A. Ezingundabamlonyeni
1. ZEMIDLALO
1.1. ISewula Afrika Ilungela Ukuyokudlala Ephaliswaneni leBhigiri yePhasi ye-FIFA ka-2026
1.1.1. IKabinethi ithokozisa isiqhema sebholo erarhwako sabakhulu iBafana Bafana ngokulungela kwayo ukuyokudlala ephaliswaneni leBhigiri yePhasi ye-FIFA ka-2026, okuyipumelelo eyagcina ukwenzeka ngomnyaka wee-2002 (ngemidlalo yokulungela ukuyokudlala ephaliswaneni, nangomnyaka wee-2010 (ngesikhundla sokuba lilizwe elisingatha imidlalo, ngesikhathi iSewula Afrika isingatha imidlalo yePhaliswano yeBhigiri yePhasi kokuthoma yelizwekazi i-Afrika.)
1.1.2. Indlela yeBafana Bafana ebafikise ekulungeleni ukungena ephaliswaneni lephasi ibe sitjengiso sommoya wamambala wokukghona ukujamelana nobujamo bezinto, nokuba namandla, nokuhlakanipha. Akuna-DNA, yi-RSA nje kwaphela.
2. ZOMNOTHO
2.1. Zijikile Izinto Kwa-Eskom Ngemalinzuzo Eli-R16 yamabhiliyoni.
2.1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukubuyela kwe-Eskom ekwenzeni inzuzo ngemva kobana yenze inzunzo ye-R16 yamabhiliyoni ngemva kokudoswa komthelo, emnyakeni weemali ophele ngoNtaka wee-2025; lesi-ke sitatimende esibuyisa ithemba ngokulungiseka kobujamo baka-Eskom.
2.1.2. Ukujika kwezinto zilungiseke ngalendlela kwa-Eskom kutjengisa amandla wehlelo lokwenza amatjhuguluko le-Operation Vulindlela kunye noburholi obuqinileko beBhodi erholwa nguSihlalo we-Eskom uDorh. Mteto Nyathi, nesiqhema sabaphathi esiwaziko umsebenzi, esirholwa siKhulu esiPhetheko (i-CEO), u-Dan Marokane kunye nomrholi wepolotiki onekghono lokwelusa umsebenzi, uNgqongnqotjhe wezeGezi neemBaseli uDorh. Kgosientsho Ramokgopa.
2.1.3. Lesisilinganisoliqha sifika ngesikhathi lapho ilizwe lekhethu lidose khona elinye ihlandla lesikhathi eside ngaphandle kokuqinteliswa igezi, bekwadlula amalanga ali-150 ngaphandle kokuqinteliswa igezi, okusitjengiso esihle sokuthi libuyela ebunzinzweni ihlelo leSewula Afrika lokusabalalisa igezi. I-Eskom nje seyikubeke iqalontanzi ukuqedwa kokuphungulwa komthwalo wegezi eenyangeni ezizako ezili-12–18. Ukuphungulwa komthwalo wegezi njenganje kwenzelelwa ukuhlenga umthangalasisekelo oqakathekileko ocaphazelwa kulahleka kwegezi ngobunengi kunye nokudosa igezi ngokungamthetho ethungelelwaneni.
2.1.4. IKhabinethi ikhuthaza umphakathi eendaweni zoke ukuthi ubike izehlakalo zokudoswa kwegezi ngokungamthetho, ukwetjiwa nokugiribezwa kweensetjenziswa zomthangalasisekelo wegezi enomborweni yefowuni ethi: 0800 112 722 namkha ubike esitetjhini samapholisa esiseduze.
2.2. Ingozi Yebhesi Endleleni YeMakhado I-N1 North (eLimpopo) Eyeqa Umkhawulo
2.2.1. IKhabinethi idlulisa amezwi wokududuza kiborhulumende nabantu beZimbabwe nabeMalawi ngokubhubha kwabantu abama-43 bamazwe amabili la ababhubhele engozini yebhesi eyenzeke endleleni i-N1 North eMakhado (eLimpopo) ngoSondo, 12 kuSewula 2025. IKhabinethi ibuye yadlulisa neemfiselabuhle zayo ebantwini abalimalele kilengozi abasese seembhedlela esiYingini se-Vhembe, esifundeni seLimpopo.
2.2.2. IKhabinethi izwe ubuhlungu ukuzwa ukuthi lengozi le beyingakhandeleka nakube imithetho yendlela beyithotjelwe yahlonitjhwa, yabe yabawa boke abasebenzisi bendlela khulukhulu, abakhweli beenkhwelo ezikhambisa umphakathi, ukuthi bahloniphe umthetho ngokusebenzisa iinthuthi zokukhambisa abantu ezivunyelwe ukuba sendleleni, babalekele ukulayitjha iinkoloyi ngokweqileko, babalekele ukukhweza beqe inani labantu elilungele ukukhwezwa, babalekele nokukhweza umthwalo ongaphezu komthamo ofaneleko.
2.2.3. Ukudlula lapho, iKhabinethi izwakalise ukudana kwayo nobuhlungu behliziyo ngamathunga ebekagcwele iinhlahla ezirhobhisa ubukhali bentumbantonga (ama-ARV) nezinye iinhlahla ezitholakala ngencwadi kadorhodere ezitholwe emithwalweni yabantu ebebakhamba ngebhesi elimele yafahlaka leyo ngaphandle kwencwadi yomthwalo weenhlahla. Kuvulwe iphenyo elipheleleko, nabathobelisimthetho ingozi le bayithatha njengecala elingaba ngelokwetjiwa nokukhukhuthiswa kweenhlahla zekhemisi. Ukwetjiwa kweenhlahla ezitholakala ngencwadi kadorhodere, khulukhulu ama-ARV, kubuye godu kukhisimeze ipi yokulwa ne-HIV.
2.2.4. IKhabinethi ibawa amaphandle ukuthi abe ziimvakatjhi eziziphatha kuhle elizweni elingasi lekhabo, iSewula Afrika, ibe ikhumbuza woke umuntu ukuthi kube mzabalazo omkhulu kumbi ukuqeda ipatho engasiyihle ebekuphathwa ngayo amaphandle ematlinigi walapha ekhethu. Okubuhlungu-ke kukuthi ukutholakala kobufakazi bokuthi abantu abananhloni zokweba iinhlahla ematlinigi wombuso lapha eSewula Afrika akuyisizi imizamo yokubuyisa ubujamo bokukhandela amaphandle ukuthola isizo lokwelatjhwa ematlinigi wombuso wekhethwapha.
2.2.5. IKhabinethi ithokoze uRhulumende wesiFunda seLimpopo ngegadango lakhe lamsinya lokwelapha abalimeleko nelokubutha ababhubhele engozini yebhesi le.
3. ZEPILO
3.1. Ipi Yokulwisa I-HIV & AIDS
3.1.1. IKhabinethi ibikelwe ngezamuva nje ezimalungana nesiphakamiso sokuphakiswa kwesihlahla sokukhandela i-HIV, i-lenacapavir, ehlelelwe ukuthoma ukutholakala ngoNtaka namkha ngoSihlabantangana 2026. I-lenacapavir sihlahla sokukhandela i-HIV esihlala isikhathi eside emzimbeni, esivikela umuntu iinyanga ezisithandathu, ngemithamo emibili ngomnyaka. Isigaba sokuthoma sizakuqalana neenyingi ezima-23 ezithandwa yi-HIV eemfundeni ezisithandathu, la kuqothelwe khona amatlinigi alinganiselwa ema-360 weenyingi ezisebenza kuhle khulu kileziindawo.
3.1.2. Ukuvulwa kwehlelweli kuzakuqinisa ukuya phambili ipi karhulumende ye-HIV ne-AIDS nomnqopho wethu wokuphungula ukutheleleka kwabanye abantu nge-HIV-AIDS kuyokufika ngaphasi kwama-0,1%, nakufika umnyaka wee-2032.
4. ZOBUDLELWANO BAMAZWE NGAMAZWE
4.1. Urhulumende we-Amerikha uvumela iHLELO i-PEPFAR BRIDGE (i-PBP) lokusiza iSewula Afrika
4.1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuvunyelwa kweHlelo i-PEPFAR Bridge lokusiza iSewula Afrika lemali eyi-US$115 yeengidi isikhathi esiziinyanga ezisithandathu ukusukela ngomhla wo-01 kuSewula 2025 ukuyokufika kumhla wama-31 kuNtaka 2026.
4.1.2. I-PBP inqophe ukuqinisekisa bona umsebenzi wokusiza emagulweni we-HIV awuqinteliseki, ngokusekela imisebenzi elwa ne-HIV/Aids ngaphandle kokuqinteliseka bekubekwe phambili njengamaqalontanzi iindingo ezidingwa lilizwe lekhethu namandla wokuhlenga ipilo.
4.1.3. IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo kurhulumende we-Amerikha ngesibopho sakhe sokusekela nokusimelelisa indima yokulwa ne-HIV/Aids.
4.2. Ivakatjho Lomsebenzi LikaMengameli Le-Ireland Ne-Belgium
4.2.1. Ivakatjho lomsebenzi lamhlapha likaMengameli Cyril Ramaphosa lokuya e-Ireland ngomhla wobu-08 kuSewula 2025 ne-Belgium ngomhla we-09 kuSewula 2025 liqinise ukuya phambili ubudlelwano beSewula Afrika namazwe ngamazwe kwabe kwavula namathuba amatjha werhwebo nokusiselana.
4.2.2. Evakatjhweni lakhe le-Belgium, uMengameli Ramaphosa uhlanganyele nabanengi ku-Global Gateway Forum e-Brussels ukusukela ngomhla we-09 ukuyokufika kumhla we-10 kuSewula 2025, lapho uMengameli we-European Commission amemezele khona ihlelo lamasiso i-Global Gateway Investment Package, lemali eyi-€11.5 wamabhiliyoni (R229 wamabhiliyoni) eliza eSewula Afrika. Lelihlelo-ke lizibophelela ngokukhuphula amasiso we-Europe eSewula Afrika nge-R173 yamabhiliyoni ngeHlelo leemBaseli eliLungileko (i-JET), nangama-R24 wamabhiliyoni nge-Just Component, nangama-R20 wamabhiliyoni womthangalasisekelo nezokuthintana kunye nange-R6 wamabhiliyoni wokwakha umlandelande werherho lezamakhemisi.
4.2.3. IKhabinethi ilithokozele ihlelo lamasiso nomthelela ezakuba nawo phezu kokuhluma komnotho, ekuvulweni kwemisebenzi, amabhizinisi wendawo kunye nokwakhiwa komthangalasisekelo.
4.3. Kusele ama-40 Wamalanga Ngaphambi Kwe-G20
4.3.1. Ayancipha amalanga aseleko ngaphambi kokuthoma komHlangano wabaRholi be-G20, njengoba sekusele amalanga angaphezudlwana kwama-40 nje ngaphambi kobana uthome umhlangano lo ngenyanga kaSinyikhaba 2025 eSewula Afrika.
4.3.2. UMengameli Cyril Ramaphosa ukhe wathatha ikhambo lokuyokuhlola indawo lapho kuyokubanjelwa khona umHlangano we-G20 lo, e-NASREC Expo Centre afuna ukuthola ukuthi indawo le seyikulungele kangangani ukusingatha i-G20.
4.3.3. URhulumende wesiFunda se-Gauteng, ngokusekelwa yi-Ofisi kaMengameli, qobe veke ubamba umhlangano wokuhlola ukuthi umthangalasisekelo wezinto ukulungele kangangani ukuthwala lomhlangano, kutjhejwe nalapha kusatlhayela khona.
B. Iinqunto ZeKhabinethi
5. Isigaba Sokugcina SeHlelo Lemithombo Yamandla Elilungelelweko (i-IRP 2025)
5.1. IKhabinethi ivumele isigaba sokugcina somtlamo weHlelo lemiThombo yaMandla eliLungelelweko (i-IRP 2025) ekulihlelo lesikhathi eside elenzelwe ukwendlala umvango wehlelo legezi, elinqophe ukulinganisa umthamo wegezi etholakalako nomthamo ofunekako, ukube ngahlanye kuqalelelwa ukuthi ibhoduluko licaphazeleka kangangani, kuqalwe neendleko zegezi. Umthethokambiso wokugcina owethulwe phambi kweKhabinethi ujamele amasiso wemali ema-R2.23 thriliyoni ezakuhlathulula umvango wegezi weSewula Afrika yangomuso.
5.2. Ihlelweli linqophe ukuphungula amacaphazelo asala ebhodulukweni ngamacaphazelo weembaseli ezisilaphaza ngenturhu nangamanye amarhasi. Liqalene nokulungisa itlhayelo ekhona yamandla wokusebenza njenganje bese kulungiselelwa neminqopho yesikhathi eside yangomuso, njengokuphumelelisa umnqopho wokusebenzisa umthamo wegezi olingana nomthamo wegezi ophehliweko, i-Net Zero, nakufika umnyaka wee-2050. I-IRP 2025 ibungcono obenziwe ku-IRP 2023 evunyelwe yiKhabinethi.
6. UmThethokambiso KaRhulumende WezokuThintana Wee-2025
6.1. IKhabinethi ivumele amatjhuguluko enziwe kumThethokambiso wezokuThintana noRhulumende wee-2018 waba mThethokambiso wezokuThintana noRhulumende wee-2025.
6.2. Umthethokambiso lo uphendula amatjhuguluko enziwe kezokuthintana, ukuqinisekisa ukuthi umphakathi uhlala unelwazi, ngokulungelelanisa umsebenzi wezokuthintana lo ukwazi ukubumbanisa isitjhaba, iindaba zikarhulumende zikwazi ukukhanjiswa ngaphandle kokuthikaziseka, zifike ngesikhathi esifaneleko lapho ziyako, ngendlela enembako bezikghone ukufika ebantwini ekufuze zifike kibo.
6.3. Umthetokambiso lo, okhambisana ne-MTDP 2025 ¬¬– 2029 usebenza kiwo woke amazinga karhulumende, sekubalwa nama-arhente wakhe neenjamiso zakhe. KiloRhulumende weBumbano, umthethokambiso lo uzakulawula ukuhlangana kuhle kwemilayezo ekhanjiswako khulukhulu, eendabeni zomthethokambiso karhulumende nekareko yelizwe loke.
7. Iqhinga Lomqondo Wetshayobunikazi WesiTjhaba Nelokuzijamisa Ngobutjha KweliZwe
7.1. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela wehlolombono yamhlapha emalungana negama nesithunzi sesitjhaba seSewula Afrika, eyenziwe yi-Brand SA.
7.2. IKhabinethi ivumele iQhinga lokuziJamisa ngoButjha kweliZwe elihlathulula ubuhle bobuNjalo besiTjhaba seSewula Afrika.
7.3. Iqhingeli lakhelwe emahlelweni wezokuthintana alungelelwe kuhle, nawokukhulumisana nabasekelani abaqothelweko kunye nemilayezo enqophe elizweni lekhethu ngobulona ukuqinisekisa ukwamukeleka okuthathelwa phezulu eemakethe ezihlukahlukileko. T
7.4. I-Brand SA izokuthoma ukulethulela ukuliphumelelisa ihlelweli.
C. ImiThethomlingwa
1. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho Wezokuvikela Wee-2025
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wezokuVikela wee-2025. Umnqopho omkhulu womThethomlingwa lo kutjhugulula iindinyana ezithileko ngokulandela isahlulelo seKhotho yezomThethosisekelo embangweni wee-2024 hlangana kuka-O’Brien N.O noNgqongqotjhe wezokuVikela naboMakadabona bamaJoni naBanye.
1.2. Umbango lo wawumalungana nokuzijamela kwamakhotho wamajoni, khulukhulu amakhotho wokuthoma wamajoni asungulwa ngaphasi komThetho i-Military Discipline Supplementary Measures Act we-1999, ne-Court of a Military Judge kunye ne-Court of a Senior Military Judge. Amatjhuguluko la azakulungisa koke ukuphambana okuvezwe yiKhotho yezomThethosisekelo.
2. UmThethomlingwa Wee-2025 WokuTjhugulula UmThetho Ongezelela Amagadango WokuPhatha NokuziHlonipha KwamaJoni
2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa i-Military Discipline Supplementary Measures Amendment Bill, 2025.
2.2. Amatjhuguluko lawa anqophe godu nokulungisa iindinyana ezithileko ngokulandela isahlulelo esikhutjhwe yiKhotho yezomThethosisekelo embangweni wee-2024 hlangana kuka-O’Brien N.O noNgqongqotjhe wezokuVikela naboMakadabona bamaJoni naBanye.
2.3. Umbango lo wawumalungana nokuzijamela kwamakhotho wemajonini, khulukhulu amakhotho wokuthoma wemajonini asungulwa ngaphasi komThetho i-Military Discipline Supplementary Measures Act we-1999, ne-Court of a Military Judge kunye ne-Court of a Senior Military Judge.
3. Ukubuyiselwa Emva Kokusetjenzwa KomThethomlingwa Wee-2023 Wepahla Yerhwebo Ekhanjiswa Ngemikhumbi
3.1. IKhabinethi ikuvumile ukutsonyulwa ePalamende ubuyiselwe emva umThethomlingwa wee-2023 wePahla yeRhwebo eKhanjiswa ngemiKhumbi, kobanyana umNyango wezokuThutha uzokuthola ithuba lokuqedelela ihlelo le-Nedlac.
3.2. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho we-1951 wePahla eKhanjiswa ngemiKhumbi, kobanyana uzokusekela inembombono karhulumende enqophe ukuvuselela ingcenye yokukhanjiswa kwepahla yerhwebo ekhanjiswa ngekoro yezokuthutha ethutha ngelwandle, enqophe ukufaka isandla sokukhuliswa komnotho.
D. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UNom. Bongani Sayidini oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) e-Petroleum Agency of South Africa.
2. UMm. u-Ditebogo Barbara Kgomo oqatjhelwe isikhundla sokuba yi-CEO ku-National Nuclear Regulator.
3. UNom. Makhahlele Richard Manzini oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhethe zamaSiso ku-Small Enterprise Development and Finance Agency (i-SEDFA)
4. UNom. Molatlhegi Kgauwe oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhethe zeeMali (i-CFO) ku-SEDFA.
5. UMm. uXoliswa Daku oqatjhelwe ukuba lilunga le-Export Credit Insurance Corporation of South Africa.
6. UNom. Christoffel Johannes Lotter oqatjhelwe ukusebenza ku-Board of the Ports Regulator of South Africa.
7. Amalunga WeBhodi Ye-Nuclear Energy Corporation of South Africa
i. UNom. David Nicholls (uSihlalo);
ii. UDorh. Vuyo Mthethwa (iSekela likaSihlalo);
iii. UDorh. Derik Wolvaart;
iv. UDorh. Khensani Xivuri;
v. UNom. Ismail Lambat;
vi. UDorh. Pulane Molokwane;
vii. UNom. Eugene Julies; kunye
viii. noMm. uPhumelele Dlungwane.
8. Abanqophisi Bebhodi EPhethe Kwa-Eskom I-Board of Eskom Holdings SOC Ltd.
i. UDorh. Busisiwe Vilakazi
ii. UNom. Lwazi Goqwana
iii. UNom. Mr Clive Le Roux
iv. UDorh. Andrew Barendse
v. UDorh. Dimakatso Matshoga
vi. UDorh. Kgaogelo Chiloane
vii. UMm. u-Sharmila Govind
viii. UDorh. Vuyo Peach
ix. UDorh. Tsakani Mthombeni
x. UMm. uBajabulile Tshabalala
xi. UNom. Tshokolo Nchocho
9. Ukuqatjhwa Kwamalunga Angezelela Ibhodi Yesikhatjhana Ye-Universal Service and Access Agency of South Africa (i-USAASA)
i. UNom. Busani Ngcaweni;
ii. UMm. uYolisa Kedama;
iii. UMm. u-Carmen Cupido; kunye
iv. noMm. u-Rachel Kalidass.
10. Abanqophisi BeBhodi Ye-EJensi YeenThuthi ZeeNdlela Zemikhawulo (i-C-BRTA)
i. UNom. Kevin van der Merwe (ubuyiselwe esikhundleni sakhe) – uSihlalo
ii. U-Adv. Adila Chowan (ubuyiselwe esikhundleni sakhe)
iii. UMm. uLoyiso Kula (ubuyiselwe esikhundleni sakhe) – iSekela likaSihlalo
iv. UMm. u-Keitumetse Mahlangu
v. UMm. uYongama Pamla-Dhludhlu
vi. UDorh. Dineo Penelope Mathibedi
vii. UMm. uZandile Kabini
viii. UNom. Randall Howard
ix. UNom. Dave Jackson Moswane
E. Okubikelwe IKhabinethi Mhlaphanje
1. Umbiko Wephenyo Ngokugirika Kwesibulungirhirirhiri Emayini Ye-Jagersfontein
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngokufunyenwe liphenyo ebeliphenya ngokurhirika kwesiBulungirhirirhiri e-Jagersfontein, lapho lokhukurhirika kwenze khona umonakalo omkhulu edrobheni le-Jagersfontein, eFreyistata. UNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa uMm. u-Pemmy Majodina uzokumemezela umbiko omalungana nalokhu emphakathini.
1.2. IKhabinethi iyathokoza ngokuthi isandla somthetho sesithomile ukusebenza, njengoba abasolwa kilesisehlakalo sebakhe bavela ekhotho kaMarhistrada e-Jagersfontein nje ngomhla we-11 kuKhukhulamungu 2025.
2. Ikoro Ye-oli Nerhasi ESewula Afrika
2.1. IKhabinethi ibikelwe ngezamva nje ngokwenzeka ekorweni ye-oli nerhasi eSewula Afrika. Ilizwe lekhethu lenza litho likhulu malungana nokulinga ukuthi lisebenzise boke ubuhle elingabusebenzisa ngemithombo yamandla yerhasi ukuphehla igezi nakeminye imisebenzi ephathelene neembaseli; kunjalo nje, isileyidi serhasi esakheka lapho amanzi athela khona ngemlanjeni – i-Karoo Basin – kulinganiswa ukuthi simumethe umthamo wemithombo yerhasi engaba mathriliyoni ama-200 wama-cubic feet. Ilizwe lekhethu lifuna ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokuhlola irhasi le, khona ekhethwapha neemakethe zamazwe wangaphandle kobanyana kuzokutharhuluka amandla apheleleko wemithombo ye-oli neyerhasi.
2.2. Umsebenzi oragako wokuhlola nokukhiqiza ufaka hlangana i-Virginia Gas Project eFreyistata, ne-Amersfoort & Volksrust Gas Project eMpumalanga kunye ne-Lephalale Coal Bed Methane Project eLimpopo. Amaphrojekthi la aphethe imithombo yerhasi yemvelo ne-helium enengi. UNgqongqotjhe wezeenHlambi nezeBhoduluko selayiqedile imiThetholawulo yokulawula irhasi, i-Shale Gas Regulations, nje-ke izakugazedwa ngaphambi kokuphela kwakaSewula 2025. ImiThetholawulo le iza nemithetho ezakulawula ibhoduluko nokuphepha ebungozini obukhambisana nokudoswa kwerhasi emadwaleni angaphasi komhlaba.
3. Ubujamo Bezinto E-Sudan Nevakatjho Lomsebenzi LeSekela LikaMengameli E-South Sudan
3.1. IKhabinethi iyisolile inturhu esolo iphikelele e-Sudan, esele ibulele izakhamuzi ezilinganiselwa ema-60 mhlapha, hlangana nazo ekubalwa abantwana abali-17 ababulewe yi-Rapid Support Forces (i-RSF) ngomhla we-09 kuSewula 2025 e-El Fasher, eMzimkhulu we-North Darfur khona e-Sudan.
3.2. IKhabinethi itjheje ngehliziyo ebuhlungu ukuthi nanje solo zisavalelekile izakhamuzi eziziinkulungwana ngeenkulungwana eziragelelwe e-El Fasher, esele ibe lidzaba lokusahlela kwe-RSF, okuthuwelelisa izinto ukuya phambili ukube kanti vele semkhulu umonakalo odosisa abantu emhlweni.
3.3. Ngakelinye ihlangothi, iKhabinethi ikuthokozele ukuqiniswa kokusebenzisana kezokuvikeleka, zobuhloli kunye nokuhlanganyelwa kokwakhiwa kwekomidi yezomnotho hlangana kwe-South Sudan ne-Sudan. IKhabinethi ukuqiniswa kobudlelwano lokhu ikuthatha njengegadango eliqakathekileko ekulungisweni kokuvikeleka nokuthula kilesisiphande.
3.4. Njengoba iSewula Afrika imqinisekisi wokuthula, iKhabinethi ilithokozele ivakatjho elibe yipumelelo leSekela likaMengameli u-Paul Mashatile eJuba, e-South Sudan, njengesiThunywa esiKhethekileko se-Ofisi kaMengameli e-South Sudan. Ivakatjho lomsebenzeli beliqale ukuvuselela ukuphunyeleliswa kwesiVumelwano sokuThula esitjhitjhirizako.
4. IHlelo LikaMengameli Donald Trump Lokuletha UkuThula Hlangana Kuka-Israyeli NePalestina Nokubuya KwabaTjhotjhozeli Be-Global Sumud Flotilla
4.1. IKhabinethi ikuthokozele ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuThula nguMengameli we-Amerikha u-Donald Trump sakwa-Israyeli nePalestina, esivula indlela yokuqedwa kwepi eyibangamatlhuwo eGaza. Leligadango-ke likhambisana nesibopho sakade seSewula Afrika ngokufuna ukuthula ephasini loke, ubulungiswa nekululeko yabantu bePalestina.
4.2. IKhabinethi godu ikhwezelela zoke iinqhema ukuthi zihloniphe amagadango ekukhulunywe kwavunyelanwa ngawo bese kulandelwa ikambiso ethembekileko yepolotiki eqalelela umuntu woke ezakuqeda umtlhago wabantu ibe ikhandele nokubulalana kwabantu ukuya phambili.
4.3. IKhabinethi ibuye yathokozela nokuthoma kokuphunyeleliswa kwesiGaba 1 seHlelo lokuThula ngokuvulelwa kwabathunjwa bakwa-Israyeli, ngakelinye ihlangothi kwabe kuvulelwa neembotjhwa zePolotiki zePalestina.
4.4. URhulumende weSewula Afrika solo usakhwezelelela ukuthi umbuso wakwa-Israyeli uphume uphele eGaza nakezinye iindawo zePalestina.
4.5. IKhabinethi ikuthokozele nokubuya baphephile abatjhotjhozeli bobuntu abathandathu ebebahlanganyele nabatjhotjhozeli be-Global Sumud Flotilla, ebekulijima ebelinqophe ukuyokuphakisa ukudla neenhlahla eGaza. IKhabinethi ibawa kubekwe phasi iinkhali khona nje, kutholakale isizo lobuntu ngaphandle kokuliyeka, ziphume ngokuphepha izakhamuzi kizo zoke iindawo lapho kusaliwa khona.
5. Okwenzekako Kezepolotiki ERiphabhligi Ye-Madagascar
5.1. IKhabinethi izitjheje ngehliziyo ebuhlungu iindaba zenturhu yepolotiki eRiphabhligi ye-Madagascar, inturhu ebulele abantu yagiribeza nepahla.
5.2. IKhabinethi ibawa ukuthula nokuthi boke abantu/abalimindima bafunisane iinsombululo ngokuthula kobanyana kuzokurarululwa iindaba ekubhalelanwa ngazo, lokhu kwenziwe ngendlela ehlonipha nephakamisa ikambisolawulo yentando yenengi, nokusebenza komthetho.
F. Iminyanya Ezako
1. INyanga YezokuThutha
1.1 Njengoba sigidinga iNyanga yezokuThutha kilenyanga kaSewula nje, iSewula Afrika igidinga umsebenzi oqakathekileko owenziwa ziinkhwelo neenthuthi ekukhambiseni umnotho nekwakheni ipilo yethu yangamalanga. Njengoba inyanga le seyikhambe yabe yafika ekabeni yayo nje, lesisikhumbuzo saqobe mnyaka siphakamisa amandla womthangalasisekelo wethu wezokuthutha ngommoya, ngamanzi/ngelwandle, ngeenkhwelo zomphakathi, kunye nangeendlela.
1.2 Imali esiyisebenzisela ikoro yezokuthutha ibasela ukukhula komnotho nokuvuleka kwemisebenzi. Ukukhutjhulwa kwezinga lesiporo neentimela, neendlela neenkhwelo zomphakathi ngikho okuhlela izinto ngobutjha zokukhanjiswa kwamaSewula Afrika ukuya emsebenzini, eenkolweni neendaweni zokuphumula nokuzigedla, ngaleyindlela kukhuthazeke ukusebenzelana khudlwana namathuba.
1.3 Okuphakeme kwabonakala kukhamba kodwa ngaleNyanga yezokuThutha kube yiVeke yeenKoloyi eSewula Afrika (i-SA Auto Week) ebanjwe ukusukela ngomhla wo-01 ukuyokufika kumhla we-03 kuSewula 2025 e-Nelson Mandela Bay. Lesisenzeko esimajadu sihlanganise abarholi bamabubulo, abasisi, abakhiqizi bepahla ekwasungulwa ngabo ukuyikhiqiza kunye nama-SMME bazokuphemba bebakhwezelele ikulumiswano ngokukhambisa amasiso msinyana, nokwakha amakghonofundwa kunye nehlelo lokwakha amabubulo eliqalelela woke umuntu emadrobheni amakhulu neemfundeni, kuqiniswe isibopho seSewula Afrika sokuphumelelisa ingomuso lezokuthutha libe ngelihle nelilinganisekileko.
2. UMhlangano Wehlandla LeKhomba WezobuLungiswa Bomphakathi
2.1. UMengameli Cyril Ramaphosa uzokuya emHlanganweni weenKhulu wezobuLungiswa bomPhakathi weHlandla le-07 eYunivesithi ye-Stellenbosch ngomhla we-17 kuSewula 2025, obizwe ngaphasi kommongondaba othi: “Ubulungiswa Bomphakathi, Ukutholakala Nokuvikeleka Kokudla Nokuthula: Iindlela Eziya Ekulinganeni, Ekuzwelaneni, Ekubambeleleni kunye Namandla Wokujamela ITlayimethi.”
2.2. Umhlangano lo uzokuhlanganisa abakhi bemithethokambiso, ababethimthetho, iinqhema zepolotiki, amakhotho namajaji, abarholi bendabuko nabarholi bezekolo, iinhlangano zomphakathi kunye neemfundiswa kuzokukhuthazwa bekusekelwe ikulumiswano yezinga eliphezulu ngokutholakala nokuphepha kokudla njengesika yobulungiswa bomphakathi, ukulingana kunye netuthuko ebambelelako.
2.3. Umhlangano lo unqophe ukukhambisa indima yetuthuko msinyana ngokuphunyeleliswa komNqopho 2 (ukuPhela KweNdlala Yoke) weTuthuko eBambelelako kunye ne-Ajenda 2063 ye-AU. Ukhambisana godu neHlelo lezeTuthuko leSewula Afrika 2030, elizibekele iqalontanzi lokuqedwa kobuchaka nokuphungulwa kokutjhiyana ngendima.
3. Umhlangano We-Afrika Wee-2025
3.1. UmHlangano weenKhulu ze-Afrika we-Financial Times uzokubanjelwa e-London hlangana komhla wama-21 nama-22 kuSewula 2025 ngaphasi kommongondaba othi: “I-Afrika Ephasini Elitjhugulukako.”
3.2. Umhlangano lo uzokuhlanganisa iinkhulu zemibuso, abongqongqotjhe, abarholi bamabhizinisi, abasekeli ngeemali nabasunguli kobana kuyokubonisanwa ngokuthi amazwe we-Afrika angakhambisana njani nemikhambo yabakhambisani bephasi, kusetjenziswe ngokupheleleko itheknoloji yedijithali nevuselelekako, kuqiniswe ukurhwebelana kwamazwe wekhonthinenthi awodwa bekudoswe amasiso abambelelako. 3.3. Umhlangano lo uza nekundla yokulola iphimbo le-Afrika eendabeni zokubonisana, zokusekela nokukhwezelela ukusebenzisana nokwakha ingomuso elisime ngamandla wokujamelana nezinto nokukhula okuqalelelako.
4. Iinhlahlubo ze-National Senior Certificate (i-NSC)
4.1. IKhabinethi ifisela iTlasi yee-2025 okuhle kodwa njengoba ilungiselela iinhlahlubo ze-National Senior Certificate (i-NSC) ezizokuthoma ngomhla wama-21 kuSewula 2025 beziyokuphela ngomhla wama-27 kuSinyikhaba 2025.
4.2. URhulumende uyakuthabela ukuzinikela kwabotitjhere, ababelethi kunye nabakhulisi babantwana ngesekelo labo elingapheliko elinikela abafundi ukuzithemba kokusebenza kuhle ngaphezu kokwenza. 4.3. IKhabinethi ibawa ababelethi nabakhulisi babantwana ukuthi bahlale banesandla eendabeni zefundo yabafundi ngokubakhuthaza, babe ngakelinye ihlangothi baqinisekisa nokuthi indawo abafundela kiyo emakhaya ngeyommoya omuhle wokufundela nokulungiselela iinhlahlubo.
G. Imilayezo
1. Silila Imbiko
IKhabinethi ibalilela imbiko abantu norhulumende:
- UNdunakulu walokhuya weKenya (2008-2013), uNom. Raila Odinga. Wakhe waba nanga mJameli oPhakemeko wezokuThuthukiswa komThangalasisekelo weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) (2018-2023). Waba ngusopolotiki nelunga lePalamende eKenya iminyaka eminengi.
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
- UNgqongqotjhe walokhuya nobekaMzenda weSewula Afrika e-France, uNom. Nathi Mthethwa, obe lilunga leKhabinethi iminyaka eli-15 lapho aba khona nguNgqongqotjhe wezemiDlalo, zobuGwali/zobuKghwari nezamaSiko kunye noNgqongqotjhe wezamaPholisa. Walima nendima eqakathekileko emzabalazweni wekululeko yeSewula Afrika. Njengendlela yokuthokoza umsebenzakhe omuhle okubabazekako awenzele ilizwe nesitjhaba sekhethu, uMengameli Ramaphosa ulayele ukuthi uMthethwa aphekelelwe kiboyisemkhulu ngeHlelo eliKhethekileko lomBuso lesiGaba 2.
2. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:
- UPhrof. Peter Mutharika ekuthumbeni kwakhe ikhetho eRiphabhligi yeMalawi, yabe yamfisela ipumelelo yoke njengoba alungiselela ukuthatha umsebenzi obudisi wokuthwala isizwe seMalawi awuthweswe babantu beMalawi nje. ISewula Afrika iqale ukuraga ngobudlelwano bokusebenzisana nombuso kaPhrof. Mutharika, kuqiniswe ubudlelwano bobungani nokuzwelana hlangana namazwe amabili lawa.
- UPhrof. Priya Soma-Pillay ngokukhethelwa kwakhe isikhundla seSekela likaMengameli we-International Federation of Gynaecology and Obstetrics (i-FIGO) ekuHlanganeni kwe-2025 FIGO General Assembly e-Cape Town.
- ISewula Afrika ibonakele ngekghono layo lamandla wokusungula ekulwiseni ukuthela komzimba wabantu khulu nezifo ezingathelelaniko, yabe yathokozwa ngonongorwana i-UN Inter-Agency Task Force Award emHlanganweni wehlandla le-10 waQobe mNyaka we-Friends of the Task Force e-New York, e-USA. Ukuthokozwa ngalendlela kwelizwe lekhethu kutjengisa amandla wabarholi beSewula Afrika ekulwiseni umraro wokuthela komzimba wabantu nowezifo ezingathelelaniko ebantwini, okuba sibonelo namanye amazwe angathathela kiso ekulwiseni izifo ezikhandelekako.
- UMvikeli womPhakathi weSewula Afrika (i-PPSA) njengoba lesisikhundla sihlanganisa ama-30 weminyaka sikhona nje. I-Ofisi yoMvikeli womPhakathi ilime indima eqakatheke khulu ekusekeleni ikambisolawulo yentando yenengi, nekwenzeleni izinto emkhanyweni kunye nekukhuthazeni isandla esihle ekulawuleni izinto embusweni.
- Ama-Springboks ngokuthumba kwawo amaphaliswano ngokulandelana ePhaliswaneni i-Rugby Championship. Isiqhemesi sibuye satjengisa godu amandla wokujamelana nobudisi, ukuba namakhgonofundwa kunye nokuba nebumbano ekundleni yephasi.
- IsiQhema seBholo eRarhwako sabangaPhasi kwama-20, esilongwa kuthiwe Majita, ngokuphumelela kwaso ukufika esigabeni sokugcina se-16 se-FIFA Under 20 World Cup, e-Chile.
Imibuzo ingathunyelwa ku:
Nom. Sandile Nene – uMjaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Iselifowuni: 083 712 2316

