IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesihlanu mhla ama-05 KuNobayeni 2025

A.     Ezingundabamlonyeni

1.     Zomnotho 

1.1.    Ayaphakama Amandla Wokwenza Ubungcono Kwa-Eskom 

1.1.1.    IKhabinethi ithokozele ukuphikelela kobungcono ngokusebenza kweemali nekuragweni komsebenzi wayo eenyangeni zokuthoma ezintandathu eziphele ngoKhukhulamungu 2025. U-Eskom wenze inzuzo ema-R24.3 weengidi ngemva kokudoswa komthelo; lokhu-ke kutjho ukuthi wenze inzuzo ema-37% ngaphezulu kwaleyo ayenze ngesikhathi esifanako ngomnyaka wee-2024.
1.1.2.    Ngaso leso sikhathi, u-Eskom bekasolo akhanyisela isitjhaba igezi ngaphandle kokuqinteliseka, ngaphandle kwamalanga amane nje kwaphela lapho kube khona nokuqinteliswa kwegezi. Ukuphakelwa kwegezi ngokuthembeka bekujame ema-96% ngo-2024/25, kodwana nje sekube ngcono kwafika ku-98%, njengoba sikhuluma nje.
1.1.3.    Ukusebenza kuhle kwaka-Eskom kutjengisa ukusebenza kuhle kwehlelo lakhe lokuvuselela ngaphasi kwamahlelo wokulungisa nokuvuselela we-Operation Vulindlela, nezinga lokusebenza kuhle labaphathi bakwa-Eskom neBhodi yabo kunye noburholi obusimeleleko bakaNgqongqotjhe wezeGezi neemBaseli.

1.2.    Umnotho WeSewula Afrika Usaphakama Ngamandla Njengoba I-GDP Nemisebenzi Kuphakama Nje

1.2.1.    IKhabinethi ithokozele ukuphakama kwamandla womnotho njengoba kubonakele ngeKota yesithathu yeembalobalo ze-GDP ezimenyezelwe liZiko leemBalobalo i-Statistics South Africa. I-GDP ikhule nge-0.5% ukusukela ngoVelabahlinze – kuKhululamungu 2025; lokhu-ke kube yikota yesine ngokulandelana yokuhluma komnotho okufukulwe kusebenza kuhle kweemayini, zokulima nezenzelwa kunye nesandla esifakwe ngezeemali, izenzelwa zikarhulumende kunye nokukhiqiza.
1.2.2.    Ukuhluma kwe-GDP ngeKota yesiThathu ye-2025 kukwanda kwemisebenzi ngama-248 000, kwehla nenani labantu abangasebenziko ngama-360 000 njengobanyana kumenyezelwe ngeHlolo yabaNtu bokuSebenza Qobe Kota 
1.2.3.     Ngaphezu kwalokho, ihlelo lokuQalelela iLutjha ngemiSebenzi (i-YES), eliqalelela abantu abatjha ngeendlela zokungena emnothweni, kwanje selifike ema-200 000 zemisebenzi. Bekube nje, i-YES seyifake abantu abatjha beSewula Afrika abangaphezulu kwama-202 558 elemukweni lekhwalithi ehle yokusebenza ngesikhathi esiziinyanga ezili-12, begodu isekelwa basebenzisani beenkhampani ezingaphezulu kwe-1 900.
1.2.4.    Ukudlula lapho, i-IMF isandukuphakamisa isilinganiso sokukhula seSewula Afrika ngomuso nge-1.3% ngomnyaka wee-2025 nange-1.4% ngomnyaka wee-2026; leziinlinganiso-ke ziphakeme ukusukela eenlinganisweni zaphambili ezaziyi-1.1% ne-1.2% ngokulandelana.

2.     Ubudlelwano Namazwe Ngamazwe 

2.1.    ISewula Afrika Isizakala NgesiKhundla Sayo SobeNgameli Be-G20 Ukukhanyisela Abarholi BePhasi Ukuthi Baqale Ituthuko Ye-Afrika Neyamazwe AncangeSewula YePhasi

2.1.1.    IKhabinethi ihlanganyele noMengameli Cyril Ramaphosa ekuthokozeni woke amaSewula Afrika ngesandla asifakileko nangendima ayilimileko ukuqinisekisa ukuthi isiKhundla sethu soBengameli be-G20 siba yipumelelo, esibe nesiphetho esihle ngokuSingathwa komHlangano wabaRholi be-G20 mhlapha.
2.1.2.    Ngesikhathi sethu sobeNgameli be-G20 iSewula Afrika ibekelele i-Ajenda yokuthuthukiswa kwe-Afrika ehlelweni labarholi be-G20 yabe yakhwezelelela ukuvumelana ngokuthathwa kwamagadango abonakalako wokulungisa iintjhijilo eziliya ituthuko yeSewula Afrika, ye-Afrika neyomkhakha wephasi ongeSewula. Eminye imininingwana malungana nalokhu ungayithola ngokuvakatjhela ubunzinzolwazi beSewula Afrika nge-G20 ku: www.g20.org.za
2.1.3.    IKhabinethi ibutjhejile ubujamo bamva nje be-United States of America malungana nokuhlanganyela kweSewula Afrika namanye amazwe emhlanganweni ozako we-G20 SHERPA nomnqopho esele uzwakalisiwe wokuvalela iSewula Afrika ngaphandle kwemihlangano ye-G20 yee-2026, ukube kanti iSewula Afrika ingelinye lamalunga abasunguli be-G20.
2.1.4.    Nanyana lobubujamo bezinto obunje budanisa nje, kodwana solo kujame kusimelele ukuzibophelela kweSewula Afrika kukambisolawulo ye-G20 nemithethweni yayo ehlanganyelweko. Umhlangano wabaRholi be-G20 wee-2025 utjengise amandla wokuhlanganyela kwaborhulumende ekusebenzeni nekusebenzisaneni, begodu neKhabinethi nayo ineqiniso lokuthi ukuhlanganyela nokusebenzisana kwaborhulumende ngiyo ndlela yokwabelana ngepumelelo kibo boke abantu bephasini.

2.2.    Abarholi Be-IBSA Solo Baragela Phambili Ukudosa Phambili Ehlelweni Lokuthuthukisa Umkhakha WePhasi Ongenzasi/OngeSewula Yephasi

2.2.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuphumelela kokusingathwa komhlangano we-India-Brazil-South-Africa (i-IBSA) ngeqajana komHlangano wabaRholi be-G20. Emhlanganweni we-IBSA, iSewula Afrika ibawele ukuvuselelwa kokusebenzisana hlangana namazwe ancangeSewula yePhasi ukufukula ukuhluma komnotho oqalelela umuntu woke, okhwezelela ituthuko ebambelelako nokhambisa msinyana amatjhuguluko wokubuseka kweenjamiso zephasi.
2.2.2.    Amazwe amalunga we-IBSA ajame kuhle ukukhwezelela amaqalontanzi womkhakha oncangeSewula yephasi, ekubalwa hlangana nawo nokukhutjhulwa kweemali zokusiza emonakalweni obangwa kutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi, nokuphakanyiswa kokutholakala nokuvikeleka kokudla nezepilo, nokusekelwa kwesendlalelo sokufunda nokukhwezelelwa kwemithombo yokuphungula ubungozi bobujamo nebezinto.
2.3.     Umhlangano Wehlandla Lesine WeKomitjhini Yamazwe Amabili (i-BNC) Hlangana KweSewula Afrika Ne-Mozambique Ngokuphumelelisa Msinyana Iinqunto Ze-BNC
2.3.1.    UMengameli Ramaphosa ubethwele ibandla leenthunywa zeSewula Afrika ebeliye eMaputo, e-Mozambique emhlanganweni weHlandla lesiNe weKomitjhini yamaZwe amaBili (i-BNC) eHlanganyelwe yiSewula Afrika ne-Mozambique. 
2.3.2.    I-BNC yeHlandla lesiNe le ivumelene ngeenqunto ezima-99, iindawo zokuphunyeleliswa zisuka ekusebenzisaneni nekuthuthukisaneni ngezomnotho, zokuphepha nokuvikeleka, kunye nokuthuthukiswa komphakathi. 
2.3.3.    UMengameli Ramaphosa noMengameli we-Mozambique u-Daniel Chapo bawomeze aboNgqongqotjhe bamazwe amabili lawa ukuthi benze iqiniso lokuthi kuba nendima ebonakalako ngokuphunyeleliswa kweenqunto ze-BNC yesiNe. Indima yokuphunyeleliswa kweenqunto izakubikwa emhlanganweni we-BNC yeHlandla lesiHlanu eSewula Afrika. 
2.3.4.     AboMengameli ababilaba babuye baba bosihlalo bomsebenzi wokuvulwa kwefemu i-Sasol Hydrocarbons Processing Integrated Infrastructure eDrobheni i-Nyhassoro (Nyhassoro Town), esiFundeni seNyambane ngomhla we-03 kuNobayeni 2025.

3.    Ukuphepha Nokuvikeleka 

3.1.    Siyaphumelela Epini Yokulwa Nobulelesi Njengoba Iimbalobalo Zitjengisa Ukuthi Buyehla Ubulelesi Kiwo Woke Amakoro 
3.1.1.    IKhabinethi ithokozele umbiko wokwehla kwezinga lobulelesi ebunengini bamakoro wobulelesi; lokhu kuvezwa libutho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ngombiko weembalobalo zamva nje ezikhutjhwe ngekota yokuthoma neyesibili yomnyaka weemali wee-2025.
3.1.2.    Iimbalobalo zobulelesi, eziveza ubujamo bobulelesi ukusukela ngoSihlabantangana ukuyokufika kuKhukhulamungu 2025, zitjengisa ukuthi behle khulu ubulelesi obumbi nobenturhu, lapho ubulelesi bokubulawa kwabantu behle khona khulukhulu. Izehlakalo zokubulawa zehle nge-6.5% ngekota yokuthoma, zehla nge-11.5% ngekota yesibili. 
3.1.3.    IKhabinethi ibuke abathobelisimthetho ngomsebenzi obudisi wokulwa ngepumelelo nobulelesi, nje-ke ibawa umphakathi woke ukuthi uhlanganyele ipi yokulwela ukucitha ubulelesi.  

A.    Iinqunto ZeKhabinethi 

1.    IHlelo Lokuphumelelisa Ukuhluma Nokuqalelela Umuntu Woke 

1.1    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwehlelo lokukhwezelela ukuhluma nokuqalelelwa komuntu woke, ngokwamaqalontanzi wokuKhibelela iTuthuko emBusweni weHlandla leKhomba.
1.2    Amahlelo lawa anqophe ukuphumelelisa amagadango wokuthuthukiswa komnotho atlanywe ngaphasi kwamagadango alakanyeneko.
1.3    Iinsika zaleliHlelo ngilezi: 
1.3.1    Amatjhuguluko wezomnotho wokulungisa okuqakathekileko okusimelelwe ngakho. 
1.3.2     Amatjhuguluko wekoro yembusweni azakwakha umbuso osebenzako, owethulela abantu imiphumela. 
1.3.3     Amatjhuguluko womthethokambiso wokukhamba nokusebenza ngendlela etja yokuhluma.
1.4    Ukuphunyeleliswa okuqaliweko nokuliqalontanzi kuzakunikela iHlelo amandla afanako nawehlelo lamaTjhuguluko wokwAkha ngaphasi kwe-Operation Vulindlela.

2.     Ihlelo Lokuphumelelisa Lezenjiwa Eziqakathekileko (i-CMS) LeSewula Afrika 

2.1    IKhabinethi ivumele iHlelo lokuPhunyeleliswa kwezEnjiwa eziQakathekileko, lona elendlala imininingwana yendlela ezakukhanjwa yokusebenzisa amathuba ngokupheleleko womnotho wezenjiwa njengoba sebanda kangaka nje abantu abafuna izenjiwa eziqakathekileko, esele zifuneka bezisetjenziswa khulu kudijithali tekhnoloji, kezokuvikela, etjhejweni lezepilo, kuma-elekhthroniksi wabathengi kunye neenkoloyi ezikhamba ngegezi, hlangana nokhunye. 
2.2    Ihlelo lokuphumelelisa liqale khulukhulu iinsika ezintandathu, ekungilezi: (i). ukubekisa ngendlela yejiyosayensi nokuthungatha, (ii). ukungezeleleka kobungako nokulinganiselwa ngemikhawulo, (iii) irhubhululo, ituthuko namandla wokusungula, (iv) ukuvikeleka komthangalasisekelo negezi (v). iinsetjenziswa zeemali kunye (vi) nokuthonyaniswa kwemithetholawulo.
2.3    IHlelo lamaQhinga wezEnjiwa eziQakathekileko kuzakwenza litho likhulu ekuhlunyisweni komnotho nekuvulweni kwemisebenzi.

3.    Umtlamo Wombikomthethokambiso Obuyekeziweko Ngobakhamuzi, Nolawula Amaphandle Nokuvikeleka Kwabaphalali (i-CIRP)

3.1    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini kobana umphakathi uyokuphefumula ngawo umTlamo womBikomthethokambiso oBuyekeziweko ngobAkhamuzi noLawula amaPhandle nokuVikeleka kwabaPhalali (i-CIRP).
3.2    Lelibuyekezo lakhela phezu kwalo mBikomthethokambiso wesiGaba sokuGcina se-CIRP esiphasiswe yiKhabinethi ngomnyaka wee-2024, kwakhitjelelwa iimphakamiso ezithileko zomthethokambiso, kwangezelelwa imininingwana eyikomba ngeemphakamiso eziphethwe mtlolo wokuthoma. 
3.3    Hlangana nobungcono obuqakathekileko obenziweko lapha kubalwa nokulungelelwa kweemphakamiso zombiko we-Operation Vulindlela ngamatjhuguluko womthethokambiso wama-visa; kungezelelwe nangehlathululo nemininingwana yokuqinisa ukuphunyeleliswa kwemithethokambiso yokulawula amaphandle nobakhamuzi.
3.4    UmBikomthethokambiso obuyekeziweko lo unqophe ukuqinisekisa ukuthi ihlelo elenza umuntu abe sisakhamuzi lithungelelene kuhle, likhambisana nesikhathi sanamhlanje, amahlelo wokuvikela amaphandle nabaphalali asekela ituthuko yelizwe, asekela neminqopho yokuvikeleka kwelizwe, lapho kusetjenziswa khona nekambisolawulo ethi akuqalwe iliZwe lokuThoma eliPhephileko, yona ekhuthaza abaphalali ukuthi bafune ivikeleko elizweni lokuthoma elithathwa ukuthi liphephile abafika kilo nababaleka emazweni wemakhabo.

4.     Imibiko Yehlelo Lendima Yetuthuko Eza Kabili Ngomnyaka 

4.1    IKhabinethi ithole yabe yaqala imibiko ephuma kabili ngomnyaka emalungana nokuphunyeleliswa kweHlelo lokuKhitjelelwa kweTuthuko (i-MTDP) ukusukela ngoSihlabantangana uyokuyokufika kuKhukhulamungu 2025.
4.2     Imibiko le iphethe isirhunyezo esihlathulula ngokusebenza kweminyango karhulumende esikhathini esiziinyanga ezintandathu, iphakamise iindawo lapho ipumelelo yokusebenza ibe yihle khona, kuphakanyiswe neendawo lapho kusatlhayela khona ipumelelo yokusebenza namkha lapho kuneentjhijilo khona. IKhabinethi ibonisene ngalokhu okuvezwa mibiko le yabe yagandelela nokuqakatheka kwesidingo sokuhlala kuqothelwe ukuphumelelisa imisebenzi eyenziwako.
4.3     Okhunye okunaba ngalokho okutholwe mbiko kuzakwethulwa nguNgqongqotjhe wezokuHlela, zokuTjheja nezokuHlunga, ozabe akhambisana nabosihlalo adlhegana nabo bamaButhelelo weenQhema zeKhabinethi

5.     Ihlelo Lamaqhinga Wokurhabisa Amagadango Wokuqalelela Abantwana (i-NSAAC)

5.1    IKhabinethi ivumele iHlelo lokuRhabisa amaGadango wokuQalelela abaNtwana (i-NSAAC), ekulihlelo lamaqhinga elinqophe ukurhabisa amagadango wokuphakamisa ihlalakuhle nokuthuthukiswa kwabantwana nelutjha eSewula Afrika yoke.
5.2    Lelihlelo lamaqhinga liqalene nokuqeda itlhayelo yokudla; ukuphakamisa ilimi nokufunda komunye nomunye umntwana; ukuvikeleka kwabantwana nelutjha ngokuphungulwa kokusetjenziswa kweendakamizwa; ukuhlolwa ngesikhathi bebadluliselwe ezazini zokwelapha abantwana abanomraro wokuzwa eendlebeni nabanomraro wokubona kuhle, nabanomraro wokuhlathulula ukuthi babobani, nabantwana abanomraro wesakheko sobubona sokukhula kwemizimbabo.
5.3    Ihlelweli ligandelela ukusebenzisana nokwabelana ngetjhejo, ukuqinisekisa ukuthi woke umntwana unethuba lokuphila kuhle, aphumelele. Amalunga womphakathi angathola leliHlelo lamaQhinga (i-NSAAC) ngokuvakatjhela ku: www.dsd.gov.za

6.     IHlandla Lesihlanu Lehlelo Lamagadango Wokuqalelela Abantwana (i-NPAC) 2025-2030 

6.1    IKhabinethi ivumele i-NPAC 2025-2030 yeHlandla lesiHlanu, ezakuqinisekisa ukuphunyeleliswa kwe-NSAAC. Lo-ke mthetho oliqhinga lokulungisa amalungelo, iindingo nehlalakuhle yabantwana elizweni lekhethweli. IHlelweli likhambisana nemithetho yamazwe ngamazwe, khulukhulu isiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ngamaLungelo wabaNtwana nomthetho wePalamende yeliZwe, sekubalwa nomThethosisekelo nomThetho wabaNtwana wee-2005. 
6.2     Njengoba yakhela phezu kwendima esuke seyikhona ngesikhatheso ukusukela kwango-1996, i-NPAC yeHlandla lesiHlanu iphethe indlela ebanzi yokuvikela nokukhuphula amalungelo wabantwana, ibe itjheja iintjhijilo eziphikeleleko ukube ngahlanye ivuma iyabuyelela nokuthi urhulumende uzibophelele emsebenzini wokwakhela izakhamuzi zelizwe ezicaphazeka lula khulu ingomuso elingcono.
6.3    Hlangana nemisebenzi eqakatheke khulu ekufuze itjhejwe lapha kubalwa nomsebenzi wokuhlomisa woke umntwana njengesakhamuzi esinamalungelo, esinelitho esilenzako; nokuqiniswa kwamahlelo nokusebenzisana kobanyana abantwana bazokukhula ngakho koke ekufuze bakhule ngakho; nokutjhejwa kwamaqalontanzi enza ipilo ibe ngcono, ifundo ibe ngcono, ukuphepha kube ngcono, bebaqalelelwe ngokupheleleko emphakathini.  
6.4    I-NPAC itjengisa indlela yokusebenzisana ngokusizana hlangana kwakarhulumende nabasebenzisani bakhe, ukuqinisekisa ukuthi boke abantwana bayatjhejwa, bayahlonyiswa, babe benziwe ukuthi bakghone ukuphila ipilo ephumelelako.

7.    Ihlelo Lamagadango Wokukhalima Inturhu Yobulili Neyokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF)

7.1    IKhabinethi ivumele iHlelo lamaGadango aPheleleko wokulungisa umraro we-GBVF, nomthetho wokuphumelelisa izenzelwa nethungelelwano lokuhleleka nokusebenzisana kwezinto okuzakutjhayela umphakathi woke ekulungiseni lomukghwa omumbi wenturhu. 
7.2    IHlelo lamaGadango aPheleleko liqale ukuphumelelisa amaqalontanzi amahlanu alandelako naka: 
a.    Ukukhandela Nokuvuselela Ibumbano Emphakathini Ukuqalana nokuqeda umoya ongakalungi wemphakathini wokwamukela inturhu njengento elungileko nokulungiswa kwabonobangela abaqakathekileko. Kuzakwenziwa umzamo omkhulu wokukhulumisana namadoda nabesana ngeenkulumo zokukhandela, ukugiriza umukghwa nejayelo embi yokuphalisa iimphanga zamadoda.
b.    Ukuvikelwa Ngokuthotjeliswa Komthetho Okuphakemeko, Ukuphepha, Nobulungiswa: Okunqophe ukuqinisa ihlelo lobulungiswa bokulwa nobulelesi, kobanyana kuzokuvikeleka abongazimbi abaphilako kube kwenziwe nobulungiswa kibo. Ukukhuliswa kweendawo zabongazimbi ezinobuntu neendawo ezikhethekileko zokusebenzela amacala we-GBV emapolisteyitjhi wakwa-SAPS kuyingcenye yalomzamo.
c.    Isekelo Labongazimbi Nabaphunyurhileko: Linqophe ukunikela amathuba alungileko wokusizwa ngezinga eliphezulu kezomthethobulungiswa, kezepilo kunye nakezefundo. Lapha-ke kugandelelwa khulukhulu amahlelo abeka njengamaqalontanzi isithunzi somuntu, ukuphola/ukwelatjhwa, ukuhlonyiswa, nokuqinisekisa ukuthi abongazimbi abasaphilako bathola itjhejo elipheleleko ngaphandle kokubandlululwa namkha ukuriyada.
d.    Ukukhulumisana Nokubonisana Nabasebenzisani Nokubakhwezelela: Kuqalene nokutjhugulula iindlela zokuphilisana komphakathi kiwo woke amazinga ngokukhambisa imilayezo ngendlela efanako esihloko sinye, esekelwe ngobufakazi. Kunqophe ukuphikisa imimmoya elimazako, ukuphakamisa ukulinganiswa kobulili, nokukhwezelela umphakathi kobanyana ube nelitho olenzako ngomraro we-GBVF.
e.    Ithungelelwano Lokuhleleka Nokusebenzisana Kwezinto: Liqinisekisa amandla wokubuseka ngesandla esihle khulu neendlela zokutjheja kuhle kiyo yoke imikhakha yomphakathi. Libawa uburholi obuqinileko, uburholi obulungelelweko nemisebenzi ezwakala kuhle ekufuze yenziwe ngomunye nomunye oqalene nayo ukuphumelelisa nokutjheja indima, kunye nokuthobelisa ukuziphendulela. 
7.3    Abongazimbi benturhu bakhuthazwa bona basebenzise iNomboro yemiKhosi ephathelene neNturhu yobuLili ethi: 0800 428 428 ukubika amaCala weNturhu yobuLili, wokuhlukunyezwa, neyekuthola isizo lokusekelwa; inomboro le isebenza ubusuku nemini.

8.    Umtlamo Womthethokambiso Wesayensi Yatjhatjhalazi (i-NOSP) 

8.1    IKhabinethi ivumele umtlamo womThethokambiso weSayensi yaTjhatjhalazi (i-NOSP), umthetho ophakanyiswako owenzelelwe ukuba yikombandlela yeSayensi yaTjhatjhalazi. ISayensi yaTjhatjhalazi itjho indlela yokwenza irhubhululo lesayensi, idatha namahlelo alandelwako akghone ukutholakala emphakathini nomphakathi wezesayensi ngokuphelela kwawo.
8.2    Umthethokambiso lo unqophe ukukhuthaza ukwenzelwa kwezinto ekukhanyeni, ukusebenza ngokuhlanganyela kunye nangendlela yamandla wokusungula erhubhululweni lesisayensi, ukube ngahlanye kulungiswa iindaba zamaqalontanzi welizwe nokuzithomanisa zikhambisane neendlela nekambiso yamazwe ngamazwe. 
8.3    Ongiwowona mnqopho omkhulu kuphakamisa ukutholakala kwemiphumela yerhubhululo, elizizinto ezitholiweko nakurhujululwako, imigadangiso yemitlolo, idatha namathulusi werhubhululo, ababethimthetho, abafundi kunye nomphakathi.
8.4    Umthethokambiso ukhuthazela ukwenziwa kwerhubhululo ngokusebenzisana nabanye, khona ngaphakathi kweSewula Afrikapha nanabososayensi nabarhubhululi bamazwe ngamazwe, ube ukhuthaza nokusebenzisana namazwe ngamazwe ngokwabelana ngedatha.
8.5    Ngokukhuthaza ukwenzelwa kwezinto emkhanyweni nangokuqalelela umuntu woke, iinkhundla ezivunyiweko ze-NOSP eSewula Afrika ngomnqopho wokuthuthukisa indima yesayensi namandla wokusungula, okuzakuhlomulisa umphakathi.

9.    Umbiko Ngokusebenza Kwerhubhululo Nokuthuthukiswa (R&D) Kwehlelo Lehlohlomezelo Yomthelo Womnyaka Weemali Wee-2022/2023 

9.1    IKhabinethi ivumile ukuthi umbiko wokusebenza we-R&D wee-2022/2023 ungethulwa phambi kwePalamende.
9.2    URhulumende unehlohlomezelo yomthelo ye-R&D ngokwesigaba se-11D yomThelo weNgeniso we-1962 wokukhuthaza imisebenzi ye-R&D yekoro yangeqadi. Ihlohlomezelo le isekelwe nge-150% yemali edoselwa umthelo emalini evunyelwe ukusetjenziswa emisebenzini ye-R&D, ngaleyindlela-ke iyenza ibe ngenye yehlohlomezelo yomthelo we-R&D ephana khulu ephasini loke.
9.3    Ngo-2022/23 ihlelweli lathola iimbawo ezili-188 zephrojekthi ezibuya eenkhampanini ezima-77, zemali eyi-R1.5 yamabhiliyoni ye-R&D eyayilungiselelwe ukusetjenziswa. Ubunengi beembawo lapha zazibuya eenkhampanini ezikulu ezenza imali eli-R100 leengidi nangaphezu kwalokho, ngomnyaka.
9.4    Ubunengi beembawo zamaphrojekthi lezo zazibuya e-Gauteng, yalandelwa yiTjingalanga Kapa neKwaZulu-Natal.

10.    Imitlamo Yemithetjhanalawulo Ephathelene Neenjamiso Ezinjengamaziko Wezerhubhululo Nemithetjhwanalawulo Eememezelweni Zeenjamiso Zerhubhululo 

10.1    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo wemiThetjhwanalawulo yeenJamiso zeRhubhululo zeliZwe (ama-NRF) kunye nemiTlamo yemiThetjhwanalawulo yeemVumelwano zeenJamiso zeRhubhululo, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. 
10.2    Imithetjhwanalawulo le inemithetho yokuthola iinjamiso zerhubhululo ezilungele ukwenza irhubhululo lokusekela ngeemali, lokukhambisana namaqalontanzi welizwe, lokwabelana ngedatha kunye nelokwelusa.
10.3    Umthetho lo ufuna ukuthola iinjamiso ezinegunya lomphakahi lokwenza irhubhululo, ezinomthangalasisekelo ofaneleko, ezinamakghono afaneleko, ezinelwazi elikhethekileko elifaneleko, kunye nemisebenzi ephakamisa amaHlelo waMandla wokuSungula, esekela i-Ajenda yerhubhululo yelizwe loke, ibe izalise umsebenzi onikelwe iHlangano yezeRhubhululo yeliZwe [i-National Research Foundation] (i-NRF).
10.4    ImiThetjhwanalawulo ephakanyiswako le inqophe ukuqinisa ukubuseka okuhle bekuqinisekiswe nokuthi iinjamiso zerhubhululo zenza umsebenzi oqakathekileko ekukhambiseni ikghono lokusungula nokusekela iminqopho yetuthuko yeSewula Afrika.

B.    Imithethomlingwa 

1.    Umtlamo WomThethomlingwa Wezerhasi Wee-2025 

1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa komtlamo womThetghomlingwa wezeRhasi wee-2025 ePalamende kobanyana usetjenzwe ukuya phambili. UmThethomlingwa lo unqophe ukubulala umThetho wezeRhasi wee-2001 ufake umthetho okhambisana nobujamo bezinto banje, obutjengisa ituthuko yetheknoloji yamva nje ekukhanjisweni kwerhasi nekubulungweni kwayo.
1.2.    UmThethomlingwa lo ulungisa iintjhijilo ekuhlangatjezenwe nazo ekusebenziseni umThetho wanje lo ngokubeka iSewula Afrika ebujameni obungcono bokulawula imithombo yerhasi ngokukhambisana nendlela yokwenza izinto kuhle khulu ngokwamazinga wephasi loke nangokukhambisana namaqalontanzi weembaseli elizweni lekhethweli.
1.3.     UmThethomlingwa lo uhlomisa umLawuli wezeemBaseli (i-NER) weSewula Afrika kobanyana abeke, atjheje alawule iindleko zokusabalalisa, alawule ihlelo lokutloliswa abe afune nesikhathi esilungele ukukhutjhwa kwamalayisense.
1.4.    UmThethomlingwa lo unqophe nokuhlomisa ihlelo elithwele amaqhinga wokusebenza ngamaziko werhasi amatjha, khulukhulu wokukhanjiswa kwerhasi asisekelo sokuthengwa kwerhasi emazweni wangaphandle nokukhanjiswa kwayo ngobunengi ukuqinisekisa ukuthi iimbaseli ziyatholakala, nobujamo nokutholakala kwazo buvikelekile.

2.    UmThethomlingwa WomSebenzi Wekghonolwazi LeSayensi YeMvelo (i-NSP) Wee-2025

2.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uzokuphefumula ngawo umThethomlingwa womSebenzi weKghonolwazi leSayensi yeMvelo (i-NSP) wee-2025. Umnqopho omkhulu womThethomlingwa lo kukhibelela nokujamiselela umThetho weKghonolwazi leSayensi yeMvelo wee-2003 ekuwona ulawula imisebenzi yekghonolwazi lesayensi yemvelo elizweni lekhethweli.
2.2.    UmThethomlingwa otlanywako lo uletha umthetho esele ukhitjelelwe ngezomthetho wamva nje ngokutloliswa, ngokulawula, ngamazinga wokuziphatha nokuthobela kunye nendima yomsebenzi ekufuze isetjenzwe bososayensi besayensi yemvelo ngomnqopho wokwenza umsebenzi wekghonolwazi lo ukhambisane nobujamo bezinto banje kezesayensi nangendlela yokwenza izinto emazweni ngamazwe.

C.    Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1.    IKhabinethi Ivumele Ukuqatjhwa Kwalaba Abalandelako: 

1.1    UNom. Nkhumeleni Victor Vele oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG) emNyangweni wezeVakatjhobukelo (kungezelelwe isikhathi sekontraka yakhe). 
1.2    UNom. Mbulelo Service Tshangana oqatjhelwe isikhundla se-DG emNyangweni wezomBusohlanganyela nezeNdabuko (kungezelelwe isikhathi sekontraka yakhe). 
1.3    UMm. u-Mammetse Masemola oqatjhelwe isikhundla sokuba yiHloko yezomThangalasisekelo emNyangweni wezemiSebenzi nezomThangalangasisekelo. 
1.4    UNom. Riaan Botha oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lika-DG: IPhiko lokuLawulwa kwamaZiko emNyangweni wezemiSebenzi nezomThangalasisekelo.

2.    IKhabinethi Ivumelene Nokuqatjhwa Kwalaba Abalandelako: 

2.1    UNom. Themba Ngubeni oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) sobuKhongozelo baManzi beMzimvubu-Tsitsikama (iMzimvubu Tsitsikama Catchment Management Agency), Mzimvubu Tsitsikama Catchment Management Agency;
2.2    UNom. Nkhetheleni Norman Ngidi oqatjhelwe isikhundla sokuba yi-CEO yeBhodi yamaFilimu nemiGadangiso yemiTlolo (i-Film and Publication Board) 
2.3    UNom. Makgatho Mello oqatjhelwe ukuba mNqophisi oPhetheko we-Ejensi yomBuso yeTheknoloji yeLwazithintano (i-State Information Technology); 
2.4     IKhabinethi Ivumelene Nokuqatjhwa Kwamalunga WeBhodi Alandelako Naka: 

B.    Umnqophisi WeBhodi Yakwa-Eskom   

(i)    UMm. uThandeka Zondi-Mthembu

C.    IBhodi ye-National Radioactive Waste Disposal Institute:

(ii)    UMm. uThuli Mokgele; no-
(iii)    Adv. Matefo Joyce Majodina.

D.    AbaNqophisi AbaBeke Ilihlo EBhodini YezokuPhepha ELwandle (I-South African Martitime Safety Authority)

(i)    U-Adv. Vusumzi Sihawu (uSihlalo),
(ii)    UNom. Mervyn Burton (ISekela lilkaSihlalo),
(iii)    UDorh. Owen Peter Muller Horwood,
(iv)    UNom. Sandile Keswa,
(v)    UDorh. Natalie Skeepers, kunye no-
(vi)    Adv. Nosipho Sobekwa.

E.    Amalunga WeBhodi YesiKhwama SezeGezi (I-Central Energy Fund Board – I-CEF): 

(i)    U-Adv. Lindelwa Nobantu Nziba,
(ii)    UNom. Niel Jansen, kunye no-
(iii)    Nom. Persely Msingathi Madokwe.

F.    Amalunga Asebenzela Safuthi Natorhako WabaLawuli BeGezij (i-NER) ESewula Afrika: 

(i)    UMm. u-Ria Govender (iSekela likaSihlalo),
(ii)    UNom. Willibrod Majola, kunye no-
(iii)    Mm. uNomfundo Maseti.

G.    Amalunga WeKhotho YeKhampani (we-Companies Tribunal) 

(i)    IJaji u-Mohammed Navsa,
(ii)    IJaji u-Kathleen Satchwell,
(iii)    IJaji u-Robert Nugent,
(iv)    IJaji u-Boissie Henry Mbha, kunye
(v)    neJaji u-Visvanathan Ponnan.

H.    Amalunga WomKhandlu WezomKayi ESewula Afrika:

(i)    U-Adv. Luthando Simphiwe Mkumatela (uSihlalo),
(ii)    UDorh. Maria Ria Nonyana-Mokabane (iSekela likaSihlalo nomjameli we-dtic);
(iii)    U-Adv. Icho Kealotswe-Matlou
(iv)    UNom. Shafique Amid Dean Allie;
(v)    UNom. Kebeditswe Medupe;
(vi)    UNom. Sydney Linden Petzer;
(vii)    UNom. Vincent Molawa Ngoetjana;
(viii)    UDorh. Reshma Mathura;
(ix)    UNom. Nhlanhla Michael Mabaso;
(x)    UNom. Itumeleng Makola (umjameli we-DSTI);
(xi)    UDorh. Sarisha Harrylal;
(xii)    UMm. Yolanda Nxumalo;
(xiii)    UNom. Flenk Mnisi (umjameli we-DCDT); 
(xiv)    U-Colonel Tamara Thomas-Herwels (umjameli we-DoD); kunye 
(xv)    noNom. Levers Mabaso (umjameli we-DOT)

I.    Amalunga WeBhodi YeNarha:

(i)    UMm. uLusanda Nomasongo Netshitenzhe (uSihlalo);
(ii)    UMm. u-Precious Hlengiwe Makoe (iSekela likaSihlalo);
(iii)    U-Adv. Anthonie Michael Viviers; 
(iv)    UNom. Pierre-Jeanne Alexander Gerber; kunye 
(v)    noNom. Tsietsi Hamilton Madonsela.

J.    AmaLunga WeBhodi YaManzi YeMatola 

(i)    UDorh. Gaster Sharpley (uSihlalo),
(ii)    UMm. u-Litha Charlotte Geza (iSekela likaSihlalo),
(iii)    UMm. uNoxolo Phoebe Abraham,
(iv)    UNom. Mxolisi Sibam,
(v)    UMm. uSiphumezile Thuthuka Songelwa,
(vi)    UNom. Simnikiwe Xawuka,
(vii)    UMm. uNomfundo Princess Douw-Jack,
(viii)    UNom. Bhekuyise Henry Makedama,
(ix)    UMm. uNondumiso Pumela Ngonyama,
(x)    UMm. uSinovuyo Ngumbela, kunye 
(xi)    noNom. Trevor Balzer.

K.    Amalunga WeBhodi Ye-Sentech:

(i)    UNom. Themba Phiri (uSihlalo – uqedelela isikhathi esiseleko sekontraka yakhe) 
(ii)    UDorh. Silvia Sathekge, 
(iii)    UDorh. Lebogang Mphahlele-Ntsasa

L.    IBhodi Eluleka Ngesikhwama Sokuliliswa Kwabantu

(i)    UMm. u-Dinao Lerutla (uSihlalo)
(ii)    UMm. Unathi Nosipho Mdledle-Mkize
(iii)    UNom. Ernest Thabo Thipa
(iv)    UMm. uNolitha Pietersen
(v)    UMm. u-Milly Ruiters
(vi)    UNom. Thembinkosi Mkalipi
(vii)    UNom. Mohamed Carrim
(viii)    UMm. u-Leevendree Pillay
(ix)    UNom. Jan Mahlangu
(x)    UMm. u-Mulalo Murudi
(xi)    UMm. u-Mamokete Roseline Mokoena Hadebe
(xii)    UMm. u-Frieda Monyane Mudau
(xiii)    UMm. u-Masedi Lonkokile
(xiv)    UNom. Duncan Luvuno
(xv)    UNom. Janek Wilimiec
(xvi)    UNom. Fani Xaba
(xvii)    UMm. u-Tertia Ndlovu
(xviii)    UDorh. Nothando Moyo
(xix)    UMm. u-Kresantha Pillay
(xx)    UNom. Sudeshan Pillay
(xxi)    UDorh. Tshepo Moses Sebibe, kunye no
(xxii)    Nom. Kevin Cowley.

M.    Ukuqatjhwa KwaboSihlalo Bama-SETA Kunye NeenKhulu Zakhona

i.    U-Phrof. Puffy Soundy (IKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa zokuLima – i-SETA yezokuLima)
ii.    UDorh. Ntombana Sekgaphane (IKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa zamaBhanga [amabulungelomali] – i-SETA yezamaBulungelomali)
iii.    UMm. u-Karabo Mhlongo-Mbele (iKoro yokufundiselwa nokuBandulelwa zamaSiko, zobuGwali/zobuKghwari, zeVakatjhobukelo, zokuLedlhisa umoya nomzimba nezemiDlalo – i-CATHS SETA 
iv.    UMm. uTsakani Beatrice Nkambule (IKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa amaBubulo wamaKhemikhali – i-CHIETA)
v.    UDorh. Olwethu Siphuka (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa iTuthuko i-ETDP SETA)
vi.    UMm. u-Morwesi Ramonyai Thonga (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa zeGezi nezaManzi – i-EW SETA)
vii.    UDorh. Dala Prittish (Ikoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa ukusebenza ngeeMali nama-Akhawundi – i-FASSET)
viii.    UNom. Siyabulela Ngcukana (IKoro yokuFundiswa ngokwEnza uKudla neenSelo – i-FoodBev SETA)
ix.    UMm. u-Theresa Otto (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa ukuKhiqiza nokuSetjenzwa kwePahla – i-FP&M SETA)
x.    UDorh. Nomsa Mnisi (IKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa imiSebenzi yezePilo nezeHlalakuhle – i-HWSETA)
xi.    UMm. u-Refilwe Matenche (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa imiSebenzi yeTjhorensi – i-InSETA)
xii.    UPhrof. Hoosen Rasool (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa ukuKhiqiza, ubuNjiniyera nemiSebenzi ephathelene nabo – i-MERSETA)
xiii.    UMm. u-Emma Mphahlele (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa ukusebenza ngeeMbikiindaba, neTheknoloji yeLwazithintano – i-MICT SETA)
xiv.    UDorh. Nomusa Zethu Qunta (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa ukuSebenza umsebenzi weeMayini – i-MQA)
xv.    UDorh. Kenneth Maimela (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa zemBusweni – i-PSETA)
xvi.    UNom. Chris Setlhako (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa zokuPhepha nokuVikeleka – i-SASSETA)
xvii.    UNom. Themba Dlamini (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa zokuThutha – i-TETA)
xviii.    UNom. Thulani Tshefutha (iKoro yokuFundiselwa nokuBandulelwa umsebenzi weenTolo – i-W&RSETA).

D.     Okubikelwe IKhabinethi

1.    Ukuphunyeleliswa Kwamaphrojekthi Wokwakhiwa Kweendawo Zokuhlala Ezimbili Ezikulu E-Gauteng

1.1.     IKhabinethi iyitjhejile indima yokuphunyeleliswa komsebenzi wokwakhiwa kweendawo ezimbili ezikulu zokuhlalisa abantu    e-Gauteng, ezinqophe ukwakha pheze ama-68 000 wezindlu e-Lufhereng (eDrobheni leJwanisbhege) ne-Mooikloof (eDrobheni leTshwane/lePitori). 
1.2.    Iphrojekthi yokwakha ye-Lufhereng ihlelelwe ukuthi ingagcini ngokuba zizindlu zokuhlala nje kwaphela, kodwana izakuba yindawo yomphakathi epheleleko ngeendingo zomphakathi ezinjengeenkolo, amakretjhi, amatlinigi, iindawo zokukhonza, amaphaga, iindawo ezivulekileko, amabhizinisi, iindawo zokuphumula, neendawo zokuzithabisa. Kulinganiswa ukuthi zizakuba ma-32 636 izindlu ezizakwakhiwa e-Lufhereng. Ephrojekthini ye-Mooikloof-ke khona kulindeleke ukuthi kwakhiwe izindlu zokuhlalisa abantu ezilinganiselwa ema-50 000. 
1.3.     Amaphrojekthi wokwakhiwa kwezindlu lawa kulindeleke ukuthi avule imisebenzi eminengi nakwakhiwa njalo, ukube ngakelinye ihlangothi kuzakuvuleka namathuba wamabhizinisi amancani azakufukula umnotho wendawo; ukuvuleka kwamathuba anje-ke kuqakatheke khulu elizweni eliqalene nokutlhogakala komsebenzi kangaka nokutjhiyana ngendima kangaka kwabantu bakhona.    

2.    Umbiko Wokutholwe Lirhubhululo Le-2025 LeSayensi YeSewula Afrika (i-South African Science), NeenKomba zeTheknoloji (i-STI) NaMandla WokuSungula

2.1.    IKhabinethi ikutjhejile okutholwe lirhubhululo leSayensi lee-2025 nokwethulwa komBiko weenKomba zeTheknoloji nezaMandla wokuSungula kunye namaphuzu walo aqakathekileko. Umbiko lo utjengisa ukuthi nanyana iSewula Afrika yakhe isendlalelo esihle kangaka nje sehlelo lesayensi nelamandla wokusungula, kodwana ihlelweli solo limikghedlha kurhulumende woke, neendaweni zefundo, nemabubulweni kunye neenhlanganweni zomphakathi.
2.2.    Lokhukukghedlhuka, nakuhlangana nokutlhayela kwesekelo leemali okuphikeleleko, kuqintelisa ikghono lelizwe lokuphendula imiphumela yerhubhululo ibe yipahla engenisa imali namkha ibe nobuhle esiza ngabo emphakathini.
2.3.    Umbiko lo ufuna ukuhlanganiswa okuqinileko kukarhulumende, amaziko weemfundiswa, amabubulo neenhlangano zomphakathi kobanyana uzokutjhayela amasiso ahlangeneko kezeSayensi, zeTheknoloji nezaMandla wokuSungula (i-STI), neendlela zokuphumelelisa ezisiza imiphumela yerhubhululo ikghone ukuba lisizo lomnotho eliphathekako neliba lisizo elibonakalako emphakathini, ngaleyindlela-ke kuphakame amandla weSewula Afrika wokusebenzisana kunye nokujamelana namanye amazwe wephasi loke.

3.     Ubujamo Bokulungela Ukusebenza Kwefundo NokuBandulwa Okungehla KweFundo Yesikolweni 

3.1.    IKhabinethi ibikelwe ngokulungela kweKoro yezeFundo yangemva kwakaMethrikhi (i-PSET), kwangomnyaka wee-2026. Iimbawo zokufunda ngemva kwakaMethrikhi ngomnyaka wefundo wee-2026 zivulelwe ngoKhukhulamungu wee-2025 – lokhu-ke kutjho ukuthi kuvulwe ngaphambi kwesikhathi seminyakeni – kwabe kwavalwa ngomhla we-15 kuSinyikhaba 2025.
3.2.    Ubufakazi bedatha yesikhathi samambala sebuhlanganisiwe nehlelo lomNyango wezaNgekhaya, neZiko leeMali zomBuso (i-SARS) kunye neZiko leeMali eliRholisa iimbonelelo zomBuso (i-SASSA), kobanyana kuzokuhlanganiswa nengeniso yamakhaya ngamakhaya, kuhlolwe nokuthi bobani izakhamuzi zeSewula Afrika. Ukuqinisa amandla wokukhandela ukukhwabanisa, sekusetjenziswa iindlela zokuhlola ukuthi umuntu ungiloyo athi unguye ngehlelo le-biometric nezinye iindlela ezikghona ukuthola ngomzimba womuntu ukuthi unguye namkha akasuye na.
3.3.    Ukudlula lapho, i-NSFAS izabe inazo zoke iinsetjenziswa ezifunekako kelinye nelinye iziko lefundo ephakemeko nakutloliselwa umnyaka omutjha wezefundo, kusizwa nabafundi abaneentjhijilo zeemali zokusekelwa.
3.4.    Kuzakukhethwa isiqhema nendawo lapho isiqhemesi sizakutjhuka iindaba ezimaqalontanzi nezirhabekileko, kanti-ke amalungwaso kuzakuba bajameli bomNyango weFundo ePhakemeko nokuBandulwa, i-NSFAS, iinhlangano zefundo ephakemeko kunye neenhlangano zabafundi. Lesisiqhema-ke sizakuphele sihlangane qobe veke kobanyana siqale iintjhijilo ezikhona, siqale nalapho kufuneka khona isandla sokulamula.
3.5.    Ngaphezu kwalokho, i-NSFAS ikhibelele ikambiso yehlelo layo lezokuthintana, ukuqinisekisa ukuthi abafundi bathola ilwazi msinyna nge-inthanethi, ngefowuni kunye namathupha.

4.    Ukubambelela Kwesikhwama Sesizo Lokusekela Abafundi Ngeemali Zokufunda (i-NSFAS)

4.1    IKhabinethi ithole yabe yatjheja umbiko wobujamo beemali zokusiza abafundi namandla wokubambelela kwesiKhwama sokuSiza abaFundi (i-NSFAS). IKhabinethi iyazivuma iintjhijilo ezikhisimeze ubunzinzo beemali nokuthembeka kwesikhwamesi yabe yavuma ukuthi kungathathwa amagadango arhabako wokunzinzisa ubujamo bezinto, ekubalwa hlangana nawo nokuqiniswa kwesandla sokunzinziswa kobujamo, nokuqiniswa kwendlela yokubuseka namahlelo we-ICT, nokwenziwa ngcono kweendlela zokubhadala. 
4.2    IKhabinethi ibuye yathokozela indima eyenziweko yokukhulumisana nababelani abaqakathekileko kurhulumende, amaziko wezefundo ephakemeko, iinhlangano zabafundi kunye neenhlangano zabasebenzi. Ivumile ukuthi kunesidingo sokuthi kutholakale indlela etja yokusekela abafundi ngeemali nakuthoma umnyaka wee-2026, lapho kuzakuqalelelwa khona ukuthi indlela etja leyo ikghone ukubambelela isikhathi eside, ibe neendlela ezihlukileko zokusekela abafundi bemayunivesithi nebama-TVET, kube nanobungcono eendleleni zokufakwa kweembawo, neendleleni zokufaka iinlilo/iinghonghoyilo. IKhabinethi itjhejile ukuthi kunemithethokambiso embadlwana esaqalwako, nezinye iindlela ezisaqalwa ngezinye iinjamiso, yavuma nokuthi iyalimuka bona isikhwama sokusiza umphakathi ukufundisa abantwana emaziko wefundo ephakemeko wangemva kwakaMethrikhi siqakatheke khulu ekuvuleni amathuba alinganako nalungileko wokuthi abafundi bathole ifundo nebandulo langemva kwakamethrikhi.

5.    IHlelo Lokukhulisa Zevakatjhobukelo Ngokusebenzisana (i-TGPP) 2025-2030: Sitjhayela Ukukhula Komnotho Okuqalelela Umuntu Woke Nokwakhiwa Kwemisebenzi 

5.1.    IKhabinethi ibikelwe nge-TGPP 2025–2030, ebeka isikhathi esiminyaka emihlanu sokobana kukhanjiswe msinyana ihlelo lokuhlunyiswa komnotho eliqalelelako nelibambelelako, elidoswa phambili  kuhluma komnotho okubambelelako. Ihlelweli lisima ngamandla wokusebenzisana namakoro ngamakoro, ikoro yembusweni, ikoro yangeqadi kunye nekoro yomphakathi ukusekela ukuza kweemvakatjhibukeli ezivela emazweni ngamazwe nezivela khona ekhethwapha, nemikhiqizo ehlukahlukileko, nekwakhiweni kwemisebenzi, nekuqiniseni amandla wokujamelana nobujamo bezinto kunye nokuqinisekisa ukuthi umphakathi uyazuza.
5.2.    IKhabinethi itjhejile ukuthi i-TGPP yendlale iminqopho emihlanu yamaqhinga wokusebenza, namahlelo amathandathu amaqalontanzi, kunye nehlelo lokuphumelelisa okutlanyiweko elilinganiseka ngama-KPI, lisekelwe masiso angeniswa ngamancozuncozu nangemithombo yesekelo leemali yemihlobohlobo. 
5.3.    IKhabinethi ibuye yatjheja nokuthi ukuhluma komnotho sekusidlulile isibekiso ebesiqothelwe somnyaka wee-2030, sidlulile nalapho sasilinganiselwe khona ngaphambi kokwehla kwesifo esikhe sarhagala, nesilinganiso sokwakhiwa kwemisebenzi (lapho kwakuqalwe khona ilutjha nabantu abasikazi), kuqalwe khulu ukukhutjhulwa kwezinga leendawo zemakhaya, ukukhutjhulwa komthangalasisekelo, kusetjenziswe iindlela zokwenza zetlayimethi elawulwa ngetheknoloji.  

3.2.    IKhonfrensi Yehlandla Le-13 YabaBikiindaba BeSayensi (i-WCSJ) EPhasini 

3.2.1.    IKhabinethi ikutjhejile yabe yakuthokozela ukusingathwa ngepumelelo kweHlandla le-13 leKhonfrensi yabaBikiindaba beSayensi yePhasi (i-WCSJ) ebanjwe ukusukela ngomhla wo-01 ukuyokufika kumhla we-05 kuNobayeni 2025 ePirori. IKhonfrensi le beyibizwe ngokuhlanganyelwa mNyango wezeSayensi, zeTheknoloji, nezaMandla wokuSungula (i-DSTI) nomKhandlu wezeRhubhululo leSayensi nelamaBubulo (i-CSIR); itjengise ukuqakatheka kobubikiindaba besayensi ekuvezeni nekulungiseni ukutjhiyana ngendima ephasini loke nokuqinisa ithemba lomphakathi kezesayensi.
3.2.2.    IKhonfrensi le ibe nemiphumela emihle neqakathekileko, ekubalwa hlangana nayo nokuzibophelela ekuphakamiseni indlela yokuziphatha nokuthembeka emsebenzini wobubikiindaba, nokuphakanyiswa komsebenzi wokwakhelela amandla esiphandeni sekhethu, nokukhuthaza uburholi be-Afrika ngobuzenda kezesayensi.

E.    Iminyanya Ezako 

1.    INyanga YokuBuyisana 

1.1.    ISewula Afrika izokubamba iNyanga yokuBuyisana kiyo yoke inyanga kaNobayeni, bese kuthi ngomhla we-16 kuNobayeni 2025 kube liLanga lokuBuyisana, eliyokukhunjulelwa eNcome Museum eNquthu, KwaZulu-Natal.
1.2.    Lesisikhumbuzo sanonyaka sibanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Sisuka Ekwabelaneni Ngomlando Siya Ekwabelaneni Ngengomuso Ngeendlela Ezitja NangaMandla WokuSungula,” ukube iLanga lokuBuyisana lee-2025 lizakutjhejwa ngaphasi kommongondaba othi: “Siqinisela Iinzukulwani Zangomuso Ukubuyisana.”
1.3.    IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi akhele phezu kwesisekelo esakhiwe ema-30 weminyaka edlulileko yentando yenengi ngokufundisa ilutjha, ngokusekela amabhizinisi wekhethu woke, abe acocisane ngokuthembeka ngeenkulumo ezikhuthaza ukuzwana nomnqopho ofanako.
1.4.    INyanga yokuBuyisana isikhumbuzo esiqakathekileko sokuthi ikululeko nentando yenengi esiphila ngayo le namhlanje isukela emlandweni wokutlhogeka kobulungiswa, nokutjhiyana ngendima ebantwini beSewula Afrika; nokho-ke ingomuso elihlanganyelweko lelizwe lekhethu libambelele emizameni ehlanganyelweko yokwelapheka, yokubumbana, nokusebenzisa amandla wokusungula ndawonye.

F.    Imilayezo

1.    Isiyeleliso Ngobujamo Bezulu Obumbi

1.1.    IKhabinethi ikhwezelela woke amaSewula Afrika ukuthi atjheje ayelele ebujameni bezulu obungakajayeleki, lapho izulu lina kuphuphume amanzi nalapho angakhange akhe aphuphume khona phambilini, lirarambe ungathi lizakuqephula amadwala, line ngesinanja esitjho ukubhubhisa koke esihlangana nakho eendaweni ngeendawo zelizwe lokeli. Imininingwana yobujamo bezulu eliqiniso nethembekako ungayithola kubunzinzolwazi be-Ofisi lezAngoma zeZulu (i-SAWS) ku: www.weathersa.co.za

2.    Silila Imbiko 

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako: 

i.    UKomitjhinari walokhuya wakwa-SARS uNom. Oupa Magashula, owatjhayela umsebenzi wokubuthelela ingeniso yeSewula Afrika ngomnyaka obudisi wee-2008 ngesikhathi sokufadalala komnotho ephasini loke. Ebutjheni bakhe uKomitjhinari Magashula wakhe waba mjameli wabasebenzi, ngaphambi kobana angene eenkampanini ezikulu, ngemva kwalokho wase ungena embusweni. 
ii.    IJaji u-Leonora van den Heever, owaba liJaji lokuthoma elimumuntu omsikazi eSewula Afrika. Umsebenzakhe waba yihlahlandlela wavulela abomma abanengi iminyango yezomthetho, kanti-ke solo usibonelo esingeze sakhohlweka somsebenzi omuhle awenzileko kezobulungiswa.  
iii.    UNom. Sunny Singh, ongomunye wabalwelikululeko beSewula Afrika ababezinikele khulu, owadosa i-10 leminynaka ejele i-Robben Island. Waba nendima ekulu khulu ayilimako ekuthuthukisweni kwelutjha wabe wenza nomsebenzi oqakatheke khulu ekuhlanganisweni kwemisebenzi yamahlelo wentando yenengi.
iv.    UNom. Dennis Pather, umbikiindaba weSewula Afrika ohlonitjhwa khulu, umtloli nowakhe waba mhleli weendaba wamaphephandaba aziwako, hlangana nawo ekubalwa ne-Daily News. Umsebenzi awenzileko ukwakha amahlelo wokukhulumisana nokubonisana ngeembikiindaba eSewula Afrika uzakukhunjulwa ngehlonipho ekulu.
v.    UDorh. Jennifer Glennie, owayetjhotjhozelela ubulungiswa bomphakathi waba nendima engalinganisekiko yokuvuleka kwamathuba alinganako kezefundo kibo boke abantu nekukhuthazweni kwamatjhuguluko womphakathi. Wabuye wenza nalitho likhulu ekwakhiweni nekuqinisweni kwemithethokambiso yefundo ephakemeko nekambisweni yokubuseka kuhle elizweni lekhethu njengeLunga lomKhandlu wezeFundo ePhakemeko (i-CHE), nelomKhandlu wamaTjhuguluko aBanzi eYunivesithi yeSewula Afrika (i-UNISA),     neLunga lomKhandlu eYunivesithi i-Sol Plaatjie.
vi.    U-Franklin Abraham Sonn, isifundisi, usomaqhinga, nosomabhizinisi owalima indima eqakatheke khulu ilizwe lekhethu naliphuma embusweni we-apartheid liyamela ehlelweni lentando yenengi. Waba mzenda weSewula Afrika wokuthoma e-United States ngaphasi kombuso wentando yenengi, wasebenza kilesisikhumdla ukusukela ngomnyaka we-1995 ukuyokufika kowe-1999.

3.    Siyabathokozisa 

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako: 

i.    Ama-Springboks, ngokwehlula kwawo i-Ireland emidlalweni ye- Quilter Nations Series 2025, nokungehlulwa kiyo yoke imidlalo yalelirherho. Ama-Springboks abuye aqeda isizini ye-2025 Castle Lager Outgoing Tour Test nge-73-0 ehlula i-Wales e-Cardiff, ngaleyindlela ahlanganisa umnyaka wesibili ngokulandelana angakhange ehlulwe. 
ii.    Ama-Proteas ngokwenza kwawo umlando ngokuthumba i-Test Series yokuthoma e-India esikhathini esima-25 weminyaka. Ipumelelo le-ke iqinise ubujamo beSewula Afrika ku-ICC World Test Championship 2025-27, lapho iinkutani ezivikela unongorwana wazo njenganje zihlezi ebujameni besibili.
iii.    ITlasi kaMethrikhi yee-2025 ngokuqeda kwayo ngepumelelo iinhlahlubo zayo zokuphela komnyaka. IKhabinethi iyalimuka bona umNyango wezeFundosisekelo usebenze ngokukhuthala nangokuyelela ukuqinisekisa ukuthi iinhlahlubo zokuphela komnyakezi ziphele ngaphandle kweenthikaziso ezingako. Ukumakhwa kwamaphepha kuthomile kiwo woke amaziko ekumakhelwa kiwo, lapho kuqatjhwe khona abamakhi abangaphezulu kwama-52 000 abasabalele nelizwe lokeli.      
iv.    I-CSIR, ekuthokozeleni kwayo umnyaka wama-80 ikhona ngomhla we-05 kuSewula 2025. Eminyakeni ema-80 edlulileko yoke i-CSIR beyisolo ikhamba phambili ngamandla wesayensi nawokusungula ngetheknoloji, nangetheknoloji yamalayisense lapha ekhethu nemazweni ngamazwe, nangokuveza iinsombululo eziqinise ukukhula nokuthuthuka kombuso okghonako. Lapha-ke sibala iimphefumulisi ezihlenge ipilo yabantu ngesikhathi sokusahlela kwesifo esikhe sarhagala i-COVID-19, iintifikethi zemijovo ezikghonakalise ukukhambela amazwe ngamazwe kunye nomhlobo wabomazisi (ama-ID) abamakarajana enziwe nomNyango wezaNgekhaya, hlangana nokhunye okunengi.
v.    Ukukhethwa ngobutjha kweSewula Afrika ibuyiselwe emKhandlwini wezamaLwandle wamaZwe ngamaZwe (i-IMO), ngaleyindlela kwavaleka isikhundla seminyaka emine, solo kwangomnyaka wee-2021. Ukubuyiselwa esikhundlenesi kwenzeke emHlanganweni wehlandla lama-34 le-IMO e-London, ngomhla wama-28 kuSinyikhaba 2025, kwabeka iSewula Afrika esiGabeni C sesikhathi see-2026-2027. Lesisikhathi-ke ngesamazwe aneenrhuluphelo ezithileko eenthuthini zelwandle, eziqinisekisa ukulinganiseka kuhle kwazo zoke iimfunda ezikulu zeendawo ngeendawo ephasini loke. ISewula Afrika izakusebenzisa lesisikhundla ukukhuthaza ihlangothi lamazwe we-Afrika lokusebenza kuhle kezelwandle.     
vi.    I-Orlando Pirates Football Club ngokuthumba kwayo i-2025 Carling Black Label Cup. Amandla webholo erarhwako wekhethwapha aqakatheke khulu ekukhuliseni amandla wesiQhema seBholo eRarhwako seliZwe lekhethu iBafana Bafana, esizabe sijamele iSewula Afrika emiDlalweni yeBhigiri yePhasi yeBholo eRarhwako yee-2026.

4.    Iqalontanzi Lokuphepha, Ukuphathisana Itjhejo Kilamaholideyi KaKresmesi/WokuPhela komNyaka

4.1.    IKhabinethi ikhanukela woke amaSewula Afrika amaholideyi aphuphuma ithando, ukuthula nemigidingo ephephileko asemakhaya, anomndeni nabathandiweko kiwo noKresmesi orhanyazelako emakholweni amaKresto. Ukudlula lapho, iKhabinethi ibawa umphakathi ukuthi ubeke ukuphepha kube liqalontanzi endleleni, hlangana nabantu, eendaweni zomphakathi neminyanyeni, ngamaholideyi nje.
4.2.    UmNyango wezokuThutha (i-DoT) uze nehlelo elitjha lezokuPhepha eNdleleni ngamaHolideyi nje, ngomnqopho wokuvikela abatjhayeli, abakhambingeenyawo nabakhweli. Ama-800 amapholisa wendlela azabe eluse iindlela zoke elizweni lokeli ngamaholideyi nje; amapholisa wendlela la azabe asekelwa ngabanye abathobelisimthetho abahlukahlukileko, kuqalwe ukuthotjelwa kwemithetho yendlela neyeenthuthi ekukhanjwa ngazo. Ngaphezu kwalapho, kunamanye amapholisa ama-558 asandukubuya ekufundeleni umsebenzi azabe akhona nawo azokuqinisekisa ukuthi umphakathi uphephile ngamaholideyi njengoba iindlela zizabe zisebenza kangaka nje.
4.3.    Abasebenzisi bendlela bayakhunjuzwa ukuthi bathobele imithethjo yendlela, bathobele neemphathimandla zomthetho lapho kujanyiswa khona iinkoloyi endleleni, babalekele ukutjhayela budlabha, babalekele nokuziphatha budlabha endleleni, bahlukane nokutjhayela basele, bahlukane nokusebenzisa iindakamizwa ezithikazisa imikhumbulo yabo, balise nokugijimisela butjhwileni, bahlukane nanokusebenzisa ifowuni babe batjhayela.
4.4.    Ababelethi, abatjheji babantwana nabakhulisi babantwana bakhuthazwa ukuthi baqinisekise ukuthi abantwana bahlala babekwe ilihlo lapho bakhona, bangabi seendaweni nebujameni obunobungozi. Lokhuya nanisendleleni, qinisekisa ukuthi niwabophile amabhande wokuphepha, kanti naniseendaweni zokuhlanganela umphakathji, ilihlo lakho alingasuki ebantwaneni, wenzelele ukukhandela ingozi engabavelela namkha ukukhandela ukuthi bangalahleki.
4.5.    Umphakathi uyayeleliswa nokuthi uhlale utjhejile uqale abogalajani abakhwabanisako, abavame ukusebenzisa isikhathi samaholideyi wokuphela komnyaka la ukugalaja abantu abangasoli litho. Bikela amapholisa namkha iimphathimandla eziseduze zendawo ozabe ukiyo khonokho nawubona izenzo ezisolisako zokudlelezela, zokukhwabanisa namkha nanyana yini ephambene nomthetho.
4.6.    IKhabinethi ikhumbuza woke umuntu ukuthi ukuphepha msebenzi esiwuphathiseneko soke. Asikhambisane indlela le ukukhandela iingozi zendlela, nokulimala, nokufa ngesikhathi esiphithizelakwesi.

Sikufisela okuhle nokumnandi ngamaholideyi la, nomnyaka omutjha ophuphuma ithabo.

Imibuzo ingathunyelwa ku: Nom.Sathasivan Vandayar – (uMjaphethe womKhulumeli kaRhulumende) 
Iselifowuni: 082 444 9092

Share this page

Similar categories to explore