Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi WangaLesitsatfu, Mhla tinge-26 Indlovulenkhulu 2025

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Temnotfo 
1.1    Lutjalomali
1.1.1    Ikhabhinethi ivakalise kuba nelitsemba mayelana nekucina kwemnotfo, njengobe lelive lichubeka nekwakha budlelwano belubanjiswano mayelana nekwakha imikhakha lebalulekile bese kuhehwa lutjalomali lolusha.  
1.1.2    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela kwetfulwa kwesigodzi se-Google Cloud eNingizimu Afrika lesinetigidzigidzi leti-R2.5 eJozi, lesifaka iNingizimu Afrika kunethiwekhi yemhlaba ye-Google Cloud. Lomklamo lona wekucala ngca we-Google lapha e-Afrika futsi wenta lutjalomali lolubalulekile kakhulu kusakhiwonchanti setebucwepheshe saseNingizimu Afrika.
1.1.3    Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha kutsi isheshise indlela yelive letfu leya ekukhuleni kwemnotfo lokusimeme lokufaka konkhe ekhatsi kanye nekwakhiwa kwematfuba emisebenti ngekukhulisa lutjalomali nangekucinisa tintfo letinyenti letinhle mayelana nelive letfu.
1.2    Kuhlanganyela Kwemkhakha Lotimele Kumiklamo Yekutfutfwa Kwemphahla Ngetitimela Nalefika Ngemikhumbi Ematibukweni.
1.2.1    Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kweSicelo Selwatiso Mayelana Nekubandzakanyeka Kwemkhakha Lotimele kuMiklamo Yekutfutsa Timphahla Etitimeleni Nasematibukweni, ngoba loku kuyincenye yetingucuko letibalulekile tekwenta kancono umkhakha wetekutfutfwa kwemphahla seNingizimu Afrika futsi-ke  ngaleyo ndlela kwentiwe kancono kukhula kwemnotfo ngekutsi kwentiwe kancono imphahla  letitfunyelwa emaveni angaphandle.
1.2.2    Inkhombandlela Yeluhlelo Lwendlela Yetekutfutsa Timphahla eNingizimu Afrika ikhutsata kuncintisana lokukhulu emisebentini yasetitimeleni nasetikhumulweni, lokutawuheha lutjalomali lwangasese kepha sakhiwonchanti selisubuciko  njengabojantji betitimela nematibuko latikhumulo kuyachubeka nekuba kwahulumende.

1.3    Gezi
1.3.1    Ikhabhinethi yemukele kwengeteka kwema-megawatt lange-800 agezi lamasha ekukhicita gezi kugridi yavelonkhe ngemuva kwekutsi i-Eskom ilungise ngemphumelelo iyunithi yekugcina yekukhicita gezi yeSiphehligezi saseKusile. Loku kutawusita kusimamisa igridi kanye nekucinisa kuphepha kwemandla esiveni setfu esikhatsini lesitako.

1.4    Tibalobalo Tetemsebenti Tekota
1.4.1    Ikhabhinethi yemukele kwenyuka kwematfuba etemisebenti ngemisebenti leti-12 000 yaya kutigidzi leti-10.64 emkhakheni wetekulima lohlelekile ongasiwo wetekulima ngesikhatsi sekota yesine ya-2024. Lubalobalo lwe-Stats SA Lwetekucashwa lwangeKota lukhombise kukhula kwematfuba emisebenti emkhakheni wetekuhwebelana, tinsita tetemabhizinisi, tekutfutsa kanye nasemkhakheni wagezi.
1.4.2    Nanobe-nje kukhona intfutfuko lencane, umsebenti wesikhatsi sonkhe uyachubeka nekuba phansi kunelizinga lebewukulo emnyakeni lophelile. Ikhabhinethi itibophelele ekuchubeni tingucuko tesakhiwo, kanye nekufezekisa tinhlelo letigcile ekukhuleni kwemnotfo kute kwakhiwe simondzawo lesikahle sekwakha ematfuba emisebenti.

2.    Simemetelo Semtsetfo Wekuntjintja Kwesimomvama Selitulu, we-22 wa-2024

2.1    Ikhabhinethi yemukele simemetelo seMtsetfo Wekugucuka Kwesimomvama Selitulu, 2024 (Umtsetfo we-22 wanga2024) lowentiwa nguMengameli Ramaphosa ngeMsombuluko, mhla ti-17 Indlovulenkhulu 2025, lowenta kutsi kube nekutfutfukiswa kwetinchubomgomo letiphumelelako tekugucuka kwesimomvama selitulu kanye neluhlelo lwesikhatsi lesidze lwekugucukela emnotfweni wetenhlalo kanye nemnotfo lonekhabhoni lencane.
2.2    Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela Licembu Lebalingani Bemave Emhlaba (i-IPG), lokungumfelandzawonye wemave lafaka ekhatsi i-United Kingdom, Ijalimane, Ifulansi kanye ne-EU, kutsi livale sikhala sekusitwa ngetimali lesavulwa yi-US ngemuva kwekuhoca kwayo kuLubambiswano Lwekugucula Emandla Lalungile.
2.3    Linani leliphelele letetsembiso temave emhlaba tekwesekela iNingizimu Afrika nyalo setilinganiselwa kutigidzigidzi letinge-US$12.8, letifaka ekhatsi tigidzigidzi letingetulu kwe-US$9 letivela ku-IPG kanye neminikelogalelo levela eSpain, eSwitzerland naseCanada.

3.    Budlelwano Betemave Emhlaba 

3.1    Budlelwano BeNingizimu Afrika neJapan
3.1.1    Ikhabhinethi yemukele tibopho leticinile emkhatsini weNingizimu Afrika neJapan ngemuva kwekuvakasha kwekusebenta kweLisekelamengameli Paul Mashatile eJapan kusuka mhla ti-17 kuya kumhla ti-19 Indlovulenkhulu 2025 lokuhloswe ngako kucinisa kubambisana lokukhona emkhatsini weNingizimu Afrika neJapan etindzaweni letitsintsa bobabili.
3.1.2    Kuphindze futsi kwaba nekukhulumisana ne-Ejensi Yekubambisana Yemhlaba Wonkhe YaseJapan kute kuhlolelwe tindzawo tekubambisana kutemnotfo, Inhlangano Yekutfutfukisa Umnotfo Wase-Afrika eJapan kute kucociswane ngematfuba ekuhwebelana nekutjala imali kanye neNhlangano Yekuvikeleka Kwetinsimbi Nemandla YaseJapan kute kugcizelelwe ematfuba ekutjala imali emkhakheni wetimayini.

4.    Temphilo 

4.1    Kuhociswa kweMitsetfo Yemikhicito Yekudla Ye-Hemp Nensangu 
4.1.1    Ikhabhinethi yemukele kuhociswa kweLitiko Letemphilo Lemitsetfosimiso levimbela kutsengiswa kwemkhicito wekudla lokunensango.
4.1.2    Ngesikhatsi kuvunywa umtselela lomubi wekutsengiswa lokungalawulwa kwemikhicito yekudla lokunensangu lokungenteka kudliwe bantfwana, leyo Mitsetfosimiso kufanele kutsi itsintfwe ngalokuphelele, akukafanele kutsi yedzelele Sincumo seNkantolo Yemtsetfosisekelo futsi akukafanele kutsi iphikisane neMtsetfo Wekusetjentiswa Kwensangu Kwetinhloso Tangasese.
4.1.3    Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo lihlanganisa Luhlaka Lwemitsetfosimiso lehlanganisa ematiko lwekucala kusebenta kweMtsetfo Wekusetjentiswa Kwensangu Kwetinhloso Tangasese.

4.2    Sifo Samafomane (i-FMD)
4.2.1    Ikhabhinethi yatiswa mayelana nekwelulwa kweminye yeNdzawo Yekulawula Tifo (i-DMA) yaseKwaZulu-Natal kute kuncishiswe kucubuka lokuchubekako kwaMafomane (i-FMD). 
4.2.2    I-DMA ikhulisiwe kute kutsi ifake ekhatsi labomasipala labalandzelako: Big Five Hlabisa; Mtubatuba; Nongoma; Ulundi; Umhlabuyalingana; Jozini; iPongola; Abaqulusi; Mfolozi; uMhlathuze; Mthonjaneni; Nqutu; Nkandla; uMlalazi kanye neMandeni.
4.2.3    Kute tilwane letinetinselo letihlukanisiwe (tinkhomo, timvu netimbuti), imikhicito yato noma tintfo telufuto letingasuswa ku-DMA ngaphandle uma tigunyatwe yimvume yadokotela wetilwane wembuso.

5.    Bulungiswa, Kuvikela Bugebengu Nekuphepha 

5.1    Kuvikela Bugebengu 
5.1.1    Ikhabhinethi yemukele kuboshwa kwebasolwa laba-12 892 emkhatsini wamhla ti-17 Indlovulenkhulu kanye namhla tinge-23 Indlovulenkhulu 2025 Luphiko Lwetemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) njengencenye ye-Operation Shanela. 
5.1.2    Loku kufaka ekhatsi basolwa labafunwako laba-1 753 mayelana nemacala lamakhulu nalanebudlova lafana nekubulala, kwetama kubulala, kudlwengula, kugcekeza emabhizinisi kanye netindlu. Ngetulu kwaloko, basolwa laba-1 794 baboshelwe kushaya ngenhloso yeKulimata Umtimba Ngendlela Lembi Kakhulu futsi kuboshwe nebatsengisi betidzakamiva labange-203. Labanye basolwa laba-1 507 baboshelwe ngekuba netidzakamiva kantsi basolwa laba-115 bona baboshwe kuba netibhamu letingekho emtsetfweni.

5.2    Kuchubeka Nemikhankhaso Yelwatiso Lolungasilo Liciniso Nelwatiso Lolukhohlisako. 
5.2.1    Ikhabhinethi ikubonile ngekukhatsateka kuchubeka kwemikhankhaso yelwatiso lolungasilo liciniso leyentiwa yi-Solidaritiet ne-AfriForum kanye nebalingani babo, futsi ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo asaphenya kwephulwa kwemitsetfo yaseNingizimu Afrika.
5.2.2    Kuvikela lolunye lwati lolungasilo liciniso, Luphiko Lwetemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika luhlangana ne-AfriForum kute kutsi kucaciswe tinsolo tekubulawa kwebantfu labamhlophe ngebunengi mayelana nebulawa kwebantfu emapulazini. 
5.2.3    Kulomhlangano i-AfriForum ivumile kutsi tibalo tebugebengu njengobe tikhishwe yiNdvuna Yemaphoyisa tiyanemba, kufaka ekhatsi kubulawa kwebantfu emapulazini.
5.2.4    Kuyatiwa kutsi letinye tigameko tekubulawa webantfu emapulazini kwentiwa bantfu labatanako nalabo balimi lababulawako lokufaka ekhatsi emalunga emindeni yabo.
5.2.5    Ikhabhinethi iyati-ke futsi nangalenkhulumo lengemanga yekutsi kunebalimi labamhlophe labalinganiselwa kulaba-72 000 labasayinele kutfutsela e-USA ngekuphendvula simemo saMengameli wase-US. 
5.2.6    Ngekuya kwemininingwane, levela ku-AgriSA kanye neLitiko Letekulima, kanye ne-StatsSA, iNingizimu Afrika inebalimi labatsengisako laba-41 000 kuphela.

5.3    Kulwa Nenkohlakalo
5.3.1    Ikhabhinethi yemukele Iforamu Yekuphatfwa Kweminyele Kanye Nekulwa Nenkhohlakalo Yetekungena leyetfulwa mhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2025, njengencenye yemitamo yekucedza inkhohlakalo ekuphatfweni kweminyele kanye nasekungenisweni kwebantfu lababuya kulamanye emave.

B.    Takamuva Letatiswa Ikhabhinethi
1.1.     Imihlangano Yekulungiselela Ingcungcutsela yeLicembu Lemfelandzawonye Lemave Langemashumi Lamabili (i-G20).
1.1.1.    INingizimu Afrika iyachubeka nekubamba luchungechunge lwemihlangano lesesigabeni lesiphakeme ye-G20 yetinyatselo tekucentsela Ingcungcutsela ye-G20 yangeLweti 2025. Imihlangano yamuva beyibanjwe ngalendlela lelandzelako: 
1.1.2.    Umhlangano wekucala weLicembu Lekusebenta Letekuhwebelana Nekutjala Timali le-G20 wabanjwa cishe kusuka mhla tinge-18 kuya kumhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2025 futsi kwakhuluma ngekwakha iminotfo lengukhukhulelangcoco, kuphumelela nekwehluleka kweluhlelo lwekuhwebelana lwemave lamanengi kuleminyaka lenge-30 leyengcile. Iphindze futsi yakhulumisana ngekuhwebelana kanye nekukhula lokungukhukhulelangoco, i-ajenda yekuhwebelana lephendvulako, kwenta timboni letingabangi kubukubeteka kwemvelo kanye nekuguculwa kweNhlangano Yemhlaba Yekuhwebelana.
1.1.3.    Inkhulumomphendvulwano Yavelonkhe lebhekiswe ekuhlanganyeleni kweLicembu Lekusebenta Letekulima kanye neMhlangano we-G20 wabososayensi Labakhulu Betekulima lowabanjwa mhla ti-18 Indlovulenkhulu 2025 (nge-inthanethi) futsi kwakhulunywa ngekusimama kwetekulima, kusungulwa kanye nekucinisela. 
1.1.4.    Licembu Lekusebenta Lekwakhiwa Kwetimali Lemhlaba Wonkhe le-G20 lihlangane ePitoli mhla ti-18 Indlovulenkhulu kute licocisane ngenhlekelele yetikweleti tase-Afrika. 
1.1.5.    INingizimu Afrika ibambe umhlangano wekulungiselela mhla tinge-20 Indlovulenkhulu 2025 weNgcungcutsela Yekutjala Imali Emantini yeNhlangano Yebunye Be-Afrika e-Afrika Yekutjala Imali Emantini yanga-2025 lehlelelwe Indlovana 2025. 
1.1.6.    Licembu Lekusebenta Letemvelo Nekusimamisa Kwesimomvama Selitulu le-G20 lahlangana mhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2025, futsi lagcila etintfweni letibalulekile temvelo netekuntjintja kwesimomvama selitulu. 
1.1.7.    Umhlangano wesibili weLicembu Lekusebenta Letemphilo le-G20 njengamanje uyachubeka kute kube ngumhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2025. Kulomhlangano kucociswana ngekucinisa nekugcugcutela kufinyelela  tinsita ngalokulinganako.
1.1.8.    Licembu Lekusebenta Letemnotfo Wedijithali le-G20 Licembu Lekusebenta Ngebuhlakani Bekwentiwa litawuba eGqeberha kusukela mhla ti-7 kuya kumhla tinge-11 Mabasa 2025 kute kugcilwe ekuguculweni kwedijithali, kanye nekukhula kwetenhlalo netemnotfo lokungukhukhulelangoco. 
1.1.9.    Ikhabhinethi iphindze futsi yatfola umbiko wekuhlola mayelana nesimo kanye nekulondvolotwa kwetindzawo teMagugu Emhlaba taseNingizimu Afrika ngekuhambisana neMazinga Laphasi e-G20 ekulungiseleleni nekubamba i-G20. Ikhabhinethi icaphele kutsi tindzawo letisikhombisa taletilishumi nakubili (12) teMagugu Emhlaba taseNingizimu Afrika setikulungele kwemukela tivakashi te-G20, kepha kudzingeka kulungiswa lokutsite kute kutsi tivakashi tihlangabetane nalokuncono

1.2.    Ingcungcutsela yeNingizimu South Afrika ne-European Union (i-EU) ye-8
1.2.1.    Ikhabhinethi yemukele kuciniswa kweBudlelwane Belisubuciko Lobusemkhatsini weNingizimu Afrika ne-EU eNgcungcutseleni ye-8 yeNingizimu Afrika ne-EU lebeyibanjwe mhla ti-13 Indlovulenkhulu 2025 eNingizimu Afrika. 
1.2.2.    I-EU iphindze futsi yagcizelela kwesekela kwayo Bungameli be-G20 baseNingizimu Afrika kanye nekubaluleka kwe-G20 njengenkhundla yemhlaba wonkhe yekubambisana kutemnotfo kwemave emhlaba. 
1.2.3.    I-EU iphindze futsi yamemetela Umgodla Welutjalomali Lwemhlaba Wonkhe  letigidzigidzi letinge-R93,5 yekusekela imiklamo yelisubuciko  yekutjala imali ekuguculeni emandla lahlobile nalalungile, sakhiwonchanti sekuchumana ngekwedijithali ngalokubonakalako, kanye nemboni yendzawo yetekwakhiwa kwemitsi yasendzaweni.

2.    Umbiko wenchubekelembili mayelana nekubhaliswa kwetitolo teti-spaza kanye naletinye tindzawo tekuphatsa kudla kanye nekungenelela ekunciphiseni kugula lokubangwa kudla.  
2.1.    Ikhabhinethi itfole umbiko wenchubekelembili mayelana nekubhaliswa kwetitolo teti-spaza kanye naletinye tindzawo tekutsengisa kudla kanye nekwatiswa lokusha mayelana nemsebenti lowentiwako wekunciphisa kugula lokubangwa kudla. 
2.2.    Inchubo yekubhalisa seyiphotfuliwe ngaphandle nangabe umuntfu lofisa kuvula sitolo lesisha sesi-spaza.

3.    Kuntjintja kwesibonelelo semali sebazuzi se-Ejensi YaseNingizimu Afrika Yekucinisekisa Tenhlalakahle (i-SASSA) kwayiwa ekusebentiseni emakhadi lamasha e-Postbank  
3.1.    Ikhabhinethi itfole lwatiso lwetakamuva mayelana neluntjintjo lwetebazuzi besibonelelo se-SASSA baya ekhadini lelisha lelimnyama nalelivikelekile lase-Postbank. 
3.2.    Umncamulajucu wekutsi bazuzi be-SASSA bantjintje Likhadi Labo Leligolide le-SASSA kute basebentise Likhadi Lelimnyama Lase-Postbank sewelulelwe kumhla tinge-30 Mabasa 2025 kute kuvunyelwe i-SASSA kanye neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle kutsi bacedze kutfutsa bazuzi labasele.

C.    Tincumo TeKhabhinethi
1.    Sigaba 2 se-Operation Vulindlela 
1.1.    Ikhabhinethi itivumile tindzawo lekugcilwe kuto te-Operation Vulindlela, luhlelo loluhlanganyelwe lweLihhovisi laMengameli kanye neMgcinimafa Wavelonkhe lwekuchuba tingucuko taloluhlakasakhiwo.
1.2.    Tindzawo lekugcilwe kuto tifaka ekhatsi kuphotfulwa kwemsebenti losele weSigaba 1 etindzaweni teTingucuko Tagezi, Emanti, Ema-Visa, Netekuphatsa kanye netindzawo letinsha lekugcilwe kuto taHulumende Wasekhaya, kungalingani kwendzawo kanye netingucuko tedijithali.
1.3.    Ikhabhinethi icondzise i-OV ngekubonisana neMatiko lafanele kutsi icabangele tingucuko letengetiwe letigcile ekuphindzeni kwentiwe emafemu kanye nekutsi kube nendzawo, kuvula kwakha sakhiwonchanti, kanye nemkhakha we-oyili negesi kanye nekuhlola.
1.4.    Ikhabhinethi icaphele kutsi iNingizimu Afrika iyachubeka nekuba ilive le-8 lelinemcebo lomkhulu wegesi futsi liwa legesi lelivimbelako lidzinga kutsi lelive lakhe emandla ekutinika igesi. 
1.5.    Ikhabhinethi itawuphindze futsi ibambe umhlangano lokhetsekile lotawugcila kakhulu eLuhlelweni Lwekukhulisa Umnotfo emavikini lamane (4) letako.

2.    Inchubomgomo Lehlanganisiwe Yavelonkhe Yekulawula Lizinga Lemanti 

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kucala kusebenta kweNchubomgomo Lehlanganisiwe Yekulawula Lizinga Lemanti. Lenchubomgomo ifuna kubukana netinsayeya telizinga lemanti njengobe kuvetiwe eMtsetfweni Lohlongotwako wanga-1997 mayelana neNchubomgomo Yavelonkhe Yemanti YeNingizimu Afrika kanye neMtsetfo Wavelonkhe Wemanti,  
2.2.    Lenchubomgomo iveta luhlu lwetimiso letakha sisekelo sekulawula lizinga lemanti. Iniketa kuhambisana nayo yonkhe imitsetfo lefanele lephatselene nemanti, kanye nekutibophelela kwalelive emhlabeni wonkhe ekuniketeni nasekongeni emanti njengemtfombolusito loyindlala.

3.    Luhlelo Lolukhulu Lwagezi Lovuselelwako LwaseNingizimu Afrika (i-SAREM)

3.1.    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelo Lolukhulu Lwagezi Lovusetelelwako LwaseNingizimu Afrika (i-SAREM) kutsi lufezekiswe. 
3.2.    I-SAREM ifuna kufukula sidzingo lesikhulako sekugunwa kwagezi lovuselelwako kanye nebucwepheshe bekuwugcina kute kukhutsatwe timboni kanye nekukwenta kufanele simo sakuleli. 
3.3.    Loluhlelo lolukhulu lugcile kugezi welilanga nemoya, i-lithium-ion, emabhethri kanye nebucwepheshe bekugcina emabhethri e-vanadium futsi lwentelwe kutsi lube ngumbhalo lophilako. 
3.4.    Ikhabhinethi icondzise kutsi kwentiwe umsebenti lowengetiwe kuloLuhlelo Lolukhulu lwekutsatsisela kutsi:
3.4.1.    Kukhutsata batjalimali kutsi basekele ngetimali kutfutfukiswa kwebatfulitinsita tagezi lovuselelwako, 
3.4.2.    Kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwemafutsa e-hydrogen langanukubeti imvelo kute kuhlangabetwane nesibopho semave emhlaba se-5% wemafutsa lahlanganisiwe emikhakheni yetindiza neyaselwandle nga-2030.

4.    Ingucuko Yedijithali Yeluhlelondlela Lwahulumende  

4.1.    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelondlela Lwahulumende Lwekuguculwa Kwetedijithali loluhlose kusebentisa tebucwepheshe kute kwentiwe kancono kwetfulwa kwetinsita tahulumende kanye nekusebenta kahle kwahulumende. Tindzaba letilungiswako tifaka ekhatsi: kusebentisana kwematiko, tinhlelo letiphelelwe sikhatsi, emagunya lagabancane kanye nemakhono noma emandla lamancane/lanemkhawulo.
4.2.     Lwakhelwe kuletsa hulumende wedijithali logcile kubantfu lovisisa kancono tidzingo tebantfu, ikakhulu emacembu lasengotini, ngekucinisekisa kwetfulwa kwetinsita ngendlela lefanele nalephumelelako.

D.    Imitsetfosivivinyo
1.    Luhlaka Lwemtsetfosivivinyo Wekuchibela Lwe-ejensi Yesakhiwonchanti Savelonkhe SaseNingizimu Afrika Semitfombolusito Yemanti (i-NWRIA) 
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela we-NWRIA ePhalamende. Letichibilo tiphatselene nekufakwa eluhlwini lwe-NWRIA njengenkampani yahulumende lekuShejuli 2.

E.    Kubekwa etikhundleni
Konkhe kubekwa etikhundleni kweyeme ekucinisekisweni kweticu kanye nekucinisekiswa kwetekuphepha letifanele.

1.    Mnu. Fhululani Peter Netshipale njengeMcondzisi Jikelele weLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle.
2.    Emalunga eMkhandlu waseNingizimu Afrika Wekusabalalisi Tikhali Tekubhubhisa Bantfu Ngebunengi: 
(a)      Mk. Ditebogo Kgomo (Sihlalo);
(b)     Dkt. Kelvin Kemm; 
(c)     Dkt. Alison Lubisi;
(d)     Mnu. Gian Marcon ;
(e)     Mk. Kgaugelo Mogashoa;
(f)     Mk. Elsie Monale; 
(g)     Mnu. Sandile Ndlovu;
(h)     Mk. Deidre Penfold;
(i)     Mk. Lizell Reinecke; 
(j)     Solw. Bismark M Tyobeka; kanye 
(k)     naDkt. Jaqueline Weyer.

3.    Emalunga eNkampani Yetemahlatsi YaseNingizimu Afrika:  
(a)    Solw. Edward Nesamvuni (Sihlalo)
(b)    Mnu. Neeshan Balton (uyaphindvwa kukhetfwa)
(c)    Mk. Lahlane Malema (uyaphindvwa kukhetfwa)
(d)    Mnu. Norman Baloyi;
(e)    Mnu. Leo Long;
(f)    Mnu. Ndyebo Grootboom;
(g)    Adv. Nomazotsho Yvonne Memani;
(h)    Mnu. Zwintayo Madula;
(i)    Mk. Sharon Mkhize; kanye 
(j)    Mk. Ntombifuthi Nkosi.

F.    Imikhosi Letako
1.1.    Lilanga Lemhlaba Lesifo Selufuba (i-TB) 

1.1.1.    INingizimu Afrika igubhe Lilanga Lemhlaba Lesifo Selufuba mhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi “Yebo!: Mine Nawe Singacedza Sifo Selufuba: Tibophelele, Yetfula”. 
1.1.2.    Ikhabhinethi iyajabula ngekutsi iNingizimu Afrika yehlise lizinga layo lekuhlaselwa sifo selufuba nga-57% nga-2023 kute ihlangabetane nemgomo weNhlangano Yetemphilo Yemhlaba wekunciphisa sifo selufuba nga-50% kusukela nga-2015 kuya ku-2025. Luhlelo lwetfu lolukhulu lwekudzambisa ligciwane lufake sandla emiphumeleni lencono yesifo selufuba, lokufaka ekhatsi kwelashwa ngemphumelelo kanye nekunciphisa lizinga lekufa kwebantfu. 
1.1.3.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavakashele umtfolamphilo nome esibhedlela lesisedvute nabo kute bahlolwe sifo selufuba mahhala.

2.    Ingcungcutsela Yetemanti Nekuhlanteka (27-28 Indlovulenkhulu 2025)

2.1.    Ingcungcutsela Yetemanti Nekuhanjiswa Kwendle yanga-2025 itawubanjwa mhla tinge-27 namhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2025 eGallagher Estate ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuphepha Nekwetfulwa Kwemanti.” 
2.2.    Ingcungcutsela itawuchubela embili tibopho letentiwe eLuhlelweni  Lwekutfutfukisa Lwethemu Lesemkhatsini yanga-2025-2029 (i-MTDP) kanye ne-Operation Vulindlela 2.0, njengencenye yelisu lekugucula leMbuso Wesikhombisa emkhakheni wemanti.
2.3.    Ingcungcutsela itawuphindze futsi ikale inchubekelembili leyentiwe eLuhlelweni Lwekusebenta Lwengcungcutsela Yemanti yanga-2024 futsi icabangisise ngemibiko yemanti laphuzwako acocekile i-Blue, Green and No Drop ngenyanga yeNgongoni 2023.

3.    Umhlangano Wetemnotfo Wabomake (i-WECONA)

3.1.    I-WECONA, lekhutsata kuhlanganyela lokulinganako kwemnotfo kwabomake emnotfweni lomkhulu kute kuncishiswe sifo sebudlova lobusekelwe ebulilini kanye nekubulawa kwebantfu besifazane (i-GBVF), itawenteka mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2025.
3.2.    Lomtamo wavelonkhe uhlanganisa ndzawonye tinkampani, ematiko ahulumende, tinhlangano kanye nebantfu ngamunye kute kwakhiwe tindlela tekutsi emabhizinisi laphethwe bomake ahlanganyele emnotfweni.

4.    Inyanga Yenkhululeko 

4.1.    INingizimu Afrika itawugubha Inyanga Yenkhululeko ngenyanga yaMabasa kanye neLilanga letfu Lenkhululeko mhla tinge-27 Mabasa 2025. 
4.2.    Lilanga Lenkhululeko kanye neNyanga Yenkhululeko ngumcimbi lobalulekile wekugubha njengesive sinye, njengoba live letfu lenta kusungulwa kweNingizimu Afrika lehlangene, lengabandlululi ngekwebuhlanga, lengabandlululi ngekwebulili nalenentandvo yelinyenti letimisele emagugu esitfunti sebantfu, kungabandlululi ngebuhlanga kanye nekungabandlululi ngekwebulili, kanye nekuhlonishwa kwekubusa kwemtsetfo njengobe kusekelwe kuMtsetfosisekelo wetfu. 
4.3.    Lomcimbi waVelonkhe wekugubha Lilanga Lenkhululeko lalomnyaka utawubanjwa eMpumalanga futsi utawuphindze ube siphetfo semgubho wemnyaka wonkhe weMinyaka Lenge-30 Yenkhululeko Nentsandvo Yelinyenti.

5.    Ingcungcutsela Yebantfwana Base-Afrika (3 – 7 Mabasa 2025)

5.1.    INingizimu Afrika itawubamba Ingcungcutsela Yebantfwana Base-Afrika (i-ACS) eJozi kusukela mhla ti-3 kuya kumhla ti-7 Mabasa 2025. 
5.2.    INingizimu Afrika yakhetfwa kutsi ibe yindzawo yeNgcungcutsela lelandzelako, lapho khona i-Nelson Mandela Children’s Fund ibe yiNhlangano Yemmango leholako.
5.3.    Bahlanganyeli labavela kulo lonkhe livekati batawuhlangana kulekhomfa leholwa bantfwana kute kube nekukhulumisana emkhatsini webakhi benchubomgomo nebantfwana.

6.    Ingcungcutsela ye-17 Yenhlangano Yemhlaba Wonkhe Yemajaji Esifazane (i-IAWJ) Leyenteka Eminyakeni Lemibili

6.1.    INingizimu Afrika itawubamba Igcungcutsela ye-17 ye-IAWJ Leyenteka Eminyakeni Lemibili eKapa kusukela mhla tinge-9 kuya kumhla tinge-12 Mabasa 2025 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kucinisela: Bomake Ebuholini Kute Kuphele I-GBVF”.
6.2.    Lengcungcutsela, lebanjwe Sahluko saseNingizimu Afrika se-IAWJ, ifaka ekhatsi  emajaji kanye netingcweti tetemtsetfo letivela emhlabeni wonkhe. Itawuhlola tindlela tekucedza i-GBVF ngekutsi kugcugcutelwe emalungelo abomake, kanye nebuholi. Lengcungcutsela itawufaka ekhatsi bantfu labahamba embili kutemtsetfo labafana neLijaji Lelikhulu Mandisa Maya.

7.    Luvakashomsebenti Lwehhovisi laMengameli lwekuya kuMasipala Wedolobha i-Nelson Mandela Bay

7.1.    Mengameli Ramaphosa utawungenela Luvashomsebenti Lwekwengamela Lwelihhovisi laMengameli lwekuhola umsebenti wahulumende lwekuya eGqeberha mhla tinge-15 namhla tinge-16 Mabasa 2025 kute ahlole inchubekelembili mayelana nekwetfulwa kwetinsita, tinsayeya kanye nematfuba ekukhula kwemnotfo longukhukhulelangoco.  
7.2.    Lokuvakasha kwaMengameli Kwekwengamela umsebenti wahulumende kutawuhanjelwa baholi labavela kuto tonkhe tinhlaka letintsatfu tahulumende futsi kuniketa hulumende litfuba lekutsi akhulumisane nebahlali.

4.    Ingcungcutsela Yehayidrojini Lenganukubeti Imvelo yase-Afrika (12 - 13 Inhlaba 2025)
4.1.    INingizimu Afrika itawubamba Ingcungcutsela ye-Afrika yeHayidrojini Lenganukubeti Imvelo yekucala kusukela mhla ti-12 kuya kumhla tinge-13 Inhlaba 2025. 
4.2.    Ingcungcutsela y-Afrika yeHayidrojini Lenganukubeti Imvelo ihlose kutfutfukisa kubambisana kwesifundza, kwenta kutsi kube nekwabelana ngetebucwepheshe, kwakha emakhono kanye nekwenta kutsi kube nekufinyelela emakethe emkhakheni wehayidrojini lenganukubeti imvelo.

G.    Imilayeto
1.    Tihalaliso
Ikhabhinethi ihalalisele futsi yafisela lokuhle:
1.1.    Umhlonishwa, Mengameli Netumbo Nandi-Ndaitwah ngesikhatsi agcotjwa aba nguMengameli waseNamibia. Uphindze futsi abe nguMengameli wekucala wesifazane welive lakhe, lobeke Lisekela laMengameli lekucala lewesifazane, Umhlonishwa Lucia Witbooi kanye neKhabhinethi lebuswa besifazane. 
1.2.    Emacembu aseNingizimu Afrika ngekusebenta kwawo kahle kakhulu kuMidlalo Yemhlaba Yebusika Yema-Olimpiki Lakhetsekile yanga-2025 e-Italy kanye neMncintiswano Wemhlaba Wetemidlalo Yasendlini eShayina. 
1.2.1.     KuMidlalo Yemhlaba Yasebusika Yema-Olimpiki Lakhetsekile, iNingizimu Afrika iwine indondo yinye yeligolide, lemitsatfu yesiliva kanye nalemibili yelitfusi:
a)    Naledi Hlalele utfole ligolide ku-Figure Skating;
b)    Bianca Basson naKenneth Mokabo batfole lisiliva ku-Figure Skating;
c)    Shane Bentley utfole lisiliva ku-Short Track Speed Skating; 
d)    Tyrell Sykes utfole litfusi ku-Figure Skating; 
e)    Shirnel Swarts utfole litfusi ku-Short Track Speed Skating.

1.2.2.    Licembu le-SA Emncintiswaneni Wemhlaba Webushampeni Wetemidlalo Yasendlini eShayina, liphumelele ngalendlela lelandzelako: 
a)    Prudence Sekgodiso ushaye incophamlandvo yemphumelelo ngekuba wesifazane wekucala ngca waseNingizimu Afrika kutfola indondo yeligolide kuMncintiswano Wemhlaba Wetemidlalo Yasendlini ku-800m.
b)    Akani Simbine ngekutfola indondo yelitfusi emncintiswaneni wekugcina wemamitha lange-60 eMncintiswaneni Wemhlaba Wetemidlalo Yasendlini.
c)    Imitamo lemangalisako iphindze futsi yafezwa nguCheswill Johnson ku-long jump yemadvodza kanye naChris van Niekerk ku-shot put.
1.3.    Umdlali webantfu labasha labagijimako Bayanda Walaza, lowephule umkhawulo lomncane we-10, waba lusha lwemhlaba lolushesha kakhulu ekugijimeni emamamitha la-100 kanye nekushaya lirekhodi laseNingizimu Afrika lalabaNgaphasi kweminyaka lenge-20 ngemizuzwana le-9.99 watfola Igolide eMidlalweni Yemidlalo Ye-Athletics Gauteng North.
1.4.    Rassie Erasmus ngekutsi abekwe abe nguMceceshi Wemnyaka wa-2024 eMiklomelweni Yelibhola Lembhoco yase-SA.
1.5.    Cheslin Kolbe wama-Springbok ngekuba ngumdlali wekucala lodlala emuva kusukela nga-2013 kutsi ancobe umdlali weLibhola Lembhoco Wemadvodza wase-SA wanga-2024.
1.6.    Nadine Roos ngekuhlonishwa njengeMdlali Welibhola Lembhoco Wabomake Lemnyaka wase-SA nga-2024, kwesibili eminyakeni lemitsatfu.
1.7.    Licembu leBafana Bafana ngekuba setulu kweLicembu C emidlalweni yekuhlunga yeNdzebe Yemhlaba ye-FIFA yanga-2026 ngekuncoba iLesotho nga-2-0 eNkhundleni Yemidlalo yase-Peter Mokaba lebeyigcwele iphuphuma.
1.8.    Umculi waseNingizimu Afrika Tyla Laura Seethal, lowatiwa kakhulu ngekutsi nguTyla, ukhetfwe njengeMculi Wemnyaka Emhlabeni kuMiklomelo Yemculo ye-iHeartRadio.

2.    Emavi ekulila nekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta bangani nemndeni wa:

2.1.    Mk. Yolanda Nyembezi, lowatiwa kakhulu ngekutsi nguYallunder, bekangumculi lonetintfo letinyenti lowaheha tetsameli ngeliphimbo lakhe lelicebile kanye nebuciko bakhe lobutsandzako.
2.2.    Mnu. Ashwin Trikamjee, Mengameli we-Maha Sabha wemaHindu aseNingizimu Afrika kanye naSihlalo weNhlangano Yavelonkhe Yebaholi Betenkholo. Ummeli Wemalungelo Ebantfu. Waphindze futsi wadlala indzima lenkhulu ekutfutfukiseni libhola letinyawo eNingizimu Afrika. Njengesishoshovu sekulwa neLubandlululo, wahola incenye yaseThekwini leseNkhabeni ye-Natal Indian Congress. 
2.3.    Bogadzi bemmango labasitfupha (6) lababulawa futsi itfumela tifiso letinhle tekululama ngekushesha kulabanye labasitfupha (6) labalimele endzaweni yekuhlala lengakahleleki i-Marry Me eSoshanguve. Labashonile nguMpho Johannes Koko, Phelemon Seshoka, Katlego Motloutsi, Andries Moreteledi Tlhabane, Siliky Ngoeng, kanye namunye lokungakatiwa kutsi ungubani. Bantfu lababili (2) labahlobene nalelicala baboshiwe futsi bavele eNkantolo ngaLesitsatfu, mhla tinge-26 Indlovulenkhulu 2025. 
2.4.    Mnu. James O'Connell, umshayeli wendiza lowashona ngesikhatsi indiza yakhe i-Impala Mark 1 iphahlateka ngesikhatsi adlala eMbukisweni Wetindiza waseWest Coast eNkhundleni Yetindizamshini yaseSaldanha eNshonalanga Kapa.

Sikhishwe: Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS)
Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lesikhulumi Sahulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore