Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-13 Inkhwekhweti 2015

1. Tindzaba letibalulekile tanyalo

1.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhola imigubho yeLusuku lwe-Afrika ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Siyi-Afrika – Sivula iminyango yekufundza nemasiko kusukela eKapa kuya eCairo” ngamhla tinge-24 Inkhwekhweti 2015 ekhampasini leseMamelodi yeNyuvesi yasePitoli.

Ngemoya weLusuku lwe-Afrika, iKhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu bantfu labasha, kutsi basebentisane kute bacinise kutibandzakanya kwabo etindzabeni letitsintsa live letfu. 

Inyanga ye-Afrika iyinkhundla yekugcugcutela lubumbano emkhatsini wetive tase-Afrika kanye nabomnaketfu kanye nabodzadzewetfu base-Afrika labahlala eNingizimu Afrika. Bunye balelivekati buchutjwa tinhlelo teLubumbano lwe-Afrika kute lufeze umbononchanti walo njengalokushiwo ku-Ajenda  2063. Lelivekati, ngekuholwa takhamuti talo, litawushisekela kutsi kube ne-Afrika lehlangene, lephumelelako nalenekuthula.

Lusuku lwe-Afrika luphindze lunike bantfu baseNingizimu Afrika litfuba lekutsi bachumane kabusha futsi baphindze batinikele ekwesekeleni tonkhe tento tekungenelela letentiwa nguhulumende ekutfutfukiseni i-Afrika lencono nemhlaba loncono.

Lengcikitsi yeNyanga ye-Afrika letsi, “Siyi-Afrika,” isimemetelo kanye nesitatimende sekugubha kutichenya lesifaka ekhatsi bonkhe labatsintsekako nalabadlala indzima letsite. Siphindze futsi sigcugcutele lowo nalowo kutsi kubekhona lakwentako kanye nemacembu lavela magumbi onkhe emhlaba kutsi ahlanganyele kulomkhankhaso wekuletsa ingucuko.

1.2. IKhabhinethi iyayemukela i-Operation Fiela\Reclaim 2015, lengumkhankhaso wemkhakhamnyenti lowentiwa tinhlaka tembuso letehlukene kwenta siciniseko sekutsi imitsetfo yahulumende lehlukene lelawula ummango wetfu iyagcinwa ngalokuphelele.

Lomkhankhaso uhlose kubukana netento tebugengu letifana netikhali letingekho emtsetfweni, tidleke tetidzakamiva, kutsengisa umtimba kanye naletinye tento letingekho emtsetfweni.

IKhabhinethi iyakuphindza futsi kukusho loku kutsi ngalomkhankhaso awukacondziswa kubantfu bekufika, kepha ebugebengwini lobukhona eveni letfu njengaloku kuvele kuluchungechunge lwemihlangano yekubonisana nemimango. Ngaleyondlela-ke, iKhabhinethi iwucitsa ngemavi lacinile umcondvo lotsi lomkhankhaso ucondziswe kubantfu bekufika.

Njengelive lelitichenya ngekuba neMtsetfosisekelo lophuma embili nalovulekile kakhulu emhlabeni, sitsatse indzawo legcamile etindzabeni temalungelo eluntfu, ngaleyo ndlela-ke ngeke sigunyate inchubo letakwephula emalungelo eluntfu anome ngabe ngubani nome ngabe awamaphi emacembu.

IKhabhinethi ijabulile ngenchubekelembili leyentekile ngenca ye-Operation Fiela, kusukela solo yacala kube khona lababanjiwe labanyenti kulokuhlasela lokwentiwe etindzaweni letahlukahlukene letivamise kuba nekukhatsata eveni lonkhe. IKhabhinethi iyakwemukela kuphendvula ngekutinikela kwemalunga emmango ngekuhlanganyela netisebenti tekugcinwa kwemtsetfo kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baphephile futsi nabo bative baphephile kulelive.

Lomkhankhaso, ucinisa kulwa nebugebengu, uphindze futsi usite ekugcugcuteleni kuvikeleka kanye nekuphepha lokukhulu eNingizimu Afrika.

Likomidi Letindvuna Letihlangene Letekutfutsa Kwebantfu litawubikela betindzaba ngalamafisha kulemphelasontfo mayelana nekusebenta kwalo konkhe, lokufaka ekhatsi i-Operation Fiela.

2. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

2.1. IKhabhinethi iyawamukela umcombelelo wematiko lahlukahlukene futsi iyayijabulela imibiko lebanti leyetfulwe Tindvuna lemayelana nenchubekelembili lesetiyentile ekutfutfukiseni timphilo tebantfu. Lemibiko iphindze yenaba mayelana nemasu ematiko ato lahlukahlukene alomnyakamabhuku.

2.2. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweMoetapele Initiative lokwentiwe Litiko Letasekhaya ehhovisi lalo lelise-Edenvale mhla ti-12 Inkhwekhweti 2015. Lomtamo uhlose kugucula lamanye emahhovisi kutsi abe ‘ngemahhovisi lasibonelo’ laphuma embili ngekusebenta. Loku kutawukhutsata kuletfwa kwetinsita letimcoka kubantfu baseNingizimu Afrika kuphindze kubente kutsi bakhone kufinyelela kutfola tinsita tahulumende ngemphumelelo.

2.3. IKhabhinethi iphindze futsi yemukela kusungulwa kweMklomelo Wetihambi taseNingizimu Afrika lotawuhlonipha tihambi letiphuma embili lapha eNingizimu Afrika kanye nebantfu baseNingizimu Afrika labasebenta kulamanye emave ase-Afrika. IKhabhinethi icela imimango kutsi ikhetse emagama alabo labagcugcutela umoya weBuntfu nalabatinikele ekutfutfukiseni livekati lase-Afrika ngekutsi bawatfumele ngencwadzigezi ku: samigrantawards@dha.gov.za

Kukhetfwa kwemagama kuvalwa mhla tinge-20 Inkhwekhweti 2015 kantsi labaphumelele emagama abo atawumenyetelwa ngeLusuku lwe-Afrika (mhla tinge-25 Inkhwekhweti). Munye walemikhakha lejabulisako yalemiklomela kutsi kutawuba wekuklomelisa ummango waseNingizimu Afrika lophumelele ekuhlanganiseni bantfu bekufika nemalunga emmango wabo futsi bakhona kuhlala ndzawonye ngekuthula.

2.4. IKhabhinethi iyakwemukela kucala kwekusebenta kwemahhovisi abomahambanendlwana ekufaka ticelo tekubuyiselwa umhlaba  lasakhona eveni lonkhe kute kusitakale bonkhe bantfu kutsi bafake ticelo tekubuyiselwa umhlaba. Loku kwengeta kulamahhovisi ekufaka ticelo la-14 lakuto tonkhe tifundza.

Lenchubo iyincenye yendlela lephelele yavelonkhe yekufinyelela ngekuchumana nebantfu kute kucale kusebente Umtsetfo Wekuchitjiyelwa Kwemalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati Bawo Labafanele wa-2014, losayinwe wabangumtsetfo nguMengameli Zuma. LoMtsetfo Wekuchitjiyelwa Kwemalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba Kubanikati Bawo Labafanele ugunyata kubuyiselwa nome kuncephetelisa ngalokulinganako bantfu nome imimango leyatsatselwa emalungelo emhlaba ngemuva kwamhla ti-19 Inhlaba 1913.

Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanelekako labaphonywa lusuku lwemncamulajucu wekucala lwamhla tinge-31 Ingongoni 1998 kutsi bafake ticelo tekubuyiselwa umhlaba, sebanelitfuba lelengetiwe kute kubemhla tinge-30 Inhlaba 2019 kutsi bafake ticelo tabo.

2.5. IKhabhinethi iyakwemukela kuhlangana kweNdvuna Yetetimbiwa nalabo labamele timboni tetimayini kanye nalabatsintsekako kutsi bacocisane ngemphumela weMbiko Wekuhlola Wemculu Wetetimayini wanga-2014. Lombiko uhlola inchubekelembili yetinhlangotsi letimcoka letiyimfica teMculu Wetetimayini.

Umculu Wetetimayini wasungulwa ngenhloso yekugcugcutela luhlelo lwetingucuko kumkhakha wetetimayini, longumkhakha lomcoka wetemnotfo kulelive. Letinhlangotsi lekumele kutsi tihlolwe kuhloswe ngato kulungisa kungalingani kwasesikhatsini lesengca ekwabelaneni ngemnotfo nalabo bantfu labashiywa ngaphandle kanye nekutfutfukiswa kwebantfukanye nebunikati betimayini. 

3. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

3.1. IKhabhinethi ikuvumele kubanjwa Kwemhlangano we-25 Wemkhandlu Wemave Emhlaba Wetekuphepha Kujantji Wesitimela lotawuba kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-9 Imphala 2015 lapha eSandton International Convention Centre, eJozi. Lenkhundla yemave emhlaba ihlanganisa ndzawonye bongcweti betekuphepha kubojantji betitimela labavela emhlabeni wonkhe kute bantjintjiselane ngelwatiso, bashiyelane ngebukadzebona, tifundvo kanye nekusebenta lokuncono ekutfutfukiseni tekuphepha kubojantji betitimela.

Kuvumela kutsi lomcimbi wentelwe kuleli kutawuheha batjalimali bakulamanye emave, lokuyintfo lengacinisa umnotfo walelive kuphindze kukhutsate sakhiwonchanti selutjalomali lwemmango. Loku kukhutsata futsi nalolutjalomali lolusandza kwentiwa yiNingizimu Afrika kumkhakha wetitimela letitfwala bantfu naletitfwala imphahla, lokwente lelive lahehana kutelutjalomali.                   

3.2. IKhabhinethi ikuvumile kutsi Umculu wase-Afrika Wetekutfutsa taseLwandle ungeniswe ePhalamende kute uvunywe. Lesi sivumelwane semave emhlaba lesiletsa kuhambisana kwetinchubomgomo, kute kugcugcutelwe kukhula lokusimeme nentfutfuko kubahwebi bemikhumbi base-Afrika. Sitawuphindza futsi sigcugcutele kuhwebelana ngekhatsi e-Afrika kute kube nekuhlangana kutenhlalo netemnotfo kulelivekati.

3.3. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweKuchibiyelwa kweSivumelwane Setenhlangano Yekuchumana Ngesathelayithi (i-ITSO) ePhalamende kutsi isivume. I-ITSO yinhlangano lehlanganisa bohulumende leyenta siciniseko sekutsi i-Intelsat Ltd, lesebenta ngesathelayithi, yenta kutsi ummango utfole tinsita tetekuchumana – lokufaka ekhatsi liphimbo, idatha nevidiyo – emhlabeni wonkhe ngendlela lengabandlululi.

Lesichibiyelo sivikela kubakhona sikhatsi lesidze kweMagugu Lafanako eMacembu, kanye nekucinisekisa kutsi kuyachubeka kutsintsa umhlaba wonkhe kanye nekuchumanisa umhlaba wonkhe. Lokuvunywa kuyincenye futsi yetintfo letibekwe embili iNingizimu Afrika kutsi idlale indzima ekwenteni kancono umhlaba kanye nekutfutfukisa i-Afrika.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1. IKhabhinethi idzabukile ngekundlula emhlabeni kwaSeaparankwe, Dkt. Ruth Segomotsi Mompati, iKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kumndeni wakhe nakubangani. Dkt. Mompati wanikela imphilo yakhe kumzabalazo wenkhululeko futsi bekakadze atibandzakanye emikhankhasweni leyahlukahlukene lefaka ekhatsi Umshuco Wabomake loyinchophamlandvo wenyanga yeNgci nga-1956.

Ngemnyaka wa-1954, wajoyina i-African National Congress (i-ANC) futsi wakhetfwa wabaseKomidini Yesigungu Savelonkhe (i-NEC) seMbutfo Wabomake we-ANC. Waya ekudzingisweni ngemnyaka wa-1962 wayoceceshelwa temphi waphindze waba ngumabhalane nenhloko yeluphiko lwabomake be-ANC eTanzania.

Njengalomkhulu lomelele i-ANC e-United Kingdom wabayincenye yelitsimba lelavula tinkhulumiswano nahulumende waseNingizimu Afrika waphambilini lapha eGroote Schuur nga-1990. Ngenyanga yeNgci ngemnyaka wa-1992, wetfula inkhulumo yakhe lemayelana nabomake kuLikomidi Lelikhetsekile Lamhlabuhlangene (i-UN) lelimelene neLubandlululo eNew York. Lolusuku lwamenyetelwa nguMhlabuhlangene kutsi lube Lusuku Lwemave Emhlaba Lwekuvelana Nabomake eNingizimu Afrika.

Njengesisebenti seliciniso sebantfu, wadlala indzima lengeke ize ilibaleke ekutfutfukiseni live lakitsi wasebenta njengeLilunga lePhalamende, wabaLincusa laseNingizimu Afrika eSwitzerland kusukela ngemnyaka wa-1996 kuya ku-2000 kanye nekuba nguSodolobha waseVryburg (eNaledi) eNyakatfo Nshonalanga.

Wacitsa imphilo yakhe yonkhe alwela inkhululeko yelive letfu wakhombisa kutimisela lokukhulu ekusebenteleni bantfu bakubo.

4.2. IKhabhinethi idzabukile ngekundlula emhlabeni kwaLieutenant General Bongani Isidore Mbatha, iKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kumndeni wakhe nakubangani.

Jenene Mbatha wajoyina Umkhonto weSizwe, luphiko lwetemphi lwe-ANC nga-1978 waphindze wasebenta etikhundleni letahlukahlukene, lokufaka ekhatsi kubayinhloko yetekulawula kuhanjiswa kwetimphahla.

Ngemnyaka wa-1994, Jenene Mbatha wahlanganiswa neMbutfo Wavelonkhe Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (i-SANDF) lapho aceceshwa khona kabanti kumikhakha leyahlukahlukene.

Wanyuka ngemachuzu khona lapha ku-SANDF, asebenta etikhundleni letinyenti wadzimate wanyuselwa esikhundleni sekuba nguJenene Lomkhulu lowengamele teLuphiko Lwekulawula kuhanjiswa kwetimphahlai nga-2014, sikhundla lasibambe kwadzimate kwaba sekusishiyeni kwakhe emhlabeni.

5. Imikhosi letako

5.1. Mengameli Zuma utawuhambela sibhimbi sekubekwa kweNkhosi yemaXhosa, Inkhosi Mpendulo Calvin Sigcawu (Ah! Zwelonke) eNqadu Great Place eWillowvale, eMphumalanga Kapa mhla ti-15 Inkhwekhweti 2015.

IKhabhinethi iyayihalalisela Inkhosi Sigcawu kulokubekwa kwayo futsi inelitsemba lekusebentisana kahle neMbuso weMaGcaleka ekwakheni imimango yasemaphandleni lesimeme, lelingene nalenemphilo.

5.2. Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa utawuhambela i-Indaba Yaletinye Tindlela Tekutfutfwa Kwendle letawuba mhla ti-15 Inkhwekhweti 2015 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Akusiko konkhe kutsi kumayelana nekuhambisa kungcola”. Le-Indaba itawunika litfuba lekutsi betfulitinsita betindlela letinye tebuchwepheshe bekutfutfwa kwendle bakhangise ngemikhicito yabo.

5.3. Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, libambisene ne-Ejensi Yetekuphepha Kutenhlalakahle yaseNingizimu Afrika kanye ne-Ejensi Yavelonkhe Yetentfutfuko, litawetfula Liviki Lekuvikeleka Kwebantfwana lapha Enkhundleni Yemidlalo eFranklin eKokstad, KwaZulu-Natal mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2015 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Kusebenta ngekubambisana kute kuvikelwe bantfwana”. Leliviki litawugcina mhla tinge-31 Inkhwekhweti 2015 eGauteng.

Lomkhankhaso wekucaphelisa uhlose kuhlanganisa yonkhe imikhakha yemmango kutsi inakekele iphindze ivikele bantfwana. Ngetulu kwaloko, uhlose kucaphelisa labadzala nebantfwana mayelana nekuvikeleka ngekwemtsetfo umntfwana lanako ngaphansi kweMtsetfosisekelo, kwemitsetfo, kwetinchubomgomo kanye nakumave emhlaba.

IKhabhineti icela batali kanye nalabagadza bantfwana kutsi ngaso sonkhe sikhatsi babeke kuphepha kwebantfwababo embili futsi bente siciniseko sekutsi banakekelwa kahle ngebantfu labadzala labanekutibophelela. Batali nalabo labagadza bantfwana bayakhutsatwa kutsi bafundzise bantfwana kutsi bacaphele timo letingaba yingoti, lokufaka ekhatsi kutiphatsa lokungakamukeleki nome tento letingakamukeleki tebantfu labadzala. Kusemahlombe ebatali nalabagadza bantfwana kutsi bati kutsi bantfwababo bakuphi baphindze batsatse tinyatselo tekwenta siciniseko sekutsi bantfwababo baphephile futsi bavikelekile.

5.4. Indvuna Yetakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Teliposi, Dkt. Siyabonga Cwele, utawuba ane-Imbizo eNelson Mandela Museum eQunu, eMphumalanga Kapa kute agubhe Lusuku Lwemhlaba Lwetakhiwonchanti Tekuchumanisa Nemmango Lochumana Ngelwatiso mhla ti-17 Inkhwekhweti 2015. Lomcimbi wentelwa kutsi kukhutsatwe bantfu kutsi basebentise kakhulu tebuchwepheshe ekutfutfukiseni timphilo tabo.

Indvuna itawuchaza imininingwane kutsi hulumende wentani ngekusebentisa buchwepheshe kute kwentiwe ncono kuletfwa kwetinsita kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu labo labahlala etindzaweni tasemaphandleni. Le-Imbizo itawubanjwa ngekuhlanganyela naHulumende weSifundza saseMphumalanga Kapa, baholi bendzabuko kanye Nenkhundla yaseNingizimu Afrika Yetekuchumana. Njalo ngemnyaka, mhla ti-17 Inkhwekhweti kugujwa kusayinwa kwekucala kwe-International Telegraph Convention kanye nekusungulwa kweNyonyana Yemave Emhlaba Yetekuchumana.

Inhloso yalomcimbi kucaphelisa bantfu kutsi kusetjentiswa kwe-Inthanethi kanye nalolunye lwatiso nalobunye buchwepheshe betekuchumana kungaletsa emimangweni nakutemnotfo, kanye netindlela tekuvala ligebe ledijithali.

6. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

6.1. Adv Motlatjo Josephine Ralefatane njengaSihlalo weBhodi ye-zaDNA.
6.2. Dkt. Thomas Kwadwo Gyedu-Ababio njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO) we-Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency.
6.3. Dkt. GV Andrews njengeSikhulu Lesisetulu Setemisebenti: Litiko Letemphilo.
6.4. Mnu. NM Ratshoma njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG) Lenchubomgomo Yetemnotfo: Temafa Avelonkhe.
6.5. Mnu. KG Sukdev njengeMphatsi Lomkhulu (i-CEO) ye-Ejensi Yekuphatsa Tetimphesheni Tahulumende.
6.6. Mnu. AD Mogajane njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele Wetetimali Tahulumende: Temafa Avelonkhe.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore