A. Tindzaba Letibalulekile Talelive
1. Tangaphandle
1.1 Budlelwane be-SA-US
1.1.1 Ikhabhinethi yemukele kuhlelwa kabusha kwebudlelwane lobunemasu emkhatsini weNingizimu Afrikha (i-SA) neMelika (i-US) ngesikhatsi Mengameli Cyril Ramaphosa avakashele eMelika ngekwemsebenti.
1.1.2 Emacembu ase-SA newase-US atawucedzela imininingwane yesivumelwano sekuhwebelana emkhatsini we-SA ne-US. Kungagcizelelwa ngesiciniseko kutsi tinjongo lebetibekwe yi-SA mayelana naloluhambo tifezekile.
1.1.3 Ikhabhinethi ibuke embili ekuchubekeni nasekuhlanganyeleni kwebaphatsi base-US ku-G20, lokufaka ekhatsi kuba khona kwaMengameli Trump lokungenteka eNgcungcutseleni Yebaholi be-G20.
1.2 Budlelwane – beNingizimu Afrikha neFulansi
1.2.1 Ikhabhinethi yemukele kuvakasha kwekusebenta kweLisekelamengameli Shipokosa Paulus Mashatile lokucinise budlelwane emkhatsini weNingizimu Afrikha neFulansi. Lisekelamengameli kanye netitfunywa tase-SA baphindze futsi bahambela Ikhomfa Yelutjalomali yase-SA-France ngenhloso yekwenta kancono lutjalomali lweTinkampani taseFrance eNingizimu Afrikha kanye nekuphindze futsi kwakhiwe kubambisana emkhatsini wetinkampani taseNingizimu Afrikha netaseFrance ekutjaleni imali ngekuhlanganyela ngekusebentisa Indzawo Yekuhwebelana Lekhululekile Yelivekati lase-Afrika.
2. Temnotfo
2.1 Sabelomali Savelonkhe
2.1.1 Ikhabhinethi icinisekise kwesekela kwayo Sabelomali Savelonkhe sanga-2025 lesetfulwe yiNdvuna Yetetimali ngaLesitsatfu, mhla tinge-21 Inhlaba 2025, lesichaza kabanti ngetintfo letibocalangaye taleminyaka lemitsatfu letako lekutawusetjentiswa imali yahulumende kuto.
2.1.2 Lesabelomali Savelonkhe sikhombise kutinikela kwetfu ekutitsibeni mayelana netimali tahulumende. Sikhombisile kutsi sicondzisa umnotfo ngendlela lenakekela labo labasengotini kakhulu emmangweni wetfu, ngalesikhatsi sitjala imali emsebentini wetemnotfo ngekutjala imali letigidzigidzi tetigidzigidzi le-R1 kusakhiwonchanti kuleminyaka lemitsatfu letako.
2.1.3 Lesabelomali lesihlose labo labaphuyile, sisho kutsi kuwo onkhe emaRandi, emasenti lange-61 etimali letihlanganisiwe, letite intalo yelusebentisomali titawusetjentiswa etinsiteni letisisekelo tamahhala letifana nagezi, emanti, imfundvo, kunakekelwa kwetemphilo, tindlu letingabiti kakhulu, kanye netibonelelo tetenhlalakahle talabo labadzinga lusito.
2.2 Isimphoziyamu Yekutfutfukisa Sakhiwonchanti Lesisimeme saseNingizimu Afrikha (i-SIDSSA) 2025
2.2.1 Ikhabhinethi yemukele kuphetfwa ngemphumelelo kweSimphoziyamu Yekutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti Lesisimeme saseNingizimu Afrikha (i-SIDSSA) yanga-2025 lebeyibanjelwe eKapa kusukela mhla tinge-25 kuya kumhla tinge-27 Inkhwekhweti 2025, lapho kwetfulwe khona luhlelo lwesibili lwalelive lwencwadzi yekwakha letsi: “A Repository of Funded Infrastructure Projects” lwekwakha lwanga-2025/2026.
2.2.2 Ngesikhatsi salesimphoziyamu, kwamenyetelwa tintfo letinsha letisikhombisa (7) letibomacalangaye tephrojekthi yesakhiwonchanti, letivela eBid Window 1 yekulungiselela iphrojekthi, letiphakamisa umfutfo wesive setfu wekusebentisa sakhiwonchanti kukhulisa umnotfo, kwakha imisebenti kanye nekwakha imimango lesimeme.
2.2.3 Linani leliphelele lemaphrojekthi lakhiwako nyalo kulelive lingetulu kwetigidzigidzi letinge-R313.5, kantsi iphrojekthi yetfu yesakhiwonchanti semaphayiphi semkhakha wetemandla ufaka ekhatsi tigidzigidzi leti-R180 telutjalomali lwekuphehla gezi.
3. Bulungiswa, Kuvimbela Bugebengu Nekuvikeleka
3.1 Tibalobalo Tebugebengu
3.1.1 Kukhishwa kwetibalobalo tebugebengu tekota yesine temnyakatimali wanga-2024/2025 kucinisekisa kutsi bugebengu solo buyinkinga yemmango eNingizimu Afrikha letsintsa wonkhe umuntfu. Letibalobalo tikhombise kwehla kwaleminye imikhakha yebugebengu lefaka ekhatsi kubulala. Kepha-ke, bugebengu betemabhizinisi, emacala etemacasi, kufaka ekhatsi kudlwengula kanye nalamanye emacala etecasi ekutsintsana lizinga lawo likhuphukile.
3.1.2 Sidvumisa i-SAPS ngemsebenti losheshisako wekuphenya kanye nekuboshwa kwebantfu mayelana nemacala e-GBVF. Sekukhona basolwa i-SAPS lebabophile mayelana nekubulawa kwa-Olorato Mongale, umfundzi waseNyuvesi yaseWits sidvumbu sakhe lesatfolakala ngemuva kwekutikhipha naloyo losolwa kutsi nguye umbulali wakhe. Sindlulisela emavi ahulumende endvudvuto lajulile emndenini wakhe nasebangani bakhe.
3.1.3 Hulumende uyasemukela sigwebo lesikhishwe Lijaji Nathan Erasmus eNkantolo Lephakeme yaseNshonalanga Kapa, sekunika Kelly Smith, Jacquen Appollis, kanye naSteveno van Rhyn dzilika jele ngenca yekushushumbisa bantfu, kanye neminyaka lelishumi lengetiwe yekutfumba lokuhlobene nekunyamalala kwaJoshlin Smith loneminyaka lesitfupha budzala. Nanoma-nje lesigwebo siletsa silinganiso sebulungiswa, kungumzuzu lobuhlungu kantsi futsi lojabulisanako. Siyachubeka nekubambelela ekutinikeleni kwetfu ekuveteni liciniso kanye nekucinisekisa kutsi labacinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo bayachubeka nekulandzelela lonkhe luhala lolukhona lwekutfola Joshlin. Kuvikelwa kwebantfwana kuyintfo lebekwa embili kuvelonkhe. Sitawuchubeka nekucinisa imitsetfo yetfu, kubambisana, kanye nemitamo yemmango kucinisekisa kutsi wonkhe umntfwana eNingizimu Afrikha uphephile, uligugu, futsi uvikelekile ekulimaleni.
3.1.4 Njengahulumende sitawuchubeka nekucinisa kulwa kwetfu nebugebengu ngekucasha nekucecesha tikhulu letinsha kanye nekwetfula kabusha emayunithi lakhetsekile ekulwa nebugebengu. Loku kufaka ekhatsi kuhlomisa ema-ejensi etfu ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo ngetikhali tesimanje kanye nekuceceshwa lokudzingekako kute kubukwane netinsayeya tebugebengu letilukhuni talamuhla.
3.2 Kulwa nekufika kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni
3.2.1 Kwetfulwa kwe-Operation New Broom luhlelo lwakamuva loluchutjwa buchwepheshe lweLitiko Letasekhaya lolusebenta ekulweni nekufika kwebantfu ngalokungekho emtsetfweni kukhombisa kutinikela kwahulumende ekulweni nebugebengu kanye nekugcina kubusa kwemtsetfo. Lesinyatselo sisebentisa tebuchwepheshe kubopha, kugweba kanye nekucosha bantfu lababuya kulamanye emave ngalokungekho emtsetfweni kulelive.
3.2.2 Lomsebenti, sewusesigabeni sawo sekucala, uholele ekuboshweni kwebasolwa labange-25 labebahlala emhlabeni (endzaweni) ngalokungekho emtsetfweni eSigodzini 6, eKapa. Lesinyatselo sisebentisa tebucwepheshe be-biometric kucinisekisa simo sekufika kwebantfu labasolwako, lokucedza bungoti bemadokhumenti lafijiwe kanye nekwenta kube lula kutsi tinkantolo tiphotfule emacala.
4. Kwengamela
4.1 Hulumende Webunye Bavelonkhe (i-GNU)
4.1.1 Namuhla sekuphele umnyaka gonco ngemuva kwelukhetfo lwaVelonkhe nelweSifundza umphumela walo lowasho kutsi kute licembu lepolitiki leliwine linyenti leliphelele. Lesikhatsi sakhe kungaciniseki lokukhulu eNingizimu Afrikha kanye nebantfu bayo. Namuhla njengaHulumende Webunye Bavelonkhe (i-GNU), siyatigcabha ngekutsi sikhonile kwakha hulumende kungakapheli emalanga la-14, lokuyimphumelelo lehamba embili uma kubukwa sikhatsi lesatsatfwa ngulamanye emave emhlaba wekucala kwakha hulumende etimeni letifanako.
4.1.2 Lelizinga lelibalulekile likhombisa kutinikela lokwentiwe kabusha ekusimameni, ekubambisaneni nasekubuseni lokufaka wonkhe umuntfu. Lokubambisana lokungumlandvo, lokufaka ekhatsi emacembu etepolitiki la-10, kukhombise emandla ekubeka sive embili ngekubeka embili tidzingo taseNingizimu Afrikha nebantfu bayo. Ngekukhulumisana lokwakhako kanye nekuyekela incenye yaloko lebesikumele, lamacembu asebente ndzawonye kute alungise tindzaba letiphutfumako, akhutsate umcondvo webunye nenjongo lefanako nanoma-nje sinemibono yetfu leyehlukile.
B. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1. Emalungiselelo eNgcungcutsela ye-G20
1.1 Indzawo Yekubambela Ingcungcutsela Yebaholi Be-G20
Ingcungcutsela Yebaholi Be-G20 itawubanjelwa eSikhungweni Sembukiso se-NASREC eJoli ngeLweti 2025. I-NASREC (Sikhungo Semicimbi Yekulima, Temidlalo Nekungcebeleka Yavelonkhe) yakhiwa nga-1984 ngesikhatsi lapho khona Lubandlululo beluphakeme kakhulu. Indzawo yayo emkhatsini weJozi kanye neSouth-Western-Townships, nyalo leyatiwa-nje ngekutsi yiSOWETO, beyimele umnyele walelidolobha, ngekuvimbela kwayo kuhamba kanye nekucala kweSoweto, lebeyisebenta njengendzawo yekugcina tisebenti letishiphile letimnyama. Hulumende wentsandvo yelinyenti uyachubeka nekutfutfukisa indzawo ye-NASREC kutsi isebente njengelibhuloho lekulwa neluhlangotsi lwekuhlela indzawo lweLubandlululo lolwahlukanisa iNingizimu Afrikha letfutfukile nalengakatfutfuki, lokuhlala kuyindlela yeliciniso yeNingizimu Afrikha yekutsi emave lamabili abe munye. Namuhla, intfutfuko letungelete indzawo ye-NASREC njengelidolobha lesimanje, leliphindze futsi libe neLidolobha Lelibhola Letinyawo (inkhundla ye-FNB), inkhundla yavelonkhe yaseNingizimu Afrikha leluphawu lolukhulu. I-Soccer City leyangenisa umdlalo wekucala weNdzebe Yemhlaba yelibhola emhlabatsini wase-Afrikha isemkhatsini wetinkhundla letinkhulu letinge-20 letihamba embili emhlabeni. Ngako-ke, kubamba Ingcungcutsela Yebaholi be-G20, njengaletinye tintfo letinyenti, endzaweni ye-NASREC kuyachubeka nekufaka sandla ekwenteni i-NASREC ibe luphawu lwekuhlanganiswa kwendzawo lokuhloswe ngako kutsi kube neNingizimu Afrikha lelinganako.
1.2 Ingcungcutsela Yetenhlalakahle ye-G20
INingizimu Afrikha madvutane-nje itawembula lisu neluhlelo lwayo lweNgcungcutsela Yetenhlalakahle ye-G20. Sinyatselo seNgcungcutsela Yetenhlalakahle ye-G20 siyincenye yeluhlelo lolwemukelwe ku-Brazil G20 Initiatives, lolwakha inkhundla yekuhamba kwetenhlalo kanye netinhlangano temmango letitsintsekako ngetincumo tetepolitiki temhlaba kanye netemnotfo lomkhulu letentiwa baholi beLicembu lemave lange-20 lelinemandla.
1.3 Imihlangano Yekulungiselela Ingcungcutsela Ye-G20
Njengencenye yemalungiselelo lachubekako lacuketfwe yi-G20 njengobe sisebentela tincumo letifanele kutsi ticatjangelwe eNgcungcutseleni Yebaholi Be-G20, kwabanjwa lemihlangano lelandzelako ye-G20:
a) Umhlangano Wesibili Wekubambisana Kwemhlaba Wonkhe Wakhukhulelangoco Wetetimali lowabanjelwa eMpumalanga - wacocisana ngekubaluleka kwekuchubela embili kufaka ekhatsi ngekwetimali ngekuniketa lusekelo lwetimali kumabhizinisi lamancane, lamancane kakhulu, nalasemkhatsini kanye nendlela lencono kakhulu yekusebentisa tebuchwepheshe kufaka ekhatsi bantfu labangakhonjwa kahle.
b) Umhlangano Wekucala We-W20 lobewubanjwe nguMkhandlu Welucwaningo Lwesayensi Yetebantfu (i-HSRC) kanye nebalingani bawo eKapa - unikete litfuba lekutsi emacembu emsebenti lehlukahlukene akhulume ngetindzaba letitsintsa bomake, kufaka ekhatsi indzima yabomake emnotfweni, i-GBVF, kufinyelela emfundvweni kanye nekulingana kutemphilo.
c) Umhlangano Wesitsatfu Welicembu Lesiphelane Lekusebenta Lesakhiwonchanti lowabanjelwa eMpumalanga - bewugcile kusakhiwonchanti lesikhicitako lewela imincele, kukhulisa lutjalomali lolusimeme ngekusebentisa timali letihlanganisiwe kanye nephrojekthi yekwakha emaphayiphi lengatjala imali.
d) Umhlangano weSibili weMitamo ye-G20 weMnotfo Wetintfo Letiphilako lowabanjelwa eMpumalanga - bewudzingidza ludzaba lwekutsi kusetjentiswe umnotfo wetintfo letiphilako kute kubukanwe nekukhula kwemnotfo, intfutfuko lesimeme, kuvikelwa kwemvelo kanye nekulingana kwetenhlalo.
e) Imihlangano yeLicembu Lekusebenta Lelucwaningo Nekusungula Le-G20 neYelicembu Lekutibandzakanya lebeyibanjelwe eMpumalanga - yabuyeketa inchubekelembili leyentiwa mayelana netintfo letilishumi letetfulwako lokuvunyelwene ngato ngesikhatsi semhlangano wekucala futsi kwakhulunywa ngeSimemetelo SeNdvuna se-G20 seLucwaningo neKusungula.
f) Umhlangano Wesitsatfu weLicembu Lesiphelane Lelisebentako Letekutfutfukisa lowabanjelwa eKwaZulu-Natal - bewugcile etindzaweni letibekwe embili teLicembu Lelisebentako Letekutfutfukisa ngenhloso yekufinyelela esivumelwaneni mayelana nekubukana netinsayeya tentfutfuko leticindzetelako talesikhatsi setfu kanye nekusheshisa kufinyelela kuma-SDG.
g) Umhlangano waBososayensi Labakhulu Betekulima (i-MACS) lowabanjelwa eLimpopo - wacocisana ngemasu lasebentako mayelana nekutsi emave emhlabeni wonkhe angakucinisa njani kubakhona kwekudla, kulima lokusimeme, kanye nekugucuka kwesimomvama selitulu ngekusungula kanye nekubambisana kwesayensi.
h) Ingcungcutsela ye-G20 Yekunakekelwa Kwebantfwana Labancane neMfundvo- yakhuluma ngekubeka Kunakekelwa Kwebantfwana Labancane Nemfundvo enhlitiyweni ye-ajenda yemfundvo yemhlaba wonkhe.
i) Ingcungcutsela ye-G20: Kuhlonishwa Kweticu Ngekuvumelana Esimeni Semhlaba Wonkhe - kwadzingidvwa tindzaba letibalulekile ekwakheni tinhlelo temfundvo letifaka konkhe futsi letincintisana emhlabeni wonkhe letifana nekutfutseteleka kwetisebenti emaveni emhlaba, kuhamba kwemakhono kanye nendzima legucukako yeticu letincane ekufundzeni kwemphilo yonkhe kanye nekucasheka.
j) Umhlangano Wesibili weLicembu Lesiphelane Lekusebenta Letemfundvo lobewubanjelwe eNyakatfo Nshonalanga kwadzingidvwa ngekuniketwa kwemfundvo lesezingeni nalefaka ekhatsi bonkhe bafundzi.
C. Tincumo Tekhabhinethi
1. Inchubomgomo Yavelonkhe Yekutfutseteleka Kwetisebenti (i-NLMP) Umtsetfosihlongoto wanga-2025
1.1. Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe Yekufuduka Kwetisebenti (i-NLMP) Umtsetfosihlongoto wanga-2025 kutsi ufezekiswe. Lenchubomgomo ifuna kuniketa luhlakamsebenti lwekucinisekisa kuhamba lokufanele nalokuhlelekile kanye nekucashwa kwebantfu bemave angaphandle kulelive. Ihlose kutfola kusimama etindzaweni letinyenti, lokufaka ekhatsi kubukana nekulindzelwa kwebantfu baseNingizimu Afrikha ngematfuba emsebenti, ngekubuka kukhula kwekungasebenti kanye nembono wekutsi bantfu bemave angaphandle bavimbela kufinyelela emakethe yemisebenti.
1.2. I-NLMP yetfula emakota elinani leliphelele lebantfu bemave angaphandle lababhalisiwe labanemavisa emsebenti labangacashwa emikhakheni lemikhulu yetetemnotfo lefana nekulima, kwemukela tivakashi kanye netekuvakasha, kanye nekwakha, emkhatsini walokunye.
1.3. Lenchubomgomo igcwalisa letinye tindlela tekungenelela letifana nekucinisekisa luhlu lwemikhakha lapho khona bantfu bemave angaphandle bangeke baniketwe emavisa ebhizinisi kanye netichibelo teMtsetfo Wavelonkhe Wemabhizinisi Lamancane, 1996 (Umtsetfo 102 wanga-1996), njengobe uchitjilwe, kute kuncishiswe bantfu bemave angaphandle labasungula emabhizinisi lamancane kanye nemabhizinisi lamancane kakhulu, kanye nekuhweba kuleminye imikhakha yemnotfo.
2. Kuvunywa Kwnchubomgomo Yavelonkhe Yekuniketa Timvume Temabhizinisi
2.1. Inchubomgomo Yekuniketa Timvume Temabhizinisi imelela sinyatselo lesikhulu sekutsi tinchubo tekuniketa emalayisensi tibe nguletifanele kuwo onkhe emazinga avelonkhe, etifundzeni, nakumasipala, kucinisekisa kuhambisana kwemitsetfo kanye nekulandzela lokuncono.
2.2. Ngekwetfula tinkhombandlela leticacile kanye nembuso wekuniketa emalayisensi lakhetsiwe, lenchubomgomo igcugcutela kufaka ekhatsi kutemnotfo kuma-MSME kanye nemacembu lacindzetelekile emlandvweni emikhakheni lehlosiwe, kube ibekelwe eceleni imisebenti letsite yemabhizinisi kuphela kumabhizinisi laphetfwe bantfu baseNingizimu Afrikha.
2.3. Kute kwentiwe lenchubo ibe yesimanje, lenchubomgomo isungula iphothali yekuniketa timvume ngekwe-elekthroniki, lefaka esikhundleni setinchubo temamanywali letiphelelwe sikhatsi ngekutsi kube nenkhundla yedijithali lesebenta kahle nalesebaleni. Lengucuko ayinciphisi kuphela kwehlukana kwetekuphatsa kepha iphindze futsi isekele simondzawo lesilungele kakhulu emabhizinisi, lechuba kukhula lokulinganako kanye nekuhlanganyela lokubanti emnotfweni.
D. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinsita Tetekucashwa
1.1. Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tinsita Tetekucashwa kutsi wetfulwe ePhalamende.
1.2. LoMtsetfosivivinyo uniketa luhlakamsebenti lwenchubomgomo kanye nesisekelo semtsetfo sekulawula kucashwa kwebantfu lababuya kulamanye emave emabhizinisini ngalesikhatsi kugcugcutelwa kuphepha kwelive kanye netinshisekelo tavelonkhe.
1.3. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kuphakamisa kulawulwa kwebatsengisi betisebenti kute kuvikelwe kuchashatwa kwetisebenti, njengekuniketwa kwetisebenti letishiphile ngekusebentisa bantfu bemave angaphandle labangakabhalisi. Kuphindze futsi kwakha kuhambisana emkhatsini wemigomo yeMtsetfo Wekutfutseteleka, (Umtsetfo 13 wanga-2002) kanye neMtsetfo Webakhoseli (Umtsetfo 130 wanga-1998).
1.4. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa luhlakamsebenti lolutawenta kutsi Indvuna Yetekucashwa Netemisebenti ibeke imikhawulo yekucashwa kwebantfu lababuya kulamanye emave. Ikota ingasebenta mayelana nemkhakha wemnotfo, sigaba semsebenti noma indzawo. Indvuna itawusungula umkhawulo emkhakheni ngemuva kwekubonisana neBhodi Yetinsita Tekucashwa kanye nekubuka imibono yemmango.
1.5. Ikhabhinethi icondzise Indvuna Yetekucashwa Netisebenti kutsi iphotfule ngekushesha kubhalwa (ngekubonisana) ngaloko lokufaka ekhatsi emakhono layindlala nalabalulekile kute kutsi kutfutfukiswe sisekelo semakhono asekhaya kute kwentiwe ncono kutsatfwa kwebantfu labanyenti baseNingizimu Afrikha labangasebenti.
1.6. Ikhabhinethi iphindze futsi yagcizelela sidzingo sekusheshisa kuphotfulwa kweMtsesihlongoto lomayelana Nekutfutseteleka kute kulawulwe ngemphumelelo nekulawulwa kwetfutseteleka kwetisebenti.
E. Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.
1. Mnu. Matsobane Themba Matlou njengeSikhulu Lesiphetse ku-Ejensi YaseNingizimu Afrikha Yekucinisekisa Tenhlalakahleku.
2. Mk. Ogalaletseng Anastasia Gaarekwe njengeLisekela leMcondzisi Jikelele (i-DDG): Budlelwane Bahulumende kuTemafa Avelonkhe.
3. Mnu. Christopher Charles Axelson njenge-DDG: Umkhakha Wemtselo Netetimali kuTemafa Avelonkhe.
4. Mk. Ulrike Britton njenge-DDG: Tetimali Tahulumende kuTemafa Avelonkhe
5. Emalunga eBhodi yeSikhwama Semshwalensi Wekungasebenti (i-UIF):
(a) Ms Zodwa Penelope Manase (Sihlalo)
(b) Mnu. Edward Malomeje Thobejane (Tebasebenti Letihlelekile);
(c) Mk. Martle Keyter (Tebasebenti Letihlelekile);
(d) Mnu. Malesela Moses Lekota (Tebasebenti Letihlelekile);
(e) Ms Zizile Lushaba-Nyawo (Tebasebenti Lahlelekile);
(f) Mnu. Hillary Mac Master (Temabhizinisi Lahlelekile);
(g) Mk. Beverly Jack (Temabhizinisi Lahlelekile);
(h) Mnu. Thembinkosi Josopu (Ummango Lohlelekile);
(i) Mnu. Skhumbuzo Mpanza (Ummango Lohlelekile);
(j) Mk. Paulet Sesedi Pelo (Ummango Lohlelekile).
(k) Mnu. Mahuza Ngubane (Ummeleli weLitiko Letemfundvo Lephakeme);
(l) Mk. Ogalaletseng Anastasia Gaarekwe (ummeleli weTemafa Avelonkhe); kanye
(m) Mk. Ntshimi Esther Tloana (Ummeleli weLitiko Letekucashwa Nebasebenti)
6. Emalunga eBhodi yeSentech:
(a) Mk. Sedzani Mudau (Sihlalo);
(b) Mnu. Themba Phiri;
(c) Mnu. Mbasa Metuse;
(d) Adv. Lavandran Gopaul;
(e) Mnu. Patrick Wadula;
(f) Mnu. Peter Zimri;
(g) Mk. Alexandria Procter; kanye
(h) naMk. Lwazikazi Nopece.
F. Imikhosi
1. Kukhunjulwa tinyanga letibalulekile kanye nemicimbi yavelonkhe nga-2025
Ikhabhinethi ivume tingcikitsi kanye nemadokhumenti emicondvo yekugubha imicimbi lemcoka yavelonkhe letawenteka kuletinyanga letimbalwa letitako ngalendlela lelandzelako:
(a) Inyanga Yelusha
Luhlelo lweNyanga Yelusha lwanga-2025 lutawetfulwa eSikhumbutweni naseMsamo waHector Pieterson e-Orlando West, eSoweto eGauteng ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Emakhono emhlaba logucukako – Kunika lusha emandla ekuhlanganyela kutemnotfo lokunenjongo.” Umgomo weluhlelo lweNyanga Yelusha lwanga-2025 kutawuba lucingo lwekutsatsa sinyatselo sekubukana nekungasebenti kwelusha kanye nekwakha umnotfo lobeka embili lusha lwalelive. Lenyanga itawusetjentiselwa kuveta ematfuba lakhona ekufundza nemsebenti etimbonini letinemandla lamakhulu ekutsatsa tintfo futsi letifunwa bantfu labasha.
(b) Inyanga Yabomake
Ikhabhinethi iyivumile ingcikitsi kanye nemisebenti yekugubha luhlelo lweNyanga Yabomake lwanga-2025, kulomnyaka kugubha iminyaka lenge-30 yeSimemetelo saseBeijing sanga-1995 kanye neNkhundla Yekutsatsa Sinyatselo, lokungumcabango lobalulekile wemalungelo abomake, kuniketwa emandla kanye nekulandzelela kulingana ngekwebulili. Loluhlelo lwanga-2025 lutawugcila ekusebentiseni tinyatselo tekucala tekuvikela i-GBVF, kukhutsata kutiphatsa lokunemphilo, lokuhloniphekile kanye nesimo sengcondvo emkhatsini wemadvodza nebafana, kanye nekwakha tindzawo tekusebenta netindzawo lapho khona bomake nemantfombatana bativa baphephile. Ikhabhinethi yaphindza futsi yacela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrikha kutsi basukume babukane nenkinga lenkhulu ye-GBVF.
(c) 16 Emalanga Ebushikashiki Bekulwa ne-GBVF
Emalanga la-16 Ekulwa Nebudlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulawa Kwebantfu Besifazane (i-GBVF) atawuba khona kusukela mhla tinge-25 Lweti kuya kumhla tinge-10 Inyoni 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Luntjintjo Loluhlomisanako: Kukala, kuvikela, kukhutsata budvuna lobuhle, kanye nekucinisekisa kutsi kunetikhala letiphephile naletifaka ekhatsi kucedza i-GBVF”. Lomkhankhaso walomnyaka uyachubeka nekulungisa timbangela letingumtfombo we-GBVF ngaleso sikhatsi kukhutsatwa bulili lobudvuna lobuhle kanye nekulingana ngekwebulili, kanye nekwakha ematfuba etemnotfo abomake nebantfwana.
(d) Inyanga Yekucaphela Emalungelo Alabaphila Nekukhubateka
Ikhabhinethi iwuvumile lomcondvo kanye nengcikitsi yeNyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka yanga-2025 (i-DRAM) lecala mhla ti-3 Lweti kuya kumhla ti-3 Inyoni. Ingcikitsi itsi: “Kwakha kubambisana lokunemasu kwemikhakha leminyenti kwemmango lofaka ekhatsi labanekukhubateka”. Lengcikitsi igcizelela kubaluleka kwekubambisana ekukhutsateni emalungelo nekuhlanganyela, kwebantfu labakhubatekile emmangweni. Lemisebenti letawutsatsa inyanga yonkhe itawucaphelisa iphindze futsi ikhombise inchubekelembili lelive leyentile ekucinisekiseni kutsi emalungelo ebantfu labakhubatekile ayavikeleka, loku kutawufaka ekhatsi kutfutfukisa livi lebantfwana labakhubatekile, kuvula ematfuba edijithali ebantfu labaphila nekukhubateka kanye nekutjala imali kumasubuciko ekukhutsata imisebenti lefaka ekhatsi bonkhe labaphila nekukhubateka.
G. Imilayeto
1. Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni:
a) Wamake Gertrude Ntiti Shope, lobekatiwa ngelutsandvo ngekutsi nguMaShope, sicumbi semzabalazo wetfu wenkhululeko lobekayincenye yelicembu lekucala lemalunga ePhalamende lakhetfwe ngentsandvo yelunyenti nga-1994. Waphindze futsi waba lilunga le-Oda ye-Meritorious Service (Isiliva), laniketwa yona nga-2003 ngekuhlonipha umsebenti wakhe lokhetsekile wemmango. Ngetulu kwaloko, MaShope bekalilunga lelisungulako leNhlangano Yabomake BaseNingizimu Afrika (i-FEDSAW) leyahlanganisa bomake kutsi balwe nembuso welubandlululo longakalungi, lonesihluku kanye nebuhlanga. Wakhetfwa waba nguMengameli wekucala we-ANCWL nga-1991. Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi MaShope ahlonishwe ngeMngcwabo Lokhetsekile Lowentelwa Labakhulu Balelive weSigaba seku-1 nekutsi imijeka yaseNingizimu Afrikha eveni lonkhe nakuto tonkhe titeshi tetfu kumele indizele phasi kute angcwatjwe ngeMgcibelo, mhla tinge-31 Inkhwekhweti 2025.
b) Mk. Lungi Annette Mnganga-Gcabashe lobekaLilunga lePhalamende ngetikhatsi letehlukahlukene kusukela nga-2004 futsi waba nguSihlalo weLikomidi Lelibandla Lavelonkhe leTekuvakasha ePhalamende ye-7. Bekaphindze futsi abe nguSekelamengameli we-ANCWL yanyalo. Walwa nekungalungi kweLubandlululo futsi wadlala indzima lebonakalako ekuhlanganiseni imimango kutsi kube nekuthula ngesikhatsi sebudlova betepolitiki KwaZulu-Natal.
c) Umlingisi (umdlali) lowawina umklomelo, Presley Chweneyagae lowatiwa ngemakhono akhe ekulingisa langakavami efilimini lelitsi Tsotsi, lelawina Umklomelo we-Academy weLifilimu Lelihamba Embili Lelulwimi Lwangaphandle nga-2005. Wavela kumafilimu lamanengi kanye nemidlalo yamabonakundzeethelevishini, ngesikhatsi adlula emhlabeni bekadvumile endzimeni yakhe njengaCobrizi emdlalweni wamabonakudze lodvumile i-The River.
d) Umsakati Darren Scott livi lakhe labumba imboni yemsakato waseNingizimu Afrika iminyaka lengetulu kwemashumi lamane futsi nga-2024 wangena eSikhungweni Salabadvumile Semiklomelo Yemsakato ( i-Radio Awards Hall of Fame).
e) Umdlali lodvumile lobekangumdlali we-Springbok waphambilini Cornal Hendricks lowadlala emidlalweni yemave lelichungechunge le-12 ledlalwe ngemaBhokobhoko emkhatsini wa-2014 na-2015 futsi wafaka emathrayi lasihlanu.
f) Charles B Rangel, lobekalilunga lakhongolose we-US futsi lowasebenta sikhatsi lesidze waseHarlem, eNew York, lowasekela nga-1987 loko lokwatiwa ngekutsi “Sichibelo saRangel” lesantjintja umtsetfo wemtselo wase-US kutsi aphikiswe tinkampani tase-US letifaka imali eNingizimu Afrikha yeLubandlululo. Waphindze wasebentisa ligunya lakhe kusita kuvula ematfuba ekuhwebelana emkhatsini we-US kanye netive letisafufusa ngekusebentisa Sinyatselo se-Caribbean Basin kanye neMtsetfo Wekukhula Nematfuba wase-Afrika (i-AGOA).
g) Ngũgĩ wa Thiong'o, umbhali waseKenya loshone aneminyaka lenge-87 budzala, bekasikhulu setincwadzi tesimanje tase-Afrikha – imibhalo yakhe layibhale ngekuguculwa kweKenya kusuka esifundvweni sekubuswa betive kuya entsandvweni yelinyenti, futsi umsebenti wakhe uyachubeka nekugcugcutela i-Afrikha neMhlaba ekutfutfukiseni Livekati lase-Afrika. Utawukhunjulwa njengalomunye webantfu labakhulu betemibhalo labavela evenikati lase-Afrikha.
h) Dkt. Dean Tshenuwani Simon Farisani, lowake waba lilunga lePhalamende, lowake waba yiNdvuna yeTekutfutsa eLimpopo, losati semfundvo yenkholo kanye nemfundisi welisontfo i-Evangelical Lutheran Church of Southern Africa (i-ELCSA). Ngesikhatsi seLubandlululo, bekangulomunye webafundisi labamnyama labavelele kulelive labashumayela inkholo yekukhululeka yekulwa neLubandlululo kusuka eDiocese yakhe kanye naseDevhula-Lebowa Circuit eTransvaal ngaleso sikhatsi. Wasungula iBlack Evangelic Youth Organisatione akanye naCyril Ramaphosa (Mengameli waseNingizimu Afrikha nyalo) ekucaleni kweminyaka yabo-1970 futsi bekakhutsele embutfweni weKuticaphela (Kutati) Kwalabamnyama, ikakhulukati njengaMengameli wayo Black People’s Convention kusukela nga-1973 kuya ku-1975. Waboshwa tikhatsi letinengi, ngekusho kwe-Amnesty International njengesiboshwa sanembeza, futsi wafakaza emaveni langephandle ngekuhlushwa labekwentiwa ngemaphoyisa elubandlululo. Wacoshwa futsi wadzingiswa ekucaleni kwabo-1980. Ekubuyeni kwakhe emuva kwekuvalwa kwe-ANC, wafaka ligalelo ekwakhiweni kabusha kwetinhlaka te-ANC, wahlanganisa Libandla (Lisontfo) kutsi lisekele ngenkhutsalo kubuyisana kwelive nekutfutfukiswa kwemmango.
2. Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:
a) Umsubatsi losihlabani lodvumile Akani Simbine, njengamanje uyi-athilethi lesheshako emhlabeni, lowine umncintiswano we-100m eMidlalweni yase-Atlanta City ngemizuzwana la-9.86 kanye ne-100m eRabat Diamond League ngemasekhondi la-9.95..
b) Umsubatsi losihlabani lomncane Bayanda Walaza, loshesha kakhulu esigabeni sakhe seminyaka emhlabeni wonkhe lobeke lirekhodi lelisha laseNingizimu Afrikha ku-100m weMadvodza, ngekugijima ngemizuzwana le-9.94 eSikhumbutweni saBoris Hanzekovic.
c) I-athilethi yaseNingizimu Afrikha, Zakithi Nene lowalala sibili ku-400m yeMadvodza, washaya imizuzwana lehlangene lenge-44.46 ku-Rabat Diamond League.
d) Amajita, licembu lesive lelibhola letinyawo lelingaphasi kweminyaka lenge-20, lelicophe umlandvo ngekutsi liwine sicoco seNdzebe Yetive Ye-Afrikha lengephasi kwalenge-20 kwekucala.
e) Rayno Nel ngekucopha umlandvo njengemuntfu wekucala waseNingizimu Afrikha newase-Afrikha lowake watsatsa sicoco lesihlonishwako seNdvodza Lenemandla Kunawo Onkhe Emhlabeni.
Sikhishwe:
Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa
Libambelasikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485