IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu, Nakama-26 KuMhlolanja 2025

A.      Ezingundabamlonyeni  

1.     Zobudlelwano Bamazwe Ngamazwe 

1.1.    Isikhundla SeSewula Afrika Sokwengamela Isiqhema Samazwe Ama-20 (i-G20)

1.1.1.    Sesithomile isikhathi seSewula Afrika sokweNgamela i-G20 ngaphasi kommongondaba othi: “UkuZwelana, UkuLingana NokuBambelela,” njengoba ubanjwe ngepumelelo nje umhlangano wokuThoma waboNgqongqotjhe bezangaPhandle be-G20 eJwanisbhege ukusukela ngomhla wama-20 ukuya ema-21 kuMhlolanja, sewuthomile nomHlangano wokuThoma waboNgqongqotjhe bezeeMali be-G20 nabaPhathi bamaBhanga amaKhulu osaragako njenganje, othome ngomhla wama-26 ukuyokufika kumhla wama-27 kuMhlolanja.     

1.1.2.    Umhlangano wokuThoma waboNgqongqotjhe bezangaPhandle be-G20 ube lithuba labo lokubuyekeza iintjhijilo zepolitiki elawulwa bujamo belizwe (ijiyopolitiki) ezithwelwe mamazwe wephasi babe bonisane nangeendlela i-G20 engasiza ngazo ukuze ithole iinsombululo kileziintjhijilo. Umhlangano lo usekele indlela iSewula Afrika eyisebenzisako ukusebenza ngeendaba zejiyopolitiki, amaqalontanzi wesikhundla sokweNgamela i-G20 nemiphumela yezinga eliphakemeko ekumele ivezwe, wabe wafakazela nendima ye-G20 njengekundla ephambili neqakathekileko yokusebenzisana ngezomnotho emazweni ngamazwe.                                    
1.1.3 Ngaphezu kwalokho, iSewula Afrika iyibambe ngepumelelo imihlangano nasi yokuSebenza kweenQhema:                  
1.1.3.1 Umhlangano Wokuthoma Wesiqhema Sezefundo (12-13 kuMhlolanja 2025, obanjwe ngethungelelwano lezokuthintana). Umnqopho womhlangano bekukubonisana ube ufune nokuvumelana kumaqalontanzi amathathu wesiQhema somSebenzi: (a). Iqalontanzi 1:  Ukufunda Okusekelwe Phezu Kwekhwalithi Ehle: Indima yeTjhejo neFundiso yebuNcanini ngomnqopho wokukhuphula ikhwalithi yokufunda okusisekelo; (b) Iqalontanzi 2: Ukwamukela iincwadi zeFundo umuNtu anazo ePhasini loke; Iqalontanzi 3: UkuThuthukiswa kweFundo ngamaKghonofundwa, kulungiselelwa iphasi elitjhugulukako.                          
1.1.3.2 Umhlangano Wokuthoma WesiQhema Esisebenza Ngokuhlonyiswa Kwabomma (17-18 kuMhlolanja 2025, obanjwe ngethungelelwano lezokuthintana).  LesisiQhema somSebenzi sisekele amaqalontanzi weSewula Afrika akhambisana namaqalontanzi welizwe malungana namalungelo wabomma, kanti-ke sakhela phezu kwesikhundla sokwengamela namaqalontanzi welizwe le-Brazil.                                     
1.1.3.3 Umhlangano Wokuthoma Wesiqhema Somnotho Wethungelelwano Lamakhomphyutha (17-19 kuMhlolanja 2025, ngethungelelwano lezokuthintana).    Umhlangano lo ube yikundla yokubonisana kweSewula Afrika nokukhombela ukusebenzisana ngokuvumelana namaqalontanzi wesiQhema somSebenzi.     Amaqalontanzi amane lawo ngalandelako:  (a) Ukuthungelelanela ukuthuthukisa ithungelelwano ledijithali ngokuphelela kwalo; (b) Umthangalasisekelo wethungelelwano lomphakathi namatjhuguluko; (c) Amahlelo wokulinganiseka kwebhoduluko: azakutjhaphulula amandla wamabhizinisi amancancani, namancani, nalingeneko; kunye (d) nokulinganiseka, ukuqalelelwa komuntu woke kunye nokuhlakanipha kwemitjhini okulungileko.                          
1.1.3.4 Umhlangano Wokuthoma Wezokuqatjha We-G20 (18-21 kuMhlolanja 2025 eGqeberha.  Lomhlangano walesisiQhema somSebenzi ucocisene ngokuhluma okuqalelela umuntu woke, ukuqatjhwa kwelutjha, ukulingana kobulili, ukutjhiyana ngendima yengeniso kunye nomphumela wokungena kwamathungelelwano wemitjhini asebenze endaweni yabantu ngomuso.                
1.1.3.5 Umhlangano Wokuthoma Wezamasiko Wesiqhema Somsebenzi (20-21 kuMhlolanja 2025).  Amaqalontanzi asekelwe ngibo boke abebahlanganyele umhlangano lo ngila:  (a)  Iqalontanzi 1: UkweLusa, ukuPhephisa nokuSimelela ngamaGugu wamaSiko kobanyana kuzokuvikeleka amaLungelo woBuntu; (b)  Iqalontanzi 2:  Ukulungelelaniswa kwemiThethokambiso emahlelweni womnotho womphakathi ukuqinisekisa kobanyana kube netuthuko eqalelela umuntu woke esekelwe ngamaLungelo; (c) Iqalontanzi 3: Ukulungelelanisa nokubophelela ndawonye iThekhnoloji yeThungelelwano lamaKhomphyutha  kobanyana kuzokuVikeleka bekuKhuthazwe amaSiko nomNotho oBambelelako;  kunye (d) neQalontanzi 4: Ukuhlangana kweSiko nokuTjhuguluka kweTlayimethi:  kwakheke iGadango lePhasi lOke elizakuqalana nalokhu.                          

1.1.4 Imihlangano yaleziinQhema zomSebenzi ze-G20 neziThunyiweko izokubanjwa ukusukela namhlanje bekuyokuphela uNtaka wee-2025.                                                                                                                     
1.1.4.1 Umhlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi sokuPhunguka kokuSilaphaza kweemBaseli: 27-28 kuMhlolanja 2025, obanjwe ngethungelelwano lamakhomphyutha.                                                                                  
1.1.4.2 Umhlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi wezokuLima: 3-4 kuNtaka 2025 – ngethungelelwano lamakhomphyutha. 
1.1.4.3 Umhlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi esiLwa nobuKhohlakali: 3-5 kuNtaka 2025 – ozokubanjelwa eKapa. 
1.1.4.4 Umhlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi wezeVakatjhobukelo: 5 kuNtaka 2025 – ozokubanjwa ngethungelelwano lamakhomphyutha.                                               
1.1.4.5 Umhlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi wokuPhungula ubuNgozi beHlekelele: 5 kuNtaka 2025 – ngethungelelwano lamakhomphyutha.                                                   
1.1.4.6 UmHlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi sokuQalelela ukuTholakala nokuPhepha kokuGoma: 5 kuNtaka 2025 – ngethungelelwano lamakhomphyutha.                    
1.1.4.7 UmHlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi wezeRhwebo namaSiso: 18-20 kuNtaka 2025 – ngethungelelwano lamakhomphyutha.                                                           
1.1.4.8 UmHlangano wokuThoma wesiQhema somSebenzi: WokuTjheja ukuHluma komNotho oQalelela umuntu woke, ukuThuthukiswa ngamaBubulo, ukuQatjha nokuPhungulwa kokuTjhiyana ngeNdima: 17 kuNtaka 2025 – ngethungelelwano lamakhomphyutha.                                            
1.1.4.9 IsiQhema sesiBili somSebenzi wezePilo: 26-28 kuNtaka – eThekwini.                                                                                          
1.1.4.10    IsiQhema sokuThoma somSebenzi weTlayimethi nokuBambelela kweBhoduluko: 25-28 kuNtaka – ngethungelelwano lamakhomphyutha.              

1.1.5    Imininingwana yokusingatha kweSewula Afrika imihlangano ye-G20 ehlukahlukileko kunye nemiphumela yakhona iyatholakala ku: www.g20.org NOFANA www.g20.org.za

1.2.     Ikulumiswano Yepolitiki Hlangana KweSewula Afrika Ne-European Union (i-EU)

1.2.1.    IKhabinethi ilithokozele isekelo le-EU ngobujamo beSewula Afrika epolitikini elawulwa bujamo belizwe namaqalontanzi wesikhundla sethu sokweNgamela i-G20 ngemva kwepumelelo yeKulumiswano yeHlandla le-16 yaboNgqongqotjhe hlangana kweSewula Afrika ne-EU ngomhla we-19 kuMhlolanja 2025 eKapa.                                                                          
1.2.2.    Ikulumiswano le ivulele i-EU neSewula Afrika ithuba lokuqinisa ukuzibophelela lokusebenzisana namanye amazwe, nokuhleleka kwemithetho yamazwe ngamazwe kunye namandla wesika yomTlolosiVumelwano weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-United Nations [i-UN] Charter). Iinqhemezi zibuye zavumelana  ngesidingo sokuhlela ngobutjha umKhandlu wezokuPhepha weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSC), nangokuvuma ukuthi kunesidingo esirhabako sokwenza ukuthi umKhandlu lo wandise amazwe owajamelako, wandise nokuqalelela umuntu woke, wandise nokusebenzela emkhanyweni, nokusebenza kuhle khulu, nangokulandela intando yenengi kunye nangokuziphendulela  okupheleleko.                                                                            
1.2.3.    I-EU neSewula Afrika zibuye zakhulumisana ngokusebenzisana kwazo eenkundleni lapho kuhlanganyelwa khona namanye amazwe kunye nesifundeni, lapho kuqalisiswe khona khulukhulu imizamo ehlanganyelweko yokukhuthaza amalungelo wobuntu netuthuko ebambelelako kunye nokulungisa imiraro yokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi. Kubuye kwabuyekezwa namathuba wokuphakamisa ukusebenzisana emahlelweni amlandelande abambelelako, ekubalwa kiwo nepahla ehlaza eqakathekileko ngomnqopho wokwelula ukusebenzisana emakorweni ngamakoro, nekuvikelekeni komnotho nemizameni yokurhobhisa ummoya osilaphaza ibhoduluko.                        
1.2.4.    Umhlangano lo ubuye godu waba nanga yikundla yamalungiselelo womHlangano weenKhulu ozako hlangana kwe-EU neSewula Afrika ozokubanjwa nakali-13 kuNtaka 2025 eSewula Afrika.   Umhlangano lo uyokubonisana ngokwenziwa ngcono kokusebenzisana ngezomnotho, ukuphunguka kokusilaphaza kweembaseli, zokuphepha nezokuvikeleka, amahlelo womlandelande nokusebenzisana nabanye. I-EU imthombo ophambili noqakatheke khulu wamasiso eza eSewula Afrika, kanti-ke iSewula Afrika imsebenzisani we-EU omkhulu kinabo boke e-Afrika engeNzasi kweSahara (i-Sub-Saharan Africa).                                         
1.2.5.    Umhlangano lo ubuye waphakamisa nokuqakatheka kokubanjwa komhlangano hlangana kwaboNgqongqotjhe be-EU nabeHlanganisela yamazwe we-Afrika (i-AU) kunye nomhlangano weenkhulu ngomnyaka wee-2025.                                                 

1.3.    UmKhandlu WezokuThula NokuPhepha (i-PSC) We-AU Neenqunto Ze-UNSC Ngobujamo Bezinto Epumalanga Ye-Democratic Republic of Congo (i-DRC) 

1.3.1.    IKhabinethi ithokozela beyisekela iinQunto ze-AU PSC ne-UNSC ngobujamo bezinto epumalanga ye-DRC.                            
1.3.2.    I-AU PSC ivumele iinqunto zomhlangano weHlangano yamaZwe wancangePumalanga ye-Afrika, (i-EAC) neHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC), wona ofune ukuthi kubekwe iinkhali phasi khona nje, kuvulwe amathuba wokuphepha nokungaliyeki kweendlela zabantu, kubuyiselwe emva nawo woke amajoni neenqhema ezihlomileko ezingakamenywa epumalanga ye-DRC, kuhlonitjhwe nokuthembeka kwelizwe le-DRC, bese kuvunyelwa zoke iinqhema zombuso nezingasizo zombuso zibe nelizwi ekulumiswaneni yehlelo elihlanganyelwe yi-Luanda ne-Nairobi, (i-Joint Luanda-Nairobi process.) 
1.3.3.    Isiqunto se-UNSC sikhuthaza zoke iinqhema (zombuso nezingasizombuso) epumalanga ye-DRC ukuthi zikhulume zivumelane ngokubekwa phasi kweenkhali ngaphandle kwemibandela, njengoba abarholi be-EAC nabe-SADC bakhombele njalo.               
1.3.4.    Ukudlula lapho, isiQuntwesi sifuna godu nokuthi amavukelambuso we-M23 aphume eendaweni azithumbileko epumalanga ye-DRC, sikhombela godu namaJoni wezokuVikela we-Rwanda ukuthi akhawule ukusekela iinqhema ezihlomileko abe aphume khona nje endaweni ye-Congo,  “ngaphandle kokubeka imibandela ntanzi.”                                                                  
1.3.5.    IKhabinethi izwakalise iimfiselabuhle zokwelulama msinyana kwamajoni alitjhumi abuye akhubele elatjhelwa ekhaya eSewula Afrika njenganje.                                                                                                  

1.4.    IsiVumelwano Se-AU Sokuqeda Inturhu Yokulwisa Abomma Nabantazana (i-AU-CEVAWG).      

1.4.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukwAmukela kwe-AU i-AU-CEVAWG, esisetjenziswa somthetho sokukhandela nokuqeda inturhu eqothele abomma nabantazana e-Afrika.                                                                                      
1.4.2.    Ukuqina kwe-AU-CEVAWG kusekelwe siqunto esaba mlando esathathwa ziinKhulu zomBuso ze-AU ngoMhlolanja wee-2023 emHlanganweni weenKhulu.                                                                           
1.4.3.    Isivumelwanesi sinqophe ukwenza ihlelo elipheleleko nelisibopho somthetho ukukhandela nokuqeda yoke imihlobo yenturhu phezu kwabomma nabantazana kiyo yoke i-Afrika.  Lokhu-ke kuzakuphunyeleliswa bonobangela benturhu le, nemimmoya etjhotjhozela inturhu le, nokuqinisa isandla somthetho, neendlela ezisimeleleko ezisemthethweni, nokukhuthazwa kwesiko lokuhlonipha amalungelo wobuntu, ukulingana kwabantu boke kunye nesithunzi sabomma nabantazana.                                         
1.4.4.    Sizakuqinisekisa godu nokuthi iinQhema ezisesiVumelwaneni ziqinisa ndlela yinye ezisebenza ngayo ndawonye yokuqeda inturhu phezu kwabomma nabantazana.                                                                                            

2.    Zomnotho 

2.1.    Ukutshwila Kokwethulwa Kwesabelo Seemali 

2.1.1.    IKhabinethi ithanda ukubuyelela igama layo elithi ukutshwila kokwethulwa kweSabelo seeMali ngomhla we-19 kuMhlolanja 2025 siyokwethulwa ngomhla we-12 kuNtaka 2025 kube mphumela wemizamo yeKhabinethi ukulungisa ndawonye iintjhijilo zokusekela ngeemali ngomnyaka weemali otlhayelelwa yimali khulu.                                                                          
2.1.2.    IKhabinethi iqinisekisa amaSewula Afrika ngokuthi imikhulumiswano ngaphakathi kweKhabinethi ngeSabelo seemali somnyaka wee-2025 isaragela phambili kobanyana kuzokutholakala iindlela ezingcono khulu zokusekela amaqalontanzi welizwe bekuqinisekiseke ukuthi isabelo seemali sijamele iimfiso netjisakalo yamaSewula Afrika woke.     iHlolomazizo yeNani labaSebenzi yaQobe Kota                                   
2.1.3.    Ukutshwila kokwethulwa kwesabelo seemali, nanyana kungekokuthoma ukwenzeka nje emlandweni weSewula Afrika, kodwana nokho akusinto engenzekiko laphokhunye/keminye imibuso, begodu kusavunyelwa mibandela yomThetho we-1999 oLawula iiMali zomBuso (umThetho 1 womNyaka we-1999).        

2.2.    Ihlolomazizo Yenani labaSebenzi yaQobe Kota (QLFS) 

2.2.1.    IKhabinethi ithokozele ukuphakama kokuvuleka kwemisebenzi ngemva kokwehla kwenani labantu abatlhoge umsebenzi ihlandla lesibili ngokulandelana, ekusilinganiso esiphasi khulu solo kwangekota yesithathu yomnyaka wee-2023.                              
2.2.2.    Isilinganiso sabantu abatlhoge umsebenzi elizweni lekhethu sehle sayokuba ma-31.9% ngekota yesine yee-2024 ukusuka ku-32.1% ngekota yesithathu. Inani labantu abasebenzako likhuphuke ngee-132 000 layokuba ziingidi ezili-17.1 kwathi inani labantu abatlhoge umsebenzi lehla ngama-20 000 layokuba ziingidi ezibunane (8) ngayo leyo kota.                     
2.2.3.    Ukuqatjhwa ngekota le kuphakeme emabubulweni amane kalitjhumi ahlolwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA), ekubalwa kiwo zeemali (232 000), kwalandela amafemu akhiqizako (41 000), amakhaya wangeqadi (18 000) kunye nezokuthutha (17 000).                      
2.2.4.    IKhabinethi ikufakazele ukuzibophelela kwakarhulumende ekuvulweni kwemisebenzi ngokuqalelela khulu amahlelo wemisebenzi yelutjha. NgeHlelo likaMengameli lokuKhuthaza ukuVulwa kwemiSebenzi, alinganiselwa eengidini eziyi-2.2 amathuba wemisebenzi avulelwe abantu abatjha.                                                                                                        

2.3.    Irhwebelano Nokusiselana Hlangana KweSewula Afrika Ne-China

2.3.1.    IKhabinethi ithokozela ukukhulumisana ngepumelelo kwakaSihlalo womKhandlu we-China wokuKhuthazwa kweRhwebo lamaZwe ngamaZwe (i-CCPIT), u-Ren Hongbin neSekela likaMengameli u-Paul Mashatile ekukhuthazeni ukurhwebelana okungcono nokusebenzisana ngokubambisana ngezamasiko hlangana kweSewula Afrika ne-China.                            
2.3.2.    Lelivakatjho lilandela iVakatjho lomBuso lesibili elibe yipumelelo e-China likaMengameli Cyril Ramaphosa ngoKhukhulamungu 2024.  Lelivakatjho-ke lakhela phezu kwemiphumela kaMengameli yemikhulumiswano yamabhizinisi, ebala neqakathekileko iKundla yokuKhulumiselana hlangana kweSewula Afrika ne-China, imikhulumiswano evaliweko hlangana kwakaMengameli nabaRholi babasisi be-China abama-20  bezinga eliphezulu, nehlelo lamaBhizinisi likaMengameli e-Shenzhen ebeliqale abasisi abaqakatheke khulu edzabeni lethekhnoloji namandla wokusungula izinto.                                
2.3.3.    ISewula Afrika ikhwezelele amabhizinisi we-China ukuthi aye emihlanganweni ehlukahlukileko ye-G20 ezakuba khona ekhethwapha nonyaka, kwase kuthi i-CCPIT yamemela iSewula Afrika embukisweni wesithathu we-China International Supply Chain Expo e-Beijing, ozokubanjwa ngoVelabahlinze 2025.                                                                        
2.3.4.    Ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika ne-China bubuye baphakanyiswa ngokufika kwesiqhema sokuthoma seemvakatjhibukelli ezibuya e-China ngehlelo elitjha lezevakatjhobukelo, i-Trusted Tour Operator Scheme (i-TTOS).   I-TTOS ivumela abantu abakhambisa iimvakatjhibukeli abahlolwe bahlolisiswa ukuthi bafake iimbawo zeenqhema zevakatjhobukelo ezibuya e-China ne-India ngekundla evikelekileko yethungelelwano lekhomphyutha, bebathole iimpendulo zeembawo zabo kungakapheli ngitjho nama-awa amangaki.   
                                                    
3.    Zepilo  

3.1.    Isifo Sezandla, Iinyawo Nomlomo (i-HFMD) 

3.1.1.    IKhabinethi ilithokozele igadango lamsinya elithethwe ziimphathimandla ngemva kokwehla kwesifo sezandla, iinyawo nomlomo (i-HFMD) KwaZulu-Natal nePumalanga Kapa, esineentjengiso ezinjengezomgomani njengamatjhatjhazi abuhlungu, nezandla ezivuvukileko. Isifesi asifani neseenyamazana/nesefuyo esibamba iinyawo nomlomo begodu asibulali.                                
3.1.2.    Banengana abatholakele babanjwe ngilesisifo esithelelanako eenkolweni zamabanga aphasi neenkulisa kileziimfunda ezimbili.                   
3.1.3.    Abophrinsipali beenkolo bakhuthazwa ukuthi qobe langa bahlole eenkolweni zabo ukubona ukuthi akunamuntu obanjwe sisifesi bese babikela iimphathimandla.                                                                                    

3.2.    Izifo Ezitholakala Ekugomeni 

3.2.1.    Ilanga lokugcina lokutlolisela zoke iintolo zeemphaza nezinye iindawo ezithengisa ukugoma kibomasipala beendawo kungeLesihlanu, 28 kuMhlolanja 2025. Iintolo zeemphaza ezizakudlulelwa lilanga lokuvalwa zingatloliswa ngobutjha nezingakhambisani nemibandela yezepilo zizokuvalwa.                                                                                                      
3.2.2.    NgoSinyikhaba 2024 urhulumende walayela ukuthi iintolo zeemphaza zitloliswe ngobutjha, njengomzamo wokulawula leziimphaza bekukhandelwe nokufa kwabantwana ngokunganasidingo ngenca yamagulo abawathola ekugomeni okunetjhefu okuthengwe kezinye zeemphaza. Iinqhema zabahloli ezimvango solo zisahlola ukuthi iimphaza ziyayithobela na imibandela ezibekelwe yona kilo loke ilizweli, ukwenzelela ukuqinisekisa ukuthi zoke iintolo ezithengisa ukugoma zisebenza ngokusemthethweni begodu ziyayithobela imibandela yezepilo nokuphepha.                                                                     
3.2.3.    IKhabinethi ikhombela abathengi, ababelethi nabatjheji/neembelesi zabantwana ukuthi bathenge ukugoma eendaweni ezinamalayisense azivumela ukuthengisa ukugoma begodu nezithobela imibandela yokugoma okuphephileko.  Amalunga womphakathi nawo akhuthazwa ukuthi azijayeze imikghwa yokulandela imibandela yokuhlanzeka nokuphepha kokugoma, njengokuhlamba izandla azihlambisise ngamanzi nesibha ngaphambi kokuphatha namkha kokusebenza ngokugoma.                    

4.    Ihlalakuhle Yomphakathi  

4.1.    IsiJamiso SeemBonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende seSewula Afrika (i-SASSA) 
4.2.    Ilanga lokugcina lokutjintja ikarada lomrholo wesibonelelo i-SASSA Gold Card umuntu athole i-Postbank Black Card selilulelwe isikhathi bekube mhla wama-20 kuNtaka 2025.                                                                                 
4.3.    Bangaphezulu kwee-716 900 abantu abebarhola ngekarada lombala orhawuda kwa-SASSA esele batjintjele ekaradeni elinzima le-Postbank, kanti-ke neendawo lapho kutholakala khona amakarada la sezandisiwe elizweni lokeli, ngomnqopho wokuphungula imijeje efolwa babantu abafuna ukuthola amakarada amatjha hlanu kwalapho bahlala khona. I-Postbank nayo seyandise inani labantu abazakusiza abantu lapho kutholakala khona amakarada amatjha, ukusukela ematheleni amabili ukuyokufika, laphokhunye ematheleni amahlanu, kuye ngebhizinisi yendawo leyo.                                                                                               
4.4.    Abasebenzisi bamakarada bakhuthazwa ukuthi bavakatjhele isitolo sakwa-Checkers endaweni yangekhabo, namkha i-Shoprite, namkha i-Pick ’n Pay, i-Usave, namkha isitolo sakwa-Boxer bayokuthatha i-Postbank Black Card labo.  Kufuneka i-ID yeSewula Afrika esemthethweni namkha i-ID yesikhatjhana. Eendaweni zemakhaya kuzabe kukhona nama-ofisi abomakhambangendlwana ayokusiza abasebenzisi bamakarada.   Ngaphezu kwalokho, i-Postbank isebenzisana ne-Spar Group, yona ezakusebenzisa ama-200 weentolo zayo elizweni loke lapho kungayokuthathwa khona amakarada amatjha.                            
4.5.    IKhabinethi ikhumbuza abasebenzisi bamakarada ukuthi ikarada elidala lerhawuda, lakwa-SASSA lizokugcina ukusebenza ngomhla wama-20 kuNtaka 2025, ngemva kwalokho angeze lisasebenza; nje-ke abasebenzisi abazakweqelwa sikhathi sokuphela kwalo bangakalitjintji kuzakufuneka baye ePosweni bayokurhola khona.                                                    

5.    Ipi Yokulwa Nobulelesi   

5.1.    IKhabinethi ithokozele umbiko wobuLelesi otjengise ukuthi lehlile izinga lobulelesi muva nje ngokweembalobalo. Ikota yesithathu yomnyaka weemali wee-2024/25 itjengise ukuthi yehle nge-9.8% imilandu yokubulala, yehla nge-3.3% imilandu yokukata, yehla nge-3.2% imilandu yokulinga ukukata.  Godu yehle ngenani elibonakalako imilandu yokuhluthula iinkoloyi endleleni, ngokunjalo neyokugqekeza nayo yehla njalo.                                                                                                           
5.2.    Nanyana izinga lemilandu ngokuvamileko solo lisese phezulu khulu nje, kodwana ukwehla kwenani layo kutjengisa ukuthi ukhona umehluko owenzekako njengoba amapholisa wakwa-SAPS athethe amagadango ngobutjha wokwenza iSewula Afrika iphephe ngcono.   
5.3.    Ukulwa nobulelesi msebenzi osibopho samapholisa, umphakathi namabhizinisi. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi alime indimawo ekulwiseni ubulelesi ngokubikela amapolisteyitjhi aseduze ngobulelesi abubonako namkha afowunele inomboro yokuLwa noBulelesi ethi: 08600 10111.                                                                                

6.    Abonongorwana Beembikiindaba Be-SADC

6.1.    IKhabinethi ikhombela ababikiindaba beSewula Afrika ukuthi bangenele iphaliswano labonongorwana beembikiindaba i-2025 SADC Media Awards.  Kuvalwa ngeLesihlanu, 28 kuMhlolanja 2025 ukungenela iphaliswaneli.                                                    
6.2.    Ababikiindaba abangathanda ukungenela iphaliswaneli bangathola eminye imininingwana ngalo iphaliswaneli ku-www.gcis.gov.za.  Unongorwana wokuthoma ukuthunjwa kenye nenye ikoro yi-US$2500, olandelako athumbe i-US$1000.   Abazakuthumba abonongorwana bokuthoma bazakuthola abonongorwana babo neentifikethi emHlanganweni weenKhulu zomBuso naboRhulumende, ozokubanjwa ngoRhoboyi 2025.   

B.    Okubikelwe IKhabinethi    

1.    Amagadango Wokubuyiswa Kwegezi Kukhambe Ukuqinteliswa Kwayo                

1.1.    IKhabinethi ithokozele ukubikelwa kwayo ngemizamo ka-Eskom yokubuyisa igezi ngokunzinzisa ubujamo bezinto emaphawa ngamaphawa okugcine kubangele ukubuyiswa kokuqinteliswa kwegezi, kobanyana kuzokuvikeleka ithungelelwano layo lelizwe loke.                                                                                                         
1.2.    Lezizehlakalo eziyindlala khulu nezingakahlobani ezenzeke ngomhla wama-22 kuMhlolanja zenze ukuthi yehle msinyana khulu igezi ebeyibulungwe esilulwini. Esinye sezehlakalo lezi kube kukonakala kwegezi ePhawa yeMajuba, nokulahlekelwa ziimpompi zokupholisa amanzi ePhawa ye-Camden, nokulahlekelwa liziko eliphehla igezi ePhawa ye-Medupi.                                         
1.3.    IKhabinethi ikuthokozele ukusikima msinyana kwesiqhema sabosocwephetjhe bakwa-Eskom babuyisa amandla wegezi azii-4 800 Megawatts (MW) emaziko amane kamahlanu wePhawa yeMajuba abekawile/abekacimile, kwathi e-Camden kwabuyiswa amandla wegezi emaziko amabili kamane abekawile/abekacimile; amaziko abekacimile kuthe kufika i-awa lobunane ntambama ngomhla wama-23 kuMhlolanja 2025 abe selalumethe godu.                   
1.4.    Ekuphumeleliseni ihlelo layo lokubuyisa igezi, i-Eskom ilindele ukuthi kwehle ngegadango linye ukuqinteliswa kwegezi. Kuqalelelwe khulu ukugcwaliselela iinlulu zegezi ezigade isimetjhe, khulukhulu zedizela, nakunzinziswa amahlelo wokusebenza emalangeni ezako la.                                                                                                    
1.5.    Nanyana kunalesisiqabo esiriyadisako njenganje, kodwana iyathokozisa indima esele yenziwe ekwenzeni ubungcono bokuphehlwa kwegezi nekulungiseni ihlelo legezi ngendlela yokuthi itholakale ngokuthembeka.  Ukusukela ngomhla wo-01 kuSihlabantangana wee-2024 ukuyokufika kumhla wama-20 wee-2025, ukuqinteliswa kwegezi bekujanyisiwe; kujanyiswe amalanga ama-323, ukube yajanyiswa amalanga ama-32 nje kwaphela ngesikhathi esifanako ngomnyaka ongaphambi kwaloyo.                                Igezi itholakala isikhathi esima-99%, nakulinganiswa nesikhathi esiyi-9.8% nje kwaphela ebeyitholakala ngaso nyakenye.
1.6.    IKhabinethi itjheje bona ukungezelelwa komthamo wegezi nge-1 600 MW nakuhlanganiswa amaziko weKusile ngomhla we-09 kuNtaka 2025 neZiko 4 leMedupi ekupheleni kwakaNtaka 2025 kuzowakhuphula khulu amandla wegezi elizweni lekhethweli.     

C.    Iinqunto ZeKhabinethi  

1.    IHlelo LokuKhibelela ITuthuko (i-MTDP) Lee-2024-2029

1.1.    IKhabinethi ivumele i-MTDP yesikhathi see-2024-2029, esiveza amaqalontanzi aqakathekileko kaRhulumende weHlandla leKhomba.  I-MTDP yakhela phezu kweHlelo lokuThuthukisa iliZwe, nesitatimende semiNqopho sikaRhulumende weBumbano (i-GNU) kunye nokuvumelana okwavunyelanwa ngakho emHlanganwnei we-Lekgotla LeKhabinethi ebewubanjwe ngemihla ye-29-30 kuTjhirhweni 2025.                      
1.2    Ngaphezu kwalokho, i-MTDP iphethe ngaphakathi kwayo amaqalontanzi amathathu aqakathekileko abekwe nguMengameli Ramaphosa eKulumeni yakhe yokuVula iPalamende ngomhla we-18 kuVelabahlinze 2024. Ihlelweli likhanyisela amagadango karhulumende indlela yokwakha ilizwe eliqalelela umuntu woke ngconywana, eligcina iimbopho ze-GNU. Hlangana nokhunye, linqophe ukuhlumisa umnotho oqalelela umuntu woke, kuphungulwe inani labantu abatlhoge umsebenzi, kuphungulwe ubuchaka neendleko zokuphila ezenyuka isiphelani kube kwenziwe neqiniso lokuthi umbuso wekhethu uba mbuso okghonako, othuthukisako nonemikghwa.      
                                                         
2.    IHlelo LezokuThintana LeliZwe LOke (i-NCSF) Lee-2024-2029    

2.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-NCSF kiyo yoke imikhakha karhulumende. I-NCSF iyingcenye yomsebenzi osaragako wokuhlanganisa nokuphakamisa ihlelo lezokuthintana likarhulumende woke, ekusekeleni ukuphunyeleliswa kwe-MTDP 2024-2029 njengoba kucatjangwa emThethwenikambiso wezokuThintana kuRhulumende, owaphasiswa yiKhabinethi ngomnyaka wee-2018, osabuyekezwako njenganje.                                                                                                           
2.2.    I-NCSF ilandela okulindelweko, okuthi  ihlelo lezokuthintana likarhulumende kufuze lizwakale likhanye kuhle, livuselele ithemba lomphakathi nelabasisi, likhwezelele liqinise ibumbano nokusebenzisana komphakathi belikhwezelele izakhamuzi ukuthi zihlanganyele nemizamo eragako yokulinga ukukhuthaza amaSewula Afrika ukuthi asebenzise ilwazi ukukhuphula ipilwawo, asizakale nangamathuba womnotho womphakathi ukufaka isandla sokulekelela ekuthuthukisweni kwelizwe lekhethu.                              

3.    Ukuqiniswa KweKambiso YeNdawo YokuRhwebelana NgokuKhululeka KiboMma NeLutjheni ERhwebeni  (i-AfCFTA) 

3.1 IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kweKambiso ye-AfCFTA kiboMma neLutjha eRhwebeni kobana iPalamende izoyiqinisa ngokuyifakazela.                                                                                                     
3.2 IKambiso le inqophe ukuphakamisa ukungena kwabomma nelutjha erhwebeni ngaphasi kwe-AfCFTA, begodu ikhuluma ngeminqopho ethileko enjengokulekelela abarhwebi ababomma nabalilutjha kobanyana isandla sabo sizokubonakala emakethe. Godu isebenzela ukwakha ukungezelela amandla nekghono lokusungula okuzakwandisa ipahla ethengwa bomma nelutjha emazweni wangaphandle nethengiselwa amazwe wangaphandle, kunye nokufakwa kwabo emahlelweni wemilandelande yerhwebo esiphandeni nekhonthinenthini.                  
3.3    Ikambiso le godu ikhuthazela amagadango wokuqeda ukubandlululana, ikhuthaza ukulingana nokuqalelelwa komuntu woke ukuqinisekisa ukuthi  abomma nelutjha bayahlomula emathubeni akhona lawa. Okhunye okuqakathekileko ekambisweni le kukuthi kusetjenzelwa ukuthi kususwe iinqabo ezingakaphathelani neendleko/neemali ezithinta abomma nelutjha erhwebeni, nokukhuthaza ukungena kwabo babe nelizwi ekutlanyweni kwemithethokambiso, kwenziwe ngcono nendlelabo yokungena emalini.             
3.4    Ikambiso le kulindeleke bona isekele abomma nelutjha erhwebeni kobanyana bazokusizakala ngamathuba eza ne-AfCFTA ngaleyindlela kuphakame ukuba kwabo nelizwi nesandla erhwebeni lokurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa.                         

4      Ukuqiniswa KweKambiso YezokuPhalisana Ngaphasi Kwe-AfCFTA

4.1    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa kweKambiso yomThethokambiso wezePhaliswano ngaphasi kwe-AfCFTA ePalamende kobanyana iyokuqiniswa ngokufakazelwa. Ikambiso le isivumelwano samalunga amamazwe we-AU, sinqophe ukuqinisekisa ukuthi iphaliswano ekhonthinenthini yekhethu lisiza irhwebo, irhwebo, lisize ukuhluma ngokuqalelela umuntu woke, lisize ukuthuthuka ngamabubulo kunye netuthuko yomnotho ebambelelako.                                                                 
4.2    Ikambiso le iqale ukukhandela imikghwa ephikisana nephaliswano, ngokunikela umtlamo wokulungisa okumalungana nokuphandluluka ngezemakethe, nomalungana nokudlala ngamandla umuntu anawo, nezinye iindaba ezimalungana nokuphalisana.                                                                                  
4.3    I-AU iyavuma ukuthi ukutlhogakala kwemithethokambiso yephaliswano kubanga imikghwa elwa nokuphalisana, njengeenqhenyana zehlanganyela nabomakhonyabodwa abaphalisa amandlabo wemakethe.                                                                            
4.4    Ikambiso le izokusebenza kiyo yoke imisebenzi yomnotho ngaphakthi kwemakethe ye-AfCFTA kanti-ke izakuqothela izenzo eziphikisana nekambiso yephaliswano, lapho kubalwa khona iinqhenyana zehlanganyela zamazwe ngamazwe nezemazweni abomakhelwana bethu ezingalawulwa kuhle, kunye nezenzo nemikghwa yephaliswano esungulwe mabhizinisi amakhulu asebenza ngaphandle kwekhonthinenthi.                                                                                                        

5    Umphumela Wokuhlanganyela KweSewula Afrika EKulumiswaneni YeHlandla   Lama-79 YokuHlangana OkuVamileko KweHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UNGA 79)                        

5.1    IKhabinethi iqale yabe yavuma umbiko wemiphumela ye-UNGA 79 ngaphasi kommongondaba othi: “Asitjhiyi Muntu Ngemva: Sisebenza Ngokubambisana Sinqophe Ukuphakamisa Ukuthula, Ituthuko Ebambelelako Nesithunzi Somuntu Esizukulwaneni Sanamhlanje Nezangomuso.”                                                                                                    
5.2    Ukuhlanganyela kweSewula Afrika nabanye emhlanganweni weenKhulu we-UN ngomuso  bekuqale ethubeni lokuhlanganisa ukuvumelana kwephasi bekwenziwe nendima ngamaqalontanzi anjengemiNqopho yezeTuthuko eBambelelako emazweni we-Afrika, nokuthi umHlangano lo kufuze uqale igadango lephasi loke, usekele i-ajenda yokuthuthukisa ikhonthinenthi, i-Ajenda 2063.

D.    Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. U-Phrof. John Lamola uqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) eHlanganweni yaboFlayi (i-SAA) iminyaka emibili.                                              
2. UPhrof. Busani Ngcaweni uqatjhelwe isikhundla somNqophisi Zombelele (i-DG) esiKolweni seliZweloke sikaRhulumende (kwelulwe ikontraka yomsebenzi yaba minyaka emihlanu).                                                         
3. UNom. Lindelwa Simphiwe Hamilton uqatjhelwe esikhundleni se-DG emNyangweni wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano. 
4. UNom. Tebogo Seokolo uqatjhelwe isikhundla seSekela likamNqophisi (i-DDG): i-Afrika emNyangweni wezobuDlelwano bamaZwe ngamaZwe.                    
5. UMm. u-Angela Sizakele Magangoe uqatjhelwe isikhundla se-DDG: ZeHlakakuhle emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi (i-DSD).  
6. UMm. uThandeka Gloria Ngcobo uqatjhelwe isikhundla sesiKhulu sezeeMali ku-DSD.                                                                       7.    Abanqophisi Abayelelisako EBhodini Yesigiyani Yetheknoloji Yelwazithintano Lembusweni 
(i). UMm. Sedzani Mudau (uSihlalo);
(ii).UNom. Willie Vukela (emNyangweni wezabaSebenzi bemBusweni noJamele iPhiko lezokuPhatha);  
(iii). UNom. Willie Mathebula (umJameli weZiko leeMali zomBuso);       
(iv). U-Adv. Johannes Collen Weapond; kunye 
(v). noNom. Omega Shelembe (umNyango wezokuThintana nezeTheknoloji yamakhomphyutha).                                              

E.    Iminyanya Ezako

1.        INyanga YamaLungelo WoBuntu 

1.1.    NgoNtaka iSewula Afrika izokuba nesikhumbuzo samaLungelo woBuntu ngaphasi kommongondaba othi: “Sikhambisisa Imizamo Yobulungiswa Bomphakathi Obusime Ngamalungelo Wobuntu.” Umlando weNyanga yamaLungelo woBuntu usime ngeseHlakalo sokuRhayilwa kwabaNtu e-Sharpville ngomhla wama-21 kuNtaka we-1960, lapho amapholisa wombuso webandlululo (i-apartheid) adumuza abulala khona abantu abama-69 emmatjhweni owawukhamba ngokuthula.               
1.2.    Isihluku somlando wemithetho ye-apartheid solo sisezwakala nanamhlanje begodu senza ukuthi abantu abanengi basolo basebhandeni lomzombe wokudosa emhlweni nokutlhoga umsebenzi.   UmThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996, owendlala isisekelo somphakathi okhululekileko nophila ngentando yenengi usekela imizamo yokuphakamisa ubulungiswa bomphakathi ngokulungisa ubumbi obenzeka ngeenkhathi ezidlulileko.                                         
1.3.    UmThetho wokuBuyiswa kweNarha wee-2024 (umThetho 13 wee-2024) osandukuphasiswa mhlapha uvula indlela yomthetho esekelwa mthethosisekelo evumela urhulumende ukulungisa isihluku sokwemukwa kwabantu inarha esabangela ubuchakakazi babantu abanengi; lokho urhulumende uzakwenza ngokulekelela ukurhula ikundla kobanyana zizokwanda izakhamuzi ezizakuvulekelwa mathuba womnotho, nawezenzelwa ekuphilwa ngazo kunye nawokuthola inarha.                
1.4.     ILanga lamaLungelo woBuntu lizakugidingwa ngomhla wama-21 kuNtaka 2025 e-Constitution Hill eJwanisbhege, lapho kwakhiwe khona iKhotho yezomThethosisekelo yeSewula Afrika.                                                        

2.      INdaba YeGezi E-Afrika Ngo-2025  

2.1.    ISewula Afrika izokusingatha iNdaba yeGezi yee-2025 ukusukela ngomhla we-4-6 kuNtaka 2025 e-Cape Town International Convention Centre.  INdaba yezeGezi le isiqongolo sesehlakalo ekhonthinenthini yekhethu njengoba ihlanganisa abarholi bebubulo lezegezi ibe iveze neensombululo ezitja ezibukhali khulu kilekoro.                                                                 
2.2.    Ikhonfrensi le ifike ngesikhathi lapho ikoro yezegezi eSewula Afrika ikhula khona khulu njengoba ilizwe lekhethweli lisebenzela ukuthola indlela yangomuso yokunzinzisa ukuphakelwa kwesitjhaba ngegezi.   Nyakenye urhulumende umemezele umThetho wee-2024 oTjhugulula ukuLawulwa kweGezi (umThetho 38 wee-2024) onqophe ukwakha ikoro yegezi engalilisiko ngeendleko nebambelelako engakghona ukugcina iindingo zegezi ezikhulako zesitjhaba sekhethu.                                                 
2.3. Ekutholeni indlela yokusabalalisa igezi ngomuso, kulungiselwe ukuthi kwakhiwe amaphrojekthi wegezi ama-gigawatts ali-11 ngesikhathi esiminyaka emithathu ukusukela nje.   NgoNobayeni 2024 kumenyezelwe ababhidi abenyulwako ababunane ngeThuba lokuBhida 7 (i-Bid Window 7) leHlelo leGezi eVuselelekako labaKhiqizi beGezi abaziJameleko, lamandla wegezi ahlangeneko ayi-1 760 MW.                    

F.    Imilayezo  

1.    Siyabathokozisa 

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:   

  • UNgqongqotjhe uNomakhosazana Meth ngokukhethelwa kwakhe esikhundleni sokuba nguSihlalo we-African Regional Labour Administration Centre.     
  • UMm. u-Lerato Mataboge ngokukhethelwa kwakhe isikhundla sokuba nguKomitjhinari wezomThangalasisekelo nezeGezi ku-AU.       
  • UMm. Tyla Laura Seethal, obekadume ngelika-Tyla, omvumi weSewula Afrika   obe mvumi wokuthoma e-Afrika ovuma yedwa ingoma yakhe yesinghili ethi “Water” eyeqe amahlandla adlulako ebhiliyonini ngokurhatjhwa ngevidiyo ku-inthanethi, ekundleni yeengoma ezidlalwa ethungelelwaneni lamakhomphyutha, i-Spotify.  
  • UNom. Wouter Kellerman, umvutheli wefleji weSewula Afrika aphekelelwa nguMm. u-Eru Matsumoto no-Mm. u-Chandrika Tandon, abathumbi bakanongorwana we-Grammy, nge-albhamu yabo i-Triveni. 

2.    Silila Imbiko 

IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani baka:     

  • Mm. uSuthukazi Arosi (64), umvumi owathumba unongorwana, umthiyi weengoma, abuye abe mlingisi. Bekaziwa khulu ngephimbo leenkhaleli zedumo e-Afrika, angumakekere womlingisi, ngemva kokulingisa kwakhe emidlalweni yesiteyiji eminengi eSewula Afrikapha.                  

Imibuzo ungayithumela: 
kuMm. Nomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende                                                                                 Iselifowuni:  083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore