President Jacob Zuma: Release of Marikana report

UkuKhutjhwa komBiko weKomitjhini yezoBulungiswa ngePhenyo leZehlakalo zeMayini ye-Marikana, ese-Rustenburg nguMengameli u- Jacob Zuma e-Union Buildings ePitori

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Mhlana ama-26 kuRhoboyi wee-2012, ngakhetha iKomitjhini yePhenyo kobanyana iphenye ngeendaba ezitjhisa umphakathi, nesitjhaba seSewula kunye namazwe ngamazwe, iindaba ezimalungana nebangamatlhuwo eyenzeka eMayini i-Lonmin e-Marikana, ese-Rustenburg, esifundeni seTlhagwini Tjingalanga, ukusukela mhlana ali-11 ukuyokufika mhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2012.                                                                                                                                      

Balinganiselwa ema-44 abantu ababhubhako, kwalimala abanengi ngalesosikhathi.

USihlalo weKomitjhini le bekuliJaji esele lathatha umhlalaphasi, u-Ian Farlam, asizwa ngu-Advocate PD Hemraj wesiKhundla esiPhakemeko (i-SC), no-BR Tokota, naye wesiKhundla esiPhakemeko. Ngithanda ukuzwakalisa ukuthokoza kwami kibo , ngomsebenzi wabo omuhle abawenze ngezinga eliphezulu nabaraga iindaba zeKomitjhini. 

Ngibuya godu ngithokoza nemindeni yabo boke ababhujelweko, labo ababhubha ngaphambi kwamhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2012, ngokusebenzisana kwabo kuhle neKomitjhini, ngitjho nanyana bebasemahlungwini nebudisini njalo, ngenca yokulahlekelwa kwabo ziinini zabo abazithandako.

Iinhliziyo zethu zililela nalabo ababulawa ngemva kwamhlana ama-16 kuRhoboyi wee-2012, ukubulawa kwabo ebekungakembathwa ngileliphenyo leKomitjhini nokho.

Sithokoza nabofakazi, iinqhema zamagcwetha kunye neensebenzi ezalimalako. Ukuba nesandla sokusebenza ngokusizana kwabo boke kwenze isiqiniseko sokuthi uphumelele umsebenzi weKomitjhini. 

IKomitjhini beyithunywe ukuthi iphenye ngokuziphatha kwe-Lonmin Plc, iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS), namayuniyoni i-Association of

Mineworkers and Construction (i-AMCU), i-National Union of Mineworkers (i-NUM), nomNyango wemiThombo yezeNjiwa neminye imithombo karhulumende kunye nabantu ngamunye neenhlangano neenqhema ngokwahlukahlukana, ibuye yenza neemphakamiso zamagadango ekufanele athathwe malungana nalokho ekutholileko. 

Izinto ezitholwe yikomitjhini neemphakamiso ezenzileko zingarhunyezwa ngalendlela elandelako: 

1. OKUTHOLWE LIPHENYO                                                                                                                

OKUTHOLWE LIPHENYO NGE-LONMIN

IKomitjhini ithole ukuthi i-Lonmin azange yenze beyisebenzise imizamo yayo ngokupheleleko ukurarulula ukurarana okwaba khona hlangana kwayo neensebenzi zayo ezazinghale umsebenzi ngokungasi semthethweni, nahlangana kweensebenzi ezazinghale umsebenzi neensebenzi ezazingakawunghali umsebenzi. 

Ukudlula lapho, i-Lonmin azange iyisikimele ngendlela efaneleko indaba yokuthi kwakunengozi yokuthi kwakungahle kusuke inturhu, nalokhuya nasele isukile vele inturhu leyo, azange iyisikimele ngendlela efaneleko. 

I-Lonmin yabhalelwa nanga kuthatha amagadango aneleko ukuqinisekisa ukuphepha kweensebenzi zayo. 

I-Lonmin yabuye yaphikelela nangokuthi ziye emsebenzini iinsebenzi zayo ezazingakanghali umsebenzi, ngitjho nanyana yayisazi kuhle nje ukuthi yayingeze ikghone ukuzivikela nazisahlelwa ziinsebenzi ezazinghalileko. 

IKomitjhini ibuye yasola ukuphumelelisa kwe-Lonmin iinthembiso zayo malungana namahlelo wezeHlalakuhle yomPhakathi nawezomSebenzi.  

OKUTHOLWE LIPHENYO NGE-AMCU

IKomitjhini ithole ukuthi iimphathimandla ze-AMCU azange ziqinise isandla sokulawula amalungu nabasekeli be-AMCU ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi aziphatha ngendlela esemthethweni, nengafaki ipilo yabantu engozini. 

Babevuma iingoma ezinamezwi wokurhuga, bakhuluma nezinto ezinepehla; lokho-ke kwabaselela ubujamo bezinto obabusele vele buqokeme.

IKomitjhini ibuye yatjheja nokuthi uMengameli we-AMCU uNomzana Joseph Mathunjwa  wenza okusemandlenakhe ukukhalima iinsebenzi ezazinghalile ukuthi zibeke phasi iinkhali, zisuke embundwaneni la zazikhona. 

OKUTHOLWE LIPHENYO NGE-NUM

I-NUM azange ithathe amagagadango aneleko ukulamula ukurarana hlangana kwayo neensebenzi ezazinghale umsebenzi.

I-NUM yatjela iinSebenzi eziBhora amaDwala ukuthi angeze kwakghonakala ukubamba imikhulumiswano ne-Lonmin ngaphambi kokuphela komnyaka wesibili wesivumelwano somrholo, ukube kanti kwakungasinjalo.

I-NUM godu azange ithathe amagadango wokwenza i-Lonmin ukuthi ikhulume neensebenzi.

I-NUM godu yabhalelwa nanga kulawula amalungayo ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi athobela umthetho begodu angafaki ipilo yabanye engozini.

Ybuye yakhuthaza beyasiza iinsebenzi ezazingakanghali ukuthi ziye emsebenzi, ukube kanti ubujamo bezinto babubumbi khulu kangangobanyana zazingabulawa namkha zilinyazwe ziinsebenzi ezazihlomile, ezazinghale umsebenzi. 

OKWATHOLWA LIPHENYO NGABANGHALI BOMSEBENZI NGAMUNYE NGAMUNYE

Abanghali bomsebenzi ngamunye ngamunye kunye neenqhenyanaqhenyana ezikhambe ziba khona laphaya nalaphaya zazihlohlozela inturhu, nturhu leyo eyagcina ibangele ukuthi kubulawe abogadi be-Lonmin neensebenzi ezazingakanghali umsebenzi ezazingakalimali.   

OKUTHOLWE LIPHENYO NGONOMZANA CYRIL RAMAPHOSA

IGcwetha labaNtu abaLinyazwako nabaBotjhwako lithi uNomzana Cyril Ramaphosa nguye owabangela ukurhayilwa kwabantu e-Marikana, ngalokho-ke kufanele bona athweswe icala lokubulawa kweensebenzi zemayini ezima-34.  

IKomitjhini yona yathola ukuthi angeze kwatjhiwo ukuthi uNomzana Ramaphosa nguye owabangela ukurhayilwa kweensebenzi,  ngoba iinsolo ezitjhiwo ngaye azinasisekelo. 

OKUTHOLWE LIPHENYO NGONGQOGQOTJHE UNATHI MTHETHWA

IGcwetha labaNtu abaLimalako nabaBotjhwako lithi uNomzana Mthethwa nguye owabangela ukurhayilwa kwabantu e-Marikana, ngalokho-ke kufanele bona athweswe icala lokubulawa kweensebenzi zemayini ezima-34.

IKomitjhini yathola ukuthi iKhabinethi azange ibe namfakela esiquntweni samapholisa sokusebenzisa indlela yokukhalima ayisebenzisako    mhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2012, ngemva kokobana iinsebenzi ezazinghale umsebenzi zingakhange zizibeke phasi iinkhali zazo, okwaba nomphumela wokubhubha kwabantu abama-34.

OKUTHOLWE LIPHENYO NGONGQONGQOTJHE USHABANGU

IGcwetha labaNtu abaLimalako nabaBotjhwako liphakamise ukuthi uNgqongqotjhe uShabangu kufuze bona amangalelwe ngamacala wobukhohlakali newokungakhulumi iqiniso ebufakazini obufungelweko.

UNgqongqotjhe uShabangu akhange afunyanwe anomlandu.

OKUTHOLWE LIPHENYO NGAMAPHOLISA

Malungana nebangamatlhuwo yengozi eyenzeka mhlana ali-16 kuRhoboyi wee-2012, iKomitjhini ithole ukuthi amaPholisa atlama ihlelo ayezakusebenza ngalo, elalithi ayezakuzomba akampele isiqhenyana esincani seensebenzi ezazinghale umsebenzi esasizabe sisembundwaneni ekuseni yamhlokho. 

Ihlelwelo kwakungelokuthi kukantjelwe iinsebenzi ezazinghalile ngedrada ehlabako, zitjhiyelwe isango lokuphuma nazinikela iinkhali zazo emapholiseni.

Lesisigaba sasingakghona ukuphunyeleliswa kwaphela ekuseni bangakabuthani baba banengi khulu labo ababenghale umsebenzi. Amapholisa akhe enza nomzamo wokukhulumisana nabo neensebenzi ezazinghalile.

Ihlelo lokukampela iinsebenzi ezazinghale umsebenzi azange lisalandelwa, kodwana lajanyiselelwa ngelinye iqhinga, kodwana laba nemitjhapho eminengi.

Leli elinye iqhinga lasetjenziswa ngeenkhathi zabo-15:40 khona mhlokho, lagcina libangele ukuthi kubhubhe iinsebenzi ezazinghale umsebenzi ekundleni yoku-1 nekundleni yesi-2. 

IKomitjhini ithole ukuthi amapholisa ayengakafaneli ukuthi alirage ihlelwelo mhlana ali-16 kuRhoboyi, ngoba ihlelwelo  lalinemitjhapho.

IKomitjhini ithole ukuthi amapholisa kwakungafaneli ukuthi enze lokhu akwenzako mhlana ali-16 kuRhoboyi, ngoba ihlelo labo lomsebenzi loyo lalinemitjhapho.

IKomitjhini ithole ukuthi kwakungeze kwakghonakala ukuthi zimukwe iinkhali beziphadlhalajwe iinsebenzi ezazinghale umsebenzi ngaphandle kokuthi kuphalake iingazi mhlana ali-16 kuRhoboyi.

AmaPholisa kwakufanele bona alinde bekube ngakusasa, mhlana iqhinga labo lokukampela iinsebenzi lalingeze laba nengozi nalisetjenziswako.

IKomitjhini ibuye yathola nokuthi isiqunto sokuthi iinsebenzi ezazinghale umsebenzi bezizakukatelelwa mapholisa ukuthi zisuke embundwaneni mhlana ali-16 kuRhoboyi nakube zazingeze zizibekele phasi iinkhali ngokwazo, azange sathathwa bokhomanda beqhinga lokulawula ubujamo bezinto.

Kunobanyana isiquntweso sithathwe bokhomanda, sathathwa nguLieutenant-General Mbombo, onguKomitjhinara wezamaPholisa weTlhagwini Tjingalanga, safakazelwa badosiphambili bakwa-SAPS emhlanganweni okhethekileko weKundla yabaPhathi yeliZweloke.

IKomitjhini ibuye yathola ukuthi igadango elathathwa mapholisa kwakufanele lijanyiswe ngemva kokudumuza ekundleni yoku-1, yathola godu nokuthi azange kube khona nokuncani ukulawulwa kwezinto ekundleni yesi-2.

IKomitjhini ibuye yasola nokuziphatha kwabaphathi bamapholisa ngesikhathi sephenyo.

Abadosiphambili bamaPholisa ekuthomeni azange bayitjele iKomitjhini ukuthi ihlelo lokuthoma lalingakakulungeli ukusetjenziswa ngelanga lokuthoma nokuthi lagcina lilisiwe. 

Ngaphezulu kwalokho, abadosiphambili azange babikele iKomitjhini ukuthi sathathwa eKundleni yabaPhathi beliZweloke mhlana ali-15 kuRhoboyi isiqunto sokuragela phambili ngegadango lamapholisa lokukhalima iinsebenzi ezazinghale umsebenzi, nakube iinsebenzezo zabhala ukuzibeka phasi iinkhali bese ziyaphadlhalala.

Kunalokho, batjela iKomitjhini ukuthi isiquntwesi sathathwa mhlana ali-16 kuRhoboyi, emveni kobana ubujamo bezinto basele buthuwelele kumbi. 

IKomitjhini ibuye yalila ngokuthi kwariyadeka pheze nge-awa ukutholela iinsebenzi ezazilimele ekundleni yoku-1 isizo elirhabako lokwelatjhwa, itjho iyaqinisa ukuthi ubuncani bakhona munye walezo iinsebenzi ezazilimele wayezakusinda nangathana wakhe wasizwa ngokwelatjhwa kusese nesikhathi.  

2. IIMPHAKAMISO                                                                                        

IKomitjhini iphakamisa ukuthi ukubhalelwa kwe-Lonmin ukuthobela iimbopho zokwakhelwa kwabantu izindlu ngaphasi kweHlelo lezeHlalakuhle yomPhakathi nezemiSebenzi kufikiswe eendlebeni zomNyango wemiThombo yezeNjiwa, wona ekufanele bona uthathe amagadango wokwenza i-Lonmin ukuthi izenze leziimbopho. 

IKomitjhini iphakamise ukuthi kukhethwe isiQhema seZazi, esizakuba:

  • neemPhathimandla zeenKhundla eziPhakemeko zomNyango wezomThetho wakwa-SAPS;
  • neemPhathimandla zeenKhundla eziPhakemeko ezinelimuko elinabileko lomSebenzi wobuPholisa wokuLawula isiQubuthu sabaNtu;
  • kunye nezazi ezizijameleko zomSebenzi wobuPholisa wokuLawula isiQubutho sabaNtu, zalapha ekhethu nezamazwe ngamazwe, ezinelimuko lokusebenza ngesiqubuthu sabantu elihlome ngeenkhali ezibukhali nangeengidi, ngendlela ekuvame ukwenzeka ngayo lapha eSewula Afrika.  

Isiqhemesi-ke kufanele bona, hlangana nokhunye, senze lokhu okulandelako:                                                                                                

  • Sibuyekeze sibe senze namatjhuguluko wayo yoke imibandela ebekiweko ekhambisana Nomsebenzi wobuPholisa wokuLawula isiQubuthu sabaNtu;
  • Siphenye ngekambiso nangeendlela ezihle kinazo zoke ezilandelwa mamazwe ngamazwe ukukhalima abantu ababuthene ngobunengi ngaphandle kokusebenzisa iingidi, la zitlhayela khona iindlela zobuPholisa zokuLawula isiQubuthu sabaNtu.

Ebujameni bokuraga umsebenzi wobuPholisa ukuLawula isiQubuthu sabaNtu, iinqunto zokuthi kusetjenzwa njani lapho kufanele bona zenziwe siphathimandla esiphethe koke kilobobujamo bezinto, esinefundiso yamva nje yokwenza umsebenzi loyo, namakghono nelwazi lomsebenzi wamva nje wokukhalima isiqubuthu sabantu esenza okuphambene nomthetho.

Zoke iinkulumo zokukhulumisana ngabohova kufanele bona zirekhodwe, iinkulumo ezirekhodiwekwezo zibekwe.

Amahlelo wokuraga umsebenzi wobuPholisa bokuLawula isiQubuthu sabaNtu kufanele bona aveze iindlela zokuthintana ezizakusetjenziswa hlangana kwamaPholisa wakwa-SAPS awodwa.

Kufanele kutlanywe indlelakambiso yokukhulumisana ezakusetjenziswa emajimeni amakhulu; phezu kwalokho, kufanele bona kube nanezinye iindlela zokukhulumisana, nakube amahlelo akhona wokukhulumisana ngabohova azakutlhayela ekuphumeleliseni ukukhulumisana okupheleleko.

I-SAPS kufanele ukuthi ibuyekeze iindlela zokubandula amapholisa asebenza ngeensetjenziswa ezikhethekileko, ezinjengeenganono zamanzi namavidiyo. 

Boke abonophehlwana bakwa-SAPS kufanele bona babe namavidiyokhamera asebenzako.

Emajimeni la kunamathuba amanengi wokusetjenziswa kwamandla khona, ihlelo elisetjenziswako kufanele bona libe nanesizo lokuthoma elaneleko nelimsinya kilabo abalimeleko. 

IKomitjhini igandelela nekuthini woke amapholisa kufanele bona abandulelwe ukwenza umsebenziI wesizo lokuthoma. 

Kufanele kube nendlelakambiso ezwakala kuhle ethi amapholisa wakwa-SAPS abandulelwe isizo lokuthoma, asekundleni la kunesehlakalo esifuna isizo lokuthoma, kufanele bona alisebenzise isizo lokuthoma.  

AmaPholisa azizazi zeengidi kufanele bona athole ifundiso engezelelweko yamakghonofundwa wesizo lokuthoma elifuneka ekusizeni abantu abanamanceba wokudutjulwa.

IKomitjhini ingezelela ngokuthi iimphakamiso zeKomitjhini yezokuHlela eliZweni lOke, yokususa ubujoni kwa-SAPS, kufuze bona ziphunyeleliswe njengeqalontanzi.

Malungana nokuziphendulela, la ijima lamapholisa nemiphumela yalo bekuyindabapikiswana khona, kusafuze bona liphenywe ukuya phambili, uNgqongqotjhe noKomitjhinari weliZwe lOke kufuze bona batjheje bayelele nabenza intatimende tjhatjhalazi namkha lokhuya nabakhuluma namalungu wakwa-SAPS. Akukafaneli bona batjho izinto ezinobungozi nomthelela ‘wokuthi amapholisa alinge ukufihla izenzo zamanye amapholisa’ namkha zokuqeda amandla amanye amalunga anelwazi ngezenzo ezingakafaneli ezenziwa ngamanye amapholisa bekabhalelwe kukuzibika. 

Imilayelo ejamileko kufanele bona ifune iphenyisise ngokupheleleko amarekhodi wamajima wamapholisa.

“I-SAPS namalungayo kufanele bamukele ukuthi bathwele umsebenzi ekufanele baziphendulela ngawo emphakathini, bakhulume iqiniso, ngoba basebenzisa amandla egameni lamaSewula Afrika”, kutjho iKomitjhini. 

Ukutholelwa kwePhiko eliPhenya ngeZenzo eziMbi ezenziwa maPholisa (i-IPID) amalunga azakusebenza kiyo kunye nokutholelwa kwayo imithombo yamandla, zizinto ekufanele bona zibuyekezwe ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi i-IPID le iyaphumelela ukuraga umsebenzayo ngendlela efaneleko. 

UKUDLULISELWA PHAMBILI KWENDABA EQALIWEKO NGOKWEMIBANDELA YESIGABA 24(1) SOMTHETHO WEBANDLA LEZOKUTJHUTJHISA (i-NPA)

IKomitjhini iphakamisa ukuthi kuphenywe ngokupheleleko, kufunwe iqiniso lokuqinisekisa ukuthi ngubani onecala emapholiseni wakwa-SAPS aba nesandla ezehlakalweni zekundla yoku-1 nekundla yesi-2; leliphenyo-ke kufanele lenziwe ngaphasi kwelihlo lomNqophisi wezokuTjhutjhisa eTlhagwini Tjingalanga.

Kufanele kukhethwe isiqhema esizakwenza iphenyweli, esizakudoswa phambili ngu-Advocate osesiKhundleni esiPhakemeko, nezazi ezizijameleko zokuvuselela iinkundla namkha lapho kwenzeka khona amacala, nezazi zeenhlavu zokudumuza kunye nabodorhodera abahlola abonobangela bokubhubha kwabantu, nabaPhenyi beenKhundla eziPhakemeko ababuya ku-IPID, nezinye-ke izazi ezingafuneka ephenyweni lomhlobo lo. 

UKUDLULISELWA KOMBIKO KEBOZOKUTJHUTJHISA

IKomitjhini iphakamisa nokuthi zoke izehlakalo zokubulawa nokusahlelwa kwabantu ezenzeka hlangana kwamhlana ali-11 namhlana ali-15 kuRhoboyi wee-2012 zidluliselwe kumNqophisi wezokuTjhutjhisa, kobanyana ayoziphenya ukuya phambili, abe athole ukuthi zinawo amandla wokuvulelwa amacala na.

IKomitjhini ithi umukghwa owenzeka gadesi lapha eSewula Afrika, wokuphatha iinkhali ezibukhali neengidi kunye nenturhu ekhambisana nalokho emitjhagalweni yezenzelwa ufuna ukukhalinywa ngokuqiniswa kwesandla sokusetjenziswa kwemithetho eyalela imikghwa enjalo. 

IKomitjhini ibuye yaveza ukuthi iinsebenzi ze-Lonmin zibonakala kuhle kumavidiyo neenthombeni ziphethe iinkhali eziyingozi la kuhlangene khona abantu ngobunengi namkha eendaweni zokuhlanganela komphakathi.

Ngalokho-ke iKomitjhini ikhombele ukuthi kuphenywe ukuya phambili ngamacala enziwa lapho, ngokwemibandela yomThetho wokuButhana kwabaNtu nokuPhathwa kweenKhali eziyiNgozi. 

AMAGADANGO AZOKUTHATHWA NGUMENGAMELI

AboNgqongqotjhe abathintekileko bazakufundisisa umbiko weKomitjhini bese bayangibonisa-ke ngokuphunyeleliswa kweemphakamiso.

IKomitjhini iphakamise nokuthi kuphenywe ukuthi uKomitjhinara wezamaPholisa wesiFunda seTlhagwini Tjingalanga ingabe ukulungele ukuphatha isikhundlesi, ngokwemibandela yesiGaba se-9 somThetho wemiSebenzi yamaPholisa eSewula Afrika. 

Ngitlolele uKomitjhinara wezamaPholisa weliZweloke ngamazisa ngeemphakamiso eziphathelene naye. 

UNgqongqotjhe wezamaPholisa uzakwazisa uKomitjhinara wezamaPholisa walokhuya weTlhagwini Tjingalanga ngeendaba ezimthintako ngokweemphakamiso. 

Okhunye-ke ngeendabezi kuzakumenyezelwa ngokukhamba kwesikhathi.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Ngiveze iintlhori zomBiko onamakhasi angaphezulu kwama-600 ubude nasele uphelele woke.

Sengilayele nokuthi umbiko opheleleko umenyezelwe eGazedeni yomBuso, kubunzinzolwazi be-Ofisi likaMengameli kunye nebe-GCIS, kobanyana umphakathi uzokwazi ukuwuthola, uzifundele.

Bakwethu,

Isehlakalo se-Marikana saba yibangamatlhuwo engalinganisekiko, enganandawo ehlelweni lombuso wentando yenengi, la zoke izakhamuzi zinelungelo lokutjhagala nalapho iinsebenzi zinelungelo lokunghala umsebenzi ngaphandle kwenturhu, zikhulumisane ngemibandela yazo yomsebenzi nabaqatjhi bazo, ngokuthula.

Abondli bemizi basuswe emikhayeni yabo ngendlela esihluku, amahlungu nesizi lehlela imikhayabo.

Isizwe soke seSewula Afrika sethuka sathuthumela! Nephasi loke ngokunjalo nalo lethuka kangako, njengoba phela akunamuntu obekalindele into enje eSewula Afrika ekhululekileko nebuswa ngokwentando yenengi.

Thina njengesitjhaba, kufanele sithole isifundo kilesisehlakalo samahlungu. Kufanele sisisebenzele ukwakha isitjhaba esibumbeneko, esiphilisana ngokuthula nangokuzwana.

Inturhu ayinayo indawo embusweni wentando yenengi yekhethu esayisebenzela,  sayithola besayakha kabudisi.

Ngiyathokoza.  

Share this page

Similar categories to explore