Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wangaLesihlanu, mhla ti-5 Ingongoni 2025

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Temnotfo

1.1.    Tingucuko te-Eskom tiyandlondlobala 

1.1.1.    Ikhabhinethi yemukele kwentiwa kancono lokuchubekako kwekusebenta kwetimali kanye nekusebenta kwe-Eskom kuletinyanga letisitfupha tekucala letiphela ngeNyoni nga-2025. I-Eskom ibhalise inzuzo yetigidzigidzi letinge-R24.3 ngemuva kwemtselo, lokungetulu nge-37% kunesikhatsi lesifanako nga-2024. 
1.1.2.    Ngaso sona leso sikhatsi, i-Eskom yetfule kuphakelwa kwemandla ngalokungagucuki ngemalanga lamane nje kuphela ekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga. Kwetsembeka kwekuphakelwa kwagezi bekunge-96% nga-2024/25, kwenta kancono kwaba nge-98% kusukela ngemnyaka kute kube ngunyalo.
1.1.3.    Kusebenta lokucinile kwe-Eskom kukhombisa kusebenta kahle kweluhlelo lwekuvuselela futsi kwe-Eskom lokwasungulwa ngaphasi kweluhlelo lwekugucula sakhiwo lwe-Operation Vulindlela, lizinga lemakhono elicembu lekulawula le-Eskom kanye nebhodi yayo, kanye nebuholi lobugcilile beNdvuna Yetemandla agezi neMandla.

1.2.    Umnotfo waseNingizimu Afrika uchubeka nekuba sesigabeni lesihle nge-GDP kanye nekukhula kwemisebenti

1.2.1.    Ikhabhinethi yemukele umfutfo lomuhle emnotfweni njengobe kukhonjiswe tibalo te-GDP teKota ye-3 letikhishwe beteLubalobalo l  waseNingizimu Afrika. I-GDP ikhule nge-0.5% esikhatsini saKholwane kuya ngenyanga yeNyoni 2025, lokuphawula ikota yesine lelandzelanako yekwandziswa, lokuchutjwa kusebenta lokucinile etimayini, kutekulima kanye netinsita, kanye neminikelo levela kutetimali, tinsita tahulumende, kanye nekwakha timphahla. 
1.2.2.    Kukhula kwe-GDP ngeKota ye-3 ya-2025 kuhambisane nekukhula kwemisebenti leyakhula ngemisebenti le-248, 000, kanye nekwehla kwelinani lebantfu labangasebenti nge-360, 000 njengobe kumenyetelwe eLuklayweni Lwetisebenti Lwekota. 
1.2.3.    Kwengeta kuloko, luhlelo Lwetinsita Tekucashwa Kwelusha (i-YES), loluniketa bantfu labasha tindlela tekungena emnotfweni, manje selufinyelele esigabeni semisebenti lenge-200 000. Kute kube ngunyalo, i-YES ifake emisebentini bantfu labasha baseNingizimu Afrika labangetulu kwe-202 558 etinyangeni leti-12, emakhono emsebenti lasesizingeni lelihle futsi isekelwa balingani betinkampani labangetulu kwalaba-1 900.
1.2.4.    Ngetulu kwaloko, i-IMF isandza kuphakamisa silinganiso sekukhula kweNingizimu Afrika saya ku-1.3% nga-2025 kanye ne-1.4% nga-2026, kusuka kumcombelelo wangaphambilini kwa-1.1% ne-1.2%, ngekulandzelana.

2.    Budlelwano Betemave Emhlaba

2.1.    I-SA Ikhutsata Bungameli be-G20 kutsi icondzise baholi bemhlaba wonkhe kutsi bagcile e-Afrika kanye nekutfutfukiswa kweNingizimu yemhlaba wonkhe

2.1.1.    Ikhabhinethi ihlanganyele naMengameli Cyril Ramaphosa ekwendluliseni kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngendzima labayidlalile ekucinisekiseni Bungameli betfu be-G20 lobuyimphumelelo lokwagcina ngeNgcungcutsela Yebaholi be-G20 lesandza kubanjwa.
2.1.2.    Ngesikhatsi seBungameli betfu be-G20, iNingizimu Afrika ibeke ngalokucinile I-ajenda yentfutfuko ye-Afrika ngaphasi kwebaholi be-G20 futsi yahlanganisa kuvumelana ngetento letinenjongo tekulungisa tinsayeya letivimbela intfutfuko yeNingizimu Afrika, i-Afrika kanye nemhlaba wonkhe weNingizimu. Kute utfole lwati lolubanti ngaloku, vakashela iwebhusayithi ye-G20 yaseNingizimu Afrika ku-www.g20.org.za
2.1.3.    Ikhabhinethi icaphele simo sakamuva seMelika mayelana nekuhlanganyela kweNingizimu Afrika emhlanganweni lotako we-G20 SHERPA kanye netinhloso letivetiwe tekungafaki ekhatsi iNingizimu Afrika, lilunga lelisungulako le-G20, ekuhlanganyeleni emihlanganweni ye-G20 yanga-2026. 
2.1.4.    Nanoma-nje loku lokwentekile akutsandzeki, njengelilunga lelasungula, kutinikela kweNingizimu Afrika etimisweni te-G20 kanye neluhlakamsebenti lwekubambisana kuchubeka ngalokungagucuki. Ingcungcutsela ye-G20 yanga-2025 ikhombise emandla ekusebentisana kwemave lamanengi kanye nekubambisana, futsi Ikhabhinethi isaciniseka kutsi kubambisana kwemave lamanengi kanye nekubambisana kuyindlela leholela emphumelelweni bonkhe bantfu bemhlaba labakholelwa kuyo.

2.2.    Baholi be-IBSA bayachubeka nekuhola I-ajenda yentfutfuko yeNingizimu yemhlaba wonkhe

2.2.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kungenisa ngemphumelelo umhlangano weBaholi beNdiya-Brazil-Ningizimu Afrika (i-IBSA) emaphetselweni eNgcungcutsela Yebaholi be-G20.  Ku-IBSA, iNingizimu Afrika icele kutsi kuvuselelwe kubambisana kweNingizimu yeNingizimu kute kuchutjwe kukhula lokufaka ekhatsi wonkhewonkhe, kuchubekisele embili intfutfuko lesimeme kanye nekusheshisa kuguculwa kwetikhungo tekubusa temhlaba wonkhe.
2.2.2.    Tive te-IBSA tisesimeni lesihle sekukhutsata tintfo letibalulekile teNingizimu yemhlaba wonkhe, lokufaka ekhatsi kukhulisa timali tesimo selitulu, kwenta kancono kuciniseka kwekubakhona kwekudla netemphilo, kusekela kufundza lokusisekelo kanye nekuhlanganisa lutjalomali lwekunciphisa bungoti betinhlekelele.
2.3.    Umhlangano we-4 weKhomishini Yemave Lamabili (i-BNC) emkhatsini weNingizimu Afrika neMozambique ugcile ekusheshiseni kusebenta kwesincumo se-BNC 
2.3.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa uhole titfunywa taseNingizimu Afrika emhlanganweni we-4 weKhomishini Yemave Lamabili YaseNingizimu Afrika NeMozambiki (i-BNC) eMaputo, eMozambiki. 
2.3.2.    I-BNC ye-4 ifinyelele esivumelwaneni ngetincumo letinge-99 letinetikhatsi tekucala kusebenta etindzaweni letisukela ekubambisaneni kutemnotfo nekutfutfuka, kubambisana kwetikhulu, kuphepha nekuvikeleka, kanye nekutfutfukiswa kwetenhlalo.
2.3.3.    Mengameli Ramaphosa naChapo bacondzise Tindvuna talamave omabili kutsi ticinisekise inchubekelembili lebonakalako ngekucala kusebenta kwetincumo te-4 te-BNC. Inchubekelembili mayelana nekufezekiswa kwaletincumo itawubikwa ngesikhatsi semhlangano we-5 we-BNC eNingizimu Afrika. 
2.3.4.    LaboMengameli lababili baphindze futsi bahola kwetfulwa ngalokusemtsetfweni kweSakhiwonchanti Lesihlangene Sekucubungula Ema-Hydrocarbons e-Sasol eDolobheni lase-Inhassoro, eSifundzeni sase-Inhambane mhla tinge-3 Indlovana 2025.

3.    Tekuphepha Nekuvikeleka

3.1.    Kuphumelela emphini yekulwa neBugebengu njengobe tibalobalo tikhombisa kwehla kuto tonkhe tigaba 
3.1.1.    Ikhabhinethi yemukele kwehla lokubikiwe kwebugebengu kuto tonkhe tigaba letinengi tebugebengu ngekuya kwetibalobalo tebugebengu letikhishiwe Luphiko Lwetemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) yekota yekucala neyesibili yemnyakatimali wanga-2025. 
3.1.2.    Tibalobalo tetebugebengu, kusuka ngaMabasa kuya ngeNyoni 2025, tikhombisa kuncipha lokukhulu kwebugebengu lobubi kakhulu nalobunebudlova, lapho khona emazinga ekubulalana ehla kakhulu. Kubulawa kwebantfu kwehle nge-6.5% ekoteni yekucala kantsi kwehle nge-11.5% ekoteni yesibili.
3.1.3.    Ikhabhinethi income ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekusebenta kamatima lokuchubekako kwekulwa nebugebengu futsi icela ummango kutsi uhlanganyele ekulweni nebugebengu.

A.    Tincumo Tekhabhinethi

1.    Luhlelo lwekucala kusebenta lwekuchuba Kukhula Nekufaka Konkhe Ekhatsi 

1.1    Ikhabhinethi iluvumile luhlelo lwekucala kusebenta lwekuchuba kukhula kanye nekufakwa lokumiselwe etintfweni letibocalangaye teLuhlelo Lwekutfutfukisa Lweluphatfo Lwe-7.
1.2    Letinhlelo tihlose kusebenta lokuhlangene nalokugcilile kwetinyatselo tekungenelela tekutfutfukisa umnotfo letibocalangaye letakhiwe ngaphasi kwetinhlelo letinyenti. 
1.3    Tinsika letiyinhloko taloLuhlelo nguleti: 
1.3.1    Tingucuko temnotfo kute kulungiswe tintfo letisisekelo
1.3.2    Tingucuko temisebenti yahulumende tekwakha umbuso lowetfula tinsita
1.3.3    Tingucuko teNchubomgomo Yetimboni kute kulandzelwe tindzawo letinsha tekukhula 
1.4    Kusebenta lokugcilile futsi lokungucalangaye kutawunika Loluhlelo umfutfo lofanako neluhlelo Lwetingucuko Tesakhiwo ngaphasi kwe-Operation Vulindlela.

2.    Luhlelo Lwekucala Lwekusebenta Lwelisubuciko Letimbiwa Letibalulekile (i-CMS) LweNingizimu Afrika 

2.1    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwekucala Kwekusebenta Lwelisubuciko Letimbiwa Letibalulekile, loluchaza kabanti luhlaka lwemgwaco lwekusebentisa ematfuba emnotfweni wetimbiwa lovela ekukhuphukeni kwelizinga lekufunwa kwetimbiwa letibalulekile ngenca yekukhula kwelizinga lekusetjentiswa kwato kutebucwepheshe bedijithali, kutekuvikela, kunakekelwa kwemphilo, ku-elekthronikhi yebatsengisi, kanye netimoto tagezi emkhatsini walokunye.
2.2    Luhlelo lwekucala kusebenta lugcile etinsikeni letisitfupha, lekunguleti: (i) kwenta emabalave esayensi yemhlaba kanye nekuhlola, (ii) kwengeta linani kanye nekubeka tintfo endzaweni, (iii) lucwaningo, kutfutfukisa kanye nekusungula tintfo letinsha, (iv) sakhiwonchanti kanye nekuphepha kwemandla, (v) tintfo tekusebenta tetimali, kanye (vi) nekuvumelanisa kwekulawula. 
2.3     Kufezekiswa kweLisubuciko Letimbiwa Letibalulekile kutawufaka ligalelo lelikhulu ekukhuleni kwemnotfo kanye nasekwakhiweni kwematfuba emisebenti.

3.    Umtsetfosihlongoto Loluhlaka Lobuyeketiwe lolumayelana neBuve, Kungena Eveni Nekuvikelwa Kwebakhoseli (i-CIRP)

3.1    Ikhabhinethi seyiwuvumile Umtsetfosihlongoto Loluhlaka  Lobuyeketiwe Lophatselene Nekuba Takhamuti, Kungena Eveni Nekuvikelwa Kwebakhoseli (i-CIRP) kute kutsi ummango ubonisane nawo. 
3.2    Lokubuyeketwa kwakhela kuMtsetfosihlongoto Wekugcina mayelana ne-CIRP leyavunywa yiKhabhinethi nga-2024, kuvuselela tiphakamiso letitsite tenchubomgomo kanye nekwengeta sicondziso lesinemininingwane ngetiphakamiso leticuketfwe eluhlotjeni lwekucala.
3.3    Tintfo letibalulekile letitfutfukisiwe tifaka ekhatsi kuhlanganiswa kwetincomo letivela emubikweni we-Operation Vulindlela mayelana netingucuko tenchubomgomo yemavisa; kanye nekucaciswa lokwengetiwe kanye nemininingwane yekucinisa kusebenta kwetinchubomgomo tekungeniswa kwebantfu lababuya kulamanye emave kanye nekuba takhamuti.
3.4    LoMtsetfosihlongoto lobuyeketiwe uhlose kucinisekisa indlela lehambisanako, yesimanje yekuba sakhamuti, kuvikelwa kwebantfu lababuya kulamanye emave kanye nebakhoseli lowesekela intfutfuko yavelonkhe, kanye netinjongo tekuphepha kwavelonkhe letifaka ekhatsi umtsetfo weLive Lekucala Leliphephile, lokhutsata bakhoseli kutsi bafune kuvikeleka eveni lekucala labafika kulo, lelitsatfwa njengaleliphephile.

4.    Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwethemu Lesemkhatsini Imibiko Yenchubekelembili Yeminyaka Lemibili 

4.1    Ikhabhinethi itfole yaphindze futsi yacubungula Imibiko Yenchubekelembili Yeminyaka Lemibili mayelana nekucala kusebenta kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwethemu Lesemkhatsini lwanga-2024 – 2029 (i-MTDP) lwesikhatsi lesicala ngaMabasa 2024 kuya ngenyanga, yeNyoni 2025. 
4.2    Lemibiko inikete umbono jikelele wekusebenta kwematiko ahulumende kulesikhatsi setinyanga letisitfupha, kugcizelela tindzawo lapho khona kwetfulwa kwemisebenti kusalele emuva noma kubukene netihibe. Ikhabhinethi ikhulumisane ngaloko lokutfoliwe futsi yagcizelela sidzingo sekuchubeka nekugcila ekufezekisweni. 
4.3    Leminye imihlangano lejulile itawentiwa yiNdvuna yeTekuhlela, Kugadza Nekuhlola, kanye nabosihlalo lababambisene beMaklasta eKhabhinethi.

5.    Lisubuciko Lavelonkhe Lekusheshisa Tinyatselo Tekutsatselwa Bantfwana (i-NSAAC)

5.1    Ikhabhinethi ilivumile Lisubuciko Lavelonkhe Lekusheshisa Tinyatselo Tekutsatselwa Bantfwana (i-NSAAC), lelisu lelihlose kusheshisa kutsatsa tinyatselo tenhlalakahle nekutfutfuka kwebantfwana kanye nebantfu labasha kulo lonkhe laseNingizimu Afrika.
5.2    Lelisubuciko ligcile ekuvaleni ligebe lekudla; kuvuselela lulwimi nekufundza kuwo wonkhe umntfwana lomncane; kuvikela bantfwana kanye nebantfu labasha ngekunciphisa kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva; kuhlola ngesikhatsi kanye nekudlulisela bantfwana labanekukhubateka kwekuva etindlebeni nekubona kanye nekwakha kutatisa ne-ejensi yebantfwana.
5.3    Lelisubuciko ligcizelela kubambisana kanye nemsebenti lohlanganyelwe kucinisekisa kutsi wonkhe umntfwana unelitfuba lekundlondlobala. Emalunga emmango angakhona kutfola leLisubuciko (i-NSAAC) ku-www.dsd.gov.za.

6.    Luhlelo Lwe-5 Lwavelonkhe Lwekusebenta Lwebantfwana (i-NPAC) 2025 – 2030

6.1    Ikhabhinethi ivume i-NPAC ye-5 yanga-2025-2030 lecinisekisa kufezekiswa kwe-NSAAC. Lolu luhlakamsebenti lwelisubuciko lekubukana nemalungelo, tidzingo kanye nenhlalakahle yebantfwana kulelive. Loluhlelo luhambisana netinhlaka temave emhlaba, ikakhulu Sivumelwano se-UN seMalungelo eBantfwana kanye nemtsetfo wavelonkhe, lokufaka ekhatsi Umtsetfosisekelo kanye neMtsetfo Webantfwana wanga-2005. 
6.2    Ngekwakwakha etikweinchubekelembili kusukela nga-1996, i-NPAC ye-5 iniketa luhlelo loluphelele lwekuvikela nekukhutsata emalungelo ebantfwana, kucaphela tinsayeya letiphikelelako ngesikhatsi kucinisekiswa kutinikela kwahulumende ekwakheni likusasa lelihle letakhamuti talelive letisengotini yekuhlaseleka kalula.
6.3    Tindzawo letibalulekile lekugcilwe kuto tifaka ekhatsi kuniketa wonkhe umntfwana emandla njengesakhamuti lesinemalungelo, lesikhutsele; kucinisa tinhlelo kanye nekubambisana kucinisekisa kutfutfukiswa kwebantfwana ngalokuphelele; kanye nekulungisa tindzawo letibekwe embili letenta ncono temphilo, imfundvo, kuphepha kanye nekubafaka kutenhlalo. 
6.4    I-NPAC ikhombisa indlela yekubambisana emkhatsini wahulumende nebalingani kucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana bayahlonishwa, banikwa emandla futsi banikwa emandla ekundlondlobala bachume.

7.    Luhlelo Lwekusebenta lwekulungisa Budlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulawa Kwebantfu Besifazane (i-GBVF)

7.1    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo lwekusebenta loluphelele lwekubukana ne-GBVF, lokufaka ekhatsi luhlakamsebenti lwekwetfulwa kwetinsita kanye nemalungiselelo etikhungo kute achube ummango wonkhe ekubukaneni nalenhlupheko. 
7.2    Luhlelo Lwekusebenta loluphelele lugcile ekufezekiseni  labocalangaye labasihlanu labalandzelako:
a.    Kuvikela nekwakha kabusha kubumbana kwetenhlalo: Kugcila ekucedzeni kwemukelwa kwebudlova kwetenhlalo kanye nekubukana nemumo wetenhlalo lochubela embili lesishayao. Kutawentiwa imitamo lemikhulu yekumbandzakanya emadvodza nebafana kutsi bahlanganyele etingcocweni tekuvikela kute kucedvwe tindlelakwenta letiyingoti kanye netindlela letimbi tekutiphatsa kwendvodza nemfana. 
b.    Kuvikelwa lokutfutfukisiwe kwekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo, kuphepha, kanye nebulungiswa: Kuhloswe ngako kucinisa luhlelo lwebulungiswa kut  ebugebengu kucinisekisa kuvikeleka kanye nebulungiswa kulabasindzile. Tikhungo letikhulisiwe letilungele bahlukunyetwa kanye netindzawo letikhetsekile te-GBV etiteshini te-SAPS kuyincenye yalomtamo. 
c.    Kusekelwa lokugcile kulabahlukunyetiwe nalabasindzile: Kuhlose kwenta kutsi kube nekufinyelela kwekutfolakala kwetitinsita  letisesezingeni lelisetulu emikhakheni yetebulungiswa, yetemphilo , kanye neyemfundvo. Kugcizelelwa kwetinhlelo tekusekela letihlanganisiwe letibeka embili sitfunti, kwelashwa, kanye nekunikwa emandla, kucinisekisa kutsi labasindzile batfola kunakekelwa lokuphelele ngaphandle kwekubandlululwa noma kubambeleleka.
d.    Kuchumana neKukhulumisana nalabatsintsekako kanye neKuhlanganisa labatsintsekako: Kugcila ekuguculeni imikhuba yetenhlalo kuwo onkhe emazinga ngekusebentisa imilayeto legcile ebufakazini nalengagucuki. Ihlose kuphosela inchabhayi timongcondvo letiyingoti, kukhutsata kulingana ngekwebulili, kanye nekuhlanganisa imimango kutsi ihlanganyele ngemdlandla ekucedzeni i-GBVF. 
e.    inhlelembiso tesikhungo: Kucinisekisa kubusa lokucinile kanye netindlela tekutiphendvulela kuto tonkhe tigaba temmango. Kubita buholi lobucinile, lobuhlanganisiwe kanye netindzima leticacile letidlalwa tikhungo kute kuchutjwe kusebenta, kugadze inchubekelembili, kanye nekucinisekisa kutiphendvulela. 
7.3    Bahlukunyetwa bebudlova bakhutsatwa kutsi basebentise lucingo lwamahhala lweSikhungo Sekhalima Tebudlova Lobucondziswe Kubulili lolusebenta busuku nemini (ema-awa lange-24): 0800 428 428 kubika kuhlukunyetwa kanye nekufinyelela tinsita tekusekela.

8.    Luhlaka Lwenchubomgomo Yesayensi Levulekile Yavelonkhe (i-OSP)

8.1    Ikhabhinethi iluvumile luhlaka lweNchubomgomo Yavelonkhe Yetesayensi Levulekile (i-NOSP), luhlakamsebenti loluhlongotwako lolwentelwe kucondzisa indlela lelive lelibukana ngayo neSayensi Levulekile. Isayensi Levulekile isho umkhuba wekwenta lucwaningo lwesayensi, idatha kanye netinchubo kutsi tifinyeleleke emmangweni kanye nasemmangweni lobanti wetesayensi. 
8.2    Lenchubomgomo ihlose kugcugcutela kusebenta ngalokusebaleni, kubambisana kanye nekucamba tintfo letinsha elucwaningweni lwetesayensi, ngalesikhatsi kubukana netintfo letibekwe embili kuvelonkhe kanye nekuhambisana netintfo letihamba embili emhlabeni wonkhe. 
8.3    Umgomo lomkhulu kwenta kancono kutfolakala kwemiphumela yelucwaningo lokufaka ekhatsi lokutfoliwe, tincwadzi, idatha kanye nemathulusi ebacwaningi, benti benchubomgomo, bafundzi kanye nemmango. 
8.4    Lenchubomgomo ikhutsata lucwaningo lwekubambisana, kokubili ngekhatsi eNingizimu Afrika kanye nemimango yetesayensi yemave emhlaba, futsi igcugcutela kubambisana kwemhlaba wonkhe ngekwabelana ngemininingwane levulekile.
8.5    Ngekukhutsata kuvuleka kanye nekufaka ekhatsi, i-OSP levunyiwe kubeka iNingizimu Afrika esimeni sekuchubela embili inchubekelembili yesayensi kanye nekusungulwa kwetintfo letinsha kute kuzuze ummango.

9.    Umbiko Ngekusebenta Kwelucwaningo Nekutfutfukisa (i-R&D) Luhlelo Lwekukhutsata Umtselo Lwemnyaka Wetimali Wa-2022/2023

9.1    Ikhabhinethi ivume kutsi umbiko wekusebenta we-R&D wa-2022/23 wetfulwe ePhalamende. 
9.2    Hulumende uniketa sikhutsato sekwephulelwa umtselo we-R&D ngekuya kweSigaba 11D seMtsetfo Wemtselo Wemalingena wanga-1962 kute kukhutsatwe imisebenti ye-R&D yemkhakha lotimele. Lesikhutsato sisekelwe ekudvonswenii kwemtselo nge-150% etindleleni tekusebenta letivunyiwe letentiwe emisebenti ye-R&D, lokwenta kutsi kube ngulesinye setikhutsato temtselo te-R&D letiphana kakhulu emhlabeni wonkhe. 
9.3    Nga-2022/23, loluhlelo lutfole ticelo temaphrojekthi leti-188 letivela etinkampanini letinge-77 letinemali lephelele lehleliwe ye-R&D lelinganiselwa etigidzigidzini leti-R1.5. Ticelo letinyenti betitfolakala etinkampanini letinkhulu letinemali lengenako ngemnyaka letigidzi leti-R100 kuya etulu. 
9.4    Linani leliseulu kakhulu leticelo temaphrojekthi lavela eGauteng, kulandzelwe yiNshonalanga Kapa kanye neKwa-Zulu Natal.

10.    Luhlaka LweMitsetfosimiso Lephatselene Netikhungo njengeTikhungo Telucwaningo Tavelonkhe kanye neMitsetfosimiso Yesimemetelo Setikhungo Telucwaningo 

10.1    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMitsetfosimiso Leluhlaka Mayelana Nekusungulwa Nekubuswa Kwetikhungo Tavelonkhe Telucwaningo (ema-NRF) kanye neLuhlaka LweMitsetfosimiso mayelana neSimemetelo Setikhungo Telucwaningo.
10.2    Lemitsetfosimiso iniketa luhlaka lwekubona tikhungo telucwaningo letifanele ngenhloso yekukhokhelwa, kuhambisana netintfo letibalulekile tavelonkhe, kwabelana imininingwane kanye nekwengamela. 
10.3    Loluhlakamsebenti lufuna kutfola tikhungo letineligunyakwenta lwahulumende lwelucwaningo lwavelonkhe, sakhiwonchanti lesifanele, emakhono, bungcweti, kanye netinsita letichubela embili Luhlelo Lwavelonkhe Lwekusungula, letisekela I-ajenda yelucwaningo yavelonkhe, kanye nekugcwalisa ligunya leSisekelo Selucwaningo Savelonkhe. 
10.4    LeMitsetfosimiso lephakanyisiwe ihlose kucinisa kubusa kanye nekucinisekisa kutsi tikhungo telucwaningo tidlala indzima lebalulekile ekuchubeni tintfo letinsha kanye nekusekela tinjongo tekutfutfukisa taseNingizimu Afrika.

B.    Imitsetfosivivinyo

1.    Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wetegesi, wanga-2025 

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo loluhlaka Wetegesi, wa-2025 ePhalamende kute kutsi kusetjentwe ngako kabanti. LoMtsetfosivivinyo ufuna kucitsa Umtsetfo Wetegesi wanga-2001 bese kwetfulwaa luhlakamsebenti lwemtsetfo lolwentiwe simanjemanje loluveta intfutfuko yetheknoloji lesandza kwenteka ekuhambiseni nasekugcineni igesi.
1.2.    LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi ulungise tinsayeya lokuhlangabetanwe nato ekufezekisweni nasekucinisekiseni loMtsetfo lokhona nyalo ngekubeka iNingizimu Afrika esimeni sekulawula kancono imitfombolusito yayo yegesi kanye nesakhiwonchanti ngekuhambisana netindlela letinhle temhlaba wonkhe kanye netintfo letibekwa embili temandla tavelonkhe.
1.3.    LoMtsetfosivivinyo unika Umlawuli Wavelonkhe Wemandla wase-SA emandla ekutsi abeke, agadze futsi alawule ematharifi ekusabalalisa, alawule umbuso wekubhalisa kanye nekuncuma sikhatsi lesifanele semalayisensi. 
1.4.    LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi ufune kuniketa imigomo lehlomisanako ekuhlela ngekwelisubuciko lokuhlangene mayelana netikhungo letinsha tagesi, ikakhulu tikhungo tekundlulisela kanye nekuphindze tifake igesi letakha umgogodla wekungeniswa kwegesi kanye nekutfutsa ngebunyenti kucinisekisa kutfolakala kwemandla avelonkhe.

2.    Umtsetfosivivinyo Wetebungcweti Kutesayensi Yemvelo (i-NSP), wanga-2025 

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetebungcweti Kutesayensi Yemvelo, wa-2025 kute sive siphawule ngawo. Inhloso lenkhulu yaloMtsetfosivivinyo kuvuselela kanye nekutsatsa sikhundla seMtsetfo Wemisebenti Yetesayensi Yemvelo wanga-2003 lolawula imisebenti yesayensi yemvelo kulelive. 
2.2.    Loluhlaka lweMtsetfosivivinyo lwetfula luhlakamsebenti lwemtsetfo loluvuselelwe lwekubhalisa, kulawula, emazinga ekutiphatsa kanye nebubanti bekusebenta kwabososayensi bemvelo ngenhloso yekwenta kubusa kwalomsebenti kube kwesimanje, kucinisekisa kutsi kuhambisana netindlela tekusebenta tesayensi letikhona nyalo kanye nemazinga emhlaba wonkhe

C.    Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.

1.    Ikhabhinethi ikuvumile lokubekwa etikhundleni lokulandzelako:

1.1    Mnu. Nkhumeleni Victor Vele njengeMcondzisi Jikelele (i-DG) eTikweni Letekuvakasha (kwelulwa kwekontileka).
1.2    Mnu. Mbulelo Service Tshangana njenga-DG eTikweni Letekubusa Ngekubambisana Netindzaba Tendzabuko (ikontileka yekwelula sikhatsi).
1.3    Mk. Mammetse Masemola njengeNhloko Yesakhiwonchanti saseNingizimu Afrika eTikweni Letemisebenti Yemmango Nesakhiwonchanti,
1.4    Mnu. Riaan Botha njengeLisekela la-DG: Kuphatfwa Kwetinsita eTikweni Lemisebenti Yemmango Nesakhiwonchanti.

2.    Ikhabhinethi ikuvumile lokubekwa etikhundleni lokulandzelako:

2.1    Mnu. Themba Ngubeni njengeSikhulu Lesiphetse (i-CEO) se-Ejensi Yekulawula Tindzawo Tekubamba Emanti eMzimvubu Tsitsikama,
2.2    Mnu. Nkhetheleni Norman Ngidi njengeSikhulu Lesiphetse Sebhodi Yemafilimu Nekushicilela
2.3    Mnu. Makgatho Mello njengeMcondzisi Lophetse we-Ejensi Yetheknoloji Yelwatiso Yembuso,
2.4    Ikhabhinethi ikuvumile lokubekwa etikhundleni eBhodini lokulandzelako:

B.    Umcondzisi weBhodi ye-Eskom.

(i)    Mk. Thandeka Zondi-Mthembu

C.    Ibhodi yeSikhungo Savelonkhe Sekulahla Imfucuta Leyingoti: 

(ii)    Mk. Thuli Mokgele; kanye
(iii)    Adv. Matefo Joyce Majodina.

D.    Bacondzisi Labangasiso Sigungu Lesiphetse eBhodini Leligunya Letekuphepha Elwandle lwaseNingizimu Afrika: 

(i)    Adv. Vusumzi Sihawu (Sihlalo),
(ii)    Mnu. Mervyn Burton (Lisekelasihlalo),
(iii)    Dkt. Owen Phetro Muller Horwood,
(iv)    Nkkt. Sandile Keswa,
(v)    Dkt. Natalie Skeepers kanye
(vi)    na-Adv Nosipho Sobekwa.

E.    Emalunga eBhodi yeSikhwama Setemandla Lesisemkhatsini (i-CEF): 

(i)    Adv. Lindelwa Nobantu Nziba,
(ii)    Mnu. Niel Jansen kanye
(iii)    neMnu. Persely Msingathi Madokwe.

F.    Emalunga alomphelo newesikhatsi lesitsite eSilawuli Setemandla SaseNingizimu Afrika: 

(i)    Mk. Ria Govender (Lisekelasihlalo),
(ii)    Mnu. Willibrod Majola kanye
(iii)    naMk. Nomfundo Maseti.

G.    Emalunga Emkhandlu Wetinkampani: 

(i)    Lijaji Mohammed Navsa,
(ii)    Lijaji Kathleen Satchwell,
(iii)    Lijaji Robert Nugent,
(iv)    Lijaji Boissie Henry Mbha kanye
(v)    neLijaji Visvanathan Ponnan.

H.    Emalunga eMkhandlu waseNingizimu Afrika Wetindzaba Temkhatsi: 

(i)    Adv. Luthando Simphiwe Mkumatela (Sihlalo),
(ii)    Dkt. Maria Ria Nonyana-Mokabane (Lisekelasihlalo kanye nemmeleli we-dtic);
(iii)    Adv. Icho Kealotswe-Matlou
(iv)    Mnu. Shafique Amid Dean Allie;
(v)    Mnu. Kebeditswe Medupe;
(vi)    Mnu. Sydney Linden Petzer;
(vii)    Mnu. Vincent Molawa Ngoetjana;
(viii)    Dkt. Reshma Mathura;
(ix)    Mnu. Nhlanhla Michael Mabaso;
(x)    Mnu. Itumeleng Makola (ummeleli we-DSTI);
(xi)    Dkt. Sarisha Harrylal;
(xii)    Mk. Yolanda Nxumalo;
(xiii)    Mnu. Flenk Mnisi (ummeleli we-DCDT)
(xiv)    Khoneli Tamara Thomas-Herwels (ummeleli we-DoD ); kanye  
(xv)    neMnu. Levers Mabaso (ummeleli we-DOT)

I.    Emalunga eBhodi yeTemhlaba: 

(i)    Mk. Lusanda Nomasongo Netshitenzhe (Sihlalo);
(ii)    Mk. Precious Hlengiwe Makoe (Lisekelasihlalo);
(iii)    Adv. Anthonie Michael Viviers; 
(iv)    Mnu. Pierre-Jeanne Alexander Gerber; kanye
(v)    neMnu. Tsietsi Hamilton Madonsela.

J.    Emalunga eBhodi ye-Amatola Water:  

(i)    Dkt. Gaster Sharpley (Sihlalo),
(ii)    Mk. Litha Charlotte Geza (Lisekelasihlalo),
(iii)    Mk. Noxolo Phoebe Abraham,
(iv)    Mnu. Mxolisi Sibam,
(v)    Mk. Siphumezile Thuthuka Songelwa,
(vi)    Mnu. Simnikiwe Xawuka,
(vii)    Mnu. Nomfundo Princess Douw-Jack,
(viii)    Mnu. Bhekuyise Henry Makedama,
(ix)    Mnu. Nondumiso Pumela Ngonyama,
(x)    Mk. Sinovuyo Ngumbela kanye
(xi)    neMnu. Trevor Balzer.

K.    Emalunga eBhodi yeSentech: 

(i)    Mnu. Themba Phiri (Sihlalo - wencenye yesikhatsi lesisele sekuba sehhovisi) 
(ii)    Dkt. Silvia Sathekge, 
(iii)    Dkt. Lebogang Mphahlele-Ntsasa

L.    Ibhodi Yekweluleka Yesikhwana Sekuncemphetela:

(i)    Mk. Dinao Lerutla (Sihlalo)
(ii)    Mk. Unathi Nosipho Mdledle-Mkize
(iii)    Mnu. Ernest Thabo Thipa
(iv)    Mk. Nolitha Pietersen
(v)    Mk. Milly Ruiters
(vi)    Mnu. Thembinkosi Mkalipi
(vii)    Mnu. Mohamed Carrim
(viii)    Mk. Leevendree Pillay
(ix)    Mnu. Jan Mahlangu
(x)    Mk. Mulalo Murudi
(xi)    Mk. Mamokete Roseline Mokoena Hadebe
(xii)    Mk. Frieda Monyane Mudau
(xiii)    Mk. Masedi Lonkokile
(xiv)    Mk. Duncan Luvuno
(xv)    Mk. Janek Wilimiec
(xvi)    Mk. Fani Xaba
(xvii)    Mk. Tertia Ndlovu
(xviii)    Dkt. Nothando Moyo
(xix)    Mk. Kresantha Pillay
(xx)    Mk. Sudeshan Pillay
(xxi)    Dkt. Tshepo Moses Sebibe, kanye
(xxii)    neMnu. Kevin Cowley.

M.    Kukhetfwa kwaBosihlalo be-SETA kanye neTiphatsimandla Tekukutiphendvulela Ngetetimali 

i.    Solw. Puffy Soundy (Ligunya Lemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wetekulima-I-Agri SETA)
ii.    Dokotela Ntombana Sekgaphane (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Emkhakheni Wemabhange – I-SETA yeBhange)
iii.    Ms. Karabo Mhlongo-Mbele (Emasiko, Tebuciko, Tekuvakasha, Tekwemukela Tivakashi Nemkhakha Wetemidlalo Wemfundvo Nekucecesha – CATHS SETA)
iv.    Mk. Tsakani Beatrice Nkambule (Ligunya Lemfundvo Nekucecesha Letimboni Temakhemikhali - i-CHIETA)
v.    Dkt. Olwethu Siphuka (Umkhakha Wemfundvo, Kucecesha Netindlela Tekutfutfukisa Temfundvo Nekucecesha – i-ETDP SETA)
vi.    Mk. Morwesi Ramonyai Thonga (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wemandla Nemanti – i-EW SETA)
vii.    Dkt. Dala Prittish (Ligunya Lemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wetinsita Tetimali Nekubalwa kwemali - i-FASSET)
viii.    Mnu. Siyabulela Ngcukana (Sigungu Semfundvo Nekucecesha Semkhakha Wemboni Yekukhicita Kudla Nekunatsa – FoodBev SETA)
ix.    Mk. Theresa Otto (Ligunya Lemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wekucubungula Nekukhicita I-Fibre - i-FP&M SETA)
x.    Dkt. Nomsa Mnisi (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wetemphilo Netenhlalakahle – i-HWSETA)
xi.    Mk. Refilwe Matenche (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wemshwalensi -InSETA)
xii.    Solw. Hoosen Rasool (Ligunya Lemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wekukhicita, Bunjiniyela Netinsita Letihlobene - i-MERSETA)
xiii.    Mk. Emma Mphahlele (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wetetindzaba, Lwatiso Netebucwepheshe Betekuchumana – i-MICT SETA)
xiv.    Dkt. Nomusa Zethu Qunta (Ligunya Leticu Tetimayini - i-MQA)
xv.    Dkt. Kenneth Maimela (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wemisebenti Yahulumende - i-PSETA)
xvi.    Mnu. Chris Setlhako (Ligunya Lemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wekuphepha Nekuvikeleka - SASSETA)
xvii.    Mnu. Themba Dlamini (Sigungu Sekucecesha Setemfundvo Yetekutfutsa - i-TETA), kanye
xviii.    neMnu. Thulani Tshefutha (Ligunya Letemfundvo Nekucecesha Lemkhakha Wekutsengisa Nekutsengisa – i-W&RSETA)

D.    Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi

1.    Kucala Kusebenta Kwemaphrojekthi Lamabili Lamakhulu Ekutfutfukisa Kuhlaliswa Kwebantfu eGauteng 

1.1.    Ikhabhinethi iyibonile inchubekelembili lekhona ekufezekisweni kwemaphrojekthi lamabili lamakhulu ekuhlaliswa kwebantfu eGauteng, lokuhloswe ngawo kuniketa emakhaya lacishe abe ti-68 000 eLufhereng (Lidolobhakati laseGoli) naseMooikloof (Lidolobhakati laseTshwane). 
1.2.    Intfutfuko yeLufhereng ibonwa njengentfo lengetulu kwetindlu, kepha ummango lohlangene ngalokuphelele lonetinsita tetenhlalo netemnotfo letifaka ekhatsi tikolo, tinkhulisa, imitfolamphilo, tindzawo tekukhontela, emapaki, tindzawo letivulekile, tindzawo temabhizinisi netekutsengiselana kanye netindzawo tekutijabulisa. Umkhicito lomncane wetindlu taseLufhereng ulinganiselwa kumayunithi la-32 636. Kutfutfukiswa Kwetindzawo Tekuhlala TaseMooikloof Mega kulindzeleke kutsi kuletse tindlu letilinganiselwa kuleti-50 000.
1.3.    Lemiklamo ilindzeleke kutsi yakhe ematfuba lamakhulu emisebenti ngesikhatsi sekwakha nangale kwaloko, ngesikhatsi iphindze futsi ikhutsate kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane kanye nekukhula kwemnotfo wendzawo, lokuyintfo lebalulekile yekungenelela eveni lelilwa nekweswelakala kwemisebenti lokusezingeni leliphakeme kanye nekungalingani.

2.    Umbiko Wetinkhomba Tesayensi, Tebucwepheshe Nekusungula (i-STI) yaseNingizimu Afrika, lokutfolwe nga-2025 

2.1.    Ikhabhinethi ikucaphele lokutfolwe nguMbiko Wetinkhomba Tema-STI wa-2025 kanye netintfo tawo letibalulekile. Lombiko ukhombisa kutsi ngesikhatsi iNingizimu Afrika isungule sisekelo lesicinile seluhlelo lwavelonkhe lwesayensi nekusungulwa kwetintfo letinsha, loluhlelo lusahlala luhlukene kuhulumende wonkhe, tifundziswa, timboni, kanye nemmango.
2.2.    Lokwehlukana, lokuhlanganiswe nekungabi nemali lephikelelako, kunciphisa likhono lelive lekuhumusha imiphumela yelucwaningo ibe imikhicito yekutsengisa noma tintfo letinsha tetenhlalo.
2.3.    Lombiko ucela kuhlanganiswa lokucinile emkhatsini wahulumende, tifundziswa, timboni, kanye nemmango kute kuchutjwe lutjalomali loluhlanganisiwe kuSayensi, Tebucwepheshe kanye Nekusungula (i-STI), ngekusebentisa tindlela letivumela kuhumusha imiphumela yelucwaningo ibe tinzuzo letibonakalako temnotfo netenhlalo, ngaleyo ndlela kwentiwe ncono kuncintisana kweNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe.

3.    Simo sekulungela kweMfundvo nekucecesha ngemuva kwekuphotfula sikolwa

3.1.    Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nesimo sekulungela umnyaka wetemfundvo wanga-2026 emkhakheni weMfundvo nekuceceshwa ngemuva kwekuphotfula sikolwa (i-PSET). Umjikeleto wekufaka ticelo wanga-2026 wavulwa ngeNyoni nga-2025 – ngembi kweminyaka leyengcile – futsi wavalwa mhla ti-15 Lweti 2025.
3.2.    Kucinisekiswa kwemininingwane ngesikhatsi lesifanele nyalo sekuhlanganiswe ngalokuphelele neLitiko Letasekhaya, Insita Yetimali Lengenako yaseNingizimu Afrika kanye ne-Ejensi Yekuvikeleka Kwetenhlalakahle yaseNingizimu Afrika kute kwentiwe ngekutentakalela kuhlolwa kwemali lengenako yemakhaya kanye nebuve. Kucinisa kuvikelwa kwekukhwabanisa, tindlela tekutatisa nge-biometric kanye nekutatisa ngekwemtimba nato setifakwe.
3.3.    Ngetulu kwaloko, i-NSFAS itawuba nemandla esikhatsi sonkhe esikhungweni ngasinye semfundvo lephakeme ngesikhatsi sekubhaliswa kute kwesekelwe tikhungo kanye nebafundzi labanetinsayeya letiphatselene netimali. 
3.4.    Ligumbi lalapho kutawubonisanwa khona ngemasubuciko litawusungulwa futsi litawakhiwa bameleli labavela eTikweni Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha, i-NSFAS, tikhungo temfundvo lephakeme kanye nemitimba yebafundzi. Leligumbi lekuhlela lisubuciko litawuhlangana njalo ngeliviki kute lihlole tinsayeya nekutsi kungenelela kudzingeka kuphi. 
3.5.    Kwengeta kuloko, i-NSFAS seyibuyeke indlela yayo yekuchumana kucinisekisa kutsi bafundzi batfola lwati ngekushesha ku-inthanethi, ngelucingo nangemuntfu

4.    Sikimu Savelonkhe Selusito Lwetetimali Lwebafundzi (i-NSFAS)

4.1     Ikhabhinethi itfole futsi yaphawula umbiko mayelana nesimo selusito lwetimali lwebafundzi kanye nekusimama kweSikimu Savelonkhe Selusito Lwetimali Lwebafundzi (i-NSFAS). Ikhabhinethi itivumile tinsayeya letihlelekile leticedze kusimama kanye nekwetsembeka kwaloluhlelo futsi yakuvuma kufezekiswa kwetinyatselo tekusimamisa letiphutfumako, letifaka ekhatsi kucinisa kubusa netinhlelo te-ICT, kanye nekwenta ncono tindlela tekukhipha imali. 
4.2     Ikhabhinethi ichubeke futsi yemukela inchubekelembili ekubonisaneni nalabatsintsekako lababalulekile kuhulumende wonkhe, tikhungo temfundvo lephakeme, kutfutfukiswa kwebafundzi, kanye netemisebenti. Ivumile kutsi imodeli lensha yekusita bafundzi ngetimali lesimeme kufanele iphotfulwe ekucaleni kwa-2026, ngekugcila ekukhoneni kukhokha sikhatsi lesidze, kusekelwa ngekwehlukana kwebafundzi basenyuvesi kanye ne-TVET, kanye nekusebenta kahle lokwentiwe ncono ekuceleni, ekwabiweni kanye nasetinchubeni tekudvonsa sicelo. Ikhabhinethi icaphele tindlela letinyenti tenchubomgomo kanye netikhungo letibukwako yaphindze futsi yacinisekisa kubaluleka kwelusito lwetimali lwahulumende ekuchubekiseleni embili kufinyeleleka lokulinganako kwemfundvo nekuceceshwa ngemuva kwekuphotfula esikolweni

5.    Luhlelo Lwekubambisana Lwekukhula Kwetekuvakasha (i-TGPP) 2025 – 2030: Kuchuba kukhula lokufaka konkhe kanye nekwakha imisebenti 

5.1.    Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana ne-TGPP yanga-2025 – 2030, lebeka luhlakamsebenti lweminyaka lesihlanu lwekusheshisa kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi konkhe, lokusimeme lokuholwa tekuvakasha. Loluhlelo lukhutsata kubambisana kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, yangasese kanye neyemmango kute kukhutsatwe kufika kwebantfu emaveni emhlaba kanye netekuvakasha tasekhaya, kwehlukahlukana kwemikhicito, kwakha imisebenti, kucinisa kucina kanye nekucinisekisa tinzuzo temmango.
5.2.    Ikhabhinethi icaphele kutsi i-TGPP iveta tinhloso temasu lasihlanu, tinhlelo letisitfupha letibekwe embili kanye neluhlelo lwekucala kusebenta lolunema-KPI lalinganisekako, lasekelwa lutjalotimali ngetigaba kanye nemitfombo yetimali leminyenti.
5.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yaphawula kutsi kukhula kwetekuvakasha sekuvele kwendlule lokuhlosiwe kwanga-2030, lokufaka ekhatsi kwendlula kwemukelwa kwetivakashi ngembi kwelubhubhane, imisebenti leyakhiwe (kugcilwe elusha nakubomake), futsi kugcilwe ekwenteni kancono kubanjwa kwelinani lasemaphandleni, kwenta kancono sakhiwonchanti kanye nekufaka ekhatsi imikhuba lehlakaniphile yesimo selitulu.

3.2.    Ikhomfa Yemhlaba Ye-13 Yetintsatseli Tesayensi (WCSJ)

3.2.1.    Ikhabhinethi ikubonile futsi yakwemukela kubanjwa ngemphumelelo kweNgcungcutsela Yemhlaba Ye-13 Yetintsatseli Tetesayensi (i-WCSJ), leyenteka kusukela mhla lu-1 kuya kumhla ti-5 Ingongoni 2025 ePitoli. Lengcungcutsela ibitwe ngekuhlanganyela Litiko Letesayensi, Tebucwepheshe Nekusungula Lokusha (i-DSTI) kanye neMkhandlu Welucwaningo Lwetesayensi Netetimboni (i-CSIR), yagcizelela indzima lebalulekile yebuntsatseli betesayensi ekubukaneni nekungalingani kwemhlaba wonkhe kanye nekucinisa kwetsemba kwemmango kusayensi.
3.2.2.    Lengcungcutsela ivete imiphumela lebalulekile, lokufaka ekhatsi kutibophelela ekuchubekiseleni embili buntsatseli lobunesimilo, kwenta kancono kwakha emakhono esifundza, kukhutsata kusungulwa kwetebucwepheshe kanye nekukhutsata buholi base-Afrika etinkhulumeni tesayensi.

E.    Imikhosi Letako

1.    Inyanga Yetekubuyisana

1.1.    INingizimu Afrika itawukhumbula Inyanga Yekubuyisana kuyo yonkhe inyanga yeNgongoni, lokutawuphetsa ngeLilanga Lavelonkhe Lekubuyisana mhla ti-16 Ingongoni 2025 lelitawubanjelwa eMmsamo waseNcome eNquthu, eKwaZulu-Natal.
1.2.    Lomkhosi walonyaka utawugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusuka Emilandvweni Lehlanganyelwe Kuya Kulikusasa Lelihlanganyelwe Ngetindlela Letinsha Nekusungula”, kantsi Lilanga Lavelonkhe Lekubuyisana langa-2025 litawugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kucinisekisa Kabusha Kubuyisana Kwetitukulwane Letitako”.
1.3.    Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhe etisekelweni letabekwa ngetulu kweminyaka lengemashumi lamatsatfu yentsandvo yelinyenti ngekweluleka bantfu labasha, kwesekela emabhizinisi endzawo lafaka ekhatsi bonkhe bantfu kanye nekutimbandzakanya ekukhulumisaneni lokuvulekile nalokwetsembekile lokugcugcutela kuvisisa kanye nenjongo lehlanganyelwe.
1.4.    Inyanga Yekubuyisana isebenta njengesikhumbuto lesibalulekile sekutsi inkhululeko nentsandvo yelinyenti lesiyijabulelako lamuhla beyingakakhululeki, ihlobene ngalokucondzile futsi beyakhiwe ngumlandvo waseNingizimu Afrika wekungabi nebulungiswa nekungalingani, nanoma kunjalo, likusasa lelive lelihlanganyelwe liya ngemitamo lehlangene yekwelapha, kuhlanganisa kanye nekusungula ndzawonye.

F.     Imilayeto

1.    Kucilikela Timo Telitulu Letimbi

1.1.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacaphele kakhulu emkhatsini waletimo tesimo selitulu letimbi kakhulu, letifaka ekhatsi timvula letinemandla, kudvuma kwelitulu kanye nesangcotfo kuto tonkhe tincenye letehlukene talelive. Lwati lwesimo selitulu lolwetsembekile lungatfolakala kuwebhusayithi yeTinsita Tesimo Selitulu TaseNingizimu Afrika: www.weathersa.co.za

2.    Emavi ekulila nekudvudvuta

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemindeni ya:

i.    LobekanguKhomishana we-SARS Mnu. Oupa Magashula, lowacondzisa kugcogcwa kwemali lengenako ngesikhatsi sekwehla kwemnotfo wemhlaba wonkhe lobekuyinsayeya nga-2008. Ekucaleni kwemsebenti wakhe, Khomishana Magashula wasebenta njengemuntfu losebentela inyonyana ngembi kwekutsi ajoyine umkhakha wetinkampani futsi ngemuva kwesikhatsi wasebenta emsebentini wahulumende.
ii.    Lijaji Leonora van den Heever, umfati wekucala lowake wasebenta njengelijaji eNingizimu Afrika. Umsebenti wakhe wekuba livulandlela wavula iminyango yetitukulwane tabomake labasebenta emtsetfweni futsi lesihlala njalo sisibonelo  sekusebenta kahle kwekwehlulela.
iii.    Mnu. Sunny Singh, lomunye webalweli benkhululeko labatinikele kakhulu baseNingizimu Afrika, lowagwetjwa iminyaka lelishumi eRobben Island. Wafaka sandla kakhulu ekutfutfukiseni lusha futsi wadlala indzima lebalulekile ekugucukeni kwetepolitiki yaseNingizimu Afrika ngesikhatsi sekufika kwentsandvo yelinyenti.
iv.    Mnu. Dennis Pather, intsatseli lehlonishwako yaseNingizimu Afrika, umbhali futsi lobekangumhleli wetincwadzi letinyenti letihamba embili letifaka ekhatsi i-Daily News. Ligalelo lakhe ekwakheni umkhakha webetindzaba eNingizimu Afrika litawukhunjulwa ngenhlonipho lenkhulu.
v.    Dokotela Jennifer Glennie, lobekangummeli wetebulungiswa letenhlalakahle futsi wenta umnikelo longalinganiseki ekufinyeleleni lokulinganako kwemfundvo yabo bonkhe bantfu kanye nekugucula ummango. Uphindze futsi waba neligalelo lelikhulu ekubumbeni nasekuciniseni inchubomgomo yemfundvo lephakeme kanye nekuphatsa eveni letfu etindzimeni takhe njengeLilunga Lemkhandlu Wetemfundvo Lephakeme (i-CHE), Lilunga leMkhandlu kanye neLilunga Lenkhundla Yetingucuko Letibanti eNyuvesi yaseNingizimu Afrika (i-UNISA) kanye neLilunga leMkhandlu eNyuvesi yaseSol Plaatje.
vi.    Franklin Abraham Sonn, umfundzisi, sikhulu sembuso kanye nasomabhizinisi lowadlala indzima lenkhulu ekugucukeni kwalelive kusuka elubandlululweni kuya embusweni wentsandvo yelinyenti. Waba lincusa lekucala laseNingizimu Afrika eMelika ngaphasi kwahulumende wentsandvo yelinyenti, wasebenta kusuka nga-1995 kuya ku-1999.

3.    Tihalaliso

Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:

i.    I-Springboks ngekuhlula i-Ireland ku-Quilter Nations Series 2025, kanye nekuhlala ingahlulwa kulo lonkhe luchungechunge. Ema-Springboks aphindze futsi aphetsa isizini yekuhlolwa kwekuvakasha lokuphumako kwe-Castle Lager nga-2025 ngekuncoba iWales nga-73-0 eCardiff, yahlala yangahlulwa umnyaka wesibili ngekulandzelana.
ii.    iProteas ngekucopha umlandvo ngekuncoba kwayo kwekucala kweTest Series eNdiya eminyakeni lenge-25. Lemphumelelo icinise sikhundla seNingizimu Afrika ku-ICC World Test Championship 2025 – 27, lapho khona boshampeni labavikelako njengamanje batsatsa indzawo yesibili.
iii.    Liklasi Lakamatikuletjeni langa-2025 ngekuphotfula ngemphumelelo luhlolo lwabo lwekugcina. Ikhabhinethi iyawuvuma umsebenti lomatima lowentiwe Litiko Letemfundvo Lesisekelo ekwetfuleni luhlolo ngaphandle kwetigameko letinkhulu. Kumaka sekucale ngalokusemtsetfweni kuto tonkhe tikhungo letikhetsiwe, lapho khona sekubekwe bamaki labangetulu kwalaba-52 000 kuvelonkhe.
iv.    i-CSIR ngekugubha iminyaka yayo lenge-80 mhla ti-5 Imphala 2025. Sekuphele iminyaka lengemashumi lasiphohlongo, i-CSIR ihamba embili ekusunguleni tintfo letinsha tesayensi netebucwepheshe, kuniketa emalayisensi ebucwepheshe endzaweni nasemaveni emhlaba kanye nekuletsa tisombululo leticinise kutfutfukiswa kwembuso lonemandla. Loku kufaka ekhatsi imishini yekuphefumula leyasindzisa timphilo ngesikhatsi selubhubhane lwe-COVID-19, titifiketi temjovo letivumela kuhamba emaveni emhlaba kanye nemakhadi abomatisi esimanje lakhiwe Litiko Letasekhaya, emkhatsini waletinye letinyenti.
v.    Kukhetfwa kabusha kweNingizimu Afrika eMkhandlwini weNhlangano Yemhlaba Yetelwandle (i-IMO), lokucedza ligebe leminyaka lemine kusukela nga-2021. Lokukhetfwa kabusha kwenteka ngeseshini ye-34 yeMhlangano we-IMO eLondon mhla tinge-28 Lweti 2025, lokubeka iNingizimu Afrika ngaphasi kweSigaba C sethemu yanga-2026 – 2027. Lesigaba sifaka ekhatsi emave lanetinshisakelo letitsite tekutfutsa elwandle noma tekuhamba ngemikhumbi, kucinisekisa kumelelwa lokulinganako kwato tonkhe tifundza letinkhulu temhlaba emhlabeni wonkhe. INingizimu Afrika itawusebentisa lesikhundla kugcugcutela umbono wase-Afrika lowakhako ekuphatfweni kwetilwandle emhlabeni wonkhe.
vi.    Licembu Lebhola Yetinyawo I-Orlando Pirates ngekukuphumelela kutfola Indzebe Yelebuli Lemnyama ye-Carling yanga-2025. Emandla ebhola letinyawo lasekhaya aneligalelo lelikhulu ekukhuleni kwemandla eLicembu Lelibhola Letinyawo Lavelonkhe iBafana Bafana lelitawumelela iNingizimu Afrika eNdzebeni Yemhlaba Yebhola Letinyawo yanga-2026.

4.    Kubeka Kuphepha Embili, Umsebenti Lohlanganyelwe kulesikhatsi Semikhosi 

4.1.    Ikhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika sikhatsi semikhosi lesijabulisako lesigcwele lutsandvo, kuthula kanye nemikhosi lephephile nemindeni kanye nalabatsandzekako kanye nemmango weMaKhristu Khisimusi lojabulisako. Ikhabhinethi iyachubeka icela ummango kutsi ubeke embili kuphepha emigwacweni, emimangweni, etindzaweni temphakatsi kanye nasemicimbini ngalesikhatsi semikhosi.
4.2.    Litiko Letekutfutsa (i-DOT) letfule Lisubuciko Lelisha Lekuphepha Ngesikhatsi Semikhosi lekuvikela bashayeli, labahamba ngetinyawo kanye nebagibeli. Tiphatsimandla tekugcinwa kwemtsetfo temgwaco tavelonkhe letingemakhulu lasiphohlongo, letisekelwa nguletinye tikhungo letehlukahlukene tekugcinwa kwemtsetfo, titawubekwa kuso sonkhe sikhatsi semkhosi kute tigadze kutfotjelwa kwemitsetfo yemgwaco kanye nekugcina tekuphepha. Emaphoyisa langetiwe lange-558 lasandza kuceceshwa atawubekwa mayelana nekucinisekisa kuphepha kwemmango ngalesikhatsi lesiphitsitelako.
4.3.    Basebentisi bemgwaco bakhunjutwa kutsi batfobele imitsetfo yemgwaco, babambisane ekuvimbeni imigwaco futsi bagweme kutiphatsa ngekunganaki, lokufaka ekhatsi kunatsa nekushayela, kusebentisa tintfo letigucula ingcondvo, kugijima ngesivinini lesikhulu kanye nekusebentisa bomakhalekhikhini ngesikhatsi bashayela.
4.4.    Batali, banakekeli bayakhutsatwa kutsi bacinisekise kutsi bantfwana bahlale bagadziwe futsi bavikelekile etimeni letiyingoti. Nawuhamba, ciniseka kutsi emabhande ekuphepha afaswe kahle futsi nasetindzaweni temmango, caphelisisa bantfwana kute uvikele tingoti noma tehlakalo tekulahleka kwebantfwana. 
4.5.    Ummango uyacwayiswa futsi kutsi uhlale ucaphele labakhwabanisako nabotulujane, labavame kusebentisa lesikhatsi semkhosi kute bente bugebengu kubantfu labangasoli lutfo. Bika emaphoyiseni  noma etiphatsimandleni letifanele ngekushesha nanoma ngumuphi umsebenti wekukhwabanisa.
4.6.    Ikhabhinethi ikhumbuta wonkhe umuntfu kutsi kuphepha kungumsebenti lohlanganyelwe. Sonkhe asisebentisane sivikele tingoti temgwaco, kulimala kanye nekushona kwebantfu kulesikhatsi lesiphitsitelako.

Nginifisela sikhatsi lesijabulisako kanye nemnyaka lomusha lojabulisako

Imibuto: Mnu.. Sathasivan Vandayar (Lisekela Lalokhulumela Hulumende) 
Makhalekhikhini: 082 444 9092

Share this page

Similar categories to explore