A. Ezingundabamlonyeni
1. Zamazwe Ngamazwe
1.1 Ubudlelwano Hlangana kweSewula Afrika Ne-United States
1.1.1 IKhabinethi ikuthokozele ukuhlelwa ngobutjha kobudlelwano bobuzenda hlangana kweSewula Afrika (i-SA) ne-United States (i-US) lokha uMengameli Cyril Ramaphosa nabekase-United States of America ngevakatjho lombuso.
1.1.2 Isiqhema se-SA nese-US zisazokuqedelela imininingwana yesivumelwano sokurhwebelana hlangana kwe-SA ne-US. Kwanje, kwanele ukuthi sitjho sigandelele ukuthi iphumelele iminqopho yekhambo le-SA ukuya khona e-US.
1.1.3 IKhabinethi ilindele ukubona umbuso we-US uhlanganyele nabanye emhlanganweni weenkhulu ze-G20, sekubalwa nokuthi kungenzeka uMengameli we-US u-Donald Trump abe khona naye emHlanganweni wabaRholi be-G20 lo.
1.2 Ubudlelwano BeSewula Afrika Ne-France
1.2.1 IKhabinethi ilithokozele ivakatjho lomsebenzi leSekela likaMengameli uShipokosa Paulus Mashatile eliqinise ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika ne-France. ISekela likaMengameli nebandla leenthunywa leSewula Afrika libuye laya neKhonfrensini yezamaSiso hlangana kweSewula Afrika ne-France ngomnqopho wokwenza ubungcono bamasiso beenkhampani ze-France ezisisisa eSewula Afrika nezeSewula Afrika ezisisisa e-France, bekusungulwe nobuhlobo bokusebenzisana hlangana kweenkhampani zeSewula Afrika neze-France emasisweni ahlanganyelweko, ngehlelo lesiPhande sokuRhwebelana ngaPhasi kwemiBandela eGedlisiweko eKhonthinenthini ye-Afrika (i-AfCFTA).
2. Zomnotho
2.1 ISabelo SeeMali SeliZwe
2.1.1 IKhabinethi izwakalise isekelo layo lokusekela iSabelo seeMali somNyaka wee-2025 esethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali ngeLesithathu nakama-21 kuMrhayili 2025, esethule amaqalontanzi wokusetjenziswa kweemali eminyakeni emithathu ezako le esikhwameni seemali zombuso.
2.1.2 ISabelo seeMali seliZwe sitjengise ukuzibophelela kwethu ehlelweni lokuhlonipha iimali zombuso. Sitjengisile ukuthi silawula umnotho ngendlela eqalelela abantu abacaphazeka lula khulu kunabanye emphakathini wekhethu, ukube ngahlanye sisebenzela ukuqinisa umnotho ngokusebenzisa imali engangeThriliyoni yamaRanda ekwakhiweni nekuvuselelweni komthangalasisekelo eminyakeni emithathu ezako le.
2.1.3 Lesisabelo seemali esizwelana nabantu abadosa emhlweni sitjho ukuthi kelinye nelinye iRanda, imali eyi-61 cents ehlanganisiweko emalini esetjenziswa ngaphandle kwemalinzalo izakusetjenziswa ezenzelweni ekuphilwa ngazo ezingabhadelelwako ezinjengegezi, amanzi, ifundo, ukutjhejwa kwepilo, iinkumba zokuhlala ezingaduriko, kunye neembonelelo zomrholo wembusweni kilabo abawudingileko.
2.2 IKulumoboniswano YezokuThuthukiswa KomThangalasisekelo OBambelelako ESewula Afrika (i-SIDSSA) 2025
2.2.1 IKhabinethi ikuthokozele ukuragwa ngepumelelo kweKulumoboniswano yokwAkhiwa komThangalasisekelo oBambelelako eSewula Afrika (i-SIDSSA) 2025 ebeyibanjelwe eKapa ukusukela nakama-25 ukuya nakama-27 kuMrhayili 2025, lapho kuvulwe khona incwadi yelizwe yesibili yokwakha ethi: “A Repository Of Funded Infrastructure Projects” ekumele ithengwe emnyakeni weemali wee-2025/2026.
2.2.2 Ngesikhathi sekulumoboniswano, kumenyezelwe amaqalontanzi alikhomba amatjha angaphezulu, asukela emalungiselelweni wephrojekthi ku-Bid Window 1, kwaphakama amandla welizwe lekhethu wokusebenzisa umthangalasisekelo ukuhlumisa umnotho, kuvulwe imisebenzi, kwakheke nomphakathi onzinzileko eendaweni ngeendawo.
2.2.3 Ubungako obupheleleko bamaphrojekthi wanje bungaphezulu kwamabhiliyoni ama-R313.5, ukube irherho lekambiso yeengaba zomthangalasisekelo ekorweni yethu yegezi limabhiliyoni ali-R180 yamasiso akhelwe ngaphakathi kwephrojekthi le.
3. Ubulungiswa, Ukukhandelwa Kobulelesi Nezokuphepha
3.1 Iimbalobalo Zobulelesi
3.1.1 Ukumenyezelwa kweembalobalo zobulelesi zekota yesine emnyakeni weemali wee-2024/25 kufakazela ukuthi ubulelesi solo bumraro womphakathi bebucaphazela woke umuntu eSewula Afrika. Leziimbalobalo zobulelesi zitjengise ukuthi kuneminye imihlobo yobulelesi lapho lehle khona izinga lobulelesi; enye yamakoro lawo milandu yokubulala. Kunjalo-nje zikhuphukile iimbalobalo zobulelesi obuphathelene nemali, nebomseme, ekubalwa kibo nobulelesi bokukata, neminye imihlobo yemilandu yezomseme esaphathelene nokuthintana ngomzimba.
3.1.2 Sithokoza iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) ngomsebenzi wayo wamsinyana wokuphenya nokubopha abasolwa abasolwa ngemilandu yeNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaSikazi (i-GBVF). I-SAPS seyibophe abasolwa emlandwini wokubulawa kuka-Olorato Mongale, obekamfundi e-Wits University, umzimbakhe otholakele uthulile ngemva kobana batjho bekazikhuphe nomuntwakhe yena lo ombuleleko. Sidlulisa amezwi wokududuza kwa-Mongale nebanganini ngokubulawelwa umntwana nomngani.
3.1.3 URhulumende uyasithokozela isahlulelo esethulwe liJaji u-Nathan Erasmus eKhotho eKulu yeTjingalanga Kapa, lapho abammangalelwa u-Kelly Smith, no-Jacquen Appollis kunye no-Steveno van Rhyn bagwetjwe khona idilikajele ngenca yomlandu wokukhukhuthisa abantu, nelinye itjhumi leminyaka badosa ejele ngomlandu wokuthumba omalungana nokulahleka kwaka-Joshlin Smith owalahleka aneminyaka emithandathu ubudala. Nanyana ukugwetjwa kwabasolwa ukudosa ejele kuletha ukwaneliseka kezomthetho nje, kodwana sikhathi seqiniso elibabako lesi. Solo sisazibophelele ngokuncama kwethu ekuvumbululeni iqiniso nekuqinisekiseni ukuthi ukuthotjelwa komthetho kuphikelela ngazo zoke iindlela ezikghonakalako ukuthola u-Joshlin. Ukuvikeleka kwabantwana liqalontanzi lesizwe soke. Sizakuphikelela njalo ngokuqinisa imithetho yethu, nokusebenzisana kwethu nabanye, nemizamo yomphakathi ukuqinisekisa bona omunye nomunye umntwana eSewula Afrika uphephile, uyabatjalelwa, begodu uyavikelwa ekukhahlumezekeni.
3.1.3.1 Thina singurhulumende sizakuragela phambili ngokuqinisa ipi yethu yokulwa nobulelesi ngokuqatjha nokubandula abathobelisimthetho abatjha ngamathulusi nebandulo lesimodeni, ekuzizinto ezifunekako ekulweni neentjhijilo zobulelesi oburarileko.
3.2 Ukulwisana Nokufahlela Kwabafudukeli Elizweni leSewula Afrika
3.2.1 Ukuvulwa kwe-Operation New Broom ligadango lamva nje elisekelwe ngethekhnoloji yomNyango wezangeKhaya wona oqale ukulwa nomukghwa wokufahlela kwamaphandle elizweni lekhethu kutjengisa ukuzibophelela kwakarhulumende ekulwiseni ubulelesi kuthotjeliswe umthetho. Leligadango-ke lisebenzisa ithekhnoloji ukubopha, nokugweba kunye nokuqotjha amaphandle afahlele elizweni lekhethu abuyiselwe emakhabo.
3.2.1 Ngalelihlelo, esigabeni salo sokuthoma, kubotjhwe abasolwa abama-25 abebahlala ngokungasimthetho e-District 6, e-Cape Town. IGadangweli lisebenzisa ithekhnoloji ye-biometric ukuthola ukuthi ubujamo bomuntu osolwako ungeweSewula Afrika na, nokuthi uze ngokomthetho na lapha eSewula Afrika; lokhu-ke kwenza kube lula ukuthi amaphepha womgunyathi avele epanyameni, kwenze nokuthi amakhotho akwazi ukuyiqeda kuhle imilandu yabantu abanjalo.
4. Amandla Wokubusa
4.1 URhulumende WeBumbano (i-GNU)
4.1.1. Namhlanje kuhlangana umnyaka patsi, kudlule iKhetho leliZwe Loke neleemFunda, umphumela wakhona owatjho ukuthi akunasiqhema sepolitiki esithumbe ngenani labavowudi elinengi. Lesisikhathi-ke senza ukuthi iSewula Afrika nabantu bayo bahlale macuphe khulu. Namhlanje, njengoba singuRhulumende weBumbano (i-GNU) nje, siyazizikhakhazisa ngokuthi saphumelela ukuhlanganisa urhulumende ngamalanga ali-14, ekuyipumelelo ekulu nakukhunjulwa ukuthi amanye amazwe athuthukileko athatha isikhathi eside kangangani ukuhlanganisa urhulumende ebujameni obufana nalobu balapha ekhethu.
4.1.2 Lesisilinganisoliqha sisitjengiso sokuzibophelela ngobutjha ekuletheni ubunzinzo, ukusebenzisana kunye namandla wokubusa aqalelela umuntu woke. Lokhu kusebenzisana okwenze umlando, okuhlanganiswe litjhumi leenqhema zepolitiki, kutjengise amandla wokubeka isizwe phambili ngokuqalelela ntanzi iindingo zeSewula Afrika nabantu bayo. Ngokukhulumisana ngeendlela zokwakhisana nezokugedlisa ngabomu kokhunye ezikufunako, leziinqhema zisebenzisene ukulungisa iindaba ebezitjhisa mbala, kwakhisanwa ummoya webumbano, kunye nomnqopho ongowomuntu woke, ngitjho nanyana sehluka nje ngekolelongqondo yethu nangokwahluka kwethu.
B. Ezibikelwe IKhabinethi
1. Amalungiselelo Womhlangano Weenkhulu Ze-G20
1.1 Indawo Yokubambela Umhlangano WeenKhulu Ze-G20
UmHlangano wabaRholi be-G20 uzokubanjelwa e-Nasrec Expo Centre eJwanisbhege ngoSinyikhaba 2025. I-NASREC (i-National Agricultural, Sports and Recreation Events Centre) yakhiwa ngomnyaka we-1984 ngesikhathi umbuso webandlululo (i-apartheid) usesesiqongolweni sokwehlukanisa izakhamuzi zeSewula Afrika. Ukwakhiwa kwayo hlangana nedrobha leJwanisbhege ne-South Western-Townships (i-SOWETO), kwakujamele umkhawulo otjengisa lapho kuphelela khona idrobha leJwanisbhege, kuthome i-SOWETO, indawo eyayakhelwe abantu abanzima ababemthombo wezandla zokusebenza imisebenzi eyayibhadelwa imali engazisiko. Urhulumende wentando yenengi solo usaragela phambili ngokuthuthukisa lendawo ye-NASREC njengendawo yokuqeda ukuhlukaniswa kweendawo zokuhlala zamakhuwa nabantu abanzima ngokwemithetho ye-apartheid eyayihlukanisa iSewula Afrika ethuthukileko neSewula Afrika esasalele emva ngetuthuko, nanamhlanje okusesesitjengiso sobunjalo beSewula Afrika ehlukaniswe iingaba ezimbili elizweni linye. Namhlanje, ukuthuthukiswa komthangalasisekelo magega ne-NASREC kufaka hlangana i-smart city, lapho kukhona khona ne-Soccer City (i-FNB Stadium), isitediyamu seSewula Afrika esilitshayo elihle khulu. I-Soccer City, lapho kwadlalelwa khona imidlalo yokuthoma yephaliswano leBholo leBhigiri yePhasi e-Afrika, ibalwa hlangana neentediyamu ezima-20 ezingezikulu khulu ephasini loke. Ngalokho-ke ukusingathwa komhlangano wabaRholi be-G20, njengayo yoke eminye iminyanya, solo kusafaka isandla ekwenzeni i-NASREC isolo itjhotjholoza njalo ngokwenza i-NASREC ibe litshayo lokuhlanganisa iSewula Afrika ibe lilizwe elilinganako.
1.2 Umhlangano WomPhakathi We-G20
Kungasikade ukusukela nje, iSewula Afrika izokuvula ihlelo layo lemiHlangano yomPhakathi ye-G20. Igadango lemiHlangano yomPhakathi ye-G20 liyingcenye yehlelo elamukelwe emaGadangweni we-G20 ye-Brazil, wona avulele iindaba zomphakathi ikundla ezingasetjenzelwa kiyo neenhlangano zomphakathi ezicaphazelwe ziinqunto zepolitiki elawulwa bujamo belizwe (ijiyopolitiki) nezomnotho opheleleko ezenziwa barholi besiQhema esinamandla samazwe ama-20.
1.3 Imihlangano Yamalungiselelo We-G20
Njengengcenye yamalungiselelo yeendaba ezizakubekwa etafuleni njengoba sisebenzela iinqunto ekumele ziqalwe emHlanganweni wabaRholi be-G20, kubanjwe nasi imihlangano elandelako:
a) UmHlangano wesiBili weBambiswano elimalungana nokuQalelelwa kezeeMali obewubanjelwe eMpumalanga ¬– Wona-ke ubonisene ngokuqakatheka kokukhuthaza ukuqalelelwa komuntu woke ngezeemali ngokusekela ngeemali amabhizinisi asakhasako, namancani, nalingeneko, kwabonisanwa nangokuthi isitjhaba esidimeke isizo lethekhnoloji singasizwa njani ngokusebenzisa yona ithekhnoloji ukuqalelela isitjhabesi.
b) UMhlangano wokuSungula we-W20 ebewusingethwe mKhandlu wezeRhubhululo leSayensi ngabaNtu (i-HSRC) nabasebenzisani bayo eKapa – uvule ithuba eenqhemeni ezinengi kobanyana zikhulumisane ngeendaba ezithinta abantu abasikazi, sekubalwa nendima yabo abasikazi emnothweni, nomraro we-GBVF, ukutholakala kwefundo kibo kunye nokulinganiseka kezepilo.
C) UHlangano wesiThathu wesiQhema somSebenzi somThangalasisekelo obewubanjelwe eMpumalanga – lomhlangano bewuqale umthangalasisekelo obuyiselako othinta namazwe esakhelene nawo, wamasiso abambelelako osekelwe ngeemali ngeendlela ezihlanganisiweko nokwakhiwa kwamathuba avumela amasiso ngerherho lekambiso yeengaba ngeengaba.
c) UMhlangano wesiBili weGadango le-G20 ngomNotho weMvelo obewubanjelwe eMpumalanga – ukhulumisene ngokusebenzisa umnotho wemvelo ngokupheleleko ukulungisa umraro wokuhluma komnotho, netuthuko ebambelelako, ukuvikeleka kwebhoduluko kunye nokulinganiseka komphakathi.
d) ImiHlangano ye-G20 yesiQhema sezeRhubhululo naMandla wokuSungula nokuBonisana ebeyibanjelwe eMpumalanga – ibuyekeze indima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kweminqopho elitjhumi ekwakuvunyelenwe ngayo ngomhlangano wokuthoma, kwabe kwakhulunyisanwa ngesiVumelwano se-G20 se-Ofisi kaNgqongqotjhe ngezeRhubhululo naMandla wokuSungula.
e) UMhlangano wesiThathu wezeTuthuko wesiQhema somSebenzi obanjelwe KwaZulu-Natala – uqale amaqalontanzi wesiQhema somSebenzi weTuthuko ngomnqopho wokufika esivumelwaneni sokulungisa iintjhijilo ezitjhisako ezimalungana netuthuko kilesisikhathi esiphila kiso nokurhabisa ukuphumelelisa iminqopho ye-SDG.
f) UMhlangano weenKhulu zaboSosayensi bezokuLima (i-MACS) obewubanjelwe e-Limpopo – ukhulume ngamahlelo akghona ukwenzeka malungana nokuthi amazwe wephasi angaziqinisa njani iindlela zokuphephisa nokufumaneka kokugoma, ngomsebenzi wokulima nokufuya obambelelako, nokutjhugulukatjhuguluka kwetlayimethi ngeendlela zamandla wokusungula kunye nokusebenzisana ngokuzwana ngeendlela zesayensi.
g) UmHlangano we-G20 wokuBonisana ngokuTjhejwa nangeFundo yomNtwana kwebuNcanini – ucocisene ngokubekwa kweTjhejo neFundo yomNtwana kwebuNcanini erhelweni eliphezulu le-ajenda yefundo ephasini loke.
h) UmHlangano we-G20 wokuBonisana: UkwAmukeleka maHlangothi woKe kweeNcwadi zeFundo ePhasini – ucocisene ngeendaba eziqakathekileko ekwakheni amahlelo wefundo eqalelela koke nesezingeni lokujamelana nefundo yakamanye amazwe, njengefundo evumela ukusetjenziswa kwelwazi layo emisebenzini yakamanye amazwe, namakghonofundwa akghona ukusetjenziswa kamanye amazwe kunye nendima ethuthuka ngokuqalelela ifundiso egunyaza ukufundela unomphela nokuqatjheka soke isikhathi.
i) UmHlangano wesiBili wesiQhema somSebenzi wezeFundo ubanjelwe eTlhagwini Tjingalanga – wakhuluma ngokufundiswa kwabafundi boke ifundo nefundiso yekhwalithi ehle.
C. IinQunto zeKhabinethi
1. UmBikomthethokambiso WomThethokambiso Wokungena Elizweni (lekhethu) Ngomsebenzi Wee-2025 (i-NLMP)
1.1. IKhabinethi iphasise umBikomthethokambiso womThethokambiso (i-NLMP) ukuthi sewungathoma ukusetjenziswa. UmBikomthethokambiso lo unqophe ukuthola indlela yokulawula ukuqatjhwa kwamaphandle eSewula Afrika. Unqophe ukulinganisa ubujamo bezinto, ekubalwa hlangana nalokho nokulungisa lokho okulindelwe maSewula Afrika ngamathuba wokutholakala komsebenzi, njengoba umsebenzi solo uqina ukuya phambili ngokuba yindlala kangaka nje kunye nekolelo ethi amaphandle aqedela amaSewula Afrika imisebenzi.
1.2 I-NLMP iza nesilinganiso senani elipheleleko lamaphandle aneencwadi zokuba seSewula Afrika neziwavumela ukusebenza emakorweni womnotho angamakhulu welizweni lekhethweli, njengekoro yezokulima, zevakatjhobukelo kunye namagontraga, hlangana namanye amakoro.
1.3 UmBikomthethokambiso lo uzaliselela amanye amagadango anjengowokusetjenziswa kwerhelo lamakoro lapho amaphandle angakavunyelwa khona ukunikelwa amavisa webhizinisi, wenza namatjhuguluko emThethweni wamaBhizinisi amaNcani we-1996 (umThetho 102 we-1996), njengokutjhugululwa kwawo, ngomnqopho wokulawula nokuphungula amaphandle azivulela amabhizinisi amancani, nalingeneko kunye namancancani nekwenzeni eminye imisebenzi kamanye amakoro womnotho.
2. Ukuphasiswa Komthethokambiso Wamalayisense Wamabhizinisi Welizwe
2.1 UmThethokambiso wokunikelwa kwamalayisense wamaBhizinisi uligadango elikhulu lokuhlalisa kuhle ihlelo lokukhutjhwa kwamalayisense elizweni loke, eemfundeni ngeemfunda kunye nakibomasipala, njengoba umthethokambiso lo uzakwenza ukuthi izinto zilawuleke ngokufana nokuthotjelwa kwemithethokambiso kwenzeke ngcono.
2.1. Ngokwethula ikombandlela ezwakala kuhle nendlela ehle yokutholakala kwamalayisense, umthethokambiso lo ukhuthaza ukuqalelelwa komuntu woke kezomnotho kuma-MSME kunye nebantwini ababedimike emathuba phambilini emakorweni aqothelweko, ukube ngahlanye imisebenzi yamabhizinisi ethileko ibekelwa ngeqadi ukuthi ibe sezandleni zamaSewula Afrika kwaphela.
2.2. Ukutjhugulula ihlelweli libe ngelesimodeni, umthethokambiso lo uvule isizasithungelelanisi sama-elekthronikhi esizakusebenza ngokutholakala kwamalayisense, endaweni yaleli elisetjenzwa ngesandla njenganje, kodwana esele liphelelwe sikhathi nokho, kungene ikundla esetjenzelwa emkhanyweni nesebenza kuhle nangcono, ebudijithali namkha engundlelanengi. Lelitjhuguluko aligcini ngokuphungula ubuthobothobo bemikghedlha yomsebenzi we-ofisi, kodwana kusekela nebhoduluko elivumelana nokuragwa kwebhizinisi, kusekele nokuhluma ngokulinganiseka, bekwandise nabantu abanelizwi nelitho abalenza ekuhlunyisweni komnotho.
D. UmThethomlingwa
1. UmThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezokuQatjha
1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezokuQatjha.
1.2. UmThethomlingwa lo uza nesisekelo somthethokambiso nesomthetho sokulawula ukuqatjhwa kwamaphandle emabhizinisini, ukube ngahlanye kuphakanyiswa ivikeleko lelizwe neenrhuluphelo zalo.
1.3. Umnqopho womThethokambiso lo kuphakamisa ukulawulwa kwabafunelimsebenzi ukukhandela ukuthi kungadlalwa ngabasebenzi, ngendlela yokuthi abasebenzi abamaphandle abafahlele eSewula Afrika/abanganancwadi basetjenziswe imisetjenzana yemali engazisiko. Ukudlula lapho, wakha iindlela zokusebenza ngendlela efanako hlangana nomThetho wokuNgena eliZweni lekhethu (umThetho 13 wee-2002) nomThetho wabaBaleki/wabaPhalali (umThetho 130 we-1998).
1.4. UmThethomlingwa lo uphakamisa isisekelo somthetho esizakwenza uNgqongqotjhe wezokuQatjha nezemiSebenzi abeke isilinganiso sokuqatjhwa kwamaphandle. Isilinganiso sokuqatjhwa kwamaphandle singasebenza ekorweni yezomnotho, emsebenzini webizelo namkha endaweni ethileko. UNgqongqotjhe uzokusungula isilinganiso senani lokuqatjhwa kwamaphandle ekorweni ethileko ngemva kokubonisana neBhodi yezokuQatjha nangemva kokuzwa imibono yomphakathi ngendaba le.
1.5 IKhabinethi ilayele uNgqongqotjhe wezokuQatjha nezemiSebenzi ukuthi enze msinyana aqedelele ihlathululo (ngokubonisana nabanye) yokuthi kusuke kutjhiwo amakghonofundwa anjani nakuthiwa amakghonofundwa ayindlala, godu kusuke kutjhiwo ini nakuthiwa amakghonofundwa aqakathekileko, kobanyana kuzokwakhiwa irhelo lamakghonofundwa wangekhaya, ngomnqopho wokwandisela amaSewula Afrika angasebenziko ubungcono bokuthola umsebenzi.
1.6. IKhabinethi isibuyelele isidingo sokuwukhambisa msinyana umsebenzi womBikomthethokambiso oLawula ukuNgena kwamaPhandle elizweni lekhethu, kobanyana zizokulawuleka ngcono iindaba zabantu bangaphandle abathi beze ekhethwapha ngomsebenzi.
E. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. UNom. Matsobane Themba Matlou oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko yesiJamiso seemBonelelo zeSondlo noMhlalaphasi kaRhulumende seSewula Afrika (i-SASSA).
2. UMm. u-Ogalaletseng Anastasia Gaarekwe oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG: ZobuDlelwano baboRhulumende eZiko leeMali zeliZweloke.
3. UNom. Christopher Charles Axelson oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-DDG: ZomThelo neKoro yezeeMali eZiko leeMali zeliZweloke.
4. UMm. u-Ulrike Britton oqatjhelwe isikhundla sokuba ngu-DDG: Iimali zomBuso eZiko LeeMali zeliZweloke.
5. Amalunga WeBhodi YesiKhwama SeTjhorensi YabaNgasasebenziko (i-UIF)
(a) UMm. uZodwa Penelope Manase (uSihlalo)
(b) UNom. Edward Malomeje Thobejane (wezabaSebenzi);
(c) UMm. u-Martle Keyter (wezabaSebenzi);
(d) UNom. Malesela Moses Lekota (wezabaSebenzi);
(e) UMm. uZizile Lushaba-Nyawo (wezamaBhizinisi);
(f) UNom. Hillary Mac Master (wezamaBhizinisi);
(g) UMm. u-Beverly Jack (wezamaBhizinisi);
(h) UNom. Thembinkosi Josopu (weenHlangano zomPhakathi);
(i) UNom. Skhumbuzo Mpanza (weenHlangano zomPhakathi);
(j) UMm. u-Paulet Sesedi Pelo (weenHlangano zomPhakathi).
(k) UNom. Mahuza Ngubane (umjameli womNyango wezeFundo ePhakemeko);
(l) UMm. u-Ogalaletseng Anastasia Gaarekwe (umjameli weZiko leeMali zeliZweloke); kunye
(m) noMm. U-Ntshimi Esther Tloana (umjameli womNyango wezokuQatjha nezabaSebenzi).
6. Amalunga WeBhodi Ye-Sentech:
(a) UMm. u-Sedzani Mudau (uSihlalo);
(b) UNom. Themba Phiri;
(c) UNom. Mbasa Metuse;
(d) U-Adv. Lavandran Gopaul;
(e) UNom. Patrick Wadula;
(f) UNom. Peter Zimri;
(g) UMm. u-Alexandria Procter; no-
(h) Mm. uLwazikazi Nopece.
F. Iminyanya
1. Ukukhunjulwa Ngokugidingwa KweeNyanga Eziqakathekileko Neminyanya Yelizwe Ngomnyaka Wee-2025
IKhabinethi ivumele imitlolo yommongondaba ezakusetjenziswa emibuthanweni engemikhulu neqakatheke khulu yesikhumbuzo ezokuba khona eenyanganeni ezizakwezi, ngalendlela:
(a) INyanga YeLutjha
Ihlelo leNyanga YeLutjha Yee-2025 lizokuvulelwa e-Hector Pieterson Memorial & Museum e-Orlando West, e-Soweto, e-Gauteng, ngaphasi kommongondaba othi: “Amakghonofundwa Wephasi Elitjhugulukako – Sihlomisa Ilutjha Kobanyana Lizokuhlanganyela Nabanye Emnothweni Ngeendlela Ezizwakalako.” Umnqopho waleNyanga YeLutjha yee-2025 kukwenza isibawo sokobana kulungiswe indabamraro yokuthi ilutjha litlhoge umsebenzi, kwakhiwe umnotho ozakwenza ilutjha lelizwe libe liqalontanzi. Inyanga le izakusetjenziselwa ukuphakamisa amathuba akhona wokufunda nawomsebenzi emabubulweni anamandla wokuqatjha ngobunengi begodu amabubulo afuna abantu abatjha khulukhulu.
(b) INyanga YaboMma
IKhabinethi ivumele ummongondaba nokwenza okuzabe kusenziwa ehlelweni lesikhumbuzweni seNyanga YaboMma. Umnyaka lo kuhlangana ama-30 weminyaka kwenziwa isiMemezelo se-Beijing neKundla yokuThathela amaGadango, ngomnyaka we-1995, okusitjengiso esiqakathekileko emalungelweni wabantu abasikazi, nekuhlonyisweni kwabo, nekufuneni ukulinganiswa kwabantu abaduna nabasikazi. Ihlelo lomnyaka wee-2025 lizokuqalana nokuphumelelisa amagadango wokukhandela i-GBVF, nokukhuthaza ipilo ehle, nokuhlonipha nokuziphatha okuhle, nokwakha iindawo zokusebenzela nebhoduluko lapho abafazi nabantazana bazizwa khona baphephile. IKhabinethi isibuyelele yasigandelela isibawo sokuthi woke amaSewula Afrika akasikime alwe nekhwekhwe le-GBVF.
(c) Amalanga Ali-16 Wokulwa Ne-GBVF
AmaLanga ali-16 wokuLwisana neNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF) azokuthoma mhlana ama-25 kuSinyikhaba bekuyokuba kumhla ali-10 kuNobayeni 2025 ngaphasi kommongondaba othi: “Sisekela Itjhuguluko: Siyaphakama, siyakhandela, sikhuthaza ubuhle bokuba yindoda nokulinganiseka kobulili, sibe sivulela abantu abasikazi nabantwana amathuba womnotho.
(d) INyanga YokuPhandlulula NgamaLungelo Wabantu AbanokuKhubazeka
IKhabinethi iwuvumile umqondo nommongondaba wee-2025 weNyanga yabaNtu abanokuKhubazeka (i-DRAM) ethoma nakama-3 kuSinyikhaba iyokuphela nakama-03 kuNobayeni. Ummongondaba uthi: “Sakha Ihlanganyelo Lomsebenzi Eliziingabagaba Sakhela Umphakathi Oqalelela Nokukhubazeka.” Ummongondaba lo ugandelela ukuqakatheka kokuhlanganyelwa ukusebenzisana sikhuthaza amalungelo nokuba nelizwi kwabantu abanokukhubazeka emphakathini. Imisebenzi ezakuthatha inyanga yoke le izakuphandlulula ngelimuko ibe itjengise nendima esele yenziwe lilizwe lekhethweli ngokuqinisekisa ukuthi amalungelo wabantu abanokukhubazeka ayavikeleka; kilokhu-ke kubalwa nokukhuthaza ilizwi labantwana abanokukhubazeka, kutjhaphuluke amathuba wobudijithali ebantwini abanokukhubazeka bekusiswe nemahlelweni wokukhuthaza imisebenzi eqalelela nabantu abanokukhubazeka.
G. Imilayezo
1. Silila Imbiko
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
a) UMama u-Gertrude Ntiti Shope, obekalongwa ngelithi MaShope, uMakekere womzabalazo wethu wekululeko owaba yingcenye yesiqhema sokuthoma samalunga akhethelwa ukuba malunga wePalamende ngomnyaka we-1994. Bekabuye godu abe lilunga elethweswa unongorwana i-Order for Meritorius Service (imendlela yeSiliva), athweswa yona ngomnyaka wee-2003 kuthokozwa umsebenzakhe omuhle okubabazekako awenzela ilizwe lekhethu. Ukudlula lapho, uMaShope godu bekangomunye wamalunga asungula i-Federation of South African Women (i-FEDSAW) eyayikhwezelela abantu abasikazi ukuthi balwe nombuso webandlulula (i-apartheid) owawungakalungi, unelunya nebandlululo. Wakhethelwa ukuba nguMengameli wokuthoma we-ANCWL ngomnyaka we-1991. UMengameli Ramaphosa umemezele ukuthi uMaShope ahlonitjhwe ngokuphekelelwa endlini yakhe yokuphela ngeHlelo eliKhethekileko lokubeka iimPhathimandla zomBuso (i-Special Official Funeral Category 1) wabe walayela nokukthi iimflarha zeSewula Afrika elizweni lokeli ziphaphiselwe phasi bekudlule umsebenzi wokumbulunga ngoMgqibelo makama-31 kuMrhayili 2025.
b) UMm. uLungi Annette Mnganga-Gcabashe obekalilunga lePalamende ngeenkhathi ezihlukahlukileko ukusukela ngomnyaka wee-2004, wabe waba nanga nguSihlalo weKomidi yezeVakatjhobukelo ePalamende yeHlandla leKhomba. Godu bekasesikhundleni sokuba liSekela lanje likaMengameli we-ANCWL. Walwa nemithetho engakalungi yombuso webandlululo (i-apartheid) wabe walima nendima ebonakalako ekukhwezeleleni umphakathi wokuncengelela ukuthula ngeenkhathi zenturhu nemiguruguru yepolitiki KwaZulu-Natala.
c) Umlingisi owathumba unongorwana u-Presley Chweneyagae owazenzela igama ngekghono lakhe lokulingisa elihle okungakavami efilimini elithi Tsotsi, lona elathumba unongorwana i-Academy Award for Best Foreign Language Film ngomnyaka wee-2005. Manengi amanye amafilimu nemidlalo yesteyiji yethelevitjhini/kamabonakude alingise kiyo. Ulala nje, bekathandwa khulu ngendawo abekayilingisa njengo-Cobrizi emdlalweni wethelevitjhini odumileko othi The River.
d) Umakekere womrhatjhi u-Darren Scott, iphimbo lakhe elakha ikundla yokurhatjha eSewula Afrika iminyaka engaphezulu kema-40, kwabe kwathi ngomnyaka wee-2024 ibizo lakhe lafakwa emagameni athweswa abonongorwana kezokurhatjha, i-Radio Awards Hall of Fame.
e) Umdlali wangaphambilini wesiqhema se-Springbok u-Cornal Hendricks owadlala imidlalo yamaThesthi ali-12 ukusukela ngomnyaka wee-2014 no-2015, waskora amathrayi amahlanu ngesikhatheso.
d) U-Charles B Rangel, owakhe waba lilunga leKhongresi ye-US e-Harlem, e-New York, ngomnyaka we-1987 owasekela okwagcina sekwaziwa ngokuthi “yi-Rangel Amendment” eyatjhugulula ubujamo bomthelo we-US ngendlela yokuthi zidinywe amaphuzu womthelo wamazwe wangaphandle iinkhampani ze-US ezazitjala iimali eSewula Afrika yangesikhathi sebandlululo (i-apartheid). Wabuye wasebenzisa amandla anawo ukusiza ukuvulwa kwamathuba wokurhwebelana hlangana kwe-US namazwe asathuthukako ngehlelo nangomthetho we-Caribbean Basin Initiative ne-African Growth and Opportunity Act (i-AGOA).
f) U-Ngũgĩ wa Thiong'o, umtloli we-Kenya obhubhe aneminyaka ema-87, ayingwenya yemitlolo ye-Afrika kileminyaka esiphila kiyo – imitlolwakhe ibuthelele koke okwenzekako nakwenziwa amatjhuguluko e-Kenya, ukusukela ngeminyaka yemibuso yabantu bokufika abadla ilizwe labanye abantu be-Kenya, ukuyokufika eminyakeni lapho i-Kenya yathola khona umbuso wentando yenengi, kanti-ke umsebenzakhe solo usikhuthazo e-Afrika nePhasini loke ekuthuthukisweni kweliZwekazi le-Afrika. Uzakukhunjulwa njengenye yeengwenya zokutlola e-Afrika.
g) UDorh. Dean Tshenuwani Simon Farisani, owakhe waba lilunga lePalamende, owakhe waba nguSomkhandlu wezokuThutha e-Limpopo, osisazi sekolo nomfundisi webandla i-Lutheran Church of Southern Africa (i-ELCSA). Ngeminyaka yombuso webandlululo (i-apartheid) waba ngomunye wabafundisi babantu abanzima abaziwa khulu owayetjhumayela ivangeli lokucitha i-apartheid e-Diocese & Devhula-Lebowa Circuit e-Transvaal. Wasungula i-Black Evangelic Youth Organisation no-Cyril Ramaphosa (yena lo onguMengameli weSewula Afrika njenganje) ngekuthomeni kweminyaka yabo-1970, kanti godu wayenesandla nendima ayilimako emsebenzini we-Black Consciousness Movement, khulukhulu njengoMengameli we-Black People’s Convention ukusukela ngo-1973 ukuyokufika ku-1975. Wabotjhwa kanengana, ngokutjho kwe-Amnesty International abotjhelwa ikolelo yakhe, wafakaza angaphetjheya ukuthi amapholisa wombuso webandlululo (we-apartheid) amenza isihluku esingangani. Waqotjhwa, waya ekudingisweni ngekusukeni kweminyaka yabo-1980. Ekubuyeni kwakhe ngemva kobana i-ANC ivulwe umlomo, waba nesandla ekuvuselelweni kweenjamiso ze-ANC, akhwezelela neSondo ukuthi libe nesandla ekusekeleni imizamo yokubuyisanisa isitjhaba selizwe nekuthuthukisweni komphakathi welizwe.
2. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:
a) UMjubalali u-Akani Simbine, njenganje omjubalali onebelo ukubadlula boke ephasini, othumbe i-100m emidlalweni i-Atlanta City Games ngamasekhondi ali-9.86, wathumba ne-100m ku-Rabat Diamond League ngesikhathi esimasekhondi ali-9.95.
b) Umjubalali osesemutjha uBayanda Walaza, obe ngonebelo ukubadlula boke esigabeni seminyakakhe/ebanganini bakhe ephasini loke, obeke irekhodi elitjha ebangeni le-100m kabaduna, waqeda ngamasekhondi ali-9.94 e-Boris Hanzekovic Memorial. c) Umdlali wama-athletiki weSewula Afrika uZakithi Nene ophume indawo yesibili ngesikhathi esimasekhondi ama-44.46 ebangeni lama-400m ku-Rabat Diamond League.
d) Amajita, isiqhema sebholo sekhethu sabadlali abangaphasi kweminyaka engaphasi kwama-20, esenze umlando ngokuthumba i-U20 Africa Cup of Nations kokuthoma emlandweni wabo.
e) U-Rayno Nel, ngokwenza kwakhe umlando njengomSewula Afrika wokuthoma nom-Afrika wokuthoma ukuthumba unongorwana wendoda enamandla ukudlula woke amadoda ephasini, i-World’s Strongest Man.
Imibuzo ingathunyelwa:
kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende.
Iselifowuni: 083 653 7485.