Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhlaka-18 Indlovana 2015

1.1. Kufezekiswa kweTinhlelo taHulumende Letibalulekile

IKhabhinethi yemukele Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) yaMengameli Jacob Zuma, lokuyinkhulumo lenikete Bahlali baseNingizimu Afrika lekuva ngeLuhlelo Lwekusebenta lwaHulumende. Hulumende ubita bonkhe badlalindzima eliveni lonkhe kutsi Babambisane eluhlelweni lwemaphuzu layimfica ngenhloso yekutsi kuvuswe intfutfuko kuvulwe nemisebenti. Kute kucinisekiswe kutsi bahlali baseNingizimu Afrika baluvisisa kahle Luhlelo Lwekusebenta lwahulumende, kwentiwe taba tekwatisa tangemuva kwe-SoNA ngenhloso yekuniketwa lwati mayelana netimemetelo letentiwe nguMengameli. Loku kufaka ekhatsi tinkhulumo NebeTindzaba lokwentiwa Ticheme teTindvuna letibanjwe kusukela mhla ti-15 kuya kumhlaka ti-24 Indlovana 2015.

Ngetulu kwaloko, Inkhulumomcombelelo yanga-2015/16 lehlelelwe mhla ti-25 Indlovana 2015 lutawunika emazwibela ekwabiwa kwetinsita etinhlelweni tahulumende letehlukene njengobe kugcizelelwe nguMengameli.

IKhabhinethi ihlaba kutiphatsa ngekungalawuleki nangalokungahambisani nendlela yekutiphatsa ephalamende lokwentiwe ngeMalunga ePhalamende latsite ngesikhatsi sekuVulwa kwePhalamdende.

Kuyadvumata kutsi lamalunga lakhetfwe kutsi amele ummango akhetse kungahloniphi kutinikela nekuhlupheka lokwentiwe kute kutfolakale lentsandvo yelinyenti letfolwe kamatima.

1.2 IKhabhinethi yatiswe ngenchubekelembili leyentiwe ngetemnotfo taselwandle i-Operation Phakisa. Sigaba sekuhlela sentiwa e-Durbani ngaKholwane nangeNgci 2014 lesaholela eluhlelweni lolwehlukaniseke ngetigatjana letilawulekako tekukhuliswa kwetemnotfo waselwandle. I-Operation Phakisa nyalo seyiungene esigabeni sekutsi yetfulwe, lokufaka ekhatsi kubeka liso kanye nekuphatfwa kwekwetfulwa kwemklamo.  Setisunguliwe tinhlaka tekwetfulwa kwalomkhankhaso kantsi netindlelalisu tekubeka liso nekutfutfukisa kanye netinhlelo wendlulisela sekukhona.

Kuphindze kwaba nekwatisa lokwentiwe nge-Operation Phakisa yesibili lobekuholwa Litiko Letemphilo, lokugcile Ekufezekisweni nasekuPhatfweni kweMtfolamphilo Lokuhlosiwe lokuchubekako nalokwetfulwa nguMengameli mhla ti-18 kuLweti 2014.

1.3 IKhabhinethi ivume Indlelalisu Yavelonkhe Yetemphilo Tetemacansi Nekutalana Kwalabasesigabeni Sekutfomba kanye neLuhlaka Lwemalungelo.   Lendlelalisu igcile ekuchubekiseleni embili nasekutfutfukiseni imiphumela yetemphilo lapho tetemphilo tekuya emacansini kanye nekutalana kwalabasebasha kuyintfo lebalulekile. Lendlelalisu itawuphindze icinisekise kusebentisana, kubambisana lokwentiwe ncono kanye nekuhambisana neluhlelo lwahulumende, ummango kanye nebalingani lasebavele basebenta emkhakheni wetemphilo yetemacansi nekutalana kwalasebasesigabeni sekutfomba. Likomiti letiNdvuna leNchubomgomo yeBantfu litawubuka jikelele kwetfulwa, kubekwa liso kanye nekuhlolwa kwaleNdlelalisu.

1.4 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweluhlaka lweNchubomgomo Yekutfutfukiswa Kwebantfwana kuGazethi yaHulumende. Loku kuyincenye yeLuhlelo Lwekusebenta lwaseNingizimu Afrika Loluhlanganisile Lwekutfutfukiswa Kwebantfwana – Kuchubekela embili 2013-2016, lolwavunywa yiKhabhinethi mhla ti-18 Inyoni 2013. Lenchubomgomo iniketa luhlaka lwekutiphendvulela kwahulumende lokuniketa umgodla lophelele welizinga letinhlelo tekuTfutfukiswa Kwebantfwana letitawutfolakala yonkhe indzawo nanga lokwenele nasesedvute kute bonkhe bantfwana batewutsakasela litfuba lelilinganako bakwati kufinyelela kulo.

Lenchubomgomo iphindze yetfule tinhlelo letinyenti letinsha kute kuvaleke emagebe labonakele etinhlelweni letikhona njenganyalo ikakhulukati etinsukwini tekucala leti-1 000 emphilweni yemntfwana.

IKhabhinethi iphindze yavuma kusungulwa kweLikomiti letiNdvuna (i-IMC), lelitawucinisekisa indlela levakalako nalehambisanako. Sihlalo walelikomiti kutakuba yiNdvuna Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle.

1.5 IKhabhinethi ivume kukhishwa kweLuhlaka Lwekucala lwembiko Welive Wetikhatsi Letitsite  lomayelana neNgcungcutsela Yamhlabuhlangene (i-UN) ngemaLungelo eBantfu Labaphila Nekukhubateka, kute ummango uphawule ngawo tinsuku leti-20. Lombiko uhlanganisa sikhatsi kusukela kuMabasa 2012 kuya kuNdlovulenkhulu 2013.

1.6 IKhabhinethi ivume kutsi iNingizimu Afrika ibambe lichaza eMnyakeni Wemave Emhlaba weLibalave nga-2015 na-2016 ngekutsi kuhlelwe imicimbi ezingeni lavelonkhe ngenhloso yekwenyusa lizinga lekwati ngelibalave kanye nekukwati kufundza nekubhala eNingizimu Afrika. Emabalave asita ekuvisiseni ngetinkinga kanye nalokungenteka, lokunjengekuniketela ngetindlu, kusimamiswa kwetimbiwa, kusingatfwa kwetingoti kanye nekuchutjwa ngesikhatsi nangalokuphelele kwesakhiwonchanti setekutfutsa. Kuvisisa lwati lwendzawo kunemtselela ekuhleleni nasekutsatfweni kwetinchumo tekutfutfukisa iNingizimu Afrika.

2. Tincumo teKhabhinethi Letibalulekile

2.1 IKhabhinethi ivume Sicondziso sekwetfulwa kwemakhono lokweyeme eluhlolweni kwemalunga eTinhlelo Tebaphatsi Labasetulu (i-SMS), lesikhishwe ngekweSehluko 4 Incenye II (d) kanye nangekweSehluko 4, Incenye VI yeMitsetfotimiso Yemisebenti Yahulumende, 2001.

Lesicondziso lesichitjiyelwe sitfutfukisa kutatisa lokutimele kwemagebe latfutfukisako emalunga e-SMS, kwetfule kusetjentiswa kwemisebenti yalabaceceshekile kuphindze kunikete umkhombandlela wekutsi ematiko angayisebentisa kanjani imiphumela yeluhlolo lwemakhono ngekuhambisana nato tonkhe letinye tinhlelo tekuheha nekukhetsa.

2.2 IKhabhinethi ivume kubanjwa Kweliviki Lwembizo Lwavelonkhe kusukela mhla ti-7 kuya kumhla ti-12 kuMabasa 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi “Sisonkhe sichubekisela iNingizimu Afrika embili”.

Leliviki litakuba nekungena emtini ngemuti kutfolwe lwati; luhambo lwekuvakasha nome imiklamo yekuvakasha; tinkhulumiswano nebadlalindzima; kukhulumisana nemmango; kanye nekukhulumisana nebemabhizimisi kanye netekuchumana nemmango. Loku kuniketa labaphetse inkhundla yekuchumana ngco neBahlali baseNingizimu Afrika, bativele ngekwabo tintfo letitsintsa ummango baphindze babeke liso kunchubekelembili yetinhlelo tahulumende.

3 Imitsetfosivivinywa

3.1 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweluhlaka lweMtsetfosivivinywa Wekuvikela, kuKhutsata, kuTfutfukisa, nekuPhatfwa kweTinhlelo teLwati lweNdzabuko kuGazethi yaHulumende nangeluhlelo lwekuchumana nemmango. Inhloso lenkhulu yaloMtsetfosivivinywa kuchuba kuvikelwa kweLwati lweNdzabuko lolumayelana nalolunebuniyo bemimango yendzabuko neyendzawo eNingizimu Afrika. Ichuba kulungiswa kwemalungelo netinzuzo lebetincishwe imimango yemdzabu kanye neyendzawo.

3.2 IKhabhinethi ivume kushicilelwa kweMtsetfosivivinywa Wekulawulwa Kwetibhamu Lochitjiyelwe, 2015 kuGazethi yaHulumende kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinywa uchibiyela uMtsetfo Wekulawulwa Kwetibhamu, 2000 uphindze uphendvule kuMbononchanti weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe ngekufuna kwenta ncono luhlaka lwemtsetfo lolutawusingatsa tibhamu. Kulawula kwetibhamu kuyincenye lebalulekile yendlela yahulumende yekulwa nebugebengu.

4 Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1 IKhabhinethi icela imimango kanye netinhlangano letihlelekile kutsi tisebentisane nahulumende, ngaphasi kwebuholi beNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, kute kucinisekiswe kutsi tinsayeya takaMalamulele eLimpopo tiyasonjululwa. IKhabhinethi ihlaba kutsikanyetwa kwekufundza lokwentiwe ngemacembu latsite kute avakalise tikhalo tawo. Loku kuncishe bantfwana lilungelo labo lemfundvo kwaphindze kwavimbela nalabanye lilungelo lekubhalisela luhlolo lwabo lwekuchibiyela lweLibanga 12. Kusungulwa kwamasipala wakaMalamulele kumele kwentiwe ngekulandzela umtsetfo njengobe kubeke Libhodi Lekuklanywa Kwetindzawo.

4.2 IKhabhinethi ihlaba kuhlaselwa kwebantfu bekufika njengesento sebugebengu iphindze ibeke kutsi tikhungo tetemtsetfo ngete tangabata kutsatsa tinyatselo leticinile leticondziswe kunome ngubani lotfolakala aphehla ludlame lolunjalo. Akukho simo sekuhlupheka nekunganeliseki lesivuna sento sebugebengu lesihambisana naloku kuhlasela. INingizimu Afrika ingulelinye lemave lasayina Sivumelwano sase-Geneva mayelana nebakhoseli kantsi futsi itibophelele ekuvikeleni bonkhe bahlali bakulamanye emave labakulelive. Njengalelinye live lelasayina leSivumelwano nanjengelive lelihlonipha emalungelo eluntfu, sitawuvikela emalungelo lasisekelo awo wonkhe umuntfu lokulelive, kufaka ekhatsi bantfu bekufika.

4.3 IKhabhinethi ivume kwetfulwa ePhalamende kweSivumelwano Sekusungula Sivumelwano kanye Neluhlelo Lwesikhashana Lwesilulu se-BRICS mayelana neLibhange Lelisha Lentfutfuko. Loluhlelo Lwesikhashana  Lwesilulu lusungulwa kute lubukane nencindzetelo yekukhokhelwa kwebalansi yesikhashana. Ngetulu kwaloko, lutakuba yindlela levimbako letawusita emave e-BRICS kutincindzetelo tesikhashana tekuphelelwa yimali, lunikete kwesekela luphindze lucinisekise kuphepha kwetetimali temave emhlaba.

4.4 IKhabhinethi yatiswe ngekuniketelwa kwetintsambo tekuba nguSihlalo wencenye yeNingizimu Afrika kuMkhandlu Wetemabhizinisi e-BRICS kusukela kuMnu. Patrice Motsepe kuya kuMnu. Brian Molefe. UMnu. Motsepe bekangusihlalo lowabekwa wencenye yeNingizimu Afrika kanye neMkhandlu we-BRICS yonkhe. Ngesikhatsi sakhe, uMnu. Motsepe waphumelela ekusunguleni lomtimba lobalulekile njengencenye lebalulekile yemsebenti we-BRICS kantsi futsi uphindze waba ngusihlalo losebente kahle kakhulu. IKhabhinethi ibonga uMnu. Motsepe ngekusebenta kwakhe iphindze ifisele uMnu. Molefe lokuhle njengobe atsatsa lomsebenti lobaluleke nakangana.

4.5 IKhabhinethi idvumisa licembu leSive Lekhilikithi ngekudlala kahle emcudzelwaneni weNdzebe Yemhlaba Yekhilikithi iphindze ibafisele lokuhle njengobe live lonkhe libesekela kulomchudzelwano lochubeka e-Australia nase-New Zealand.

4.6 IKhabhinethi ihalalisela umdlali wemtjingo Wouter Kellerman lohlabene ngeMklomelo i-Grammy ku-albhamu lesembili yesikhatsi sanyalo. UMnu. Kellerman urekhode i-Winds of Samsara kanye nemcambi wase-INdia Ricky Kej, lokubente batfola umklomelo ngekubambisana kwabo.

4.7 IKhabhinethi yendlulisela kubonga kwayo kubo bonkhe basebentisi bagezi ngekusabela elubitweni lwekunciphisa kusetjentiswa kwagezi. Luhlelo lwekubukana netinsayeya tagezi lusembili eluhlwini lwetintfo lokumele kubukanwe nato. Licembu Lelikhetsekile Lekubukana Nalokuphutfumako lelasungulwa yiKhabhinethi ngeNgongoni 2014 leliholwa Lisekelamengameli Cyril Ramaphosa liyanonopha ekwetfulweni kweluhlelo lwemaphuzu lasihlanu kute kuguculwe lesimo lesikhona njenganyalo.

4.8 IKhabhinethi ihlanganyela naMengameli Zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto emndenini nakubangani bembhali lolichawe wemibhalo weSibhunu Professor André P. Brink. Utawukhunjulwa njengalomunye webabhali labasembili beSibhunu lowasebentisa siphiwo sakhe sekubhala kutsi aphikisane nahulumende welubandlululo.

5 Imikhosi letako

5.1 IKhabhinethi igcizelela elubitweni lwaMengameli Jacob Zuma lwekutsi onkhe emacembu eLesotho atiphatse ngendlela letakwenta kutsi kube nesimo lesivumela kutsi kubanjwe lukhetfo lolunekuthula, lolwetsembekile, lolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi, ngaleyo ndlela lolutakube luveta timfuno tebantfu.

IKhabhinethi iphindze yendlulisela kutsembela kwayo emsebentini wekuchumanisa lochubekako weLitsimba Letingcapheli te-SADC ngaphasi kwebuholi beLisekelamengameli Ramaphosa.  Njengencenye yetincumo Tetinhloko Temibuso Nabohulumende be-SADC Troika, iNingizimu Afrika itawudlala indzima yayo ngekuhola nekuba yincenye yeTingcapheli Telukhetfo te-SADC eMbusweni waseLesotho, elukhetfweni loluhlelelwe mhla ti-28 Indlovana 2015.

5.2 Umkhuti Lomkhulu Wetekuvikela taseNingizimu Afrika, Mengameli Jacob Zuma utawuba sikhulu lesiphetse umsebenti ngeLusuku Lwekugubha Umkhosi Wemasotja ngaphasi kwengcikitsi letsi “Umkhosi wetekuvikela loceceshiwe nalonelikhono webantfu baseNingizimu Afrika” mhla ti-21 Indlovana 2015, e-Potchefstroom, eNyakatfo Nshonalanga. Lusuku Lwemabutfo Etekuvikela lugujwa linyaka yonkhe kuhlonipha emadvodza nebafati labambatsa iyunifomu labasebentela live ngekutsi bangaticabangeli bona kepha bacabangele sive ekhaya nangesheya.

5.3 IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bacashi labahambisene neMtsetfo Wekulinganisa Ematfuba Ekucashai (i-EE) kutsi bangenele Umklomelo Wekulinganisa Ematfuba Ekucasha 2015 ngembi kwelusuku lwekuvala lwamhla ti-13 Indlovulenkhulu 2015.

Lomcimbi lobanjwa Yikhomishini Yekulinganisa Ematfuba Ekucasha, ubonga bacashi labetfule tindlelalisu leticinisekisa kulingana emsebentini kanye nekwehlukana, kube kucedza tonkhe tindlela letibandlulula ngalokungakafaneli.

5.4 INdvuna Yetekuvakasha Derek Hanekom itakwetfula inkhulumo yekuvula eMihlanganweni ye-Afrika letawubanjelwa e-Sandton Convention Centre kusukela mhla ti-23 kuya mhla ti-25 Indlovana 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuchubekisela embili i-Afrika Ngekubambisana”.  Lona ngumbukiso wetekuhwebelana weSikhungo Sengcungcutsela Yavelonkhe yaseNingizimu Afrika, lohlanganisa ndzawonye bakhangisi base-Afrika kanye nebatsengi bemave emhlaba.
   
5.5 IKhabhinethi ivume kubanjwa yiNingizimu Afrika kweMhlangano Wetemnotfo Wemave Emhlaba (WEF) – e-Afrika (i-WEF-Africa)_, e-Cape Town International Convention Centre (i-CTCC) kusukela mhla ti-3 kuya mhla ti-5 Inhlaba 2015. Ingcikitsi kutakuba ngulena letsi “Kudzala Nanyalo: Kucabanga kabusha likusasa le-Afrika”. I-WEF-Africa ingumhlangano wetemnotfo lobukene nalesifundza loniketa litfuba kubemabhizinisi nakubasisitimali bendzawo nebesifundza labanenshisekelo yalesifundza, kutsi babelane baphindze babuke kusebentisana nabohulumende lokungaba khona.

Umhlangano we-WEF-Africa utawuniketa iNingizimu Afrika litfuba lelengetiwe lekutindzakanya ngemandla kanye nekuheha baholi base-Afrika, bemave emhlaba kanye nabosomabhizinisi besifundza ngekungenelela lokungaba khona lokutawuhlanganisa sifundza kuphindze kutfutfukise iNingizimu Afrika kanye nesifundza.

6 Kubekwa etikhundleni

IKhabhinethi ivume kucashelwa etikhundleni lokulandzelako lokuncike ekucinisekisweni kweticu temfundvo kanye nebumsulwa lobufanele:

6.1 Kwelulwa ngeminyaka lemitsatfu kwenkontileka yaDkt. Mphathi Philemon Mjwara njengeMcondzisijikelele: Litiko Letesayensi Nethekhinoloji

6.2 UMnu. Pule Godfrey Selepe njengeMcondzisi jikelele: Litiko Letekutfutsa

6.3 Lincusa Nonceba Nancy Losi-Tutu njengeLisekela Lemcondzisi jikelele: Protocol  DIRCO

6.4 Umkhandlu Wekubika Ngemazinga Etetimali:
a) Mnu. Suresh Kana (Sihlalo, uyaphindvwa kukhetfwa);
b) Nks. Christine Ramon (uyaphindvwa kukhetfwa);
c) Mnu. Johan Brink (uyaphindvwa kukhetfwa);
d) Mnu. Garth Coppin (uyaphindvwa kukhetfwa);
e) Mnu. Bruce Mackenzie (uyaphindvwa kukhetfwa);
f) Mnu. Khaya Dludla (uyaphindvwa kukhetfwa);
g) Mnu. Dumisani Manana (uyaphindvwa kukhetfwa);
h) Nks. Dawn Earp (uyaphindvwa kukhetfwa);
i) Nks. Naidene Ford-Hoon (uyaphindvwa kukhetfwa);
j) Nks. Kim Bromfield (uyaphindvwa kukhetfwa);
k) Adv Rory Wayne Voller;
l) Nks. Matshepo Faith More;
m) Nks. Anuradha Sing; kanye
n) Nks. Tania Wimberley.

6.5 Mnu. Coceko Bambihlelo Johan Pakade njengeSikhulu Sesigungu se-Sikhwama Sekutfutfukisa Lesitimele.

Imibuto ingacondziswa ku:  Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi) ku-083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore