ISitatimende Somhlangano WeKhabinethi Wamhlana ali-18 kuMhlolanja 2015

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende aQakathekileko

1.1. IKhabinethi iyayamukela iKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA) kaMengameli u-Jacob Zuma, yona enikele amaSewula Afrika ithuba lokuzwa iHlelo lokuSebenza likaRhulumende. URhulumende umema boke ababelani kilo loke ilizwe ukuthi baSebenzisane ehlelweni lamaphuzu alithoba kobanyana kuzokuthungeleleka ihlelo lokuhlumisa umnotho nelokuvula imisebenzi. Ukuqinisekisa ukuthi amaSewula Afrika alizwa ngcono iHlelo lokuSebenza likaRhulumende, kwenziwe iindlela zokuthintana zangemva kwe-SoNA ezizakuveza imininingwana yeememezelo ezenziwe nguMengameli. Lapha-ke kubalwa imiHlangano yeeMbikiindaba yeHlanganisela yaboNgqongqotjhe ethome ukubanjwa mhlana ali-15, ezabe iyokuphela mhlana ama-24 kuMhlolanja wee-2015.

Ngaphezu kwalokho, iKulumo yeSabelo seeMali yomNyaka wee-2015/16 eyokwethulwa mhlana 25 kuMhlolanja izokuphakamisa ukwabiwa kwemithombo yeensetjenziswa emahlelweni karhulumende ahlukahlukeneko, njengoba kugandelele uMengameli.

IKhabinethi iyayisola indlela ephambene nekambiso nesiko lePalamende amanye wamaLunga wePalamende aziphethe ngayo nakuvulwa iPalamende.

Kuyadanisa ukubona ukuthi amalunga akhethwe mphakathi bona ayowujamela ePalamende akhethe ukubhica ngedaka ukuzinikela nomzabalazo owenziwako wokulwela ikululeko nentando eyatholakala nzima  kangaka le.

1.2 IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziweyi-Operation Phakisa yomNotho weLwandle. I ‘Lab’ namkha isigaba sokuhlela senziwe e-Durban ngoVelabahlinze nangoRhoboyi womnyaka wee-2014, umphumela wakhona kwaba ‘lihlelo lokuhlukaniswa komsebenzi ngeendinyana ezingaphunyeleliswa lula’ ngemininingwana yawo epheleleko, wokuhlumisa umnotho welwandle. I-Operation Phakisa nje seyingene esigabeni sokuthoma sokusetjenziswa; kilesisigaba-ke kuzokuqalwa umsebenzi wokubeka ilihlo newokwelusa ihlelo lokuthoma ukusebenzisa namkha lokuphumelelisa lelihlelo. Sezihlonyiwewe iinsetjenziswa zokuphumelelisa umsebenzi lo, ngokunjalo namahlelo wokubeka ilihlo neendlela zokudlulisela umsebenzi phambili nazo sezilungile. 

Ikhutjhiwe nehlathululo yokuthi kufuze lenziwe njani ihlandla lesibili le-Operation Phakisa elithwelwe mNyango wezamaPhilo; lelihlandla-ke lizokuqalana nehlelo i-Ideal Clinic Realisation and Maintenance, esele lithomile, elisikinyiswe nguMengameli mhlana ali-18 kuSinyikhaba 2014.

1.3  IKhabinethi iphasise iQhinga lomTlamo wezamaPhilo weLutjha kezomSeme nezeMbeleko namaLungelo eliZweni oKe.  IQhingeli liqalene nokukhuthaza nokuphakamisa imiphumela yepilo ehle, la kuqalwe khona khulu khulu ipilo ehle yelutjha kezomseme nembelekweni. Iqhingeli lizakubuye godu liqinisekise ukuthi kunokukhambisana nokusebenzisana okuhle nehlelo likarhulumende, nezakhamuzi kunye nababelani bezetuthuko esele vele basebenza ekorweni eqalelela ipilo ehle yelutjha kezomseme nembelekweni. IKomidi yaboNgqongqotjhe bomThethokambiso abahlanganyeleko ngeNani labaNtu namkha ngabaNtu abaHlala eNdaweni  ngiwo ozakuqalelela ukuphunyeleliswa, ukweluswa ngokubekwa ilihlo kunye nokulinganiswa kweQhingeli.                                                                                                                                                                  

1.4  IKhabinethi iphasise ukumenyezelwa eGazedeni yomBuso komtlolo womTlamo womThethokambiso weHlelo lokuThuthukiswa kwabeNtwana kwebuNcanini Lokhu-ke kuyingcenye yeHlelo lemiSebenzi eliLungelelweko leHlelo lokuThuthukiswa kwabeNtwana kwebuNcanini leSewula Afrika – Iragelo phambili phakathi komnyaka wee-2013-2016, eliphasiswe yiKhabinethi mhlana ali-18 kuKhukhulamungu wee-2013. UmThethokambiso lo uphethe isendlalelo sesibopho sikarhulumende sezenzelwa zakhe ezipheleleko nezezinga eliphezulu zokuThuthukiswa kwabeNtwana kwebuNcanini ezizakutholakala kizo zoke iindawo ngokwaneleko nangobuduze, kobanyana boke abantwana bazokuba nethuba lokuzithola.

Umthethokamiso lo uza nezenzelwa ezitja zokuvala iinkhala ezibonakele erherhweni lezenzelwa zagadesi, khulu khulu emalangeni ayi-1000 wokuthoma wepilo yomntwana.
IKhabinethi ibuye yavumelana nanokuvulwa kweKomidi yaboNgqongqotjhe abaHlanganyeleko, ezakuqinisekisa ukuthi kukhanjwa ngendlela elungelelana ngokuvumelana nokuzwana. USihlalo wayo kuzakuba nguNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi.

1.5  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo wokuthoma wokulingelela umbiko weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko wesiVumelwano samaLungelo wabaNtu abaKhubazekileko, kobanyana isitjhaba siwufunde, siwuzwe, bese siphefumula ngawo isikhathi esimalanga ama-20. Umbiko lo uthoma enyangeni kaSihlabantangana wee-2012 uyokuphelela kuNtaka wee-2013. 

1.6  IKhabinethi ivumele ukuthi iSewula Afrika ingenele umcimbi womNyaka weMebhe yamaZwe ngamaZwe ngomnyaka wee-2015 nangowee-2016 ngokukhwezelela imicimbi elizweni loke ngomnqopho wokuphakamisa  ilimuko lamamebhe kunye nelwazi lokwazi ukufunda eSewula Afrika. Amamebhe asiza ngokuthi umuntu akghone ukuzwisisa imiraro nalokho okungenzeka (okungakghonakala), njengokwakhiwa kweenkumba, ukulondoza imithombo yamandla yemvelo, ukulawula ubujamo obunengozi kunye nokukghonakalisa umthangalasisekelo wezokuthutha ngesikhathi.

Ukuba nelwazi ngesakheko sephasi kuhlomisela ukuhlelwa kwezinto nokuthathwa kweenqunto zokuthuthukisa iSewula Afrika. 

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1 IKhabinethi ivumele imiLayelo ngokuphunyeleliswa kokuhlolwa kwekghono lokusebenza kwamalunga wabaPhathi bemiSebenzi ePhakemeko (ama-SMS), ekhutjhwe ngokwesaHluko 4 Indinyana II (d) nesaHluko 4, Indinyana VI yemiThetholawulo yomnyaka wee-2001 yeKoro emBusweni.

UmLayelo otjhugululiweko ukhuthazela ukukhonjwa kweendawana ezifuna itjhejo lokuthuthukiswa kwamaLunga we-SMS, uveze ukusetjenziswa kwemisebenzi yechwephetjhe, ukhanyise nekombandlela ngokuthi iminyango ngeminyango ingayisebenzisa njani imiphumela yokuhlolwa kwekghono lokusebenza ngokusebenzisana nazo zoke ezinye iindlela zokukhetha nokuqatjha. 

2.2  IKhabinethi ivumele ukusingatha iVeke yeMbizo yeliZweloke ukusuka mhlana ali-7 ukuyokufika nakali-12 kuSihlabantangana wee-2015, ngaphasi kwesihloko esithi “Sisoke siragela iSewula Afrika Phambili”.  

NgeVeke le kuzabe kuvakatjhelwa umuzi nomunzi kuthathwa imininingwana yobunjalo bomuzi ngamunye; kukhanjwa kuhlolwa iindawo ngeendawo namkha kuhlolwa amaphrojekthi ngamaphrojekhthi; kucocisanwa nababelani; kubonisanwa nomphakathi; kubonisanwa naneembikiindaba ezisebenzela ukwenza imali nezisebenzela umphakathi. Koke lokhu-ke kunikela abadosiphambili ithuba nekundla yokukhulumisana namaSewula Afrika bunqopha, bazizwele mathupha iindaba nemiraro yomphakathi ngokwabo, babuye baqale nokuthi ingangani indima eyenziwa mahlelo karhulumende. 

3 ImiThethomlingwa

3.1 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethomlingwa wokuVikela, nokuKhuthaza, nokuThuthukiswa kunye nokuLawulwa kweLwazi leNdabuko eGazedeni yomBuso kunye nehlelo lokubonisana nomphakathi. Ekuwona mnqopho ophambili walomThethomlingwa kuvikela iLwazi leNdabuko nokubuyisa nokuvuma amaqiniso ngeLwazi leNdabuko labaNtu beNdabuko balapha eSewula Afrika. UmThethomlingwa lo ubuyisa amalungelo nobuhle obabusenziwa lilwazi lendabuko abantu bendabuko abemukwa wona.                                                                                                                                     

3.2 IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho oLawula iinGidi womnyaka wee-2015, eGazedeni yomBuso, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho womnyaka wee-2000 oLawula iinGidi, kanti unjalo nje bewuphendula neNembombono yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ngokufuna ukwenza ubungcono ehlelweni lomtlamo olitlatlha newokulawula iingidi. Phela ukulawulwa kweengidi kuyingcenye eqakathekileko yendlela nekambiso urhulumende angayisebenzisa ukuqeda ubulelesi. 

4  Ubujamo beKhabinethi Ngeendaba  Ezenzeka esikhathini sanje

4.1 IKhabinethi ikhuthaza imiphakathi neenjamiso ezihlelekileko ukuthi zisebenzisane ngokulekelelana norhulumende, ngaphasi koburholi bomNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, ukwenza isiqiniseko sokuthi iyararululwa imiraro ye-Malamulele e-Limpopo.  IKhabinethi iyakusola ukuliywa nokudungwa kwehlelo lokufunda eenkolweni, okwenziwa ziinqhema ezithileko njengendlela yokuzwakalisa iinlilo. Lokhu kwemuka bekudima abantwana ilungelo labo lokufunda, lidima nabanye abafundi ilungelo lokurejistarela ukutlola iinhlahlubo zokuzalisiselela zikaGreyidi 12. Ukwakhelwa kwendawo ye-Malamulele umasipaladi ongowayo kufuze kwenziwe ngokulandela umthetho obekwe yiBhodi yokuSikwa kwemiKhawulo.

4.2  IKhabinethi isola ukusahlelwa kwamaphandle njengesenzo sobulelesi; nje-ke itjho iyabuyelela ithi bomthetho angeze bazaze ukubathathela amagadango labo abatholakala baphehla inturhu enje. Akunamtlhago wobuchaka nesililo okungabekwa njengesizathu esizwakalako sokwenza ubulelesi obukhambisana nokusahlelwa kwamaphandle. ISewula Afrika ingelinye lamazwe atlikitla isiVumelwano se-Geneva ngabaPhalali, ngalokho-ke inesibopho sokuwavikela woke amaphandle alapha ekhethu. Njengelizwe elatlikitla namanye amazwe kilesisiVumelwano, begodu nanjengelizwe elikhakhazisa amalungelo wobuntu, sizawavikela amalungelo wabo boke abantu abaselizweni lekhethweli, ngitjho nawo amaphandle imbala.

4.3  IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiVumelwano sokuSungulwa kwesiKhwama sokuGada isiMetjhe se-BRICKS ngeBhanga yezokuThuthukisa eTja, kobanyana sizofakazelwa, sidluliswe. Ihlelweli-ke lisungulelwa ukuphendula iingandelelo zesikhathi esifitjhazana sokubhadela ekufuze kubhadelwe ngaso. Ukudlula lapho, lizakusebenza njengegadango lokuyelela nelokulekelela amazwe amalunga we-BRICS ukulindela nokukhandela iingandelelo zemali zesikhatjhana, linikele ukusekelana libuye godu liqinise ukuya phambili ubuphephelo beemali ephasini zombelele.

4.4  IKhabinethi itjheja ukudluliselwa kwesikhundla sokuba nguSihlalo ebesiphethwe nguNomzana Patrice Motsepe emKhandlwini wezamaBhizinisi ephikweni leSewula Afrika ngaphasi kwe-BRICS kuNomzana Brian Molefe. UNomzana Motsepe waba nguSihlalo wephiko leSewula Afrika nelomKhandlu wezamaBhizinisi sewuwoke ekusungulweni kwawo. Ekuphatheni kwakhe lesisikhundla, uNomzana Motsepe uphumelele ukusungula lesisijamiso njengengcenye eyisika yesijamiso se-BRICS, begodu umsebenzakhe wokuba nguSihlalo wawenza kuhle khulu waba yipumelelo esiqongolo. Nje-ke iKhabinethi ithokoza uNomzana Motsepe ngomsebenzakhe omuhle, beyifisela noNomzana Molefe itjhudu lodwa njengoba angena kilomsebenzi oqakathekileko nje.

4.5  IKhabinethi iyasibuka isiQhema seKhrikhethi seliZwe leSewula Afrika ngokudlala kwaso kuhle khulu emidlalweni yeBhegere yePhasi yeKhrikhethi, begodu isifisela itjhudu njengoba ilizwe loke lisisekela nje emidlalweni yaso edlalelwa e-Australia ne-New Zealand nje.

4.6  IKhabinethi ithokoza umdlali wefludi u-Wouter Kellerman othumbe unongorwana i-Grammy Award nge-albhamu ekhambe phambili. UNomzana Kellerman urekhode i-albhamu le, i-Winds of Samsara, nomthiyiingoma we-Indiya u-Ricky Kej, ebathumbise unongorwana lo ngalomsebenzi wokuvuma abawuhlanganyeleko.

4.7  IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo kibo boke abasebenzisi begezi ngokulalela nokuhlonipha isibawo sokuthi baphungule umthamo wegezi abayisebenzisako. Ihlelo lokulungisa imiraro iSewula Afrika eqalene nayo ngeendaba zegezi linikelwa iqalontanzi eliphezulu kinakho koke. ISiQhema sokuLuka amaNo esisungulwe yiKhabinethi ngoNobayeni wee-2014, esidoswa phambili liSekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa sisebenzela ukuliphumelelisa ngebelo ihlelo lamaphuzu amahlanu lokulungisa ubujamo bezinto oburarileko ngegezi.
                                                                                                                                             
4.8  IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Zuma ekudluliseni amagama wokududuza umndeni nabangani bomtlolincwadi welimi lesiBhuru uPhrofesa André P. Brink. Uzakukhunjulwa njengomunye wabatloli ngelimi lesiBhuru abaphambili owasebenzisa ithalentha lakhe lokutlola ukuphikisa nokusola umbuso webandlululo.

5 Iminyanya Ezako

5.1 IKhabinethi ibuyelela isibawo sikaMengameli u-Jacob Zuma sokuthi zoke iinqhema e-Lesotho aziziphathe ngendlela ezakuvumela ummoya wokubanjwa kwekhetho elizakukhamba ngokuthula, ngokwenzela izinto emkhanyweni nangokuthembeka , kobanyana ikhethwelo lizokuveza intando neemfiso zabantu. 

Godu iKhabinethi izwakalisa ithemba layo emsebenzini osaragela phambili wesiQhema sabaBekilihlo be-SADC e-Lesotho esithwelwe liSekela likaMengameli u-Ramaphosa. Njengengcenye yeenqunto zeenKhulu zomBuso zeHlanganyela yamaZwe amathathu ngaphasi kweSivumelwano se-Troika ye-SADC kunye noRhulumende, iSewula Afrika izakulima yayo indima ngokuba lilunga lesiQhema sabaBekilihlo kunye nangokudosa phambili isiqhemesi ekhethweni lelizwe le-Lesotho elibekelwe umhlaka 28 kuMhlolanja wee-2015.

5.2  UKhomanda owengamele iButho lamaJoni weSewula Afrika (i-SANDF), uMengameli Jacob Zuma, nguye ozabe aphethe umnyanya weLanga Lokuthokozela IinQhema Ezihlomileko Zelizwe Lekhethweli ngaphasi kommongondaba othi “Ibutho lezokuvikela elifundisiweko nelinekghono labantu beSewula Afrika” mhlana ama-21 kuMhlolanja 2015, e-Potchefstroom, eseTlhagwini Tjingalanga.  ILanga Lokuthokozela Iinqhema Ezihlomileko lithokozelwa qobe ngomnyaka, kuthokozwa bekuhlonitjhwa amalunga weenqhema zokuphepha nokuvikeleka ezisebenzela ukuvikela nokuphephisa amaSewula Afrika ekhethwapha nemazweni wangaphandle.

5.3 IKhabinethi ikhuthaza boke abaqatjhi abakhambisene kuhle nemibandela yomThetho wokuQatjha nokuPhatha ngokuLingana emSebenzini, ukuthi bangenele iphaliswano Lika-2015 laboNongorwana BokuQatjha nokuPhatha Ngokulingana Emsebenzini, ngaphambi kwelanga lokuvala lamhlana ali-13 kuNtaka 2015.

Lomcimbi, othwelwe  yiKomitjhini yezokuQatjha nokuPhatha ngokuLingana emSebenzini, ngewokuthokoza abaqatjhi abasebenzise iindlela namaqhinga aqinisekisa ukuthi uyasetjenziswa umthetho wezokuphathwa kuhle, ngokufanako, nangokulingana nokuqatjha abantu boke ngokuhlukahluka kwabo,  emsebenzini, ngakelinye ihlangothi ukube kucithwa yoke imikghwa yokubandlulula ngokungakalungi.

5.4   UNgqongqotjhe wezokuVakatjha u-Derek Hanekom uzokwethula ikulumo yokuvula i-Meetings Africa ezokubanjelwa e-Sandton Convention Centre ukusukela mhlana ama-23 ukuyokufika mhlana ama-25 kuMhlolanja 2015, ngaphasi kommongondaba othi:  “Sithuthukisa I-Afrika Sisoke.”  Le-ke yitjhewu ephambili yezerhwebo yeZiko leSewula Afrika elihlanganisa ababukisi bamazwe we-Afrika nabantu bamazwe ngamazwe abangaba makhastama.
   
5.5 IKhabinethi ivumele bona iSewula Afrika isingathe umHlangano weKundla yezomNotho ePhasini Zombelele  ( i-WEF-Africa) yehlandla le-Afrika, e-Cape Town International Convention Centre (i-CTCC) ukusuka mhlana ama-3 ukuya nakama-5 kuMgwengweni 2015. Ummongondaba lapho uzabe uthi:  “Mzukwanokhuya Nanje: Siqala Ngamehlwengqondo Ingomuso le-Afrika Ngobutjha.”  I-WEF-Africa yikundla yezomnotho eqalelela amazwe we-Afrika, evula ithuba lamabhizinsi walapha ekhethu newe-Afrika yoke newabasisi abanekareko nge-Afrika kobanyana bazokurhwebelana namkha babe bathungathe namathuba wokusebenzisana ngokubambisana naborhulumende.

Umhlangano we-WEF-Africa uzakungezelelela iSewula Afrika ithuba lokusebenzisana nabarholi be-Afrika , namabhizinisi wamazwe ngamazwe kunye newe-Afrika ngamathuba angathathwa ukulungelelanisa amazwe we-Afrika nokuhlumisa umnotho weSewula Afrika kunye newenarhakazi ye-Afrika.                                                                                                                                                                                                                                                                                   

6 Ukuqatjhwa

IKhabinethi ivumele ukubekwa eenkhundleni zomsebenzi kwaleziimphathimandla ezilandelako, ngemibandela yokufakazelwa kweencwadi zazo zefundo kunye nokuhlanjululwa okukhambisana nemisebenzi yaleziinkhundla:

6.1 Ivuselelwe iminyaka emithathu ikontraka yomsebenzi kaDorhodere Mphathi Philemon Mjwara njengomNqophisi-Zombelele: EmNyangweni wezeSayensi neThekhnoloji.  

6.2 UNom. Pule Godfrey Selepe njengomNqophisi-Zombelele womNyango wezokuThutha.

6.3 UMzenda uNonceba Nancy Losi-Tutu njengeSekela likamNqophisi-Zombelele: Zekambiso ku-DIRCO

6.4 UmKhandlu WamaZinga WokuBika NgeeMali:
a) UNom. Suresh Kana (USihlalo, ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
b) UMm. u-Christine Ramon (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
c) UNom. Johan Brink (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
d) UNom. Garth Coppin (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
e) UNom. Bruce Mackenzie (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
f) UNom. Khaya Dludla  (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
g) UNom. Dumisani Manana  (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
h) UMm. Dawn Earp (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
i) UMm. Naidene Ford-Hoon (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
j) UMm. Kim Bromfield (Ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
k) U-Adv. Rory Wayne Voller;
l) UMm. Matshepo Faith More;
m) UMm. Anuradha Sing;  kunye no
n) Mm. Tania Wimberley.                   

6.5 UNom. Coceko Bambihlelo Johan Pakade esikhundleni sokuba siKhulu esiPhetheko se-Independent Development Trust.

Imibuzo inganqotjhiswa:  kuMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi uPhumla Williams enomborweni ethi: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore