Inkhulumo yamengameli Cyril Ramaphosa emcimbini wekugcoba mengameli welive; Mhla ti-19 inhlaba 2024; E-union Buildings, eTshwane
Bahlonipheki, Emakhosi neTindlovukati,
Bahlonishwa, Tinhloko Temibuso Nabohulumende,
Mengameli waphambilini Thabo Mbeki naNkt. Mbeki,
Mengameli waphambilini Kgalema Motlanthe naNkt. Motlanthe,
Tonkhe Tinhloko Temibuso taphambilini naboHulumende,
Labamelele emave labakhetsekile nebetinhlangano temave emhlaba,
Somlomo weNdlu Yesishayamtsetfo Savelonkhe,
Sihlalo Wemkhandlu Wavelonkhe Wetifundza,
Lijaji Lelikhulu leRiphabhuliki,
Bondvunankhulu Betifundza, Emalunga Emkhandlu Lophetse Nabosodolobha,
Emalunga ePhalamende,
Baholi bemacembu etepolitiki,
Baholi betenkholo nebetendzabuko,
Emancusa kanye Nabokhomishani Labakhulu Bemave,
Tigayigayi Temphi temzabalazo wetfu,
Timenywa Letikhetsekile,
Bantfu beNingizimu Afrika,
Namuhla, sibutsana ngaphansi kwalesibhakabhaka lesikhulukati saseNkhangala lapho kutinte khona hulumende wetfu, e-Union Buildings, kute sifakaze embi kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye netihambeli tetfu letihloniphekile letivela emaveni lahlukahlukene evenikati letfu lesilitsandzako futsi lelisuka ekudzeni ngelisiko lelisisekelo lentsandvo yetfu yelinyenti.
Ngekwehlukahlukana kwetfu lokugcamile, sibutsene kute sicinisekise kulenkholelo yetfu kutsi lelive labo bonkhe labahlala kulo, njengobe kwashiwo kuMculu weNkhululeko cishe eminyakeni lengemashumi lasikhombisa lendlulile.
Sihlangana lapha, njengebantfu labatalwa endzaweni yinye etifundzeni tetfu letiyimfica letakha iNingizimu Afrika lebumbene, sitimisele ngekutsi ngetento tetfu sitawelapha kwehlukana kwetfu kwesikhatsi lesengcile, futsi sincobe kungalingani lokuchubekako nebumatima bamanje.
Simemetela kutsi bonkhe abantfu bati kutsi kute kungevani nome kuphikisana lokutawusenta sikulahle loko lokusibitela kutsi sakhe sive lesibumbene, lesikhululekile, lesinebulungiswa, lesilinganako futsi lesiphumelelako.
Kulelilanga, sifunga siyagomela ngentsandvo yebantfu bakulelive.
Sicinisekisa kwetsembeka kwetfu lokungantengantengi kuMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika, losekelwe embonweninchanti longagucugucuki kanye nemagugu eMculu Wenkhululeko.
Njengebuholi balesive lesehlukene, sinemsebenti lohlonipheke kakhulu wekuhlanganisa bantfu baseNingizimu Afrika.
Siyacinisekisa kutsi umlandvo ubeke emahlombe etfu sibopho sekugucula live letfu libe ngummango longabandlululi ngekwebuhlanga nangekwebulili.
Siyakucinisekisa kutimisela kwetfu kwakha ummango lolinganako kakhulu nalonakekelako.
Siyacinisekisa sifiso setfu lesicinile sekwakha umnotfo lokhulako nalofaka wonkhe umuntfu loniketana ngematfuba kanye nangetindlela tekutiphilisa kubo bonkhe bantfu.
Sitinikela kabusha emsebentini wekuvuselela intsandvo yelinyenti kanye nengucuko kutenhlalo nakutemnotfo kute kutsi kungabikhona losalako.
Ngaloko-ke, njengobe singena kulesinye sikhatsi emphilweni yesive setfu, kucina kwentsandvo yelinyenti yetfu sekuphindze kwavivinywa futsi bantfu bakhulume ngalokuvakalako kutsi bakhetsa kuthula nentsandvo yelinyenti kunetindlela letineludlame, letite intsandvo yelinyenti kanye naletiphambene nemtsetfosisekelo.
Ngebunengi babo, ngemaphimbo lamanyenti futsi lahlukahlukene, bantfu baseNingizimu Afrika bavotile futsi baveta tifiso tabo, lokubakhatsatako kanye naloko labakulindzele.
Siyayemukela futsi siyayihlonipha lemiphumela yelukhetfo futsi siyaphindza sitsi bantfu sebakhulumile. Intsandvo yabo itawentiwa ngaphandle kwekungabata nome kwembuto.
Bavoti baseNingizimu Afrika abazange banikete nalinye licembu ligunyakwenta leligcwele lekuphatsa lodvwa live letfu.
Basicondzise kutsi sisebentisane kulungisa kuhlupheka kwabo futsi sifezekise tifiso tabo.
Bavakalise kudvumisa kwabo ngenchubekelembili emikhakheni leminyenti yemphilo yabo kuleminyaka lenge-30 lendlulile yentsandvo yelinyenti.
Bebangananati bavakalisa kudvumala nekungahambisani nekusebenta kwetfu kuletinye tetindzawo lesihluleke kuto.
Bafuna umnotfo loguculiwe, lokhulako futsi lofaka wonkhe umuntfu lovula ematfuba emisebenti etigidzi talabafuna umsebenti futsi unikete ematfuba emabhizinisi kubo bonkhe bosomabhizinisi esiveni sakitsi – besifazane nalabadvuna, labasha nalabadzala.
Bantfu bakusho kwacaca kutsi bafunani.
Bafuna iNingizimu Afrika lapho wonkhe umuntfu angatfola khona indzawo yekukhosela kuMtsetfosisekelo wetfu wentsandvo yelinyenti futsi labangatfola khona kuvikeleka etinkhantolo tetfu.
Bachaze live lapho wonkhe umuntfu angaphakama ngetulu kwetimo tekutalwa kwabo, bakhuliswe mindeni lenelutsandvo, lesitwa ngumbuso lonakekelako futsi lonikwe emandla ngesinyatselo sekucala, sifiso nekusebenta kamatima.
Ngemavoti abo bakubeke kwacaca kutsi bafuna tidzingo letibalulekile temphilo lenetsetekile, lejabulisako, lenemphilo futsi levikelekile.
Ngemavoti abo bavete kutsi bafuna kudla lokwanele. Emanti lahlantekile. Gezi lotsengekako lotfolakala ngasosonkhe sikhatsi.
Bafuna emakhaya lanesitfunti labavikela emoyeni, emvuleni nasemakhateni.
Bafuna imigwaco lenakekelwa kahle nemalambu emgwaco lasebentako.
Bantfu baseNingizimu Afrika abaceli lutfo ngaphandle kwekutsi banakekelwe ngendlela uma bagula, bafuna kutsi lusha lufundziswe kahle, kunakekelwa kwalabadzala, nalabo labangasebenti basebente.
Bantfu baseNingizimu Afrika bakhulume ngendzawo labafuna kuyilima, ngemabhizinisi labafuna kuwachuba, ngetintfo nemikhicito labafuna kuyenta, ngemakhono labafuna kuwafundza.
Bakhulume ngesifiso sabo sekuphepha emakhaya abo, emigwacweni, emadolobheni abo, emadolobhaneni abo nasemapulazini abo.
Bantfu bafuna kuphele kwebiwa kwetimali temphakatsi nekubanjwa kwembuso ngabhongwane.
Ngetulu kwako konkhe, bantfu baseNingizimu Afrika bakugcizelele kutsi abanasineke ngekungcubutana kutembusave kanye nekugcekana lokungapheli kubosopolitiki nemacembu etembusave.
Bafuna sibeke tidzingo netifiso tabo embili futsi bafuna sisebentisane ngenca yelive letfu.
Namuhla ngime embikwenu njengenceku yenu letitfobile ngitsi sinivile.
NjengaMengameli weRiphabhulikhi, ngitawusebentisana nawo wonkhe umuntfu kute ngifinyelele futsi ngisebentisane nawo onkhe emacembu etembusave kanye nemikhakha letimisele kufaka ligalelo ekutfoleni tisombululo kutinsayeya live letfu lelibukene nato njengobe sindlulela elishumini leminyaka lelisha lenkhululeko.
Sekwendlule iminyaka lengemashumi lamatsatfu kusukela safulatsela kuhlukunyetwa ngekwebuhlanga futsi samukela umphakatsi lovulelekile nalonentsandvo yelinyenti.
Sitsatse tinyatselo letinkhulu ekwakheni umphakatsi lomusha losekelwe etikhungweni leticinile tentsandvo yelinyenti kanye nenkhululeko yemhlaba wonkhe.
Sakhe temisebenti yahulumende letigucukile, luphiko lwetebulungiswa lolutimele, luhlelo lwelukhetfo loluncono, umnotfo losezingeni lelisetulu, imitfombo yetindzaba lenemdlandla nalekhululekile, kanye nemmango lonemandla.
Nangaphandle kwalenchubekelembili, umphakatsi wetfu usengakalingani futsi wehlukaniseke kakhulu. Kukhona kuchekeka lokubi kanye nekwehlukana kwemphakatsi lokungahle kugucuke kalula kube nekungatinti.
Imigca ledvetjwe ngumlandvo wetfu, emkhatsini walabamnyama nalabamhlophe, emkhatsini kwalomdvuna newesifazane, emkhatsini wemadolobha nemalokishi, emkhatsini wasedolobheni nasemaphandleni, emkhatsini walabacebile nalabaphuyile, isagcilile esimeni setfu selive.
Kuletinye tindzawo, kungenteka kutsi lemigca ayisabonakali, kodvwa ayikanyamalali.
Sitakhamiti telive linye kodvwa sihlala emihlabeni lehlukene, lehlukaniswe tindvonga letiphakeme nangemabanga lamadze.
Sehlukene emkhatsini walabanemisebenti nalabangasebenti; emkhatsini walabanemandla ekwakha nekutfokotela kuphila lokuntofontofo nalabo labete.
Ngako-ke namuhla akusilo lilanga leletayelekile.
Kusikhatsi semphumela lobalulekile emphilweni yesive sakitsi.
Kusikhatsi lapho kufanele sikhetse khona kuchubekela embili kanyekanye nome sibe sengotini yekulahlekelwa ngiko konkhe lesesikwakhile.
Kulomzuzu kufanele sikhetse kuya embili; kuvala emabanga lasehlukanisako emkhatsini webantfu baseNingizimu Afrika kanye nekwakha umphakatsi lolinganako; kuhumusha sitsembiso seMtsetfosisekelo wetfu kanye nembononchanti weMculu weNkhululeko ube liciniso kubo bonkhe.
Lesikhatsi sidzinga sibindzi nebuholi lobumangalisako.
Sidzinga inchubombono lefanako yekuvikela lubumbano lwesive, kuthula, kutinta, kukhula kwemnotfo lokufaka wonkhe umuntfu, kungabandlululi ngekwebuhlanga kanye nangekwebulili.
Ngemavoti labawafakile, bantfu baseNingizimu Afrika bakubeke kwacaca kutsi bakulindzele kutsi baholi belive letfu basebentisane.
Bacondzise bameleli babo kutsi babeke eceleni butsa nekungevani, balahle labakutsakaselako lokuncane futsi baphokophelele kanyekanye kuloko lokuzuzisa sive.
Njengebaholi, emacembu etepolitiki, sibitelwe kusebenta njengebalingani ekukhuleni kwemnotfo, imisebenti lencono, imiphakatsi lephephile kanye nahulumende losebentela bantfu bakhe.
Ngekwetepolitiki, emacembu alusabele lolubito.
Ngekucondza kutsi alikho licembu lelingabusa lodvwana lishaye imitsetfo lilodvwa, lamacembu avumelene ngekusebentisana, kute kusetjentiswe emakhono awo kute kuzuze live nenchubekelembili yebantfu balo.
Babonkhe ngekubambisana, baye bancuma kumisa hulumende welubumbano lwesive kute baphokophelele kulandzela luhlelo lunye lweluntjintjo lolusisekelo lwengucuko yesikhatsi lesidze.
Kwakhiwa kwahulumende welubumbano lwesive kusikhatsi lesibaluleke kakhulu. Kusicalo sesikhatsi lesisha.
Njengobe baholi balelive bahlangene kuhulumende welubumbano lwesive eminyakeni lenge-30 lendlulile kute bakhe likusasa lelifananako futsi bakhe sive lesibumbene, emacembu lakuhulumende wanamuhla welubumbano lwesive avumelene ngekusebentisana kute kubukwane netinsayeya letimatima kakhulu letiphambi kwesive.
Emacembu avumelene ngeSitatimende Senhloso, lapho atibophelele khona kuphokophelela kukhula kwemnotfo lokusheshisako, lokufaka wonkhe umuntfu nalokusimeme; kute kwakhiwe umphakatsi lonebulungiswa kakhulu ngekubukana nebuphuya kute kuvikelwe emalungelo ebasebenti; kusimamisa hulumende kanye nekwakha emandla ekusebenta kwembuso.
Emacembu ente sibophelelo sekutjala imali kubantfu baseNingizimu Afrika ngemfundvo lesezingeni lelisetulu nekunakekelwa kwetemphilo; kubukana nebugebengu nenkhohlakalo; kucinisa kubumbana kwemphakatsi kanye nekwakha sive lesibumbene; kanye, nekuphokophelela inchubomgomo yangaphandle lesekelwe kumalungelo ebantfu, lubumbano nekuthula.
Njengebantfu baseNingizimu Afrika, kufanele ngamunye wetfu ente lokusemandleni kute sifezekise lenchubombono.
Sitawumema onkhe emacembu, tinhlangano temphakatsi, basebenti, emabhizinisi kanye naletinye tinhlaka eNkhulumiswaneni Yavelonkhe lemayelana netinsayeya letibucayi sive lesibukene nato.
Sitawufuna, njengobe sentile etikhatsini letinyenti letibalulekile emlandvweni wetfu, kwenta sivumelwane setenhlalo nemmango kute sifezekise tifiso teLisu Lavelonkhe Lentfutfuko.
Njengemuntfu ngamunye ngamunye, njengemindeni, njengemiphakatsi kanye netinhlaka tetfu letinengi, asisebentise onkhe emandla etfu kute sigucule liphupho letfu leNingizimu Afrika lencono libe yimphumelelo.
Nome sibumbene ngekwehlukahlukana kwetfu, sibantfu labanelukholo lolujulile naloluhlala lukhona.
Sikhulekela sive setfu, imimoya yetfu iphakame, nemicebo yetfu ibuyiselwe.
Kufanele kutsi lombononchanti lomuhle siwente ngesibindzi setfu.
Kufanele sibe nesibindzi futsi singesabi.
Lolu gucuko lolusha lumemetela inchubekelembili, neluntjintjo lolujulile, lolusisekelo.
Sibuke kulolugucuko lolukhulako ngemphumelelo nelitsemba.
Kumele singayivumeli yonkhe imitamo yekusehlukanisa nome kusitsikameta, kutjala kungabata nome kugceka, nome kugucukelana.
Labo labafuna kuma endleleni yetfu, labo labafuna kubhebhetsekisa kungevani, angeke baphumelele, ngobe bantfu baseNingizimu Afrika batimisele.
Labo labafuna kubukela phasi tikhungo tetfu batawuhluleka, ngobe intsandvo yelinyenti isetinhlitiyweni tebantfu betfu futsi angeke ize icitfwe.
Kute lokutasiphazamisa ekusebenteleni bantfu nasekutfutfukiseni timfuno tabo.
Manje sikhatsi sekuchubekela embili. Kanyekanye, sitakwenta lokwengetiwe futsi kancono.
Manje sikhatsi sekuhlanganisa onkhe emakhono etfu futsi sicondzise onkhe emandla etfu ekusabeleni kulubito lwebantu baseNingizimu Afrika.
Asingacali sibambeleleke, singaphumuli, site sidale ematfuba emisebenti kulabo labawadzingako; kute kube nekudla lokwanele etafuleni ngalinye; kute kube ngulapho wonkhe umuntfu kuwo wonkhe emadolobha, lidolobhakati, lidolobhana nemapulazi atfola tinsita letisisekelo letitidzingako kute kube nemphilo lehloniphekile.
Asingacali siphumule kute kube kulapho labasikati baseNingizimu Afrika sebakhululekile etinkhingeni tetenhlalo, temasiko netemnotfo letibuyisela emuva inchubekelembili yabo.
Angeke siphumule kudzimate kuphele tigebengu etitaladini tetfu netidzakamiva tingabikho emiphakatsini yetfu; kudzimate kube kulapho emadvodza angasabhebhetsekisi khpna budlova lobucondziswe kubesifazane nebantfwana; kudzimate kutsi labo labantjontjela bantfu batilandze ngetento tabo.
Angeke siphumule imiphakatsi yetfu ihlaselwe tikhukhula, umlilo nesomiso.
Ngekubambisana, sitawubukana nebungoti bomhlaba lofutfumala ngekushesha.
Sitawemukela sibopho setfu sekusabela ekugucugucukeni kwesimomvama selitulu ngendlela lenenshisekelo bulungiswa nekufaka wonkhe wonkhe.
Loku sikwenta ngenca yalesitukulwane kanye nabo bonkhe labayolandzela.
Sitowakha hulumende lonelikhono nalotsembekile.
Kanyekanye, sitawusebentela kukhutsata budlelwane bekusebentisana kwetive ngetive kute kube nemhlaba lonekwetsembeka, kulingana, lonebulungiswa futsi loneluvelo, losekelwe ekubumbaneni nakumalungelo ebantfu bonkhe.
Sitawubambana ngetandla nabomnaketfu nabodzadzewetfu kulo lonkhe livekati letfu i-Afrika lesilitsandzako kute sitfole kuthula, kuzuza kutinta, kuchubekisela intfutfuko phambili.
Ngekusebentisa iNdzawo Yekuhwebelana Ngalokukhululekile Yelivekati i-Afrika, ngekwakhiwa kwemigwaco, nabotjantji besitimela, timboni netiteshi letiphehla gezi, i-Afrika itawucala sikhatsi lesisha sekukhicita nekutsengisa.
Namuhla, ngenta sibopho lesicotfo sekuba nguMengameli wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika;
Kuvikela uMtsetfosisekelo wetfu kanye nekuvikela intsandvo yelinyenti yetfu, kusebenta nabo bonkhe labaneliphupho lemphilo lencono yabo bonkhe; kunakekela labaphuyile nalababutsakatsaka, kanye nekweseka bonkhe labaswele nekwenta live
letfu libe nemandla, licinisele, kube nekulingana nekubumbana.
Nali liphupho lelichazwa yimbongi Sandile Dikeni enkondlweni yakhe letsi Love Poem for my Country’:
My country is for health and wealth
See the blue of the sea
And beneath the jewels of fish
Deep under the bowels of soil
Hear the golden voice of a miner’s praise for my country
My country is for unity
Feel the millions
See their passion
Their hands are joined together
And there is hope in their eyes.
Kulelilanga, tandla tetfu tihlangene ndzawonye. Sibumbene. Sigcwele litsemba.
Shangatsi Nkulunkulu angabusisa iNingizimu Afrika futsi avikele bantfu bayo.
Nkosi Sikelel’ i-Afrika.
Morena boloka setjhaba sa heso.
God seën Suid-Afrika.
Mudzimu fhatutshedza Afurika.
Hosi katekisa Afrika.
Ngiyabonga.