Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-29 Kholwane 2026

A.    TINDZABA LETIMCOKA TELIVE

1.    Kucina Kwetemnotfo Lokwentekako

1.1.    Kusebenta kweTransnet Freight Rail (i-TFR)  – Ikota Yekucala
1.1.1.    Ngesikhatsi sekota yekucala yemnyakatimali wanga-2026/27, iTransnet Freight Rail (i-TFR) irekhode kusebenta lokuncono nge-4,4%, umnyaka ngemnyaka. I-TFR icedze ikota ngemathani latigidzi letinge-42,0 nakucatsaniswa nemathani latigidzi letinge-40,2 ngemnyaka lowengcile. 
1.1.2.    Ngalokunakekako, i-TFR ifezekise lokusebenta nanome kube nekwetfulwa lokwengetiwe kweshejuli yekuvala emalanga la-11 ekugcina isesimeni lesisebentako kwe-Iron Ore Line. Nanome kunjalo, i-TFR ihambise umtsamo lophakeme wemathani, lokuyinkhomba yentfutfuko lemcoka ekusebenteni ngelikhono nesamba.

1.2.    Lutjalomali Lwemkhakha Wetetimoto 
1.2.1.    Ikhabhinethi iluvumile lutjalomali lwakaToyota South Africa lwetigidzi tetigidzi leti-R10.4 kusikhungomkhicito sabo i-Prospecton lesiseThekwini kuze bakhicite situkulwane lemfica seHilux. Lolutjalomali lucinisa umkhakha wekwakha timoto, lusekela cishe imisebenti lenge-27,000 kuyo yonkhe inethiwekhi lephakelako, luphindze futsi lusimamise umsebenti ngco wekuhlanganisa tincenye longetulu kwe-4,300 – kucondziswe kubasebenti labasebenta ngco esikhungweni sekukhicita sakaToyota Prospecton.
1.2.2.     Lemali lenkhulu kangaka lefakiwe yekucala ibhizinisi, kanye nebakaCherry Group eceleni labasandza kutfolwa kanye nekuvusetelwa kabusha kwesikhungo saphambilini sakaNissan sekwakha timoto eRosslyn, eGauteng. BakaChery Group bamemetele kutsi batakwakha emabhrendi etimoto, iJaecoo, neJetour kulesikhungo saseRosslyn lesisandza kutfolakala. 
1.2.3.    Umkhicito wekucala kuhleleke kutsi ucale emkhatsini wa-2027, umtsamo wekusebenta uphakame ngemnyaka lolandzelako kuze kutsi bafezekise kwacha timoto leti-15 000 ngemnyaka.
1.2.4.    Kutfolakala kweChery Group kusite ekutseni kuvele imisebenti yekwakha lenge-692 kantsi kulinganiswa kutsi kutawuba nematfuba ngco nalansombo lacishe abe 3,000 kutekuhambisa imphahla, tebunjiniyela, tekwetfula umkhicito tsite, kanye netinsita tekwesekela.
1.2.5.    Lokutinikela kwesikhatsi lesidze kuphindze futsi kucinise sikhundla seNingizimu Afrika njengebakhi bemphahla labanemandla kanye nenkhaba yesifundza yekutfumela umkhicito emaveni langephandle.  

1.3.    Kubuketa kwe-IMF Kwekukhula Lokuya Etulu kweNingizimu Afrika
1.3.1.    Ikhabhinethi ikwemukela kulinganisa kwakamuva kweSikhwama Setetimali Semave Emhlaba (i-IMF) ngetemnotfo letishwambakanya konkhe lokwabuketa  Samba Semkhicito Welive (i-GDP) leyalinganiselwa kukhula iye etulu ku-1.1%. Ikhabhinethi yakunaka kutsi lokulungiswa kabusha lokuhle kukhombisa umnotfo wendzawo losimamako lochubeka nekukhombisa kucina.
1.3.2.    Nanome lokubuketa lokwenyukako kwekukhula kwemnotfo lokulinganiselwako kusekhatsi nekhatsi, kukhombisa kukhula kwekutetsemba emitameni yekuvusetela kabusha kwetemnotfo kwalelive nanome kunekukhula lokubutsakatsaka emhlabeni wonkhe kanye nekungcubutana ngekwetepolitiki esigodzini saseMphumalanga Lesemkhatsini.

1.4.    Kucala Kwekusebenta kweSigaba II se-Digitalised Trusted Employer Scheme (i-TES) 
1.4.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa ngekwemtsetfo kweSigaba II se-Trusted Employer Scheme (i-TES) kuze kuphutfunyiswe kusetjentwa kwemavisa ebacashi labacinisekisiwe ngaphandle kwekutsi kwehliswe lizinga letekuvikeleka kwavelonkhe nome kulawula kutfutseleka kulelive. Bacashi labafanelekako kudzingeka kutsi bakhombise lutjalomali lolubonakalako kulelive, kubekwe embili kucashwa kwetakhamuti taseNingizimu Afrika kanye nebahlali besiphelane, kutjala imali ekutfutfukiseni emakhono endzawo, kanye nekuhambisana nemikhakha yetemnotfo lebekwe embili.
1.4.2.    Lephothali letsembekile yekufaka sicelo nge-inthanethi ye-TES Sigaba II - "Home Affairs @ home" iyincenye yelisubuciko lelibanti lahulumende lengucuko yedijithali. Esikhatsini lesitsite lesitako, lephothali yedijithali itawuguculwa ibe luhlelo lwekuphila loluphelele lwe-Electronic Travel Authorisation (i-ETA).
1.4.3.    Bacashi labafanelekako bayacelwa kutsi bangenise Kuvakalisa Inshisekelo yabo (i-EOI) emkhatsini waKholwane 2026 namhla ti-4 Inyoni 2026.

2.    Kwakha Iminotfo Lecinile Yesifundza (se-SADC) 
2.1.    INingizimu Afrika ikulungele kungenisa ingcungcutsela ye-SADC
2.1.1.    Ikhabhinethi icinisekisiwe mayelana nekulungela kweNingzimu Afrika kungenisa ngemphumelelo kweNgcungcutsela Ye-46 Letayelekile Yetinhloko Temibuso neNtfutfuko Yemmango waboHulumende LabaseNingizimu ye-Afrika (i-SADC) kusukela mhla ti-16 kuya ngamhla i17 Ingci 2026 lapha eDurban International Convention Centre e Durban. 
2.1.2.    Njengencenye yemalungiselelo laholela kuleNgcungcutsela, iNingizimu Afrika  ingenisa Liviki Letetimboni le-SADC nga-2026 kusukela mhla tinge-27 kuya ngamhla tinge-31 Kholwane 2026, lapha eDurban International Convention Centre KwaZulu-Natal. Lomcimbi uhlanganisa ndzawonye babhali betinchubomgomo, baholi bemabhizinisi, bacambi, tifundziswa, bacwaningi kanye netikhungo tekutfutfukisa tetimali letivela kuso sonkhe sifundza kanye nangale kuze kutfutfukiswe tetimboni.
2.1.3.    Liviki Lengucukomnotfo ube Wetetimboni le-SADC lesekela Lisubuciko Letebumboni te-SADC neNkhombandlela (wanga-2015–2063), losime etinsikeni letintsatfu: ingucukomnotfo ube wetetimboni, kuchudzelana nekuhlanganisa sifundza.
2.1.4.    Lokugcilwa kuko lonyaka kufaka ekhatsi intfutfuko yetinchubo letentiwa yinkampani ekusebenteni imikhicito lelinywako, temakhemisi, timphahla letidliwa batsengi netimbiwa letimcoka  nekusetjentwa kwato, kanye nekutfutfukisa sakhiwonchanti kutemandla, tekutfutsa, tekuhambisa imphahla temanti ne-ICT.

2.2.    Kunciphisa tindleko tekutsengiselana ekhatsi ku-SADC
2.2.1.    Ikhabhinethi ihalalisele Libhangengodla laseNingizimu Afrika ngekwengetwa kweluhlelo lwe-SADC Real-Time Gross Settlement (i-SADC-RTGS) ngekufakwa kweKwanza yase-Angola njengeluhlobomali lwesibili longangakhokha ngalo nakutsengiselanwa ngemva kweLirandi laseNingzimu Afrika.
2.2.2.    Luhlelo lwe-SADC-RTGS luhlose kunciphisa tindleko tekutsengiselana nakuhwebelna ngale kwemnyele kulesifundza nekuchuba kusetjentiswa luhlobomali lwendzawo lolusetjentiswa Libhangengodla laseNingizimu Afrika egameni lemabhangengodla latibandzakanyako eSADC.
2.2.3.    Kufakwa kweKwanza yase-Angola njengeluhlobomali lwekukhokha nakuhwebelwana eluhlelweni lwe-SADC-RTGS kukhombisa libanga lelimcoka leselihanjiwe ekutfutfukiseni kukhula kwetemnotfo kulesifundza ngekusebentisa kunciphisa tindleko tekutsengiselana.

2.3.    Ikhomishini Yemave Lamabili iNingizimu Afrika neNamibia
2.3.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa nemphumelelo kweKhomishini ye-4 Yemave Lamabili iNingizimu Afrika neNamibia (i-BNC) lebeyibanjelwe ePitoli mhla ti-17 Kholwane 2026, nekutsi boMhlonishwa Dkt. Netumbo Nandi-Ndaitwah, Mengameli waseRiphabhliki yaseNamibia bebabosihlalo ngekuhlanganyela baneMhlonishwa Mengameli Cyril Ramaphosa. 
2.3.2.    LeKhomishini Yemave Lamabili icinikisekise luhlobo lwelisubuciko lebudlelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neleNamibia futsi yachubela embili kubambisana emkhatsini walamave lamabili ekubekeni embili imikhakha. Lokumcoka kakhulu kutinikela ngekuhlanganyela lokubumbene ekuhlwayeni nasekusebentiseni Imitfombolusito yemvelo letakwesekela intfutfuko yetemnotfo nekukhula kuwo omabili lamave.
2.3.3.    Bobabili laBomengameli bakwemukela lokusayinwa kwaletivumelwane letisikhombisa tekusebenta ngekubambisana emkhatsini walamave lamabili.

2.4.    Sibonelelomali sahulumende sesimo lesiphutfumako setigidzi le-$13 kucinisa imitamo yekuvimba kubhebhetseka kweligciwane lesifo se-Ebola e-Afrika.   
2.4.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuvunywa kwetigidzi le-$13 (Emadola aseMelika) latibonelelo tahulumende tesimo lesiphutfumako letikhokhwe Libhange Lentfutfuko lase-Afrika (i-AfDB) kuze kuciniswe kuvimbela kubhebhetseka kweligciwane lesifo se-Ebola e-Democratic Republic of Congo (i-DRC), e-Uganda, naseSouth Sudan ngekucinisekisa kugcina kuphendvula kwavelonkhe lokuphutfumako, kuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane nekunciphisa tehlakalo tekufa nekugula etindzaweni letitsintseka kakhulu kanye nemimango lehlasekela lula. 
2.4.2.    Lolusito lwemali luta emva kwekutsi Mengameli Cyril Ramaphosa ngekwesikhundla sakhe seLichawe leLubumbano lwe-Afrika Lwekuvikela Lubhubhane, Kulungela Nekuphendvula (i-PPPR), kwemfelendzawo wase-Afrika, lusito lwebuntfu loluphutfumako nelutjalomali lolwandzisiwe lwetingucuko temcondvo lomusha wetemphilo loholwa yi-Afrika.

3.    Kute indzawo lefanana nasekhaya, kubuyiswa kwebantfu baseNingizimu Afrika yintfo letakwemukelwa njalo.
3.1.    Ikhabhinethi itinakile tinsolo letitsi bantfu labamhlophe baseNingizimu labakhetsa kuyawuhlala eMelika (e-USA) ngaphasi kwemanga ekubulawa ngebunengi kwalabamhlophe lapha eNingizimu Afrika balelwe kutfola emaVISA kulela live.
3.2.    Ikhabhinethi ikusho yakuphindzelela kutsi bantfu baseNingizimu Afrika akunandzaba kutsi banembono wetepolitiki lotsini batawuhlala njalo banelikhaya lapha kulelive ngaphandle kwekwesaba kutsi batawuhlushwa ngekwetepolitiki nekucindzetelwa ngekulandzela imitsetfo yalapha eRiphabhliki.
3.3.    Ikhabhinethi ivumile kutsi live laseNingizimu Afrika lisabukene netinsayeya letinengi tetenhlalomnotfo letinemtselela kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngekungakhetsi buhlanga nebulili. Letinsayeya kufanele kutsi tilungiswe ngekusebentisa imitamo lehlangene (yabo bonkhe baseNingizimu Afrika) lokufaka ekhatsi hulumende, emacembu etepolitiki, tinyonyana tebasebenti, emabhizinisi, tinhlangano temmango, kanye nalowonalowo waseNingizimu Afrika. Lemitamo lehlangene kufanele kutsi ivume umtselela lochubekako walomshiyalifa wemtsetfo weLubandlululo kanye nesidzingo sekulungisa bulungiswa lobungazange bentiwa basesikhatsini lesengcile. 
3.4.    Ikhabhinethi icela bonkhe baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke bangabavumeli labo labafuna kubuyisela emuva tinzuzo tenkhululeko yetfu ngekuhlanganisa tinhlanga kutsi sitinikele kabusha kulenjongo yekwakha iNingizimu Afrika lebumbene, lete buhlanga nalephumelelako.

4.    Sikhatsi Sasebusika Sekusoka  Kwendzabuko sanga-2026 
4.1.    Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka lokukhulu macondzana nekulahleka kwemphilo lokuchubekako kanye naletinye tehlakalo letitsikametako lokutsiwa tentekile ngesikhatsi seSikhatsi Sasebusika Sekusoka wendzabuko sanga-2026.
4.2.    Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emindenini yebasokwa labange-7 labalahlekelwe timphilo tabo ngesikhatsi seSikhatsi Sasebusika Sekusoka Kwendzabuko sanga-2026 futsi ifisele labo labalimele nome lbo labaselashwa kutsi balulame masinyane. 
4.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yachubeka yemukela lokuphendvula ngekushesha kwema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kucinisekisa kutsi labo labephule imitsetfo  yekusoka kwendzabuko bayatilandza. Kudzimate kube ngulamuhla, sekuvulwe emacala lacishe abe   161, lokuholele ekuboshweni kwebantfu labange-41. Kwengeta kuloko, tikolo tekusoka letingekho emtsetfweni tivaliwe, futsi kwahlangulwa basokwa laba 181 kanye nalabange-93 labelashwe esibhedlela.

B.    TINCUMO TEKHABHINETHI
1.    Kwengetwa kwesikhatsi sekuba semtsetfweni kwetincwadzi tekushayela kusuka eminyakeni lesihlanu (5) kuya eminyakeni lelishumi (10) 
1.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kwengetwa kwesikhatsi sekuba semtsetfweni kwetincwadzi tekushayela talaMakhodi A, A1, B kanye na-EB kusukela eminyakeni lesihlanu kuya eminyakeni lelishumi. Lesikhatsi seminyaka lelishumi sekuvusetela sitawusebenta kuphela etimotini letincane. Tigitjelwa letinkhulu tebhizinisi netekutfutsa ummango titawuhlala tinjalo tilandzela kuvusetelwa ngeminyaka lemibili nome lesihlanu bese kutsi Timvume Tebashayeli Labatingcweti nabo-ke futsi batawuhlala bakulomjikeleto wekuvusetelwa kabili.  
1.2.    Lengucuko ihambisana nentfo lenhle leyentiwa emaveni emhlaba, yenta ncono likhono lekuphatsa, inciphisa kuvusetela kanyenti  futsi kwehlisa umtfwalo wetinsita eluhlelweni lwekuniketa timvume tekushayela.
1.3.    Kucala kwekusebenta kwalesikhatsi lesisemtsetfweni lesengetiwe kudzinga tichibelo tetemtsetfo. Ngako-ke bashayeli betimoto kufanele kutsi bachubeke bavusetele tincwadzi tabo tekushayela uma setiphelelwe sikhatsi kudzimate kube sikhatsi lapho loMtsetfo lomusha sewucale khona kusebenta.

2.    Inchubomgomo Lebuyeketiwe Yentsengo Yagezi  
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweNchubomgomo Lebuyeketiwe Yentsengo Yagezi kuze kutsi ummango uphawule ngayo. Lenchubomgomo yenta  Inchubomgomo Yentsengo Yagezi yanga-2008 kutsi ibe sesikhatsini kukhombisa tingucuko tetimakethe letichubekako letibangwa tintfutfuko kulemboni yekuphakela gezi, lokufaka ekhatsi tingucuko letichubekako letibangwa kwehlukaniswa kwe-Eskom ibe tinkampani letincane tekuphakela gezi nekucala kwekusebenta kweMtsetfo Wetekuchibela Kulawulwa Kwagezi, wanga-2024.
2.2.    Lenchubomgomo icinisa luhlakamsebenti lwetekulawula tintsengo tagezi, ematharifi netinhlawulo kanye nekuniketa kungafihli lutfo ngekusebentisa kwehlukaniswa kwematharifi kuko konkhe kuphehla, kundlulisa, kusabalalisa nemisebenti yekutsengisa, ngaleyo ndlela-ke tinhlelembiso tekulawula intsengo yagezi kuto tonkhe tinhlelo letahlukahlukene tekufaka intsengo emkhatsini webaphehli, bahwebi neNkampani Yekundlulisa yaseNingizimu Afrika (i-NTCSA), nebasabalalisi. Iphindze futsi yenta kutsi kube neluhlomsebenti letinhlelo letitakwentiwa futsi tilawulwe yi-NERSA. 
2.3.    Lenchubo yesekela kungeniswa kwematharifi labuka tindleko setitonkhe kodvwa ibe ivikela basebentisi labahlaseleka lula kanye nemikhakha yetemnotfo ngekwelisubuciko.

3.    Liphepha Lesikhashana Lemumo Wekugucula Imakethe Yemkhakha Yagezi 
3.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweLiphepha lesikhashana Lemumo Wekugucula Imakethe Yemkhakha Wagezi kuze kutsi ummango uphawule. Leliphepha lemumo lenta kutsi kube neLuhlakamsebenti lwekukhomba indlela kugucuka kweluhlelo lwagezi lwaseNingizimu Afrika lolulawulwa kakhulu ngumbuso lube yimakethe yagezi lechudzelana kakhulu, ngekuhambisana neMtsetfo Wetekuchibela Kulawula gezi, wanga-2024 kanye neLisu Lekwenta Letemandla.
3.2.    Letingucuko letiphakanyisiwe kuhloswe ngato kwenta ncono kubakhona kwemandla nekwetsembeka ngekutsi kuncishiswe kwetsembela kumetfulinsita wagezi munye kanye nekwenta kutsi kube nekutibandzakanya lokukhulu ekuphehlweni kwagezi, sakhiwonchanti sekuwuhambisa nekuwusabalalisa, kwesekele kwakheka kwemsebenti nekukhula kwetemnotfo, kanye nekunciphisa tindleko tagezi kwesikhatsi lesidze.

4.    Lisubuciko Lavelonkhe Lelibuyeketiwe Letekuphepha emgwacweni (i-NRSS) 2026–2030
4.1.    Ikhabhinethi iyivumile i-NRSS 2026–2030 lebuyeketiwe. Lelisubuciko lelibuyeketiwe lakhela etikwe-NRSS 2016–2030, leyavunywa kuze kuncishiswe kufa emigwacweni kanye nekuhambisana neKwenta Kwelishumimnyaka kwaMhlabuhlangene ngeKuphepha Emgwacweni eLisu Lavelonkhe Lentfutfuko.
4.2.    Lolubuketo lwentiwa ngenca yetinsayeya lebetisolomane tichubeke njalo, lokufaka ekhatsi kucinisekiswa lokubutsakatsaka kugcinwa kwemtsetfo wethrafiki, kuhlaselwa lula yinkhohlakalo kanye nekucala kusebenta lokunhlalunhlalu kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. 
4.3.    Le-NRSS lebuyeketiwe ichubela embili i-ajenda yengucuko yeluhlelo lolubanti lesekelwa kugcinwa kwemtsetfo wethrafiki loholwa tebunhloli, indlela lengavumeli sanhlobo nje inkhohlakalo, tinhlelo letihamba ngeluhlelo lwedijithali kanye nekubusa lokucinisiwe nekuchumanisa. Yesekela tinkoyoyo temhlaba wonkhe tekuphepha emgwacweni kanye nenkoyoyo yeKuphatsa Kwesikhombisa yekunciphisa kufa etingotini temgwaco nga-45% nga-2029.

5.    Luhlelomsebenti Lwelisubuciko Lesikhashana Letemanti Netinsita Tekuhambisa Indle 
5.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweLuhlelomsebenti Lwelisubuciko Lesikhashana Netinsita Tekuhambisa Indle kuze kutsi ummango uphawule sikhatsi semalanga lange-60.
5.2.    Loluhlelomsebenti lolubuketiwe lubeka tinkoyoyo temkhakha, luphendvula tinsayeya letivelako, kanye nekwenta lomkhakha kutsi uhambisane nabocalangaye bavelonkhe nekwenta lokuhle kwemhlaba wonkhe. Lugcizelela kucina kwesimomvama selitulu, kuhlanganiswa ngekwemvelo, kusimama ngekwetimali, emagebe ekuhlaseleka lula kwetindzawo tasemaphandleni netasemadolobheni, ingucuko yetedijithali kanye nekuhlela umkhakha lokutfutfusiwe nekuletsa tinsita.
5.3.    Lelisubuciko kuhloswe ngalo kucinisa kubusa umkhakha, kutfutfukisa kuhlela nekuletsa tinsita, kanye nekwesekela kuletsa emanti lasimeme, latsembekile nalalinganako kanye netinsita tekuhambisa indle kubantfu  bonkhe baseNingizimu Afrika.

C. IMITSETFOSIVIVINYO
1.    Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tinhlaka Tamasipala, wanga-2026
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kwaHulumende asekhaya: Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Tinhlaka Tamasipala. LoMtsetfosivivinyo, ngalokwetayelekile lobitwa ngekutsi “nguMtsetfosivivinyo Wekuhlanganisa”, lokuloswe ngawo kuniketa luhlakamsebenti lweMtsetfo lolucacile lwekwakha bohulumende labahlanganisiwe kanye nekusungula tindlela tinsayeya letiphatselene nekuhlanganisa kuhulumende wendzawo
1.2.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kwaloMtsetfo kuze ummango uphawule ngawo ekucaleni kwa-2024. Ngemva kwekubonisana kabanti kanye nekuchubeka nekuwulungisisa ngekwemtsetfo, nyalo loMtsetfosivivinyo sewuyangeniswa ePhalamende kutsi ucutjungulwe. Letichibelo letiphakanyisiwe kuhloswe ngato kugcugcutela kutsi kube nekutinta nekubusa lokuhlanganisiwe lokutilandzelako, kunciphisa kungatinti kutepolitiki kanye nekwesekela kuletfwa lokungatsikameteki kwetinsita emimangweni.

2.    Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Imitsetfo Yelukhetfo wanga-2026
2.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo etekuchibela Imitsetfo Yelukhetfo wanga-2026. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wekhomishini Yelukhetfo, wanga-1996; Umtsetfo Wetelukhetfo, wanga-1998; kanye naHulumende Wendzawo: Umtsetfo Wetelukhetfo Lwamasipala, wanga-200, kulungiselela Lukhetfo Lwabomasipala Lwanga-2026. Letichibelo kuhloswe ngato kucinisekisa kutsi kunekuhambisana nekucinisa luhlakamsebenti lweMtsetfo Wetelukhetfo, kwenta ncono kuphatsa kanye nekulawula lukhetfo nekwesekela kuchuba lukhetfo lolukhululekile, lolungakhetsi nalolutsembekile.

3.    Umtsetfosivivinyo Wetekubopha Luzungu, Kuphehla Umoya Lomubi Nekususa Lutfutfuva Kuze Kwentiwe Licala, wanga-2026
3.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetekubopha Luzungu, Kuphehla Umoya Lomubi Nekususa Lutfutfuva Kuze Kwentiwe Licala, wanga-2026. LoMtsetfosivivinyo ucitsa Umtsetfo Wetekuhlangana Ngekususa Lutfutfuva, wanga-1956 kanye nekwenta kabusha luhlakamsebenti lwetemtsetfo kujezisa bantfu lababopha luzungu, labaphehla umoya lomubi nome kwenta emacala ebugebengu. Ungena esikhundleni setimiso letingahambisani neMtsetfosisekelo uphindze wente kutsi umtsetfo uhambisane neluhlelo lwanyalo lwemtsetfosisekelo, kodvwa ube ucinisa emandla eMbuso kutsi ulungise kutiphatsa lokukhutsata nome lokugcugcutela kwentiwa kwemacala ebugebengu.

4.    Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Imitsetfo Jikelele (Kugubha Imayini), wanga-2026 
4.1.    Ikhabhinethi yavuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetekuchibela Imitsetfo Jikelele (Kugubha Imayini), wanga-2026 kuze kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo kuhlose ngawo kucinisa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwekulwa nekugubha imayini ngalokungekho emtsetfweni kanye nemisebenti lephatselene naloko lechubeka njalo ngekuletsa bungoti ekuphepheni kwemmango, intfutfuko kutemnotfo kanye nekulawula ngalokusimeme kwetimbiwa talelive.. Uphakamisa kutsi kiube netichibelo eMtsetfweni Wenchubo Yetebugebengu, wanga-1977; Umtsetfo Wetemadayimani, wanga-1986;  Umtsetfo Wetetimbiwa Nekutfutfukisa Imitfombolusito Yephethroliyamu, wanga-2022; kanye neMtsetfo Wetensimbi Leligugu, wanga-2005. Letichibelo tifaka ekhatsi tinyatselo tekwenta kutsi kugubha imayini ngalokungekho emtsetfweni kube bugebengu kanye nemacala laphatselene naloko.

5.    Umtsetfosivivinyo Wetekulawula Emathrasti, wanga-2026
5.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetekulawula Emathrasti, wanga-2026 kuze kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo kuhloswe ngawo kwenta loluhlelomsebenti lwetemtsetfo lube lwesimanjemanje lwemathrasti ngekufaka esikhundleni seMtsetfo Wetekulawula Imphahla losendlulelwe sikhatsi. Uhlose kucinisa kutilandza nekuhambisana, kwenta ncono kwengamela indzima yeMphatsi Wenkantolo Lephakeme kanye nekuniketa kuvikeleka lokukhulu kwebazuzi.  

6.    Umtsetfosivivinyo Wetekusebenta Ngemtsetfo, wanga-2026
6.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wetekusebenta Ngemtsetfo, wanga-2026 kuze kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kuhlela kabusha tinhlaka tekuphatsa temkhakha wetemtsetfo kodvwa ube uchubela embili ingucuko. Uphindze futsi wetfule tingucuko temumo eSikhwameni Sekwetsembeka Kuphatsa Timali Salabasebenta Ngemtsetfo kuze kuciniswe kusimama kutetimali kanye nekwenta ncono kuvikeleka kwemmango. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi uchubeke uphakamise tichibelo letinhlobonhlobo tetimiso teMtsetfo Wetekusebenta Ngemtsetfo kuze kusekelwe intfutfuko nekwentiwa ncono kwemakhono alabo labasebenta ngemtsetfo, kutfutfukisa kufinyelela kutfola bungcweti kutemtsetfo, kugcugcutela kufinyelela kutfola bulungiswa kanye neKulungiswa tinsayeya letiphatsekako letivele ekucaleni kwekusetjentiswa kweMtsetfo.

7.    Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Imitsetfo Jikelele Yetetimali, wanga-2026
7.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetekuchibela Imitsetfo Jikelele, wanga-2026. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa tichibelo teMtsetfo Wetekulawula Umkhakha Wetimali, wanga-2004 (Umtsetfo Nombolo 28 wanga-2024).
7.2.    LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kutsi kufakwe sehluko lesisha eMtsetfweni Wetekulawula Umkhakha Wetetimali kute kusekelwe tingucuko tendzawo lokuhloswe ngato kucinisa kubusa nekulawula tilinganiso tekucatsanisa letisemtsetfweni tetimali. Uphindze futsiuphakamise tichibelo tesigaba se-68 seMtsetfo Wahulumende Wetekutsenga kuze kusekelwe tingucuko letichubekako lokuhloswe ngato kucinisa tinhlelomsebenti taseNingizimu Afrika tekulawula nekutsenga, kwenta ncono kwengamela, kanye nekugcugcutela kulawula lokucinisekisiwe.

 

D.    TAKAMUVA LETATISWA IKHABHINETHI
1.    Tingenelelo tahulumende kucinisekisa kuphakelwa ngekwetsembeka kwemanti lasezingeni kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
1.1    . Ikhabhinethi ikwemukele kukhishwa kweLisu Lavelonkhe Lekwenta Letemanti lelibeka tingenelelo telisubuciko kucinisekisa kuphakelwa lakwetsembile kwemanti lasezingeni kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kodvwa kube kulungiswa imphandze yetimbangela tetinsayeya tekuphakelwa kwemanti kulelive. Lelisu lasungulwa Likomidi Lavelonkhe Lesimobucayi Semanti sihlalo walo lokunguMengameli Cyril Ramaphosa ngekubonisana nemikhakha lemitsatfu yahulumende lokufaka ekhatsi Inhlangano Yabohulumende Basekhaya yaseNingizimu Afrika.  
1.2    Ikhabhinethi yakuncoma kwetfulwa kweLuhlelo Lwavelonkhe Lwekuphutfumisa Kufinyelela Kutfola Emanti, lolwetfulwa ngeLilanga laNelson Mandela Lemave Emhlaba  mhla ti-18 Kholwane, kanye nekucala kusebenta kwetikimu letinge-67 tekuphakela emanti letisatjalalisiwe, letakhiwo ngemanti lambiwa phasi kanye netikhungomkhicito letengeta kufinyelela kutfola emanti ekunatsa laphephile emimangweni lengatfoli emanti yasetindzaweni tasemaphandleni eGauteng, KwaZulu-Natal naseMphumalanga Kapa. Letingenelelo letinge-67 temanti langephasi kwemhlaba kulindzeleke kutsi ngato kuzuze bantfu labalinganiselwa kulaba-125 986 kuto totintsatfu tifundza, kanye nekucala kufezekiswa ngetigaba lokuchubekako  ngeMphala 2026 kanye nangaMabasa 2027.
1.3    Lamaphrojekthi amele sigaba sekucala seLitiko Letemanti Neluhlelo Lwekuphutfumisa Kufinyelela Kutfola Emanti Kwekuhanjiswa Kwendle, lesacala kusebenta ngekusebentisa Emabhodi Etemanti ngaphasi kweMtsetfo Wetinsita Tetemanti. Tigidzi letingetulu kwe-R200 tiniketwe Sigaba ekucala saloluhlelo, kukhangetela emanti emvula kanye nekuvusetela sakhiwonchanti semanti lesikhona, lokufaka ekhatsi kubhola emanti phasi, kutfutfukiswa kwemanti langephasi kwemhlaba, kuvikela imitfombo, kukhangetela emanti emvula kanye nekuvusetela kabusha kwesakhiwonchanti semanti lesikhona kuze kwandziswe kufinyelela kutfola emanti laphephile ekunatsa. 
1.4    Njengencenye yeluhlelo lolubanti lwesakhiwonchanti sahulumende selutjalomali, ekucaleni kwalomnyaka hulumende unikete imali letigidzigidzi leti-R155 kusakhiwonchanti semanti nekuhanjiswa kwendle kuleminyaka lemitsatfu letako. Lolutjalomali lutakwesekela kwengetwa nekugcina sakhiwonchanti sisebenta, kutfutfukisa kwetsembeka kwekuphakelwa kwemanti, kanye nekulungisa tinsayeya temanti netinsayeya tekuhanjiswa kwendle lokunemtselela emimangweni.

2.    Lwatiso lwamuva lolumayelana nenchubekelembili lamayelana nekucala kusebenta kwendlela lephelele yekulawula kutfutseleka lapha eNingizimu Afrika
2.1    Ikhabhinethi yatfola lwatiso lwamuva lolumayelana nekucala kusebenta kwendlela lephelele yekucinisekisa kutfutseleka laphaeNingizimu Arika ngalokusemtsetfweni ngekulandzela lisu lemaphuzu la-5 njengaloku lamenyetelwa nguMengameli Cyril Ramaphosa ngendlela lelandzelako:
2.1.1    Kusukela mhla tinge-23 Kholwane 2026, tehlakalo letiphatselene nekwephula umtsetfo wetekutfutseleka eveni  naleminye imitsetfo lephatselene nawo tibikiwe futsi tabhaliswa njengetehlakalo tebugebengu, loku kwenyuke kusukela ku-103 letibikiwe ngeliviki lekucala laKholwane 2026.
2.1.2    Samba sesisonkhe sebantfu labange-354 lababoshwa,  kwatsi sifundza saseFeyistata sona sabhalisa linani lelisetulu kakhulu lebantfu lab-174, laba-107 babo sebavele babhalisile kurejista yenkantolo.
2.1.3    Kusukela mhla ti-1 Mabasa 2026 kuya ekupheleni kweNhlaba 2026, tinkantolo setiphotfule emacala le-28 736 laphatselene nekutfutseleka eveni ikakhulu kuze babuyiselwe emaveni abo endzabuko.
2.1.4    Emkhatsini wamhla ti-14 kuya ngamhla tinge-24 Kholwane 2026, bantfu bekuchamuka labete timphepha laba-68 327 babuyiselwa emaveni abo ngekutsandza kwabo ngekusebentisa kusebenta lokuhlanganisiwe kweMtsetfo. Kulaba laba-68 327, labange-81% baseMalawi; laba-16 % baseZimbabwe kanye nalaba-3% baseMozambiki
2.1.5    Kucala kwekusebenta kwe-Electronic Traveller Authorisation (“i-ETA”) kanye neLuhlelo lolutfutfukisiwe Lwekulawula Kuhamba Lokwentiwe Ncono etikhumulweni tetindiza temave emhlaba e-OR Tambo, eLanseria, eKing Shaka naseCape Town.
2.2    Sikhungo Sesikhashana Sekubuyisela Bachamuki Eveni Labo Lenkhaba Ngekutsandza Kwabo lesiseMusina utakwehliswa utsamo wekugcina laba-20, 000 kuye kumtsamo wallaba-1500.

 


3.    Umbiko Wemnyaka we-26 Wekhomishini Yekucasha Ngekulingana (i-CEE) 
3.1    Ikhabhinethi itfole futsi yanaka Umbiko Wemnyaka we-2025/26 Wekhomishini Yekucasha Ngekulingana (i-CEE). Lombiko ulandzelela ingucuko yasemisebentini kanye nekuhambisana neMtsetfo Wetekucasha Ngekulingana. 
3.2    Umbiko Wemnyaka we-26 weCEE  ugcamisa kungalingani lokuphikelelako emisebentini, kungalingani ngekwebulili nangekwebuhlanga kuchubeka emazingeni lasetulu emkhakheni lotimele. 
3.3    Emacembu alabamhlophe nelinanibantfu lemacembu eMandiya bamelelwe ngalokwengcile emazingeni ekulawula lasetulu, labamelelwe 57.1% kanye na-12.2% ngekulandzelana. Ezingeni lelisetulu lekulawula, basebenti Labamhlophe benta 44.1% nekutsi basebenti labangeMandiya bona benta 12.5%. Basebenti labamnyama neMakhalatsi bahlala bagcwele  emazingeni emsebenti laphasi nalete emakhono,  bese kutsi kumelelwa kwebasebenti labaphila nekukhubateka bona kuhlala kuphasi, le ku-1.3% kulinani selilonkhe lebasebenti.
3.4    Lombiko uphindze futsi unake kutsi kunekwenyuka kulabamelele basebenti labamnyama labafanelekile ngekwebungcweti, kulawula lokusemkhatsini, labanelikhono lemsebenti tsite kanye nasemazingeni laphasi ekulawula, nge-52.0% uphindze futsi Wanaka nekumelelwa ngu-3.1% webekuchamuka kuwo onkhe emazinga futsi uveta kukhatsateka ngalokumelelwa lokunje emazingeni emsebenti lodzinga likhono kancane nasemazingeni emisebenti lengadzingi likhono lokungaba kwephula Umtsetfo wetetinsita Tekucasha loncuma kutsi bacashi kutsi kufanele kutsi batenetise kutsi kute bantfu lapha eRiphabhliki labanemakhono lafanele kugcwalisa leso Sikhala ngembikwekutsi bahehe umchamuki. 
3.5    Hulumende utawuchubeka kusebentisa loko lokutfoliwe kugadza ingucuko, kugcugcutela kumeleleka ngalokulinganako kanye nekukhomba indlela yetinyatselo tekulungisa kuyo yonkhe imakethe yemsebenti.

4.    Umtselela wemvume yeligagasi lemoya lelikhetsekile kusakhiwonchanti sedijithali
4.1    Ikhabhinethi iwunakile umbiko lamayelana nemtselela kumagagasi ekusakata emvume lenemalungelo lakhetsekile kusakhiwonchanti sedijithali kanye nekuchumana lapha eNingizimu Afrika. Kunikwa imvume kweligagasi lemoya lelifuneka kakhulu kwente ncono kufinyelela lokubanti, kusebenta lokuncono kwenethiwekhi kanye nelutjalomali lolusekeliwe kusakhiwonchanti sedijithali.
4.2    Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kutsi basebentisi betekuchumana abakahlangabetani netibopho tabo tetenhlalo letichumene nemvume yeligagasi lemoya labaphakelwe lona. Hulumende ube inkoyoyo yekutsi utawuhlanganisa tikhungo tahulumende letinge-21 878 nga-2029, lokutawufaka ekhatsi tikolo leti-16 139,  tisetjentiswa tetemphilo leti-4 232, imitapolwati lenge-570 kanye nemitimba yekugunyata yetendzabuko le-937. Kusukela ngaMabasa 2026, basebentisi betekuchumana bebachumanise tikhungo tahulumende le-5 295 tesibopho sabo setenhlalo.

E.    KUBEKWA ETIKHUNDLENI
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.  
1.    Mnu. Nkosikhona Sydney Mbatha njeSikhulu Lesikhulu Lesiphetse i-Ejensi Yekutfutfukisa Ngetimali Embhizinisi Lamancane. 
2.    Mk. Vangile Petronella Nene njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Imisebenti Yebungcweti eTiko Letemisebenti Yahulumende Nesakhiwonchnati. 
3.    Mk. Beryl Ferguson njengaSihlalo eBhodini Yemapaki Avelonkhe AseNingizimu Afrika .

4.    KUbekwa etikhundleni kwemalunga langekho eSigungwini Lesiphetse ku-Public Investment Corporation (PIC) Soc. Limited
(a)    Mnu. Seiso Joel Mohai – Lisekelandvuna leTekuhlela, Kulandzelela Nekuhlola njengaSihlalo
(b)    Mk. Patience N.Z. Nqeto
(c)    Mk. Lebogang R. Mokgabudi
(d)    Adv. Gatlelane Ouma Rasethaba
(e)    Mk. Vivien McMenamin
(f)    Mk. Bajabulile Swazi Tshabalala
(g)    Mnu. Itani Mafune
(h)    Mk. Moipone Ramoipone- Ummeleli Wetemafa Avelonkhe
Lokubekwa etikhundleni kuhloswe ngako kulungisa tinsayeya tekubusa letikhona kwanyalo. INdvuna Yetetimali itawuchubeka nekuchuba letingucuko te-PIC njengekuncoma kweKhomishini  yaJaji Mpati ngekubonisana neKhabhinethi.

5.    Kukhetfwa kweMkhandlu weBhodi Yetebucwepheshe Betimbiwa (MINTEK)  
a.    Dkt. Thibedi Ramontja (Sihlalo) (ukhetsiwe futsi);
b.    Mk. Azwindini Thomani (ukhetsiwe futsi);
c.    Dkt. Takalani Madzivhandila (ukhetsiwe futsi);
d.    Mnu. Luvuyo Keyise;
e.    Dkt. Faranna Boodrham;
f.    Dkt. Palesa Ramashala;
g.    Mk. Lerato Hilda Dikgole; 
h.    Dkt. Sandile Ncanana;
i.    Mk. Nondumiso Ngonyama; kanye
j.    NaDkt. Avela Majavu (ukhetsiwe futsi);
k.    Mnu. Kagiso Menoe (Umelele Litiko Letetimbiwa Nemitfombolusito Yephethroliyamu).

F.     IMICIMBI neTINKHOMFA

1.    IMICIMBI LETAKO
1.1    Indzawo Yasemoyeni yase-Afrika Nembukiso Wetekuvikela Nembukiso Wasemoyeni wanga-2026 
1.1.1    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbukiso we-13 Wendzawo Yasemkhatsini yase-AfrikaCabinet Nembukiso Wetekuvikela Nembukiso Wasemoyeni wanga-2026, ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Indlela yase-Afrika Yekungena Kutekuvikela Nekusebentisana Emoyeni,’’ lotawubanjelwa  e-Air Force Base Waterkloof, eTshwane, kusukela mhla ti-16 kuya ngamhla tinge-20 Inyoni 2026.
1.1.2    Lombukiso kulindzeleke kutsi uhehe bantu labawubukisa labangetuli kwe-300 labavela emhlabeni wonkhe, litsimba letitfunywa letisemtsetfweni letisuka emaveni langetulu kwalange-50 kanye nebavakashi labahwebako labangetulu kwe-30 000. Lomcimbi utawuphindza futsi ukhombise tintfutfuko letikhona endzaweni yasemoyeni kanye nasemikhakheni yetekuvikela kodvwa ube ukhutsata kubambisana kwemave emhlaba emoyeni nasemikhakheni yetekuvikela kodvwa ube ukhutsata kubambisana kwemave emhlaba, kuhwebelana nelutjalomali.
1.2    Insimphoziyamu Yekutfutfukisa Sakhiwonchanti Lesisimeme  yaseNingizimu Afrika nga-2026
1.2.1    Ikhabhinethi inake kutsi iNingizimu Afrika itawungenisa Insimphoziyamu Yekutfutfukisa Sakhiwonchanti Lesisimeme yaseNingizimu Afrika (i-SIDSSA) yanga-2026 kusukela mhla tinge-23 kuya ngamhla tinge-25 Ingci 2026. Lomcimbi kulindzeleke kutsi uhehe titfunywa letilinganiselwa kule-700.
1.2.2    Lensiphoziyamu itawuhlanganisa ndzwonye batjaliimali, tikhungo tetetimali, babhali betinchubomgomo, baholi labacatjanguiwe kanye nalabanye balingani labalisubuciko kuchubela embili i-ajenda yesakhiwonchanti selutjalomali saseNingizimu Afrika kanye nekukhombisa inchubekelembili ekucaleni kwekusebenta kweLisu Lavelonkhe Lesakhiwonchanti lelivunywe yiKhabinethi langa-2050.
1.2.3    I-SIDSSA yanga-2026 itawumemetela emaphrojekthi labekwe embili lasiphohlongoekucala esakhiwonchanti lakhetfwe ngaphasi kweBid Window 2 kulungiselela iphrojekthi kanye nekwesekelwa ngelwatitsite, kukhipha luchicilelo lesitsatfu lweConstruction Book, kunika lwatisomuva lolumayelana neneMaphrojekthi Lahlanganisiwe lisubuciko (ema-SIP), kukhombisa inchubomgomo lemcoka kanye netintfutfuko letilawulwako, kanye nekugcamisa budlelwane besakhwonchanti ngekwelisubuciko lokuhloswe ngalo Kubeka iNingizimu Afrika njengalehola embili ekutfutfukiseni sakhiwonchanti kanye nenkhaba yekusita ngetimali kulelivekati lase-Afrika.

1.3    Inyanga Yabomake: Kugubha Umkhosi we-70 ekushuca Kwabomake nga-1956
1.3.1    Mhla ti-9 Ingci 2026, iNingizimu Afrika itawukhumbula umkhosi loyinchobamlandvo we-70 Wekushuca Kwabomake nga-1956, lapho bomake labangetulu kwe-20 000 bashuca baya e-Union Buildings bashucela kwengetwa kweMitsetfo Yemapasi Nemtsetfo asetindzaweni Tasemadolobheni. Lelibanga leselihanjiwe litawuhlonishwa ngaphasi kwengcikitsi yavelonkhe letsi: ‘’Bomake Labatfutfukisiwe Batfutfukisa Sive.”
1.3.2    Ikhabhinethi yaphindza yasho kutsi tento tesibindzi talesitukulwane sanga-1956 tatfutfukisa ngco kufakwa kwabomake ePhalamende, kuhulumende, emkhakheni lotimele, kanye nesetinhlanganweni temmango, kucinisa kakhulu buve lobulinganako kanye nemalungelo emtsetfosisekelo eNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti. Ngesikhatsi setfulela sigcoko kucina kwabomake besive, Ikhabhinethi iphindze yacinisekisa kutinikela kwahulumende lokunganyakatiswa bekuvikela, kugcugcutela, nekuchubela embili emalungelo abomake kanye nekucinisa kakhulu umsebenti wekucedza Budlova Lobucondziswe Ebulili Lobutsite Nekubulala Besifazane (i-GBVF), kucedza kukhishelwa ngephandle kutemnotfo, kanye nekucinisekisa kuinyelela ngekulingana kumitfombolusito yekukhicita.
1.3.3    Ikhabhinethi yagcizelela kutsi lomkhosi wakha insika lesisekelo seTinkhomba Lesetentiwe Temkhankhaso Wenkhululeko, letichutjwa yingcikitsi lemcoka letsi: Kuhlonipha Limuva, kuletsa likusasa”, Kuyo Yonkhe Inyanga Yabomake, hulumende utawuhola tinkhundla tekuchumana eveni lonkhe kuze sihloniphe kutinikela kwabomake emzabalazweni wenkhululeko kodvwa sibe sicinisekisa indzima ledlalwe bomake kulesikhatsi lesiphila kuso.

2    TINKHOMFA LETINGENISIWE
2.1    Inkhomfa ye-26  Yetetitimela tase-Afrika Nembukiso
2.1.1    LeNingizimu Afrika lingenise Inkhomfa ye-26  Yetetitimela tase-Afrika Nembukiso mhla ti-7 nangamhla ti-8 Kholwane 2026 eJozi.
2.1.2    LeNkhomfa inaka inchubekelembili leyentiwe ekubuyiseni futsi tinsita tesitimela lesitfwala bantfu, ngeluhambo lolwendlula tigidzi leti-100 ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2026 kanye aletinge-35 kuletinge-40 letibekwe embili setiyasebenta. Hulumende uhlala njalo atinikele ekubuyiseni futsi kuphepha, kwetsembeka kanye neTinsita tesitimela letingabiti, ngekuba nenkoyoyo yekufinyelela luhambo lwetitimela tebantfu lolufinyelela etigidzini letimge-600 ngemnyaka nga-2030.

3    TIMEMETELO

3.1    Kubhaliswa kwemishado yesintfu lefanelekako
3.1.1    Ikhabhinethi ikhumbuta onkhe emalunga emmango kutsi mhla tinge-31 Ingci  2026 lilanga lelingumncamulajucu lekubhalisa umshado wesintfu lofanelekako  ngaphasi kwesikhatsi sekubhalisa lesikhetsekile lesimenyetelwe yiNdvuna Yetasekhaya.
3.1.2    Lesikhatsi sekubhalisa lesikhetsekile, sacala mhla lu-1 Inyoni 2024 kuya ngamhla tinge-31 Ingci 2026, setfulwa kuze kusitakale emacembu kubhalisa imishado yesintfu lebeyingakabhaliswa kuleso sikhatsi lebesincunyiwe kuze kulawulwe simo sabo sekushada. Loku kufaka ekhatsi imishado yesintfu leyentiwa ngembikweMtsetfo Wetekwemukelwa Kwemishado Yesintfu lowacala kusebenta ngeLweti 2000, kanye nemishado leyentiwa emva kwlaoko lebeyingakabhaliswa ngaleso sikhatsi lesincunyiwe.
3.1.3    Ikhabhinethi icela onkhe emalunga emmango ladzinga lwatiso lolubanti mayelana nenchubo yekubhalisa nome emadokhumenti lasekelako kutsi uvakashela lihhovisi Letasekhaya lelisedvute.

3.2    Liviki Lekugcina Lekubhalisela Kuvota
3.2.1    Ikhabhinethi icela bonkhe bavoti labafanelekile kutsi balisebentise leliviki lekugcina lekubhalisela kuvota, lihlelwe kutsi kube mhla ti-1 nangamhla ti-2 Ingci 2026, kutsi babhalisele kuvota ngembikwekutsi kube Lukhetfo Lwabohulumende Basekhaya nga-2026. Bavoti labafanelekile bayakhutsatwa kutsi balibambe lelitfuba lekubhalisa nome bente imininingwane yabo yekuvota ibe sesikhatsini. Tikhungo tekuvota eveni lonkhe titawuvulwa kusukela ngensimbi ye-8:00 kudzimate kube yinsimbi ye-17:00. Bavoti labafanelekile bangabhalisa futsi nome balungise imininingwane yabo ekuvota kunome ngabe ngukusiphi sikhungo lesisemtsetfweni saka-IEC kuphothali leku-inthanethi, letfolakala ema-awa kange-24 ngelilanga, emalanga lasikhombisa ngeliviki, ku: https://registertovote.elections.org.za.
3.2.2    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu lusha nalabo labatawuvota kwekucala, kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti lekuvota. Intsandvo yetfu yelinyenti isekelwe entsandvweni yebantfu, nekutsi ivoti yakho imcoka ekuphumeleleni kwentsandvo yelinyenti lesebenta kahle. Ngekusebentisa lilugelo letfu lekuvota nekucinisekisa likusasa lelincono letfu sonkhe sisuke sikhumbula iminyaka yekutinikela nekuzabalazela inkhululeko yetfu lesiyitfole kamatima.

G.    IMILAYETO
1.    Yekudzabuka
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo kubangani nasemmndenini:
•    Wemdlali wasesiswini weBafana Bafana neMamelodi Sundowns  Jayden Adams (Grootman), loletsa injabulo esiveni ngekudlala kwakhe lokuphuma embili lokufaka ekhatsi naseNdzebeni Yemhlaba Ye-FIFA yanga-2026.
•    Wemdlali waphambilini weLibhola Lembhoco laseNingizimu Afrika labangaphasi kwe-18 Luqobo Makwedini, umdlali losasemncane lophuma embili loletse injabulo kulabanengi ngekusebenta kwakhe kamatima nekutimisela nakasenkhundleni yetemdlalo.
•    Emlingisi lobekangumnkantjubovu Seputla Sebogodi loshiya Ngemuva umshiyalifa lomuhle njengalomunye webalingisi lonelikhono lelikhulu naloshinishwako, ngemsebenti wakhe wemashuminyaka lamanengi kumabonakudze nasesiteji.
•    Wesishikashiki senkhululeko Shantavothie “Shanthie” Naidoo Tweedie kutinikela kwakhe imphilo yokhe kwasita ekwenteni luhambo lwenkhululeko lweNingizimu Afrika lube nguloku lolungiko. Njengesishikashiki lesilwe nelubandlululo, wabukana nekuvalelwa tikhatsi letahlukahlukene, lokufaka ekhatsi kuvalelwa yedvwa, ngaphasi kweMtsetfo Wetebuphekula kanye nemiyalo yekumvimba. Waphindza futsi wahlala nasekudzingisweni e-United Kingdom kusukela nga-1972 kuya ku-1991.
•    WaBettina Wyngaard, ummeli waseNingizimu Afrika lowagucuka waba ngumbhali nesishikashiki, lowatiwa ngemanoveli akhe eSibhunu kanye nekukhankhasela kwakhe emalungelo abomake.

2.    Yekuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalisela kwayo nekufisela lokuhle:
•    Licembu laseNingizimu Afrika ngekuphakamisela etulu umjeka  kanye nekwenta lelive litigcabhe eMidlalweni Yemave Emnotfo Munye eGlasgow. Kudzimate kube ngunyalo iNingizimu Afrika iphumelele kuzuza tindondo letinge-22: letisitfupha tegolide, letisiphohlongo tesiliva naletisiphohlongo telitfusi.

Tindondo tegolide

•    Pieter Coetze -  ku-200m yalabadvuna kuhlamba ngemhlane.
•    Pieter Coetze – ku-50m yalabadvuna kuhlamba ubheke emuva
•    Pieter Coetze - ku-100m yalabadvuna kuhlamba ngemhlane.
•    Nathan Hendrick -  ku-S13 100m yalabadvuna kuhlamba ukhululekile. 
•    Lara van Niekerk - ku-50m yebesifazane kuhlamba ngemhlane.
•    Christian Sadie – ku-50m kuhlamba ukhululekile ku-S7

Tindondo tesiliva

•    Erin Gallagher - ku-50m yabesifazane kuhlamba ngelisu le-buterfly.
•    Aimee Canny - ku100m yabesifazane kuhlamba ngemhlane.
•    Michael Houlie – ku-50m yalabadvuna kuhlamba ngemnhlane. 
•    Nathan Hendricks – ku-50m yalabadvuna kuhlamba ukhululekile ku-S13. 
•    Danika Vyncke - ku-50m yabesifazane kuhlamba ukhululekile ku-S13.
•    Aimee Canny – ku-200m yabesifazane ngamunye. 
•    Pieter Coetzé, Michael Houlie, Erin Gallagher, Aimee Canny – ku-4x100m lebhicene kuhlamba nge-medley relay. 
•    Kaylene Corbett – ku-200m yabesifazane kuhlamba ubheke embili.

Tindondo teLitfusi

•    Erin Gallagher -  ku-100m yebesifazane sigaba semphungane.
•    Ruard van Renen - ku-50m yalabadvuna kuhamba ngemhlane.
•    Ruard van Renen – ku-100m yalabadvuna kuhlamba ngemnhlane 
•    Olivia Nel -  ku-100m yebesifazane kuhlamba ngemhlane.
•    Aimee Canny, Rebecca Meder, Erin Gallagher, Olivia Nel – ku- 4x100m yabesifazane kuhlamba nge-medley relay ngekukhululeka.
•    Pieter Coetze, Guy Brooks, Ruard van Renen, Chad le Clos - ku-4x100m yyalabadvuna kuniketana indvuku ngenkhululeko. 
•    Pieter Coetzé, Michael Houlie, Chad le Clos, Ruard van Renen – in the men's ku-4x100m yalabadvuna kuhlamba nge-medley relay. Chad Le Clos waba ngumgijimi lomdvuna losebente kahle kakhuu emlandvweni weMidlalo Yemave Rmnotfo Munye ngekutfola tindondo letinge-21 ngemva kwekusita iNingizimu Afrika kutsi itfole litfusi ku-4x100m yalabadvuna ekuhlambeni nge-medley relay.
•    Olivia Nel, Aimee Canny, Erin Gallagher, Rebeca Meder – ku-4x100m yalabadvuna kuhlamba nge-medley relay.

•    Emabhokobhoko ngekuphumelela yonkhe imidlalo lemitsatfu yeNations Championship abasetulu ku ngekutfola onkhe emaphuzu. 
•    Emabhokobhoko Lamancane ngekuphumelela i-World Rugby U20 Championship eTbilisi, eGeorgia.   
•    Dricus Du Plessis ngekwehlula Kamaru Usman emcimbini lomkhulu lamayelana we-Ultimate Fighting Championship (i-UFC) e-Oklahoma City.
•    Bayanda Walaza ngekusebenta kwakhe lokuhle kakhulu ku-TIPOS P-T-S Meeting eSlovakia, ngekuphumelela ku-100m yalabadvuna ngekulirekhodi lakhe lrmizuzwana le-9.89 waba wesine waseNingizimu Afrika logijime ngaphasi kwemizuzwana le-9.90.
•    Licembu Lelibhola Letonyawo Lavelonkhe labesifazane laseNingizimu Afrika iBanyana Banyana njengaloku idlala emchudzelwaneni weNdzebe Yemave ase-Afrika Yabomake yanga-2026 eMorocco nekutsi sibafisela lokuhle emdlalweni wabo wesibili ne-Ivory Coast ngaLesihlanu, mhla tinge-31 Kholwane 2026.
•    Inyuvesi yaseWitwatersrand (iWits) ngekutsi ileliswe ibe yinyuvesi lesetulu lapha e-Afrika, ngekusho kwe-2026 Center for World University Rankings (CWUR). Lokkleliswa kuphindze futsi kubeke iWits etulu  ku-1% wetikhungo temfundvo emhlabeni wonkhe, yabekwa yaba ye-200 etikhungweni leti-21,000 letihloliwe emhlabeni wonkhe.
•    Inyuvesi yaseKapa (i-UCT), ikleliswe yaba ye-102 emhlabeni wonkhe ku-2026 ⁠Times Higher Education Sustainability Impact Rankings, kanye nekutsi ilale imfica ku-100 kuto tonkhe Tinjongo Tentfutfuko Letisimeme taMhlabuhlangene (ema-SDG).
•    KuLubanzi Dube loneminyaka le-12, ngekutsi abe wekucala lomnyama waseNingizimu Afrika kutsi azuze i-2026 World Startup Forum Championship eSwitzerland. Bekancintisane nebacambi balokusha labange-400 emhlabeni wonkhe, Lubanzi uphumelele ngetingucuko letinsha letiyincalakuvela,  i-SolEase ledizayinwe kutsi ilungise tinsayeya tetemphilo yetinyawo. Kuphumelela kwakhe akukabeki kuphela iNingizimu Afrika esimeni sekutsi yatiwe emhlabeni wonkhe kodvwa kuphindze futsi kwakhutsata bantfu labasha base-Afrika kutsi bafundze isayensi, tebucwepheshe netebhizinisi.
•    Licembu laseNingizimu Afrika ngekulala sine ku-World Spelling Bee Championship eShanghai, eChina, kwatsi umfundzi weLibanga leSikhombisa Mbulelo Tolom ngekulala sitfupha kumncintiswano wonkhe nanome bekachudzelana nebafundzi bemabanga laphakeme.

Sikhishwe egameni leKhabhinethi: 
YiNdvuna Yelihhovisi LaMengameli, Mk. Khumbudzo Ntshavheni
Lusuku: Mhla tinge-30 Kholwane 2026

Imibuto: 
Tekuchumana Tahulumende Nelwatiso (i-GCIS)
Tsintsa: Mk. Nomonde Mnukwa, Libambela leMcondzisi Jikelele
Makhalekhikhi: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore