A. Ezingundabamlonyeni
1. Sakha Amandla Womnotho Nawokujamelana Nobujamo Bezinto
1.1. Urhulumende Namabhizinisi Baqinisa Ukusebenzisana Ngomnqopho Wokurhabisa Ukukhula Komnotho Nokuvulwa Kwemisebenzi
1.1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kwesiGaba 3 sokuSebenzisana kukaRhulumende namaBhizinisi ekukhuliseni umnotho, kudoswe amasiso bekuvulwe nemisebenzi engaphezulu kwesigidi ukusukela nje bekuyokuphela umnyaka wee-2030.
1.1.2. IsiGaba 3 sakhela phezu kwesiGaba 1 nesiGaba 2 emakorweni aqakathekileko wokusebenzisana. Ipumelelo yesiGaba 2 ifaka hlangana ukuphela kokuqinteliswa kwegezi, ukusebenza ngcono kweentimela namatheku; ukuphuma kweSewula Afrika erhelweni le-FATF lamazwe isandla sawo seemali esingathenjwako; nokuPhakanyiswa yi-S&P ne-Fitch ngezinga lokuLungela ukuKwelediswa.
1.1.3. IsiGaba 3 sizakukhuphula amatjhuguluko, siqinise ithemba labasisi besinabise namathuba womnotho kiwo woke amaSewula Afrika. Okuqothelwe khulukhulu kukhutjhulwa kwamandla wegezi, kukhutjhulwe umthamo womthwalo wepahla, kuvulwe amasiso amakhulu, kwandiswe nenani leemvakatjhibukeli ezifikako ngomnyaka wee-2027.
1.2. ISewula Afrika Ilungiselela Umjovo Omutjha We-TB
1.2.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngokwenziwa komjovo omutjha wokulwa ne-TB, njenganje osalingwa ngaphasi kwesiGaba 3, okungenzeka kube nendima eqakathekileko yokuqeda ubungozi be-TB emaphilweni wabantu.
1.2.2. IKhabinethi itjheje ukuthi urhulumende ulungiselela ukutlolisa nokwethula umjovo omutjha lo, nakube ukulingwa kwawo kuzakuphumelela.
IKhabinethi ibuye yathokozela nesivumelwano ne-Serum Institute of India ukuthi kube ngiyo ezakuveza imijovo ye-TB yokusabalaliswa iphasi loke, okuzakuqinisa amandla weSewula Afrika wokukhiqiza umjovo, isekele amandla wokusungula begodu ifake nesandla ekukhulisweni komnotho nekuvulweni kwemisebenzi.
1.3. Sakha Isendlalelo Sengomuso Legezi Elizakukghona Ukuqalana Nobujamo Bezinto Ngcono: Ukuphehla kwe-Eskom
1.3.1. I-Eskom isifikele yabe yaseqa isilinganisoliqha sayo sehlelo lokuqeda ukuphungulelwa umthamo wegezi ngokuphumelela kwayo ukuwaqeda woke amahlelo wokuphungulela abantu igezi eemfundeni ezilikhomba ngaphambi kokufika kwesikhathi sokugcina ebesibekiweko esiyinyanga kaSewula 2026. Alinganiselwa ku-1.2 yeengidi amakhastama abuyiselwe ehlelweni elijayelekileko lokuphakelwa kwegezi, ngaleyindlela-ke kwaphunguka amakhastama abekathintekile, ayokuba ma-6.8% werhelo lamakhastama asisekelo se-Eskom.
1.3.2. Ukudlula lapho, i-Eskom ikuphungule khulu ukuthembela kwayo ekusebenziseni idizeli, kangangokuthi iindleko zokuthenga idizeli kwa-Eskom zehle ngenani elingaphezulu kwama-83% nakulinganiswa nesikhathini esimnyaka esidlulileko, ukusukela ku-R5.92 yamabhiliyoni ukuyokufika ku-R992 yeengidi ngesikhathi esifanako, njengoba ukusetjenziswa kwe-Open Cycle Gas Turbine kwehle ukuksukela ku-8.67% ukuyokufika ku-1.10%.
1.3.3. Ukwehla kokusetjenziswa kwedizeli kangaka kwenze ukuthi kukghonakale ukuthi kube nobungcono obubambelelako ekusebenzeni kwezinto ezithutha ipahla, kwabe kwaba nanokuthembeka ngcono kokusebenza kwegezi, yabonakala nayo seyinamandla angcono wokusebenza wokujamelana nobunye ubujamo bezinto obubudisi. Njengoba sikhuluma nje, iSewula Afrika ukufikela nje seyihlanganise amalanga ama-467 ngaphandle kokuqinteliswa kwegezi ukusukela ngomhla we-16 kuMrhayili 2025, solo iphakela amakhaya ngamakhaya, namabhizinisi ibe isekela nemisebenzi emikhulu yokukhulisa umnotho.
1.3.4. IKhabinethi ikuthokozele ukuraga kokusebenza kuhle kwe-Eskom njengoba ukuTholakala kweGezi (i-Energy Availability Factor) kufike ezingeni eliphezulu khulu soloko kwangomnyaka wee-2020, njengoba solo kubonakala igezi itholakala ngokuthembeka nje. Lokhukubambelela kokutholakala kwegezi kubuyise pheze ama-megawatts ayi-6 100 wamandla wokuphehla igezi ethungelelwaneni legezi, ukube ukucima obekungakahlelelwa kube pheze ma-40% ngesikhathi esimnyaka.
1.3.5. IKhabinethi ibawa amaSewula Afrika ukuthi athumele iimphakamiso zawo ngomTlamo oBuyekeziweko womThethokambiso wokuBekwa kweNtengo yeGezi, njenganje ovulelwe umphakathi ukuthi uphefumule ngawo. Amagadango womthethokambiso ophakanyiswako lo anqophe ukwehlisa intengo yegezi ukube ngahlanye asagcine iindleko ezinemithelo yepahla ekuthengiselanwa ngayo hlangana namazwe, bekuvikelwe namakhaya asengozini wokucaphazeka lula namakoro wezomnotho aqakathekileko.
1.4. Umhlangano Wekulumoboniswano Yehlandla Lesihlanu Wokwakhiwa Nokuthuthukiswa Komthangalasisekelo ESewula Afrika
1.4.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuyisingatha ngepumelelo iKulumiswanoboniswano yeHlandla lesiHlanu yokwAkhiwa nokuThuthukiswa komThangalasisekelo (i-SIDSSA) eKapa.
1.4.2. IKhabinethi ibuye yathokozela nokukhonjwa kwamaphrojekthi ama-263 womthangalasisekelo wemali engange-R1.99 yamathriliyoni kizo zoke iinkundla zokuthuthukisa nokuphumelelisa.
1.4.3. Eenyangeni ezili-18 ezidlulileko, kuqedwe amaphojekthi ama-37 wemali ema-R69 wamabhiliyoni, asekela ukukhula komnotho nokuvuleka kwemisebenzi.
1.5. UmThetho Wokuthuthukiswa Kwe-Afrika Namathuba
1.5.1. IKhabinethi ikuthokozele ukwelulwa komThetho wokuThuthukiswa kwe-Afrika namaThuba (i-AGOA), osolo usebenzisa ukutholakala kwemikhiqizo yeSewula Afrika eyenyulwako ethengiselwa imakethe ye-Amerikha (ye-USA). Lokhukwelulwa, okuzakusebenza bekube sekupheleni komhla wama-31 kuNobayeni 2028, kulethela abavezi nabathengiseli bamazwe wangaphandle isiqiniseko esipheleleko, esisekela ukwehluka kwepahla yemakethe, nokwandiswa kwepahla ethengiselwa amazwe wangaphetjheya kunye nokuqiniswa kobudlelwana bokurhwebelana nokusiselana ne-USA.
1.6. Isivumelwano Ne-Indiya Ngesithirasi
1.6.1. IKhabinethi isithokozele isivumelwano hlangana kweSewula Afrika ne-Indiya sokunabisa iindlela zokuthengiselwa kwamazwe wangaphandle iinthelo zesithirasi etja yeSewula Afrika, ngemva kobana pheze sekulitjhumi leminyaka yoke solo kukhulunyisanwa ngakho lokhu. Isivumelwanesi sizakunikela abatjali besithirasi iindlela eziimbadlwana zokwandisa isekelo lokuthengisela i-Indiya leziinthelo – njengoba i-Indiya ingenye yeemakethe ezikulu ezikhula msinyazana ezingathengiselwa.
1.6.2. Njengoba iSewula Afrika ililizwe lesibili ngobukhulu ephasini loke kilawo athengisela amazwe wangaphandle isithirasi nje, ithengisele amazwe wangaphandle amathani aziingidi eziyi-2.9 ngomnyaka wee-2025, ngalokho yazingenisela ama-US$2.1 wamabhiliyoni. Ibubulo lesithirasi leSewula Afrika lisekela ukuqatjhwa kwabantu abanengi khulu emlandelandeni werherho lokuthengiswa kwesithirasi. Indlela enabisiweko yokungena emakethe izakuqinisa ukukhuliswa kwalekoro, nokwekoro yokuthengisela amazwe wangaphandle, nokuvuleka kwemisebenzi.
1.7. Siphakamisa Amandla WeSewula Afrika Wokudosa Ivakatjhobukelo, Amabhizinisi Namasiso
1.7.1. IKhabinethi ikuthokozele ukwethulwa kwekundla i-ElectronicTravel Authorisation (i-ETA) njengengcenye yehlelo lokutjhugulula itheknoloji esekela ithungelelwano le-visa nehlelo elilawula amaphandle.
1.7.2. I-ETA ingena endaweni yehlelo le-visa elisetjenzwa ngesandla, njengoba yona iza nehlelo elimsinya khulu neliphumelela ngcono ngetheknoloji yethungelelwano.
1.7.3. Ngokuhlanganisa ukufakazelwa yibhayomethrekhi netheknoloji ethuthukileko, i-ETA izakuqinisa ukuvikeleka nokuphepha kwemikhawulo, kwenziwe ubungcono endleleni ekulawulwa ngayo ukungena kwamaphandle, kuphakanyiswe amandla weSewula Afrika wokudosa ivakatjhobukelo, amabhizinisi namasiso.
2. Sakha Ubudlelwana Obuqinikelo Bamazwe Ngamazwe
2.1. ISewula Afrika Iwusingethe Ngepumelelo Umhlangano Wabarholi Be-SADC Wehlandla Lama-46
2.1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukusingathwa ngepumelelo komHlangano wabaRholi be-SADC weHlandla lama-46 eThekwini, lapho iSewula Afrika ithome khona ukuthatha isikhundla sayo sokuba nguSihlalo, ngaphasi kommongondaba othi: Ukuqalana Nobujamo Bezinto, Ukwandiswa Kwamabubulo Okubambelelako Nokuqalelelako Ngokuthuthukiswa Komthangalasisekelo, Ukutjhugululwa Kwezokulima Nezenjiwa Eziqakathekileko, Kufunanwa Nobujamo Bephasi Obulungileko.”
2.1.2. Umhlangano lo wamukele wabe waqala imibiko: ngokuphunyeleliswa Kwehlelo Lokuthuthukisa (i-RISDP) 2020-2030 elisekelwe ngemizamo eragako yokuletha ukuthula, ukuphepha nokuvikeleka, umnotho osebenza kuhle, zepilo ehle, nomthangalasisekelo osimeleleko; ukuthuthuka kokwakhiwa kwesiJamiso sezomNotho hlangana kwamaZwe weTlhagwini nawangeSewula (i-NSEC), nokuvulwa kwehlelo lamaSiso le-NSEC, nesiJamiso sokuLawula, nesidingo sokuthola amaphrojekthi anegalelo eliphezulu, abe mathathu ubuncani bakhona ekungakhulunyisanwa ngawo emhlanganweni olandelako emKhandlwini waboNgqongqotjhe.
2.1.3. ISewula Afrika isebenzise lelithuba ukwazisa umhlangano ngokulawulwa kwamaphandle elizweni lekhethu nesidingo sokubamba imikhulumiswano ye-SADC ngendaba le, ekubalwa nokutholwa kwezinto eziqotjha abantu emazweni wemakhabo, nezinto ezidosela abantu emazweni wakosobantu, kunye neendaba zokuphepha nokuvikeleka.
2.2. Ukuhlangana Kwehlandla Lesine KweKomitjhini Yamazwe Amabili YeSewula Afrika NeZimbabwe
2.2.1. IKhabinethi iyibukile ipumelelo yokuHlangana kweHlandla lesiNe kweKomitjhini yamaZwe amaBili yeSewula Afrika neZimbabwe, yona ebuyekeze ukusebenzisana kwamazwe amabili lawa nokuqiniswa kobudlelwana bawo.
2.2.2. IKhabinethi itjheje ukuthi iZimbabwe solo isese ngelinye lamazwe aqine khulu ngokurhwebelana neSewula Afrika emazweni woke we-Afrika, njengoba irhwebo lamazwe amabili lawa lifike ku-R81 yamabhiliyoni ngomnyaka wee-2025.
2.2.3. Lelihlandla lesine lenze iimvumelwana ezitja ezintandathu, ekubalwa kizo nesiVumelwana sokuZwana (i-MoU) sokudluliselana iimbotjhwa ezigwetjiweko hlangana kwamazwe amabili lawa. Ezinye iimvumelwana ngilezi: zabosomaqhinga, zokulima, zobukghwari namasiko, nokuhlonyiswa kwabantu abasikazi; lezi-ke zizakungezelela ukulungelelana komnotho nokwenziwa kwamatjhuguluko wawo kilesisiphande.
3. Ihlelo Lokubuyiselwa Ekhaya Kwabadingiswa
3.1. Isigaba Se-Angola Sehlelo LeSewula Afrika Lokubuyiselwa Ekhaya Kwabadingiswa
3.1.1. IKhabinethi ikuthokozele ukusikinyiswa kwesiGaba se-Angola seHlelo leSewula Afrika lokuBuyiselwa eKhaya kwabaDingiswa lokuthola nokubuyiselwa kwamathambo wamaSewula Afrika ababhubhela ekudingisweni ngeenkhathi zomzabalazo wekululeko, njengengcenye yeHlelo lemiNyaka emiHlanu lokuBuyiselwa eKhaya kwabaDingiswa.
3.1.2. IKhabinethi ilimuke ukuthi i-Angola inenani eliphezulu khulu lamaSewula Afrika aziwako ukuthi abhubhela ekudingisweni, njengoba kulinganiswa ukuthi angaba ngaphezulu kwama-400 amathuna wawo esele akhonjiwe.
3.1.3. IKhabinethi ibawa imindeni enamalunga wemakhabo abhubhela, nacimela nofana abulungwa e-Angola ngeminyaka yepi yomzabalazo ukuthi iyokutlolisa ku-South African Heritage Resources Agency (i-SAHRA) nge-SAHRA Exile Repatriation Portal ku:https://www.sahra.org.za/exile-repatriation/.
3.1.4. Imindeni edinga isizo nayo ingatlolisa ema-ofisini we-SAHRA, e-Freedom Park, ema-ofisini wemiNyango yezemiDlalo, zobuKghwari nezamaSiko kunye neenjamisweni zabomakadabona bamajoni.
3.2. ISewula Afrika Ibuyisela Emakhabo Amathambo Wabadingiswa Be-Namibia Namaqhawe Wabazabalazi Bakhona
3.2.1. IKhabinethi ikuthokozele ukubuyiselwa kwamathambo wabantu be-Namibia abama-86, ekubalwa hlangana nabo namaqhawe womzabalazo u-Festus Nehale no-Simon Njilenge, ababhubhela ekubotjhweni bavalelwe ejele ye-Robben Island.
3.2.2. Amathambo walababazabalazi, asuswa e-Namibia esikhathini esingaphezulu kwekhulu leminyaka edlulileko, asetjenziselwa ukulinga okungakalungi kwesikhathi sobukoloni, azayokungcwatjwa kabutjha emalibeni wamaqhawe we-Namibia, i-Heroes Acre.
3.2.3. IKhabinethi isithokozele isenzo sokubuyiselwa kwamathambo wabadingiswa emakhabo, yathi siligadango eliqakathekileko lokubuyisa ubulungiswa obuhlonipha amaqhawe womzabalazo wekululeko, ngoba lokho kufikisa indaba yalabobadingiswa esiphethweni eenzukulwaneni zabo.
B. Iinqunto ZeKhabinethi
1. Amatjhuguluko Esivumelwaneni Sebhanga Yamazwe Ngamazwe Yezokwakha Nokuthuthukisa
1.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende amatjhuguluko aphakanyiswako wesiVumelwano seBhanga yamaZwe ngamaZwe yezokwAkha nokuThuthukisa (i-IBRD), anqophe ukuphakamisa amandla webhanga wokubolekisa (imali) abe asekele amaqalontanzi wokuthuthukisa emazweni ngamazwe nesiphandeni sangekhethu.
1.2. Amatjhuguluko lawa ayingcenye yehlelo elinabileko lamaBhanga wezokuThuthukisa amaHlangothinengi (ama-MDB), asekelwe yi-G20, azokuqinisa amandla wemali nokusebenza okutjhugulukako kwawo ama-MDB.
1.3. Ukuvuma kweSewula Afrika kuzakusekela ukwakha nokuthuthukiswa kwamaqalontanzi ngokwenza ubungcono bokutholakala lula kweemali zetuthuko ebambelelako.
2. Imibiko YomNyaka Yee-2025/26 Ngokuphunyeleliswa KwesiKhibelelo SomThetho WoBulelesi (WamaCala wezomSeme NeeNdaba eziKhambisana nawo) Wee-2007
2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwemiBiko yomNyaka yee-2025/26 ngokuphunyeleliswa kwesiKhibelelo somThetho woBulelesi (wamaCala wezomSeme neeNdaba eziKhambisana nawo) wee-2007.
2.2. IKhabinethi izwakalise ukutshwenyeka kwayo ngeembalobalo zokukata nezamanye amacala wezomseme ezisesephezulu nanje, njengoba lokhu kuvezwe mBiko wezoBulelesi nalokha urhulumende selenze imizamo wabe wabuyelela kanengi ukulinga ukuqeda lamacala anje, wabe walayela ukuthi kuqiniswe amagadango wemihlobo ehlukahlukileko ngaphasi kweHlelo leliZwe eliLwa neNturhu ebaNtwini abaSikazi nekuBulaweni kwabo – i-National Strategic Plan on Gender-Based Violence and Femicide.
2.3. Ukuqiniswa kwamagadango wokulwisa amacala wobulelesi, ikoro yobulungiswa, ikoro yezepilo, ikoro yezokuthuthukisa umphakathi nekoro yezefundo, ukuqiniswa kwemisebenzi yokukhandela, ukusekelwa kwabongazimbi, ukuziphendulela kwabaphulimthetho kunye nokuvikelwa kwabantu abacaphazeka lula, abanganabuyo.
3. Imibiko YomNyaka Yee-2025/26 Ngokuphunyeleliswa KomThetho WezoBulungiswa BabaNtwana Wee-2008 (umThetho No. 75 Wee-2008)
3.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwemiBiko yomnyaka yee-2025/26 ngokuphunyeleliswa komThetho wezoBulungiswa babaNtwana wee-2008 (umThetho No. 75 wee-2008): 1 kuSihlabantangana 2025 – 31 kuNtaka 2026.
3.2. IKhabinethi ilayele bona kungezelelwe imizamo yokuqinisa indlela elungelelweko yokukhandela ukutlhagiswa kwabantwana.
C. Okubikelwe IKhabinethi
1. Ukuphunyeleliswa KweQhinga LikaMasipaladi LokuTjhugulula Indlela Yokusebenza
1.1. IKhabinethi ibikelwe ngendima eyenziwe yiKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ngeQhinga likaMasipaladi lokuTjhugulula iNdlela yokuSebenza ngomnqopho wokulungisa iintjhijilo ekuqalenwe nazo kibomasipaladi abasemtlhagweni.
1.2. Igadango lokusiza linabiswe ukusukela kibomaspaladi amali-10 ekuthomeni layokufika kibomasipaladi abama-38, kanti-ke liqalene nokusimelelisa ubujamo beemali, indlela yokulawulwa, ukuphakelwa kwezenzelwa, imiphumela yokuhlolwa kweencwadi kunye nekghono lokusebenza kuhle.
1.3. I-IMC isekela nokuphunyeleliswa kwamagadango wezomthethosisekelo lapho amagadango wesekelo akhona angakhange akghone ukuveza imiphumela efunekako.
2. Kwenziwa Ngcono Umthangalasisekelo Wemikhawulo
2.1. IKhabinethi ivumele iHlelo lokwEnza Ngcono uThangalasisekelo (2026-2030) ukuqinisa bekuhlelwe umthangalasisekelo wemikhawulo yeSewula Afrika ngeendlela ezitja zesimodeni njengengcenye yehlelo likarhulumende elinabileko lokulawula ukweqa kwamaphandle umkhawulo.
2.2. Ihlelweli lizokuphunyeleliswa kizo zolikhomba iimfunda ezinemikhawulo esihlukanisa namazwe akhelene nathi; nje-ke kuzakwenziwa ngcono umsebenzi wokwelusa ukweqiwa kwemikhawulo, kuqiniswe neendlela zokukhamba kuhlolwa magega nemikhawulo yoke, kuhlelwe ngcono neenkhathi zokuthathwa kwamagadango wokuphephisa, kuqiniswe neendlela zokuphephisa ababeki belihlo emkhawulweni, kube nehlelo lokuqalelelwa ukulungiswa komthangalasisekelo neendlela zokusebenzisana kwaborhulumende ababelana imikhawulo le, ukube ngahlanye kukhandelwa umukghwa wokufahla kwamaphandle afahlela ngekhethwapha.
3. Ubujamo Bokulungela IKhetho LaboRhulumende BeeNdawo Lee-2026
3.1. IKhabinethi ibikelwe ngobujamo bokulungela iKhetho laboRhulumende beeNdawo lee-2026 (i-LGE), yabe yayitjheja nendima esele yenziwe ngamalungiselelo walelikhetho elizokubanjwa ngomhla we-04 kuSinyikhaba 2026.
3.2. IKhabinethi itjheje ukuthi sezikhona zilungile iindlela zokulungelela imisebenzi yokusekela ikhetho elikhululekileko, elihle nelithembekileko, nelinokuthula elizweni loke, neemfundeni kunye nakiborhulumende beendawo. IKhabinethi iyawathokozela amagadango aragako wokuqinisa abavowudi ukuthi bayokuvowuda, kuliwe nemikghwa yokurhatjha iindaba ezidurhisako begodu kuqinisekiswe ukulungela umsebenzi; bekukhuthazwe woke amaSewula Afrika akulungeleko ukuvowuda ukuthi azibandakanye ekambisweni yentando yenengi ngokusebenzisa ilungelo labo lokuvowuda.
3.3. IKhabinethi izihlabe ngamezwi abukhali izenzo zamva nje zokubulawa kwamakhansela, yakuthokozela nokubotjhwa msinyana kwabasolwa abasolwa ngazo lezizenzo zesihluku sokubulala.
3.4. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi abekezelelane ngeenkolelo zepolitiki, angavumelani nomukghwa wokuthusela, inturhu kunye nanyana ngisiphi esinye isenzo esiliya ihlelo nomsebenzi wokuvowuda njengoba ilizwe lekhethu lilungiselela iKhetho laboRhulumende beeNdawo lee-2026 ngomhla we-04 kuSinyikhaba 2026.
4. Okubikwe Ngokusebenzisana Ngezamanzi
4.1. IKhabinethi ibikelwe ngomsebenzi we-Ofisi yokuSebenzisana ngezaManzi (i-WPO), esekela abomasipaladi ukuqinisa ukukhanjiswa kwamanzi ngokusebenzisana nekoro yangeqadi.
4.2. Ngaphasi kweHlelo laManzi aNgenzimali (i-Non-Revenue Water Programme), i-WPO isize uMasipaladi weThekwini ukuthola imali engange-R379 yeengidi ngesikhathi esiminyaka emithandathu kobanyana kuzokuphungulwa umthamo wamanzi alahlekako bekusekelwe noMasipaladi weThekwini neweTshwane ngokuphunyeleliswa kwalelihlelo.
4.3. Ngaphasi kweHlelo lokuSetjenziswa ngobuTjha kwaManzi, bama-34 abomasipaladi esele bahlolelwe ubujamo obunobungozi betlayimethi, kanti kutholakele i-US$235 yeengidi esiKhwameni seMali se-Green Climate, ezakusetjenziselwa ukusekela amaphrojekthi wokusetjenziswa kwamanzi ngobutjha.
4.4. I-WPO isakha ihlelo lokuhlwengisa ngamanzi ibuthelela nemali ezayisebenzisa kilokhu kobanyana kuzokusetjenziswa itheknoloji yokuhlwengisa enganaswiriji eendaweni zemikhukhu ezingakahleleki, neenkolweni.
4.5. Ngaphasi kweHlelo lokuMunya iTswayi eManzini weLwande (i-Seawater Desalination Programme), kuthunyelwe isiphakamiso kuMasipaladi we-Cape Town sokobana asekele lelihlelo lokumunya itswayi emanzini welwandle e-Paarden Eiland, lapho umsebenzi lo uhlanganyelwe mbuso nekoro yangeqadi khona.
D. Imithethomlingwa
1. IsiKhibelelo SomThethomlingwa WePahla Ekhe Yasetjenziswa, 2026
1.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kwesiKhibelelo somThethomlingwa wePahla ekhe yaSetjenziswa, 2026 kobanyana umphakathi uphefumule ngaso. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa ukulawulwa kwekoro yezokuthengiswa kwepahla emasekeni, kuvalwe amatjhuba akhona ngomnqopho wokulwisana nepahla eyetjiweko, ukugiribezwa komthangalasisekelo, ukwetjiwa kwamakheyibuli, nokuthengiswa ngokungasimthetho kweenrhererhere zesimbi.
2. IsiKhibelelo somThethomlingwa WokwEtjiwa KweFuyo, 2026
2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokwEtjiwa kweFuyo, 2026 kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa iindlela zokukhandela, nezokuphenya nokubopha, nokugwetjwa kwabasolwa ngamacala wokwetjiwa kwefuyo, kwenziwe ngcono iindlela zokusebenza ngobunikazi befuyo, nokuyifuya ngokwakho, bekukhutjhulwe ukuvikelwa kwekoro yezokufuya nokulima.
3. UmThethomlingwa WokuziPhatha KamaLunga WesiGungu, 2026
3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa wokuziPhatha kwamaLunga wesiGungu kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wokuziPhatha kwamaLunga wesiGungu, 1998 ngomnqopho wokuqinisa amazinga wokuziphatha nokuziphendulela, uhlathululisise umsebenzi womVikeli womPhakathi kwenziwe neendlela ezingcono zokulawula ukuphambana kweenrhuluphelo nokusetjenziswa kwama-ofisi wombuso ngeendlela ezingakalungi.
E. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa okufaneleko kwegama lomuntu.
1. UDorh. Thembisile Lynette Xulu oqatjhelwe isikhundla sikamNqophisi Zombelele emNyangweni wezePilo.
2. UMm. u-Blikis Omar oqatjhelwe isikhundla seSekela likamNqophisi Zombelele: ZeRhubhululo ngemiThethokambiso nokuBethwa kwemiThetho emNyangweni kaNobhala wezAkhamuzi emaPholiseni.
3. UMm. u-Prudence Madiba oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) eHlanganweni yezokuThuthukiswa ngezeGezi i-South African National Energy Development Institute.
4. UMm. uBabalwa Mapisa oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko eeMalini (i-CFO) eHlanganweni esekela ngeeMali zeziNdlu i-National Housing Finance Corporation.
5. Ukuqatjhwa Kwamalunga Abeke Ilihlo EBhodini YabaNqophisi BezeeNdlela I-Road Traffic Management Corporation
a. UMm. uNomusa Mufamadi (uSihlalo);
b. UMm. u-Lerato Magalo (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);
c. UMm. uLindani Agness Mncwango;
d. UNom. Tshepiso Poho;
e. UMm. uNomkhita Mona;
f. UNom. Gift van Staden;
g. UMm. uMalebo Matolong; no
h. Dorh. Mpostol Mashinini.
6. Ukuqatjhwa Kwabalawuli Abatorhako EHlanganweni ELawula Zegezi (i-NERSA)
a. UMm. uSijabulile Makhathini;
b. UNom. Dharamraj Brijlal; no
c. Mm. uNompucuko Nontombana
7. Ukuqatjhwa Ngobutjha KukaSihlalo NeSekela LikaSihlalo NomNqophisi Munye WeBhodi I-Nathional Radioactive Waste Disposal Institute
a. UDorh. Lemao Dorah Modise (ubuyiselwe esikhundleni sakhe, bewunguSihlalo);
b. UDorh. Wolsey Barnard (ubuyiselwe esikhundleni sakhe bewuliSekela likaSihlalo); no
c. Nom. Ashley Latchu
8. UNom. Graham Ian Wood oqatjhelwe isikhundla sokuba nguSihlalo weBhodi yezeVakatjhobukelo yeSewula Afrika
F. Iminyanya Namakhonfrensi
1.1. UmHlangano WabaRholi Be-BRICS Wehlandla Le-18
1.1.1. 1.1.1. UMengameli Cyril Ramaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa leSewula Afrika emhlanganweni wabaRholi be-BRICS weHlandla le-18 e-Indiya ngomhla we-12 nangomhla we-13 kuKhukhulamungu 2026, ngaphasi kommongondaba othi: “Sakhela Ukuqina Kokuqalana Nabo Boke Ubujamo, Amandla Wokusungula, Ukusebenzisana Nokubambelela.”
1.1.2. 1.1.2. Umhlangano wabarholi lo uzakuvulela iSewula Afrika ithuba lokuveza nokuphakamisa amaqalontanzi wezetuthuko ekhethwapha nakamanye amazwe e-Afrika ukube ngahlanye kuqiniswa iindlela zokusebenzisana, zokurhwebelana, zokusiselana kunye netuthuko ebambelelako emalungwini we-BRICS.
1.2. UmHlangano Waqobe Mnyaka WeHlangano Ye-Afrika wee-2027 weBhanga YePhasi (i-WBG) NeHlangano YezeeMali YePhasi (i-IMF)
1.2.1. IKhabinethi ikuvumele ukuthi iSewula Afrika isingathe umHlangano we-World Bank Group (i-WBG) ne-International Monetary Fund (i-IMF) Africa Caucus ngo-2027, ngamandla wayo kaSihlalo we-Africa Caucus. Umhlangano lo uzakuvula ikundla yokuraga amaqalontanzi wezetuthuko e-Afrika, uqinise iphimbo lekhonthinenthi ekulawulweni kweemali, usizakale ngoburholi bayo be-Africa Caucus nangelemuko layo elilithole kubuMengameli be-G20 ukusiza amaqalontanzi athileko aqalene ne-Afrika nekusebenzisaneni ne-WBG ne-IMF.
1.3. UmHlangano OKhethekileko WeForamu YezoMnotho WePhasi (i-WEF)
1.3.1. IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika ingasingatha umHlangano oKhethekileko weForamu yezoMnotho wePhasi (i-WEF), e-Cape Town, ukusukela ngomhla wama-27 ukuyokufika kumhla wama-31 kuNtaka 2028, okuzabe kungokokuthoma ukuthi i-WEF Spring Davos izokubanjelwa lapha elizweni lekhethu, okuzasinikela ithuba lokukhuthaza amasiso, ukurhweba, ukusebenzisana ngezomnotho kunye netuthuko ebambelelako.
1.4. UmButhano We-Afrika We-Green Hydrogen 2026
1.4.1. IKhabinethi ivumile ukusingatha umButhano we-Afrika wesiBili we-Green Hydrogen, e-Cape Town, ukusukela ngomhla we-15 ukuyokufika kumhla we-16 kuKhukhulamungu 2026, ukukhuthazela umnotho webhoduluko elitsengileko ngokusebenzisana kwaborhulumende, abasisi, nabasebenzisani bamabubulo.
1.4.2. Umhlangano wabarholi lo uzakusekela iminqopho yeSewula Afrika ngebhoduluko elitsengileko ngokukhuthaza ukwandiswa kwamabubulo, amasiso, ukudluliselwa kwetekhnoloji, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa nokufikelela amamakethe asasikimako we-green hydrogen.
1.5. IKhonfrensi Yamazwe Ngamazwe Yokutholakala Kobulungiswa Kibo Boke Abantu
1.5.1. IKhabinethi ivumile ukuthi iSewula Afrika ingasingatha iKhonfrensi yamaZwe ngamaZwe yokuTholakala kobuLungiswa kibo boke abaNtu, kuSikinyelwe neziNto eziTja ezeNzekako, ngaphasi kommongondaba othi: “Kuqiniswa Amahlelo Wobulungiswa Aphathelene Nabantu: Sikhulisa Intando Yenengi.” Ikhonfrensi le izakubanjelwa e-Sun City Convention Centre eTlhagwini Tjingalanga ukusukela ngomhla we-11 ukuyokufika kumhla we-13 kuSinyikhaba 2026.
1.5.2. Izakuhlanganisa aboNgqongqotjhe bezomThethobulungiswa abavela esiphandeni se-SADC, se-BRICS, e-Germany, e-Spain, e-Canada, e-Netherlands, ku-European Union, ku-United Nations (iHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko), ne-Kenya, kunye namagcwetha, iimfundiswa, iinhlangano zezakhamuzi nabanye ababelani. Ikhonfrensi le izakuba lithuba lokuhlolisisa imikhutjana esavelako, yabelane ngeendlela ezihle khulu zokusetjenziswa eziphambili ekuphunyelelisweni, komsebenzi iqinise iindlela zokusebenzisana, yakhe iimphakamiso ekungakghonakala ukuthi zenzeke, kobanyana kuzokwenziwa ubungcono kezomthethobulungiswa esiphandeni nephasini loke.
1.6. Amajima NeenKhubuzo Zenarha NgoKhukhulamungu
1.6.1. IKhabinethi itjhejile ukuthi inyanga kaKhukhulamungu izokugidingwa njengeNyanga yezeVakatjhobukelo, ngasikhathi sinye ibe igidingwa njengeNyanga yamaGugu, ibuye godu igidingwe njengeNyanga yemiSebenzi yemBusweni. INyanga yezeVakatjhobukelo, ngaphasi kommongondaba othi “Sikhulisa IKoro YezeVakatjhobukelo ESewula Afrika Ngesikhathi SeTheknoloji YezeThungelelwano LokuThintana.” Nje-ke iKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi azijayeze ukukhamba avakatjhela iindawo zekhethwapha ngejima i-Shot’ Left, asizakale ngamahlelo wokukhamba avakatjha khona ekhethwapha, ngemali engalilisiko.
1.6.2. INyanga YamaGugu, esiyigidinga ngaphasi kommongondaba othi “Sigidinga AmaGugu Wethu Aphilako: Siqinisa Imitja Esihlanganisileko,” igidinga ukwahluka kwamasiko weSewula Afrika, nokwahluka kwemikghwa yokuphila kwethu, ukube ngahlanye sikhuthaza ukubumbana njengomphakathi, sithokozele ukunotha ngomahluko wamasikwethu soke.
1.6.3. INyanga YemiSebenzi YemBusweni ithokozela umsebenzi owenziwa basebenzi bembusweni ekuphakamiseni ituthuko nezenzelwa zabantu, ukube ngahlanye bakhuthaza ukusebenza njengabantu abanamakghonofundwa womsebenzi, ukuziphendulela, abanamandla wokusungula, nabasebenza ngobuhle obungaphezu kobuhle eKorweni yemBusweni.
1.6.4. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi ahlanganyele nabanengi kikho koke okuzabe kwenziwa nakugidingwa amagugu, sigidinga abantu neenjamiso ezinesandla ekwakhiweni kwesizwe nekuthuthukiseni indima yokwakheka komphakathi.
1.7. ILanga Lesikhumbuzo Le-SAPS
1.7.1. I-SAPS izokusingatha iLanga lesiKhumbuzo ngoSondo womhla we-06 kuKhukhulamungu 2026, ukuhlonipha woke amalunga we-SAPS abhubhela emsebenzini ukusukela ngomhla wo-01 kuSihlabantangana 2025 ukuyokufika kumhla wama-31 kuNtaka 2026. LesisiKhumbuzo sakwa-SAPS sizokubanjelwa e-Union Buildings, ePitori.
G. Imilayezo
1. Silila Imbiko
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:
• IJaji uFikile Eunice Mokgohloa osebenze kuhle khulu ekukhambiseni izinto ngomthethobulungiswa elizweni lekhethu. Udlule emhlabeni asebenza eKhotho eKulu yokuDlulisela amaCala.
• Urhulumende nabantu beZimbabwe, ngengozi yomkhunjana ebulele abantu abama-93 eliTsheni iKariba (i-Lake Kariba);
• Urhulumende nabantu be-Democratic Republic of the Congo (i-DRC) ngabantu abangaphezulu kwee-2000 ekubikwe bona babulewe sisifo se-Ebola epumalanga ye-DRC bekube nje.
• U-Tlotlo Tsheka, umtloli weminyaka yobudala elikhomba, obekamzenda wabatloli, abagwali, sele atlole waqeda iincwadi ezintathu esele zigadangisiwe; ubhubha nje, bekaqedelela incwadakhe yesine;
• UMphathi walokhuya wesiQhema seBafana Bafana uNom. Sipho Nkumane, obekadume khulu ngesandla sakhe selwazi anikele ngalo emdlalweni webholo eSewula Afrika; kunye
• Nombethimaguduva okhe waba yiKutani yamaGuduva ePhasini loke amahlandla amabili, uNom. Zolani Tete, ozakuhlala akhunjulwa ngelifa lelwazi lamaguduva alitjhiyele umdlalo wamaguduva eSewula Afrika.
2. Siyabathokozisa
IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:
• IZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS), ngokuthumba kwalo uNongorwana i-Public Sector Icon Award ngomsebenzi wayo omuhle woburholi, newokuhleleka kuhle emsebenzini wokuphatha nokudosa phambili, newesandla esihle sokuphumelelisa umsebenzi wombuso newokukhuthaza amatjhuguluko elizweni loke.
• UNom. Siyabulela Duda we-GCIS, othumbe unongorwana ngokuthatha ubujamo besibili eKorweni yokuFoda iinthombe ku-2026 SADC Media Awards, noNom. Seakga Relebogile Tladi we-Sputnik Radio Africa, othole unongorwana wobujamo besibili eKorweni yomRhatjho. Lababonongorwana bathokoza umsebenzi wobubikiindaba omuhle ngaphezu kobuhle nesandla sesizo lokukhuthaza, ukuthuthukisa, nokulungelelana kwemisebenzi eyenziwa ngaphakathi kwesiphande se-SADC.
• Ikoro yezemidlalo yeSewula Afrika ngokuphumelela kwayo ukulethela iSewula Afrika abonongorwana bokudlala kuhle ngaphezu kobuhle emidlalweni yanonyaka abamenyezelwe emNyanyeni waboNongorwana bemiDlalo yee-2026:
o UNom. Akani Simbine ngokukhethwa njengeKutani yemiDlalo yomNyaka (i-Sport Star of the Year);
o UMm. u-Prudence Sekgodiso ngokuthumba kwakhe uNongorwana womDlali womNyaka kabaSikazi (i-Sportswoman of the Year);
o UNom. Pieter Coetze ngokumenyezelwa kwakhe njengomDlali womNyaka;
o UNom. Bayanda Walaza othole unongorwana weKutani yomNyaka yabaDlali abaliLutjha; kunye
o nesiQhema se-Protea seThesthi yeKrikhethi kabaDuna esimenyezelwe njengesiQhema somNyaka.
• IBanyana Banyana, ngokuphumelela kwayo ukuyokufika ku-FIFA Inter-Confederation Play-Off Tournament, ngaleyindlela asolo aphezulu amathemba wayo wokuphumelela ukuyokungena ePhaliswaneni leBhigiri yePhasi i-2027 FIFA Women’s World Cup;
• IsiQhema se-Hockey sabaSikazi seSewula Afrika, ngokuphumelela kwaso umdlalo wokuthoma ePhaliswaneni i-2026 FIH Hockey World Cup;
• ULinani Potwana, othe aneminyaka yobudala emithandathu nje kwaphela, wathweswa unongorwana we-IPA All-Star Contest e-Wuhan, e-China, lapho bekaphalisana khona nabadlali abavela emazweni angaphezulu kwama-40; kunye
• Nalabo abathweswe abonongorwana besayensi ebantwini abasikazi beSewula Afrika, i-2026 South African Women in Science Awards (i-SAWiSA) ngesandla sabo ekuthuthukiseni isayensi, itheknoloji kunye namandla nekghono lokusungula eSewula Afrika.
Imibuzo ingathunyelwa eZiko leZokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Ukhulumisane no-Terry Vandayar, umJaphethe womNqophisiZombelele
Inomboro yomtato: 082 444 9092

