IsiTatimende somhlangano weKhabinethi wamhlana ali-13 kuMrhayili wee- 2015

1. Iindaba eziqakathekileko zebhoduluko

1.1. UMengameli uJacob Zuma uzakudosa phambili umnyanya wokugidinga iLanga le-Afrika ngaphasi kwesihloko esithi: “Siyi-Afrika – Ukuvulelwa kwamathuba wefundo namasiko ukuthoma eKapa ukufikela e-Cairo” mhla ama-24 kuMrhayili wee-2015 emacabazini we-Univesithi ye-Pitori.

Ukukhambisana nomoya weLanga le-Afrika, iKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika, khulukhulu ilutjha, ukusebenzisana ngokuqinisa ukuzibandakanya kwabo eendabeni zelizwe lethu. 

INyanga ye-Afrika ilithuba lokuphumelelisa ubunye hlangana neentjhaba zeAfrika  nabodadwethu nabanakwethu bamazwe we-Afrika abahlala ngeSewula Afrika. Ubunye bekhonthinenthi bukhanjiswa ngamahlelo weHlangano yoBunye be-Afrika ukufikelela kunembombono njengokuhlathululwa kwayo ku- Agenda yee-2063. Ikhonthinenthi, ngokuhlahlwa zizakhamuzi zayo, izakulwela ukufikelela ku-Afrika ehlangeneko, ephumelelako nenokuthula.

ILanga le-Afrika linikela amaSewula Afrika ithuba lokuzibophelela kabutjha ekusekeleni amahlelo wokungenelela kukarhulumende ukuthuthukisa i-Afrika nephasi elingcono.

Isihloko seNyanga ye-Afrika, “Siyi-Afrika”, kusitatimende esimemezela nesigidinga ukuzikhakhazisa nesifaka hlangana boke abadlalindima. Kulibizelo lokobana abantu neenqhema zayo yoke imikhakha zihlanganyele ejimeni lamatjhuguluko.

1.2. IKhabinethi yemukela ii-jima le--Operation Fiela/Reclaim 2015, elilihlelo elimikhakhaminengi eliragwa minyango yombuso ehlukileko ukuqinisekisa ukuthotjelwa kwemithetho nemileyo elawula umphakathi wethu.

Umsebenzi lo unqophe ukuqalana nobulelesi beenkhali ezingekho emthethweni, iindawo zeendakamizwa, iinqhema zokuthengisa umseme nezenzo zoke zokuphulwa komthetho.

IKhabinethi iyabuyelela kobana ijimeli alikanqotjhiswa ebantwni abamaphandle, kodwana ebulelesini obungaphakathi kwelizwe obuvezwe kukhulumisana nemiphakathi. IKhabinethi iphikisana nezwangobatjho yokobana ijimeli linqotjhiswe ebantwini abamaphandle.

Njengelizwe elizikhakhazisa ngomThethosisekelo okhamba phambili notjhaphulukileko ephasini loke, siphuma phambili ngeeendaba zamalungelo wabantu, ngalokho-ke angeze saphasisa ijima elizokuhlukumeza amalungelo wobuntu wanofana bobani namkha iinqhema.

IKhabinethi iyathaba ngeragelophambili elenziwe nge-Operation Fiela, selokhu lathonywa kubenokubotjhwa kwabantu emajimeni ahlukileko eendaweni ezirhagele ngobulelesi ngelizweni. IKhabinethi yemukela indlela umphakathi osebenzisana nesipholisa ekuqinisekiseni kobana boke abantu baphephile ngelizweni.

IJimeli, eliqinisa ukulwisana nobulelesi, lisiza ukuphumelelisa iSewula Afrika ephephileko nevikelelkileko.

IKomiti yaboNgqongqotjhe etjheja zokuFuduka izakukhulumisana nabosoondaba ngomsebenzayo, kufaka hlangana ne-Operation Fiela.

2. Ukuphunyeleliswa kwamaHlelo karhulumende aqakathekileko

2.1. IKhabinethi yemukela izabelomali zeminyango ehlukileko begodu ithabela imibiko edephileko enikelwa bongqongqotjhe ngeragelophambili abalenzileko ekuthuthukiseni amaphilo wabantu.  Imibiko le inabele nemahlelweni weminyango yabo emnyakeni lo weemali.

2.2. IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kwe-Moetapele Initiative yomNyango wezangeKhaya e-Ofisini lawo le-Edenvale  mhla ali- 12 kuMrhayili  2015. Umzamo lo unqophe ukutjhugulula amanye ama-ofisi abe‘ma-ofisi wesimanje’ njengeendawo ezihle zokusebenzela. Lokhu kuzakusiza ukunikelwa kwezenzelwa eziqakathekileko kumaSewula Afrika kobana bakghone ukufumana izenzelo zikarhulumende ngefanelo.

2.3. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwamathomo kawaboNongorwana bokuFuduka beSewula Afrika bokuhlonipha abafuduki abaveleleko ngeSewula Afrika namaSewula Afrika asebenza emazweni we-Afrika. IKhabinethi ikhombela imiphakathi ukukhetha labo abasibonelo sokwamukela umoya woBuntu begodu bazimisele ukuthuthukisa ikhonthinenti ngokusebenzisa iposommoya: samigrantawards@dha.gov.za

Ukuphakanyiswa kwamagama kuvalwa mhla ama-20 kuMrhayili wee-2015 abathumbileko bazakumenyezelwa ngeLanga le-Afrika (mhla ama-25 kuMrhayili). Eminye yemikhakha ekarisa khulu yabonongorwana laba kuzakuba kuhlonipha umphakathi weSewula Afrika ophumeleleko ekwamukeleni abantu abamaphandle hlangana nawo nokuhlalisana nabo ngokuthula.

2.4. IKhabinethi yemukela ukusatjalaliswa kwama-ofisi abomakhambangendlwana bamatleyimu wenarha ngelizweni mazombe ukusiza boke abantu abalungelweko ukufaka amatleyimu wenarha. Lokhu kungezelela ama-ofisi ali-14 asele akhona eemfundeni zoke.

Umsebenzi lo uyingcenye yezokuthintana ngelizweni mazombe ukuphumelelisa umThetho oKhitjelelweko wamaLungelo weNarha wee-2014, owatlikitlwa nguMengameli uZuma. UmThetho oKhitjelelweko wokuBuyiselwa kweNarha uqalelela ukubuyiselwa kwenarha ngokulinganako ebantwini nemiphakathini eyamukwa amalungelo wobunini benarha ngemva kwamalangala ali-19 kuMgwengweni 1913.

Woke amaSewula Afrika alungelweko adlulelwa sikhathi sangaphambilini samhla ama-31 kuNobayeni we-1998 kobana kungezelelwe isikhathi ukufikela mhla ama-30 kuMgwengweni 2019.

2.5. IKhabinethi yemukela umhlangano kaNgqongqotjhe weZenjiwa nabajameli bamabubulo weemayini nabadlalindima ukukhulumisana ngomphumela womBiko wokuHlahluba weTjhatha yeeMayini yee-2014. Umbiko lo utjhejisisa iragelophambili yamaphuzu aqakathekileko weTjhatha yeeMayini.

ITjhatha yeeMayini yatlanywa ngomnqopho wokukhuthaza i-ajenda yamatjhuguluko emkhakheni welizwe womnotho oqakatheke khulu. Amaphuzu atjhejwako kunqotjhwe ukulungisa ukungalingani kwakade ekwabelaneni umnotho nabantu abagade badinywe amathuba nokuthuthukiswa kwephiko lokuqatjhwa kwabantu nobunini beemayini. 

3. Iinqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

3.1. IKhabinethi iphasise ukubanjwa komMhlangano wama-25 woMkhandlu weenTjhaba wokuPhepha kweenTimela ozokubanjwa mhla amaNe ukuya nakaliThoba kuSewula  wee-2015 ozokubanjelwa e-Sandton International Convention Centre, ngeJwanasbhege. Iforamu yeentjhaba le ihlanganisa abosolwazi beentjhaba bezokuphepha eentimeleni ukwabelana ngelwazi, ilemuko, iimfundo neendlela engcono yokuthuthukisa ukuphepha eentimeleni.

Ukubanjwa komhlangano lo kunekghonakalo yokudosa ukutjalwa kweemali kwamazwe wangaphetjheya, okuzakukhulisa umnotho kurhabise ukuthuthukiswa komthangalasisekelo. Lokhu kukhuthazwa kutjala kweSewula Afrika emkhakheni wokukhanjiswa kwepahla ngesporo, esele kwenze ilizwe lathandwa batjaliimali.

3.2. IKhabinethi iphasise kobana iTjhatha yeenThuthi zeManzini yethulwe ngePalamende kobana wamukelwe. Lesi sivumelwano seentjhaba esilungelelanisa imithethomgomo, ukuphumelelisa iinthuthi zamanzi. Kuzakukhuthaza ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika nokuhlanganisa ukuhlangana ngezomnotho nehlalakuhle kukhonthinenthi.

3.3. IKhabinethi iphasise ukwethulwa kwesiKhibelelo sesiVumelwano seHlangano yeenTjhaba yezokuThintana ngemiTato (i-ITSO) ngePalamende kobana sitjhejwe. I-ITSO iyihlangano yaborhulumende eqinisekisa kobana i-Intelsat Ltd, eyikhampani elawula ama-satellite, inikela iinsetjenziswa zokuthintana emphakathini – ukufaka hlangana iphimbo, idatha nevidiyo – ngokungabandlululi.

Isikhibelelo lesi sivikela ukusebenza kwasafuthi kwe-Common Heritage of Parties, nokuqinisekisa ukuragela phambili nokuthintana kwephasi nge-inthanethi. Ukuphasisa isivumelwano lesi kusidingoqangi kuSewula Afrika ebujameni beentjhaba ukufaka isandla ekwenzeni iphasi elingcono nokuthuthukiswa kwe-Afrika.

4. Ubujamo beKhabinethi eendabeni zanje

4.1. IKhabinethi iyatlhuwa ngokudlula ephasini kwesiThwalandwe, uDorh. Ruth Segomotsi Mompati begodu idlulisa amezwi wokutjhiriya emndeninakhe nebanganini. UDorh. Mompati wanikela ipilwakhe emzabalazweni wekululeko wazibandakanya emajimeni amanengi kufaka hlangana iMatjhi eyabamlando yaboMma ngoRhoboyi 1956.

Ngomnyaka we-1954, wazihlanganisa ne-African National Congress (i-ANC) wakhethelwa eKomitini eKulu yeNarha (i-NEC) ye- ANC Women’s League. Waya ekudingisweni ngomnyaka we- 1962 lapho abandulelwa ipi khona wabanesikhundla sikanobhala nehloko wesiqhema sabomma  ku-ANC e-Tanzania.

Njengomjameli omkhulu we-ANC e-United Kingdom wabayingcenye yabajameli eyabamba imikhulumiswano norhulumende wangaphambilini weSewula Afrika e-Groote Schuur ngo-1990. NgoRhoboyi we-1992, wethula ikulumo ngaphambi kweKomiti eKhethekileko yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko elwisana neBandlululo  (i-UN) ngeendaba zabomma. Ilangelo lamenyezelwa yi-UN njengeLanga leenTjhaba lokuBumbana naboMma beSewula Afrika.

Njengesisebenzi sabantu samambala, wadlala indima eqakathekileko ekuthuthukiseni ilizwe lekhethu njengeLunga lePalamende, umsebenzeli wabantu wamambala weHlangano, umzenda weSewula Afrika e-Switzerland ukusukela ku-1996 ukufikela ku-2000 nokuba nguMeyara we-Vryburg (e-Naledi) eTlhagwini Tjhingalanga.

Wanikela ipilo yakhe ekululekweni yelizwe lekhethu watjengisa ukuzimisela okunganakuzaza ukusebenzela abantu bekhabo.

4.2. IKhabinethi iyatlhuwa ngokudlula ephasini kwaka-Lieutenant General Bongani Isidore Mbatha begodu idlulisa amezwi wokutjhiriya emndeninakhe nebanganini.

U-General Mbatha wazihlanganisa nomKhonto we Sizwe, iphiko lezepi le-ANC ngomnyaka we-1978 wasebenza eenkhundleni ezihlukileko nokuba yihloko yezeensetjenziswa.

Ngo-1994, u-General Mbatha wafakwa kusiJoni sokuVikela seSewula Afrika (i-SANDF) lapho abandulwa khona ngokuzeleko emikhakheni ehlukileko.

Wakhuphuka neenkhundla ku-SANDF, aphethe iinkhundla ezihlukileko wagcina sele angu-Lieutenant General wezeensetjenziswa ngo-2014, isikhundla asiphathe bewadlula ephasini.

5. Iminyanya ezako

5.1. UMengameli uZuma uzakukhambela ukubekwa ngokomthetho kweKosi yesitjhaba samaXhosa, uNdabezitha, iKosi  uMpendulo Calvin Sigcawu (Ah! Zwelonke) esiGodlweni seNqadu e-Willowvale, ePumalanga Kapa mhla ali-15 kuMrhayili 2015.

IKhabinethi ithokozisa iKosi uSigcawu ekubekweni kwakhe begodu izakuthabela ukusebenzisana nobukhosi bamaGcaleka ekwakheni imiphakathi yemakhaya ephumelelako, elinganako neziphilisako.

5.2. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa lizakukhambela iNdaba yokuJanyiselelwa kweeNdlana zamanzi ezakuba mhla ali-15 kuMrhayili wee-2015 ngaphasi kwesihloko esithi: “Akusi yindaba yokukhanjiswa kwesila ngamanzi kwaphela”. INdaba le izakunikela ithuba kabanikeli ngeensiza itheknoloji ejamiselela ukukhanjiswa kwesila.

5.3. UMnyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle, ngokutjhebisana ne-Ejensi yeeMbonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende yeSewula Afrika ne-Ejensi yokuThuthukiswa kweliZwe uzakuhloma iVeke yokuVikelwa kwabeNtwana e-Franklin Sports Ground e-Kokstad, KwaZulu-Natal mhla ama-25 kuMrhayili wee-2015 ngaphasi kwesihloko esithi: “ukuSebenzisana ukuvikela abantwana”. Umnyanya lo uzakuphela mhla ama-31 kuMrhayili wee-2015 eGauteng.

Ijima lokuyelelisa leli linqophe ukuhlanganisa woke amaziko womphakathi kobana atlhogomele avikele abentwana. Ngaphezu kwalokho, linqophe ukwenza abantu abadala nabentwana kobana bayelele ivikelo lomthetho umntwana analo ngaphasi komThethosisekelo, imithetho, imithethomgomo namathuluso weentjhabatjhaba.

IKhabinethi ibawa ababelethi nabatlhogomeli babentwana kobana babeke ukuphepha kwabentwana babo phambili                                                         begodu baqinisekise bona batlhogonyelwe babantu abadala abangakghona ukuziphendulela.   Ababelethi nabatlhogomeli bayakhuthazwa bona bafundise abentwana kobana kufanele bayelele ubujamo obunekghonakalo yobungozi, ukufaka hlangana ukuziphatha nezenzo ezingamukelekiko zabantu abadala. Kumsebenzi wababelethi nomtlhogomeli kobana bahlale bazi kobana abentwana babo bakuphi begodu bathathe amagadango afaneleko wokuqinisekisa ukuphepha nokuvikeleka kwabo.

5.4. UNgqongqotjhe wezokuThintana nemiSebenzi yePoso, uDorh Siyabonga Cwele, uzakubiza Imbizo e-Nelson Mandela Museum eQunu, ePumalanga Kapa ukugidinga iLanga lezeThungelelwanommoya neLwazi leHlangano yePhasi  mhlana ali-17 kuMrhayili 2015. Umnyanya lo ubanjelwe ukukhuthaza abantu kobana basebenzise ithekhnoloji ukuthuthukisa amaphilo wabo.

UNgqongqotjhe uzakunikela imininingwana ezeleko kobana urhulumende wenzani ukusebenzisa ithekhnoloji ukuthuthukisa ukulethwa kwezenzelwa kiwo woke amaSewula Afrika, khulukhulu kilabo abahlala eendaweni zemakhaya. Imbizo izakubanjwa ngokuHlanganyela noRhulumende wesiFunda sePumalanga Kapa, abadosiphambili bendabuko kunye neForamu yezokuThintana yeSewula Afrika. Qobe mnyaka mhlana amalanga ali-17 kuMrhayili kuba liTshwayo lesikhumbuzo sokutlikitla isiVumelwano sokuThoma seThelegrafu yeenTjhabatjhaba nokwakhiwa kweBumbano lezeThungelelwanommoya leenTjhabatjhaba.

Umnqopho womgidi lo kusiza ukuyelelisa ngekghonakalo lokobana ukusetjenziswa kwe-Inthanethi nelinye ilwazi kunye netheknoloji yezokuthintana kungahlanganisa imiphakathi neminotho, neendlela zokuvala ukuhlukana ngokwedijithali.

6. Ukuqatjhwa

Ukuqatjha koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana ngomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

6.1. U-Adv Motlatjo Josephine Ralefatane uSihlao weBhodi ye- .zaDNA.
6.2. UDorh. Thomas Kwadwo Gyedu-Ababio umPhathi oyiHloko (i-CEO) ye-Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency.
6.3. UNom. Dr GV Andrews umPhathi oyiHloko yemiSebenzi: umNyango wezePilo.
6.4. UNom. NM Ratshoma iSekela likamNqophisi maZombe (i-DDG) womThethomgomo wezoMnotho: IPhiko leeMali leliZwe Loke.
6.5. UNom. KG Sukdev yi-CEO ye-Ejensi yezokuPhathwa kweeMali zomHlalaphasi zomBuso.
6.6. UNom. AD Mogajane njenge-DDG yeeMali zomBuso: IPhiko leeMali leLizwe Loke.

Imibuzo: Mma Phumla Williams (UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore