A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1. Bulungiswa, Kuvimbela Bugebengu Nekuvikeleka
1.1. Ikhomishini Yekuphenya Yetebulungiswa yaMadlanga
1.1.1. IKhabhinethi yemukele kukhetfwa kweKhomishini Yetebulungiswa Yekuphenya Ngebugebengu, Kungenelela Kwetepolitiki kanye neNkhohlakalo eLuhlelweni Lwetebulungiswa Kutebugebengu kanye nekufakwa kugazethi kweMibandzela Yekusebenta.
1.1.2. Kusungulwa kwalekhomishini kucinisekisa kutinikela kwaMengameli ekusebentiseni tinchubo temtsetfosisekelo kuphenya ngalokuphelele tinsolo tetento letimbi, kusekela bucotfo betikhungo tetfu, kwakha kwetsembana kwemmango kanye nekwenta nanoma ngubani lowephula imitsetfo yesive setfu kutsi atiphendvulele.
1.2. Kuvikela Nekulwa Nebugebengu
1.2.1. Ikhabhinethi yemukele kungenelela kwemaphoyisa lokucinisiwe ngekusebentisa i-Operation Shanela 2 lebone leyente kwaboshwa basolwa labangetulu kwalaba-17 000 eveni lonkhe emkhatsini wamhla tinge-27 Indlovana namhla ti-2 Indlovana 2025. Basolwa labafunwako labalinganiselwa ku-2 911 baboshelwa emacala lamabi kakhulu nalanebudlova, njengekubulala, kutama kubulala, kuhlwitsa timoto, kudlwengula, kugcekezwa kwetindlu nemabhizinisi kantsi bantfu laba-1 763 baboshelwa emacala ekuhlasela, kulimata umtimba kakhulu (i-GBH).
1.2.2. Ikhabhinethi ichubeke yakwemukela kuboshwa kwebantfu laba-550 labasolwa ngekukhicita emayini ngalokungekho emtsetfweni emgodzini wemayini eBarberton, eMpumalanga njengencenye ye-Operation Vala Umgodi futsi iyati kutsi banikwe ibheyili.
B. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1. Luhlakamsebenti Lwekusebentisana neMelika
1.1. Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana neSivumelwano Seluhlakamsebenti lwekusebentisana neMelika (i-US), ngekubuka ematharifi lange-30% labhekiswe eNingizimu Afrikha lalindzeleke kutsi acale kusebenta kusukela mhla ti-7 Indlovana 2025; ngekubeka kutsi ematharifi atawubuyeketwa ngekushesha-nje lapho lamave lamabili (2) afinyelela esivumelwaneni.
1.2. Ikhabhinethi icinisekise kutinikela kwahulumende ekutfoleni tisombululo letakhako naletisimeme ngekuchubekela embili nekukhulumisana neMelika lokufaka ekhatsi lizinga leLihhovisi laMengameli.
1.3. Njengobe kukhulunywe ngeLihhovisi laMengameli, Mengameli Ramaphosa ukhulume naye ngekushayela lucingo Mengameli Trump itolo ekuseni njengencenye yekucinisa imitamo yetingcoco taseNingizimu Afrikha mayelana netivumelwano tekuhwebelana.
1.4. Imitamo yahulumende isagcile ekukhuliseni umnotfo kute kusindziswe futsi kwakhiwe imisebenti lemisha, lokufaka ekhatsi kucinisa imitamo yekwehlukahlukana kanye nekucinisa kuhlanganiswa kweluhlelo lwekuphakela emhlabeni wonkhe njengobe lelive lisebentela kwandzisa timakethe talo tekutfumela tintfo ngaphandle e-Asia, eYurophu, eMphumalanga Lesekhatsi, kanye nase-Afrikha yonkhe kute kwentiwe ncono kucina kwemnotfo wetfu.
1.5. Ngalokukhetsekile etimbonini letitsintsekile ngekunyuka kwemanani emali, hulumende ugcile ekungeneleleni lokuseceleni kwekufuna etimbonini letitsintsekile kanye nekungenelela lokuhlosiwe kucinisekisa kusimama kwetimboni kanye nekuvikela kucashwa. Loku kufaka ekhatsi:
1.5.1. Kusungulwa kweLihhovisi Lekwesekela Kutfumela Imphahla Ngaphandle, lelitawusebenta njengendzawo yekuchumana ngco yetinkampani letitsintsekile.
1.5.2. Tinyatselo tekusita tinkampani kutsi timukele lemali lekhokhelwako kanye nekwenta kutsi kube nekucinisela kwesikhatsi lesidze kanye nemasu ekukhula kute kuvikelwe imisebenti kanye nemandla ekukhicita eNingizimu Afrikha.
1.5.3. Sikhwama Sekusekela Kusebentisa Tindzawo (i-LSF) setinkampani letitsintsekile kutsi tifake sandla emzamweni wavelonkhe
1.5.4. Luhlelo Lwekwesekela Kutfumela Tintfo Emaveni Angaphandle Nekuncintisana (i-ECSP), lolutawufaka ekhatsi sikhungo semali lesebentako kanye nesikhungo setitjalo nemishini yekubukana netidzingo tesikhatsi lesifishane kuya kulesisemkhatsini kuto tonkhe timboni.
1.5.5. Kusebentisana neLitiko Letemisebenti Yekucashwa ngetindlela tekunciphisa kulahleka kwemisebenti lokungenteka, kusetjentiswa tintfo tekusebenta letikhona ngekhatsi kwetinhlangano talo letingalungiswa kute tiphendvule tinsayeya letikhona nyalo.
1.5.6. Ngemuva kwekubonisana neKhomishini Yekuncintisana, kwetfulwe I-Block Exemption Yebatfumeli Bemave Langaphandle kute kutsi kube nekubambisana nekuhlanganisa labachudzelana nabo. Luhlaka lwe-Block Exemption lutawushicilelwa ekupheleni kweliviki kute kutsi lenchubo iphetfwe ngekushesha. Lwatiso lutawutfolakala ku-https://www.thedtic.gov.za
2. Luhlaka lwe-Block Exemption lutawushicilelwa ekupheleni kweliviki kute kutsi lenchubo iphetfwe ngekushesha.
2.1 Litiko Letekuhwebelana, Timboni Nekuncintisana (i-dtic) ngekubonisana netinhlangano tetimboni kanye nemikhandlu yekutfumela tintfo kulamanye emave lahlanganisa Iphakheji Yekuhwebelana Nekutjala Imali YeNingizimu Afrikha neShayina (2025 – 2029) njengesisekelo sekusebentisana kutemnotfo neShayina.
2.2 Lephakheji ifaka ekhatsi kuhwebelana, lutjalomali, kutfutfukiswa kwetimboni kanye nekutfutfukiswa kwemakhono. (a) Mayelana nekuhwebelana: Tintfo letibalulekile tisekuntjintjeni ngemikhicito lelikhulu lelihamba embili, kusungulwa kwembukiso lohlala njalo eShyina, kanye nekubambisana kute kulungiswe tinyatselo tekulawula. (b) Mayelana neLutjalomali Nekutfutfukisa Timboni: Tintfo letibalulekile tekutjala imali ensimbini, emathayi, timoto, kukhicita emabhethri, imitsi kanye netintfo tekwelapha, kukhicita sitimela kanye nemnotfo wedijithali. (c) Incenye yekutfutfukisa emakhono: Igcila emakhonweni lahlobene nemikhakha lebekwe embili kutsi kucalwe ngayo kufaka ekhatsi kusebenta kanye nekuniketa kunakekelwa ngemuva kwekunakekelwa.
2.3 Lephakheji yabelwana ngayo nahulumende waseRiphabhulikhi Yebantfu YaseShayina (i-PRC) ngesikhatsi sekuvakasha kwekusebenta kweLisekela laMengameli Mashatile eShayina, lokwenteka kusukela mhla ti-14 kuya kumhla ti-18 Indlovana 2025. Lisekela laMengameli likhulumisane nemabhizinisi lamcoka laphetfwe nguhulumende waseShayina kanye netikhungo tetetimali, futsi laphindze futsi lahlanganyela kuNgcungcutsela Yekutjala Imali YaseNingizimu Afrikha neShayina kanye naseMbukisweni Wekuphakela Wemave Emhlaba waseShayina (i-CISCE), lapho khona wetfula khona ngalokusemtsetfweni iNingizimu Afrikha Yavelonkhe Pavilion yekubeka live letfu njengelisango lekubambisana kutekutjala imali e-Afrikha leseNingizimu neSahara.
3. Tinkhulumiswano Tavelonkhe – Umhlangano Wekucala Wavelonkhe
3.1. Ikhabhinethi itfole futsi yacubungula umbiko mayelana nenchubekelembili leyentiwe kuze kube ngulamuhla mayelana nekubitwa kwemhlangano wekucala kulemibili yeNkhulumomphendvulwano Yavelonkhe letawenteka emalangeni lamatsatfu kusukela mhla ti-15 kuya kumhla ti-17 Ingcie 2025 e-UNISA (ePitoli).
3.2. Lomhlangano wekucala uhlose kugcugcutela kuvumelana ngetindzawo lokugcilwe kuto teNkhulumomphendvulwano Yavelonkhe lehlelelwe kufaka ekhatsi bantfu baseNingizimu Afrikha labavela kuto tonkhe tigaba temphilo labahlangana ndzawonye kute bachaze umbono welive letfu kuleminyaka lenge-30 letako. LeNkhulumiswano Yavelonkhe ihlelelwe kutsi yenteke ngetulu kwetinkhulumiswano temawadi lati-13 400, ngetulu kwetinkhulumiswano letiholwa takhamuti leti-50 000 kuletinyanga leti-12 letitako kusukela ngesikhatsi kubitwa Sivumelwano sekucala.
3.3. Lesinyatselo sesivele sibone inshisekelo lenkhulu, lapho khona tinhlangano letingetulu kwaletinge-737 letivela emikhakheni lengetulu kwalenge-30 tibhalise kuhlanganyela lokukhombisa sifiso lesinemandla emkhatsini webantfu baseNingizimu Afrikha sekubumba likusasa labo lekwabelwana ngalo.
3.4. Ikhabhinethi iphindze futsi yacinisekisa kutsi Tinkhulumomphendvulwano Tavelonkhe atisiyo-nje inkhundla yekucocisana, kepha yindlela lenemandla yekutsatsa sinyatselo – lebeka sisekelo seNingizimu Afrikha lefaka wonkhe umuntfu futsi lebumbene kakhulu.
4. Luhlelo Lwekukhokha Intsengo Yemkhicito Lekhipha Ikhabhoni Letsengwe Emaveni Langephandle (i-CBAM)
4.1. Ikhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili ekutfoleni umtselela we-CBAM emnotfweni waseNingizimu Afrikha, lokufaka ekhatsi emikhakheni/imikhicito lehlanganiswe ngema-CBAM. Ikhabhinethi ivume kucutjungulwa kwesethi yetento letisimeme kanye nemilayeto lekhombisa kokubili tidzingo tetfu tekutfutfukisa, inshisekelo yavelonkhe, imitselela yekukhula kwemnotfo kanye nekutibophelela ekutsatseni tinyatselo tesimo selitulu.
4.2. Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kucala kusebenta kwendlela yahulumende wonkhe lenetigaba letinyenti letawuholwa yi-dtic lokufaka ekhatsi kubambisana netifundziswa, umkhakha lotimele kanye netisebenti letihlelekile kute kukhutsatwe emasu ekususa ikhabhoni kanye nekusetjentiswa kwetinkhundla letimbili, emave lamanyenti kanye naletinye letikhonako kute kugcugcutelwe futsi kukhankhaselwe kulwa ne-CBAM.
5. Imibiko Yekusebenta leyentiwa kabili ngemnyaka
5.1. Ikhabhinethi itfole yaphindze futsi yacubungula Imibiko Yenchubekelembili Yeminyaka Lemibili mayelana nekucala kusebenta kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwethemu Lesemkhatsini lwanga-2024 – 2029 (i-MTDP) lwesikhatsi lesisukela eMphaleni 2024 kuya kuNdlovulenkhulu 2025.
5.2. I-MTDP iveta tintfo letibalulekile letibekwe embili letamukelwe yi-GNU esikhatsini sa-2024 kuya ku-2029 lokungu: (i) Kukhula lokufaka konkhe kanye nekwakha imisebenti, (ii) Kunciphisa buphuya kanye nekulwa netindleko letisetulu tekuphila kanye (iii) Nekwakha umbuso lonemandla nalotfutfukako.
5.3. Indvuna Yekuhlela, Kugadza Nekuhlola, kanye naboSihlalo labasebenta nabo beMaklasta eKhabhinethi batawuniketa lwati lolujulile ngaloludzaba ngaLesibili mhla ti-12 Ingci 2025.
6. Takamuva te-G20
6.1. Cishe imihlangano lesemtsetfweni lenge-80 kule-132 lehleliwe kukhalenda ye-G20 seyivele yentekile.
6.2. Tinkhulumiswano temibhalo/ timemetelo teMiphumela weNdvuna kanye nemiphumela lehambisana nayo lesesigabeni lesiphakeme seticalile.
6.3. INingizimu Afrikha yetfule Kubuyeketwa Kwetindleko Temali Leyinhloko lokusinyatselo lesibalulekile sekwakha luhlelo lwetimali lwemhlaba wonkhe lolulungile loluvumela emave lasacatfuta kutsi atjale imali kusakhiwonchanti, kunakekelwa kwemphilo, imfundvo, kanye nasekuciniseleni kwesimo selitulu.
6.4. Onkhe Emacembu Ekuhlanganyela e-G20 lavumelekile etfule tinhlelo tawo temsebenti kanye netintfo letibalulekile. I-US ikhombise kubuyela kwayo ekuhlanganyeleni ngalokugcwele emihlanganweni ye-G20 nanoma-nje isesigabeni sekuba nguMabhalane Longaphansi.
6.5. Lemihlangano lelandzelako yabanjwa ngaKholwane:
6.5.1. Umhlangano Wesine we-G20 Wetetimali Nemasekela eLibhange Lelikhulu mhla ti-14 namhla ti-15 Kholwane 2025, lobewugcile ku: (i) Luhlaka Lwekugadza Nekubika Emabhange Ekutfutfukisa Lanetinhlangotsi Letinyenti, (ii) Umsebenti Wekulingisa Tetimali Tekuphendvula Lubhubhane, kanye (iii) ne-Global R.
6.5.2. Umhlangano weMasekela eTimakethe Letiphumako Netemnotfo Letfutfukako (i-EMDE) lowaphakamisa kutsi iNingizimu Afrikha kufanele ichubeke nekuhlanganisa imihlangano ye-EMDE njengelilunga le-G20 Troika ngemnyaka lotako.
6.5.3. Imihlangano Yesitsatfu Yetindvuna Tetetimali Nebaphatsi Bemabhange Lamakhulu mhla ti-17 namhla ti-18 Kholwane 2025 leyayifaka ekhatsi (i) kwakhiwa kwetimali temave emhlaba, (ii) sakhiwonchanti, (iii) umtselo wemhlaba wonkhe, (iv) tihibe tekukhula nekutfutfuka e-Afrikha, (v) tetetimali letisimeme kanye (vi) umkhakha wetimali kanye nekufakwa ekhatsi kwetimali.
6.5.4. Umhlangano Wetebucwepheshe Wesi-3 weLicembu Lekusebenta Lekuniketa Bomake Emandla (i-EWWG) le-G20 kusukela mhla ti-2– 4 Kholwane 2025, bewugcile ekuchubekiseleni embili inkhulumomphendvulwano yemhlaba wonkhe nekubambisana mayelana nekulingana ngekwebulili kanye nekunika bomake emandla ngekugcila ngalokukhetsekile ekuboneni, ekunciphiseni kanye nekwabiwa kabusha umsebenti wekunakekela longaholelwa .
6.5.5. Umhlangano weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Letemfundvo wesi-3 lowabanjelwa kusukela mhla ti-2 kuya kumhla ti-3 Kholwane 2025, bewugcile (i) esidzingweni lesiphutfumako sekuphakela bothishela labanele kute kucinisekiswe imfundvo lesezingeni leliphakeme lefaka konkhe futsi lelinganako kanye nekukhutsata ematfuba ekufundza emphilo yonkhe kubo bonkhe bantfu. Lomhlangano uphindze futsi wacocisana ngeluhlaka lweSimemetelo seTindvuna Tetemfundvo te-G20.
6.5.6. Umhlangano we-5 weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Letemphilo kusukela mhla ti-8 kuya kumhla ti-9 Kholwane 2025 lobewugcile ekuciniseni kuphepha kwemphilo yemhlaba wonkhe etindzaweni letifana nekulungela nekuphendvula kulolubhubhane, kanye nesidzingo sekukhokhelwa kwemphilo lokusimeme kanye nekufinyelela ngekulingana kutebucwepheshe lobusha njengemijovo yekugomela i-TB.
6.5.7. Umhlangano weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Lekunciphisa Bungoti Betinhlekelele Wesi-3 kusukela mhla ti-9 kuya kumhla ti-10 Kholwane 2025 lobewugcile ekubhekaneni netinsayeya leticindzetelako eKuphatfweni Kwebungoti Betinhlekelele kanye nekwabelana ngelwati, emasu, kanye netindlela letinhle kakhulu tekunciphisa bungoti betinhlekelele.
6.5.8. Umhlangano we-4 weLicembu Lekusebenta Lesikhashana 1: Kukhula Kwemnotfo Lofaka Konkhe, Kukhicita Timboni, Kucashwa kanye Nekunciphisa Kungalingani lowabanjelwa mhla ti-9 namhla ti-10 Kholwane 2025 – bewugcile emaswini ekukhutsata kukhula kwemnotfo lokufaka konkhe, kwenta timboni, kucashwa kanye nekunciphisa kungalingani.
6.5.9. Umhlangano wesibili weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Lekusimamisa Simo Selitulu Nemvelo kusukela mhla ti-14 – 18 Kholwane 2025 lobewugcile etindzabeni tetintfo letiphilako kanye nekulondvolotwa, kugucuka kwesimomvama selitulu, kwehliswa kwelizinga lemhlaba, somiso, kulawulwa kwemakhemikhali kanye nemfucuta, lizinga lemoya, kanye nelwandle kanye nelugu.
6.5.10. Umhlangano wes-4 weLicembu Lekusebenta Lesiphelane Lekutfutfukisa kusukela mhla tinge-21– 23 Kholwane 2025 lobewugcile ekubekeni timiso letisezingeni lelisetulu temphahla yemmango yemhlaba wonkhe kanye nekutjala imali, kutfola imali lenyenti yentfutfuko, kanye nekwakha tivikelo leticinile tekuphepha kwetenhlalo kuwo wonkhe umuntfu.
7. Luhlelo Lwekungenelela Lwemanti lwaseGiyani (Sigodzi saseMopani, eLimpopo)
7.1. Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nenchubekelembili yekucala kusebenta kweLuhlelo Lwekungenelela Lwenti lwaseGiyani.
7.2. Iphrojekthi Yetinsita Temanti yaseGiyani lefaka ekhatsi kwakhiwa kwemaphayiphi lamanyenti langemakhilomitha lange-325 lasuka kuma-WTW aseGiyani kufaka ekhatsi emadamu etinsita ekuphakela emadolobha lange-55 eGiyani kanye netincenye letisekelako. Inchubekelembili yalephrojekthi yonkhe njengamanje inge-90.23%. Kuhlolwa kwekucindzeteleka kanye nekucala kusebenta kwenta linengi le-90% lemisebenti lesele. Lephrojekthi kucatjangelwa kutsi itawuphela ngenyanga yeNyoni nga-2025.
7.3. IGiyani 55 Villages Reticulation Phase 1 lefaka ekhatsi kuhlanganiswa kwemaphayiphi nekuchunywa kwemamitha emanti emakhaya emimangweni le-24 yalena lenge-55. Lephrojekthi inetindzawo letinge-23 kuletinge-24 letiphelile mayelana nekuhlanganiswa kwemaphayiphi emanti kanye nekuchunywa emakhaya. Lendzawo lesele yaseRisinga View itawucedvwa ekupheleni kwaKholwane 2025. Sigaba 2a lesifaka ekhatsi kuhlanganiswa kwemaphayiphi emanti nekufakwa kwemamitha emanti emkhaya emimangweni le-15, sitawucala kusebenta ngemnyaka wetimali wa-2025/26 kantsi Sigaba 2b (imimango le-16) sitawucala kusebenta emnyakeni longaphandle we-MTEF.
7.4. Kuphuculwa kwema-WTW aseGiyani kusuka ku-30Ml/d kuya ku-40Ml/d kanye nekutfutfukiswa kwemasimu lamanengi emitfombo kute kucinisekiswe kwetfulwa kwemanti lanele emimangweni lenge-55 yaseGiyani, kusesesigabeni sekuhlela kutsi kucale kusebenta ekoteni yesitsatfu yemnyaka wetimali wanyalo uma seyiphelile i-IRS. Siyetsemba kutsi loku kutawuba kungenelela kwekugcina kwelitiko eGiyani kwenta kancono kutfuwa kwemanti emimangweni le-55 kanye nasedolobhakati.
7.5. Lenchubekelembili ilandzela kungenelela lokubalulekile kwaphambilini lokufaka ekhatsi:
7.5.1. Liphayiphi Lemanti Lamanyenti laseNandoni-Nsami – liphayiphi lemanti langakahlutwa lelingemakhilomitha lange-40.5 lelisuka eDamini laseNandoni eVhembe, lelikhiphela emseleni eXikukwani bese ekugcineni lidvonsela libe lidamu lekulinganisa eGiyani WTWs, lelacala kusebenta mhla ti-5 Ingongoni 2023 kanye naseGiyani. Ema WTW lane-avareji ye-15Ml/d semanti langakahlutwa. Lokubukene nalendlela kuneliphayiphi lemanti lahlutiwe lelinge-58 leliphelela eKwaMsani (eMalamulele Lenkhulu) ngaphasi kwaMasipala Wendzawo waseCollins Chabane, nalo lelacedvwa ngeNgongoni 2023.
7.5.2. Kulungiswa kwema-WTW aseGiyani kute kubuyiselwe emandla ayo ekucala ekukhicita ku-30Ml/d labewela ku-13-17Ml/d, kwaphotfulwa ngeNhlaba 2024.
7.6. Lamaphrojekthi laphotfuliwe abite imali lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-R6, lesekelwe ngetimali Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle (i-DWS).
8. Kusebentisana kweNingizimu Afrikha neNigeria mayelana nemkhakha we-oyili negesi
8.1. Ikhabhinethi yatiswa ngemiphumela yeluhambo lwemusebenta welwatitsite eNigeria lolwentiwe yiNdvuna Gwede Mantashe kucocisana ngekubambisana emikhakheni yetimayini, oyili kanye negesi njengencenye yeKhomishini Yavelonkhe Lembili Ye-SA-Nigeria (i-BNC).
8.2. INigeria ifuna kutfutfukisa umkhakha wayo wetimbiwa ngekuhlola nekukhicita imitfombolusito leminyenti yetimbiwa kanye nekusebentisa lwati lolukhulu lweNingizimu Afrikha emkhakheni wetimbiwa.
8.3. INingizimu Afrikha inenshisekelo yekutfola kwabiwa kwe-oyili kanye nekuniketwa kwegesi yaphethroliyamu lengemanti (i-LPG) lebuya eNigeria futsi iphindze futsi ifundze esipiliyonini lesikhulu saseNigeria ekuhloleni nasekukhiciteni i-oyili negesi.
8.4. Ikhabhinethi yatiswa ngekutibophelela kweNigeria ekucedzeni, ekupheleni kweNgci 2025, imibandzela yekutsengisa yekwabiwa kwawoyela lohlohliwe eNingizimu Afrikha letawenta kutsi kube nekufinyelela ngalokucondzile kwetindzawo tekucolela letiphetfwe nguhulumende netabantfu baseNingizimu Afrikha.
9. Kuchubela embili kucala kusebenta kwetingucuko emkhakheni wekutfutsa timphahla kanye nekutihambisa
9.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kwenchubo yekukhetsa Ibhodi Yekulawula lenhloso yayo kuniketa kwengamela Umlawuli Wetemnotfo Wetekutfutsa (i-TER) etindzabeni tayo telisu kute kucinisekiswe kuphatfwa kahle kanye nekwengamela tetimali. Ibhodi ye-TER itawucinisekisa kuhambisana kwetimiso tekulawula temnotfo kuto tonkhe tindlela tekutfutsa letifaka ekhatsi ematubuko, sitimela, imigwaco kanye netindiza. LeBhodi itawulwela kwenta kutsi kube nemtsetfo lofanele ekugcugcuteleni intsengo lefanele ngenhloso lebalulekile yekuvikela basebentisi kanye nekukhutsata kuncintisana. Lokukhetfwa kutawucinisekisa kutsi umsebenti wemtsetfo wentiwa emazingeni laphakeme ekutiphatsa kanye nekwetfulwa kwetinsita
9.2. Kukhetfwa kwebhodi kuyintfo lebalulekile ekusungulweni nasekusebentiseni i-TER njengalenye yetintfo letibalulekile tahulumende tekusekela i-ajenda yetingucuko, letawenta kutsi “kube kancono kuchuba ibhizinisi kube lula ngekuhlanganisa nekutsi kwentiwe kahle tinchubo tekulawula, kwenta imvume letentekelako kanye naletinye ticelo, kunciphisa tindleko tekulandzela umtsetfo”, futsi kutawusita kuheha lutjalomali loludzingekako ikakhulukati emkhakheni wetekutfutsa.
9.3. I-TER itawucinisekisa kutsi imitsetfo yemdlalo ilungile emkhatsini wahulumende kanye netinhlangano letitimele. Itawulwela kutsi kube nemanani lafanele kute kusite kuvikela kwenyuka kwemali yekugibela kutekutfutsa ngendlela lengakafaneli kucinisekisa kutsi bagibeli batfola linani lemali. Loku kutawesekela bantfu labaphuyile kanye netisebenti, linyenti labo leyeme etitfutsini temmango. Loku kutawufaka sandla ekunciphiseni kwabo imali labayisebentisako ekutfutseni njalo ngenyanga, loko kutawugucuka kube yimali lengenako lelahlwako kanye nekukhonakala.
9.4. Ibhodi ye-TER kutawudzingeka kutsi icinisekise kutsi labasebenta ngebantfu besitsatfu labatawumukelwa kunethiwekhi yavelonkhe yesitimela lephethwe nguMphatsi wesakhiwonchanti se-Transnet baphatfwa kahle, futsi bakhutsate bunikati besitoko lesihambako lokutawucinisekisa intsengo lecagelako yekuphatsa tintfo futsi kuhumushe ngekutjala imali sikhatsi lesidze kanye nekwetsemba kwebatjalimali. Loku kutawusita etinhlosweni temasu taHulumende tekutfutfukisa umnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti ngemisebenti leminyenti leyakhiwe eMkhakheni wetekutfutsa.
9.5. Kusuka emgwacweni wetitfwalo kuya esitimeleni kutawufezwa lapho khona tinkampani titawuntjntja timphahla letinyenti letifana nemalahle, emakhonteyina tiye esitimeleni ngako-ke kunciphise imitselela yemvelo, kulondvolotwa kwemigwaco yetfu, kwehlisa siminyaminya emigwacweni kanye nekunciphisa tingoti emigwacweni. LeBhodi itawucinisekisa kutsi ibhalansisa indlela yayo yekulawula kuto tonkhe tindlela ekwenteni imisebenti yayo yekwetsembeka.
C. Tincumo TeKhabhinethi
1. Kungena esivumelwaneni sekusungulwa kwe-Afreximbank
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrikha ingene esivumelwaneni sekusungulwa kwe-Afreximbank kute itfole bulunga lobuphelele, ivule luhlu loluphelele lwetintfo tekusebenta tekuhwebelana nekutjala timali te-Afreximbank, tikhungo tetimali, kanye neminikelo yekubambisana ngekwemasu ekusekeleni tintfo letibalulekile tekutfutfukisa tavelonkhe netelivekati.
1.2. INingizimu Afrikha, ngeNhlangano Yemshwalensi Wetikweleti Tekutfumela Emave Angaphandle (i-ECIC) itawugucukela ekubeni nemashezi esigabeni A, lokutawunika lelive indzima lenemandla ekubuseni kwe-Afreximbank, lokufaka ekhatsi umtselela ekucondziseni kwemasu ayo, sakhiwo kanye nekubekwa kwebaholi.
1.3. Ngekwemukela sivumelwano sekusungulwa kanye nekuba lilunga lelitimele, hulumende waseNingizimu Afrikha uvula likhono le-Afreximbank lekujulisa lusito lwayo lwetimali lwekutfumela ngaphandle kanye nekutjala imali ngekuniketa imali, imikhicito kanye netinsita etinkampanini taseNingizimu Afrikha, emabhange etekutsengiselana, kanye nemabhange aseNingizimu Afrikha lasekela umbuso futsi ngaleyo ndlela-ke kubuyiselwa timboni emnotfweni waseNingizimu Afrikha.
1.4. Ngekwemukela sivumelwano sekusungulwa kanye nekuba lilunga lelitimele, hulumende waseNingizimu Afrikha uvula likhono le-Afreximbank lekujulisa lusito lwayo lwetimali lwekutfumela ngaphandle kanye nekutjala imali ngekuniketa imali, imikhicito kanye netinsita etinkampanini taseNingizimu Afrikha, emabhange etekutsengiselana, kanye nemabhange aseNingizimu Afrikha lasekela umbuso kanye ne-owne kubuyiselwa kwetimboni emnotfweni waseNingizimu Afrikha.
2. Inchubo yesabelomali sanga-2026 (imitsetfomgomo, tinkhombandlela kanye nekhalenda)
2.1. Ikhabhinethi icubungule siphakamiso mayelana netingucuko tesabelomali lesihlose kwakha luhlelo lwesabelomali lolusekela imigomo yentfutfuko yaseNingizimu Afrikha ngesikhatsi kugcinwa kusimama kwetimali kwesikhatsi lesidze futsi yavuma Imigomo Yesabelomali sanga-2024 – 2029, Tinkhombandlela te-MTEF tanga-2026 kanye neNchubo yeSabelomali sanga-2026.
2.2. Imitsetfomgomo yeSabelomali sanga-2024 – 2029
2.2.1. Hulumende kumele abeke inchubo lecinile nalefaka konkhe kute kuzuzwe sivumelwane sekucala mayelana nesethi lenemikhawulo yemasubuciko labekwe embili kutsi kucalwe ngawo esabelomali:
a. luhlakamsebenti lwetimali tahulumende
b. umtselo
c. kuniketa sikweleti
d. lutjalomali lolubalulekile lwesakhiwonchanti
e. tintfo letibalulekile lekufanele kusetjentiswe imali kuto kucala kanye netindzawo tekunciphisa kusebentisa imali, kanye
f. netinyatselo tekukhulisa umnotfo.
2.2.2. Tincumo tesabelomali letisuselwe ebufakazini, letigcile emiphumeleni naletisekelwe yidatha:
(a) Inchubo yinye, lehlanganisiwe, lesebaleni futsi lephelele yesabelomali lefaka ekhatsi Litiko Lemali Lengenako kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.
(b) Kusekela sigaba se-214 seMtsetfosisekelo lapho khona inchubo yesabelomali kufanele icabangele ngalokugcwele emagunya kanye nemandla etimali ato tonkhe tinhlaka tahulumende.
2.2.3. Kuhlela lokuhlanganisiwe, kubeka tintfo letibalulekile embili kanye nekubeka sabelomali lokufaka ekhatsi kuhambisana netingcoco temholo wetisebenti tahulumende nenchubo yesabelomali.
2.2.4. Tincumo tesabelomali kumele tibuke phambili futsi tivumelane nethemui lesemkhatsini,, ngaleyo ndlela-ke i-MTEF kumele kutsi ibe lithulusi leliyinhloko lekuhambisana netintfo letibalulekile tenchubomgomo nelisubuciko letetimali tahulumende.
2.2.5. Inchubo yesabelomali kumele ihleleke, incunyelwe sikhatsi futsi isekelwe emitsetfweni nekutsi- ngaleyo ndlela-ke, Ikhalenda Yesabelomali ibeka tikhatsi letimisiwe kuso sonkhe sigaba senchubo, kusukela ekubekeni tintfo letibalulekile kuya ekuvunyweni ngumtsetfo.
2.2.6. Tincumo tesabeomali kumele tilandzelane futsi tihlonishwe njengencenye yekugcina kusebenta kahle kwenchubo yesabelomali.
2.2.7. Tinhlaka tekutsatsa tincumo tesabelomali kufanele tisebente kahle, tihlanganyele futsi tifike ngesikhatsi.
2.2.8. Inchubo yesabelomali kufanele igcugcutele kusebenta kahle kanye nekwaba kusetjentiswa kwemali yahulumende.
2.2.9. Inchubo yesabelomali kumele isekele kwenta tincumo letisakateke kanye nekutiphendvulela.
2.3 Letinkhombandlela te-MTEF ticinisekisa kutinikela kwahulumende enchubeni yesabelomali lenemtsetfo, lesebaleni nalehambisana nemasu lesekela tinjongo tetimali tesikhatsi lesidze taseNingizimu Afrikha kanye netintfo letibalulekile tekutfutfukisa sive.
3. Luhlaka lwesibili lwaseNingizimu Afrikha Lweligalelo Lelincunywe Velonkhe (i-NDC) ekuphendvuleni kwemhlaba wonkhe ekugucukeni kwesimomvama selitulu njengobe kudzingwa Sivumelwane saseParis
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLigalelo Lelincunywe nguVelonkhe (i-NDC) kute kucociswane ngalo.
3.2. I-NDC yesibili iphakamisa lizinga lekukhishwa kweMagesi Labamba Kushisa Emkhatsini (i-GHG) (Umoya Longanukubeti Imvelo) lecondziswe ku-320 – 380 mt CO2 eq nga-2035.
3.3. I-NDC yesibili iphakamisa lizinga lekukhishwa kweMagesi Labamba Kushisa Emkhatsini (i-GHG) lecondziswe ku-320 – 380 mt CO2 eq nga-2035. I-NDC itawutfolakala naku-https://www.dffe.gov.za
3.4. Hulumende wenta luhlatiyo lwebucwepheshe lwetindlela tekukhishwa kwe-GHG letingaba khona kulelive kwate kwaba nga-2035, kanye nekuhlatiya tibopho temtsetfo taseNingizimu Afrikha ngaphasi kweSivumelwano saseParis kanye nencwadzi yemtsetfo, emandla lavuselelwako lahleliwe alelive nga-2035, Lisubuciko Lavelonkhe Lekusebentisa Emandla Ngelikhono Nelisu Lelihlanganisiwe Lemtfombolusito.
4. Umbiko Mayelana Nemhlangano Wetindvuna – Emadayimane Emvelo: Tinsayeya Nematfuba (mhla tinge-30 Kholwane 2025)
4.1. Imboni yemadayimane yaseNingizimu Afrikha ingumdlali lomkhulu ngaphakatsi kwemboni yemhlaba wonkhe yemadayimane nebucwebe, futsi ifaka ligalelo lelikhulu emnotfweni wavelonkhe. Nanobe kunjalo, imboni yemadayimane yemhlaba wonkhe iyachubeka nekuhlangabetana netinsayeya letimbi kakhulu ngenca yetintfo temnotfo lomkhulu futsi ngenca yaloko, Ikhabhinethi inikete Litiko Letemitfombolusito Yetimbiwa Nephethroliyamu imvume yekuhlanganyela etivumelwaneni temave emhlaba letente bohulumende labakhicita emadayimane kutsi babe sesimeni lesincono sekugcugcutela nekutsengisa emadayimane emvelo emhlabeni wonkhe. Kute kutsi loku kufezeke, Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi imboni yemadayimane icelwe kutsi inikele nga-1% wemali yayo lengenako ngemnyaka lekhicitwa ngekutsengiswa kwemadayimane langakacoceki, kute kwesekelwe kutsengisa emadayimane mbamba/ekucala aseNingizimu Afrikha kute kutsi umnotfo ukhule futsi kwakhiwe imisebenti.
5. Kususwa kweKuchitfwa kweMtsetfosivivinyo we-SAA SOC Limited eluhlelweni lwekushaya umtsetfo lwePhalamende
5.1. Ikhabhinethi isivumile sicelo sekubekwa etafuleni kutsi kuhociswe Umtsetfosivivinyo we-Soc Limited weTetindiza taseNingizimu Afrikha (i-SAA) eluhlelweni lwekushaya umtsetfo lwePhalamende.
5.2. Sivumelwane Sekutsengisa Nekutsenga kanye nekucitfwa kweMtsetfo we-SAA 5 wanga-2007, bekusimo sekucala lebesidzingeka kutsi Litiko Lemabhizinisi Ahulumende langaphambilini lisigcwalise kute kutsi kuhlangabetwane nalokutsenga. LoMtsetfosivivinyo wetfulwa ePhalamende mhla tinge-25 Bhimbidvwane 2024; nanoma kunjalo, mhla ti-14 Indlovana 2024, kwamenyetelwa kucedvwa kwalokutsengiselana ngemuva kwekubhidlika kwetingcoco emkhatsini walamacembu. Ngenca yaloko, kucedvwa kwalesivumelwano kwenta kutsi yonkhe imibandzela lesele emkhatsini walokunye, kucitfwa kweMtsetfo we-SAA 5 wanga-2007 ungasebenti, kungako-ke kwaba nesicelo sekuhociswa kwaloMtsetfosivivinyo eluhlelweni lwekushaya umtsetfo lwePhalamende.
D. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetinsita Temanti
1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetinsita Temanti ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisa kulawulwa nekulawulwa kwetinsita temanti kanjalo nekwenta kancono kulandzelwa kweMtsetfo Wetinsita Temanti, 1997 (Umtsetfo 108 wanga-1997).
1.2. Letichibelo teMtsetfo Wetinsita Temanti tetfula tingucuko tekubukana nekungahlukaniswa kwemisebenti yeTiphatsimandla Tetinsita Temanti (i-WSA) kanye neBatfulitinsita Temanti (i-WSP) ngabomasipala, ngekuniketa kucace lokukhulu mayelana nemisebenti yaloyo naloyo, kulungisa kusebenta kabi kwema-WSP ngekwetfula sidzingo semtsetfo sekutsi i-WSA ingakhomba kuphela kudzinga lizinga lelincane lekukhona lokukhishwa Litiko Lemanti Nekuhlanteka.
1.3. Letichibelo titawuphindze futsi tilungise butsakatsaka lobukhonjiwe kulomkhakha, lokufaka ekhatsi kwetfulwa kwemacala ekungalandzeli umtsetfo, imigomo kanye nemazinga ekungenelela kanye nemazinga lamancane ekusebenta kwebatfulitinsia temanti, lokufanele kutsi kuphocelelwe tiphatsimandla tetinsita temanti.
2. Umtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wekuchibela Temanti
2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wavelonkhe Wekuchibela Temanti ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wavelonkhe Wetemanti, 1998 (Umtsetfo we-36 wanga-1998). Letichibelo titawenta kancono imitsetfosimiso futsi titawucinisekisa kutsi imitfombolusito yemanti yalelive ilawulwa kahle, ivikelwe futsi yongeke. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wente tiphakamiso tekucedza kungalingani kwesikhatsi lesengcile lokuphatselene nekwabiwa kwemanti futsi uphindze futsi unikete emandla Sigaba se-27 seMtsetfosisekelo weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrikha wanga-1996, ngekwenta tinhlelo tekwenta kancono kuvikelwa kwemitfombolusito yemanti kulelive.
3. Luhlaka LweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tebantfwana
3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Webantfwana kute sive siphawule ngalo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuvuselela nekucinisa Umtsetfo Wetebantfwana lokhona, 2005 (Umtsetfo we-38 wanga-2005), ugcile etindzaweni letinyenti letibalulekile letifana nebutsakatsaka kanye nekunganeli eluhlelweni lwekunakekela nekuvikela bantfwana kulo lonkhe luhlu lwetinsita letisukela ekuvikeleni, ngemuva kwekungenelela kabusha kwebantfwana, kungenelela kabusha kwebantfwana, ngemuva kwekungenelela. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi ufune kucinisa tindlela tekuchubeka nekuvikela bantfwana ebudloveni, ekuphatfweni kabi, ekuhlukunyetweni, ekunganaki kanye nasekuchashatweni.
E. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1. Dkt. Cynthia Ntombifuthi Khumalo njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko.
2. Dkt. Sipho Ngomane njengeLisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): Kuphatsa Tinhlangano eLitiko Letekuvakasha.
3. Mk. Yanga Ntombizodidi Tantsi njenge-DDG: Tinhlangano Tekubambisana Letihlangene Nekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane eLitiko Lekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane.
4. Mnu. Vuyisa Africa Dayile njenge-DDG: Inchubomgomo Yemkhakha Nelucwaningo eTikweni Lekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane.
5. Dkt. Nonhlanhla Ignatia Ndlovu njenge-DDG: Sifo se-HIV/AIDS, i-TB kanye ne-MCWH eTkweni Letemphilo.
6. Kukhetfwa kwebaphatsi bahulumende eBhodini Lesikhwama Setekwakha saseTirisano
a. Solw. Wellington Didibhuku Thwala;
b. Mk. Allyson Lawless;
c. Dkt. Msizi Reginald Myeza; kanye
d. naMk Zukiswa Kimani.
7. Kubekwa kwemalunga eBhodini yeNhlangano Yetimali Tetindlu Tavelonkhe.
(a) Mnu. Khalid Desmond Golding (Sihlalo);
(b) Mk. Balungile Siphumelele Dlungwane;
(c) Mnu. Thulani Siyabonga Mabaso;
(d) Mk. Jacqueline Ramatsimele Maisela;
(e) Mk. Ayesha Seedat;
(f) Mk. Alison Hickey -Tshangana;
(g) Mk. Nomzamo Babhekile Hlengiwe Khumalo;
(h) Adv. Mthokozisi Daluxolo Xulu;
(i) Mk. Tshepiso Florah Kobile;
(j) Mnu. Velile Cecil Dube;
(k) Mk. Noluthando Khulukazi Mashologu; kanye
(l) neMnu. Satish Roopa.
8. Kugcwaliswa kwetikhala temisebenti eBhodini Yemisebenti Yekuvikela Tikimu Temmango
(a) Mk. Busisiwe Nwabisa Nzo (Sihlalo);
(b) Mk. Sarah Madinoge Letsie;
(c) Mk. Moganambal Karen Muthen; kanye
(d) naMnu. Mduduzi Orville Sikhumbuzo Zungu.
9. Kugcwaliswa kwetikhala temisebenti eBhodini Leligunya Lekulawula Basebenti Bemphahla
(a) Mk. Mmanare Evylyn Mamabolo;
(b) Mk. Merriam Mapule G. Mashiteng;
(c) Mnu. Leshabe Samuel Rampedi; kanye
(d) naMnu. Thomas Khorommbi Sigidi.
10. Kugcwaliswa kwesikhala eBhodini ye-Ejensi Yekutfutfukisa Tindlu
(a) Mnu. Malesela Phineas Sebatjana.
11. Kukhetfwa kwemalunga eBhodi Yetindiza YaseNingizimu Afrikha (i-SAA)
(a) Mk. Sedzani Faith Mudau (Sihlalo);
(b) Mk. Fathima Gany (Sekelasihlalo);
(c) Mnu. Theunis Potgieter;
(d) Mnu. Mongezi India;
(e) Mnu. Dennis Thokozani Dlomo;
(f) Mk. Pamela Bulelwa Yako;
(g) Mk. Bongiwe Pityi;
(h) Dkt. Salome Chiloane-Nwabueze;
(i) Dkt Prittish Dala;
(j) Mnu. Lisa Mangcu;
(k) Mk. Bongiwe Mbovu;
(l) Mk. Siphumelele Dlungwane;
(m) Adv. Johannes Collen Weapond; kanye
(n) naSolw. John Lamola (i-CEO)
(o) Mk. Lindsay Olitzky (i-CFO)
12. Kukhetfwa kweBacondzisi Labangasibo Sigungu Lesiphetse eBhodini Yekulawula Umnotfo Wetekutfutsa (i-TER) (Kukhetfwa kweBhodi ye-TER kuyincenye yekuniketa emandla kucala kusebenta kwetingucuko emkhakheni wekutfutsa kanye nekuhambisa tintfo).
(a) Mk. Ethel Teljeure (Sihlalo);
(b) Mk. Balebebetje Zondi;
(c) Mk. Fathima Bibi Sheik;
(d) Mnu. Lucky Thekisho;
(e) Mnu. Vincent Blennies; kanye
(f) neMnu. Ravindra Nair.
13. Bacondzisi labangesibo labaphetse eBhodini lesikhashana leSikhwama Setingoti Temgwaco
(a) Mnu. Kenneth Brown (Sihlalo)
(b) Mk. Nonhlanhla Mabusela-Aikhuere (Sekelasihlalo).
(c) Mk. Ntswaki Kutumela;
(d) Mk. Innocentia Mmule Pule;
(e) Mnu. Richard Dyantyi;
(f) Mnu. Mpontshane Afred Mkhipheni;
(g) Mnu. Neeshan Balton;
(h) Mk. Alfredina (Ntina) Themba
F. Imikhosi Letako
1. Lilanga Labomake
1.1 Mengameli Ramaphosa utawuhola lelive ngekugubha Lilanga Lavelonkhe Labomake langa-2025 mhla ti-9 Ingci 2025 eNkhundleni Yemidlalo yaseNkowankowa, eTzaneen eLimpopo. Umkhosi wekugubha walomnyaka wenteka ngaphasi kwengcikitsi lephelele letsi: “Kwakha Umnotfo Locinile Wawonkhewonkhe”, lokuhambisana neBungameli baseNingizimu Afrikha be-G20 kanye nekutinikela kwayo etimisweni teKubumbana, Kulingana kanye neKusimama.
1.2 Luhlelo lwalomnyaka lugcizelela kutfutfukisa kuhlanganyela kwabomake ebuholini nasemphilweni yetetemnotfo, kukhutsata kufaka ekhatsi kutetimali kanye nekubukana nebudlova lobusekelwe ebulilini kanye nekubulawa kwebantfu besifazane njengesivimbelo lesibalulekile ekunikeni bomake emandla.
1.3 Inyanga Yabomake akusiyo-nje kuphela umkhosi wekuhlonipha kucinisela kanye neligalelo labomake kuko konkhe kwehlukahlukana kwabo, kepha kubita kutsi kutsatfwe sinyatselo sekucinisekisa kutsi bomake bafakwa ngalokugcwele futsi ngekulingana ekwakheni likusasa laseNingizimu Afrikha.
2. Imbizo yekucaphelisa nge-JCPS GBVF nekwenta kutsi kuvikeleka kusebente
2.1 Licembu Letebulungiswa, Kuvikela Bugebengu Nekuphepha (i-JCPS) litawubamba imbizo yekucwayisa ngeBudlova Lobumiselwe Ebulilini Nekubulawa Kwebantfu Besifazane kanye nekusebenta kwekuvikela mhla tinge-8 Ingci eGa- Kgapane, eLimpopo.
2.2 Lokucala kusebenta kutawuhlanganisa ndzawonye ematiko ahulumende, baholi besintfu bemmango kanye nemmango wasendzaweni kute kucwayiswe futsi kuciniswe kuphendvula lokucondziswa ngummango kulolubhubhane lwe-GBVF.
3 Ingcungcutsela Yekutjala Imali Yase-Afrikha
3.1 Ikhabhinethi inikete imvume yekutsi iNingizimu Afrikha ingenise Ingcungcutsela YeLuhlangotsi Lwekutjala Imali Emantini Yebunye Be-Afrikha eKapa kusukela mhla ti-13 – mhla ti-15 Ingci 2025. Lomhlangano utawuhlanganisa ndzawonye Tinhloko Tembuso naHulumende, Tindvuna Temanti tase-Afrikha, emave langemalunga e-G20, batjalimali, umkhakha lotimele, benti benchubomgomo, tifundziswa, tinhlangano temave emhlaba kanye nemikhakha lehlobene nayo kute bashintjane ngemibono mayelana netinsayeya tekuniketwa kwemanti, kusekela ngetimali sakhiwonchanti semanti kanye nekutjala imali emantini.
3.2 Lengcungcutsela ihambisana nemgomo we-G20 wekwandzisa lizinga kanye nelinani lekugeleta kwetimali tesimomvama selitulu emaveni lasafufusa ngekutsi kuhlanganiswe lutjalomali lwekuphepha kwemanti kanye nekucinisela, kanye nekuhlanteka lokusimeme. Lomunye wemiphumela yalomhlangano kutawuba kukhomba tento tekuphatsa, tetimali, idatha kanye nemandla emkhakheni wemanti, ikakhulukati kuhlanganisa lutjalomali lwekuvala igebe lekukhokhelwa lelikhonjwe ngeLuhlelo Lwekutjala Imali Emantini Lwase-Afrikha, loluphindze futsi lwatiwe ngekutsi “Umkhankhaso Wekucabanga Ngesikhala, Tjala Imali Emantini”. Ngetulu kwaloko, lomhlangano utawukhombisa emaphrojekthi lasendleleni lalungele batjalimali kulabo labangaba batjalimali.
4. Kwetfulwa kwesikhungomkhicito seMisebenti Yekuhlanta Emanti saseZuikerbosch saseRand
4.1. Mengameli Cyril Ramaphosa utawetfula sikhungo seMisebenti Yekuhlanta Emantitjalo saseZuikerbosch saseRand ngaseVereeniging mhla ti-8 Ingci 2025. Sikhungo lesikhulu kakhulu sekuhlanta emanti e-Afrikha futsi sihlose kwandzisa emandla ekuniketa emanti amanje eRand Water kanye nekufaka sandla ekuphepheni kwemanti eGauteng.
5. Imilayeto
5.1. Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi yendlulisele emavi ayo endvudvuto kubangani nemndeni:
- KuHulumende waseNigeria nebantfu bakhe ngemuva kwekushona kwaMengameli wangaphambilini walelive, Muhammadu Buhari. Buholi baMengameli Buhari busondzete tive tetfu letimbili ndzawonye futsi bufaka sandla ekukhuleni nasekutfutfukeni kwe-Afrikha ngekuhlanganyela.
- KuMk. Tracy Brown, umshushisi wenkantolo yesifundza, lonamatsiselwe eNkantolo yaMantji yaseNew Brighton eGqeberha lobulewe ngesihluku embikwendlu yakhe. Kubulawa kwakhe kuhlaselwa kwembuso wemtsetfo kanye nemitamo yetfu lengakhatsali yekutsi tigebengu tilandzise.
- Wentsatseli ledvumile kanye neMhleli Lomkhulu weliphephandzaba iSowetan, Pearl Sebolao umsebenti wakhe webuntsatheli lotsatsa iminyaka lengetulu kwemashumi lamabili.
- Wemlingisi longumnkantjubovu lophindze futsi abe ngusomahlaya, Meme Ditshego, umsebenti wakhe lodvumile bewufaka ekhatsi mabonakudze, imidlalo yetiyetha kanye nemafilimu.
- Wasomabhizinisi lodvumile, umklami kanye nemsunguli welebuli yemfashini ye-Sun Goddess lenemiklomelo leminyenti Vanya Mangaliso lowenta timphahla tendzabuko taseNingizimu Afrikha tibe tesimanjemanje
- WaHulumende waseGhana, ngenca yekuphahlateka kwendiza leneluphiko emhlane lebeyitfwele tikhulu tahulumende letinengi
1. Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:
- Lijaji Lelengamele (Lijajimengameli) Dunstan Mlambo lokhetsiwe kutsi abe Lisekelajaji Lelikhulu LaseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrikha. Justice Mlambo phambilini bekasebenta njengeMengameli weLuphiko Lwenkantolo Lephakeme yaseGauteng futsi ukhombise kutiikela lokunemandla ekutimeleni kwetebulungiswa, kufinyelela ebulungisweni, kanye nekugucula luhlelo lwetemtsetfo.
- Dokotela Mafu Rakometsi, Sikhulu Lesiphetse seMkhandlu Umalusi ngekubekwa kwakhe njengaMengameli weNhlangano Yemhlaba Yekuhlola Imfundvo
- Licembu laseNingizimu Afrikha ngekudlala lokumangalisako eMidlalweni YeNyuvesi Yemhlaba ye-FISU yanga-2025, eJalimane. Licembu lase-SA liphetse leMidlalo ngetindondo leti-19, letifaka ekhatsi leti-6 teLigolide, leti-5 teSiliva kanye naleti-8 teLitfusi:
a. Bayanda Walaza utfole igolide emncintiswaneni wemamitha la-100 nalange-200m.
b. Licembu lemadvodza laseNingizimu Afrikha lerileyi ye-4x100m (Bayanda Walaza, Retshidisiswe Mlenga, Kyle Zinn, Mthi Mthimkulu) liwine isiliva.
c. Lythe Pillay utfole igolide ku-400m yemadvodza
d. Aiden Smith wawina igolide ku-short put yemadvodza, ngekutsi andlule libala ngemtamo wakhe wesitfupha newekugcina.
e. Pieter Coetze utfole tindondo tegolide letimbili emncintiswaneni wemadvodza we-50m kanye nekubhukusha ushaye lidamu sinyova (i-backstroke) kwe-100m. Waphindze futsi wawina tindondo teligolide naletimbili tesiliva eMidlalweni Yemhlaba Yekudlala Emantini eSingapore.
- Licembu laseNingizimu Afrikha ngekusebenta kwalo lokuhle kakhulu eMidlalweni ye-Afrikha ye-U18 ne-U20 yanga-2025 yeMidlalo Yemidlalo, lebeyibanjelwe e-Abeokuta, eNigeria. Licembu le-SA liwine tindondo teligolide, tesiliva kanye netelitfusi kuyo yonkhe imikhakha leyehlukahlukene.
- Zakithi Nene ngekuwina litfusi ku-400m ku-London Diamond League.
- Retshidisitswe Mlenga ngekufeza lizinga leMncintiswano Wemhlaba we-100m e-Austria.
- Licembu laseNingizimu Afrikha le-U20 (i-Junior Springboks) ngekuncoba Umncintiswano Wemhlaba Welibhola Lembhoco Wema-20, eRovigo, e-Italy.
- Aldrich Potgieter ngekutfola sicoco sakhe sekucala se-PGA Tour aneminyaka lengemashumi lamabili kuphela budzala, ngekuncoba iRocket Classic yanga-2025 eKlabhini Yegalufu yaseDetroit eMelika.
- Emachawe Ekhilikithi AseNingizimu Afrikha ngekuncoba emdlalweni wekugcina weMncintiswano Wemhlaba Wemachawe Aboshampeni eBirmingham, eNgilandi.
- Sikolwa saseRedhill ngekwenta umlandvo ngekuba sikolo sekucala saseNingizimu Afrikha sekuwina Indzebe Yemhlaba Yebhola Lenethi Yetikolwa Letingu-17.
- I-SABC News Service ngekugubha iminyaka lenge-75 yekusebentela sive.
- INingizimu Afrikha ngekucinisekiswa njengendzawo lesemtsetfweni yeMncintiswano Wegalufu we-LIV wanga-2026, umcimbi lomkhulu wetemidlalo wemhlaba wonkhe lotawudlalwa eGauteng, eNingizimu Afrikha kwekucala ngca ngenyanga yeNkhwenkhweti 2026.
Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa – Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485