAPS emhlanganweni longakatayeleki weForamu Yekulawula Yavelonkhe.

Ikhomishini iphindze yatfola kutsi lomkhankhasokhankasa ngabe kwayekelwa ngemuva kwekudubula enkhundleni ye-1 nekutsi futsi bekute mbambamba kulawula enkhundleni ye-2. 

Ikhomishini iphindze futsi yakusola kutiphatsa kwebaphatsi bemaphoyisa ngesikhatsi seluphenyo leKhomishani.

Baphatsi Bemaphoyisa abatange babeke ebaleni ekucaleni, kutsi lisu lekucala belingeke likhone kutsi lentiwe ngelusuku lwekucala nekutsi labese liyayekelwa.

Kwengeta, baphatsi bemaphoyisa abatange bayitjele Ikhomishini sincumo sekuchubeka nelisu lekuhlasela, nangabe bateleki abatibekanga phasi tikhali ngekuvuma kwabo babuye bahlakateke, latsatfwa emhlanganweni weForamu Yekulawula Yavelonkhe mhla ti- 15 Ingci. Esikhundleni saloko, batjela Ikhomishini kutsi lesincumo satsatfwa mhla ti-16 Ingci, futsi ngemuva kwekutsi simo siphume esandleni singasalawuleki.

Ikhomishini iphindze yavakalisa kukhatsateka mayelana nekwephuta lokwaba li-awa kutfola lusito lwetekwelashwa lwebateleki labalimele enkhundleni ye-1, futsi ibeka kutsi ngabe kuphile umteleki munye lokungenani kube bekelashwa ngesikhatsi lesifanele. 

2. TIPHAKAMISO

Ikhomishini incoma kutsi kwehluleka kweLonmin kuhambisana netibopho tekwakha tindlu ngaphansi kweTinhlelo Tetenhlalo Netisebenti kufanele kucondziswe kuLitiko Letetimbiwa, lelifanele kutsi litsatse tinyatselo tekucinisekisa kutsi Lonmin uyatigcina letivumelwane tekwakha letindlu.

Ikhomishini iphakamise kutsi kumiswe Iphaneli Yetingcweti, lefaka ekhatsi:

  • Tisebenti letinkhulu teLitiko Letemtsetfo le-SAPS;
  • Tisebenti Letinkhulu letinesipiliyoni lesijulile kuTemisebenti Yemaphoyisa Yekugcina Kuthula Emmangweni;

Kanye

  • Netingcweti letitimele kuTemisebenti Yemaphoyisa Yekugcina Kuthula Emmangweni, ekhaya nakulamanye emave, labanesipiliyoni sekubukana neticuku tebantfu, labahlome ngetilimato leticijile netibhamu, njengobe kwamanje kuyintfo levamile eNingizimu Afrika. 

Lephaneli ifanele kutsi, emkhatsini walokunye:

  • Ibuyekete futsi ichubiyele tonkhe timiso letiphatselene neMisebenti Yemaphoyisa Yekugcina Kuthula Emmangweni;
  • Iphenye ngalokukhona lokwentiwa emhlabeni wonkhe jikelele lokuhamba embili lokungasetjentiswa, ngaphandle kwekunconota tibhamu letitintjintjako , lapho khona tindlela Temisebenti Yemaphoyisa Yekugcina Kuthula Emmangweni ateneli.

Etimeni Tekugcina Kuthula Emmangweni, tincumo tekutsatsa tinyatselo tifanele kutsi tentiwe sikhulu lesiphetse, lesiceceshwe ngalokufanele, emakhono nesipiliyoni samanje sekugcina kuthula emmangweni. 

Kokho kuchumana ngemsakati kufanele kutsi kucoshwe nalawo marekhodi lacoshiwe alondvolotwe. 

Tinhlelo Tekwentiwa Kwemisebenti Yemaphoyisa Yekugcina Kuthula kufanele tikhetse tindlela tekuchumana letitawusetjentiswa ngemalunga e- SAPS nakachumana.

Kufanele kutsi kwentiwe luhlelo futsi luphunyeleliswe ekuchumaneni emisebentini lemikhulu leyentiwako kufaka letinye tindlela, lapho khona imisakato ingeke inikete tindlela tekuchumana ngalokwenele.

I-SAPS ifanele kutsi ibuyekete kwenela kwekuceceshwa kwemalunga lasebenta ngetisetjentiswa letikhetsekile njengetimbayimbayi temanti nemavidiyo.

Onkhe emahelikhoptha ase-SAPS afanele kutsi abe nevidiyokhamera lasebentako. 

Emisebentini lapho khona kungenteka kutsi kusetjentiswe emandla, luhlelo lufanele kutsi lufake ekhatsi kuniketwa lusito lwekucala lolwenele futsi loluphutfumako kulabo labalimele.

Ikhomishini iphindze futsi yagcizelela kutsi onkhe emaphoyisa afanele kutsi aceceshwe kutelusito lwekucala lolusisekelo.

Kufanele kube khona luhlelo lolucacako lolubeka kwekutsi emalunga e-SAPS laceceshelwe kuniketa lusito lwekucala, lalapho kwenteke ingoti khona lapho kudzingeka khona lusito lwekucala, afanele kutsi anikete lusito lwekucala.

Emaphoyisa latingcweti kutetibhamu afanele atfole kuceceshwa lokwengetiwe kwelikhono lekuniketa lusito lwekucala lolusisekelo loludzingeka kubukana nemanceba ekudutjulwa.

Ikhomishini yengeta ngekutsi letiphakamiso teKhomishini Yekuhlela Yavelonkhe, yekwenta i-SAPS ingasebenti njengembutfo wemphi nekutsi isebente ngebungcweti kufanele kutsi kube yintfo lebekwa embili ekutsini iphunyeleliswe. 

Mayelana nekutiphendvulela, lapho khona umsebenti wemaphoyisa nemiphumela yawo kube yintfo lenekuphikisana, ledzinga kuphenywa lokuchubekako, Indvuna naNkhomishana Wavelonkhe bafanele kutsi bacaphele nabenta titatimende esiveni noma bakhuluma nemalunga e-SAPS. Abakafaneli kutsi basho tintfo letingaba nemphumela ‘wekutsi emaphoyisa atame kufihla tento talamanye emaphoyisa’ noma kucedza emandla emaphoyisa latiko kutsi kunetento letingakafaneli, bese akasakuveti ebaleni loko lakwatiko.

Imiyalo lemile ifanele kutsi idzinge kakhulu ngalokucacile kuhlolisiswa kanye nekurekhodwa lokwenele kwemisebenti yemaphoyisa.

I-SAPS nemalunga ayo ifanele yemukele kutsi inemsebenti wekutilandza ngemmango nekukhuluma liciniso, ngoba basebentisa emandla egameni labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kubeka Ikhomishini.

Kucasha kuLuphiko Lolutimele Lwekuphenywa Kwemaphoyisa (i-IPID) kufaneke kutsi kubuyeketwe kucinisekisa kutsi lelihhovisi liyakwati kwenta umsebenti walo ngemphumelelo.

KWENDLULISELWA KUPHENYWA NGALOKUCHUBEKAKO NGEKWESIGABA  24(1) SEMTSETFO WE-NPA

Ikhomishini iphakamisa luphenyo loluphelele, ngaphasi kwelulawulo lweMcondzisi Lwekushushiswa Kwemmango eNyakatfo Nshonalanga, ngemcondvo yekwetfwesa licala lebugebengu onkhe emalunga e-SAPS lababandzakanyeka kuletehlakalo tenkhundla yekucala (1) neyesibili (2).   

Ngekwenhloso yaloluphenyo, kufanele kutsi kukhetfwe litsimba, leliholwa nguMmeli Wembuso Lomkhulu,  kanye netingcweti letitimele ekwakhiweni kabusha kwetindzawo lekwenteke kuto bugebengu, tingcweti kutetibhamu nema-forensic pathologist kanye neBaseshi Labakhulu labavela ku-IPID, naletinye tingcweti letingadzingeka. 

KWENDLULISELWA KUSHUSHISWA

Ikhomishini iphindze futsi yaphakamisa kutsi konkhe kubulala nekulimata lokwenteka emkhatsi wamhla ti-11 na-15 Ingci 2012, kufanele kwendluliselwe kuMcondzisi Wekushushiswa Kwemmango, kute kuphenywe ngalokuchubekako kanye nekutfola kutsi bufakazi bekutsi kungashushiswa.

Ikhomishini ibeka kwekutsi eNingizimu Afrika kwamanje lutsandvo lwekuphatsa tilimato netibhamu nebudlova lobuhambisana nako ngisho nasekutoyitoyeni kwekutfulwa kwetinsita, kudzinga kuciniswa kwemitsetfo lenemandla leyalela kutiphatsa.

Kushiwo kutsi tisebenti taseLonmin tibonakala ngalokucacile kumavidiyo nasetitfombeni tiphetse tilimato letiyingoti emihlanganweni yemmango noma etindzaweni temmango. 

Ikhomishini-ke seyicele kutsi kube neluphenyo lwemacala loluchubekako, mayelana nemibandzela yeMitsetfosimiso Yekuhlangana kanye nemtsetfo Wekuphatfwa Kwetilimato Letiyingoti. 

TINTSELELE LETIFANELE KUTSI TITSATFWE NGUMENGAMELI

Tindvuna letitsintsekako titawufundza lombiko bese tiyangeluleka mayelana nekuphunyeleliswa kwaletiphakamiso.

Ikhomishini iphindze yaphakamisa kutsi kufanele kuphenywe mayelana nekulungela kuba sesikhundleni, kwaNkhomishana Wemaphoyisa Wavelonkhe kanye naNkomishani Wemaphoyisa Wesifundza saseNyakatfo Nshonalanga ngekwemibandzela yaSigaba 9 seMtsetfo Wemaphoyisa waseNingizimu Afrika 

Ngimbhalele Nkomishani Wavelonkhe ngamatisa ngetiphakamiso letimayelana naye.

Indvuna Yemaphoyisa itawatisa Nkomishani Wemaphoyisa waseNyakatfo Nshonalanga waphambilini mayelana netindzaba letimtsintsako. 

Letinye tindzaba mayelana naloko titawukhishwa ngesikhatsi lesifanele.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngininikete emabalengwe aloMbiko longemakhasi lange-600 nawuphelele. 

Ngikhiphe umyalo wekutsi umbiko lophelele awushicilelwe kuGazethi Yahulumende kanye nakuwebhusayithi yeLihhovisi laMengameli neleTekuchumana Tahulumende Netekwatisa (i-GCIS) kute abantfu bakwati kuwutfola.

Bantfu bakitsi,

Sehlakalo saseMarikana saba yinhlekelele lembi kabi lengafanele kwenteka kuhulumende wetsandvo yelinyenti, lapho khona tonkhe takhamuti tinelilungelo lekuteleka ngalokunekuthula futsi tinisane ngetimo tekusebenta nebacashi bato, ngekuthula.

Bondli bemindeni bahlwitfwa emindenini yabo ngesibhuku nangebuhlungu lobungachazeki futsi imindeni netihlobo tehlelwa kuhlupheka.

Sive saseNingizimu sonkhe sashaceka. Nemhlaba nawo washaceka njengoba kute lobekangalindzela loku kutsi kwenteke eNingizimu Afrika lekhululekile nalebuswa ngentsandvo yelinyenti. 

Sifanele kutsi, njengesive sifundze kulesehlakalo lesibuhlungu. Sifanele kutsi sisisebentise sakhe sive lesibumbene kakhulu, lesinekuthula nalesivanako.

Budlova bute indzawo esiveni setfu lesibuswa ngentsandvo yelinyenti lesayisebentela kamatima kute kutsi siyitfole futsi siyakhe.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore