Statement on the Cabinet meeting of 15 October 2025

A.    Tindzaba Letimcoka Talelive

1.    Temidlalo

1.1.    INingizimu Afrika iyaphumelela  kuyowudlala Indzebe Yemhlaba ye-FIFA nga-2026
1.1.1.    Ikhabhinethi ihalalisela licembu lelikhulu lelibhola letinyawo, iBafana Bafana, ngekuphumelela kwayo kufaneleka kuyowudlala eNdzebeni Yemhlaba ye-FIFA nga-2026, kuncoba  lokwagcina kwenteka nga-2002 (ngemidlalo yekuncuma kufaneleka) kanye nanga-2010 (ngemalungelomusa ekutsi iNingizimu Afrika yayingenise lomcudzelwano weNdzebe yeMhlaba yeLibhola Letinyawo kulelivekati lase-Afrika).
1.1.2.    Indlela yekukuphumelela  kuyowudlala kweBafana Bafana kukhombise umoya weliciniso wekucina kweNingizimu Afrika, ikhombise kuba nesibindzi nekuhlakanipha. Kute lokunye, kube-nje kuphela buRiphabhliki yaseNingizimu Afrika.

2.     Temnotfo

2.1.    Kugucuka Kwesimo Lesibi se-Eskom kungenise Inzuzo letigidzigidzi leti-16 
2.1.1.    Ikhabhinethi yemukele kwenta inzuzo kwe-Eskom Ngemuva kwekubika kutsi yenta inzuzo yetigidzigidzi leti-16 ngemuva kwekudvonselwa umtselo ngemnyakatimali lophele ngeNdlovulenkhulu 2025, lokusitatimende lesikhombisa kutetsemba kwenchubekelembili yekugucuka kwesimo e-Eskom.
2.1.2.    Kugucuka kwesimo e-Eskom kukhombisa umtselela weluhlelo lwetingucuko temumo we-Operation Vulindlela kanye nebuholi lobucinile beBhodi leholwa nguSihlalo we-Eskom, Dkt. Mteto Nyathi; kanye nelicembu lesigugu lesiphetse lesilawulako lesinelikhono lesiholwa nguMnu. Dan Marokane loyi-Group CEO kanye nendzima yeBuholi betepolitiki lobengamele beNdvuna Yetagezi Nemandla, Dkt. Kgosientsho Ramokgopa.
2.1.3.    Lenkhomba yaloko losekwentiwe kufika ngesikhatsi lapho live letfu likhombise lesinye sikhatsi lesengetiwe ngaphandle kwekutsi kube nekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga, emalanga langetulu kwe-150 lalandzelana ngaphandle kwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga lokuyinkhomba lecacile kutsi kuphakelwa kwagezi kwaseNingizimu Afrika sekuyasimama. I-Eskom nyalo seyibeke embili  kucedza kuncishiswa kwekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga njengentfo yekucala lekumele kutsi yentiwe kuletinyanga leti-12 kuya kuleti-18 lelitako. Kuncishiswa kwekucishwa kwegezi ngenhloso yekuwonga kwanyalo kusasetjentiswa ngenhloso yekuvikela takhiwonchanti letimcoka etindzaweni letitsintfwe kulahleka lokukhulu kwemandla kanye nekuhlanganisa tintsambo tagezi ngalokungekho emtsetfweni.
2.1.4.    Ikhabhinethi igcugcutela imimango kutsi ibike kuhlanganiswa kwetintsambo tagezi lokungekho emtsetfweni, kwebiwa kanye nekumosha imphahla ngekusebentisa lucingo lwaka-Eskom lwamahhala lwekubika tebugebengu ku: 0800 112 722 nome esiteshini lesisedvute semaphoyisa.

2.2.    I-N1 leseNyakatfo: Ingoti Yebhasi Lebeyiwela Umnyele leyenteke eMakhado (eLimpopo) 
2.2.1.    Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubohulumende waseZimbabwe newaseMalawi  ngekushonelwa bantfu babo labange-43, lababhubhe engotini yebhasi emgwacweni i-N1 leseNyakatfo eMakhado (eLimpopo), ngeLisontfo, mhla ti-12 Imphala 2025. Ikhabhinethi iyachubeka nekufisela kwelulama labo labange-48 labasetibhedlela eSigodzini saseVhembe eSifundzeni saseLimpopo. 
2.2.2.    Ikhabhinethi iyadzabuka ngekucaphela kutsi lengoti bekungakafanele kutsi yenteke futsi beyingavikeleka kube imitsetfo yethrafikhi beyilandzelwe futsi yacinisekiswa kutsi iyagcinwa futsi icela bonkhe labasebentisa umgwaco, ikakhulu labo labasebentisa tigitjelwa temmango kutsi tihloniphe umtsetfo ngekutsi tisebentise kuphela tigitjelwa letifanelekile kutsi tihambe emgwacweni, futsi kugwenywe kulayisha ngalokwecile kwemitfwalo nebagibeli, futsi bashayele ngekuphepha.
2.2.3.    Kuchubeka kuloko, Ikhabhinethi ivakalise kudvumala kwayo kanye nekukhatsateka mayelana nemabhakede lagcwele tidzambisigciwane lesandvulelangculazi (ema-ARV) kanye naleminye imitsi lancunyiwe letfolakale emkhatsini wetimvitsi talebhasi letite emadokhumenti ekuhambisa umtfwalo wemitsi. Kuneluphenyo loluphelele loselucaliwe,  ema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kweMtsetfo aphindza futsi atsatsa lengoti njengelicala lelingabakhona lekushushumbisa imitsi. Kwebiwa kwemitsi lencunyiwe, ikakhulu ema-ARV kuphindze futsi kwentele phasi imitamo yekulwa nekutsi kube nesifundza lesite i-HIV. 
2.2.4.    Ikhabhinethi icela kutsi bachamuki bakulamanye emave babe tivakashi letitiphatsa kahle lapha eNingizimu Afrika futsi ikhumbuta wonkhewonkhe kutsi kutsatsa imitamo leminengi kuvimba lokuphatfwa kabi kwebachamuki lokusandza kwentiwa kubachamuki emitfolamphilo yalelive.  Ngelishwa, lobufakazi bucinisekisa kwebiwa kwemitsi ngalokungenamahloni emitfolamphilo yahulumende akuyisiti imitamo yekubuyisela esimeni timo tebachamuki kutsi bafinyelele kutekunakekela ngetemphilo.
2.2.5.    Ikhabhinethi Hulumende weSifundza saseLimpopo ngekuphendvula kwakhe ngekushesha  mayelana nekwelashwa kwalabo labalimele kanye nekutfolakala kwetidvumbu.


3.    Temphilo
3.1.    Kulwa ne-HIV kanye neSandvulelangculazi
3.1.1.    Ikhabhinethi inikwe lwatiso lwakamuva lolumayelana nekucala kwekukhishwa kwelikhambi lekuvikela  kwesuleleka nge-HIV i-lenacapavir kwalabo lebete i-HIV, lokuhlelwe kutsi likhishwe ngeNdlovulenkhulu nome ngaMabasa 2026.   I-Lenacapavir  ngumutsi wesikhashana loletsa ingucuko ekuvikeleni i-HIV loniketa kuvikeleka kwetinyanga letisitfupha ngetilinganisomtsamo lemibili ngemnyaka.  Lokukhishwa kwekucala kutawugcila etigodzini letinge-23 letinetehlakalo letisetulu etifundzeni letisitfupha, kuhloswe  kugcila lokungenani imitfolamphilo yemmango lenge-360 lesebenta kakhulu kuletifundza. 
3.1.2.    Lokukhishwa kutawuchubeka kugcugcutele kulwa ne-HIV nesandvulelangculazi kanye nenjongo yetfu yekunciphisa kwesuleleka lokusha nge-HIV kube ngaphasi kwe-0.1% nga-2032.

4.    Tebudlelwane nemave emhlaba 
4.1.    Hulumende waseMelika uvume i-PEPFAR BRIDGE PLAN yaseNingizimu Afrika
4.1.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuvunywa kwe-PEPFAR Bridge Plan yaseNingizimu Afrika yelinani lelitigidzi leti-US$115 sikhatsi setinyanga letisitfupha kusukela mhla lu-1 Imphala 2025 kuya kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2026.
4.1.2.    Le-PBP kuhloswe ngayo kucinisekisa kwetfulwa kwensita lengatsikameteki ye-HIV lapha eNingizimu Afrika ngekwesekela kuchubeka kwensita ye-HIV/Aids kanye nekubeka embili tidzingo leticondzene nelive ngco kanye nemtselela wekusindzisa imphilo.
4.1.3.    Ikhabhinethi ivakalise kudvumisa kwayo kuhulumende waseMelika ngekutinikela kwakhe ekwesekeleni kanye nasekugcineni inchubekelembili isimeme ekulweni ne-HIV/Aids. 
4.2.    Luvakasho lwaMengameli lwekusebenta lwekuya e-Ireland naseBelgium
4.2.1.    Luvakasho lweMengameli Cyril Ramaphosa lwekusebenta lasandza kuba nalo lwekuya e-Ireland mhla yi-8 Imphala  2025 kanye naseBelgium mhla ti-9 Imphala 2025, luchubeke nekujulisa budlelwane bemave emhlaba beNingizimu Afrika kanye nekuvula tindlela letinsha tekuhweba nelutjalomali.
4.2.2.    Ngesikhatsi seluvakasho lwaseBelgium, Mengameli Ramaphosa watimbandzakanya ku-Global Gateway Forum eBrussels kusukela mhla ti-9 kuya mhla ti-10 Imphala 2025, lapho kubekhona tigidzigidzi leti- €11.5  (tigidzigidzi letinge-R229) te-Global Gateway Investment Package lecondziswe eNingizimu Afrika lemenyetelwe nguMengameli weKhomishini yaseYurophu. Lephakheji itimisele kwenyusa lutjalomali lwaseYurophu lapha eveni ngetigidzigidzi leti-R173 eKugucukeleni Kutemandla Letikhipha Ikhabhoni Lencane, tigidzigidzi leti-R24 te-Just Component, tigidzigidzi letinge-R20 tesakhiwonchanti nekuchumana kanye netigidzigidzi le-R6 tekwakha tinchubo tekukhicita lizinganani letemitsi.
4.2.3.    Ikhabhinethi iyemukele lephakheji yelutjalomali  kanye nemitselela letawuba nayo ekukhuleni kwetemnotfo, ekwakheni imisebenti, kanye nasemabhizinisini endzawo kanye nekutfutfukisa sakhiwonchanti.

4.3.    Kubala emalanga lasele lange-40 kutsi kubanjwe i-G20 
4.3.1.    Kubala emalanga lasele kutsi kube yiNgcungcutsela Yebaholi be-G20 sekucalwe ngekutimisela njengaloku sekusele-nje Emalanga lange-40 ngembikwekutsi ibanjwe ngeLweti lapha eNingizimu Afrika. 
4.3.2.    Mengameli Cyril Ramaphosa uhambele kuyawuhlola lendzawo ngaLesihlanu, mhla ti-10 Imphala 2025 e-NASREC Expo Centre kute ahlole kutsi lendzawo yekubambela  lomhlangano ilungele kangakanani. 
4.3.3.    Hulumende weSifundza saseGauteng lesisekelwa Lihhovisi laMengameli siphindze futsi sibambe imihlangano njalo ngeliviki yeluhlolo lwekulungela  kwalesakhiwonchanti   kanye nemagebe ladzinga tingenelelo.

B.    Tincumo Tekhabhinethi

5.    Lisu Lekugcina  Lemitfombolusito Lehlangane (i-IRP yanga-2025)
5.1.    Ikhabhinethi ilivumile Lisu Lekugcina  Lemitfombolusito Lehlangene (i-IRP yanga-2025) lokulisu lesikhatsi lesidze lokuhloswe ngalo kukhomba indlela yekubhica gezi kwalelive, lokuhloswe ngalo kusimamisa kuphakelwa nemfuno ngaleso sikhatsi kube kunakwa umtselela wetesimondzawo kanye nentsengo yagezi. Inchubomgomo yekugcina leyetfulwe kuKhabhinethi imelele lutjalomali lwetigidzi setigidzi le-R2.23 letitawuchaza kubhicwa kwemandla aseNingizimu Afrika esikhatsini lesitako. 
5.2.    Lelisu kuhloswe ngalo kunciphisa umtselela wagezi kusimondzawo ngekutsi livimbele kokubili kukhishwa kwekhabhoni emhlabeni wonkhe nasendzaweni yasekhaya. Ligcile ekulungiseni tihibe tekukhona kwenta letiphutfumako kanye nekuhlelela tinjongo tesikhatsi lesidze, njengekufezekisa umkhakha wagezi leku-Net Zero nga-2025. I-IRP yanga-2025 yentiwe yabancono ku-IRP yanga-2023 leyavunywa yiKhabhinethi.

6.    Inchubomgomo Yetekuchumana Yahulumende yanga-2025
6.1.    Ikhabhinethi itivumile tichibelo letentiwe kuNchubomgomo Yetekuchumana Yahulumende yanga-208 kuNchubomgomo Yetekuchumana Yahulumende yanga-2025.
6.2.    Lenchubomgomo iphendvula tingucuko letikusimondzawo setekuchumana, kucinisekisa kutsi kuba nemmango lonelwatiso lolukahle ngekutsi kuhlanganiswe tekuchumana tahulumende kucinisekisa kutsi tibumbene, tite tihibe futsi tiletsa lwatiso lwahulumende ngesikhatsi, lolunembeka futsi lokufinyelelekako kulo.
Inchubomgomo lehambisana ne-MTDP yanga-2025 kuya ku-2029, lesebenta kuyo yonkhe yomitsatfu imikhakha yahulumende lokufaka ekhatsi ema-ejensi  netikhungo tayo. Ngekwesimongcikitsi saHulumende Welubumbano Lwesive, lenchubomgomo itawukhomba indlela umlayeto wekubumbana ikakhulu mayelana netindzaba tenchubomgomo yahulumende kanye netimfuno tavelonkhe.  

7.    Umcondvo Lomcoka Weluphawukwatiwa (Ibhrendi) Lwebuve neLisubuciko Lwekubuyisela Esimeni Live
7.1.    Ikhabhinethi itfole ludvumo mayelana nemiphumela nelucwaningo lwakamuva  lweluphawukwatiwa lwebuve lolusandza kwentiwa yiBrand SA
7.2.    Ikhabhinethi ilivumile Lisubuciko Lwekubuyisela Esimeni Live lelichaza siphakamiso selizingagugu seLuphawukwatiwa Lwebuve lolungumnyombo lwaseNingizimu Afrika 
7.3.    Lelisubuciko lakhiwe lisuselwa ekuchumaneni lokuhlanganisiwe, kuchumana nalabatsintsekako labahlosiwe kanye nekutfunyelwa kwemilayeto lecondze ngco yalelive kucinisekisa kutsi lomlayeto ufinyelela kuto tonkhe timakethe letahlukene
7.4.    I-BrandSA itawucala kwetfula kanye nekucala kusebentisa lelisubuciko.  

C.    IMITSETFOSIVIVINYO
1.    Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tekuvikela, wanga-2025
1.1.    Ikhabhinethi iyakuvuma kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tekuvikela, wanga-2025. Inhloso lenkhulu yaloMtsetfosivivinyo kuchibela emabintana latsite kute ahambisane nesehlulelo seNkantolo Yemtsetfosisekelo eludzabeni emkhatsini wa-O’Brien N.O v Indvuna Yetekuvikela Netigayigayi Temphi naLabanye Lwanga-2024. 
1.2.    Lelicala belimayelana nekutimela kwetinkantolo tetemphi, ikakhulu tinkantolo tetemphi letimbili letasungulwa kwekucala ngaphasi kweMtsetfo weTinyatselo Tekungeta teLuhleliso Lwetemphi wanga-1999, Lijaji Lenkantolo Yetemphi neLijaji Lelikhulu Lenkantolo Yetemphi. Letichibelo titawulungisa tonkhe tikhebesi letiphakanyiswe yiNkantolo lephakeme kunato tonkhe.

2.    Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tinyatselo Tekungeta Teluhleliso Lwetemphi, wanga-2025
2.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tinyatselo Tekungeta Teluhleliso Lwetemphi, wanga-2025 
2.2.    Letichibelo kuhloswe ngato kulungisa emabintana latsite kute ahambisane nesehlulelo seNkantolo Yemtsetfosisekelo eludzabeni emkhatsini wa-O’Brien N.O v Indvuna Yetekuvikela Netigayigayi Temphi naLabanye Lwanga-2024.  
2.3.    Lelicala lamayelana nekutimela kwetinkantolo tetemphi, ikakhulu tinkantolo tetemphi letimbili letasungulwa kwekucala ngaphasi kweMtsetfo weTinyatselo Tekungeta teLuhleliso Lwetemphi wanga-1999, Lijaji Lenkantolo Yetemphi neLijaji Lelikhulu Lenkantolo Yetemphi.

3.    Kuhociswa kwekucutjungulwa kweMtsetfosivivinyo Wetekuhanjiswa Kwemphahla Ngemikhumbi, wanga-2023
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuhociswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekutehambisa Imphahla Ngemikhumbi, wanga-2023, kute kuvunyelwe Litiko Letekutfutsa kutsi liphotfule inchubo ye-Nedlac.
3.2.    LoMtsetfosivivinyo ulungisa kabusha Umtsetfo Wetekuhanjiswa Kwemphahla Ngemikhumbi wanga-1951 kunika emandla umbononchanti wahulumende lokuloswe ngawo kuvusetela kabusha incenye yetemikhumbi yetekutfutfwa kwemphahla lokuhloswe ngayo kwenta ncono ligalelo layo ekukhuleni kwetemnotfo.

D.    Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1.    Mnu. Bongani Sayidini njengeSisebenti Lesikhulu se-Ejensi yePhethroliyamu yaseNingizimu Afrika. 
2.    Mk. Ditebogo Barbara Kgomo njengeSisebenti Lesikhulu SeMlawuli Wavelonkhe Wetenuzi. 
3.    Mnu. Makhahlele Richard Manzini njengeSisebenti Lesikhulu Selutjalomali ku-Ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane Netimali (i-SEDFA). 
4.    Mnu. Molatlhegi Kgauwe njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali e-SEDFA.
5.    Mk. Xoliswa Daku njengelilunga leBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation yaseNingizimu Afrika.
6.    Mnu. Christoffel Johannes Lotter kutsi asebente eBhodini Lengumlawuli Wetikhumulo taseNingizimu Afrika.

7.    Emalunga eBhodi yeKoporasi Yemandla eNuzi yaseNingzimu Afrika 
i.    Mnu. David Nicholls (Sihlalo).
ii.    Dkt. Vuyo Mthethwa (Lisekelasihlalo);
iii.    Dkt. Derik Wolvaart;
iv.    Dkt. Khensani Xivuri;
v.    Mnu. Ismail Lambat;
vi.    Dkt. Pulane Molokwane;
vii.    Mnu. Eugene Julies; kanye 
viii.    NaMk. Phumelele Dlungwane

8.    Bacondzisi beBhodi yaka-Eskom Holdings SOC Ltd
i.    Dkt. Busisiwe Vilakazi
ii.    Mnu. Lwazi Goqwana
iii.    Mnu. Clive Le Roux
iv.    Dkt. Andrew Barendse
v.    Dkt. Dimakatso Matshoga
vi.    Dkt. Kgaogelo Chiloane
vii.    Mk. Sharmila Govind
viii.    Dkt. Vuyo Peach
ix.    Dkt. Tsakani Mthombeni
x.    Mk. Bajabulile Tshabalala 
xi.    Mnu. Tshokolo Nchocho

9.    Kukhetfwa kwemalunga ebhodi yesikhashana kutsi angene ku-Universal Service and Access Agency of South Africa  
i.    Mnu. Busani Ngcaweni;
ii.    Mk. Yolisa Kedama;
iii.    Mk. Carmen Cupido; kanye 
iv.    naMk. Rachel Kalidass.

10.    Bacondzisi beBhodi ye-Ejensi Yetekutfutsa Ngemgwaco Leyeca Umnyele (i-C-BRTA)
i.    Mnu. Kevin van der Merwe (kukhetfwa futsi) - Sihlalo
ii.    Adv. Adila Chowan (kukhetfwa futsi)
iii.    Mk. Loyiso Kula (kukhetfwa futsi) – Lisekelasihlalo
iv.    Mk. Keitumetse Mahlangu
v.    Mk. Yongama Pamla-Dhludhlu
vi.    Dkt. Dineo Penelope Mathibedi
vii.    Mk. Zandile Kabini
viii.    Mnu. Randall Howard
ix.    Mnu. Dave Jackson Moswane

E.    Lwatisomuva kuKhabhinethi
1.    Umbiko Weluphenyo Ngekwehluleka kwe-Jagersfontein Tailing Storage Facility 
1.1.    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana naloko lokutfolwe luphenyo lwelwatitsite mayelana nekwehluleka kweJargesfontein Tailing Storage Facility  lebange umonakalo lomkhulu edolobheni laseJagersfontein eFreystata. Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle Mk.Pemmy Majodina utawukhiphela ummango lombiko. 
1.2.    Ikhabhinethi iyajabula kutsi inchubo yetebugebengu seyicalile ngobe umsolwa sewumise timbilapho enkantolo yeMantji yaseJagersfointein  mhla ti-11 Inyoni 2025.  

2.    Umkhakha wete-oyili negesi waseNingizimu Afrika 
2.1.    Ikhabhinethi itfole lwatisomuva (lwatiso lwakamuva) lolumayelana netintfutfuko letikhona emkhakheni wete-oyili negesi waseNingizimu Afrika. Lelive selente emagalelo lavakalako ekusebentiseni ngekwelinanikhulu imitfombolusito yegesi ekuphehlweni emandla kanye netinhloso letiphatselene nemafutsa; kanye nekwakheka kwetinsalela tegesi ngephasi kwemhlaba eKaroo Basin kulinganiselwa kutsi timumutse tigidzi tetigidzi letingemakhiyubhikhi lange-200  emitfombolusito egesi. Lelive lihlose kuhlwaya ngemandla etimakethe totimbili taselwandle nangephandle kwelwandle kute kuvuleke ngalokuphelele emandla lagcinekile emitfombolusito yalo ye-oyili negesi.
2.2.    Kuhlwaya lokuchubekako nekukhicita kufaka ekhatsi Iphrojekthi Yegesi yaseVirginia eFreystata, e-Amersfoort kanye neProjekthi Yegesi eVolksrust eMpumalanga kanye naseLephalale Coal Bed Methane Project eLimpopo. Lamaphrojekthi amumetse gezi wemvelo lomnengi kanye nemitfombolusito yehiliyamu. Indvuna Yetekudoba, Temahlatsi Nemvelo seyiyiphotfulile Imitsetfosimiso ye-Shale Gas futsi itawufakwa kugazethi ngembikwkeuphela kwenyanga yeMphala 2025. Lemitsetfosimiso itawuba luhlakamsebenti lwekulawula kute kulawulwe temvelo   kanye nebungoti betekuphepha letiphatselene nekubhola emadvwala kufakwe lokusamanti kukhishwe igesi.

3.    Simo eSudan neLuvakasho lwemsebenti lweLisekelamengameli eNingizimu Sudan
3.1.    Ikhabhinethi ikuhlabile kungcubutana lokuchubekako eSudan lokusandza kuba nemphumela ekubulaleni bantfu bemmango labalinganiselwa kulabange-60 laba-17 babo bekubantfwana yi-Rapid Support Forces (i-RSF) mhla ti-9 Imphala 2025 e-El Fasher, inhlokodolobha yeNyakatfo Darfur eSudan.
3.2.    Ikhabhinethi ikunake ngekukhatsateka kutsi kudzimate kube ngulamuhla, tinkhulungwane tebantfu bemmango bavimbeteleke e-El Fasher leseyiphendvuke indzawobucayi yekuhlasela lokungakhetsi lokwentiwa yi-RSF lokwenta simo sibe sibi kakhulu kantsi vele sesiyinhlekelele lemangalisako kubantfu.
3.3.    Ngakulolunye luhlangotsi, Ikhabhinethi ikwemukele kuciniswa kwekusebenta ngekubambisana macondzana tekuvikeleka, tebunhloli, kanye nekwakhiwa kwelikomidi lelihlangene letemnotfo emkhatsini weNingizimu Sudan neSudan. Mayelana nalokuciniswa kwebudlelwane Ikhabhinethi ikutsatsa njengentfo lemcoka kakhulu ekutfutfukiseni kutinta kulesifundza kanye nekuvikeleka.
3.4.    Njengaloku live leNingizimu Afrika lingumcinisekisi wekuthula, Ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa ngemphumelelo kweluvakasho lwekusebenta lweLisekelamengameli Paul Mashatile eJuba, Nyakatfo Sudan ngekwesikhundla sakhe sekuba Litsimba Lelikhetsekile LaMengameli leliya eNingizimu Sudan. Loluhambo lwekusebenta belugcile ekuvuseteleleni futsi ekufezekiseni kweSivumelwane Sekuthula Lokunemandla lebesekufadalele.

4.    Lisu laTrump Lekuthula emkhatsini wele-Izirayeli Nephalestina kanye neKubuyela emuva kweTishikashiki teGlobal Sumud Flotilla. 
4.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kusayinwa kweLisu Lekuthula laMengameli Trump emkhatsini welive laka-Izirayeli nelasePhalestina, lokuvula indlela ekucedzeni lokungcubutana lokubhubhisako eGaza. Lolokusandza kwenteka kuhambisana nekutinikela kweNingizimu Afrika ekuthuleni kwemhlaba wonkhe, bulungiswa kanye nenkhululeko yebantfu basePalestina lebekuvele kukhona sikhatsi lesidze. 
4.2.    Ikhabhinethi ichubeka nekugcugcutela onkhe emacembu kutsi ahloniphe letinyatselo lokucocisanwe ngato kanye nekulandzela inchubo yetepolitiki letsembekile nalefaka wonkhewonkhe letawuletsa  kupheliswa kwalesimo lesibucayi senhlalo yebantfu kanye neKuvikelwa kuchubeka kwekulahleka kwetimphilo.
4.3.    Ikhabhinethi ichubeke nekwemukelwa kucala kwekufezekiswa kweSigaba se-1 seLisu Lekuthula ngekutsi kukhululwe batfunjwa baka-Izirayeli ngekuntjintjiselana nangetiboshwa tetepolitiki tasePhalestina.
4.4.    Hulumende waseNingizimu Afrika uyachubeka nekugcugcutela kutsi kupheliswe nya kuhlala eGaza kanye nakulomunye umhlaba webantfu basePalestina. 
4.5.    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kubuya tiphephile kwetishikashiki tebuntfu letisitfupha taseNingizimu Afrika lebetitimbandzakanye kuGlobal Sumud Flotilla, inchubomgomo lobekuhloswe ngayo kuletsa kudla neluphakelo lwemitsi eGaza. Ikhabhinethi icela kutsi kube nekuphela ngekushesha kwekudubulana, kungavinjwa kufinyelela ngekwebuntfu kanye nekuhlangulwa ngalokuphephile kwebantfu bemmango kuleto tindzawo letinenshukumo yekungcubutana.

5.    Tintfutfuko tetepolitiki eRiphabhliki yaseMadagascar
5.1.    Ikhabhinethi itinake ngekukhatsateka tiphitsiphitsi tetepolitiki letisandza kwenteka eRiphabhliki yaseMadagascar, letibangele kutsi kube nekulahlekela kwetimphilo kanye nekumoshwa kwemphahla.
5.2.    Ikhabhinethi icela kutsi kube nekuthula nekutsi bonkhe bantfu/labadlala indzima kutsi bafune sisombululo lesinekuthula kulokufinyelela kangcingetje ngendlela lehlonipha imitsetfomgomo yentsandvo yelinyenti, kanye nekubusa kwemtsetfo.

F.    Imicimbi Letako
1.    Inyanga Yetekutfutsa
1.1    Njengaloku sikhumbula Inyanga Yetekutfutsa kulenyanga yeMphala, iNingizimu Afrika igubha  indzima lemcoka ledlalwa tekutfutsa ekuchubeleni embili umnotfo kanye nasekwakheni timphilo tetfu temihla ngemihla. Njengaloku nyalo lenyanga kwenteka kwetintfo sekuphelele, lomgubho walonyaka ukhombisa emandla esakhiwonchanti setfu setekutfutsa etindizeni. Elwandle netekuhamba temmango emigwacweni.
1.2    Lutjalomali lwetfu emkhakheni wetekutfutsa lugcugcutela kukhula kutemnotfo kanye neKwakha imisebenti. Kutfutfukisa bojantji, imigwaco kanye netekutfutsa ummango kugucula indlela yekutsi bantfu baseNingizimu Afrika bafinyelela njani emisebentini, etikolweni kanye nasetindzaweni tekukhibika, kwenta kutsi kube nekuchumana lokukhulu kanye nematfuba.
1.3    Lokugcame kwendlula konkhe ngeNyanga Yetekutfutsa kube Liviki le-SA Auto, lelibanjwe  kusukela mhla lu-1 kuya mhla ti-3 Imphala 2025 lapha eNelson Mandela Bay. Lomcimbi lonemdlandla uhlanganise ndzawonye baholi bemboni, batjalitimali, bakhi bemphahla yesisetjentiswa basekucaleni kanye nema-SMME kute kuvuswe inkhulumiswano lamayelana nekuphutfumisa lutjalomali, kutfutfukisa emakhono kanye nekusungula tebumboni letifaka wonkhewonkhe kuwo onkhe emadolobha nesifundza, kucinisekisa kutinikela kwelive laseNingizimu Afrika kutsi lichume, libe netetfutsa letilinganako esikhatsini lesitako.

2.    Ingcungcutsela ye-7 Yebulungiswa Betenhlalo
2.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa utawuhambela Ingcungcutsela ye-7 Yebulungiswa Betenhlalo  eNyuvesi yaseStellenbosch mhla ti-17 Imphala 2025, letawubanjwa ngephasi kwengcikitsi letsi: "Bulungiswa Betenhlalo, Kubakhona Kwekudla Nekuthula: Tindlela letiya eKulinganeni, ekubeni nguMfelandzawonye, eKusimameni naseKucineni Kwesimomvama Selitulu.”
2.2.    Lengcungcutsela itawuhlanganisa ndzawonye babhali betinchubomgomo, bashayi bemtsetfo, emacembu etepolitiki, luphiko lwetebulungiswa, baholi betendzabuko nebetenkholo, tinhlangano temmango kanye nebemkhakha yetemfundvo yeticu kute kwentiwe inkhulumiswano lesezingeni leliphakeme lamayelana nekubakhona kwekudla njengelitje lelisisekelo lebulungiswa  betenhlalo, kulingana kanye nentfutfuko lesimeme.
2.3.    Lengcungcutsela ihlose kuphutfumisa inchubekelembili leya eNtfutfukweni Lesimeme yeMgomo we-2 (Kubete Kwendlala) kanye ne-Ajenda yaMhlabuhlangene yanga-2030, lebeka embili lekumele kutsi kucalwe ngako kucedza buphuya nekunciphisa kungalingani.

3.    Ingcungcutsela ye-Afrika yanga-2025
3.1.    Ingcungcutsela ye-Afrika leyentiwa yi-Financial Times itawubanjelwa eLondon emkhatsini wamhla tinge-21 kanye nangamhla tinge-22 Imphala 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “I-Afrika Emhlabeni Logucukako.”
3.2.    Lengcungcutsela itawuhlanganisa ndzawonye tinhloko temibuso, tindvuna, baholi betemabhizinisi, labasebenta ngetetimali kanye nalabaletsa tingucuko letinsha kute kuhlwaywe kutsi emave ase-Afrika angabhukula njani kuletinhlangano letigucukako temhlaba wonkhe, kugcugcutela buchwepheshe bedijithali nalobuvusetelelwako, kujulisa kuhwebelana khona lapha ngekhatsi kulelivekati kanye nekuheha intfutfuko lesimeme.
3.3.    Lengcungcutsela iniketa inkhundla yekuvakalisa kakhulu livi le-Afrika etinkhulumiswaneni temhlaba wonkhe, kwacha budlelwane kanye nekwakha likusasa leligcile ekucineni nasekukhuleni kwawonkhewonkhe.

4.    Luhlolo Lwavelonkhe Lwamatekuletjeni
4.1.    Ikhabhinethi itsandza kufisela Liklasi langa-2025 konkhe lokuhle njengaloku batilungiselela luhlolo Lwavelonkhe Lwamatekuletjeni (i-NSC) lolutawucala mhla tinge-21 Imphala 2025 luphotfulwe mhla tinge-27 Lweti 2025.
4.2.    Hulumende uyakuvuma kutinikela kwabothishela, Batali kanye nebondli kwesekele kwabo bafundzi lokuchubekako kunika bafundzi kutetsemba kutsi batawusebenta kahle kakhulu.
4.3.    Ikhabhinethi icela Batali kanye nebondli kutsi bahlale njalo bangayekeli kukhutsata nekugcugcutela bafundzi, kuloko baphindze futsi bacinisekise kutsi banesimondzawo lesibasekelako nalesivumako kutsi batadishe futsi batilungiselele emakhaya.

G.    Imilayeto
1.    Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubantfu nakuhulumende:

  • WaseKenya ngaNdvunankhulu waphambilini wakhona (2008 – 2013), Mnu. Raila Odinga. Uphindze futsi wasebenta kuLubumbano Lwase-Afrika Yekumelela Lokuphakeme yeKutfutfukisa Sakhiwonchanti (2018 – 2023). Sopolitiki waseKenya lodvonse sikhatsi lesidze kanye nelilunga lePhalamende. 
    Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangane nasemndenini:
  • WeNdvuna yaphambilini kanye neLincusa laseNingizimu Afrika eFransi, Mnu. Nathi Mthethwa losebente kuKhabhinethi iminyaka le-15 etikhundleni teTetemidlalo, Buciko Nemasiko kanye nakuTemaphoyisa. Uphindze futsi wadlala indzima lemcoka emzabalazweni wenkhululeko waseNingizimu Afrika. Ekumhlonipheni ngemsebenti wakhe lomuhle esiveni kanye nakubantfu bakhe, Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi utawubekwa endlini yakhe yekugcina ngeMngcwabo Lokhetsekile Losemtsetfweni weSigaba se-2.

2.    Yekuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalise kuhalalisela kwayo netilokotfo letinhle leticondzise:

  • Solwati Peter Mutharika ngekuncoba kwakhe lukhetfo jikelele eRiphabhliki yaseMalawi; futsi imfisela yonkhe imphumelelo njengaloku atilungiselela kwemukela lesibopho lesimatima latfweswe sona bantfu baseMalawi. Live laseNingzimu Afrika litawuchubeka lisebentisane ngekuhlanganyela neluphatfo lwaSolwati Mutharika, kusebenta ngekucinisa kubumbana kwesikhatsi lesidze kwebungani nekuba ngumfelandzawonye kwaletive tetfu letimbili.
  • Solwati Priya Soma-Pillay ekuhetfweni kwakhe njengeLisekelamengameli we-International Federation of Gynaecology and Obstetrics (i-FIGO) ngesikhatsi Mhlangano Jikelele we-FIGO wanga-2025 lapha eKapa.
  • Live laseNingizimu Afrika ihlonishwe ngemitamo yalo leyincalisakuvela ekulweni nekuzimuka kakhulu kanye netitfo letibomahlalakhona letingatsatselanwa, ngekuklonyeliswa ngeMklomelo we-UN Inter-Agency Task Force Award eMhlanganweni Wemnyaka we-10 weBangani beLicembu Lemsebenti Lesikhashana eNew York eMelika. Lokuhlonishwa kugcizelela  buholi baseNingizimu Afrika ekulungiseni kuzimuka kakhulu, ngekubeka silinganiso sekucatsanisa saletinye tive kutsi tilandzele ekulweni netifo letingavikelwa.
  • Umvikeli Wesive waseNingizimu Afrika (i-PPSA) ngekucedza iminyaka lenge-30. I-PPSA idlale indzima lemcoka ekuhlonipheni imitsetfomgomo yentsandvo yelinyenti, kungafihli lutfo kanye nekubusa lokuhle.
  • Emabhokobhoko ngekuncoba kwawo ngekulandzelana  Umchudzelwane weLibhola Lembhoco. Lelicembu liphindze futsi lakhombisa kucina, likhono kanye nelubumbano emhlaba wonkhe.
  • Licembu Lavelonkhe laseNingizimu Afrika Lelibhola Letinyawo laLabaphasi kweminyaka lenge-20, lelatiwa ngekutekiswa ngekutsi ngeMajita, ngekufinyelela esigabeni semacembu la-16 ekugcina eNdzebeni Yemhlaba ye-FIFA Yalabangephasi kweminyaka lenge eChile.

Sikhishwe: Luhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Imibuto: Mnu. Sandile Nene 
Libambela Lesikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 712 2316

Share this page

Similar categories to explore