A. Tindzaba letibalulekile talelive
1. Budlelwano Betemave Emhlaba
1.1. Bungameli beNingizimu Afrika beLicembu Lemave Langemashumi Lamabili (be-G20)
1.1.1. Bungameli beNingizimu Afrika be-G20 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kubumbana, Kulingana Nekusimama”, sebucale ngekutimisela lokukhulu ngekuphetsa lokuyimphumelelo umhlangano weKucala weTindvuna Temave Angaphandle e-G20 Temave Angaphandle eJozi locale mhla tinge-20 kwate kwaba ngumhla tinge-21 Indlovulencane 2025, kantsi futsi nemhlangano weKucala weTindvuna Tetetimali te-G20 kanye neTinhloko tema-Central Bank uyachubeka kusuka mhla tinge-26 kuya kumhla tinge-27 Indlovulencane.
1.1.2. Umhlangano Wekucala weTindvuna Temave Angaphandle te-G20 ube litfuba lekutsi Tindvuna Temave Angaphandle te-G20 ticabangisise ngetinsayeya tepolitiki yemhlaba wonkhe futsi ticoce ngetindlela i-G20 lengafaka ngato sandla ekutfoleni tisombululo taletinsayeya. Lomhlangano wesekele indlela iNingizimu Afrika lebukana ngayo nekulawula tindzaba tetepolitiki yemhlaba, tintfo letibalulekile tayo tebubungameli be-G20 letibomacalangaye kanye netintfo letifanele kwetfulwa letisezingeni leliphakeme kakhulu, waphindze futsi wacinisekisa indzima ledlalwa yi-G20 njengenkhundla lehamba embili yekubambisana kutemnotfo emaveni emhlaba.
1.1.3. Ngetulu kwaloko, iNingizimu Afrika ingenise ngemphumelelo lemihlangano yeMacembu Lasebentako lelandzelako:
1.1.3.1. Umhlangano Wekucala Welicembu Letemfundvo Lelisenetako (12-13 Indlovulencane 2025, ngeluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi). Inhloso yalomhlangano bekukucobelelana nekufuna kuvumelana ngetintfo letintsatfu letibalulekile letibocalangaye teLicembu Lekusebenta, lokunguleti: (a) Calangaye 1: Kufundza Lokusisekelo Lokusezingeni Leliphakeme Lelifanele: indzima Imfundvo Nekunakekelwa Kwebantfwana Labancane kute kutsi kwentiwe kancono lizinga lizinga leliphakeme lelifanele letemfundvo lesisekelo; (b) Lokucalwa ngako 2: Kwemukelwa Kweticu Tetemfundvo Ngekuvumelana Esimeningcikitsi Semhlaba Wonkhe; kanye naCalangaye 3: Kutfutfukiswa Kwebungcweti Betemfundvo kwemhlaba lontjintjako.
1.1.3.2. Umhlangano Welicembu Lekusebenta Lekuhlomisa Bomake Emandla (17-18 Indlovulencane 2025, ngeluhlelo lweveshwali lwe-ithanethi). Bahlanganyeli beLicembu Lekusebenta basekele bocalanganye baseNingizimu Afrika labahambisana nabocalangaye bavelonkhe babo labamayelana nemalungelo abomake, futsi kwakhela etukwemitamo nabocalanganye beBumengameli beBrazil.
1.1.3.3. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letemnotfo Wedijithali (17-19 Indlovulencane 2025, ngekweluhlelo lweveshwa lwe-inthanethi). Lomhlangano ube yinkhundla yeNingizimu Afrika yekucobelelana kanye nekufuna kuvumelana mayelana nabomabekwembili baleLicembu Lekusebenta. Labomabekwembili labane ngulaba: (a) Kuchumana kwekutfutfukiswa kwedijithali lokungukhukhulelangoco; (b) Sakhiwonchanti semmango se-dijithali kanye netingucuko; (c) Tinhlelo tekusungula tedijithali letisebentisanako: kukhulula emandla emabhizinisi lamancane kakhulu, lamancane nalasemkhatsini; kanye (d) Inhlakanipho yekwentiwa lelungile, lengukhukhulelangcoco nalelungile.
1.1.3.4. Umhlangano Wekucla Welicembu Lekusebenta Lekuhlomisa Bomake Emandla le-G20 (18-21 Indlovulencane 2025, eGqeberha). Kulomhlangano waleLicembu Lekusebenta kukhulunywe ngekukhula lokungukhukhulelangoco, kucashwa kwelusha, kulingana ngekwebulili, kungalingani kwemali lengenako kanye nemtselela wekusebentisa idijithali emisebentini letako.
1.1.3.5. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letemasiko (20-21 Indlovulencane 2025, ngekweluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi). Bocalanganye beLicembu Lekusebenta labasekelwa ngibo bonkhe labahlanganyeli ngulaba: (a) Calanganye 1: Kuvikela Nesisombululo seTemagugu Emasiko kuvikela Emalungelo Ebantfu; (b) Calanganye 2: Kuhlanganisa Tinchubomgomo Temasiko emasubuciko etenhlalo netemnotfo kany nekucinisekisa Emalungelo langukhukhulelangcoco; (c) Calangaye 3: Kusebentisa Ematheknoloji Ladijithali eKuvikela Nekukhutsata Emasiko Nemnotfo Losimeme; kanye (d) Nacalanganye 4: Kuhlangana Kwemasiko Nekugucuka Kwesimomvama Selitulu: Kwakha Imphendvulo Yemhlaba Wonkhe.
1.1.4. Lemihlangano lelandzelako yeMacembu Lasebentako e-G20 kanye neMabutfo Lasebentako itawubanjwa kusukela lamuhla kute kube sekupheleni kwenyanga yeNdlovulenkhulu 2025:
1.1.4.1. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letingucuko Temandla: 27-28 Indlovulencane 2025 – ngeluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi.
1.1.4.2. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letekulima: 3-4 Indlovulenkhulu 2025 – luhlelo lweveshwali lwe-inthanethi.
1.1.4.3. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Lelibukene Nenkhohlakalo: 3-5 Indlovulenkhulu 2025 – eKapa.
1.1.4.4. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letekuvakasha: mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2025 – ngeveshwali nge-inthanethi.
1.1.4.5. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letekukunciphisa Bungoti Betinhlekelele: mhla ti-5 indlovulenkhulu 2025 – ngeveshwali nge-inthanethi.
1.1.4.6. Umhlangano Wekucala Wembutfo Wekusebenta: Kucinisekisa Kubakhona Kwekudla: mhla ti-5 Indlovulenkhulu 2025 – ngeluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi.
1.1.4.7. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letekuhwebelana Nelutjalomali: mhla ti-18-20 Indlovulenkhulu 2025 – ngeluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi.
1.1.4.8. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta : Kukhula Kwemnotfo Longukhukhulelangoco, Kutfutfuka Kwetimboni, Kucashwa kanye Nekunciphisa Kungalingani: mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2025 – ngeluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi.
1.1.4.9. Umhlangano Wesibili Welicembu Lekusebenta Letemphilo: mhla ti-26-28 Indlovulenkhulu – eDurban.
1.1.4.10. Umhlangano Wekucala Welicembu Lekusebenta Letekusimama Kwesimomvama Selitulu Netemvelo: 25-28 Indlovulenkhulu ngeluhlelo lweveshwali lwe-inthanethi.
1.1.5. Lwati mayelana nekungenisa kweNingizimu Afrika imihlangano leyehlukahlukene ye-G20 kanye nemiphumela yayo lungatfolakala ku-www.g20.org NOBE ku-www.g20.org.za
1.2. Tinkhulumomphendvulwano Tetepolitiki TeNingizimu Afrika Nemave Langaphasi Kwenhlangao Yebunye Bemave AseYurophu (i-EU)
1.2.1. Ikhabhinethi yemukele kwesekelwa yi-EU ngetikhundla teNingizimu Afrika tepolitiki yemhlaba wonkhe kanye nabocalanganye beBungameli be-G20 ngemuva kweNkhulumiswano Yetepolitiki Yetindvuna ye-16 lebe yiphumelelo emkhatsini weNingizimu Afrika ne-EU lebeyibanjwe mhla ti-19 Indlovulencane 2025 eKapa.
1.2.2. Lengcoco yetfule litfuba lekutsi i-EU neNingizimu Afrika iphindze igcizelele kutinikela kwayo lokufanako ekusebentisaneni kwemave lamanengi, kuhleleka kwemave emhlaba lokusekelwe yiMitsetfosimiso, kanye nekuba senkhabeni kweMculu waMhlabuhlangene (we-UN). Lamacembu aphindze avumelana ngesidzingo sekugucula Umkhandlu Wetekuphepha we-UN (i-UNSC), babona sidzingo lesiphutfumako sekutsi wentiwe kutsi umelele kakhulu, ube ngukhukhulelangoco, ungafihli lutfo, usebente kahle, usebente ngekwentsandvo yelinyenti futsi utiphendvulele.
1.2.3. I-EU neNingizimu Afrika baphindze futsi bacocisana ngekubambisana kwabo etinkhundleni temave lamanengi kanye netesifundza, kugcilwe, ikakhulukati, emitameni yabo lehlangene yekukhutsata emalungelo ebantfu kanye nekutfutfuka lokusimeme kanye nekubukana nekugucuka kwesimomvama selitulu. Baphindze futsi babuyeketa ematfuba ekucinisa kubambisana mayelana nechubo yekwengeta emanini lasimeme, kufaka ekhatsi imikhicito lengakahlutwa lebalulekile ngenhloso yekuchubela embili kuncintisana kwabo, kuvikeleka kwemnotfo kanye nemitamo yekususa ikhabhoni.
1.2.4. Lomhlangano uphindze futsi waba yinkhundla yekulungiselela Ingcungcutsela letako ye-EU neNingizimu Afrika letawubanjwelwa eNingizimu Afrika mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2025. Lengcungcutsela itawucocisana ngekwenta kancono budlelwane betemnotfo, kuguculwa kwagezi ngendlela lefanele, tekuphepha netekuvikela, inchubo yekwengeta emanani lasimeme kanye nekubambisana kwemave lamanengi. I-EU ngumtfombolusito lomkhulu weNingizimu Afrika wekutjala imali ngalokucondzile kwalamanye emave futsi iNingizimu Afrika ingumlingani lomkhulu wekuhwebelana we-EU e-Sub-Saharan Africa.
1.2.5. Lomhlangano uphindze futsi wagcizelela kubaluleka kwekubamba Umhlangano weTindvuna we-EU-African Union (i-AU) kanye neNgcungcutsela nga-2025.
1.3. Umkhandlu Wetekuthula Nekuphepha we-AU (i-PSC) kanye neTincumo te-UNSC mayelana nesimo sasemphumalanga yeDemocratic Republic of Congo (i-DRC)
1.3.1. Ikhabhinethi yemukele futsi yesekela kokubili i-AU PSC kanye neTincumo te-UNSC mayelana nesimo sasemphumalanga ye-DRC.
1.3.2. I-AU PSC ivume tincumo temhlangano yenhlanganisela eMmango waseMphumalanga Afrikha (i-EAC) kanye neMmango Wekutfutfukisa Wemave laseNingizimu ye-Afrika (i-SADC) lofundzekele kutsi kucedvwe imphi ngekushesha, kwentiwe tindlela letilula letiphephile naletingaphazamiseki tekusita bantfu, kuhociswa kwawo onkhe emabutfo langakamenywa lavela emphumalanga ye-DRC, kuhlonishwa kwesitfunti sendzawo ye-DRC kanye nekuhlanganyela kwebadlalindzima bembuso nalabangasibo umbuso ekukhulumisaneni kwetepolitiki ngaphasi kwenchubo lehlanganyelwe yeLuanda neNairobi.
1.3.3. Sincumo se-UNSC sincenge onkhe emacembu (badlalindzima bembuso nalabangasibo bembuso) emphumalanga ye-DRC kutsi baphetse tinchubo tekucedvwa kwemphi ngekushesha futsi ngaphandle kwemibandzela, njengobe bekucelwe baholi be-EAC ne-SADC.
1.3.4. LeSincumo siphindze futsi sifune kutsi emacembu emavukelambuso e-M23 aphume etindzaweni latitsatsele yona emphumalanga ye-DRC futsi sicele Umbutfo Wetekuvikel waseRwanda kutsi iyekele kusekela lelicembu lelihlomile futsi ngekushesha iphume endzaweni yaseCongo “ngaphandle kwemibandzela”. kuphetsa kuyekeliswa kwemphi ngekushesha futsi ngaphandle kwemibandzelaphambilini.
1.3.5. Ikhabhinethi ivakalise tifiso tayo letinhle tekwelulama lokusheshako kwawo onkhe emasotja (10) labuyile lalimele nyalo latfola kwelashwa eNingizimu Afrika, ekhaya.
1.4. Sivumelwano se-AU seKucedza Bodlova Lobucondzisweiswe Kubomake Nemantfombatana (i-AU-CEVAWG)
1.4.1. Ikhabhinethi yemukele Kwemukelwa yi-AU kwe-AU-CEVAWG, lokulithulusi lelisemtsetfweni lekuvikela nekucedza budlova lobentiwa kubomake nemantfombatana e-Afrika.
1.4.2. Kusungulwa kwe-AU-CEVAWG kwesekelwa sincumo semlandvo weBaholi beMibuso be-AU ngenyanga yeNdlovulencane 2023 ngesikhatsi seNgcungcutsela ye-AU.
1.4.3. Lesivumelwano sihlose kuniketa luhlakamsebenti loluphelele nalolubophelelanako ngekwemtsetfo lwekuvikela nekucedza tonkhe tinhlobo tebudlova lobentiwa kubomake nemantfombatana kulo lonkhe lase-Afrika. Loku kutawuzuzwa ngekutsi kubukanwe netizatfu letiyinhloko kanye nebabhebhetseli balobudlova, kucinisa tindlela temtsetfo netetikhungo, kanye nekukhutsata lisiko lekuhlonipha emalungelo eluntfu, kulingana ngekwebulili kanye nesitfunti sabomake nemantfombatana.
1.4.4. Kutawuphindze futsi kucinisekise kutsi Emacembu Embuso acinisa indlela lefanako yekucedza budlova lobucondziswe kubomake nemantfombatana.
2. Umnotfo
2.1. Kuhlehliswa kwekwetfulwa kweSabelomali Savelonkhe
2.1.1. Ikhabhinethi ifisa kugcizelela kutsi kuhlehliswa kwekwetfulwa kweSabelomali Savelonkhe kusuka mhla tinge-19 Indlovulencane 2025 iyiswe kumhla ti-12 Indlovulenkhulu 2025 kungumphumela wemitamo yeKhabhinethi yekulungisa ngekuhlanganyela tinsayeya tetimali tesive setfu esimeni setimali lesicindzetelekile.
2.1.2. Ikhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi tingcogco tangekhatsi kuKhabhinethi mayelana neSabelomali Savelonkhe sanga-2025 tiyachubeka kute kutfolakale tindlela letincono kakhulu tekusita ngetimali bocalangaye betfu bavelonkhekanye nekucinisekisa kutsi lesabelomali sikhombisa tifiso tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
2.1.3. Lokuhlehliswa nanoma-nje kukwekucala emlandvweni waseNingizimu Afrika, kepha akusiyo intfo lengakatayelekile kuletiye tindzawo, kusesengekhatsi kwemigomo yeMtsetfo Wekulawula Timali Tahulumende, 1999 (Umtsetfo 1 wanga-1999).
2.2. Luklayo Lwebasebenti Lwekota
2.2.1. Ikhabhinethi yemukele umvila lokhuphukako wekwekha imisebenti ngemuva kwekwehla kwesibili kulandzelana kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti, lokusho lizinga leliphasi kakhulu kusukela ngekota yesitsatfu yanga-2023.
2.2.2. Lizinga lekungasebenti kulelive lehle laya ku-31.9% ekoteni yesine yanga-2024 kusuka ku-32.1% ekoteni leyengcile. Linani lebantfu labacashiwe lenyuke ngetigidzi leti-132 000 kuya kutigidzi leti-17.1 kantsi linani lebantfu labangasebenti lehle ngetigidzi leti-20 000 kuya etigidzini letisiphohlongo (8) kuyo yona leyo kota.
2.2.3. Lizinga lekucashwa kulekota lenyuke etimbonini letine kuletilishumi letiklaywe Telubalobalo taseNingizimu, letifaka ekhatsi tetimali (232 000), tilandzelwe tekukhicita (41 000), emakhaya angasese (18 000) kanye netekutfutsa (17 000).
2.2.4. Ikhabhinethi icinisekise kutinikela kwahulumende ekwakheni imisebenti ngekugcila ngalokukhetsekile etinhlelweni tekucashwa kwelusha. Ngekusebentisa Luhlelo LwaMengameli Lwekukhutsata Kucashwa, cishe sekwakhiwe ematfuba emisebenti letigidzi leti-2.2 yebantfu labasha.
2.3. Kuhwebelana Nelutjalomali LweNingizimu Afrika NeShayina
2.3.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kukhulumisana lokube yimphumelelo emkhatsini weMkhandlu waseShayina Wekukhutsata Kuhwebelana Kwemave Emhlaba (i-CCPIT) Ren Hongbin kanye neLisekela laMengameli Paul Mashatile mayelana nekukhutsata kubambisana lokuncono kwetekuhwebelana nekutjala timali emkhatsini weNingizimu Afrika neShayina.
2.3.2. Lolovakasho lulandzela Luvakasho lweMbuso lwesibili lolube yimphumelelo lwaMengameli Cyril Ramaphosa lwekuya eShayina ngenyanga yeNyoni nga-2024. Ikakhulukati, lwakhela etukwemiphumela yekuhlanganyela kwaMengameli ngemabhizinisi, lokufaka ekhatsi Inkhundla Yemabhizinisi yaMengameli waseNingizimu Afrika neShayina, ingcoco levalekile emkhatsini waMengameli neBuholi bebatjalimali labasesigabeni lesiphakeme labange-20 baseShayina, kanye neLuhlelo LwaMengameli Lwemabhizinisi eShenzhen lolugcile kubatjalimali lababalulekile esikhungweni seShayina setetheknoloji nekusungula lokusha.
2.3.3. INingizimu Afrika ihlanganise emabhizinisi aseShayina kutsi abe khona emihlanganweni leyehlukahlukene yemabhizinisi e-G20 kulelive kulomnyaka futsi i-CCPIT imeme iNingizimu Afrika kutsi ibe khona ku-Supply Chain Expo ye-3 yemhlaba eBeijingng ngaKholwane 2025.
2.3.4. Budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neShayina buphindze futsi batfutfukiswa ngekufika kwelicembu lekucala letivakashi letivela eShayina ngekusebentisa Luhlelo Lwekuvakasha Lolwetsembekile lolusha lwalelive (i-TTOS). I-TTOS ivumela labasebenta ngetekuvakasha labacinisekisiwe kutsi baletse ticelo temacembu ekuvakasha lasuka eShayina naseNdiya ngekusebentisa inkhundla yedijithali lephephile futsi batfole imiphumela yabo ngedijithali kungakapheli ema-wa lambalwa.
3. Temphilo
3.1. Sifo Setandla, Tinyawo kanye Nemlomo (i-HFMD)
3.1.1. Ikhabhinethi yemukele kungenelela lokusheshisako kwetiphatsimandla ngemuva kwekubhedvuka kwakamuva-nje kwe-HFMD eKwaZulu-Natal naseMphumalanga Kapa, lokuveta timphawu letifanana netemkhuhlane letifana nemabhumuta labuhlungu kanye nekuvuvuka kwetandla. Loku akufani nesifo samafomane setilwane asibulali.
3.1.2. Tehlakalo letinegi tekwesuleleka ngaleligciwane lokunengi tatfolakala etikolweni letinengi temabanga laphasi kanye nasetinkhulisa kuletifundza letimbili.
3.1.3. Tinhloko tetikolwa tiyacelwa kutsi tente luhlolo lwamalanga onkhe etikolweni tato kute titfole futsi tibike tehlakalo te-HFMD.
3.2. Tifo Letitsatfwa Ngekudla
3.2.1. Umncamulajucu wekubhalisa kwato tonkhe titolo teti-spaza kanye naletinye tindzawo tekutsengisa kudla kumasipala wabo wendzawo nguLesihlanu, mhla tinge-28 Indlovulencane 2025. Titolo ti-Spaza letingakabhalisi futsi letingahlangabetani nawo onkhe emazinga netimfuneko tetemphilo titawuvalwa.
3.2.2. Hulumende wetfule letinyatselo ngenyanga yeLweti 2024 njengencenye yemitamo yekulawula titolo ti-spaza kanye nekuvikela kufa kwebantfwana lokungadzingeki ngenca yekugula lokubangwa kudla lokuneligciwane lokutsengwe kuletitolo. Emacembu ekuhlola lahlanganisiwe emikhakhaminengi ayachubeka nekwenta luhlolo lwekulandzela imitsetfo eveni lonkhe kucinisekisa kutsi bonkhe batsengisi bekudla basebenta ngalokusemtsetfweni futsi balandzela emazinga lancunyiwe etemphilo netekuphepha.
3.2.3. Ikhabhinethi icela batsengisi, batali kanye nebanakekeli kutsi batsenge kudla kuphela etindzaweni letinemalayisensi ekutsengisa kudla baphindze futsi balandzele imitsetfo yekuphepha kwekudla. Emalunga emmango aphindze futsi akhutsatwa kutsi asebentise tindlela letisisekelo tekuphepha kwekudla letifana nekugeza tandla tawo kahle ngemanti nangensipho ngembi kwekutsi aphatse noma adle kudla.
4. Inhlalakahle
4.1. I-ejensi YaseNingizimu Afrika Yekucinisekisa Tenhlalakahle (i-SASSA)
4.2. Umncamulajucu wekutsi bazuzi be-SASSA bantintjele i-SASSA Gold Card nge-Postbank Black Card (ngeLikhadi Lelimnyama lase-Postbank) sewelulelwe kuumhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2025. <sigaba 70869 ¶>
4.3. Bazuzi labangetulu kwalabange-716 900 sebantjintjele emakhadini lamnyama ePostbank futsi tindzawo tekusabalalisa emakhadi setikhulisiwe eveni lonkhe kute kuncishiswe tindvwendvwe kute kutsi wonkhe umuntfu lozuzako atfole lelikhadi lelisha dvutane nalapho ahlala khona. I-Postbank iphindze futsi yakhulisa linani lebothela etindzaweni tekuntjintja emakhadi kusuka kumathela lamabili kuya kula-5 kuye ngebhizinisi kuleyo ndzawo.
4.4. Bazuzi bayakhutsatwa kutsi bavakashele sitolo sabo lesisedvute i-Checkers, Shoprite, Pick n Pay, Usave, noma i-Boxer kute batsatse Likhadi labo Lelimnyama LasePostbank. Kudzingeka matisi (i-ID) yaseNingizimu Afrika lesemtsetfweni nobe i-ID yesikhashana. Emahhovisi lahambako atawuphindze futsi atfolakale etindzaweni tasemakhaya kute asite bazuzi. Ngetulu kwaloko, i-Postbank ibambisena ne-Spar Group, letawubeka titolo tayo letinge-200 kutsi tibe tindzawo tetinsita eveni lonkhe.
4.5. Ikhabhinethi ikhumbuta bazuzi kutsi i-SASSA Gold Card lendzala itawuyekela kusebenta mhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2025 kantsi bazuzi labasengakantjintji emakhadi abo ngaleso sikhatsi kutawudzingeka kutsi bavakashele ligatja labo leLiposi lelisedvute kute batfole timali tabo.
5. Kulwa Nebugebengu
5.1. Ikhabhinethi yemukele umbiko weTibalobalo Tebugebengu lokhombise kwehla kuyo yonkhe imikhakha leminengi yebugebengu kutibalobalo takamuva tebugebengu kulelive. Ikota yesitsatfu yemnyakatimali wanga-2024/25, ikhombise kwehla nge-9.8% kwekubulalana, kwehla nge-3.3% kwekudlwengula, kanye nekwehla nga-3.2% kwemacala ekwetama temacasi. Kuphindze futsi kwaba nekwehla lokuphawulekako kwekuphangwa kwetimoto kanye nekugcekeza.
5.2. Nanoma-nje okhe emazinga ebugebengu achubeka nekuhlala asetulu ngendlela lengamukeleki, kwehla lokuhona kukhombisa kutsi kungenelela kweLuphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika ekwenteni iNingizimu Afrikha iphephekancono kwenta umehluko.
5.3. Kulwa nebugebengu ngumsebenti lohlanganyelwe ngemaphoyisa, ummango kanye nemkhakha wemabhizinisi. Ikhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrikha kutsi badlale indzima yabo ekulweni nebugebengu ngekutsi babike noma ngutiphi tento tebugebengu esiteshini semaphoyisa lesidvute nabo noma bashayele inombolo ye-Crime Stop: 08600 10111.
6. Imiklomelo Yetetindzaba ye-SADC
6.1. Ikhabhinethi imema tintsatseli taseNingizimu Afrikha kutsi tingenise imibhalo yato yemncintiswano yeMiklomelo Yebetindzaba ye-SADC yanga-2025. Kufaka imibhalo yemncintiswano kuvalwa ngaLesihlanu, mhla tinge-28 Indlovulencane 2025.
6.2. Tintsatseli letifisa kungenela lomncintiswano tingatfola lwati lolubanti ngalomncintiswano ku-www.gcis.gov.za. Loyo lophumelele lotfola umklomelo wekucala esigabeni ngasinye utfola imali le-US$2500 bese kutsi lolandzela loyo utfola imali le-US$1000. Labaphumelele kutfola umklomelo wekucala batawutfola imiklomelo yabo kanye netitifiketi emaphetselweni eNgcungcutsela Yetinhloko Temave Nahulumende ye-SADC letawubanjwa khona ngenyanga yeNgci 2025.
B. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1. Tinyatselo Tekubuyisa Kucinywa Kwagezi
1.1. Ikhabhinethi itfolile futsi yemukela lwatiso lwakamuva mayelana nemitamo yekuvuselela leyentiwa ngu-Eskom yekusimamisa kwetfulwa kwagezi esiveni ngemuva kweluchungechunge lwetehlakalo letingakalindzeleki etiteshini letinengi tagezi letaholela kucalwe kusetjentiswe luhlelo lwekucishwa kwagezi kute kuvikelwe igridi yavelonkhe.
1.2. Letigameko letingakavami kakhulu naletingahambelani tamhla tinge-22 Indlovulencane 2025 tiholele ekucipheni ngekushesha kwemazinga lagodliwe. Tifaka ekhatsi kungasebenti ngalokufanele kweSiteshi sagezi saseMajuba, kulahleka kwemaphampu emanti ekuphotisa eSiteshini Sgezi saseCamden kanye nekulahleka kweyunithi eSiteshini Sagezi saseMedupi.
1.3. Ikhabhinethi ikuvumile kuphendvula lokusheshako kwelicembu lebucwepheshe le-Eskom lekubuyisa ema-megawatt la-4 800 (i-MW) lapho khona emayunithi lamane kulasihlanu lawile eMajuba abuyile futsi emayunithi lamabili kulamane lawile abuyile eCamden ngensimbi ye-8 ebusuku mhla tinge-23 Indlovulencane 2025.
1.4. Ekufesekiseni luhlelo lwayo lwekululama, lesiphehligezi silindzele kwehla kwetigaba tekucishwa kwagezi. Imitamo igcile ekugcwaliseni tingodla letiphutfumako, ikakhulu titoko tadizili, kute kusimamiswe kusebenta kwemalanga latako.
1.5. Nanobe-nje kwanyalo kunekubuyela emuva, kunchubekelembili lesimeme leseyentiwe ekuphehlweni kwagezi kanye nekugcina kutfulwa kwagezi lokwetsembekile. Kusukela mhla lu-1 Indlovulencane 2024 kuya kumhla tinge-20 Indlovulencane 2025, kucishwa kwagezi kwemiswa emalanga la-323, nakucatsaniswa nemalanga lange-32 esikhatsini lesifanako semnyaka lophelile. Kwetfulwa kwagezi bekutfolakala nge-99% kwalesikhatsi uma kucatsaniswa-nje ne-9.8% kulomnyaka lophelile.
1.6. Ikhabhinethi icaphele kutsi kwengetwa lokutako kwe-1 600 MW kanye nekuhlanganiswa neYunithi ye-Kusile 6 lehlelelwe mhla ti-9 Indlovulencane 2025 kanye neYunithi ye-Medupi 4 ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2025 kutawuchubeka kucinise kwetfulwa kwagezi esiveni setfu.
C. Tincumo teKhabhinethi
1. Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTDP) 2024-2029
1.1. IKhabhinethi ivume i-MTDP yesikhatsi sa-2024-2029, lechaza bocalanganye beLulawulo Lwesikhombisa. I-MTDP yakhela etukweLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa, Sitatimende Setinhloso taHulumende Webunye Bavelonkhe (i-GNU), kanye nekuvumelana lokufinyelelwe ngesikhatsi seKhabhinethi Lekgotla leyabanjwa kusukela mhla tinge-29 kuya kumhla tinge-30 Bhimbidvwane 2025.
1.2. Ngetulu kwaloko, i-MTDP ifaka ekhatsi emasubuciko lamatsatfu labocalanganye lachazwe nguMengameli Ramaphosa eNkhulumeni yakhe yeKuvula Iphalamende mhla ti-18 Kholwane 2024. Loluhlelo lukhombidlela imitamo yahulumende yekwakha live lelifaka ekhatsi wonkhe umuntfu logcina kutibophelela kwe-GNU. Luhlose, emkhatsini walokunye, kucinisekisa kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhe umuntfu, kunciphisa kungasebenti, buphuya, kanye nekukhuphuka kwetindleko tekuphila kanjalo nekucinisekisa umbuso lonelikhono, lotfutfukako nalotiphatsa ngenkhambo lefanele.
2. Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwelisubuciko Lwetekuchumana (i-NCSF) 2024-2029
2.1. Ikhabhinethi ivumile kutsi i-NCSF ifezekiswe kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. I-NCSF yakha incenye yemsebenti lochubekako wekuhlanganisa nekutfutfukisa luhlelo lwetekuchumana lwahulumende wonkhe, ngekusekela kucala kusebenta kwe-MTDP 2024-2029 njengobe kucatjangelwe eNchubenimgomo Yetekuchumana Yahulumende, leyavunywa yiKhabhinethi nga-2018. Manje luyabukeyeketwa.
2.2. I-NCSF iphendvula kulindzela kutsi luchumano lwahulumende kufanele kuhambisane, kwenta kancono kwetsembana kwemmango kanye nekwetsemba kwebatjalimali, kukhutsata bunye nekuhlangana kwetenhlalo kanye nekuhlanganisa kuhlanganyela kwetakhamuti njengemitamo lechubekako yekukhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lwati kute bente kancono timphilo tabo futsi basebentise ematfuba ekutfutfukisa live letfu kutenhlalo netemnotfo.
3. Kucinisekiswa kweNdlelachubo Yendzawo Yetekuhwebelana Lekhululekile Yelivekati Lase-Afrika (i-AfCFTA) mayelana naBomake Nelusha Ekuhwebeni
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweNndlelachubo ye-AfCFTA lemayelana naBomake Nelusha Kutekuhwebelana ePhalamende kute kutsi icinisekiswe.
3.2. Lendlelachubo ihlose kwenta kancono kuhlanganyela kwabomake nelusha ekuhwebelaneni ngaphasi kwe-AfCFTA, futsi iveta imigomo letitsite lefana nekusita bomake nebahwebi labasha kutsi bahlanganyele ngemphumelelo emakethe. Iphindze futsi ilwele kukhutsata kwengeta kwelinani kanye nekusungula tintfo letinsha kute kutsi kukhuliswe tintfo letingeniswako naletitfunyelwa ngaphandle bomake nelusha, kanye nekufakwa kwabo etinchubeni tekwengeta linani esifundzeni nasevenikati.
3.3. Lendlelachubo iphindze futsi ikhutsate tinyatselo tekucedza kubandlululwa, kukhutsata kulingana kanye nekufaka ekhatsi kucinisekisa kutsi bomake nelusha bayazuza ematfubeni ekuhwebelana. Leminye imigmo lebalulekile yalendlelanchubo tifaka ekhatsi kucedza tihibe letingakhokhelwa ematharifi latsintsa bomake nelusha ekuhwebeni, kukhutsata kuhlanganyela kwabo ekwakhiweni kwenchubomgomo, kanye nekwenta kancono kufinyelela kwabo etimalini.
3.4. Lendlelanchubo ilindzeleke kutsi isekele bomake nelusha ekuhwebeni kute kutsi basebentise ematfuba lavetwa yi-AfCFTA futsi batfutfukise kuhlanganyela kwabo lokungukhukhulelangoco ekuhwebelaneni ngekhatsi e-Afrika.
4. Kucinisekiswa kwaleNdlelanchubo Yenchubomgomo Yekuncintisana ngaphasi kwe-AfCFTA
4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweNdlelanchubo yeNchubomgomo Yekuncintisana ngaphasi kwe-AfCFTA ePhalamende kute icinisekiswe. Lendlelanchubo sivumelwano lesentiwa ngemalunga e-AU sekucinisekisa kutsi kuncintisana kulelivekati kufaka sandla ekuhwebelaneni, ekukhuleni lokufaka ekhatsi konkhe, ekukhiciteni timboni kanye nasekutfutfukiseni umnotfo losimeme.
4.2. Lendlelanchubo igcile ekuvikeleni tindlelakwenta letiphikisana nekuncintisana ngekuniketa luhlakamsebenti lwekubukana nekugcila kwemakethe, kusetjentiswa kabi kwemandla kanye naletinye tindzaba letihlobene nekuncintisana.
4.3. I-AU iyavuma kutsi kungabi khona kwetinchubomgomo tekuncintisana kwelivekati kuba nephumela wetindlelakwenta letilwa nekuncintisana njengetigungu tabotulujane kanye nabogubhelakwesamo labasebeentisa kami sikhundla sabo emakethe.
4.4. Lendlelanchubo itawusebenta kuwo wonkhe umsebenti wetemnotfo ngekhatsi kwemakethe ye-AfCFTA futsi itawucondza tindlelakwenta letilwa nekuncintisana lokufaka ekhatsi botulujane bemave emhlaba nalawela imincele langalawulwa ngemphumelelo, kanye nemikhuba yekuncintisana lecaliswe ngemabhizinisi lamakhulu lasebenta ngaphandle kwelivekati.
5. Imiphumela levela ekuhlanganyeleni kweNingizimu Afrika kuNkhulumomphikiswano Jikelele yeSikhatsi se-79 seMhlangano Lomkhulu we-UN (i-UNGA 79)
5.1. Ikhabhinethi yawubukisisa futsi yawuvuma umbiko lomayelana nemiphumela ye-UNGA 79 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kungashiyi muntfu ngemuva: kusebenta ngekubambisana kute kuchubeke nekuthula, intfutfuko lesimeme kanye nesitfunti sebantfu setitukulwane tanyalo netesikhatsi lesitako”.
5.2. Kuhlanganyela kweNingizimu Afrika eNgcungcutseleni ye-UN yelikusasa kugcile etfubeni lekwakha kuvumelana kwemhlaba wonkhe kanye nekwenta inchubekelembili etintfweni letibalulekile letifana neTinjongo Tekutfutfukisa Letisimeme kanye nemave ase-Afrika, kutsi leNgcungcutsela kumele igcile ekutsatseni tinyatselo temhlaba wonkhe tekusekela i-ajenda yentfutfuko yalelivekati, I-ajenda 2063.
D. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikgundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1. Solw. John Lamola sewubekwe iminyaka lemibili kutsi abe Sikhulu Lesiphetse seTetindizamshini taseNingizimu Afrika.
2. Solw. Busani Ngcaweni Mcondzisi Jikelele (i-DG) eLitiko Lesikolwa Savelonkhe SaHulumende (kwelulwe ikontileka yekusebenta iminyaka lesihlanu).
3. Mnu. Lindelwa Simphiwe Hamilton yi-DG kuLitiko Letekuhwebelana, Timboni Nekuncintisana.
4. Mnu. Tebogo Seokolo Lisekela le-DG (i-DDG): I-Afrika kuLitiko Letebudlelwane Nekubambisana Nemave Emhlaba.
5. Mk. Angela Sizakele Magangoe yi-DDG: Tinsita Tetenhlalakahle kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle (i-DSD).
6. Mk. Thandeka Gloria Ngcobo Sikhulu Lesikhulu Setetimali e-DSD.
7. Bacondzisi Labangasiwo Emalunga Laphetse eBhodini Lesikhashana Le-Ejensi Yembuso Yetheknoloji Yelwatiso
(i) Mk. Sedzani Mudau (Sihlalo);
(ii) MNu. Willie Vukela (ummeleli weLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa);
(iii) MNu. Willie Mathebula (ummeleli weMgcinimafa Wavelonkhe);
(iv) Adv. Johannes Collen Weapond; kanye
(v) neMnu. Omega Shelembe (Litiko Letekuchumana Netheknoloji Yedijithali).
E. Imikhodi Letako
1. Inyanga Yemalungelo Ebantfu
1.1. INingizimu Afrika ngenyanga yeNdlovulenkhulu itawukhumbula Inyanga Yemalungelo Eluntfu ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusheshisa imitamo lecondziswe kubulungiswa betenhlalakahle lokusimiswe emalungelweni eluntfu”. Umlandvo weNyanga Yemalungelo Ebantfu sisekelo sawo siseKubhujisweni Ngesibhuku Kwebantfu eSharpeville (Sharpeville Massacre) mhla tinge-21 Indlovulenkhulu nga-1960, lapho khona emaphoyisa elubandlululo adubula abulala bantfu labange-69 ngesikhatsi sembhikisho wekuthula.
1.2. Lifa lelibuhlungu lelivela etinchubenimgomo telubandlululo letingakalungi liyachubeka nekwakha liciniso letfu lanyalo futsi liholele ekutseni bantfu labanyenti bavaleleke emjikeletweni webuphuya nekungasebenti. Umtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrikha wanga-1996, lobeka sisekelo semmango lokhululekile nalonentsandvo yelinyenti, usekela imitamo yekuchubela embili bulungiswa kutenhlalo ngekulungisa kungabi nebulungiswa esikhatsini lesengcile.
1.3. Umtsetfo Eekutsatfwa kwemhlaba losandza kuvunywa, 2024 (Umtsetfo we-13 wanga-2024) ubeka inchubo yemtsetfo legunyatwe ngumtsetfosisekelo levumela hulumende kutsi alungise lifa lelibuhlungu lekutsatfwa kwemhlaba kanye nebuphuya ngekusita kulinganisa inkhundla yekudlala kute kutsi takhamuti letinyenti tikhone kufinyelela ematfuba emnotfo lasisekelo.
1.4. Umkhosi wetfu wavelonkhe weLilanga Lemalungelo Ebantfu mhla tinge-21 Indlovulenkhulu 2025 utawenteka eConstitution Hill eJozi, indzawo letiNkantolo Yemtsetfosisekelo yaseNingizimu Afrika.
2. I-indaba Ye-Afrika Yagezi 2025
2.1. INingizimu Afrika itawungenisa I-indaba Ye-Afrika Yagezi yanga-2025 kusukela mhla ti-4 kuya kumhla ti-6 Indlovulenkhulu 2025 eSikhungwini Semihlangano Yemave Emhlaba eKapa. I-Indaba ngumcimbi lomkhulu kulelivekati njengobe ihlanganisa baholi bemboni futsi ikhombisa tisombululo letinsha letisezingeni lelisetulu talomkhakha.
2.2. Lengcungcutsela ita ngesikhatsi lapho khona umkhakha wetagezi waseNingizimu Afrika ukhula ngekushesha njengobe lelive lisebentela kuvikela kuphakelwa kwalo kwagezi esikhatsini lesitako. Emnyakeni lophelile hulumende umemetela Umtsetfo Wekuchibela Umtsetfo Wagezi, 2024 (Umtsetfo we-38 wanga-2024) mayelana nekwakha umkhakha wagezi loncintisanako nalosimeme longahlangabetana netidzingo tagezi tesive setfu letikhulako.
2.3. Ekuvikeleni kwetfulwa kwagezi wetfu esikhatsini lesitako, ema-gigawatt la-11 emaphrojekthi gezi ahlelelwe kwakhiwa kuleminyaka lemitsatfu letako. Ngenyanga yeNgongoni 2024, kwamenyetelwa babhidi labasiphohlongo labanconotwako be-Bid Window 7 beLuhlelo Lwekutsenga Bakhiciti Bagezi Labatimele Bagezi Lovuseletelwako labanemandla lahlanganisiwe labanikwe ikontileka yema-megawatt la-1 760.
F. Imilayeto
1. Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:
• Indvuna Nomakhosazana Meth mayelana nekukhetfwa kwakhe kutsi abe nguSihlalo weSikhungo Sekulawula Tisebenti Sesigodzi sase-Afrika.
• Mk. Lerato Mataboge ngekukhetfwa kwakhe lokungumlandvo esikhundleni sekuba nguKhomishana weSakhiwonchanti Nagezi we-AU.
• Mk. Tyla Laura Seethal, lowatiwa kakhulu ngekutsi nguTyla, umculi waseNingizimu Afrika longumculi wekucala wase-Afrika locula yedvwa isingili yakhe letsii “Water” sewundlule tigidzigidzi tetitrimu ku-Spotify.
• Mnu. Wouter Kellerman, umdlali wemnjingo waseNingizimu Afrika kanye naMk. Eru Matsumoto kanye naMk. Chandrika Tandon, labaphumelele kutfola Umklomelo we-Grammy nge-alibhamu yabo, i-Triveni.
2. Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi endvudvuto kubangani nemndeni wa:
• Mk. Suthukazi Arosi (64), umculi, umcambi, kanye nemlingisi lowatfola indodo. Bekatiwa kakhulu ngekuba ngulomunye wemavi lahamba embili e-Afrika kanye nemlingisi lophumelelako njengobe adlale emidlalweni leminengi yaseNingizimu Afrika
Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485