Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-29 Mabasa 2015

1. Kuhlaselwa kwebantfu bekufika lokusandza kwenteka

1.1. IKhabhinethi iyakwemukela kuthula nekuphela kwebugudlugudlu lesekucale kubakhona emimangweni lebeyitsintfwe kuhlaselwa kwebantfu bekufikalokusandza kwenteka. IKhabhinethi income ematiko lasebente nge-National Joint Operation Centre kucedza tehlakalo tebudlova letenteke KwaZulu-Natal naseGauteng.

1.2. IKhabhinethi income baholi betifundza nabomasipala etindzaweni letitsintsekile ngendzima labayidlalile ekuhhamuleni nasekuholeni inchubo yekubuyisela bantfu bekufika emimangweni labebahlala kuyo phambilini.

1.3  Kuleliviki leliphelile, Mengameli Jacob Zuma ubite imihlangano yalabatsintsekako labemelele emabhizinisi, emacembu etenkholo, tisebenti, tinhlangano temmango lowetayelekile nebantfu bekufika. Letingcoco betinguletakhako letitawusita ekuchubekiseleni lenchubo embili. Bonkhe bahlanganyeli bavumelane ngelivi linye ekugcekeni lokuhlaselwa babuye futsi batinikela ekusebentisaneni nahulumende kute batfole sisombululo salomphelo.

1.4  Likomidi Letindvuna (i-IMC) leTekuphuma Nekungena lelisandza kumiswa limatasatasa lifuna kutfola sisombululo salomphelo setindzaba letiphakanyiswe yimimango kanye nebantfu bekufika.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi yetfulelwe umbiko ngenchubekela embili leseyentiwe kuRejista Yetakhiwo Nemhlaba Yahulumende Wavelonkhe. Mhla lu-01 Mabasa 2015 kusungulwe Luphiko Lwetinsita Tekubhalisa Imphahla. Loluphiko lutawulawulwa ngekhatsi ku-Property Management Trading Entity futsi lutawubukana netakhiwo nemhlaba weMbuso. Lutawusebenta njengeluhlu loluphelele lwetakhiwo nemhlaba weMbuso, futsi lutawuniketa simiso sekulandzelela nekulawula kwengamela Irejista Yetakhiwo Nemhlaba Wembuso.

2.2. IKhabhinethi yemukele kukhishwa kweLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yelisiko Lekusoka kute kutsi ummango uphawule ngalo. Lenchubomgomo ifuna kuvikela, ikhutsate ibuye futsi ilawule lisiko lekusoka ngekutsi iphakamise emazinga nemihambo leyemukelekako ibuye futsi ibonelele timiso emazingeni avelonkhe newetifundza. Lutawucinisekisa kutsi kusokwa kwentelwa etindzaweni letilawulwako.

Loku kwenta incenye yetinyatselo letitsetfwe nguhulumende tekucinisa emasiko nekwemukela kwentiwa kwemasiko lafanele kanye nekubuyisela esimeni lesifanele lizinga lekutiphendvulela lelente lelisiko kutsi lichubekele embili ngalokungenamkhawulo kuyo yonkhe leminyaka leminyenti.

2.3. IKhabhinethi yemukele Luhlelo Lwekuhlaliswa Kwebantfu lwabohulumende labahlangane lwaMasipala weNelson Mandela Bay lolutawusebentisa le-Ejensi Yekutfutfukisa Tindlu njenge-ejensi lephumelelisa loluhlelo.

2.4. IKhabhinethi yemukele kubanjwa kweNkhofa Yemhlaba Yemnyaka Yelwatiso Lwemalayibrari yeTikhungo neTinhlangano Temalayibhrari Temave Emhlaba eKapa kusukela mhla ti-15 kuya kumhla tinge-21 Inyoni 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi "Emalayibhrari Lanemandla Nalagucugucukako: Kufinyelela, Kutfutfuka Nekuntjintja".

2.5. IKhabhinethi yemukele kwetfulwa kweSivumelwano Sekucedza Kuhwebelana Ngalokungekho Emtsetfweni Ngemikhicito Yeligwayi.
Loku kuhambisana neSivumelwano seLuhlakamsebenti lweNhlangano yeTemphilo yeMhlaba lesimayelana nekuLawulwa kweLigwayi lokwemukelwa yiNingizimu Afrika ngaMabasa 2005. Lesivumelwano sitawusita emave kutsi atsatse tinyatselo temave emhlaba ekulweni tekuhwebelana ngalokungekho emtsetfweni ngemikhicito yeligwayi ikakhulu emave lasayine Lesivumelwano.

3. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

3.1. IKhabhinethi ililele imindeni yalabo labashone etingotini tetitfutsi letisandza kuba khona kufaka ekhatsi kungcundzana kwemabhasi lamabili eJozi kuleliviki leliphelile nekungcundzana kwetitimela kuleliviki eSiteshini eDenver eningizimu neJozi. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi luphenyo lolwentiwa ngematiko lafanele lutawutitfola timbangela taletingoti abuye futsi ente siciniseko sekutsi letingoti atiphindzi futsi tenteke.

3.2. IKhabhineti ijoyina Mengameli Zuma ekwendluliseni emavi endvuvuto emndenini, bangani nemkhakha wonkhe wetelibhola letinyawo mayelana nekwendlula emhlabeni kwesigayigayi setelibhola letinyawo sebaBafana Bafana John “Shoes” Moshoeu lobekwe endlini yakhe yekugcina ngeMsombuluko, 27 Mabasa 2015. Utawuhlala njalo akhunjulwa njengesihlabani setelibhola letetinyawo lowadlala indzima lebalulekile ekuncobeni kwetfu Indzebe Yemave ase-Africa nga-1996.

3.3. IKhabhinethi ijoyina Mengameli Zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto kuHulumende nebantfu belive laseNepal, mayelana nekutamatama kwemhlaba lokukhulu ngeMgcibelo, 25 Mabasa 2015, lokwendlule netinkhulungwane temiphefumulo. IKhabhinethi incoma tinhlangano taseNingizimu Afrika letingekho ngaphasi kwahulumende lesevele setikhiphe lusito nebaphalali babhekisa emabombo khona eNepal.

3.4. IKhabhinethi yendlulise emavi endvudvuto lajulile emndenini waBrigadier General Bita loshone aneminyaka lenge-75 eTanzania. Brigadier General Bita usebente njengaMabhalane Wesigungu Lesiphetse weLikomidi Lekukhululeka leNhlangano Yelubumbano Lwase-Afika (i-OAU). Waklonyeliswa ngemklomelo weliGolide we-Order of the Companions of OR Tambo, kuhlonishwa lokusezingeni leliphakeme kakhulu iNingizimu Afrika lengahlonipha ngako umuntfu wekuchamuka kulamanye emave.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Zuma utawuhambela Umgubho Weminyaka lenge-70 Yekuncoba  Imphi Yemhlaba Yesibili eRed Square eMoscow mhla ti-9 Inkhwenkhweti 2015. Utawuphindze futsi abe netingcoco talamave lamabili neMengameli waseRussia Vladimir Putin.

Lokuvakasha kutawakhela etu kwebudlelwane betfu nelive laseRussia lokutawuchubekisela embili lubanjiswano lwetfu kumikhakha leminyenti.

4.2. Nasigubha umkhosi weLusuku Lwetisebenti mhla lu-1 Inkhwenkhweti 2015, iKhabhinethi imema tonkhe tisebenti kutsi tihlangane futsi takhe umnotfo waseNingizimu Afrika, tiphindze futsi tifake ligalelo kulelivekati nasemhlabeni.

Kusukela nga-1994 hulumende utfutfukise emalungelo etisebenti lesekuholele ekutsini tisebenti tizuze kutinzuzo tekusebenta lokuyimphumelelo nekuvikelwa kwetenhlalo.

4.3. Ematiko avelonkhe atawetfula imicombelelotimali awo ePhalamende emkhatsini wamhla ti-5 nemhla tinge-21 Inkhwenkhweti 2015 kugcamisa imisebenti lefanele kutsi ibekwe embili kulomnyakamabhuku wamanje.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi balandzele lomcombelomali kuyo yonkhe imikhakha yebetindzaba kute bavisise kancono ngesikhatsi Tindvuna tibeka emabalengwe etinhlelo teLuhlelo LwaHulumende Lwekusebenta (i-PoA).

4.4. Litiko Letekuvakasha neTekuvakasha taseNingizimu Afrika atawubamba umhlangano i-INDABA 2015 kusukela mhla ti-9 kuya kumhla ti-11 Inkhwenkhweti 2015 e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eDurban.

Lomkhosi Wemave ase-Afrika uyinkhundla yekukhutsata imikhicito yetfu yetekuvakasha emakathe yemhlaba. Uphindze futsi wesekele umbononchanti lobalulekile weLisu Lemkhakha Wetekuvakasha Wavelonkhe wekukhulisa linani lebantfu labangena kuleli babe ngu-15 wetigidzi nga-2020 bese-ke kwakha imisebenti lemisha le-225 000.

4.5. IKhabhinethi yemukela Ingcungcutsela Yetebulili Yase-Africa yesihlanu, yekucala ngca kubanjelwa kulivekati i-Afrika. Lengcungcutsela itawube ibanjelwe eCape Town International Convention Centre. Lengcungcutsela iyinkhundla yemacembu netinhlangano tayo yonkhe imikhakha yelucwaningo lwetesayensi lekutawulungiselwa kuyo tindzaba letimayelana nebulili letibatsintsa bonkhe. Lengcungcutsela lengeniswe nguMkhandlu Wekucwaninga Wetesayensi Yebantfu icinisa i-ajenda yase-Afrika yekucwaninga kute kutsi isayensi, ithekinoloji, takhiwonchanti, imali yekusungula ibhizinisi, emakhono nedatha kwesekele kancono kutfutfukiswa kwalelivekati.

4.6. Litiko Letemanti Nekutfutfwa Kwendle litawugubha Liviki Lekutfutfwa Kwendle Nekuhlanteka kusukela mhla ti-11 kuya kumhla ti-15 Inkhwenkhweti 2015 ngaphasi kwengcikitsi,“Akusikutsi konkhe kumayelana nekuflasha”.

Leliviki, leletfulwa kwekucala eGlobal WASH Forum lebelibanjelwe eDakar, eSenegal nga-2004, lihlose kwatisa ngekubaluleka kwekuhanjiswa kwendle nekukhutsata tindlela letiphuma embili lekubukwana ngato kuhanjiswa kwendle.

Kusukela nga-1994 hulumende sewuhambe emabanga lamadze ekuniketeni emanti nekuhanjiswa kwendle. Kusukela ngeNyoni 2013, Litiko Letemanti Nekutfutfwa Kwendle seliphelise kusetjentiswa kwemithoyi yemabhakede le-14 386 kulo lonkhe lelive. Hulumende usesetimisele ekucedzeni nya imithoyi yemabhakede lesasalele emuva emimangweni yetfu.

5. Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo talababekwe etikhundleni baphindze futsi bahlolelwe tekuphepha.

5.1 Precious Matsotso – Uvusetele ikontileka yeminyaka lesihlanu yekuba nguMcondzisi Jikelele (ngu-DG): Litiko Letemphilo

5.2 Mnu Thabane Zulu – Welulelwe Ikontileka yetinyanga leti-12 levusetelwako Umcondzisi Jikelele: Kuhlaliswa Kwebantfu.

5.3 Emalunga langekho kusigungu lesiphetse kuBhodi Yetekuvakasha YaseNingizimu Afrika:
a) Mnu. Vincent Zwelibanzi Mntambo (uyaphindvwa kukhetfwa);
b) Mnu. Graham Ian Wood (uyaphindvwa kukhetfwa);
c) Dkt. Ayanda Ntsaluba (uyaphindvwa kukhetfwa);
d) Mk. Charlotte Mary Chichi Machichana Maponya;
e) Mnu. Oregan Percival Mark Hoskins;
f) Dkt. Tanya Ethel Abrahamse;
g) Dkt. Iraj Abedian;
h) Mk. Monhla Wilma Hlahla;
i) Mk. Michelle Julie Constant;
j) Mk. Judy Valerie Nwokedi;
k) Mnu. Aloysius Thebeetsile Ikalafeng (uyaphindvwa kukhetfwa;
l) Mnu. Colin Geoffrey Bell;
m) Mk. Amor Malan;
n) Mk. Mmaditonki Setwaba

Umkhandlu WaseNingizimu Afrika Wemkhakha Webungcweti Wesayensi Yetemvelo:
a) Dkt. Gerda Botha (uyaphindvwa kukhetfwa);
b) Dkt. Stephanus Esias Terblanche;
c) Prof. K A Nephawe;
d) Mnu. Neale Lance Baartjes;
e) Prof. George Johannes Bredenkamp;
f) Prof. Robin Michael Crewe;
g) Prof. Brian Kevin Reilly (uyaphindvwa kukhetfwa);
h) Dkt. Juanita van Heerden;
i) Dkt. Jacqueline Suzanne Galpin;
j) Dkt. Roelof Coetzer;
k) Dkt. Irvy Gledhill;
l) Mnu. Khangwelo Desmond Musetsho;
m) Dkt. Monde Mayekiso;
n) Mnu. Fhatuwani Leonard Ramagwede;
o) Dkt. Phethiwe Matutu;
p) Dkt. Philia Rixongile Vukea;
q) Prof Mairam Gulumian;
r) Mnu. Poobalan Troy Govender;
s) Dkt. Wendy Ngoma;
t) Mk. Thulisile Njapa Mashanda; kanye na
u) Mk. Matuloe Pertunia Masemola.

Imibuto ungacondziswa ku: Mk Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekutsintsana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore