IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-29 KuVelabahlinze 2026

A.    EZINGUNDABAMLONYENI

1.    Kusebenza Amandla Womnotho

1.1.    Ukusebenza Kweentimela ZakwaTransnet Ezithutha Ipahla (i–TFR) Ngekota Yokuthoma 
1.1.1.    Ngekota yokuthoma yomnyaka weemali wee-2026/27, i-TFR ibike ukusebenza ngcono ngama-4,4% nakulinganiswa nangomnyaka weemali ongaphambi kwalo. I-TFR iqede ikota le seyihlanganise ama-42,0 weengidi zamathani nakulinganiswa ne-40,2 ngomnyaka ongaphambi kwaloyo.
1.1.2.    Okudarhileko lapha kukuthi i-TFR ikghone ukufika kilelizinga lokusebenza ngitjho nanyana besele kungezelelwe isikhathi sokuvalela ukulungisa samalanga ali-11 ku-Iron Ore Line. Nanyana kunjalo, i-TFR iphumelele ukuphakamisa amathani ewathuthileko, ngaleyo indlela kwatjengiseka ukusebenza kuhle okubonakalako nomkhiqizo ongcono.

1.2.    Amasiso Wekoro Yeenkoloyi 
1.2.1.     IKhabinethi ithokozise i-Toyota South Africa Motors ngefemu yayo i-Prospecton edle i-R10.4 yeengidi lapho kuzakukhiqizwa khona isizukululwana sethoba se-Hilux, eThekwini. Lelisiso liqinisa ikoro yokukhiqizwa kweenkoloyi, lisekela pheze ama-27 000 wemisebenzi kilo loke ithungelelwano lokusatjalaliswa kwepahla, libambelelise imisebenzi engaphezulu kwee-4,300 yabasebenzi abasebenza efemini yokukhiqiza iProspecton yakwa-Toyota. 
1.2.2.    Lelisekelo elikhulu leemali, ngokukhambisana nepumelelo yamhlapha ye-Chery Group yokuthatha nokuvuselela ifemu ebeyikhiqizela i-Nissan e-Rosslyn, e-Gauteng. I-Chery Group imemezele ukuthi izakukhiqiza i-Chery, ne-Jaeco kunye ne-Jetour kilefemu etja esandukuyithola e-Rosslyn. 
1.2.3.     Umsebenzi wokuthoma ukukhiqiza ubekelwe ukuthoma phakaqthi kwaka-2027, kuthi mnyaka ulandela umkhiqizo uphakame bewukghone ukukhiqiza iinkoloyi ezili-15 000 ngomnyaka. 
1.2.4.    Ukuthola kwe-Chery Group ifemu le kuvikela imisebenzi yokukhiqiza ema-692, kanti kuqalwe ukuthi ingaphakama beyiyokuba pheze zii-3000 zemisebenzi enqophileko nengakanqophi ekusinywe ngayo namathuba wemisebenzi esekelako. 
1.2.5.    Lokhukuzibophelela kwesikhathi eside kubuye godu kuqinise nobujamo beSewula Afrika njengehabhu yemikhiqizo neyokuthengisela amazwe wesiphande.

1.3.    Ukubuyekezwa Kokukhulela Phezulu Kwe-IMF ESewula Afrika
1.3.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukukhitjelelwa kwesibikezelo seHlangano yeeMali yePhasi (i-IMF) somnotho umkhulu, okubuyekeze isilinganiso sokukhula kwePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP) nge-1.1%. IKhabinethi itjheje ukuthi lelitjhuguluko elihle litjengisa ukunzinza komnotho wangekhaya osolo uraga ngokutjengisa amandla wokujamelana nobujamo bezinto nanyana bungaba njani. 
1.3.2.     Nanyana ukukhula kwamandla womnotho weSewula Afrika kungasiphezulu kangako nje, kodwana kusitjengiso sokuthi bayanda abantu esele banethemba lokuthi umnotho wekhethu uyavuka, ngitjho nanyana ephasini loke umnotho usatekateka nje, nanjengoba kusajanyelenwe ngamehlo abovu nje esiphandeni se-Middle East.

1.4.    Ukuphunyeleliswa KwesiGaba II Sesikhwama Esibudijithali Somqatjhi Othembekileko (i-TES) 
1.4.1.     IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa ngokusemthethweni kwesiGaba II sesiKhwama esibuDijithali somQatjhi oThembekileko (i-TES) ngomnqopho wokukhambisa msinyana ukusetjenzwa kwama-visa ebaqatjhini esele bahloliwe baqinisekiswa, ngaphandle kokugedlisa isandla sokuphepha selizwe namkha sokugedlisa isandla sokulawula ukungena kwamaphandle elizweni lekhethu. Abaqatjhi abakulungeleko lokhu kufuneka batjengise kubonakale ukuthi ubunengi bemalabo bayisebenzisela iSewula Afrika, batjengise kubonakale ukuthi babeka amaSewula Afrika abe maqalontanzi wokutjhejwa ntanzi nakufuze kuqatjhwe, batjheje ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa welizwe lekhethweli, babe bakhambisane namakoro womnotho amaqalontanzi. 
1.4.2.    Isizasithungelalinisi esibekelwe ukusebenza ethungelelwaneni le-inthanethi sokufaka iimbawo sesiGaba II se-TES “Home Affairs @ home” iyingcenye yehlelo likarhulumende elinabileko lokutjhugulula ihlelo letheknoloji yethungelelwano lamakhomphyutha. Esigabeni esithile, lesisithungelelanisi sizakutjhugulukela ehlelweni elipheleleko lokuphilisana ngokupheleleko kwe-Electronic Travel Authorisation (i-ETA) yelizweli. 
1.4.3.     Abaqatjhi abakulungeleko ukungena kilelihlelo bayamenywa ukuthi bathumele Iinrhuluphelo ZeKareko (ama-EOI) hlangana nomhla wama-20 kuVelabahlinze 2026 nomhla wesi-4 kuKhukhulamungu 2026.

2.     Ukwakhiwa Kweminotho Enamandla Yesiphande (se-SADC)
2.1.    ISewula Afrika Ilungele Ukusingatha Umhlangano Wabarholi Be-SADC 
2.1.1.     IKhabinethi iqinisekisiwe ngokulungela kweSewula Afrika ukusingatha ngepumelelo umHlangano wabaRholi bemiBuso naboRhulumende be-SADC weHlandla lama-46, ozokubanjwa ukusukela ngomhla we-16 ukuyokufika kumhla we-17 kuRhoboyi 2026 e-Durban International Convention Centre, eThekwini. 
2.1.2.     Njengengcenye yemisebenzi yokulungiselela umhlangano wabarholi be-SADC, iSewula Afrika isingatha iVeke Ye-SADC Yee-2026 NgezamaBubulo ukusukela ngomhlaka 27 ukuyokufika kumhla wama-31 kuVelabahlinze 2026, e-Durban International Convention Centre KwaZulu-Natal. Umhlangano uzokuhlanganisa ababethimthetho, abarholi bamabhizinisi, abasisi, iimfundiswa, abarhubhululi neenjamiso ezisekela ngeemali zokuthuthukisa, boke abavela kiwo womane amagumbi wesiphande nangale kwaso, bazokuhlanganyela umsebenzi wokuthuthukisa amabubulo. 
2.1.3.     IVeke yezamaBubulo ye-SADC isekela iHlelo le-SADC lezamaBubulo nelokuKhambela iiNdawo ngeeNdawo (2015–2063), elakhelwe phezu kweensika ezintathu: ukwakhiwa kwamabubulo, ukuthengeka, kunye nokulungelelana kwesiphande. 
2.1.4.     Nonyaka kuqalwe nokwakhiwa kwehlelo lokusetjenzwa nokusetjenziswa kwemikhiqizo yezokufuya nokulima ebantwini/ebathengini, kibosokhemisi, ekwenjiweni nekutsengweni kwamaminerali aqakathekileko, kunye nekwakhiweni komthangalasisekelo weembaseli, zokuthutha namahlelo wokukhanjiswa kwepahla, zamanzi kunye ne-ICT.

2.2.    Kuphungulwa Iindleko Zokuthengiselana Hlangana Namalunga We-SADC 
2.2.1.     IKhabinethi  ithokozise i-Bulungelomali eliKhulu leSewula Afrika (i-SARB) ngokukhuliswa kwe-SADC Real-Time Gross Settlement (i-SADC-RTGS) ngokufakwa kwemali ye-Angola iKwanza njengomhlobo wesibili wemali ekubhadelwa ngayo nakuthengiselanwako, ngemva kweRandi leSewula Afrika.
2.2.2.    Irherho le-SADC-RTGS linqophe ukuphungula iindleko zokuthengiselana ipahla esuka kelinye ilizwe yeqe umkhawulo iye kelinye ilizwe ngokuthi i-SARB ijamele amabulungelomali amakhulu wamazwe we-SADC ngokukghonakalisa ukusetjenziswa kwemali yamazwe athintekako ekuhlanganyeleni namanye wesiphande. 
2.2.3.     Ukufakwa kweKwanza ye-Angola njengemali ekuthengiselanwa ngayo erherhweni le-SADC-RTGS kusilinganisoliqha esiqakathekileko ekukhuphuleni umnotho wesiphande ngokuphungulwa kweendleko zokuthengiselana. 
2.3.    IKomitjhini Yamazwe amabili yeSewula Afrika Ne-Namibia
2.3.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuphela ngepumelelo kweKomitjhini yamaZwe amaBili ye-Sewula Afrika ne-Namibia (i-BNC) yeHlandla Lesine ebeyibanjelwe ePitori ngomhla we-17 kuVelabahlinze 2026, lapho oPhakemeko uDorh. Netumbo Nandi-Ndaiwah onguMengameli weRiphabhligi ye-Namibia, kunye noPhakemeko uMengameli weSewula Afrika u-Cyril Ramaphosa bebadlhegana khona ngokuba boSihlalo. 
2.3.2.     IKomitjhini yamazwe amabili le iqinisekise ubufakazi bokuqakatheka kobudlelwana beSewula Afrika ne-Namibia nokusebenzisana kwezinga eliphezulu hlangana kwamazwe amabili lawa emakorweni wamaqalontanzi. Okuqakatheke khulu khulu lapha kukuzibophelela khudlwana ekuthungatheni nekusetjenzisweni kwemithombo yemvelo ezakusekela ukwakhiwa nokuthuthuka komnotho kiwo womabili amazwe lawa. 
2.3.3.    AboMengameli ababilaba bakuthokozele ukutlikitlwa kweemvumelwana ezilikhomba zamazwe amabili neensetjenziswa zokusebenzisana kwamazwe lawa.

2.4.    Imali Ema-$13 Weengidi Ezimnikelo Wokuqinisa Imizamo Yokulwa Nengogwana Ye-Ebola E-Afrika 
2.4.1.     IKhabinethi ikuthokozele ukuvunyelwa kwe-$13 yeengidi (zama-Dollar we-US) eziimbonelelo zesizo elirhabako ze-African Development Bank Group (i-AfDB) elizakuqinisa imizamo yokulwa nokwehla kwengogwana ye-Ebola e-Democratic Republic of Congo (i-DRC), ne-Uganda, ne-South Sudan ngokuqinisa ngobutjha amahlelo wesizo elirhabako welizwe, kukhandelwe ukurhatjheka kwengogwana yesifo, kuphungulwe nenani labantu ababulawa sisifesi, kuphungulwe nabangenwa ngiso lesisifo eendaweni ezisengozini yokucaphazeleka ngesifesi. 
2.4.2.    Lelisekelo leemali lifika liphendula isibawo sikaMengameli Cyril Ramaphosa sesizo elirhabako lokusiza abantu ngokwandisa amandla wesandla soburholi bamazwe we-Afrika esizweni lezepilo; lokhu-ke uMengameli Ramaphosa ukwenze ngesikhundla sakhe sokuba mRholi weHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU) oKhandela ukuRhatjheka kweziFo, noQalelela ukuLungela ukuLwa neziFo nokuziKhandela (i-PPPR) ngomnqopho wokuqinisa amandla wokuzwelana kwe-Afrika, nesizo lobuntu elirhabako kunye nokwandiswa kwamandla wezepilo adoswa phambili yi-Afrika.

3.    Akunandawo Edlula Ikhaya, AmaSewula Afrika Abuyako Azakuhlala Amukelekile 
3.1.    IKhabinethi iyitjhejile izwangobatjho ethi alelwe ukunikelwa ama-VISA e-Amerikha amakhuwa weSewula Afrika lawaya azikhethela ukuyokuhlala e-United States of America (i-USA) ngamanga athi amakhuwa weSewula Afrika ayarhayilwa lapha eSewula. 
3.2.    IKhabinethi ibuyelele egameni layo yathi amaSewula Afrika, ngaphandle kokuqala imibonwawo yepolitiki, azakuhlala anendawo nekhaya elizweni lekhethu, ngaphandle kwevalo lokukhahlunyezwa nokugandelelelwa mbango wepolitiki, ngokukhambisana nemithetho yeRiphabhligi yekhethu. 
3.3.    IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika isaqalene neentjhijilo ezinengi zehlalakuhle yomnotho womphakathi ezithinta woke amaSewula Afrika, ngaphandle kokukhetha umbala nobulili. Leziintjhijilo kufuze bona zilungiswe ngokuhlanganyela (kwayo yoke iSewula Afrika) kwemizamo karhulumende, kweenqhema zepolitiki, kwamayuniyoni wabasebenzi, kwamabhizinisi, kweenhlangano zomphakathi kunye namaSewula Afrika ngamunye. Imizamo ehlanganyelweko leyo kufuze ivume ukuthi iinsalela zombuso webandlululo zisasibophile, ivume nokuthi kunesidingo sokulungisa okwakungakalungi ngeenkhathi ezidlulileko. 
3.4.    IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili abaphaye labo abafuna ukubuyisela emva inzuzo zekululeko yethu ngokukhwezelela imihlobo yoke yezakhamuzi ukuthi izibophelele ngobutjha emnqopheni wokwakha iSewula Afrika ebumbeneko, engabandlululi ngombala nephumelelako.

4.    Ingoma Yobusika Bee-2026 
4.1.    IKhabinethi izwakalise ubuhlungu obuhlaba ehliziyweni ngemibiko yokusala ebukhethweni nezinye izehlakalo ezenzeke ngeNgoma Yee-2026 kilobuBusika. 
4.2.     IKhabinethi idlulise ukulilisana nemindeni yabakhethwa abama-47 abasele ebukhethweni kileNgoma yoBusika bee-2026, yafisela nalabo abalimeleko namkha abaselatjhwako ukululama kwamsinyana. 
4.3.    IKhabinethi ibuye yathokoza nabathobelisimthetho ngegagadango labo lamsinyana lokuqinisekisa ukuthi labo abaphule imithetho yengoma bayabotjhwa. Bekube nje, alinganiselwa e-161 amacala esele avuliwe malungana nokwephulwa kwemithetho yengoma, okwenze ukuthi kubotjhwe abantu abama-41. Ngaphezu kwalokho, kuvalwe imiphadu engekho emthethweni ema-42, kwahlengwa abakhethwa abali-181, kwathi abama-93 balaliswa esibhedlela.

B.    IINQUNTO ZEKHABINETHI 
1.    Ukwelulwa Kwesikhathi Sokuba Semthethweni Kwelayisense Yokutjhayela Ukusukela Eminyakeni Emihlanu (5) Ukuya Kelitjhumi (10) 
1.1.     IKhabinethi ivumele ukwelulwa kwesikhathi sokuba semthethweni kwelayisense yokutjhayela samaKhowudi A, A1, B ne-EB ukusukela eminyakeni emihlanu (5) ukuyokufika etjhumini (10) leminyaka. Itjhumi (10) leminyaka lesikhathi sokuba semthethweni kwelayisense lizakusebenza eenkoloyini ezilula. Iinkoloyi ezibudisi/ezikulu zemisebenzi yerhwebo/yokuthengisa nezikhambisa umphakathi zisezakuvuselelelwa amalayisense wazo ngemva kweminyaka emibili (2) namkha emihlanu (5), bese kuthi amaPhemithi wabaTjhayeli abaTjhayelela ukuSebenza (ama-PDP) nawo azakuhlala esikhathini sokuvuselelwa kwamalayisense ngemva kweminyaka emibili. 
1.2.    Amatjhuguluko lawa enzelelwe ukuthonyaniswa nekambiso ephambili yamazwe ngamazwe, yokuphakamisa umsebenzi wokulawula amalayisense ngendlela engcono, nokuphungula itorho lokubuyela ekuvuseleleni ilayisense msinya khulu, ngalindlela kuphunguleke netorho eliphakamisa igandelelo lomsebenzi emahlelweni asebenza ngamalayisense wokutjhayela. 
1.3.    Ukuphunyeleliswa kokwelulwa kwesikhathi sokuba semthethweni kwelayisense yokutjhayela kwenziwa ngokuvunyelwa matjhuguluko enziwa emthethweni. Abatjhayeli-ke kuzakufuneka ukuthi kwanje, baje bavuselela amalayisense wabo wokutjhayela ngesikhathi esibekiweko, bekube mhlazana umthetho omutjha uthoma ukusebenza.

2.     Umthethokambiso Obuyekeziweko Wokubekwa Kwentengo Yegezi 
2.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethokambiso oBuyekeziweko wokuBekwa kweNtengo yeGezi kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. Umthethokambiso lo ukhibelela umThethokambiso wee-2008 wokuBekwa kweNtengo yeGezi, kobanyana kuzokuvela esele kwenzekile bekube nje ebubulweni lokusatjalaliswa kwegezi, ekubalwa hlangana nakho namatjhuguluko wemakethe asenzekako asukela ekutlharululweni kuka-Eskom nokuphunyeleliswa komThetho wee-2024 oTjhugulula ukuLawulwa kweGezi. 
2.2.    Umthethokambiso lo uqinisa umthetho olawula intengo yegezi, nomthelo wepahla, nentengo emthengini, bewuveze nomkhanyo ngomthelo wepahla ngokuhlukaniswa komthelo wepahla ekuphehlweni (kwegezi), ekudlulisweni, ekusatjalalisweni nekuthengisweni, ngalindlela-ke kuhlanganiswe iindlela zokulawulwa kokubekwa kwentengo yegezi ngokwahlukahluka kwemikhawulo yabaphehli, nabarhwebi, ne-National Transmission Company South Africa (i-NTCSA), nabasabalalisi. Umthethokambiso lo godu wakha nomthetholawulo lapho imikhawulo le izakukghonakaliswa khona beyilawulwe yi-NERSA. 
2.3.    Umthethokambiso lo usekela ukwethulwa komthelo wepahla oveza iindleko ukube ngahlanye uvikela abasebenzisi abacaphazeka lula namakoro womnotho aqakathekileko.

3.    Umtlamo Wobujamo Bomtlolo Wokutjhugululwa Kwemakethe Yekoro Yegezi 
3.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo woBujamo bomTlolo wokuTjhugululwa kweMakethe yeKoro yeGezi kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. Umtlolo wobujamo lo uza nesisekelo sokuhlahla indlela yokudlulela kweSewula Afrika ehlelweni lemakethe yegezi engalilisiko ngeendleko, isuka ehlelweni elilawulwa khulukhulu mbuso, ngokukhambisana nomThetho wee-2024 wokuTjhugululwa komThetholawulo wezeGezi neHlelo lamaGadango weGezi. 
3.2.    Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa anqophe ukwenza ubungcono bokutholakala nokuvikeleka kwegezi, nokwanda kokuthembeka kwayo, nokuphungula ukuthembela eziko linye lapho kuphehlwa khona igezi, nokukghonakalisa ukwanda kwabaphehli begezi nokurhwebelana. Amatjhuguluko lawa godu anqophe nokudosa amasiso wokuphehlwa kwegezi, ukudluliswa kwayo kunye nomthangalasisekelo wokusatjalaliswa kwayo, kusekeleke ukuvulwa kwemisebenzi nokukhula komnotho, kugcine kuphunguke neendleko zegezi ngemva kwesikhathi.

 

4.    Ihlelo Elibuyekeziweko Lokuphepha Endleleni (i-NRSS) 2026–2030 
4.1.     IKhabinethi ivumele ihlelo elibuyekeziweko le-NRSS 2026–2030. Lelihlelo elibuyekeziweko lakhela phezu kwe-NRSS 2016-2030, elamukelelwa ukuphungula inani labantu ababhubhela endleleni belithonyaniswe neTjhumimnyaka LeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko LamaGadango WokuPhepha ENdleleni kunye neHlelo Lokuthuthukiswa KweliZwe. 
4.2.    Lokhukubuyekezwa kwalethwa ziintjhijilo eziphikeleleko, ekubalwa hlangana nobuthakathaka bokuthotjeliswa kwemithetho yendlela, nokuba buthakathaka ebukhohlakalini kunye nokuba mikghedlha kokuphunyeleliswa kweenqunto ekufuze ziphunyeleliswe kiyo yoke imikhakha karhulumende. 
4.3.    I-NRSS ebuyekeziweko ikhuthaza i-ajenda yamatjhuguluko wehlelo loke elinzinze ekuthotjelisweni komthetho obuswa mthetho wendlela odoswa phambili ngezobuhloli bendlela, nendlela yokusebenza engahlekisi ubukhohlakali, namahlelo asekelwe ziindlela zokusebenza ngethungelelwano lokuthintana, nendlela yokulawula eqinisiweko nelungelelwe kuhle. Isekela izinga lokuphepha endleleni eliqothelwe mamazwe ngamazwe neliqothelwe mBuso weHlandla leKhomba lokuphungula inani labantu ababhubhela eengozini zendlela ngama-45%, nakufika umnyaka wee-2029.

5.    Umtlamo Wephahla Lamaqhinga Wezenzelwa Zamanzi Nokuhlwengisa 
5.1.     IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komTlamo wePhahla lamaQhinga weZenzelwa zaManzi nokuHlwengisa kobanyana umphakathi uphefumule ngawo isikhathi esimalanga ama-60. 
5.2.    Ihlelo lomthetho elibuyekeziweko libeka okuqothelwe makoro, liphendule iintjhijilo ezivelako nokutjha okwenzekako, lithomanise ikoro namaqalontanzi welizwe nekambiso ephambili yephasi loke. Ihlelweli likhuthaza amandla wokujamelana nokutjhuguluka kwetlayimethi, namandla wokusebenzisana nebhoduluko, nokubambelela kwamandla wemali, neenkhala zokuba sengozini ezikhona hlangana kweendawo zemadrobheni nezemakhaya, namatjhuguluko enzeka emathungelelwaneni wezokuthintana kunye nokuhlelelwa kwamakoro okungcono nokuphunyeleliswa kwezenzelwa. 
5.3.    Ihlelweli/iqhingeli linqophe ukuqinisa indlela yokulawula amakoro, kwenziwe ngcono imisebenzi yokuhlela nokufikiswa lapho kufuze ifike khona, nesekelo lokutholakala kwamanzi nemisebenzi yokuhlwengisa enzinzileko, elinganisekileko, nethembekileko kiwo woke amaSewula Afrika.

C. IMITHETHOMLINGWA 
1.    Umthethomlingwa Wee-2026 Otjhugulula Iinjamiso ZikaMasipaladi
1.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula iinJamiso zikaRhulumende weNdawo. UmThethomlingwa lo, ojayeleke ngelithi “MThethomlingwa WeHlanganyelo”, unqophe ukuveza umthetho ozwakala kuhle wokwakhiwa kwaborhulumende behlanganyelo bekusungulwe neendlela zokuphungula iintjhijilo eziphathelene nokubusa ngokuhlanganyela kurhulumende wendawo. 
1.2.    IKhabinethi yathoma ngokuvumela ukumenyezelwa komThethomlingwa lo kobanyana umphakathi uphefumule ngawo ekusukeni komnyaka wee-2024. Ngemva kokubonisana ngokunabileko nokuhlengwa ukuya phambili, umthethomlingwa lo kwanje sewuthunyelwa ePalamende kobanyana kheyiyowuhlola. Amatjhuguluko aphakanyisiweko anqophe ukukhuthaza ukwakheka kwamahlelo wokubusa ahlanganyelweko kodwana anokunzinza, kuphunguke ukuwunawunana epolitikini, kusekeleke ukwethulwa kwezenzelwa ngaphandle kokuqinteliseka emphakathini.

2.    UmThethomlingwa Wee-2026 OTjhugulula ImiThetho YezeKhetho 
2.1.     IKhabinethi ivumele ukwethulwa komThethomlingwa wee-2026 oTjhugulula imiThetho yezeKhetho ePalamende. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho weKomitjhini yezeKhetho we-1996; umThetho wezeKhetho we-1998; nomThetho wee-2000 wezeKhetho lakwaMasipaladi weNdawo, emalungiselelweni weKhetho laboRhulumende beeNdawo lee-2026. Amatjhuguluko lawa anqophe ukuqinisekisa ukuthonyaniswa nokuqiniswa komthetho wezekhetho, kuphakanyiswe indlela ekuphathwa nekulawulwa ngayo amakhetho kusekelwe nokukhanjiswa kuhle kwamakhetho atjhaphulukileko, alungileko nathembekileko.

3.    Umthethomlingwa Wee-2026 Wemirero, Wokuhlohlozela Nokurhuga/Nokutjitjizela 
3.1.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa komThethomlingwa wee-2026 wemiRero, wokuHlohlozela nokuRhuga/nokuTjitjizela. UmThethomlingwa lo ubulala umThetho omdala we-1956 ebewuLawula imiGuruguru, wakha ngobutjha umthetho wokujezisa abantu abarerela, bahlohlozelele namkha batjitjizelele ukwenza amacala wobulelesi. Ujamiselela iimbonelelo eziphambana nomthethosisekelo, uthomanise umthetho nobujamo bomthethosisekelo banje, ukube ngahlanye uqinisa amandla womBuso wokukhuthaza ukulungisa indlela yokuziphatha evula amathuba wokulelesa.

4.    Umthethomlingwa Wee-2026 Wokutjhugulula Imithetho Evamileko (Eemayini) 
4.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2026 wokuTjhugulula imiThetho eVamileko (Eemayini) kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa ihlelo lokubethwa komthetho ngendlela yokuthi lizokuvala ukumayina ngokungasimthetho nokhunye ukwenza okukhambisana nalokhu esolo kuphikelele ngokuba yingozi ekuphepheni komphakathi, nekuthuthukeni komnotho nokulawuleka okubambelelako kwemithombo yamaminerali yelizwe lekhethu. Uphakamisa amatjhuguluko emThethweni we-1977 wamaCala woBulelesi; nemThethweni we-1986 wezeDayimani; nemThethweni wee-2002 wezokuThuthukiswa kwemiThombo yeemBaseli namaMinerali; nomThetho wee-2005 wamaTje aliGugu. Hlangana namatjhuguluko aphakanyiswako lawo kubalwa namagadango azakwenza kube licala lobulelesi ukumayini ngokungasimthetho nokwenza amanye amacala anjalo.

5.    Umthethomlingwa Wee-2026 Olawula Amathrasti 
5.1.     IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2026 oLawula amaThrasti, kobanyana umphakathi uyokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukwenza ihlelo lomthetho wamathrasti lisebenze ngendlela yesimodeni, ngokujamiselela umThetho oLawula iPahla yamaThrasti (i-Trust Property Control Act.) unqophe ukuqinisa ukuziphendulela nokuthobela, uphakamise umsebenzi wokubeka ilihlo kweKhotho ePhakemeko yokuBonelela iPahla yabaNgasekho (i-Master of the High Court), ibe ibavikele khudlwana labo abaletha iindaba zabo kiyo.

6.    Umthethomlingwa Wee-2026 Otjhugulula Umsebenzi Wobugcwetha 
6.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wee-2026 oTjhugulula umSebenzi wobuGcwetha, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukuhlela ngobutjha iinjamiso zokuphatha ikoro yezomthetho ukube ngahlanye kuphakanyiswa amatjhuguluko. Godu uletha amatjhuguluko aqakathekileko esiKhwameni seMali sobuGcwetha esinqophe ukuqinisa ukuzijamela kezeemali kuphakanyiswe nokuvikeleka komphakathi. UmThethomlingwa lo unqophe godu nokwenziwa kwamanye amatjhuguluko emThethweni womSebenzi wobuGcwetha ukusekela ukuthuthukiswa nokuphakanyiswa kwamakghonofundwa wamagcwetha, kwenziwe ngcono indlela yokungena emsebenzini wobugcwetha, kukhuthazwe ukungena emsebenzini wezomthetho, kulungiswe iintjhijilo ekuhlangabezwana nazo nakuphunyeleliswa umThetho lo.

7.    Umthethomlingwa Wee-2026 Otjhugulula Imithetho Yezeemali Ejayelekileko 
7.1.     IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wee-2026 oTjhugulula imiThetho eJayelekileko.yezeeMali. UmThethomlingwa lo uphakamisa amatjhuguluko emThethweni wee-2017 (umThetho 9 wee-2017) oLawula zeeMali nemThethweni wee-2024 wokuThengwa kwePahla yomBuso (umThetho 28 wee-2024). 
7.2.    UmThethomlingwa lo uphakamisa ukuhlonyelelwa kwesahluko esitjha emThethweni wokuLawula iKoro yeeMali ukusekela amatjhuguluko wangekhaya anqophe ukuqinisa indlela yokuphatha nokulawula iinlinganiso zemali ezisemthethweni. Uphakamisa namatjhuguluko esigabeni 68 somThetho wokuThengwa kwePahla yomBuso, anqophe ukuqinisa amahlelo weemali nawokuthenga ipahla yombuso, nokukhuthaza ukuba neqiniso ngesandla sokulawula.

D.    OKUBIKELWE IKHABINETHI
1.     Amagadango Athathwa Ngurhulumende Ukuqinisekisa Ukuthi Woke AmaSewula Afrika Athola Amanzi Amahle 
1.1    .IKhabinethi ikuthokozele ukumenyezelwa kwamaGadango weHlelo laManzi eliZweni loke, lona elibeka okuzokwenziwa ukuqinisekisa ukuthi woke amaSewula Afrika athola amanzi amahle nangokuthembeka, ukube ngahlanye kusararululwa umsuka womraro wamanzi elizweni lekhethweli. Ihlelweli lihlanganiswe yiKomidi yezemiRaro yaManzi eliZweni loke, uSihlalo wayo ekunguMengameli Cyril Ramaphosa ngokubonisana nemikhakha karhulumende emithathu, ekubalwa hlangana nayo neHlangano yaboRhulumende beeNdawo (i-SALGA). 
1.2     IKhabinethi ikubukile ukuvulwa kweHlelo lokuKhambisa Msinyana ukuTholakala kwaManzi, elivulwe ngeLanga lamaZwe ngamaZwe lapho kuvulwe khona namanye amahlelo ama-67 wokusabalalisa amanzi, okumahlelo wokubhora amanzi naweendawo ezilungiselelwe ukusabalalisa amanzi, ngomnqopho wokwandisa amanzi wokudla aphephileko eendaweni zemakhaya e-Gauteng, KwaZulu-Natal kunye nePumalanga Kapa. Lamahlelo wamanzi ama-67 kulindeleke bona asize abantu abalinganiselwa e-125 986 eemfundeni ezintathwezi, kanti-ke ezinye iingaba zokuphumelelisa ihlelweli zihlelelwe uSewula 2026 noSihlabantangana 2027. 
1.3     Amaphrojekthi lawa asigaba sokuthoma seHlelo lokuKhambisa Msinyana iHlelo lokuTholakala kwaManzi lomNyango wezaManzi nezokuHlwengisa, eliphunyeleliswa ngamaBhodi waManzi, ngaphasi komThetho wezaManzi. Kubekelwe ngeqadi imali engaphezulu kwama-R200 weengidi ezakusetjenziselwa isiGaba sokuThoma salelihlelo lamanzi, elihlanganise ukubhorwa kwamanzi, ukwenjiwa kwamanzi waphasi, ukuvikelwa kweenyalu, ukukhongozelwa nokubekelelwa kwamanzi wezulu, nokulungiswa komthangalasisekelo wamanzi okhona lo njenganje kuzokwanda ukutholakala kwamanzi wokudla aphephileko. 
1.4    Njengengcenye yehlelo lokusekela umthangalasisekelo womphakathi, phambilini nonyaka urhulumende unikele ngemali eli-R156 lamabhiliyoni ezakusetjenziselwa umthangalasisekelo wamanzi nokuhlwengisa eminyakeni emithathu ezako. Amasiso lawa-ke azakusekela ukukhuliswa nokulungiswa komthangalasisekelo wamanzi, enze ukuphakelwa kwamanzi kube ngcono bekwenzeke ngokuthembeka, bekulungiswe nemiraro yezamanzi nokuhlwengisa egabhe umphakathi eendaweni ngeendawo.

2.    Umbiko Wendima Ngokuphunyeleliswa Kwehlelo Lokulawulwa Kokuthuthekela Kwamaphandle ESewula Afrika 
2.1      IKhabinethi ibikelwe ngokuphunyeleliswa kwendlela epheleleko yokuqinisekisa ukuthi amaphandle angena ngokuvunyelwa mthetho lapha eSewula Afrika, ngokulandela ihlelo lamaphuzu amahlanu, njengokumemezela kwakaMengameli Cyril Ramaphosa, ngalendlela: 
2.1.1     Ngomhla wama-23 kuVelabahlinze 2026, kubikwe izehlakalo ezima-205 zamacala wokuphulwa kwemithetho elawula ukungena kwamaphandle eSewula Afrika; lezizehlakalo-ke zenyuke ukusukela e-103 ezazibikwe ngeveke yokuthoma kaVelabahlinze 2026; 
2.1.2     Nasele baboke bama-354 abantu ababotjhiweko, lapho isifunda seFreyistata sikhambe khona phambili ngokubotjhwa kwabantu abali-174; kilelinani-ke, abali-107 amacalabo sebe asekhotho; 
2.1.3    Ukusukela ngomhla wo-01 kuSihlabantangana 2026 – ekupheleni kukaMgwengweni 2026, amakhotho selaqede ukugweba amacala ama-28 736 aphathelene nokufahlela eSewula Afrika; ubunengi bawo ngawokuqotjha amaphandle afahleleko, abuyele emakhabo.
2.1.4    Hlangana nomhla we-14 kuMgwengweni nomhla wama-24 kuVelabahlinze 2026, amaphandle ama-68 327 afahlele eSewula Afrika abuyiselwe emakhabo ngamahlelo wokuthobelisa umthetho ahlanganisiweko. Kilamaphandle ama- 68 327, ama-81% maphandle weMalawi; ali-16% kube ngaweZimbabwe, bese kuthi ama-3% kube ngawe-Mozambique. 
2.1.5    Athomile ayasebenza amahlelo wokukhambisa amaphandle, ihlelo i-Electronic Traveller Authorisation (i-ETA) nehlelo elikhutjhuliweko i-Enhanced Movement Control System; amahlelo lawa-ke asetjenziswa emadoyelweni waboflayi i-OR Tambo International Airport, ne-Lanseria International Airport, ne-King Shaka International Airport, kunye ne-Cape Town International Airport. 
2.2       IZiko lokuHlalisa amaPhandle aKhanjiswako kwesiKhatjhana, i-Musina Temporary Repatriation Centre lizokuphungulelwa umthamo wenani labantu elikghona ukubahlalisa ngasikhathi sinye oma-20 000, uyokuba babantu abayi-1 500.

3.    Umbiko Womnyaka Wokulinganiseka Kokuqatjha WeKomitjhini Yehlandla Lama-26  (i-CEE) 
3.1    IKhabinethi ithole yabe yatjheja umBiko womNyaka wokuLinganiseka kokuQatjha (i-CEE) weKomitjhini yeHlandla lama-26. Umbiko lo ulandelela amatjhuguluko enziwa emsebenzini, ulandelele nokuthotjelwa komThetho wokuQatjha ngokuLinganiseka. 
3.2     UmBiko womNyaka we-CEE weHlandla lama-26 uveza ukutjhiyana ngeenkhundla okuphikeleleko emsebenzini, lapho amadoda wamakhuwa asolo ahlezi esiqongolweni seenkhundla zemisebenzi yekoro yangeqadi.
3.3     Amakhuwa namaNdiya solo kwande wona ngobunengi obeqileko eenkhundleni zokuphatha eziphezulu, lapho amakhuwa aseenkhundleni eziphezulu ama-57.1%, bese kuthi amaNdiya aba ma-12,2%. Eenkhundleni eziphakemeko zomsebenzi, amakhuwa ama-44.1%, bese kuthi amaNdiya abe ma-12.5%. Abantu abanzima namaKhaladi solo aseseenkhundleni zomsebenzi eziphasi nezemisebenzi engafuni amakghonofundwa, bese kuthi abasebenzi abanokukhubazeka babe phasi khulu, njengoba bama-1.3% yabasebenzi boke nje. 
3.4      Umbiko lo utjheja nokuthi bayanda abantu abanzima abasemisebenzini efundelweko, nabaseenkhundleni zokuphatha eziphakathinaphakathi, nabaseenkhundleni zamakghonofundwa wemisebenzi yechwephetjhe, nabaseenkhundleni zokuphatha zezinga lokuthoma, njengoba inani labo lima-52.0% nje, godu utjheja nokuthi amaphandle aseenkhundleni zoke ahlanganisa ama-3.1%; nje-ke umbiko lo uyagugunyeka ngalesisilinganiso samaphandle akileziinkhundla zomsebenzi eSewula Afrika, njengoba leziinkhundla kuziinkhundla zomsebenzi ofuna amakghonofundwa wezinga eliphasi nongafuni makghonofundwa, ngombana lokhu kuphambana nomThetho wokuQatjha, wona olayela ukuthi abaqatjhi kufuze benze iqiniso lokuthi akakho omunye umuntu onamakghonofundwa afuneka kiloyo msebenzi namkha kilesosikhundla somsebenzi eRiphabhligi yeSewula Afrika, ngaphambi kobana umsebenzi loyo ungaqatjhelwa umuntu wangaphandle. 
3.5    URhulumende uzakusolo asebenzisa lokho okutholiweko ukulandelela amatjhuguluko, nokukhuthaza ukujameleka okulinganisekileko, bese uhlahla indlela yokulungisa lapho konakele khona emakethe yomsebenzi.

4.    Igalelo Lokwabiwa Kwekundla Yokurhatjha Ngommoya Kutheknoloji Esekela Ithungelelwano Lamakhomphyutha 
4.1    IKhabinethi itjheje umbiko ngegalelo lokwabiwa kwekundla yokurhatjha ngommoya kutheknoloji esekela ithungelelwano lamakhomphyutha eSewula Afrika. Ukwabiwa kwekundla yokurhatjha efunwa khulukhulu kuthuthukise ukutholakala kwendlelabanzi yethungelelwano, kwenza ukusebenza okungcono kwethungelelwano lokuthintana, kwasekela ukusekelwa ngamandla komthangalasisekelo osekela itheknoloji yethungelelwano lokusebenza kwamakhomphyutha. 
4.2    IKhabinethi izwakalise ukutshwenyeka ngokuthi abasebenzisi bethintaniswanoliqha abakawugcini umsebenzi wabo womphakathi omalungana nokwabiwa kweenkundla zokurhatjha ngommoya. Urhulumende wayeqothele ukuthi nakufika umnyaka wee-2029 abe selathungelelanise iinjamiso zomphakathi ezima-21 878, okuziinkolo ezili-16 139, namaziko wezepilo azii-4 232, amalayibhrari ama-570, nemikhandlu yemibusositjhaba ema-937. Nakufika inyanga kaSihlabantangana 2026, abasebenzisi bethintaniswanoliqha besele bathungelelanise iinjamiso zomphakathi ezizii-5 295 kwaphela zomsebenzi wabo wokugcinela umphakathi.

 


E.    UKUQATJHWA

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Nkosikhona Sydney Mbatha oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) se-Small Enterprise Development Finance Agency. 
2.    UMm. uVangile Petronella Nene oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele: ImiSebenzi yobuKghonofundwa emNyangweni wezemiSebenzi kaRhulumende nezomThangalasisekelo. 
3.    UMm. u-Beryl Ferguson oqatjhelwe isikhundla sikaSihlalo weBhodi yesiQiwu seeNyamazana neMvelo (i-South African National Parks Board).

4.    Ukuqatjhwa KwamaLunga Ayelelisako WeBhodi YabaNqophisi YeHlangano I-Public Investment Corporation (i-PIC) Soc. Limited 
(a)     UNom. Seiso Joel Mohai – iSekela likaNgqongqotjhe wezokuHlela, zokuTjheja nezokuHlunga, oqatjhelwe isikhundla sokuba nguSihlalo.  
(b)    UMm. u-Patience N.Z. Nqeto
(c)    UMm. u-Lebogang R. Mokgabudi
(d)    U-Adv. Gatlelane Ouma Rasethaba
(e)    UMm. u-Vivien McMenamin
(f)    UMm. uBajabulile Swazi Tshabalala
(g)    UNom. Itani Mafune
(h)    UMm. u-Moipone Ramoipone – umjameli weZiko leeMali zeNarha. 
Ukuqatjhwa kwaleziimphathiswa kunqophe ekulungiseni iintjhijilo ezikhona njenganje zokuphatha nokulawula kweemphathimandla. UNgqongqotjhe wezeeMali uzakusolo alawula amatjhuguluko we-PIC ngokweemphakamiso zeKomitjhini yeJaji uMpati, ngokubonisana neKhabinethi.

5.     Ukuqatjhwa KomKhandlu WeBhodi YeTheknoloji YamaMinerali (i-MINTEK) 
a.    UDorh. Thibedi Ramontja (uSihlalo) (ubuyiselwe esikhundleni);
b.    UMm. u-Azwindini Thomani (ubuyiselwe esikhundleni);
c.    UDorh. Takalani Madzivhandila (ubuyiselwe esikhundleni);
d.    UNom. Luvuyo Keyise;
e.    UDorh. Faranna Boodrham;
f.    UDorh. Palesa Ramashala;
g.    UMm. u-Lerato Hilda Dikgole; 
h.    UDorh. Sandile Ncanana;
i.    UMm. uNondumiso Ngonyama; no
j.    Dorh. Avela Majavu (ubuyiselwe esikhundleni);
k.    UNom. Kagiso Menoe (emNyangweni wezamaMinerali nomJameli wezeemBaseli).

F.    IMINYANYA NAMAKHONFERENSI

1.    IMINYANYA EZAKO
1.1    Umbukiso Wee-2026 Wezomkayi Newezokuvikela NezoMmoya E-Afrika
1.1.1     IKhabinethi ivumele ukusingathwa komBukiso wee-2026 wezomKayi newezokuVikela nezoMmoya, ngaphasi kommongondaba othi “Isango Le-Afrika Ngokusebenzisana NgezokuVikela Nangezomkayi,” ozokubanjelwa e-Air Force Base Waterkloof, e-Tshwane, ukusukela ngomhla we-16 ukuyokufika kumhla wama-20 kuKhukhulamungu 2026. 
1.1.2    Umbukiso lo kulindeleke ukuthi udose ababukisi abangaphezulu kwama-300 abavela ephasini zombelele, neemphathimandla ezizabe zithunyelelwe ukuzokujamela ama-50 wamazwe wemakhabo, kunye neemvakatjhi zerhwebo ezingaphezulu kwama-30 000. Umnyanya lo uzakubuye ubukise godu nangetuthuko esele yenziwe kezomkayi, ukube ngahlanye ukhuthaza ukusebenzisana kwamazwe ngamazwe, nokurhwebelana kunye namasiso.

1.2    Ikulumoboniswano Yee-2026 Ngokwakhiwa Komthangalasisekelo Obambelelako ESewula Afrika 
1.2.1     IKhabinethi itjhejile ukuthi iSewula Afrika izokusingatha iKulumoboniswano ye-2026 ngokwAkhiwa komThangalasisekelo oBambelelako (i-SIDSSA) ukusukela ngomhla wama-23 ukuyokufika kumhla wama-25 kuRhoboyi 2026. Umbuthano lo kulindeleke bona udose abantu abalinganiselwa ema-700 abazakuya kiwo. 
1.2.2    Ikulumoboniswano le izakuhlanganisa abasisi, iinhlangano zeemali, ababethimthetho, abosombono, kunye nabanye abahlanganyeli ababosomaqhinga kobanyana bazokukhuphula i-ajenda yamasiso womthangalasisekelo bekutjengiswe nendima ekuphunyelelisweni kweHlelo lee-2050 lomThangalasisekelo weliZwe elivunywe yiKhabinethi.
1.2.3    I-SIDSSA 2026 izakumemezela amaphrojekthi wamaqalontanzi abunane angaphambili akhethwe nge-Bid Window 2 ukulungiselela amaphrojekthi nesekelo lechwephetjhe, kumenyezelwe umgadangiso wesithathu weNcwadi Yokwakha  (i-Construction Book), kuvezwe nemininingwana yamva nje ngamaPhrojekthi aQakathekileko Alungelelweko (ama-SIP), kutjengiswe nemithethokambiso eqakathekileko nokwakhiwa kwemithetholawulo, kuphakanyiswe nokusebenzisana ngemithangalasisekelo eqakathekileko enqophe ukujamisa kuhle iSewula Afrika njengedzaba elikhamba phambili ekuthuthukisweni komthangalasisekelo nekusekeleni ngeemali elizwekazini le-Afrika.

1.3     INyanga YaboMma: Umnyaka Wama-70 WomTjhagalo WomNyaka we-1956 
1.3.1    Ngomhla we-09 kuRhoboyi 2026, iSewula Afrika izabe ihlanganisa ama-70 weminyaka kwenzakala isehlakalo somTjhagalo waboMma esenza umlando, lapho ama-20 000 wabomma batjhagalela khona e-Union Buildings bayokulwa nomThetho wamaPasi nowawuLawula iiNdawo zamaDrobha. Isikhumbuzo sanonyaka salomtjhagalo sizakwenziwa ngaphasi kommongondaba othi: “Abomma Abahlomileko Bahlomisa Isizwe.” 
1.3.2    IKhabinethi ibuyelele egameni layo elithi isenzo sesibindi esatjengiswa sizukulwani sika-1956 saba nomphumela omuhle owenza ukuthi abantu abasikazi bagcine bafakiwe ePalamende, kurhulumende, ekorweni yangeqadi neenhlanganweni zomphakathi, ngaleyindlela kwaqinisekiswa ubakhamuzi obulinganako namalungelo womthethosisekelo eSewula Afrika yentando yenengi. Njengoba amandla wabomma ethulelwa isigqoko nje, iKhabinethi ifakazele ngobutjha ukuzibophelela kwayo okusimeleleko ekuvikelweni, nekukhuthazweni kwamalungelo wabomma nekuqinisweni komsebenzi wokuruthulwa kweNturhu yoBulili nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF), nokugirizwa komthangala ovalela abantu abasikazi ngaphandle komnotho, nokuqinisekisa ukuthi abantu abasikazi bathola amathuba alinganako wokuthola imithombo yamandla. 
1.3.3    IKhabinethi ikhulume yagandelela ukuthi lomnyaka wesikhumbuzo somtjhagalo uyisika ebanzi yeenLinganisomaqha zeJima leKululeko, etjhayelwa mummongondaba owengameleko othi: “Sihlonipha Isikhathi Esidlulileko, Sethula Ingomuso.” Kiyo yoke iNyanga YaboMma, urhulumende uzabe adosa phambili iinkundla zelizwe loke zokuhlonipha ukuzidela kwabomma emzabalazweni wekululeko, ekufakazeleni kwabo indima eqakathekileko, elinywa bomma namhlanjesi.

2     AMAKHONFRENSI ASINGETHWEKO 
2.1    IKhonfrensi Nombukiso Wehlandla Lama-26 NgezeenTimela E-Afrika 
2.1.1    ISewula Afrika isingethe iKhonfrensi nomBukiso weHlandla lama-26 ngezeenTimela ngomhla we-07 nangomhla we-08 kuVelabahlinze 2026 eJwanisbhege. 
2.1.2    IKhonfrensi le itjheje indima eyenziweko ekubuyisweni kwemisebenzi yeentimela ezithutha abantu, kangangokuba sikhuluma nje amakhambo weentimela qobe mnyaka ayadlula e-100 leengidi, ngokweenlinganiso ezigcine ukwenziwa ekupheleni kukaNtaka 2026, kwangezelelwa ngokuthi ema-40 weemporo zelizwe ebezimaqalontanzi, ezima-35 zazo seziyasebenza godu. Urhulumende usazibophelele ekubuyiseni iintimela nemisebenzi yazo ephephileko, lapho aqothele khona ukuthi nakufika umnyaka wee-2030 kube sekubuyiswe amakhambo ama-600 weengidi ngomnyaka weentimela ezikhambisa abantu.


3    IIMEMEZELO

3.1    Ukutloliswa Kwemitjhado Yesintu Elungele Ukutloliswa 
3.1.1    IKhabinethi ikhumbuza woke amalunga womphakathi ngokuthi umhla wama-31 kuRhoboyi 2026 lilanga lokugcina lokutlolisa imitjhado yesintu ekulungeleko ukutloliswa njengemitjhado yesintu ngaphasi kwesikhathi esikhethekileko esamenyezelwa nguNgqongqotjhe wezaNgekhaya. 
3.1.2    Isikhathi esikhethekileko sokutlolisa, esithoma ngomhla woku-01 kuKhukhulamungu 2024 ukuyokufika kumhla wama-31 kuRhoboyi 2026, sabekelwa ukunikela abantu abathethene ngesintu ebebangakayitlolisi imitjhado yabo ngesikhatheso ukuthi bathole ithuba lokutlolisa. Lapha-ke kubalwa nemitjhado yesintu eyenzeka ngaphambi kokwaMukelwa komThetho wemiTjhado yesiNtu owathoma ukusebenza ngoSinyikhaba 2000, kunye nemitjhado eyenzeka ngemva kwalokho ebeyingakatloliswa ngesikhathi esasibekiwe. 
3.1.3    IKhabinethi ibawa amalunga womphakathi asafuna eminye imininingwana ngokutloliswa namkha ngamaphepha asekelako kobana avakatjhele ama-Ofisi wezaNgekhaya wangekhabo/aseduze nawo.

3.2     IPelaveke Yokugcina Yokutlolisela Ukuvowuda
3.2.1    IKhabinethi ibawa boke abalungele ukuvowuda ukuthi basebenzise ipelaveke yokugcina yokutlolisela ukuvowuda ukuyozitlolisa, ngomhla woku-01 nomhla wesi-02 kuRhoboyi 2026, ngaphambi kweKhetho laboRhulumende beeNdawo lee-2026. Abavowudi abalungele ukuvowuda bakhuthazwa ukuthi basebenzise lelithuba lokugcina lokutlolisela ukuvowuda namkha bakhibelele imininingwana yabo yokutlolisa; iinteyitjhi zokuvowuda zizokuvulwa ukusukela nge-08:00 ukuyokufika nge-17:00. Abavowudi abalungele ukuvowuda bangatlolisa namkha bakhibelele imininingwana yabo ngephothali ye-IEC yokutlolisa ethungelelwaneni lezokuthintana, ehlala ikhona imini nobusuku, iveke yoke, ku: https://registertovote.elections.org.za 
3.2.2    IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika, khulukhulu abantu abatjha nabayokuthoma ukuvowuda ukuthi basebenzise ilungelo labo lentando yenengi ukuvowuda. Ihlelo lethu lentando yenengi lisekelwe yintando yabantu, kanti-ke ivowudi yakho iyisika yokuphumelela kwehlelo lentando yenengi elisebenza kuhle. Ngokusebenzisa ilungelo lethu lokuvowuda besiqinisekise ingomuso elingcono kithi soke, sithokoza iminyakanyaka yokuzinikela neyokuzabalaza sabe sathola ikululeko yethu esayithola nzima.


G.    IMILAYEZO

1.    Silila Imbiko 
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako: 

•    Umdlali wekabeni weBafana Bafana ne-Mamelodi Sundowns u-Jayden Adams (u-Grootman), othabise isizwe ngendlela adlale kuhle ngayo emidlalweni yeBhigiri yePhasi ye-FIFA yee-2026. 
•     Umdlali walokhuya wesiqhema sakamakhakhulwararhwe kabangaphasi kwe-18 uLuqobo Makwedini, obekamdlali osesemncani othabise isizwe naye ngokudlala kwakhe ngokuzinikela emdlalweni kamakhakhulwararhwe. 
•    Umakadabona womlingisi u-Seputla Sebogodi otjhiye igama elihle njengomunye wabalingisi beSewula Afrika ebebanethalente elihle khulu bebahlonitjhwa khulu, ngemva kokuba mlingisi amatjhumi ambadlwana kuthelevitjhini nethiyetha. 
•     Umlwelikululeko u-Shantavothie “Shanthie” Naidoo Tweedie ukuzidela kwakhe ngamandla wepilwakhe yoke okwasiza ukwakha indlela yeSewula Afrika eya ekululekweni. Njengomtjhotjhozeli owayelwa nebandlululo, waqalana neenkhathi ezimbadlwana zokuvalelwa, ekubalwa hlangana nazo neenkhathi lapho ayehlukaniswa khona nabanengi abe yedwa, ngaphasi komThetho wobuPhekula, nangaphasi kwemibandela yokuvalwa umlomo. Wakhe wahlala nekudingisweni e-United Kingdom ukusukela ngomnyaka we-1972 ukuyokufika kowe-1991.     Umlwelikululeko u-Shantavothie “Shanthie” Naidoo Tweedie ukuzidela kwakhe ngamandla wepilwakhe yoke okwasiza ukwakha ikululeko. 
•    U-Bettina Wyngaard, igcwetha leSewula Afrika elagcina selimtloli weencwadi nomtjhotjhozeli, waduma khulu ngamanoveli wakhe we-Afrikaans nokulwela kwakhe amalungelo wabomma.

 

2.    Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

•    EsiQhemeni seSewula Afrika ngokuphaphisela kwaso iflarha leSewula Afrika phezulu senza nelizwe lekhethu lizikhakhazise emiDlalweni ye-Commonwealth e-Glasgow. Bekube nje iSewula Afrika seyithumbe iimendlela ezima-22: zintandathu zegolide, zibunane zesiliva, zibunane nezethusi.

Iimendlela Zegolide

•    U-Pieter Coetze – ema-200m we-backstroke yabaduna
•    U-Pieter Coetze – ema-50m we-backstroke yabaduna
•    U-Pieter Coetze – e-100m we-backstroke yabaduna.
•    U-Nathan Hendrick – ku-S13 100m ye-freestyle yabaduna. 
•    U-Lara van Niekerk – ema-50m we-breaststroke yabasikazi.
•    U-Christian Sadie – ema-50m we-freestyle S7 yabaduna.

 

Iimendlela Zesiliva

•    U-Erin Gallagher – ema-50m we-butterfly yabasikazi.
•    U-Aimee Canny – e-100m le-breaststroke yabasikazi.
•    U-Michael Houlie – ema-50m we-breaststroke yabaduna. 
•    U-Nathan Hendricks - ema-50m we-freestyle S13 yabaduna. 
•    U-Danika Vyncke - ema-50m we-freestyle S13 yabasikazi. 
•    U-Aimee Canny - ema-200m yomvango wabasikazi ngamunye ngamunye. 
•    U-Pieter Coetzé, Michael Houlie, Erin Gallagher, Aimee Canny – emvangweni we- 4x100m kamamukezana. 
•    U-Kaylene Corbett – ema-200m we-breaststroke yabasikazi.

Iimendlela Zethusi  

•    U-Erin Gallagher - e-100m we-butterfly yabasikazi. 
•    U-Ruard van Renen - ema-50m we-backstroke yabaduna.
•    U-Ruard van Renen – e-100m we-backstroke yabaduna. 
•    U-Olivia Nel - e-100m we-backstroke yabasikazi.
•    U-Aimee Canny, Rebecca Meder, Erin Gallagher, Olivia Nel - ku-4x100m we-freestyle kamamukezana kabasikazi. 
•    U-Pieter Coetze, Guy Brooks, Ruard van Renen, Chad le Clos - ku-4x100m we-freestyle kamamukezana wabaduna. 
•    U-Pieter Coetzé, Michael Houlie, Chad le Clos, Ruard van Renen – ku-4x100m yomvango kamamukezana wabaduna. U-Chad Le Clos ube mdlali omduna ohlotjiswe ukubadlula boke emlandweni wemiDlalo ye-Commonwealth, ngeemendlela ezima-21 ezenze umlando, ngemva kobana asize iSewula Afrika ukuthumba imendlela yethusi ku-4x100m yomvango kamamukezana kabaduna.
•    U-Olivia Nel, Aimee Canny, Erin Gallagher, Rebeca Meder –ku-4x100m kamamukezana wabasikazi.
•    Ama-Springboks ngokuthumba kwawo yomithathu imidlalo yePhaliswano leenKutani yabe yaba ngaphezu kwazo zoke iinqhema zeligi ngokuba namaphuzu amanengi.
•    I-Junior Springboks ngokuthumba kwayo iPhaliswano likaMakhakhulwararhwe wePhasi we-U20 e-Tbilisi, e-Georgia.
•    U-Dricus Du Plessis ngokwehlula kwakhe u-Kamaru Usman emdlalweni ongomkhulu we-Ultimate Fighting Championship (i-UFC) e-Oklahoma City.
•    UBayanda Walaza ngokudlala kwakhe kuhle emidlalweni ye-TIPOS P-T e-Slovakia, wathumba iphaliswano labaduna le-100m ngokuqeda kwakhe ibangeli nge-9.89 yemizuzwana, ngaleyindlela waba mSewula Afrika wesine ukuqeda lelibanga ngaphasi kwemizuzwana eli-9.90.
•     Isiqhema seSewula Afrika sebholo erarhwako kabasikazi, iBanyana Banyana njengoba basephaliswaneni lemiDlalo yeBhigiri yePhasi yee-2026 e-Morocco, begodu sibafisela okuhle kodwa emdlalweni wabo wesibili abawudlala ne-Ivory Coast ngeLesihlanu womhla wama-31 kuVelabahlinze 2026.
•     I-Yunivesithi Ye-Witwatersrand (i-Wits) ngokubekwa kwayo esiqongolweni samayunivesithi aphambili e-Afrika, ngokuya kweenlinganiso zokusebenza kuhle kwamayunivesithi, i-2026 Center for Universisty Rankings (i-CWUR). Ukubekwa kwayo kilelizinga-ke kubuye kubeke i-Wits ezingeni le-1% lamaziko wefundo ephakemeko aphambili khulu ephasini loke, njengoba lokhu kuyibeka ezingeni lama-200 hlangana namaziko wefundo ephakemeko angaphezulu kwee-21 000 ahloliweko ephasini loke.
•    IYunivesithi yeKapa (i-UCT), ngokubekwa kwayo ezingeni le-102 ephasini loke ku-2026 Times Higher Education Sustainability Rankings, nangokuthola iinkhundla ezilithoba eziphezulu kezili-100 eHlelweni le-UN lemiNqopho yeTuthuko eBambelelako (i-SDG). 
•    ULubanzi Dube, weminyaka eli-12 ubudala, ngokuba kwakhe mSewula Afrika onzima wokuthoma ukuthumba ephaliswaneni elirhanyazelako i-2026 World Startup Forum Championship e-Switzerland. Njengoba bekaphalisana nabanye abasunguli abama-400 abavela ephasini loke, uLubanzi uthumbe iphaliswano lamandla wokusungula, i-SolEase, enqophe ukulungisa imiraro yepilo yeenyawo. Ipumelelo yakhe ayikagcini ngokubeka iSewula Afrika emkhanyweni wephasi nje kwaphela, kodwana ikhuthaze namanye ama-Afrika asesematjha ukuthi afunde isayensi, itheknoloji kunye neemfundo zamabhizinisi.
•    IsiQhema seSewula Afrika ngokuthola indawo yesine ePhaliswaneni lePhasi lokuPeleda, i-World Spelling Bee Championship e-Shanghai, e-China, nomfundi weGreyidi 7 uMbulelo Tolom othole isikhundla sesithandathu kilo loke iphaliswano aphalisana nabafundi bamagreyidi angaphezulu keyakhe.


Imibuzo ingathunyelwa keZokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Ukhulumisane noMm. uNomonde Mnukwa: uMjaphethe womNqophisiZombele
Inomboro yomtato: 083 653 7485 

 

Share this page

Similar categories to explore