ISitatimende somHlangano weKhabinethi Wamhlana ama-29 kuSihlabantangana wee-2015

1. Ukusahlelwa Kwamaphandle Umlandelande Kwamhlaphanje                            

1.1. IKhabinethi iyakuthokozela ukuthula esele kuthome ukubonakala nokuzwakala emiphakathini la kukhe kwabhoka khona nenturhu yokusahlelwa kwamaphandle mhlaphanje. IKhabinethi iyibukile iminyango esebenze ngeZiko eliHlanganyelweko leliZweloke ukuqeda inturhu ekhe yasahlela iKwaZulu-Natala ne-Gauteng.
                                                                                                                                   
1.2. IKhabinethi ibabukile abadosiphambili beemfunda nebabomasipaladi eendaweni ezithintekileko ngabakwenzileko ukulamulela nokulekelela ukubuyisela amaphandle emiphakathini abekahlala nayo.     
                                                                                                                        
1.3. Evekeni eqeda ukuphela le, uMengameli u-Jacob Zuma ubize imihlangano yababelani nabajameli bamabhizinisi, iinqhema zekolo, iinhlangano zeensebenzi, iinhlangano zomphakathi kunye namaphandle ngokwawo. Imikhulumiswana le-ke ibe lisizo khulu ekuthuthukiseni indima yehlelweli. Boke abebabonisana lapha bavumelene ngalizwi linye elisola ukusahlelwa kwamaphandle, babe bazibophelela nekusebenzisaneni norhulumende ekutholeni ipengu kanomphela yalomraro.      
                                                                                                                                                     
1.4. IKomidi yomVango waboNgqongqotjhe (i-IMC) ngezamaPhandle esandukukhethwa isebenzela ukuthola ipengu kanomphela emirarweni evezwe miphakathi namaphandle.                                                            

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngeRejista yamaFa aDzimeleleko kaRhulumende omKhulu. Mhlana li-01 kuSihlabantangana wee-2015 kusungulwe iPhiko leRejista yemiSebenzi yeeNdawo eziPhathekako. Iphikweli-ke lizakulawulwa ngaphakathi kwesiJamiso seRhwebo lezokuPhatha, kanti lizakwengamela amafa womBuso adzimeleleko. Lizakuba silulu samafa womBuso adzimeleleko, libe sijamiso esililihlo, nesilawula iRejista yamaFa aDzimeleleko womBuso. 
                                                                                                                                             
2.2. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo womThethokambiso weNgoma, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  Umthethokambiso lo unqophe ukuvikela, nokukhuthaza kunye nokulawula iindaba zengoma ngokuphakamisa ikambiso evumakalako, nezinga lokwenza izinto elivumakalako, kanti unjalo nje uvula nethuba lokuthi kube neenjamiso ezimalungana nalokhu eemfundeni ngeemfunda nelizweni loke. Umthethokambiso lo-ke uzakuqinisekisa ukuthi ingoma ilawulwa ngesandla esifaneleko.
                                                                                        
Lokhu-ke kuyingcenye yamagadango athathwa ngurhulumende ukuqinisa ukwenziwa kwamasiko ngendlela elungileko, bekubuyiselwe nommoya nendlela elungileko yokuraga amasiko, ummoya nendlela elungileko eyenze ukuthi isiko lengoma libambelele, lihlale lilihle yoke iminyakanyaka le solo laba khona.

2.3. IKhabinethi ivumele ukudluliswa kweHlelo lokuHlaliswa kwabaNtu eliHlanganyelwe boRhulumende kuMasipaladi we-Nelson Mandela Bay, elizakusebenzisa i-Ejensi yoKwakhiwa kweziNdlu njenge-ejensi yokuphumelelisa lelihlelo. 
                                                                                                                                                              
2.4. IKhabinethi ivumele ukusingathwa koMbuthano weHlanganisela yeenTjhabatjhaba weenHlangano namaZiko wamaBulungelo weeNcwadi neLwazi oPhathelene namaBulungelo weeNcwadi obanjwa Qobe Mnyaka, ozokubanjelwa eKapa ukusukela mhlana ali-15 ukuyokufika mhlana ama-21 kuRhoboyi wee-2015, ngaphasi kommongondaba othi “AmaBulungelo weeNcwadi amaJadu: Ukutholakala Kwelwazi, ItuthukoneTjhuguluko.”                                                                                    

2.5. IKhabinethi ivumele nokwethulwa kweKambiso yokuCitha ukuRhwebelana ngeGwayi ngokungasi semThethweni.          
                                                                                                                                           
Lokhu-ke kumalungana nesiVumelwana seHlangano yezamaPhilo yePhasiloke yokuLawula iGwayi, iSewula Afrika eyasiqinisa ngoSihlabantangana wee-2005. Isivumelwanesi sizakusiza amazwe ukuthi athathe amagadango wokulwisana nokurhweba ngegwayi ngokungasi semthethweni ephasini loke, khulu khulu emazweni atlikitla isiVumelwanesi.

3. UbuJamo beKhabinethi Ngeendaba ezeNzeka esiKhathini Sanje

3.1. IKhabinethi itjhiriye bemakhabo lalabo abasandukubhubhela eengozini zeenthuthi la kutjhayisene khona iimbhesi ezimbili eJwanisbhege ngeveke ephelileko, kwathi kenye kwatjhayisana iintimela esiTeyitjhini se-Denver ncangesewula yeJwanisbhege, kileveke. IKhabinethi ineqiniso lokuthi iphenyo elenziwa minyango eqalene nalokhu lizakuphenya lithole ukuthi iingozezi zibangwe yini, libe liqinisekise nokuthi iingozi ezinje azisenzeki ngomuso.                 

3.2. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Zuma ekutjhiriyeni umndeni, abangani kunye nomphakathi webholo woke ngokulala komdlali wedumo walokhuya we-Bafana Bafana, u-John “Shoes” Moshoeu, obekwe ngoMvulo wamhlana ama-27 kuSihlabantangana wee-2015. Uzakuhlala akhunjulwa njengomdlali webholo erarhwako obekanesiphiwo esihle khulu, owaba yisika epumelelweni  yethu ye-Bhigiri yamaZwe we-Afrika yomnyaka we-1996.                                            

3.3. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Zuma ekutjhiriyeni urhulumende nabantu beRiphabhligi ye-Nepal, ngemva kokuzamazama komhlaba ngoMgqibelo wamhlana ama-25 kuSihlabantangana wee-2015, la kubhubhe khona iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu. URhulumende uthokoza iinhlangano ezingasizombuso zalapha eSewula Afrika esele zithumele isizo lokuyokulekelela nokuhlenga abantu khona le e-Nepal.                                                                    

3.4. IKhabinethi izwakalise amagamayo wokududuza aphuma ehliziyweni, emndenini ka-Brigadiya Jenerali Bita   obhubhele e-Tanzania anama-75 weminyaka.     UBrigadiya Jenerali Bita bekanguNobhala weHlangano yobuNye be-Afrika. Wakhe wathokozwa nangonongorwana weGolide i-Order of the Companions of OR Tambo; lo-ke ngunongorwana ophezulu kinabo boke iSewula Afrika ebathwesa amaphandle.                                                                                                          

4.  Iminyanya Ezako

4.1. UMengameli uZuma uzokuya esiKhumbuzweni semiNyaka ema-70 yokuThumba kwePi yesiBili yePhasi e-Red Square e-Moscow mhlana ali-09 kuMrhayili wee-2015.                                                                                                                                                                                                                                         Uzakubuye abambe imikhulumiswano noMengameli we-Russia u-Vladimir Putin.  
                           
Lelivakatjho lizakwakhelela phezu kobudlelwano banje hlangana kweSewula Afrika ne-Russia, liphakamise ukusebenzisana emakorweni ambadlwana.   
                                                                                                                                                        
4.2. Ekuthokozelweni kweLanga leenSebenzi (mhlana li-01 kuMrhayili wee-2015), iKhabinethi ikhombela zoke iinsebenzi ukuthi zibumbane zakhisane umnotho weSewula Afrika, zifake nesandla etuthukweni yenarhakazi ye-Afrika neyephasi loke.              
                                                                                                                                                 
Solo kwangomnyaka we-1994 urhulumende selathuthukise amalungelo weensebenzi, wona enze ukuthi iinsebenzi zizuze emithethweni yeensebenzi neyokuvikeleka komphakathi.         
                                                                                                                                
4.3. Iminyango karhulumende omkhulu izokwethula amavowudi ngesabelo seemali ePalamende hlangana namhlana ama-05 nama-21 kuMrhayili wee-2015, la izabe iphakamisa khona amaqalontanzi wayo kilomnyaka weemali ophezulu.          
                                                                                                                                         
IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi alandele iinkulumo zamavowudi ngesabelo seemali eembikiniindaba ngokwahlukahlukana kwazo kobanyana azokuzwisisa ngcono lokhuya aboNgqongqotjhe nabethula iHlelo lokuSebenza likaRhulumende (i-PoA).  
                                                                                                                                      
4.4. UmNyango wezokuVakatjha ne-South African Tourism bazokuba neNDABA 2015 ukusukela mhlana ali-09 ukuyokufika mhlana ali-11 wee-2015 eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini.  
                                                                                                                                                      
Lombuthano we-Afrika iphelele yikundla eqakathekileko yokukhuthaza nokuphakamisa emakethe yamazwe ngamazwe okuvezwa yikoro yezamavakatjho yekhethwapha. Ubuye godu usekele nenembombono yobuqhinga yeQhinga leKoro yezokuVakatjha yeliZweloke nomnqopho wokukhulisa nokwandisa iimvakatjhibukeli zamazwe ngamazwe eziza lapha ekhethu ngeengidi ezili-15 000 ungakafiki umnyaka wee-2020, ngaleyindlela-ke kuvuleke imisebenzi emitjha ezii-225 000.       
                                                                                                                                            
4.5. IKhabinethi ithokozela umHlangano omKhulu wezoBulili ongewesiHlanu e-Afrika, othomako enarhakazini ye-Afrika. Umhlangano omkhulu lo bewubanjelwe e-Cape Town International Convention Centre. Umhlangano omkhulu lo uyikundla yeenqhema neenhlangano kiwo woke amazinga werhubhululo lesisayensi lokuqalelela iindaba zobulili ezithinta amahlangothi woke. Umhlangano omkhulu lo, obewusingelwe mKhandlu weRhubhululo lezeSayensi yabaNtu, uqinisa i-ajenda ye-Afrika yerhubhululo, kobanyana isayensi, ithekhnoloji, umthangalasisekelo, imalisisekelo, amakghonofundwa nedatha kuzokusekela ituthuko yenarhakazi ye-Afrika ngcono.                                                                 

4.6. UmNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila uzokutshwaya iVeke yezokuHlwengisa nokuHlanzeka ukusukela mhlana ali-11 ukuyokufika nakali-15 kuMrhayili wee-2015, ngaphasi kommongondaba othi “Akukafaneli kugcine ngokudosa amanzi wezindlwana zokuphumela kwaphela.”      
                                                                                                                                                                 
Iveke le, eyethulwa kokuthoma eKundleni yePhasiloke i-Global Wash eyayibanjelwe e-Dakar, e-Senegal ngomnyaka wee-2004, inqophe ukuphandlulula ngokuqakatheka kwehlwengiso, nokukhuthaza imikghwa emihle yehlwengiso. 
                                                                                                                                       
Ukusukela ngomnyaka we-1994 urhulumende selakhambe amaqha abonakalako ngokutholela abantu amanzi neemfanelo zokuhlwengisa. Ukusukela ngoKhukhulamungnu wee-2013, umNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila sewuqede ihlelo lokusetjenziswa kwamathungana wokuphumela azii-14 386 elizweni lokeli. URhulumende usazibophelele ukuliqeda nya ihlelo lokuphumela emathunganeni ebantwini bekhethu.

5. Ukuqatjhwa   
                            
Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.                   
5.1 U-Precious Matsotso –Kuvuselelwe ikontraga yeminyaka emihlanu yesikhundla sokuba mNqophisi Zombelele: umNyango wezamaPhilo.      
                                                                           
5.2 UNom. Thabane Zulu – Ikontragakhe evuselelwako yelulwe ngeenyanga ezili-12: mNqophisi Zombelele:  umNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu.   
                                     
5.3 Amalunga angasiseenkhundleni zokuphatha eBhodini yezokuVakatjha yeSewula Afrika:                                                                                                                                               
a) UNom. Vincent Zwelibanzi Mntambo (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b) UNom. Graham Ian Wood (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
c) UDorh. Ayanda Ntsaluba (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
d) UMma. u-Charlotte Mary Chichi Machichana Maponya;
e) UNom. Oregan Percival Mark Hoskins;
f) UDorh. Tanya Ethel Abrahamse;
g) UDorh. Iraj Abedian;
h) UMma. uMonhla Wilma Hlahla;
i) UMma. u-Michelle Julie Constant;
j) UMma. u-Judy Valerie Nwokedi;
k) UNom. Aloysius Thebeetsile Ikalafeng (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
l) UNom. Colin Geoffrey Bell;
m) UMma. u-Amor Malan;
n) UMma. uMmaditonki Setwaba

UmKhandlu wamaBizelo weSayensi yeMvelo eSewula Afrika                                                                        
a) UDorh. Gerda Botha (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b) UDorh. Stephanus Esias Terblanche;
c) UPhrof. K A Nephawe;
d) UNom. Neale Lance Baartjes;
e) UPhrof. George Johannes Bredenkamp;
f) UPhrof. Robin Michael Crewe;
g) UPhrof. Brian Kevin Reilly (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
h) UDorh. Juanita van Heerden;
i) UDorh. Jacqueline Suzanne Galpin;
j) UDorh. Roelof Coetzer;
k) UDorh. Irvy Gledhill;
l) UNom. Khangwelo Desmond Musetsho;
m) UDorh. Monde Mayekiso;
n) UNom. Fhatuwani Leonard Ramagwede;
o) UDorh. Phethiwe Matutu;
p) UDorh.Philia Rixongile Vukea;
q) UPhrof. Mairam Gulumian;
r) UNom. Poobalan Troy Govender;
s) UDorh. Wendy Ngoma;
t) UMma. uThulisile Njapa Mashanda; kunye no-
u) Mma. U-Matuloe Pertunia Masemola.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Mma. uPhumla Williams (UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore