IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-29 KuSewula 2025

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    Zemidlalo Nokubumbana Komphakathi
1.1.    Isiqhema Sekhrikhethi I-Proteas Sabantazana Sidlulela KumaFayinali WeBhigiri YePhasi Ye-ICC  (I-ICC Women’s Cricket World Cup Finals)    
1.1.1.    IKhabinethi ithokozise isiqhema somdlalo weKhrikhethi sabaNtazana seSewula Afrika ngokudlala kwaso kuhle kangaka, senza umlando ngokutjhitjhinga siyokungena kumaFayinali weBhigiri YePhasi Ye-ICC Yee-2025.  Abantazana besiqhemesi badlale kuhle lokhu okuvuselana ukuthakasa okungalinganisekiko,  begodu bazibeke ebujameni besiqhema esingangena ekundleni yokuphalisana  nezephasi loke.                                                                                                                     
1.1.2.    IKhabinethi ibafisele okuhle kodwa njengoba bazilungiselela  umdlalo wamafayinali nje, yabe yabawa namaSewula Afrika woke ukuthi asekele isiqhema sekhethwesi nasilinga ukwakha umlando ngokuthumba iBhigiri yePhasi yokuthoma ye-ICC eKorweni yabaNtazana.  IKhabinethi ithokozile ngokuthi umnyaka wee-2025 ube ngomuhle kinayo yoke eenqhemeni zekhrikhethi yeSewula Afrika njengoba nesiqhema sabesana sekhrikhethi sithumbe ifayinali ye-ICC Test Championship nje, ukube isiqhema sabantazana sona sikhambe sayokufika kumafayinali we-Odi World Cup.                                                                         

2.      Zomnotho 
2.1.    ISewula Afrika Iyaphuma Erhelweni LesiQhema Eseluse Ukusebenza Kuhle Kweemali (i-FATF)  Lamazwe Afiphaziweko 2.1.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukukhutjhwa ngokusemthethweni kweSewula Afrika erhelweni le-FATF lamazwe afiphaziweko. Isiquntwesi-ke kufikwe kiso ngemva kobana iqedwe ngepumelelo yoma-22  imisebenzi ngoMgwengweni 2025 kwabe kwaba nomphumela omuhle mhlana i-FATF yenza ihlolo lendawo ngoVelabahlinze, kwafakazeleka ukuthi amatjhuguluko weSewula Afrika wokuqinisa amahlelo wokulwisa umukghwa wokuhlambulula imali etholakele ngendlela zobukhohlakali nawokulwa nobuphekula ayasebenza begodu ayabambelela.                                                      
2.1.2.     IKhabinethi ibuke umsebenzi omuhle nohlangane kuhle wesiqhema esihlanganisa iminyango ehlukahlukileko yeZiko leeMali zeNarha, ne-Ejensi yezokuPhepha komBuso, neyeBandla lezokuTjhutjhisa (i-NPA), kunye neBandla eliSebenza ngokuqalelela ngeqalontanzi lokuPhenya amaCala wobuLelesi, ngamagadango abekiweko wokulwa nokutjhutjhisa ubuphekula nokubusekela ngeemali.                     
2.1.3.    Ukuphela kwefiphazo kuqeda iminyaka emibili yokubekwa ilihlo ellibukhali solo ilizwe lekhethweli lafiphazwa ngomnyaka wee-2023. Lokhu-ke kutjengisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ekusebenzeni komthetho, nekuqinisweni kweenjamiso eziqakathakileko kunye nekwenzeni ubungcono ekuthotjelisweni komthetho nemahlelweni wokulawula nokubusa kuhle.
2.1.4.    Ukukhutjhwa kwelizwe lekhethu erhelweni lamazwe afiphaziweko kulindeleke bona kuqinise ithemba lamabhizinisi, kuqinise ihlelo leemali, kuphungule iindleko zokuboleka, kusize ekuthembekeni komnotho wekhethu, kuphakamise ikarekelo lokwandisa amasiso kunye nekwandisweni kokuvulwa kwemisebenzi. Ukudlula lapho, ukukhutjhwa erhelweni lokufiphazwa kuzakuphungula nokuthengiselana ngomgunyathi emikhawulweni emazweni akheleneko kuvuselele nesithunzi seSewula Afrika njengelizwe elithembekileko nelithobela umthetho ehlelweni leemali lamazwe ngamazwe.                                                                     2.2.    Ukuphumelela Ngcono Kokusebenza Eenteyitjhini Zemikhumbi ZeSewula Afrika                  
2.2.1.     IKhabinethi ithokozele ukuvulwa kwesiteyitjhi semikhumbi esitjha e-Durban Container Terminal Pier 2, eyingcenye yeHlelo lokuVuselelwa kweenTeyitjhi zemiKhumbi ze-Transnet, elidle i-R4 yamabhiliyoni.                                                                  
2.2.2.    I-Transnet ilawula ipahla ethuthwako yelizwe lekhethweli ngokusebenza iinteyitjhi zemikhumbi, iimporo zeentimela kunye namaphayiphu, okumaziko aqakatheke khulu ekukhulisweni komnotho.  Hlangana neminye imisebenzi yayo i-Transnet kubalwa ipahla ekhanjiswa ngobunengi nangamakhontheyina, nokuraga imisebenzi yezokuthutha ehlanganisiweko nenamandla beyiqinisekise nokuthi umthangalasisekelo wayo ungowezinga lephasi lopke. Ngokwethula umsebenzi ekungathenjelwa kiwo nophumelela kuhle, i-Transnet inqophe ukufukula amandla weSewula Afrika wokujamelana namanye amazwe ngamandla wokuphalisana, iphungule iindleko zokuraga ibhizinisi beyisekele nokukhuliswa komnotho welizwe.                          
2.2.3.    Amakhreyini amatjha la azakusiza ekuqiniseni ukusebenza ngokuthembeka okukhulu kwerherho lomlandelande wokusabalalisa ipahla, aphakamise ukuphunyeleliswa komsebenzi kuhle, enze ngcono ukusebenza ngepumelelo, kuphakame amandla nekghono lokusebenza ngemithwalo ethuthwako namandla wephaliswano, kwehle neendleko zokuthengisela amazwe wangaphandle ipahla, nezokuthenga ipahla emazweni wangaphandle bekuphakame namandla werhwebo – ekugcineni kusekeleke ukukhula komnotho, ukuthuthukiswa kwamabubulo nokuvulwa kwemisebenzi. IKhabinethi ikufakazele godu ukuzibophelela kwayo ekuhleleni umsebenzi wezokuthutha ngobutjha nomthangalasisekelo weenteyitjhi zemikhumbi ngomnqopho wokuqinisa ihlelo lezokuthutha ipahla elinamandla wokujamelana nobujamo bezinto nelokuphalisana namazwe ngamazwe.                            

3.           Ukuthuthukiswa Komphakathi Nokwabantu 
3.1.     Iinhlahlubo ZikaMethrikhi (ze-NSC)  
3.1.1.    IKhabinethi ithokozela ukuthoma kweenhlahlubo zikaMethrikhi zokuphela komnyaka wee-2025 (i-2025 NSC) lapho abafundi abangaphezulu kwama-900 000 elizweni lokeli batlola khona. Amahlelo abekwe mNyango wezeFundosisekelo aqinisekisa ukuthi leziinhlahlubo zeluseke kuhle, zilawuleke kuhle, zivikeleke kuhle.                         
3.1.2.    IKhabinethi ikhwezelele ababelethi nabakhulilsi babantwana ukuthi barage njalo ngokusekela abafundi ngalesisikhathi ngokwakha ummoya nebhoduluko elipholileko nelithulileko kobanyana bazokwazi ukufunda kuhle ngaphandle kokuliyeka, bakghone nokulawula ukuphakama kwamaphaphu bekuphume imiphumela yokuphela ngoTjhirhweni 2026. Abantu abatjhaba bajamele ingomuso lesitjhaba nelizwe lekhethu, begodu kufuze bazi bona siyazikhakhazisa ngabo.    
                  
3.2.    Ukuthelisa Eenkolweni  
3.2.1.     IKhabinethi idanile ukuzwa imibiko yamhlapha ngezehlakalo zokutheliswa okwenzeke eenkolweni ezihlukahlukileko. Ukutheliswa nokuthelisana eenkolweni yinto embi khulu, begodu msebenzi osibopho womuntu woke ukuqinisekisa ukuthi iinkolo zethu ziphephile bezisebujameni bomoya wokwamukela ukufunda nokufundisa.                                                                 3.2.2.     IKhabinethi ibawa zoke iinkolo ukuthi ziyithathele phezulu izwangobatjho yokuthelisa, neyenturhu neyokukhahlunyezwa beziphenye ngayo yoke  izwangobatjho leyo.    Abafundi bakhuthazwa ukuthi izehlakalo zokutheliswa bazibike  kibophrinsiphali, kibotitjhere, ebabelethini kunye nebakhulisini babantwana.              
3.2.3.     IKhabinethi iqinisa ubufakazi bokuthi iinkolo kufuze zibambelele esiJamiswenisisekelo sokuPhepha kweenKolo, esiyikombandlela ekulungiseni imiraro yenturhu, ekubalwa kiyo nakho ukuthelisa. Kunesidingo godu sokuthi iinkolo ziqinise isandla selawulo nesokusebenzisa iKambiso yokuKhalinywa kwabaFundi eveza kuhle ukuthi kulindeleke  bona abafundi baziphathe njani nokuthi kufuze benziweni abafundi abathelisa abanye.                                                                                  

4.    Ubudlelwano Bamazwe Ngamazwe 
4.1.1.    Amavakatjho Womsebenzi Wabaphathimbuso Nemikhulumiswano Yamazwe Ngamazwe    
4.1.2.      UMengameli Cyril Ramaphosa uliphethe ngepumelelo ivakatjho lakhe lombuso lamazwe amathathu le-Indonesia, ne-Vietnam, ne-Malaysia; nelinye le-Switzerland.  Ukukhambela nokukhulumisana namanye amazwe okunjengalokhu kunqophe ukuqinisa ubudlelwano beSewula Afrika namazwe esebenzisana nawo; khulukhulu ekukhuliseni umsebenzi wokurhwebelana, nokusiselana kunye newokusebenzisana ngamahlelo wamaqhinga.   Ivakatjho lombuso lamazwe amathathu we-Asia liyingcenye yemizamo yokwakha iimvumelwano zokurhwebelana elizakuphakamisa amandla nebelo leSewula Afrika lokunabisa iimakethe zayo.                                                     
4.1.3.     Irhwebo lamazwe weSewulapumalanga ye-Asia ne-Sewula Afrika liphasi, lihlangana kwama-22 nama-25 wamabhiliyoni wamadola. Ngesikhathi samavakatjho la, amazwe amathathu lawa avumelene ngokuthi kunesidingo sokukhuphula irhwebo namasiso hlangana namazwe la.                                                                                                             
4.1.4.    ISewula Afrika ithengisela amanye wamazwe we-Asia amalahle, iinthelo kunye neminye imikhiqizo yokulima embadlwana; lokhu-ke kuvula ithuba lokukhulisa irhwebo nepahla ethengiselwa amazwe lawa.                                                                   4.1.5.     Umlenze wokuphela wemikhulumiswano yamazwe ngamazwe le iphele ngevakatjho lombuso elibe yipumelelo e-Switzerland. Ivakatjhweli liqinise ubudlelwano bepolitiki, zomnotho kunye nezokusebenzisana ngezomphakathi nezokusebenzisana ezingeni eliphakemeko lemisebenzi ezuzisa abasebenzisanako kezerhwebo namasiso, nakezokuthuthukiswa kwamakghonofundwa kunye nakezesayensi nezamandla wokusungula.                                                                                                   

5.     Ubudlelwano BeSewula Afrika Ne-Türkiye
5.1.1.     Ivakatjho lomsebenzi le-Türkiye leSekela likaMengameli u-Paul Mashatile  ngoSewula 2025 libuqinise ukuya phambili ubudlelwano hlangana kwamazwe amabili lawa.  Ngesikhathi sevakatjho, uMashatile, bekaphathisene isikhundla sokuba nguSihlalo weKomitjhini yamaZwe amaBili (i-BNC) hlangana neSewula Afrika ne-Türkiye.   I-BNC ibizwe ngokwesivumelwano see-2012 esasungula ikomitjhini le, ekufuze abosihlalo bayo baphathisane, kube liSekela likaMengameli we-SA neSekela likaMengameli we-Türkiye.                                                                                     
5.1.2.     Imikhulumiswano iphele ngokutlikitlwa kweemvumelwano eziimbadlwana, ekubalwa kizo nesiHlanganyelweko sokuSungulwa kweKomitjhini yezomNotho nezeRhwebo (i-JETCO) kunye nemiTlolo yokuZwana (ama-MoU) kezefundo ephakemeko nezokuthwasisa, kunye nakezokusebenzisana malungana neendawo zokurhwebelana ngekululeko.                                       

6.      I-G20  
6.1.1.    IKhabinethi ithokoza iindaba zokuthi selathuthukile amalungiselelo weSewula Afrika wokusingatha ngepumelelo umhlangano wabaRholi be-G20 ukusukela ngomhla wama-22-23 kuSinyikhaba 2025, begodu ineqiniso elipheleleko lokuthi ilizwe lekhethu lizawusingatha ngepumelelo lomhlangano.                                                                   
6.1.2.     Umhlangano lo kulindeleke bona ukhuthaze imisebenzi yomnotho eqakathekileko  ngokwanda kwabantu abazakufuna ipahla, izenzelwa, umthangalasisekelo  nezinto ezithuthwako/ezikhanjiswako; lokhu-ke kuzakuvula imisebenzi kufukule nengeniso yabosomabhizinisi balapha ekhethu. Ukudlula lapho, babalwa ngeenkulungwana abantu abeza emhlanganweni, iimbikiindaba neemvakatjhi abazakuvezela iphasi ukuthi iSewula Afrika inekghono elingangani lokudosa amehlo wephasi libe nekareko  yelizwe lekhethu, ngaleyindlela kube nendima ende yokukhula komnotho ekorweni yezevakatjhobukelo.  Isikhundla sethu sokuba nguMengameli we-G20 kukunje sesivele siyayifukula ikoro yezevakatjhobukelo, njengoba sekubanjwe i-100 keli-132 ukusukela ngomhla wo-01 kuSinyikhaba 2024.                                                             
6.1.3.    Njengoba siya emhlanganweni lo nje, kubizwe umhlangano womPhakathi we-G20 ozakubanjwa ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika kumhla wama-20 kuSinyikhaba 2025, wokuhlanganisa imibono yomphakathi ibe lihlelo lokuthatha iinqunto ze-G20 zokukhuthaza ukuzwelana ephasini loke, kuqiniswe ituthuko eyenziwa ngokuqalelela umuntu woke, bekuvunyelanwe ngesivumelwano esijamele iimfiso neenrhuluphelo nelimuko izakhamuzi ezilazi mathupha.                                                                                           
6.1.4.    ISewula Afrika Afrika isebenzisa isikhundla sayo sobengameli ukuphendujla iintjhijilo ezitjhujileko eziqalene nephasi nezikhuthaza ukuvumelana emirarweni embadlwana. Amaqalontanzi wethu kuqinisa amandla wokujamelana nobujamp bezinto nawokukghona ukuthatha amagadango wokulungisa, siqinisekise ukuthi iinkwelede ziyabambelela eminothweni esathuthukako, kukhuthazelwe ukutholakala kweemali zokutjhugulukela ehlelweni leembaseli elilungileko, sisebenzise nezenjiwa eziqakathekileko ukukhulisa umnotho oqalelela umuntu woke.                                                 
6.1.5.     Silindele ukwamukela iimvakatjhi zethu ezihloniphekileko emhlanganweni wabaRholi be-G20, nokuthi isikhundla sethu sokwengamela i-G20 sisidlulise kuhle nasisidlulisela e-United States of America.                                                                             

B.    Iinqunto ZeKhabinethi  

1.        Isijamisosisekelo SomNyaka WeeMali Wee-2025 Neemphakamiso Zengeniso        
1.1.    IKhabinethi ivumele isiJamisosisekelo somNyaka weeMali neemPhakamiso zeNgeniso kobanyjana siyokwethulwa phambi kwePalamende. Isijamisosisekelo sililunga eliqakathekileko lesabelo seemali saqobemnyaka. Isijamisosisekelo somnyaka weemali ngesomnyaka othileko esiqalene nawo begoqdu sisekela umthethokambiso wezomnotho wesigungu esiphetheko. Simumethe amaphuzu neendaba ezinengi, njengeenlinganiso zengeniso epheleleko (yesabelo seemali nesabelo esingezelelweko evezwe yodwa ngeqajana) ekulindeleke bona iphakanyiswe ngomnyaka weemali loyo neelinganiso zokuboleka zawo umnyaka weemali loyo.                                                         
1.2.     UNgqongqotjhe wezeeMali u-Enock Godongwana uzakwethula i-MTBPS ePalamende ngomhla we-12 kuSinyikhaba 2025 ngo-14:00.                                                      

2.      I-Sewula Afrika Ithatha Uburholi Be-SADC Kwesikhatjhana 
2.1.    IKhabinethi ivume isibawo esibuya kuNobhala oPhetheko weHlanganisela yamaZwe wokuThuthukisa i-Afrika eseSewula (i-SADC), uNom. Elias Mpedi esibawa ukuthi iSewula Afrika ije ibambe isikhundla sokuba mrholi we-SADC ngenca yobujamo bepolitiki be-Madagascar obuthome mhlapha. Lapha-ke kubalwa nokuthi i-SA kuzakufuneka isingathe yoke imihlangano ye-SADC ekufuze ibanjwe ukusukela ngoSinyikhaba 2025 kanti-ke iSewula Afrika kulindeleke ukuthi ibambe isikhundla sesikhatjhanesi bekube mhlana kuzakuthathwa isiqunto esisemthethweni ngaso.                                                                    
2.2.     Isibawesi sikhambisana nama-Athikhili 9A(2) no-10(4) wesiVumelwanop se-SADC, esithi lokhuya uSihlalo naka gakghoniko ukuraga imisebenzi yakhe, uSihlalo ongena esikhundleni sakhe kufuze athathe isikhundleso kwesikhatjhana, bekube mhlaza umHlangano oPhetheko uthatha isiqunto.                                                                                                                   

3.       Umthethokambiso Wokuthuthukiswa Kwabantu Abanokukhubazeka  
3.1.    Umthethokambiso lo ubuyiselwe emva kobanyana uyokwakhelelwa iindleko zawo kobanyana uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi abonisane noNgqongqotjhe wezeeMali.                                                                                     

4.      Umbiko Wendima Wehlandla Lobunane (2023 – 2024) Ngokuphunyeleliswa Kombikomthethokambiso Ngamalungelo Wabanokukhubazeka (i-WPRPD) 
4.1.    IKhabinethi ivumele umBiko wendima weHlandla loBunane ngokuphunyeleliswa kwe-WPRPD, neemphakamiso zakhona. Umbiko lo uveza okuphoselwe minyango karhulumende welizwe loke neminyango yaborhulumende beemfunda                  ngomnyaka wokubika wee-2023-2024. Uphethe imikhibelelo yamva nje emalungana namagadango athethweko wokususa iinqabo eziqabela abantu abanokukhubazeka ekutholeni ekufuze bakuthole.     
4.2.    Umbiko lo uhlathulula amagadango aqakathekileko anqophe ukususa iinqabo eziqabela abantu abanokukhubazeka. Lapha-ke kubalwa amajima wokuphandlulula abantu, ukwenziwa ngcono komthangalasisekelo kobanyana abanokukhubazeka bazokukghona ukuthola ubungeno obulula lapho kufuze bangene khona, bakghone nokufika bebakghone nokukhwela nokwehla lula ezintweni zokukhamba, bekube nanamahlelo wezokuthintana nawo. Ubuncani bakhona ima-30 iminyango karhulumende omkhulu, nama-ofisi amathandathu karhulumende waboNdunakulu besifunda ababe nelizwi abalifakako nabo kilombiko wendima ovunyelwe kobanyana ugazedwe, bese umNyango wezaboMma, zeLutjha nabaNtu abanokuKhubazeka uwumemezela emphakathini. Umbiko lo uyatholakala kubunzinzolwazi obuthi:  www.dwypd.gov.za.                                      

C.    Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.                                    

1.    UNom. Livhuwani Tommy Makhode obuyiselwe esikhundleni sakhe sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezaNgekhaya  (kwelulwe ikontraka)                            
2.    UDorh. Mbulelo Nokwequ oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) ku-National Metrology Institute of South Africa.             
3.    UNom. Mpumelelo Maseko oqatjhelwe isikhundla somNqophisi oYelelisako eBhodini ye-Public Investment Corporation.       4.    IBhodi Yabanqophisi Ye-SASRIA 
(i)    UDorh. Nolwandle Mgoqi-Mbalo (ubuyiselwe esikhundleni sakhe;
(ii)    UNom.  Reginal Haman (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
(iii)    UMm. u-Margaret Phiri (obuyiselwe esikhundleni sakhe); 
(iv)    UNom. Shafee Verachia;
(v)    UMm. uNoxolo Abraham;
(vi)    UMm. uNomusa Mufamadi;
(vii)    UNom. Afika Selemane;
(viii)    UNom. Nkhumeleni Musekwa;
(ix)    UMm. uVuyelwa Matsiliza; 
(x)    UMm. uMmabatho Sukati; and 
(xi)    UNom. Dirkse Kunz

5.      Abanqophisi Be-Ejensi YeBhodi YemiKhawulo EThelelanako  (i-C-BRTA)

(i)    UNom. Randall Howard (uSihlalo);
(ii)    UMm. uLoyiso Kula 
(iii)    U-Adv. Adila Chowan (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
(iv)    UMm. u-Keitumetse Mahlangu;
(v)    UMm. u-Yongama Pamla-Dhludhlu;
(vi)    UDorh. Dineo Penelope Mathibedi;
(vii)    UMm. uZandile Kabini; kunye   
(viii)    noNom.  Dave Jackson Moswane

6.     Amalunga WeBhodi YezokuThuthukisa Ibubulo Lamagontraga (Wokwakha)  
             
(a)    UNom. Khulile Nzo; (uSihlalo);
(b)    UPhrof. Susanna Bouillon (iSekela likaSihlalo);
(c)    UMm. u-Yvonne Mbane;
(d)    UDorh. uKarabo Siyila;
(e)    UNom.  Johan van der Walt;
(f)    UDorh.   Deenadayalen Konar;
(g)    UDorh. Julia Petla;
(h)    UMm.  Thembisa Jimana; kunye    
(i)    noDorh.  Elizabeth Makgae

D.    Okubikelwe IKhabinethi  

1.          Amahlelo Wokulungisa Ukusilaphazeka Kokuhlanzeka Nokusilaphaza Kweswiriji                       
1.1.    IKhabinethi ibikelwe mNyango wezaManzi nezokuHlwengisa (i-DWS) ngamahlelo wesikhathi eside wokulungisa imiraro yokuhlwengisa ngamanzi nemiraro yokusilaphaza kweswiriji esahlele abomasipaladi abanengi.                       
1.2.    IGazete ye-DWS eKatelelekileko yezaManzi nokuHlwengisa ekhutjhwe ngomhla we-06 kuMgwengweni 2025 seyivule ubujamo obuhle obuvumako, obuzakwenza kukghonakale ukuphunyeleliswa kwamahlelo wokuhlwengisa ngamanzi elizweni lokeli. 1.3.    Imithetholawulo le yenza kube licala ukwenza amathungelelwano amatjha ebutsengelweni bamanzi esele vele buthwele ngokweqileko. Lokhu-ke kutjho ukuthi abomasipaladi abakavunyelwa ukuvumela amathungelelwano amatjha wokukhambisa amanzi phezu kwehlelo lobutsengelo bamanzi elikhona njenganje, ngaphandle kokuthi ihlelwelo libe namandla wokuthwala umthamo omutjha ongezelelweko.                                            
1.4.    Ukudlula lapho, umThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho wezaManzi uzakunikela uNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa amandla angezelelweko wokuthobelisa ikambiso nomthetho.                                                                             

E.    Iminyanya Ezako     
1.    Isikhwama Semali Samazwe Ngamazwe Sokulwa Nentumbantonga, ne-TB ne-Malaria – Umhlangano Weenkhulu Wokuzaliselela Wehlandla Lobunane                                  
1.1     IKhabinethi ivumele ukusingathwa komHlangano wesiKhwama sokuZaliselela weHlandla loBunane  ozokubanjwa ngomhla wama-21 kuSinyikhaba 2025 eJwanisbhege. Umhlangano lo, osingethwe ngokuhlanganyelwa yiSewula Afrika ne-United Kingdom ngokubambisana nesiKhwama sePhasi ukuLwisa iNtumbantonga, i-TB, neMalariya, uzokubanjwa ngeqajana ngasikhathi sinye nakuzabe kubanjwe umHlangano wabaRholi be-G20. Lokhukuhlangana kulithuba elihle khulu lokukhwezelela ukuzibophelela kwamazwe wephasi loke nemithombo yamandla yokuphakamisa ipi yokulwela ukuqeda i-HIV ne-AIDS, ne-TB, neMalariya.                                                                                                                                   
1.2    Umhlangano lo uzokuhlanganisa iinKhulu zomBuso naborhulumende, iinhlangano zomphakathi, umphakathi, abasebenzisani abamahlangothinengi nabaqalene ngobubili, kunye nekoro yangeqadi, ukuthola amasiso afunekako wokukhulisa amahlelo ahlenga ipilo. Imikhulumiswano emhlanganweni lo kulindeleke bona isize ekuqiniseni amahlelo akghona ukujamelana nobujamo obutjhugulukako namahlelo wezepilo abambelelako, aqakathekileko ekwakheni ingomuso elinepilo neliphephileko kibo boke abantu.                                                                                                    

F.     Imilayezo    
1.    Silila Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:     

  • Umrhatjhi wedumo, uMfundisi Abel Sello Phiri, iphimbo lakhe elaliduduza likhuthaza iinzukulwani ngenzukulwani emahlelweni wakhe wangemva kwamadina emrhatjhweni i-Motsweding FM.                                                                    
  • IKhabinethi izwakalise amagama wokududuza emindenini nebanganini abalahlekelwe ngabathandiweko kibo, eengozini zendlela ezenzeke ngokwahlukana, zadlula nemiphefumulo eli-15 kiyo iveke le. Ingozi yendlela yokutjhayisana kwekhumbi eyiteksi neveni eyenzeke e-Bassonia, e-Gauteng ibulele abangtu abalikhomba, kwathi enye ingozi yokutjhayisana kwekhumbi eyiteksi nelori endleleni enguthelawalisa i-N3 hlangana kwe-Van Reenen’s Pass ne-Montrose eFreyistata yabulala abantu ababunane.                                                     
  • U-Tshiamo no-Baleseng Moramaga, abamumuntu nomzawakhe babulewe ngesihluku e-Mamelodi East, ePitori.  Umsolwa wama-38 weminyaka ubudala obotjhwe malungana nalelicala lokubulawa ngaphandle kwesizathu kwabantazana ababilaba uvele eKhotho kaMarhistrada ye-Mamelodi izolo (ngeLesithathu).                                                                                                           

2.    Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:                                                                      

UQhawekazi Mazaleni ngokuthumba kwakhe iphaliswano likaNomhlekhabo we-SA 2025; yabe yamfisela okuhle emisebenzinakhe emitjha.                                 

  • IKhabinethi ithokozise uMengameli ngokuhlonitjhwa kwakhe ngokwethweswa iziqu zobudorhodere yiYunivesithi yeMalaya.   
  • U-Melissa Nayimuli ngokwethweswa kwakhe unongorwana i-Miss Universe South Africa, kanti-ke uzakujamela iSewula Afrika ephaliswaneni lephasi lika-Miss Universe e-Thailand.                   
  • IKhabinethi ithokozise isiKolo sikaRhulumende (i-National School of Government ) ngokuphumelelisa isiKolo sezomNotho ebarholini bekoro yembusweni, e-Nairobi, e-Kenya, ngokubambisana ne-Ghana Institute of Management and Public Administration (i-GIMPA) nesiKolo sikaRhulumende we-Kenya (i-KSG), ukusukela ngomhla wama-27 – 30 kuSewula 2025. Ihlelweli-ke likhanjelwe  malunga wepalamende, namalunga wesigungu esiphetheko,  iinhloko zeminyango kunye neemfundiswa ezivela eSewula Afrika, ne-Ghana, ne-Kenya.  Ihlelo i-Economic Governance Programme lavunywa yiKhabinethi ngoRhoboyi 2020 kanti-ke lenzelwe ukuqinisa uburholi, nokurhubhulula, nemikhulumiswano ngemithethokambiso ngokulawulwa kweendaba zomnotho ebaphathini beenkhundla eziphakemeko kurhulumende.

Imibuzo ingathunyelwa ku: 
Nom. Sandile Nene – uMjaphethe womKhulumeli kaRhulumende 
Iselifowuni: 083 712 2316

 

Share this page

Similar categories to explore