EMAPHUZU LABALULEKILE NGEMPHILO YASEKELAMENGAMELI DAVID MABUZA

INingizimu Afrika ililela kwendlula emhlabeni kwaLobekanguSekelamengameli David Mabuza.

•    LobekanguSekelamengameli David Mabuza wendlule emhlabeni aneminyaka lenge-64 budzala, ngaLesine, mhla ti-3 Kholwane 2025, ngemuva kwekugula sikhashana. 
•    Hulumende undlulisela emavi akhe endvudvuto lasuka enhlitiyweni emndenini nakubangani baSekelamengameli wangaphambilini David Mabuza. 
•    David Mabuza wasebenta waba Lisekela Mengameli waseNingizimu Afrika kusuka nga-2018 kuya nga-2023. 
•    David Mabuza utawukhunjulwa ngeligalelo lakhe lelihamba embili ekulweni nelubandlululo, nangekuhola kwakhe lokusibonelo kanye nekutsandza live lakhe.
•    Wanikela ngemphilo yakhe ekusebenteleni sive futsi ushiya ngemuva umshiyalifa wentfobeko, kusebenta, kanye nekutinikela emibonweni yentsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo.  
•    Kuwo wonkhe umsebenti wakhe wetepolitiki, wasebenta ngekutikhandla wenta umtselela lotawuhlala ukhona ekuphileni kwebantfu.

Mengameli Cyril Ramaphosa umemetele Sigaba Sesibili seMngcwabo Wembuso wekuhlonipha loyo lowake waba Lisekelamengameli leRiphabhlikhi.

•    Luphiko Lwetemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika lutawuniketa tintfo temkhosi ngesikhatsi senkonzo yekungcwaba lobekaLisekela Mengameli, letawubanjwa eMpumalanga.
•    Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi Emalanga Ekulila Kwavelonkhe atawuchutjwa kusukela ngeMsombuluko mhla ti-07 Kholwane 2025, nekutsi imijeka itawuphakanyiswa ingafiki ekugcineni kwetinsika eveni lonkhe kuze kube ngukusihlwa ngeMgcibelo, mhla ti-12 Kholwane 2025.
•    Lisekelamengameli Mabuza wasebentela bantfu baseMpumalanga njengaNdvunankhulu kusukela nga-2009 kuya nga-2018, futsi phambilini bekaLilunga leMkhandlu Lophetse waseMpumalanga emikhakheni leminingi.
•    Wasebentisa emakhono akhe ekuhola kanye nekuhlanganisa njengeMholi Wemabhizinisi Ahulumende ePhalamende, kanye nekuhola Umkhandlu Wavelonkhe Wetengculazi waseNingizimu Afrika.
•    Sekelamengameli Mabuza bekavame kumelela iNingizimu Afrika etinkhundleni temave emhlaba wonkhe futsi ahlanganisa budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nebalingani bayo labadvutane.

David Mabuza wasebentela sive sakitsi ngalokuvelele.

•    Bekangumholi lobekajule kakhulu ekubeni sishikashiki setenkhululeko ngesikhatsi sekucala kwemsebenti wakhe wetepolitiki, futsi lowafika watohola sive setfu kanye nekubumba nekugucula kuhlanganyela kweNingizimu Afrika nebantfu bakitsi balelivekati kanye nemmango wemhlaba wonkhe endzimeni yakhe njengaSekelamengameli.
•    Wamelela live letfu ngenshisekelo futsi waba nelitfuba lelikhulu ekuchubekiseleni embili indzawo yeNingizimu Afrika emhlabeni.
•    Siyakujabulela kutinikela kwakhe lokujulile emzabalazweni wenkhululeko kanye nasekutfutfukiseni umbuso lofaka wonkhe umuntfu, lophumelelako, nalonentsandvo yelinyenti.
•    LobekanguSekelamengameli bekatsandvwa kakhulu futsi akhombisa kunakekela nelutsandvo lolucotfo kubo bonkhe labekasebentisana nabo.

David Mabuza wadlala indzima lenkhulu ekucinisekiseni inkhululeko yetfu kanye nentsandvo yetfu yelinyenti yemtsetfosisekelo.

•    David Mabuza watalwa nga-1960 ePhola dvutane neHazyview eMpumalanga futsi abeyindvodzana yesitsatfu yalasihlanu. 
•    Abenguthishela wetibalo lowacala umsebenti wakhe wekulwa nelubandlululo eNhlanganweni Yebafundzi Ye-Azania (i-Azaso) ebusheni bakhe nga-1980, futsi ngemuva kwesikhatsi wajoyina i-Congress Movement, lebeyiholwa yi-ANC.
•    Mabuza bekangulomunye wemavulandlela entsandvo yetfu yelinyenti futsi bekayincenye lebalulekile yenchubo yekwakha kutetsemba ngemuva kwelubandlululo.
•    Ngemuva kwelukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti nga-1994, watfunyelwa kuhulumende kute asite kufezekisa setsembiso seMculu Wenkhululeko, logubha iminyaka lenge-70 kulomnyaka.
•    Bekangumholi lodvumile lowaletsa lwati lolunyenti emsebentini wakhe kuhulumende.
•    Wadlala indzima lebaluleke kakhulu njengemhlanganisi wakuleli kanye newelivekati.   
•    Endzimeni yakhe njengeSitfunywa Lesikhetsekile saseNingizimu Afrika lesatfunywa e-South Sudan, wasebentela kutsi emacembu aseSudan avumelane mayelana neSivumelwano Sesikhashana Lesivusetelwe Sahulumende Webunye Bavelonkhe.
•    Wadlala indzima lebalulekile ekuniketeni baholi bendzabuko emandla ekuchubela embili intfutfuko eSifundzeni saseMpumalanga.

Asigubhe imphilo yaDavid Mabuza futsi sitibophetele ekuphileni umshiyalifa wakhe.

•    David Mabuza bekangumuntfu lotsandza live lakhe futsi angumlweli lowanikela ngemphilo yakhe ekusebenteleni bantfu baseNingizimu Afrika.
•    David Mabuza wesitukulwane lesaphikisana nesimo lesingakalungi ngaphasi kwelubandlululo futsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayabonga ngendzima layidlala ekukhululweni kwelive letfu.
•    Kwendlula kwakhe emhlabeni kubita situkulwane setfu lesisha kutsi sitsatse umsebenti longakapheli wesitukulwane sakhe kute sikhulise umnotfo, lokutawuzuzisa wonkhe umuntfu.
•    Wakhetsa tindzawo letikhashane eNingizimu Afrika lebekumatima kufinyelela kuto, loko bekusento senhloso njengoba lena bekuyimimango ledzinga lusito kakhulu. 
•    Wasebentisa emakhono akhe ekwakheni kubambisana kusita ekwetfulweni ngalokusemtsetfweni kweNhlangano Yemkhakha Lotimele Yemkhandlu Wavelonkhe Wetengculazi waseNingizimu Afrika, lekwaba sikhatsi setingucuko endzimeni yemabhizinisi ekuphendvuleni kwelive ku-HIV ne-TB.
•    Ngetento tetfu, singachuba umshiyalifa lonemandla David Mabuza nalabanye labanengi labasiphatsise lona ngekucinisekisa ummango lolungile nalonebulungiswa wabo bonkhe bantfu.
•    Ngekusebentisana, singakhulisa iNingizimu Afrika kute kutsi incobe insayeya lephindvwe katsatfu yekweswelakala kwemisebenti, buphuya, kanye nekungalingani.
•    Sifanele kutsi sichubeke silwele sive lesisebentela bonkhe bantfu, lesakhelwe emagugwini entsandvo yelinyenti, inkhululeko, nekulingana, njengoba silandzela iNingizimu Afrika lencono kanye nemhlaba loncono.

 

Share this page

Similar categories to explore