ISewula Afrika Iyalila Ngokubhubha kweSekela likaMengameli langaphambilini uNom. David Mabuza
ObekaliSekela likaMengameli uNom. David Mabuza ubhubhe aneminyaka ema-64, ngeLesine, nakama-03 kuVelabahlinze 2025, ngemva kokugula isikhatjhana.
• Umbuso uthumela amezwi wokutjhiriya asuka emrajini wehliziyo emndenini nebanganini beSekela likaMengameli langaphambilini uNom. David Mabuza.
• UNom. David Mabuza bekaliSekela likaMengameli weSewula Afrika ukusukela ngomnyaka wee-2018–2023.
• UNom. David Mabuza uzakukhunjulwa ngesandla esihle okungakavami ekulwiseni umbuso webandlululo (i-apartheid), nangokuba kwakhe sibonelo esihle sokuba mrholi nentandazwe yelizwe lekhabo.
• Unikele ngepilwakhe ekusebenzeleni isitjhaba, kanti-ke usitjhiyele ukuzithoba, igugu lokusebenzela isitjhaba nokuzibophelela eminqopheni yehlelo lentando yenengi elisekelwe mthethosisekelo.
• Kiwo woke umsebenzakhe wepolitiki, usebenze ngaphandle kokuphela amandla asakha ubuhle obungapheliko epilweni ephilwa babantu.
UMengameli uCyril Ramaphosa umemezele bona obekaliSekela likaMengameli weRiphabhligi lizakuhlonitjhwa ngomNgcwabo womBuso wesiGaba sesi-2.
• IButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ngilo elizabe likhambisa umsebenzi wokuphekelela obekaliSekela likaMengameli, nakaphekelelwa kiboyisemkhulu eMpumalanga.
• UMengameli u-Ramaphosa umemezele bona isiKhathi sokuLilela uMabuza elizweni loke sizakuthoma ngoMvulo nakali-07 kuVelabahlinze 2025, iimflarha zehliselwe ukuphaphela phasi elizweni loke bekuyokuba sentambama yangoMgqibelo nakali-12 kuVelabahlinze 2025.
• ObekaliSekela likaMengameli uNom. Mabuza ubuye wasebenzele abantu beSewula Afrika ngesikhathi anguNdunakulu wesifunda seMpumalanga ukusukela ngomnyaka wee-2009 ukuyokufika emnyakeni wee-2018, ukube kanti phambilini wayenguSomkhandlu eenkhundleni ezimbadlwana embusweni wesifunda seMpumalanga.
• Usebenzise amakghonwakhe woburholi newokukhwezelela abantu njengomRholi wamaBhizinisi womBuso ePalamende, wabe ngahlanye amrholi womKhandlu oLwa neNtumbantonga weliZweloke (i-South African National Aids Council).
• ISekela likaMengameli uMabuza belivamile ukujamela iSewula Afrika eenkundleni zamazwe ngamazwe, wahlanganisa ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika nabahlanganyeli esisebenzisana nabo khulu.
UNom. David Mabuza usebenzele ilizwe lekhethu ngobuhle obungaphezu kobuhle.
• Bekamrholi onzinze ngobutjhotjhozeli ngeminyaka yakhe yokuthoma epolitikini, wabe waba mrholi wesitjhaba, wakha nokusebenzisana kweSewula Afrika namanye amazwe we-Afrika newephasi loke esikhundleni sakhe sobuSekela Mengameli.
• Ujamele ilizwe lekhethu ngommoya wethando kanti-ke wenze litho likhulu ekuphakamiseni isikhundla seSewula Afrika ephasini.
• Siyakuthokozela ukuzibophelela kwakhe ngokupheleleko emzabalazweni wekululeko nekwakhiweni kombuso oqalelela umuntu woke, onothileko nokhamba ngentando yenengi labantu.
• ISekela likaMengameli langaphambilini belithandwa kanti nalo belitjengisa itjhejo lamambala nethando kibo boke elikhe lasebenzisana nabo.
UNom. David Mabuza ulime indima ekulu ekuqinisekeni ikululeko yethu nehlelo lethu lentando yenengi elisekelwe mthethosisekelo.
• UNom. David Mabuza wabelethelwa ePhola, e-Hazyview, eseMpumalanga ngomnyaka we-1960, kanti-ke ungowesithathu ngakwabo emadodaneni amahlanu.
• Wayengutitere weMethemethiksi owathoma ubutjhotjhozeli bokulwa nombuso webandlululo (i-apartheid) ehlanganweni yabafundi i-Azanian Students Organisatuon (i-Azaso) eminyakeni yakhe yobutjha ngeminyaka yabo-1980, kwathi ngemva kwalokho wajoyina i-Congress Movement, eyayidoswa phambili yi-ANC.
• UNom. Mabuza ube ngomunye wabahlahlindlela bentando yenengi inarha isalele kanti-ke waba nendima ebonakalako ekwakheni ithemba labantu ngemva kweminyaka yombuso webandlululo (i-apartheid).
• Ngemva kwekhetho lokuthoma lentando yenengi, wathunyelwa embusweni bona ayokusiza ukuphumelelisa umTlolomalungelo weKululeko, nonyaka ohlanganisa ama-70 weminyaka waba khona.
• Ube mrholi odumileko oweza nelimuko elibanzi asuke nalo emsebenzinakhe wembusweni.
• Ulime indima eqakathekileko yokubumbanisa lapha ekhethu kunye ne-Afrika yoke.
• Endimenakhe yokuba siThunywa esiKhethekileko seSewula Afrika e-South Sudan, wakhuthaza iinqhema ze-Sudan ukuthi zivumelane nesiVumelwano esiVuselelweko somBuso oweYamela kuRhulumende weBumbano.
• Wenze umsebenzi oqakatheke khulu ekuhlomiseni amakhosi namakhosana ukwakha nokukhuthaza ituthuko esiFundeni seMpumalanga.
Asigidinge ipilo kaNom. David Mabuza besizibophelele ngobutjha ekuphileni ngobuhle asitjhiyele bona.
• UNom. David Mabuza bekamthandi welizwe lekhabo, amlwelikululeko onikele ipilwakhe ekusebenzeleni amaSewula Afrika.
• UNom. David Mabuza ungewesizukulwani esatjhijila ubujamo bezinto obabungakalungi ngaphasi kombuso webandlululo (i-apartheid) kanti-ke woke amaSewula Afrika ayawuthokoza umsebenzi awenzako ekutjhatjhululweni kwelizwe lekhethu.
• Ukulala kwakhe kuvusa itjisakalo yokuthi ilutjha liqedelele umsebenzi osaseleko wokukhulisa umnotho, wona ozakusiza umuntu woke.
• Wakhetha ngabomu iindawo ezikude nezinto ezinengi, ekungafikeki lula kizo, ngoba lezi ziindawo ezidinge isizo khulu ukudlula zoke ezinye.
• Usebenzise amakghonofundwakhe ekwakheni amahlelo wokusebenzisana ekusunguleni iKundla yomKhandlu oLwa neNtumbantonga eKorweni yangeQadi, okube ligadango eliqakatheke khulu endimeni elinywa mabhizinisi ekulweni neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) nobuLwele besiFuba (i-TB).
• Ngezenzo zethu, ubuhle obukhulu uNom. David Mabuza nabanye abanengi abasitjhiyele bona singakghona ukubuthuthusela phambili ngokuqinisekisa ukuthi sakha umphakathi olungileko emuntwini woke.
• Ngokusebenzisana, singayikhulisa iSewula Afrika yehlule iintjhijilo ezintathu ezikulu ezisigabhileko ezilandelako; ukutlhogeka komsebenzi, umtlhago, nokutjhiyana ngendima yomnotho.
• Kumele siye phambili ngokulwela isitjhaba esisebenzako, sakhele phezu kwamagugu wentando yenengi, nekululeko nokulingana njengoba sisebenzela ukwakha iSewula Afrika engcono nephasi elingcono.