Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-29 Imphala 2025

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Temidlalo Nelubumbana Lwetenhlalo
1.1.    Licembu Lekhilikithi Labomake LeTicalaba (lema-Protea) lindlulele kuba esigabeni sekugcina seNdzebe Yemhlaba Yekhilikithi Yabomake ye-ICC
1.1.1.    Ikhabhinethi ihalalisele Licembu Lavelonkhe Labomake Lekhilikithi laseNingizimu Afrika ngekusebenta kwalo lokuhle kakhulu nekucopha umlandvo ngekutsi lichubekele embili emdlalweni walo wekucala ngca esigabeni sekugcina weNdzebe Yemhlaba Yekhilikithi Yabomake ye-ICC yanga-2025. Kudlala kwabo bekujabulisa, futsi batibeke njengebacudzelani esiteji semhlaba wonkhe.
1.1.2.    Ikhabhinethi ibafisele lokuhle njengoba balungiselela umdlalo wamancamu yaphindze futsi yacela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele lelicembu letfu njengobe betama kucopha umlandvo ngekutsi batfole Indzebe Yemhlaba Yekhilikithi Yabomake ye-ICC yekucala ngca. Ikhabhinethi iyajabula kutsi umnyaka wa-2025 ube ngumnyaka lohamba embili emacenjini esive ekhilikithi aseNingizimu Afrika lapho khona licembu lesive lemadvodza liphumelele emdlalweni wekugcina we-ICC Test Championship kantsi licembu labomake lona selifinyelele esigabeni sekugcina semdlalo weNdzebe Yemhlaba ye-ODI.

2.    Temnotfo
2.1.    INingizimu Afrika seyiphumile eluhlwini lwekucashelwa kakhulu Licembu Lekusebenta Ngetimali (ku-FATF) mayelana nekusebentisa timali tayo kutebuphekulasikhuni nekuyishushumbisa
2.1.1.    Ikhabhinethi yemukele kususwa ngalokusemtsetfweni kweNingizimu Afrika eluhlwini lwekucashelwa kakhulu Licembu Lekusebenta Ngetimali (i-FATF) mayelana nekusebentisa timali tayo kutebuphekulasikhuni nekuyishushumbisa. Lesincumo silandzela kucedvwa ngemphumelelo kwato tonkhe tintfo tekutsatsa tinyatselo letinge-22 ngeNhlaba 2025 kanye nemphumela lomuhle lovela ekuhloleni kwe-FATF endzaweni ngaKholwane, lokucinisekise kutsi tingucuko taseNingizimu Afrika tekucinisa tinhlelo tayo tekulwa nekushushunjiswa kwemali kanye nekulwa nebuphekulasikhuni tisebenta kahle futsi tiyachubeka.
2.1.2.    Ikhabhinethi iwuncomile umsebenti lomuhle kakhulu nalochunyanisiwe welicembu lelihlangene neTemafa Avelonkhe, i-Ejensi Yetekuphepha Yembuso, Sikalo kanye neLitiko Letekuphenya Ngebugebengu Lobubekwa Embili, ngetinyatselo letibekiwe tekulwa nekushushisa buphekulasikhuni kanye nekusekela ngetimali buphekulasikhuni.
2.1.3.    Lelizinga lelibalulekile lekufakwa eluhlwini lolumphunga lucedza sikhatsi seminyaka lemibili sekugadza lokusezingeni leliphakeme kusukela lelive lafakwa eluhlwini lwekucashelwa kakhulu mayelana nekusebentisa timali tayo nekutihushumbisa nga-2023. Loku kukhombisa kutinikela kweNingizimu Afrika ekubuseni kwemtsetfo, kucinisa tikhungo letimcoka, kanye nekwenta kancono tinchubo tekuphocelela nekuphatsa.
2.1.4.    Lokususwa eluhlwini kulindzeleke kutsi kwente kancono kutetsemba kwemabhizinisi, kucinisa luhlelo lwetetimali, kunciphise tindleko tekuboleka, kufaka sandla ekutsembekeni kwemnotfo wetfu, kukhulise lutsandvo lwekutjala imali lenyenti kanye nekwakha imisebenti. Ngetulu kwaloko, lokususwa eluhlwini kutawunciphisa kuba lula kwekusetjentiswa kwetimali lokungekho emtsetfweni lokwewela iminyele futsi kucinise ludvumo lweNingizimu Afrika njengemdlalindzima lowetsembekile futsi lotfobela umtsetfo eluhlelweni lwetetimali lwemave emhlaba.

2.2.    Kwentiwa kancono kwekusebenta kahle kwemasango ekungena nekuphuma  ase-SA
2.2.1.    Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa ngekwemtsetfo kwemakhreyini lamasha lasuka eMikhumbini aye eLugwini eSikhumulweni Seticukatsi eThekwini Pier 2, lokwenta incenye yeLuhlelo Lwekuvusetela Imikhumbi Esikhumulweni Semikhumbi lwetigidzigidzi leti-R4.
2.2.2.    I-Transnet ilawula kuhanjiswa kwemphahla kulelive ngekusebentisa ematubuko ayo, titimelane kanye nemaphayiphi, lokubaluleke kakhulu ekukhuleni kwemnotfo. Indzima yayo ifaka ekhatsi kuhambisa timphahla letinengi kanye netimphahla letifakwe etikhonteini, kuniketa tinsita tekutfutsa letihlangene naletisebenta kahle kanye nekucinisekisa kutsi sakhiwonchanti sayo sisebenta ngelizinga lemhlaba. Ngekuniketa tinsita tekutfutsa timphahla letetsembekile naletisebenta kahle, iTransnet ihlose kukhutsata kucudzelana kweNingizimu Afrika, kunciphisa tindleko tekuchuba ibhizinisi kanye nekusekela kukhula kwemnotfo walelive.
2.2.3.    Emakhreyini lamasha atawufaka sandla ekwetsembekeni lokukhulu kwemjikeleto wekuphakela, kwenta kancono kusebenta kahle, kwenta kancono likhono lekuphatsa imitfwalo kanye nekuncintisana, kwehlisa tindleko tebatfumeli labatsengisako nalabangenisako kanye nekwandzisa kusebenta kahle kwekuhwebelana – ekugcineni kusekela kukhula kwemnotfo, kutfutfukiswa kwetimboni kanye nekwakha imisebenti. Ikhabhinethi iphindze futsi yacinisekisa kutinikela kwahulumende ekwenteni simo sesimanjemanje lesihambisa nesakhiwonchanti semasango ekungena nekuphuma eNingizimu Afrika kucinisekisa luhlelo lwekutfutsa titfwalo lolucinile futsi lolucudzelanako emhlabeni wonkhe.

3.    Intfutfuko yetenhlalakahle neyebantfu
3.1.    Luhlolo Lwesitifiketi Savelonkhe Lesiphakeme
3.1.1.    Ikhabhinethi iyakwemukela kucala kahle kweluhlolo lweSitifiketi Savelonkhe Lesiphakeme (i-NSC) lwanga-2025, lapho khona babhali labangetulu kwe-900 000 eveni lonkhe bayabhala. Tinhlelo letibekwe Litiko Letemfundvo Lesisekelo ticinisekisa kuphatfwa lokungukonakona nalokuphephile kwetihlolo.
3.1.2.    Ikhabhinethi icela batali nebalondvoloti kutsi bachubeke nekusekela bafundzi ngalesikhatsi ngekutsi bente simondzawo lesitintile, lesinekuthula kutsi bafundze futsi bagadze emazinga abo ekukhatsateka kute kube ngulapho kukhishwa khona imiphumela yekugcina ngaBhimbidvwane 2026. Labantfu labasha bamelele likusasa lesive setfu, futsi kufanele bati kutsi sihlala njalo sitigcabha ngabo.

3.2.    Kuchochotwa etikolweni
3.2.1.    Ikhabhinethi icaphele ngekukhatsateka, imibiko yakamuva lemayelana netehlakalo tekuchochotwa (tekuhlukunyetwa) letenteka etikolweni letehlukahlukene. Kuhlukunyetwa etikolweni kuyintfo lebucayi kakhulu; futsi kusibopho sawo wonkhe umuntfu kucinisekisa kutsi tikolwa tetfu tiphephile futsi titindzawo tekufundzela letemukelanako.
3.2.2.    Ikhabhinethi icela tonkhe tikolo kutsi titsatse tinsolo tekuchochotwa, tebudlova kanye nekugcagcalata njengaletibalulekile nekutsi futsi tiphenywe. Bafundzi bayakhutsatwa kutsi babike tigameko tekuchochotwa nekugcagcalatwa kubothishelanhloko, kubafundzisi, kubatali kanye nakubanakekeli.
3.2.3.    Ikhabhinethi iyacinisekisa kutsi tikolwa tifanele kutsi titfobele Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lwekuphepha Etikolweni, loluniketa sicondziso mayelana nekubukana nebudlova, lokufaka ekhatsi kuhlukunyetwa. Kuphindze futsi kube nesidzingo sekutsi tikolwa tiphocelele kusebenta ngalokucinile Imitsetfo Yekutiphatsa Yebafundzi lefaka ekhatsi kulindzelwa lokucacile kwekutiphatsa kanye nemiphumela yekuhlukunyetwa.

4.    Budlelwane Betemave Emhlaba
4.1.1.    Kuvakashelwa nguhulumende emsebentini kanye nekutibandzakanya kwemave emhlaba
4.1.2.    Mengameli Cyril Ramaphosa uphotfule kuvakasha kwembuso kwetive letintsatfu ngemphumelelo e-Indonesia, eVietnam, eMalaysia; futsi lomunye waya eSwitzerland. Kuhlanganyela lokunjalo kwemave emhlaba kuhlose kucinisa budlelwane beNingizimu Afrika emkhatsini wemave lamabili nemave lasebentisana nawo; ikakhulukati ekwandziseni kuhwebelana, lutjalomali kanye nekubambisana ngekwemasu. Kuvakashela imibuso yetive letintsatfu e-Asia kwenta incenye yemitamo yekusungulwa kwetivumelwano tekuhwebelana lokukhululekile letitawuchubela embili umkhankhaso weNingizimu Afrika wekwehlukanisa timakethe tayo.
4.1.3.    Kuhwebelana kweNingizimu nemphumalanga ye-Asia neNingizimu Afrika kusezingeni leliphasi kakhulu futsi kufika emkhatsini wetigidzigidzi letinge-22 kuya kuletinge-25 temadola. Ngesikhatsi sekuvakasha, lamave lamatsatfu avumelene ngesidzingo sekukhulisa lizinga lekuhwebelana nekutjala timali emkhatsini walamave.
4.1.4.    INingizimu Afrika ihambisa imikhicito lefana nemalahle, titselo kanye nemikhicito leminyenti yekulima kulamanye emave ase-Asia, lokwakha litfuba lekwandzisa kuhwebelana kanye nekutfumela ngaphandle.
4.1.5.    Umlente wekugcina waletikhulumiswano temave emhlaba waphetsa ngekuvakashela umbuso ngemphumelelo eSwitzerland. Lokuvakasha kucinise tibopho tetepolitiki, temnotfo netenhlalo kwaphindze futsi kwachubela embili kubambisana lokuzuzisa bobabili etindzaweni tekuhwebelana nekutjala timali, kutfutfukiswa kwemakhono kanye nesayensi kanye nekucamba tintfo letinsha.

5.    Budlelwane be-SA neTürkiye
5.1.1.    Kuvakasha kweLisekelamengameli Paul Mashatile eTürkiye ngenyanga yeMphala 2025 kucinise kakhulu budlelwane emkhatsini walamave lamabili. Ngesikhatsi salokuvakasha, ube ngusihlalo ngekubambisana neKhomishini yekucala ye-Bi-National (i-BNC) emkhatsini walamave lamabili. I-BNC yabitwa ngekuhambisana nesivumelwano sanga-2012 lesasungula lekhomishini, lekumele ibe ngusihlalo ngekubambisana emazingeni eLisekelamengameli kanye neLisekelamengameli, ngekulandzelana.
5.1.2.    Letingcoco tiphotfulwe ngemkhosi wekusayina tivumelwano letinyenti, lebetifaka ekhatsi Simemetelo Lesihlangene Sekusungulwa Kwekhomishini Lehlanganyelwe Yetemnotfo Nekuhwebelana (i-JETCO) kanye nema-MoU emikhakheni yemfundvo lephakeme nekuceceshwa, kanye nekubambisana mayelana netindzawo letikhetsekile tetemnotfo netetindzawo letikhululekile.

6.    I-G20
6.1.1.    Ikhabhinethi iyajabula kutsi emalungiselelo aseNingizimu Afrika ekungenisa Ingcungcutsela Yebaholi be-G20 leyimphumelelo kusukela mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-23 Lweti asesigabeni lesisetulu, futsi inelitsemba lekutsi live letfu litawubamba iNgcungcutsela lephumelelako.
6.1.2.    Lengcungcutsela ilindzeleke kutsi ikhutsate umsebenti lomkhulu wetemnotfo ngekutsi kukhuliswe lizinga lekufuna timphahla, tinsita, sakhiwonchanti kanye nekuhambisa tintfo; kwakha imisebenti kanye nekukhutsata imali lengenako yemabhizinisi endzawo. Ngetulu kwaloko, tinkhulungwane tetitfunywa temave emhlaba, betindzaba kanye netivakashi titawukhongisa tintfo letihehako taseNingizimu Afrika emhlabeni wonkhe, lokutawuchuba kukhula kwesikhatsi lesidze emkhakheni wetekuvakasha. Bungameli betfu be-G20 sebuvele bucinisa umkhakha wetekuvakasha kulelive, ngemihlangano lesemtsetfweni le-100 kule-132, lesevele ibanjwe eveni lonkhe kusukela mhla lu-1 Lweti 2024.
6.1.3.    Etendvulelweni talomhlangano, Umhlangano Wetenhlalakahle we-G20 lohlelelwe mhla tin-18 kuya kumhla tinge-20 Lweti 2025, kuhlanganisa emavi emmango enchubeni yekwenta tincumo te-G20 kukhutsata bunye nebemhlaba wonkhe, kuchubela embili intfutfuko lefaka konkhe kanye nekwetfula simemetelo lesikhombisa tifiso kanye nemaciniso laphilwa takhamuti.
6.1.4.    INingizimu Afrika isebentisa Bungameli bayo be-G20 kuphendvula tinsayeya letimankimbonkimbo letibukene nemhlaba kanye nekukhutsata kuvumelana etindzabeni letehlukahlukene. Bombekwembili betfu bacinisa kumelana netinhlekelele kanye nekuphendvula, kucinisekisa kusimama kwetikweleti temnotfo lotfutfukako, kuhlanganisa timali tekugucuka kwemandla ngendlela lefanele kanye nekusebentisa timbiwa letibalulekile tekukhula lokufaka konkhe ekhatsi.
6.1.5.    Sibuke embili ekwemukeleni tivakashi tetfu letihloniphekile eNgcungcutseleni Yebaholi be-G20 kanye nekwendlulisela kahle Sikhundla saMengameli se-G20 eMelika.

B.    Tincumo Tekhabhinethi

1.      Luhlaka Lwetimali Netiphakamiso Temali Lengenako Lwanga-2025
1.1.    Ikhabhinethi seyiluvumile Luhlakamsebenti Lwetimali lwanga-2025 kanye neTiphakamiso Temali Lengenako kutsi tetfulwe embikwePhalamende. Luhlakamsebenti lwetimali luyincenye lebalulekile yesabelomali savelonkhe semnyaka. Luhlakamsebenti Lwetimali lwemnyaka wetimali lotsite futsi luniketa umsebenti kunchubomgomo yemnotfo lomkhulu wesigungu lesiphetse savelonkhe. Kufaka ekhatsi tindzaba letinyenti, njengekulinganisa kwayo yonkhe imali lengenako (yesabelomali kanye neyesabelomali lesengetiwe lechazwe ngekwehlukana) lekulindzeleke kutsi ikhuliswe ngalowo mnyaka wetimali kanye nekubiketela kwekuboleka kwalowo mnyaka wetimali.
1.2.    Indvuna Yetetimali, Enoch Godongwana, utawetfula i-MTBPS ePhalamende mhla ti-12 Lweti 2025 ngensimbi ye-2 entsambama.

2.    I-SA itsatsa buholi besikhashana be-SADC 
2.1.    Ikhabhinethi isivumile sicelo lesivela kuMabhalane Lomkhulu weMmango Wekutfutfukisa Sigodzi LesingaseNingizimu ye-Afrika (i-SADC), Mnu Elias Mpedi weNingizimu Afrika kutsi atsatse buholi besikhashana be-SADC ngenca yetintfutfuko tetepolitiki letisandza kwenteka eMadagascar. Loku kufaka ekhatsi kubamba yonkhe imihlangano ye-SADC lehlelelwe kusukela ngeLweti 2025 futsi iNingizimu Afrika ilindzeleke kutsi itsatse imisebenti yesikhashana kute kube ngulapho leNgcungcutsela yenta sincumo lesisemtsetfweni.
2.2.    Lesicelo sihambisana neTigaba se-9A(2)(b) nese-10(4) teSivumelwano se-SADC lesitsi nangabe Sihlalo lohletiko angakhoni kufeza imisebenti yakhe, Sihlalo longenako kufanele kutsi acale kabusha emisebenti yesikhashana kuze kube ngulapho Ingcungcutsela incume.   

3.    Inchubomgomo Yetinsita Tekutfutfukisa Tenhlalakahle Kubantfu Labakhubatekile 
3.1.    Lenchubomgomo yatfunyelwa emuva kutsi kukhokhelwe kutsi Indvuna Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle ibonisane neNdvuna Yetetimali.

4.    Umbiko Wenchubekelembili Wemnyaka We-8 (2023 – 2024) mayelana nekucala kusebenta kweMtsesihlongoto Wemalungelo Ebantfu Labakhubatekile (i-WPRPD)
4.1.    Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko weNchubekelembili we-8 lomayelana nekucala kusebenta kwe-WPRPD, kanye netincomo tawo. Lombiko ukhombisa iminikelo levela ematiko ahulumende wavelonkhe newetifundza ngesikhatsi sekubika sanga-2023 – 2024. Iniketa lwati lolusha mayelana netingenelelo letibekiwe kute kususwe tihibe tekufinyelela kwebantfu labakhubatekile.
4.2.    Iveta tindlela tekungenelela letibalulekile letihlose kususa tihibe tekufinyelela kwebantfu labakhubatekile. Loku kufaka ekhatsi imikhankhaso yekucwayisa ummango, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kute kwentiwe ncono kufinyeleleka, tisombululo tekutfutsa letifinyelelekako kanye nemasubuciko ekuchumana lafaka konkhe ekhatsi. Lokungenani ematiko ahulumende wavelonkhe lange-30 kanye nemahhovisi lasitfupha aNdvunankhulu aphose litje esivivaneni kulombiko, lovunyelwe kutsi ufakwe kugazethi futsi ukhishwelwe emmangweni Litiko Labomake, Lusha Nebantfu Labakhubatekile. Lombiko uyatfolakala ku-www.dwypd.gov.za.

C.    Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.

1.    Umnumzane Livhuwani Tommy Makhonde njengeMcondzisi Jikelele eTkweni Letasekhaya (kwelulwa kwenkontileka) 
2.    Dokotela Mbulelo Nokwequ njengaSikhulu Lesiphetse seSikhungo Savelonkhe Sekulinganisa Tilinganiso saseNingizimu Afrika. 
3.    Umnumzane Mpumelelo Maseko njengeMcondzisi Longasiye weSigungu Lesiphetse eBhodini Letinhlangano Tekutjala Timali taHulumende.

4.    Ibhodi Yebacondzisi be-SASRIA 
(i)    Dkt. Nolwandle Mgoqi-Mbalo (kuphindvwa kukhetfwa);
(ii)    Mr Reginal Haman (kuphindvwa kubekwa etikhundleni);
(iii)    Mk. Margaret Phiri (kuphindvwa kubekwa esikhundleni); 
(iv)    Mnu. Shafee Verachia;
(v)    Mk. Noxolo Abraham;
(vi)    Mk. Nomusa Mufamadi;
(vii)    Mnu. Afika Selemane;
(viii)    Mnu. Nkhumeleni Musekwa;
(ix)    Mk. Vuyelwa Matsiliza; 
(x)    Mk. Mmabatho Sukati; kanye 
(xi)    naDirkse Kunz

5.    Bacondzisi beBhodi Ye-Ejensi Yekutfutsa Ngemigwaco Lewela Iminyele (i-C-BRTA) (Njengobe kukhulunywe ngaphambilini)

(i)    Mnu. Randall Howard (Sihlalo);
(ii)    Mk. Loyiso Kula 
(iii)    Adv. Adila Chowan (kuphindvwa kubekwa esikhundleni);
(iv)    Mk. Keitumetse Mahlangu;
(v)    Mk. Yongama Pamla-Dhludhlu;
(vi)    Dkt. Dineo Penelope Mathibedi;
(vii)    Mk. Zandile Kabini; kanye
(viii)    neMnu. Dave Jackson Moswane

6.    Emalunga eBhodi Yekutfutfukisa Imboni Yekwakha 
(a)    Mnu. Khulile Nzo; (Sihlalo);
(b)    Slw. Susanna Bouillon (Lisekelasihlalo);
(c)    Mk. Yvonne Mbane;
(d)    Dkt. Karabo Siyila;
(e)    Mnu. Johan van der Walt;
(f)    Dkt. Deenadayalen Konar;
(g)    Dkt. Julia Petla;
(h)    Mk. Thembisa Jimana; kanye 
(i)    naDkt. Elizabeth Makgae

D.    Takamasa Letatiswa Ikhabhinethi

1.    Tinhlelo tekulungisa kuhanjiswa kwendle nekungcolisa  kwendle
1.1.    Ikhabhinethi itfole kwatiswa lokubuya eTikweni Letemanti Nekuhlanteka (i-DWS) mayelana netinhlelo tesikhatsi lesidze tekulungisa tinsayeya tekuhanjiswa kwendle kanye nekungcolisaa kwendlwe bomasipala labanengi lababukene nato.
1.2.    Igazethi Yemazinga Etinsita Temanti Nekuhlanteka Yavelonkhe Lephocelelekile lebuyeketiwe yi-DWS mhla ti-6 Inhlaba 2025, seyivele idale simo lesivumela kutsi kusebente tinhlelo tekuhlanteka letisebentisa emanti kahle eveni lonkhe.
1.3.    Lemitsetfo ikhipha emtsetfweni umtsetfo wekuchumanisa lokusha kumisebenti yekuhlanta emanti langcolile ipakelene kakhulu. Loku kusho kutsi bomasipala kungenteka bangavumi kuchunywa lokusha nalokwengetiwe kwebasebentisi labanyenti eluhlelweni lolukhona lwekuhlanta emanti noma emanti langcolile, ngaphandle nangabe lolo hlelo lunemandla ekukana nemtfwalo lowengetiwe.
1.4.    Ngetulu kwaloko, Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinsita Temanti utawuniketa Indvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle emandla lacinile ekucinisekisa kutsi imigomo nemazinga ayalandzelwa.

E.    Imikhosi Letako
1.    Sikhwama Semhlaba Wonkhe Sekulwa Nengculazi, Sifo Semaphaphu Nemalaleveva – Umhlangano We-8 Wekugcwalisa
1.1    Ikhabhinethi ivumile kubamba Ingcungcutsela ye-8 Yekugcwalisa Yesikhwama Semhlaba wonkhe letawubanjwa mhla tinge-21 Lweti 2025 eJozi. Lengcungcutsela, lebanjwe ngekubambisana emkhatsini weNingizimu Afrika kanye ne-United Kingdom ngekubambisana neSikhwama Semhlaba Sekulwa ne-AIDS, Sifo Semaphaphu (i-TB) kanye naMalaleveva, utawubanjelwa khona emaphetselweni eNgcungcutsela Yebaholi be-G20. Lombutsano ulitfuba lelibalulekile lekuhlanganisa kutibophelela kwemhlaba wonkhe kanye nemitfombolusito kute kusheshiswe kulwa nekucedza i-HIV ne-AIDS, sifo sesifuba kanye namalaleveva.
1.2    Lengcungcutsela itawuhlanganisa Tinhloko teMbuso nahulumende, tinhlangano temmango, imimango, balingani bemave lamanyenti kanye nemave lamabili kanye nemkhakha lotimele, kute kutfolakale lutjalomali loludzingekako lwekwandzisa tinhlelo tetemphilo letisindzisa timphilo. Tinkhulumiswano letitawuba khona kulomhlangano tilindzeleke kutsi tisite ekuciniseni tinhlelo tetemphilo leticinile naletisimeme, letibaluleke kakhulu ekwakheni likusasa lelinemphilo, leliphephile labo bonkhe bantfu.

F.    Imilayeto
1.    Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi endvudvuto lacondziswe emindenini nakubangani_

  • Bel silomo semsakato, Umfundisi Abel Sello Phiri, livi lakhe ladvudvuta futsi laphefumulela titukulwane ngemibukiso yakhe yasemini eMotsweding FM.
  • Ikhabhinethi ivakalise emavi endvudvuto emindenini leshonelwe kanye nakubangani labashonelwe tihlobo tabo ngemuva kwetingoti temgwaco letimbili letehlukene letihambe nemiphefumulo yebantfu laba-15 kuleliviki. Ingoti emkhatsini wetekisi lencane nveni eBassonia, eGauteng ihambe nemiphefumulo yebantfu labasikhombisa kantsi lenye ingoti emkhatsini wetekisi lencane neloli emgwacweni lomkhulu i-N3 emkhatsini weVan Reenen’s Pass neMontrose eFreyistata ihambe nemiphefumulo yebantfu labasiphohlongo.
  • BaTshiamo kanye naBaleseng Moramaga, bomzala lababili lababulawa ngesihluku eMamelodi East. Umsolwa loneminyaka lenge-38 budzala loboshwe mayelana nekubulalana lokubili ngesihluku uvele kwekucala eNkantolo yaMantji yaseMamelodi itolo (Lesitsatfu).

2.    Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:

  • Qhawekazi Mazaleni ngekuwina umncintiswano waBolobuhle waseSA wanga-2025; futsi wamfisela lokuhle kulemisebenti yakhe lemisha.  
  • Ikhabhinethi incume kuhalalisela Mengameli ngekutfola noma ngekucinisekisa sicu sebudokotela sekuhlonishwa lesinikwe yiNyuvesi yaseMalaya.
  • Melissa Nayimuli ngekugcotjwa umchele wekuba nguNkhosikati Wemhlaba Wonkhe waseNingizimu Afrika futsi utawumelela iNingizimu Afrika emncintiswaneni wemhlaba wonkhe weNkhosatana Yemhlaba wonkhe eThailand.
  • Ikhabhinethi ihalalisele Sikolwa Savelonkhe Setekusebenta Kwahulumende ngekwetfulwa ngemphumelelo kweSikolwa Sekubusa Ngetemnotfo sebaholi bemisebenti yahulumende, eNairobi Kenya, ngekubambisana neSikhungo saseGhana Sekuphatsa Nekuphatsa Sive (i-GIMPA) kanye neSikolwa Sahulumende saseKenya (i-KSG), kusukela mhla tinge-27 kuya kumhla tinge-30 Imphala 2025. Loluhlelo luhanjelwa ngemalunga ephalamende, emalunga esigungu lesiphetse savelonkhe, tinhloko tematiko kanye netifundziswa letivela eNingizimu Afrika, eGhana naseKenya. Luhlelo lweKulawulwa Kwetemnotfo lwavunywa yiKhabhinethi ngenyanga yeNgci 2020 futsi lwentelwe kucinisa buholi, lucwaningo kanye nekukhulumisana ngenchubomgomo mayelana netindzaba tekulawulwa kwemnotfo esigabeni sesigungu lesisetulu nasesigabeni sebaphatsi labasetulu kuhulumende.

Imibuto: 
Mnu. Sandile Nene – Libambela Lalokhulumela Hulumende 
Makhalekhikhini: 083 712 2316
 

Share this page

Similar categories to explore