Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-26 Ingci 2026

A. Tindzaba letibalulekile

1. Kwakha emandla emnotfo kanye nekucinisela

1.1. Hulumende nemabhizinisi bajulisa kubambisana kute kusheshiswe kukhula kwemnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti

1.1.1. Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kweSigaba 3 seKusebentisana Kwahulumende Nemabhizinisi kute kuchutjwe kukhula, kuheha lutjalomali kanye nekwakha ematfuba emisebenti lengetulu kwesigidzi ngemnyaka we-2030.

1.1.2. Sigaba se-3 sakhela etikwekuphumelela wekusebentisana kweSigaba se-1 nese-2 emikhakheni leyinhloko. Tintfo letizuzwe eSigabeni se-2, tifaka ekhatsi kucedvwa kwekucishwa kwagezi njalonjalo, kwenta ncono kusebenta kwetitimela kanye nematubuko; kuphuma kweNingizimu Afrika eluhlwini lwe-FATT lwemave langasebentisi kahle timali nalasekela ngetimali buphekula; kanye nekutfutfukiswa kwesilinganiso sesikweleti yi-S&P ne-Fitch.

1.1.3. Sigaba se-3 sitawuchubela embili tingucuko, sicinise kutetsemba kwebatjalimali kanye nekwandzisa ematfuba emnotfo abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Ngetinhloso letibalulekile tekwandzisa umtsamo wemandla, kwandzisa emavolumu emphahla, kuvula lutjalomali lolukhulu kanye nekuchubeka nekukhutsata kufika kwetivakashi temave emhlaba nga-2027.

1.2. INingizimu Afrika ilungiselela sigomo lesisha sesifo sesifuba

1.2.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nenchubekelembili lecondziswe ekukhiciteni kwesigomo lesisha sesifo sesifuba (i-TB), kwanyalo lesisavivinywa ngaphasi kweSigaba se-3, lokungafaka sandla kakhulu ekucedzeni sifo sesifuba njengebungoti betemphilo yemmango.

1.2.2. Ikhabhinethi icaphele kutsi hulumende ulungiselela kubhaliswa kanye nekwetfulwa kwalesigomo uma ngabe letivivinyo nekulinga kusebenta kungaphumelela.

Ikhabhinethi iphindze futsi yasemukela sivumelwane neSikhungo se-Serum saseNdiya sekukhicita imijovo yesifo selufuba kute isabalaliswe emhlabeni wonkhe, lokutawucinisa emandla eNingizimu Afrika ekukhicita sigomo, kusekele kusungulwa kwetintfo letinsha kanye nekufaka sandla ekukhuleni kwemnotfo kanye nasekwakheni imisebenti.

1.3. Kwakha sisekelo selikusasa lemandla lacine kakhulu: Kusebenta Kwekuphehla Gezi Kwe-Eskom

1.3.1. I-Eskom yendlule lizinga lelibalulekile eluhlelweni lwayo lwekucedza kuncishiswa kwagezi njalonjalo ngekutsi itfole simo sekuncishiswa sekusebentisa gezi ngekwabelana etifundzeni letisikhombisa ngembi kwenkoyoyo yeMphala 2026. Cishe emakhasimende latigidzi leti-1.2 abuyiselwe etimeni letitayelekile tekuphakelwa, lokunciphise sabelo semakhasimende latsintsekile saba nge-6.8% wemakhasimende e-Eskom.

1.3.2. Ngetulu kwaloko, i-Eskom iphindze futsi yehlisa kakhulu kwetsembela kwayo kudizili, lapho khona kusetjentiswa kwemali kwehle ngalokungetulu kwe-83% ngemnyaka kusuka etigidzigidzini leti-R5.92 kuya etigidzigidzini letinge-R992 kulesikhatsi lesicatsaniswako, njengobe kusetjentiswa kwe-Open Cycle Gas Turbine kwehlile kusuka ku-8.67% kwaya ku-1.10%.

1.3.3. Lokuncipha kwelizinga lelikhulu lekusetjentiswa kwadizili kukhombisa kwenta ncono lokusimeme ekusebenteni kwemikhumbi kanye neluhlelo lwemandla lolwetsembekile, lolusebenta kahle nalolucinile. INingizimu Afrika manje seyibhalise emalanga lange-467 lalandzelanako ngaphandle ekungacishwa kwagezi kusuka mhla ti-16 Inkhwekhweti 2025, lokuniketa gezi lowetsembekile emakhaya nasemabhizinisini kanye nekusekela kutfutfukiswa kwemnotfo ngalokubanti.

1.3.4. Ikhabhinethi yemukele kwentiwa ncono lokuchubekako kwekusebenta kwe-Eskom ngekutsi Indlela Yekutfolakala Kwemandla ifinyelele esigabeni sayo lesiphakeme kakhulu kusuka nga-2020, lokukhombisa kukhicitwa kwagezi lokutsembeke kakhulu. Lokwenta ncono lokusimeme kubuyisele emuva cishe ema-megawatt la-6 100 emandla ekukhicita gezi kugridi, kantsi kucishwa kwagesi lokungakahlelwa kwehle cishe nga-40% ngemnyaka ngemnyaka

1.3.5. Ikhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bente tetfulo mayelana neLuhlaka Lwenchubomgomo Yekuncuma Intsengo yaGezi Lebuyeketiwe leseyivulekele imibono yemmango kwanyalo. Tinyatselo tenchubomgomo letiphakanyisiwe tihlose kunciphisa tindleko tagezi ngesikhatsi kugcinwa ematharifi lakhombisa tindleko kanye nekuvikela emakhaya lasengotini kanye nemikhakha yetemnotfo yemasubuciko.

1.4. Isimphoziyamu Yekutfutfukisa Sakhiwonchanti Lesisimeme saseNingizimu Afrika ye-5

1.4.1. Ikhabhinethi ikwemukele kuphumelela kweNingizimu Afrika kungenisa Isimpoziyamu Yekutfutfukisa Sakhiwonchanti Lesisimeme saseNingizimu Afrika (i-SIDSSA)eKapa.

1.4.2. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukele kukhonjwa kwemaphrojekthi esakhiwonchanti lange-263 lalinganiselwa etigidzigidzini leti-R1.99 kuto tonkhe tigaba letehlukahlukene tekutfutfukiswa nekufezekiswa kwato.

1.4.3. Kuletinyanga leti-18 letengcile, kuphotfulwe emaphrojekthi lange-37 lalinganiselwa etigidzigidzini letinge-R69, lesekela kukhula kwemnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti.

1.5. Umtsetfo Wekukhula Nematfuba E-Afrika

1.5.1. Ikhabhinethi yemukele kwelulwa kweMtsetfo weKukhula Nematfuba wase-Afrika (i-AGOA), logcina kufinyeleleka lokukhetsekile kwemikhicito yaseNingizimu Afrika lefanelekile kuya emakethe yaseMelika (e-USA). Lokwelulwa, lokutawutsatsa sikhatsi kute kube ngumhla tinge-31 Ingongoni 2028, kuniketa siciniseko kubakhiciti bendzawo kanye nebatfumeli, kusekela kwehlukahlukana kwemakethe, kukhulisa kutfumela ngaphandle kanye netibopho letijulile tekuhwebelana nekutjala imali ne-USA.

1.6. Sivumelwane neNdiya setitselo letisamawolintji

1.6.1. Ikhabhinethi yemukele sivumelwane emkhatsini weNingizimu Afrika neNdiya sekwandzisa tindlela tekuphatsa kutfunyelwa ngaphandle kwetitselo letisamawolintji welapha tema-citrus lamasha aseNingizimu Afrika latfunyelwa emaveni angaphandle, ngemuva kwetingcoco tekubonisana leticishe tibe yiminyaka lelishumi. Lesivumelwano sitawuniketa bakhiciti betitselo letisamawolintji kugucugucuka lokukhulu kwekusebenta kanye nekusekela kukhuphula lizinga lekutfunyelwa eNdiya – ngulenye yetimakethe letinkhulu emhlabeni naletikhula ngekushesha.

1.6.2. Njengemtsengisi wesibili lomkhulu wemhlaba wetitselo letisamawolintji ngemathani latigidzi leti-2.9 letutfunyelwa ngaphandle nga-2025 lahola imali letigidzigidzi leti-US$2.1, imboni yema yetitselo letisamawolintji yaseNingizimu Afrika isekela umsebenti lomkhulu kulo lonkhe luhlelo lwemanani. Kufinyelela emakethe lokwengetiwe kutawucinisa kukhula kwalomkhakha, kutfumela emave angaphandle kanye nemandla ekwakha imisebenti.

1.7. Kwenta ncono kucudzelana kweNingizimu Afrika njengendzawo yekuvakasha, emabhizinisi kanye nekutjala timali

1.7.1. Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kwenkhundla yeNingizimu Afrika Yekugunyata Kuhamba Nge-elekthronikhi (i-ETA) njengencenye yeluntjintjo lwedijithali lweluhlelo lwema-visa kanye nekungena eveni.

1.7.2. I-ETA itsatsa sikhundla setinchubo te-visa letibhalwe ngesandla ngeluhlelo lwedijithali lolusheshako, lolusebenta kahle kakhulu.

1.7.3. Ngekuhlanganisa kucinisekiswa kwe-biometric kanye nebuchepheshe lobutfutfukile, i-ETA itawucinisa kuphepha kweminyele, yente ncono kulawulwa kwekufuduka kanye nekutfutfukisa kucudzelana kweNingizimu Afrika njengendzawo yekuvakasha, emabhizinisi kanye nekutjala imali.

2. Kwakha budlelwane lobucinile nemave emhlaba

2.1. INingizimu Afrika ibambe Ingcungcutsela ye-46 ye-SADC lebe yimphumelelo

2.1.1. Ikhabhinethi yemukele kubanjwa ngemphumelelo kweNgcungcutsela ye-46 ye-SADC eThekwini leyacala Sihlalo waseNingizimu Afrika lebeyingaphasi kwengcikitsi letsi: Kukhicitwa kwetimboni lokucinile, lokusimeme nalokufaka ekhatsi konkhe ngekusebentisa Kutfutfukiswa Kwesakhiwonchanti, Tekulima Nekugucula Timbiwa Letibalulekile ngekulandzelela Umhlaba Lolungile”.

2.1.2. Lengcungcutsela itfole futsi yacubungula imibiko lemayelana: nekucala kusebenta kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwemasubuciko Lolukhombisako Lwesifundza (i-RISDP) 2020 -2030, lolusekelwe eitameni lechubekako yekwenta ncono kuthula, kuphepha, temnotfo, temphilo, kanye nekusebenta kwesakhiwonchanti; inchubekelembili mayelana nekutfutfukiswa kweMhubhe Wetemnotfo waseNyakatfo-Ningizimu (i-NSEC), kusungulwa kweluhlelo lweLutjalomali lwe-NSEC, kanye neSikhungo Sekulawula Umhubhe; kanye nesidzingo sekubona lokungenani emaphrojekthi/ tindzawo letinemtselela lomkhulu letintsatfu (03) letitawucocwa ngato emhlanganweni lolandzelako weMkhandlu Wetindvuna.

2.1.3. INingizimu Afrika itsatse litfuba lekwatisa Ingcungcutsela kafishane mayelana nekuphatfwa kwekutfutseteleka kwebantfu kulelive kanye nesidzingo sekubamba tinkhulumiswano ye-SADC ngaloludzaba lokufaka ekhatsi tintfo letidvonsa bantfu naletibafucela ngaphandle kanye nekulandzisa tindzaba tetekuphepha.

2.2. Iseshini YeKhomishini Yemave Lamabili YeNingizimu Afrika NeZimbabwe Ye-4

2.2.1. Ikhabhinethi income imphumelelo yeKhomishini Yemave Lamabili YeNingizimu Afrika-Zimbabwe Y-4, lebuyekete kubambisana kwemave lamabili yaphindze futsi yacinisa budlelwane emkhatsini walamave lamabili.

2.2.2. Ikhabhinethi icaphele kutsi iZimbabwe solo ingulenye yebalingani labakhulu bekuhwebelana baseNingizimu Afrika e-Afrika, lapho khona kuhwebelana kwemave lamabili kwafinyelela etigidzigidzini letinge-R81 nga-2025.

2.2.3. Leseshini ye-4 iphetse tivumelwane letinsha tekubambisana letisitfupha, letifaka ekhatsi i-MoU mayelana nekudluliselwa kwetiboshwa letigwetjiwe emkhatsini wemave. Tivumelwane letengetiwe timayelana ne: tebudlelwane, tekulima, tebuciko nemasiko, kanye nekuniketwa bomake emandla kutawuchubeka nekuchubela embili kuhlanganiswa kwesifundza kanye netingucuko temnotfo.

3. Luhlelo Lwekubuyisela Emakhaya Labadzingisiwe

3.1. Sigaba sase-Angola seLuhlelo Lwekubuyisela Ekhaya Labadzingisiwe LwaseNingizimu Afrika

3.1.1. Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kwesigaba sase-Angola seLuhlelo LwaseNingizimu Afrika Lwekubuyisela Ekhaya Labadzingisiwe kute kutfolakale futsi kubuyiselwe ekhaya tinsalela tebantfu baseNingizimu Afrika labashona badzingisiwe ngesikhatsi semzabalazo wenkhululeko, njengencenye yeLuhlelo Lwekubuyiselwa Ekhaya Bantfu Labadzingisiwe Lweminyaka Lesihlanu lwalelive.

3.1.2. Ikhabhinethi icaphele kutsi i-Angola inendzawo lenkhulu leyatiwako yebantfu baseNingizimu Afrika labashonela ekudzingisweni, ngetulu kwemathuna lange-400 lakhonjiwe.

3.1.3. Ikhabhinethi icela imindeni leyashonelwa, yanyamalalelwa noma yangcwatjelwa tihlobo tayo e-Angola ngesikhatsi semzabalazo wenkhululeko kutsi ibhalise ku-Ejensi Yetinsita Temagugu YaseNingizimu Afrika (i-SAHRA) ngekusebentisa i-SAHRA Yekubuyisela Emakhaya Labadzingisiwe ku-https://www.sahra.org.za/exile-repatriation/.

3.1.4. Imindeni ledzinga lusito ingaphindze futsi ibhalise emahhovisi e-SAHRA, eFreedom Park, emahhovisi eLitiko Letemidlalo, Tebuciko Nemasiko esifundzeni kanye nasetinhlakeni tetigaygayi temphi.

3.2. INingizimu Afrika ibuyisela emakhaya tinsalela kanye nemachawe emzabalazo aseNamibia

3.2.1. Ikhabhinethi yemukele kubuyiselwa ekhaya kwetinsalela tebantfu baseNamibia labange-86, lokufaka ekhatsi emachawe enkhululeko Festus Nehale kanye naSimon Niilenge, labashona bavalelwe ngemuva kwekuboshwa eRobben Island.

3.2.2. Letinsalela, letasuswa eNamibia eminyakeni lengetulu kwelikhulu leyengcile futsi tahlolwa ngendlela lengakafaneli ngesikhatsi sebukoloni, titawungcwatjwa kabusha eNamibia’s Heroes’ Acre.

3.2.3. Ikhabhinethi ikwemukele lokubuyiselwa ekhaya njengesento lesibalulekile sekubuyisela bulungiswa lesihlonipha emachawe enkhululeko futsi siniketa kuvalwa situkulwane sawo.

B. Tincumo Tekhabhinethi

1. Kuchibelo tema-Athikili Etivumelwane teLibhange Lemhlaba Lekwakha Kabusha Nekutfutfukisa

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kwesichibelo lesiphakanyisiwe seTigaba teSivumelwano seLibhange Lemhlaba Lekwakha Kabusha Nekutfutfukisa (i-IBRD) kute kwentiwe kancono emandla alelibhange ekubolekisa kanye nekwesekela bocalangaye bekutfutfukisa umhlaba wonkhe newesifundza.

1.2. Lesichibelo siyincenye ye-ajenda lebanti yekugucula Emabhange Ekutfutfukisa Emave Lamanyenti lavunywe yi-G20 kute kuciniswe emandla etimali kanye nekugucugucuka kwekusebenta kwema-MDB.

1.3. Kucinisekiswa yiNingizimu Afrika kutawusekela tintfo letibalulekile tekutfutfukisa lelive ngekwenta ncono kufinyelela etimalini letivunyelwe tekutfutfukisa lesimeme.

2. Imibiko Yemnyaka 2025/26 mayelana nekucala kusebenta kweMtsetfo Webugebengu (Emacala Ekuya Ecasini Netindzaba Letihlobene Nawo) Umtsetfo Wekuchibela wanga-2007

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMibiko Yemnyaka 2025/26 mayelana nekucala kusebenta kweMtsetfo Webugebengu (Emacala Ekuya Ecasini Netindzaba Letihlobene Nawo) Umtsetfo Wekuchibela wanga-2007

2.2. Ikhabhinethi iphakamise kukhatsateka ngetibalo letisasetulu mayelana nekudlwengulwa kanye nalamanye emacala ekuya ecasini lagcanyiswe kuloMbiko nanoma-nje hulumende angenelele tikhatsi letinyenti futsi yacondzisa kutsi kuciniswa kwemitamo yetigaba letinyenti ngaphasi kweLuhlelo Lwelisubuciko Lwavelonkhe Lwebudlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulawa Kwebantfu Besifazane.

2.3. Kuciniswa kwekuphendvula lokuhlangene emacaleni ekuya ecasini imikhakha yebulungiswa lebugebengu, yetemphilo, intfutfuko yetenhlalakahle kanye nemfundvo, kucinisa kuvikela, kusekela bahlukunyetwa, kutiphendvulela kwebantfu labaphule umtsetfo kanye nekuvikelwa kwemacembu lasengotini.

3. Imibiko Yemnyaka 2025/26 lemayelana nekufezekiswa kweMtsetfo Webantfwana Webulungiswa, 2008 (Umtsetfo No. 75 wanga-2008)

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende Kwemibiko Yemnyaka yanga-2025/26 mayelana nekucala kusebenta kweMtsetfo Webantfwana Wetebulungiswa, 2008 (Umtsetfo Nombolo 75 wanga-2008): mhla lu-1 Mabasa 2025 -31 Indlovulenkhulu 2026

3.2. Ikhabhinethi icondzise kutsi kufanele kwentiwe imitamo leminyenti yekucinisa indlela lehlanganisiwe yekuvikela kwephula umtsetfo webantfwana.

C. Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi

1. Kucala kusebenta kweLisu Lekwetfula Kusebenta KwaMasipala

1.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nenchubekelembili leyentiwe Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) mayelana neLisu Lekugucula Kusebenta Kwabomasipala ekubukaneni netinsayeya kubomasipala labacindzetelekile.

1.2. Lokungenelela sekwandzisiwe kusukela kubomasipala bekucala laba-10 kuya kulabange-38 futsi kugcile ekwenteni ncono kusebenta kwetimali, kubusa, kwetfulwa kwetinsita, imiphumela yekuhlola emabhuku kanye nemandla esikhungo.

1.3. I-IMC iphindze futsi isekele kucala kusebenta kwekungenelela kwemtsetfosisekelo lapho khona tinyatselo tekwesekela letikhona tingazange tifinyelele imiphumela lefunwako.

2. Kwentiwa ncono kwesakhiwonchanti lesisemnyeleni

2.1. Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lwekutfutfukisa Sakhiwonchanti Seminyele (2026–2030) kute kuciniswe futsi kwentiwe sibe sesimanjemanje sakhiwonchanti saseNingizimu Afrika lesisemnceleni njengencenye yelisubuciko lahulumende lelibanti lekulawula kufuduka.

2.2. Loluhlelo lutawucala kusebenta kuto tonkhe tifundza letisikhombisa letisemnyeleni futsi lutawenta ncono kuphepha kweminyele, kuhamba kwebantfu labagadzako, tikhatsi tekuphendvula tekusebenta, kuphepha kwetisebenti, kugcinwa kwesakhiwonchanti kanye nekuhlanganiswa emkhatsini wabohulumende, ngalesikhatsi kuvimbela kuhlaselwa lokungekho emtsetfweni kwewela iminyele.

3. Simo sekulungela Lukhetfo LwaHulumende Wasekhaya lwanga-2026

3.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafisha mayelana nesimo sekulungela Lukhetfo LwaHulumende Wasekhaya (ema-LGE) lwanga-2026 futsi yaphawula ngenchubekelembili leyentiwe ekulungiseleleni lukhetfo loluhlelelwe mhla ti-4 Lweti 2026.

3.2. Ikhabhinethi icaphele kutsi tindlela tekuchumana kuyo yonkhe imikhakha yahulumende wavelonkhe, wetifundza newendzawo betikhona kute kwesekelwe inchubo yelukhetfo lekhululekile, lengakhetsi, lenesitfunti nalenekuthula. Ikhabhinethi yemukele tinyatselo letichubekako tekucinisa kuhlanganyela kwebavoti, kulwa nelwati lolungasilo liciniso kanye nekucinisekisa kulungela kusebenta; futsi wagcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafanele kutsi batimbandzakanye enchubeni yentsandvo yelinyenti ngekusebentisa lilungelo labo lekuvota.

3.3. Ikhabhinethi ikugceke kakhulu kubulawa kwemakhansela lokusandza kwenteka futsi yakutfokotela kuphendvula lokusheshisako kwebaphatsi bemtsetfo ekutfoleni benti balamacala lamabi kakhulu.

3.4. Ikhabhinethi imeme bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele kubeketelelana kutepolitiki, bala kwesabisa, ludlame kanye nanoma ngukuphi kutiphatsa lokubukela phansi bucotfo benchubo yelukhetfo njengobe lelive lilungiselela Lukhetfo LwaHulumende Wasekhaya lwanga-2026 mhla ti-4 Lweti 2026.

4. Takamuva Telubanjiswano Lwetemanti

4.1. Ikhabhinethi itfole lwati lolusha mayelana nemsebenti weLihhovisi Letekubambisana Ngetemanti (i-WPO), lelisekela bomasipala kutsi bacinise kwetfulwa kwetinsita temanti ngekubambisana nemkhakha lotimele.

4.2. Ngaphasi kweLuhlelo Lwemanti Lolungangenisi Imali, i-WPO isite Masipala wase-eThekwini kutsi atfole tigidzi letinge-R379 eminyakeni lesitfupha kute kuncishiswe kulahleka kwemanti futsi isekela i-eThekwini kanye neLidolobhakati laseTshwane ngekucala kusebenta.

4.3. Ngaphasi kweLuhlelo Lwekuphindza Kusetjentiswa Kwemanti, bomasipala labange-34 bacedze kuhlola bungoti besimo selitulu, kantsi tigidzi letinge-US$235 tatfolakala eSikhwameni Sesimo Selitulu Lesiluhlata kute kuchutjelwe embili emaphrojekethi ekusebentisa kabusha emanti.

4.4. I-WPO yenta sibopho sekuhlanteka kanye nesikhwama sekusekela tebuchwepheshe tekuhlanteka letingakakhishwa imfucuta etindzaweni tekuhlala letingakahleleki nasetikolweni.

4.5. Ngaphasi kweLuhlelo Lwekususa Luswayi Emantini Elwandle, kwetfulwe siphakamiso eDolobhenikati laseKapa kutsi sisekele ihrojekthi yekubambisana kwahulumende netikhungo letitimele tekususa luswayi ePaarden Eiland.

D. Imitsetfosivivinyo

1. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetimphahla Letisetjentisiwe, 2026

1.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tetimphahla Letisetjentisiwe, wanga-2026 kute sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo ufuna kucinisa kulawulwa kwemkhakha wetimphahla letisetjentisiwe kanye nekuvala tikhala tekulawula kute kulwa netimphahla letebiwe, kwentela phasi sakhiwonchanti, kwebiwa kwetintsambo kanye nekuhwebelana ngetinsimbi letilahlwe ngendlela lengekho emtsetfweni.

2. Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Kwebiwa Kwemfuyo, 2026

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekwebiwa Kwemfuyi, 2026 kute kutsi sive siphawule ngawo LoMtsetfosivivinyo ufuna kucinisa tindlela tekuvikela, kuphenya kanye nekushushisa kwebiwa kwemfuyo, kwenta ncono kulawulwa kwekuba nemfuyo kanye nekuba nayo, kanye nekutfutfukisa kuvikelwa kwemkhakha wetekulima.

3. Umtsetfosivivinyo Wekutiphatsa Kwemalunga Esigungu Lesiphetse, 2026

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekutiphatsa Kwemalunga Esigungu Lesiphetse kute sive siphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wekutiphatsa Kwemalunga Esigungu Lesiphetse, 1998 kute kuciniswe emazinga ekutiphatsa kanye nekutiphendvulela, kucaciswe indzima yeMvikeli Wemmango kanye nekwenta ncono kulawulwa kwekungcubutana kwetinshisekelo kanye nekusetjentiswa kabi kwemahhovisi emmango.

E. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.

1. Dkt. Thembisile Lynette Xulu njengeMcondzisi Jikelele eTiko Letemphilo Lavelonkhe

2. Mk. Blikis Omar njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Lucwaningo Lwenchubomgomo Nemtsetfo eTiko Lemabhalane Webantfu Labasebenta Emaphoyiseni.

3. Mk. Prudence Madiba njengaSikhulu Lesiphetse seSikhungo Savelonkhe Sekutfutfukisa Emandla saseNingizimu Afrika.

4. Mk. Babalwa Mapisa njengeSikhulu Lesikhulu Setetimali seNhlangano Yavelonkhe Yetetimali Tetindlu.

5. Kukhetfwa kwemalunga langasiwo laphetse eBhodini Yebacondzisi beNhlangano Yekulawula Ithrafikhi Yemgwaco

a. Mk. Nomusa Mufamadi (Sihlalo);

b. Mk. Lerato Magalo (uyaphindvwa kukhetfwa);

c. Mk. Lindani Agness Mncwango;

d. Mnu. Tshepiso Poho;

e. Mk. Nomkhita Mona;

f. Mnu. Gift van Staden;

g. Mk. Malebo Matolong; kanye

h. naDkt. Mpostol Mashinini.

6. Kubekwa esihlalweni kwemalunga esikhashana ekulawula eSilawuli Setemandla SaseNingizimu Afrika

a. Mk. Sijabulile Makhathini;

b. Mnu. Dharamraj Brijlal; kanye

c. naMk. Nompucuko Nontombana

7. Kubekwa kabusha kwaSihlalo kanye neLisekelasihlalo kanye neMcondzisi munye eBhodini leSikhungo Savelonkhe Sekulahla Imfucuta Lenemisebe

a. Dkt. Lemao Dorah Modise (kuphindvwa kubekwa esikhundleni nekuba nguSihlalo)

b. Dkt. Wolsey Barnard (kuphindvwa kubekwa esikhundleni nekuba nguSekelasihlalo).

c. Mnu. Ashley Latchu; and

8. Mnu. Graham Ian Wood njengaSihlalo weBhodi Yetekuvakasha yaseNingizimu Afrika.

F. Imikhosi Netinkhomfa

1.1. INgcungcutsela ye-BRICS ye-18

1.1.1. Mengameli Cyril Ramaphosa utawuhola titfunywa taseNingizimu Afrika letiya eNgcungcutseleni ye-18 ye-BRICS eNdiya mhla ti-12 namhla tinge-13 Inyoni 2026 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kwakha Kucinisela, Kusungula, Kusebentisana Nekusimama”.

1.1.2. Lengcungcutsela itawuniketa iNingizimu Afrika litfuba lekuchubela embili tintfo tayo letibalulekile tekutfutfukisa tavelonkhe netase-Afrika, kantsi futsi kuciniswa kubambisana, kuhwebelana, lutjalotimali kanye nekutfutfuka lokusimeme ngaphakatsi kwe-BRICS.

1.2. 2027 Umhlangano Wemnyaka we-World Bank Group (we-WBG) kanye ne-International Monetary Fund (i-IMF) Africa Caucus

1.2.1. Ikhabhinethi yemukele kubanjelwa eNingizimu Afrika kweMhlangano Wemnyaka we-World Bank Group (i-WBG) kanye ne-International Monetary Fund (IMF) Africa Caucus nga-2027 ngekwesikhundla sekuba nguSihlalo we-Africa Caucus. Lomhlangano utawuniketa inkhundla yekuchubela embili tintfo letibalulekile tekutfutfukisa i-Afrika, kucinisa livi lelivekati ekuphatfweni kwetimali temhlaba wonkhe, kanye nekukhutsata buholi beNingizimu Afrika be-Africa Caucus kanye nesipiliyoni lesivela kuMengameli wayo we-G20 kute kuchubeke netintfo letibalulekile te-Afrika kanye nekuhlanganyela ne-WBG kanye ne-IMF.

1.3. Umhlangano Lokhetsekile Wenkhundla Yetemnotfo Yemhlaba

1.3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrika ibambe Umhlangano Lokhetsekile weNhlangano Yetemnotfo Yemhlaba (i-WEF) eKapa kusukela mhla tinge-27 kuya kumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2028, lokukwekucala ngca kutsi i-WEF Spring Davos ibanjelwe kulelive, lokutawuniketa litfuba lekugcugcutela lutjalomali, kuhwebelana, kubambisana kutemnotfo kanye nekutfutfukiswa lokusimeme.

1.4. Umhlangano we-Afrika we-Haydrojeni Lenganukubenti Imvelo 2026

1.4.1. Ikhabhinethi ikuvumile kubamba Ingcungcutsela ye-Afrika Ye-Green Hydrogen ye-2 eKapa kusukela mhla ti-15 kuya kumhla ti-16 Inyoni 2026 kute kuchutjelwe embili umnotfo we-Afrika wehayidrojini lenganukubeti imvelo ngekubambisana emkhatsini wabohulumende, batjalimali kanye nebalingani bemboni.

1.4.2. Lengcungcutsela itawusekela tifiso tehayidrojini lenganukubeti imvelo taseNingizimu Afrika ngekutsi kugcugcutelwe kwenta timboni, kutjala imali, kwendluliselwa kwetebucwepheshe, kutfutfukiswa kwemakhono kanye nekufinyelela etimakethe tehayidrojini lenganukubeti imvelo letivelako.

1.5. Inkhomfa Yemhlaba Wonkhe Yekufinyelela Kubulungiswa Bawonkhewonkhe

1.5.1. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrika ibambe Ingcungcutsela Yemave Emhlaba Yekufinyelela Kubulungiswa Bawonkhewonkhe Nekuphendvula Tintfutfuko Letivelako, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kucinisa Tinhlelo Tebulungiswa Letigcile Kubantfu: Kujulisa Intsandvo Yelinyenti”. Lengcungcutsela itawubanjelwa eSikhungweni Semihlangano saseSun City eNyakatfoshonalanga kusuka mhla ti-11 kuya kumhla ti-13 Lweti 2026.

1.5.2. Itawuhlanganisa ndzawonye Tindvuna Tetebulungiswa letivela esifundzeni se-SADC, i-BRICS, Ijalimane, Spain, Canada, Netherlands, i-European Union, Mhlabuhlangene kanye neKenya, kanye nebasebenti betemtsetfo, tifundziswa, tinhlangano tesive kanye nalabanye labatsintsekako. Lengcungcutsela itawuniketa inkhundla yekuhlola imikhuba levelako, kwabelana ngetindlela letinhle kakhulu tekusebenta, kucinisa kubambisana kanye nekutfutfukisa tincomo letitsatfwako kute kwentiwe ncono kufinyelela kubulungiswa esifundzeni nasemhlabeni wonkhe.

1.6. Imikhosi Nemikhankhaso Yavelonkhe Yekukhumbula YangeNyoni

1.6.1. Ikhabhinethi icaphele kutsi Inyoni itawugujwa njengeNyanga Yetekuvakasha, Inyanga Yemagugu kanye neNyanga Yemisebenti Yahulumende. Inyanga Yetekuvakasha, ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kukhulisa Umkhakha Wetekuvakasha WaseNingizimu Afrika Esikhatsini Sedijithali”, igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlole tindzawo tendzawo ngekusebentisa umkhankhaso we-Sho’t Left futsi basebentise emaphakheji ekuhamba langabiti kakhulu.

1.6.2. Inyanga Yemagugu, legujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kugubha Ligugu Letfu Leliphilako: Kucinisa Tibopho Letisibophako”, igubha emasiko lahlukahlukene aseNingizimu Afrika, emasiko kanye nemagugu laphilako, ibe igcugcutela kubumbana kwetenhlalo kanye nekubonga kwehlukahlukana kwemasiko lacebile esiveni.

1.6.3. Inyanga Yemisebenti Yahulumende ihlonipha ligalelo letisebenti tahulumende ekutfutfukiseni nasekwetfulweni kwetinsita, ngalesikhatsi kugcugcutelwa bucwepheshe, kutiphendvulela, kucamba tintfo letinsha kanye nekusebenta kahle kakhulu kuyo yonkhe imisebenti yaHulumende.

1.6.4. Ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele emisebentini lephawula lemigubho kanye nekugubha emagugu, bantfu netikhungo letifaka sandla ekwakheni sive kanye nasenchubekelembili yetenhlalo.

1.7. Lilanga Lekukhumbula Lavelonkhe Le-SAPS

1.7.1. I-SAPS itawubamba Lilanga Lekukhumbula Lavelonkhe ngeLisontfo, mhla tinge-6 Inyoni 2026, kuhlonipha onkhe emalunga e-SAPS lashonele asemsebentini emkhatsini wamhla lu-1 Mabasa 2025 namhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2026. Lomkhosi utawubanjelwa eSAPS Memorial e-Union Buildings ePitoli.

G. Imilayeto

1. Emavi ekulila nekudvudvuta

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni:

  • WeLiaji Fikile Eunice Mokgohloa, lowaba nemsebenti lohloniphekile ekuphatfweni kwebulungiswa eveni letfu. Washona ngesikhatsi asebenta eNkantolo Lephakeme Yekundlulisela Emacala.
  • Wahulumende nebantfu baseZimbabwe ngemuva kwekushona kwebantfu labange-93 engotini yesikebhe eChibini laseKariba;
  • Wahulumende kanye nebantfu baseDemocratic Republic of the Congo ngemuva kwekutsi bantfu labangetulu kwalaba-2000 babike kufa ngenca kwekucina kwanyalo kweligciwane le-Ebola emphumalanga ye-DRC.
  • WaTlotlo Tsheka, umbhali loneminyaka lesikhombisa budzala, umdvwebi kanye nelincusa lekufundza nekubhala, kanye nemshicileli wetincwadzi letintsatfu, ushone ngesikhatsi acedza imanuskhriphthi yesine;
  • Walobekangumphatsi weLicembu leBafana Bafana, Mnu. Sipho Nkumane, lowatiwa ngekufaka ligalelo lakhe ebholeni letinyawo laseNingizimu Afrika; kanye
  • Walowake waba nguShampeni weMhlaba weSibhakela emahlandla lamabili, Mnu. Zolani Tete, lotawukhunjulwa ngeligalelo lakhe kutesibhakela saseNingizimu Afrika.

2. Tihalaliso

Ikhabhinethi itsandza kuhalalisela:

  • Luhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS), ngekwemukela Umklomelo Wesibonakaliso Semkhakha Wahulumende njengekuhlonipha buholi bawo, buphatsi besikhungo kanye nekufaka sandla emsebentini wahulumende kanye netingucuko tavelonkhe.
  • Umu. Siyabulela Duda we-GCIS, lotfole umklomelo wesibili esigabeni seTitfombe teMiklomelo Yebetindzaba ye-SADC yanga-2026, kanye naMnu. Seakga Relebogile Tladi we-Sputnik Radio Africa, lotfole umklomelo wesibili esigabeni seMsakato. Lemiklomelo ihlonipha kusebenta kahle kakhulu kutebuntatheli kanye neligalelo ekuchubekiseleni embili kuhlanganiswa kwesifundza, intfutfuko kanye nekubambisana ngekhatsi e-SADC.
  • Buzalwane betemidlalo baseNingizimu Afrika ngemphumelelo lehamba embili lebonwe kuMiklomelo Yetemidlalo YaseNingizimu Afrika yanga-2026:
    • Mnu. Akani Simbine ngekutsi abitwe ngekutsi Lichawe Letemidlalo Lemnyaka;
    • Mk. Prudence Sekgodiso ngekuwina kuba nguMake Wetemidlalo Wemnyaka;
    • Mnu. Pieter Coetze ngekutsi abitwe ngekutsi nguMdlali Wetemidlalo Wemnyaka;
    • Mnu. Bayanda Walaza lotfole Umklomelo weLichawe Letemidlalo Yelusha/Yebantfu Labancane; futsi
    • LIcembu leProtea Men’s Test Cricket ngekuba LIcembu Lemnyaka.
  • I-Banyana Banyana, ngekufinyelela ku-FIFA Inter-Confederation Play-Off Tournament kanye nekugcina litsemba labo liphila lekufaneleka kungenela i-2027 FIFA Women’s World Cup;
  • Licembu Le-Hockey Labomake Lavelonkhe LaseNingizimu Afrika, ngekutfola kuncoba kwalo kwekucala Endzebeni Yemhlaba Ye-Hockey ye-FIH yanga-2026;
  • Linani Potwana, lobekaneminyaka lesitfupha budzala lofweswe umchele wekuba ngushampeni ku-IPA All-Star Contest eWuhan, China, eShayina, lapho bekancintisana nebahlanganyeli labavela emaveni langetulu kwalange-40; kanye
  • nebemukeli beMiklomelo Yabomake BaseNingizimu Afrika Kutesayensi yanga-2026 (i-SAWiSA), ngeligalelo labo ekuchubekiseleni embili i-ajenda yesayensi, tebucwepheshe kanye nekusungulwa kwetintfo letinsha taseNingizimu Afrika.

Mayelana nemibuto:
Luhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS)
Terry Vandayar
Libambela Lemcondzisi Jikelele
Makhalekhikhini: 082 444 9092

#GovZAUpdates

Share this page

Similar categories to explore