IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi wangeLesithathu mhla ama-26 kuNtaka wee-2025

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    Zomnotho 

1.1    Itjalomali
1.1.1    IKhabinethi itjengise ithemba ngokudzimelela komnotho njengombana ilizwe liraga nokwakha isikhozi sokuhloma imikhakha eqakathekileko nokudosa abatjalimali abatjha.  
1.1.2    IKhabinethi yemukele godu ukuhlonywa kweziko le-cloud lakwa-Google South Africa eJwanisbhege elibize amabhiliyoni ama-R2.5, elizokuhlanganisa iSewula Afrika kuthungelelwano le-Google Cloud iphasiloke. Iphrojekthi le ingeyokuthoma e-Afrika lapho i-Google yenza itjalomali eliqakathekileko kumthangalasisekelo wethekhnoloji ngeSewula Afrika.
1.1.3    IKhabinethi ikhombela yoke imikhakha ukobana irhabise umtlhala welizwe ukufikelela ukukhula komnotho otjheja boke abantu nokuvula imisebenzi ngokungezelela itjalomali nokuqinisa okuhle ngelizwe lekhethu.

1.2    Ukuzibandakanya Komkhakha wemiSebenzi yangeQadi KumaPhrojekthi wesiPoro nePahla

1.2.1    IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kwesiBawo seLwazi ngokuziBandakanya komKhakha wangeQadi kumaPhrojekthi wesiPoro nePahla, njengalokha kuyingcenye yamatjhuguluko aqakathekileko athuthukisa umkhakha wemisebenzi womkhakha othuthukisa ukukhula komnotho kubuye godu kukhuphule ukukhula komnotho ngokwenziwa ngcono kwezinga lokuthumela ipahla ngaphandle kwemikhawulo.
1.2.2    Umhlahlandlela weHlelo lokuThuthwa kwePahla eSewula Afrika uthuthukisa iphaliswano elikhulu ngemisebenzi yesiporo namadoyelo ezokudosa itjalomali langeqadi kodwana umthangalasisekelo oqakathekileko njengesiporo namadoyelo kuhlala ngaphasi kobunikazi bombuso.

1.3    Zegezi
1.3.1    IKhabinethi yemukele ukungezelelwa ngamamegawathi ama-800 ngekghono elitjha lokuphehla igezi ngemva kobana i-Eskom iphumelele ukubuyisela isiphehligezi i-Kusile Power Station esigeni. Lokhu kuzokunzinzisa isiphehligezi kuqinise nekghono lokufumana igezi yasafuthi.

1.4    Iimbalobalo zezokuQatjhwa kwabaNtu zeKota
1.4.1    IKhabinethi yemukele ukukhula kokuqatjhwa kwabantu ngemisebenzi ezii-12 000 ekhule yafikelela eengidini ezili-10.64 emikhakheni ehlelekileko kodwana engasiyo yezokulima kilekota yesine emnyakeni wee-2024. IimBalobalo zezokuQatjhwa kwabaNtu zeKota                                                                                                                             zitjengise inzuzo kezerhwebo, iinsiza kumabhizinisi, iinthuthi nemkhakheni wegezi.
1.4.2    Nanyana kubonakala iragelophambili, isibalo semisebenzi yasafuthi sisesephasi kunanyakenye. Ikhabinethi izibophelele ukuletha amatjhuguluko kuzakhiwo nokusebenzisa amahlelo wokukhulisa umnotho kobana kuvuleke amathuba wemisebenzi nokukhula komnotho.


2.    UkuMenyezelwa komThetho wokuTjhuguluka kweTlayimethi, umThetho Nomboro 22 womNyaka wee-2024

2.1    IKhabinethi yemukele isimemezelo ngoMengameli u-Ramaphosa somThetho wokuTjhuguluka kweTlayimethi womNyaka wee-2024 (umThetho Nomboro 22 wee-2024) ngoMvulo nakali-17 kuNtaka wee-2025, okghonakalisa ukutlanywa kwemithethomgomo yesikhathi eside ukutjhugulukela emnothweni nemphakathini ongasilaphazi ibhoduluko ngekhabhoni.
2.2    Ikhabinethi godu yemukele isiQhema sabaSebenzisani bamaZwe ngamaZwe (i-IPG), itjhebiswano lamazwe afaka hlangana i-United Kingdom, i-Germany, i-France ne-EU, ukuzalisa isikhala sesekelo leemali esivulwe yi-US ngemva kokuphelisa kwayo isizo leemali kuTjhebiswano lokuTjhugulukela kuKhabhoni ePhasi.
2.3    Inani leembopho ngokweemali elithenjiswe iSewula Afrika lifikela kumabhiliyoni ali-US$12.8, elifaka hlangana imali engaphezu kwamabhiliyoni ali-US$9 ebuya ku-IPG neminikelo ye-Spain, i-Switzerland ne-Canada.

3.    Itjhebiswano lamaZwe ngamaZwe 

3.1    ITjhebiswano Hlangana kweSewula Afrika ne-Japan
3.1.1    IKhabinethi yemukele isikhozi esiqinileko hlangana kweSewula Afrika ne-Japan ngemva kwevakatjho lomsebenzi leSekela likaMengameli u-Paul Mashatile ukuthoma nakali-17 ukufikela nakali-19 kuNtaka wee-2025 ekulitjhebiswano elinqophe ukuqinisa isikhozi ekade sikhona hlangana kweSewula Afrika ne-Japan emikhakheni abanamakareko afananako kiyo.
3.1.2    Imikhulumiswano ibanjwe godu ne-Ejensi yeTjhebiswano le-Japan ukuqalisisa imikhakha yomnotho ekungabanjisanwa kiyo, iHlangano yokuThuthukisa umNotho we-Afrika enzinze e-Japan izokukhulumisana ngamathuba wokurhwebelana nangamathuba wetjalomali kanti iHlangano eQinisekisa ukuFumaneka kweZenjiwa neemBaseli ye-Japan izokutjheja amathuba wetjalomali emkhakheni wezokumayina.

4.    Zepilo 

4.1    UkuTshwiliswa kwemiThetho Elawulo Imikhiqizo Egonywako Efakwe Ibange 
4.1.1    IKhabinethi yemukele isiqunto somNyango wezePilo sokutshwilisa imiThetholawulo ephelisa ukuthengiswa kwemikhiqizo efakwe ibange (i-Hemp ne-Cannabis)
4.1.2    Nalokha sivumelana ngemithelela enobungozi ngokuthengiswa kwemikhiqizo enebange ne-hemp, nakungenzeka iwele ezandleni zabentwana, imiLeyo leyo kumele ifundisiswe ngokuzeleko, akukafaneli ukusetjenziswa kwayo imikhiqizo le kwephule isiQunto somThethosisekelo begodu kungephulwa umThetho wokuSetjenziswa kwangeQadi kweBange.
4.1.3    UmNyango wezobuLungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo uhlanganisa imiLeyomtlamo ehlanganisa iminyango mayelana noku- setjenziswa komThetho wokuSetjenziswa kwangeQadi.

4.2    UbuLwele bomLomo neenQatha (i-FMD)

4.2.1    IKhabinethi ibikelwe ngokululwa kwemiKhawulo yeNdawo eLawula amaLwele KwaZulu-Natala (i-DMA) bonyana kukhandelwe ukuthuwelela kokwehla kobuLwele boMlomo neenQatha (i-FMD). 
4.2.2    Imikhawulo ye-DMA yeluliwe ukufaka hlangana abomasipala abalandelako: i-Big Five Hlabisa; iMtubatuba; uNongoma; Ulundi; Umhlabuyalingana; iJozini; iPongola; Abaqulusi; iMfolozi; uMhlathuze; iMthonjaneni; iNqutu; iNkandla; uMlalazi neMandeni.
4.2.3    Akunamikhiqizo neketjezi lefuzo leenlwana ezineenqatha ezihlukeneko (iinkomo, izimvu neembuzi), okungakhanjiswa phakathi kwesiyingi se-DMA ngaphandle kwemvumo yabodorhodere beenlwana abasebenzela umbuso.

5.    UbuLungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nokuPhepha 

5.1    UkuKhandela ubuLelesi 
5.1.1    Ikhabinethi yemukele ukubotjhwa kwabasolwa abazii-12 892 phakathi komhla ali-17 kuNtaka namhla ama-23 kuNtaka wee-2025 liButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) njengengcenye yejima i-Operation Shanela. 
5.1.2    Abasolwa bafaka hlangana abayi-1 753 abafunelwa imilandu emimbi enjengokubulala, ukulinga ukubulala, ukukata ukweba emabhizinisini nemizini yabantu. Begodu, abasolwa abayi-1 794 abanemilandu yokuBetha nokuKhubaza kabuHlungu emZimbeni nabathengisa iindakamizwa abama-203 babotjhiwe. Abanye abasolwa abayi-1 507 babotjhelwe ukuphatha iindakamizwa kanti abali-115 babotjhelwe ukuphatha iinkhali ezingasisemthethweni.

5.2    Amajima Arhageleko Ngokusabalalisa Ilwazi eliMamala Nelidukisako
5.2.1    Ikhabinethi iwakhuphele amehlo amajima aragako wokusabalalisa ilwazi elimamala nelidukisako adoswa phambili yi-Solidaritiet ne-AfriForum kunye nabangani babo kanti-ke ama-ejensi aqalelela ukuthotjelwa komthetho aphezu kwayo indaba le ngokuyiphenya kobana akhange kwephulwe imithetho elawula eSewula Afrika.
5.2.2    Ukukhandela ukuraga nokusatjalaliswa kwelwazi elimamala, iButho lamaPholisa weSewula Afrika libambe umhlangano ne-AfriForum ukuthi izokuhlathulula ngezwangobatjho yokuthi kunabantu ababulala amakhuwa ngomnqopho wokuwaqeda nya ekuyinto ehlotjaniswa nokubulawa kwabosomaplasi. 
5.2.3    Kiloyo mhlangano i-AfriForum ivumile bonyana iimbalobalo zobulelesi ezimenyezelwe nguNgqongqotjhe wezamaPholisa ziliqiniso, nakuhlanganiswa nezithinta ukubulawa kwabosomaplasi.
5.2.4    Kuyaziwa bonyana okhunye ukubulala okwenzeka emaplasini kwenziwa babantu abaziwa bosomaplasi kufake hlangana namalunga womndeni.
5.2.5    IKhabinethi iyelele godu nemibiko engasilo iqiniso bonyana pheze bazii-72 000 abalimi abamakhuwa abatlikitlele ukufudukela e-USA basabela isimemo sikaMengameli we-US nakathi bangafudukela elizweni langekhabo. 
5.2.6    Ukuya ngokweembalobalo, ze-AgriSA nezomNyango wezokuLima neZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA), iSewula Afrika inabalimi ababosomabhizinisi abazii-41000.

5.3    UkuLwisana neKohlakalo
5.3.1    IKhabinethi yemukele ukuhlonywa kweForamu eLawula imiKhawulo neLwisana neKohlakalo nakama-25 kuNtaka wee-2025, njengengcenye yemizamo yokuphelisa ikohlakalo ekulawulweni kwemikhawulo nezokufuduka.

B.    Zamvanje Ezibikelwe iKhabinethi 

1.1.    IMIHLANGANO YOKULUNGISELELA UMBUTHANO weHlanganisela yamaZwe ama-20 (i-G20) 
1.1.1.    ISewula Afrika iyaraga nokuba ngusomnyanya ngokubamba imilandelande yemihlangano yezinga eliphezulu i-G20 ekulungiseleleni umbuthano we-G20 ngoSinyikhaba wee-2025. Imihlangano ebanjwe mhlapha gade ingendlela elandelako: 
1.1.2.     Umhlangano wesiQhema sokuThoma seRhwebo neTjalomali wabanjwa ngethungelelwano levidiyo ukusukela mhla ali-18 ukufikela nakama-20 kuNtaka wee-2025, kwakhulunyiswana ngokuhlumisa umnotho ohlanganyelweko, ipumelelo nokubhalelwa kwehlelo lokusizana elimikhakhaminengi eminyakeni ema-30 edlulileko. Kwakhulunywa godu ngokurhwebelana nomnotho ohlanganyelweko amabubulo ahlwengileko nokutjhugululwa kweHlangano yezokuRhwebelana yePhasi.
1.1.3.    IKulumopendulwano yeliZweloke mayelana nesiQhema sezokuLima kunye nomHlangano wabosoSayensi abaPhezulu be-G20 ogade ubanjwe mhla ali-18 kuNtaka wee-2025 (ngethungelelwano lecwephetjhe) kwakhulunywa ukunzinza kwezokulima, ikghono lokusungula nokubambelela. 
1.1.4.    IsiQhema se-G20 esiTjheje zeeMali zamaZwe ngamaZwe sahlangana ePitori mhla ali-18 kuNtaka ukukhulumisana ngomraro wesikolodo se-Afrika. 
1.1.5.    ISewula Afrika ibambe umhlangano wokulungiselela mhla ali-20 kuntaka wee-2025 ngeHlelo leHlangano yeBumbano leHlelo leTjalomali kezaManzi e-Afrika ohlelelwe inyanga kaRhoboyi wee-2025. 
1.1.6.    IsiQhema sokuSebenza sezeBhoduluko nokuNzinza kweTlayimethi se-G20 sihlangene mhla ama-25 kuNtaka, sakhulumisana ngamaqaloqangi wezebhoduluko nokutjhuguluka kwetlayimethi. 
1.1.7.    UmHlangano wesibili wesiQhema sezePilo se-G20 uyaraga njenganje ukufikela nakama-28 kuNtaka wee-2025. Umhlangano lo ukhulumisana ngokufikelela ngokulingana iinsetjenziswa zezepilo.
1.1.8.    IsiQhema somNotho weDijithali nezobuHlakani uzokubanjwa siQhema somSebenzi wezobuHlakani eGqeberha ukusukela mhla nakali-7 ukufikela nakali-11 kuSihlabantangana wee-2025 ukutjheja amatjhuguluko kezedijithali nokukhula kwehlalakuhle yezomnotho ohlanganyelweko nakezehlalakuhle. 
1.1.9.    IKhabinethi ifumene umbiko wokuhlola ngobujamo nokulondwa kweeNdwawo ezimaGugu weSewula Afrika ngokukhambisana nobuNcani bamaZinga wokulungiselela nokubanjwa kwe-G20. IKhabinethi itjheje bonyana iindawo ezilikhomba kezili-12 ezimaGugu wePhasi zikulungele ukwamukela iinthekeli ze-G20, kodwana kusafuneka ukuthintitha kuhle zikwazi ukuganukeja iinthekeli.

1.2.    UmButhano weHlandla lobuNane weSewula Afrika ne-European Union (i-EU)

1.2.1.    IKhabinethi yemukele ukuqiniswa kweTjhebiswano lamaQhinga hlangana kweSewula Afrika ne-EU emHlanganweni weHlandla lobuNane weSewula Afrika ne-EU ogade ubanjwe mhla ali-13 kuNtaka wee-2025 eSewula Afrika. 
1.2.2.    I-EU ibuyelele isekelo layo lobeNgameli beSewula Afrika i-G20 nokuqakatheka kwe-G20 njengeforamu yephasiloke yetjhebiswano lamazwe ngamazwe kezomnotho. 
1.2.3.    I-EU imemezele godu isiKhwama seTjalomali sePhasiloke ngomnqopho wokusekela amaphrojekthi wetjalomali emkhakheni wegezi ehlwengileko nokutjhugulukela kumbaseli ezihlwengileko, umthangalasisekelo wokuthintana nebubulo lamakhemisi.

2.    Umbiko oragako ngokutloliswa kweentodlwana nezinye iindawo ezithengisa ukugoma neendlela zokukhandela amalwele abangelwa kugoma 
2.1.    IKhabinethi ifumene umbiko ngokutloliswa kweentodlwana nezinye iindawo ezisebenza ngokugoma kunye nombiko ngomsebenzi owenziwako ukukhandela amalwele abangelwa kugoma. 
2.2.    Ukutlolisa  kuvaliwe ngaphandle kwalokha umuntu nakafuna ukuvula istodlwana esitjha.

3.    Ukutjintjwa Kwamakarada wabaZuzi besiBonelelo seSondlo sikaRhulumende weSewula Afrika (i-SASSA) Bona Basebenzise Ikarada elitjha le-Postbank 
3.1.    IKhabinethi ifumene umbiko ngokutjintjelwa kwabazuzi be-SASSA ekaradeni elitjha neliphephileko le-Postbank. 
3.2.    Ilanga lokuvala labamukeli be-SASSA ukuthi batjintje ikarada le-SASSA bafumane le-Postbank lilulwe ukufikela mhla ama-30 kuSihlabantangana wee-2025 ukwenzela bona umNyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle ukuphethe ihlelo lokufudusela abazuzi abasaleleko ekaradeni elitja.

C.    IinQunto zeKhabinethi 
1.    IsiGaba sesi-2 se-Operation Vulindlela 

1.1.    Ikhabinethi iphasise iindawo ezikhonjiweko ze-Operation Vulindlela, ijima elihlanganyelweko le-Ofisi kaMengameli neKoro yeeMali ukudosa phambili amatjhuguluko.
1.2.    Iindawo ezikhonjiweko zifaka hlangana ukuqedelela umsebenzi osaleleko esiGabeni sokuThoma emikhakheni yaMandla, Amanzi, i-Visa namaTjhuguluko emahlelweni nemikhakha emitjha kaRhulumende weeNdawo zeKhaya, ukunikelwa kwezenzelo ngokungalinganiko namatjhuguluko wedijithali.
1.3.    IKhabinethi iyalele i-Operation Vulindlela ngokukhulumisana nemiNyango ethintekako ukutjheja amanye amatjhuguluko wemikhakha ngokuvuselelwa kwamaBubulo nobunikazi bendawo ukuvula ukwakhiwa komthangalasisekelo nokumayinwa kwerhasi ne-oli.
1.4.    IKhabinethi itjheje bonyana iSewula Afrika ililizwe lobunane elinemithamo yerhasi engakabukumayinwa kanti ukuphela kwayo kufuneka ilizwe lakhe ikghono lokufumana irhasi. 
1.5.    IKhabinethi izokubamba godu umhlangano okhethekileko weQhinga lokuKhulisa umNotho eemvekeni ezine ezizako.

2.    UmThethokambiso oHlanganyelweko weliZweloke wokuQinisekiswa Kwekhwalithi yaManzi  
2.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa komThethokambiso oHlanganyelweko weliZweloke wokuQinisekiswa Kwekhwalithi yaManzi. Umthethokambiso lo unqophe ukuqalana neentjhijilo zekhwalithi yamanzi njengokuhlathululwa kuPhephasihlongozo somThethokambiso waManzi weSewula Afrika womNyaka we-1997 nomThetho wezaManzi weliZweloke.  
2.2.    UmThethokambiso lo uhlathulula imithethokambiso esisekelo yokuqinisekiswa kwekhwalithi yamanzi. Uqalelela ukulinganiswa kwemithetho yoke yamanzi. Nokuzibophelela kwelizwe eemvumelwaneni zephasi zokongiwa kwamanzi njengombana ayindlala nje.

3.    IHleloqhinga lokuVuselelwa kweGezi leSewula Afrika (i-SAREM)

3.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kweHleloqhinga lokuVuselelwa kweGezi leSewula Afrika (i-SAREM). 
3.2.    I-SAREM inqophe ukulinganisa isidingo esikhulako samandla abuyelelweko nethekhnoloji yokubulunga ukukhuphula amabubulo nobunikazi bemikhiqizo yangekhaya. 
3.3.    Ihleloqhingeli linzinze khulu emandleni welanga newommoya, i-lithium-ion, i-thekhnoloji yokubulunga amabhethri ekuyi-vanadium, godu iqhingeli lenziwe laba mtlolo ophilako. 
3.4.    IKhabinethi ilayele bonyana umsebenzi ongezelelweko wenziwe kileliHleloqhinga uku:
3.4.1.    Khuthaza abatjalimali ukobana basekele ngeemali ihlelo lokunikela nelokuthuthukisa amandla abuyekeziweko, 
3.4.2.    Faka hlangana ukuthuthukiswa kweembaseli zehayidrojini ehlwengileko kezommoya nezemanzini ukuhlangabezana nomleyo wamazwe ngamazwe oma-5% weembaseli ezivangiweko kezommoya nemikhakha yemanzini ngomnyaka wee-2030.

4.    UmHlahlandlela kaRhulumende wokuTjhugulukela kuDijithali 

4.1.    IKhabinethi iphasise umHlahlandlela kaRhulumende wokuTjhugulukela kuDijithali onqophe ukulinganisa ithekhnoloji ngomnqopho wokuqinisa ukwethulelwa komphakathi izenzelwa nokusebenza ngokupheleleko kukarhulumende. Izinto ezitjhejwako zifaka hlangana: ukusebenzisana kweminyango, amahlelo aphelelwe sikhathi, iimbopho nemisebenzi edluleleko namakghonofundwa ambalwa.
4.2.     Yakhiwe ukulethela abantu urhulumende onzinze ebantwini osebenza ngedijithali ozwisisa iindingo zabantu, khulukhulu abantu abanganabuyo, ngokuqinisekisa bonyana bafumana izenzelwa.

D.    Imithethomlingwa 
1.    UmTlamo weliZweloke wesiKhibelelo somThethomlingwa we-Ejensi yemiThombo yaManzi yeSewula Afrika (i-NWRIA) 
1.1.    IKhabinethi ivumele ukuthunyelwa ngePalamende komtlamo wesiKhibelelo somThethomlingwa i-NWRIA. Iinkhibelelwezi zimayelana nokutloliswa kwe-NWRIA njengekhampani yombuso yeShejuli yesiBini.

E.    Ukuqatjhwa
Ukuqatjha koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Fhululani Peter Netshipale esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.
2.    Amalunga womKhandlu weSewula Afrika oKhandela ukuRhatjheka kweenKhali eziRhayilako: 
(a)      UMm. Ditebogo Kgomo (USihlalo);
(b)     UDorh. Kelvin Kemm; 
(c)     UDorh. Alison Lubisi;
(d)     UNom. Gian Marcon ;
(e)     UMm. Kgaugelo Mogashoa;
(f)    UMm. Elsie Monale; 
(g)     UNom. Sandile Ndlovu;
(h)     UMm. Deidre Penfold;
(i)     UMm. Lizell Reinecke; 
(j)     UPhrof. Bismark M Tyobeka; no- 
(k)     Dorh. Jaqueline Weyer.

3.    AmaLunga we-South African Forestry Company Limited:  
(a)    UPhrof. Edward Nesamvuni (USihlalo)
(b)    UNom. Neeshan Balton (ubuyiselwe esikhundleni sakhe)
(c)    Umm. Lahlane Malema (ubuyiselwe esikhundleni sakhe)
(d)    UNom. Norman Baloyi;
(e)    UNom. Leo Long;
(f)    UNom. Ndyebo Grootboom;
(g)    U-Adv. Nomazotsho Yvonne Memani;
(h)    UNom. Zwintayo Madula;
(i)    UMm. Sharon Mkhize; no- 
(j)    Mm. Ntombifuthi Nkosi.

F.    ImiNyanya eZako 

1.1.    ILanga lokuYelelisa ngobuLwele besiFuba (i-TB) 

1.1.1.    ISewula Afrika ihloniphe iLanga lokuYelelisa NgobuLwele besiFuba mhla ama-24 kuNtaka wee-2025 ngaphasi kommongondaba othi “Yes! You and I Can End TB: Commit, Invest, Deliver”. 
1.1.2.    IKhabinethi ithabile bonyana iSewula Afrika yehlise izinga lokuthelelana kwabantu nge-TB ngama-57% ngomnyaka wee-2023 ukufikelela isilinganiso seHlangano yezePilo yePhasiloke (i-World Health Organisation) sokwehlisa izinga lokuthelelana nge-TB ngama-57% ukusukela ngomnyaka wee-2015 ukufikela kewee-2025. Ihlelo lethu lemitjhoga ejiyileko ethundubaza umulwana wentumbantonga libe nemiphumela emihle yokukhandela i-TB, kufaka hlangana ukulatjhwa ngepumelelo nokwehlisa izinga lokuhlongakala.
1.1.3.    IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika bona aye emitholapilo yangemakhabo nofana esibhedlela ukuyokuhlolelwa i-TB.

2.    Indaba yaManzi nokuKhanjiswa kweKhucukhucu (izokubanjwa nakama-27 ukufikela nakama-28 kuNtaka wee-2025)
2.1.    Indaba yezaManzi nokuKhanjiswa kweKhucukhucu yomnyaka wee-2025 izokubanjwa mhla ama-27 namhla ama-28 kuNtaka wee-2025 e- Gallagher Estate ngaphasi kommongondaba othi: “Ukufumaneka kwaManzi nokuSatjalaliswa Kwayo.” 
2.2.    Indaba le izokubeka phambili iimbopho ezikumTlamo weTuthuko wesiKhathi esiPhakathi nomnyaka weemali (i-MTDP) nejima i- Operation Vulindlela 2.0, njengengcenye yeqhinga elihlelwe mBuso weHlandla leKhomba.
2.3.    Indaba le izokulinganisa iragelophambili eyenziwe liHlelo lokuSebenza loMhlangano wezaManzi womnyaka wee-2024 kutjhejwe imibiko ye-Blue, Green and No Drop yangoNobayeni wee-2023.

3.    UMhlangano wezomNotho waboMma (i-WECONA)

3.1.    I-WECONA, etjhotjhozela ukulingana kokuzibandakanya kwabomma emnothweni ngokuvamileko ukukhandela ipehla yeNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF), izokubanjwa mhla ama-28 kuNtaka wee-2025.
3.2.    Amano la asezingeni lelizweloke ahlanganisa amakhampani, iminyango karhulumende, iinhlangano nabantu ngabanye ukutlama iindlela amabhizinisi wabantu abasikazi angazibandakanya ngazo kezomnotho.

4.    INyanga yeTjhaphuluko 

4.1.    ISewula Afrika izokugidinga iNyanga yeTjhaphuluko ngoSihlabantangana nakama-27 kuSihlabantangana wee-2025. 
4.2.    Ilanga leTjhaphuluko neNyanga yeTjhaphuluko minyanya eqakathekileko yokugidinga sisitjhaba sinye njengombana ilizwe lekhethu likhumbula ukukwakhiwa kweSewula Afrika ebumbeneko, engabandlululiko ngokobutjhaba nangokobulili neyentando yenengi ezibopheleleko enamagugu wesithunzi sobuntu, enganakubandlulula ngokobutjhaba nangokobulili, nehlonipho yomthetho njengananyana kutlolwe kumThethosisekelo. 
4.3.    Umnyanya wanonyaka weLanga leTjhaphuluko uzokwenziwa ezingeni lelizweloke, uzokubanjelwa eMpumalanga begodu kuzabe kuvalwa ngawo yoke iminyanya yokugidinga iminyaka ema-30 yeTjhaphuluko neNtando yenengi.

5.    UmButhano wabeNtwana be-Afrika (uthoma mhla ama-3 ukufikela nakali–7 kuSihlabantangana wee-2025)

5.1.    ISewula Afrika izokusingatha umButhano wabeNtwana be-Afrika (i-ACS) eJwanasbhege ukusukela nakama-3 ukuya nakali-7 kuSihlabantangana wee-2025. 
5.2.    ISewula Afrika yakhethwa njengelizwe ekuzakubanjelwa kilo umButhano lo, kanti i-Nelson Mandela Children’s Fund njengeHlangano yomPhakathi ikhethelwe ukuwudosa phambili.
5.3.    Abalimindima ababuya kukhonthinenti yonke bazokukhambela ikhomferensi le ezabe iphethwe bentwana ukuzokudosa phambili imikhulumiswano hlangana nabatlami bemithethokambiso nabentwana.

6.    IKhomferensi yaQobe miNyaka emiBili yeHlandla le-17 yeHlangano yamaZwe NgamaZwe yamaJaji weNgubo (i-IAWJ)

6.1.    ISewula Afrika izokubamba iKhonferensi i-IAWJ yaQobe miNyaka emiBili yeHlandla le-17 eKapa ukusuka nakali-9 ukuya nakali-12 kuSihlabantangana wee-2025 ngaphasi kommongondaba othi: Ukuqiniselela: AboMma nobuRholi bokuQeda i-GBVF”.
6.2.    Ikhonferensi le, ebanjwe liGatja le-IAWJ, ihlanganisa amajaji nabasebenzi ngomthetho ephasini loke. Izokuqala iindlela zokuphelisa i-GBVF ngokutjhotjhozela ngamalungelo wabantu bengubo noburholi. Ikhonferensi izokukhanjelwa bosaziwako kezomthetho abanjengeJaji eliyiHloko uMandisa Maya.

7.    IVakatjho lokuHlola likaMengameli e-Nelson Mandela Bay Metro

7.1.    UMengameli uRamaphosa uzokuthatha iKhambo lokuHlola umSebenzi  eGqeberha mhla ali-15 namhla ali-16 kuSihlabantangana ukuyokuhlola iragelophambili ekulethweni kwezenzelwa, iintjhijilo namathuba wokukhulisa umnotho ohlanganyelweko.  
7.2.    Ivakatjhweli lokuHlola likaMengameli lizokukhanjelwa barholi bemikhakha yomithathu karhulumende begodu linikela urhulumende ithuba lokukhulumisana nabahlali.

4.    UmHlangano ngeHayidrojini eHlwengileko (ukuthoma mhla ali-12 ukuya nakali-13 kuMgwengweni wee-2025)

4.1.    ISewula Afrika izokubamba umHlangano weHayidrojini ekungewokuthoma ukusuka mhla ali-12 ukufikela nakali-13 kuMgwengweni wee-2025. 
4.2.    UmHlangano weHayidrojini eHlwengileko we-Afrika unqophe ukukhuthaza ukusebenzisana kweemfunda ze-Afrika, ukwabelana ngethekhnoloji, ukusizana ngamakghono ukukghonakalisa ukufikeleleka kwamamakethe ebubulweni lehayidrojini ehlwengileko.

G.    Imilayezo
1.    Siyabathokozisa

Ikhabinethi idlulise amezwi wokuthokoza neemfiselabuhle ku:
1.1.    Mhlonitjhwa, uMengameli u-Netumbo Nandi-Ndaitwah ekubekweni kwakhe esikhundleni sokuba nguMengameli we-Namibia. UnguMengameli welizwe lekhabo wokuthoma omumuntu wengubo naye okhethe umuntu wengubo ongewokuthoma ukuthi abe liSekela likaMengameli, uMhlonitjhwa u-Lucia Witbooi, godu nekhabinethi yakhe inabomma ngobunengi. 
1.2.    IinQhema zeSewula Afrika ngokusebenza ngokubuhle obubabazekako kuPhaliswano i-2025 Special Olympics World Winter Games e-Italy kunye ne-World Athletics Indoor Championship e-China. 
1.2.1.     EmiDlalweni ye-Special Olympics World Winter Games, iSewula Afrika ithumbe irhawuda yinye, amasiliva amathathu namathusi amabili:
a)    UNaledi Hlalele uthumbe irhawuda ku-Figure Skating;
b)    U-Bianca Basson no-Kenneth Mokabo bathumbe isiliva ku-Figure Skating;
c)    U-Shane Bentley uthumbe isiliva ku-Short Track Speed Skating; 
d)    U-Tyrell Sykes uthumbe ithusi ku-Figure Skating; no- 
e)    Shirnel Swarts othumbe ithusi ku-Short Track Speed Skating.

1.2.2.    Isiqhema seSewula Afrika ephaliswaneni i-World Athletics Indoor Championships e-China, sithumbe ngendlela elandelako: 
a)    U-Prudence Sekgodiso wenze umlando ngokuba mumuntu omsikazi wokuthoma ukuthumba imedali yerhawuda ephaliswaneni  i-World Athletics Indoor Championships nagade agijima ibelo le-800m.
b)    U-Akani Simbine ngokuthumba imedali yethusi ebangeni elima-60m ephaliswaneni i-World Athletics Indoor Championships.
c)    Imizamo emihle ka-Cheswill Johnson imphumelelise ephaliswaneni labaduna ku-long jump no-Chris van Niekerk ku-shot put.
1.3.    Umgijimi obukwa khulu uBayanda Walaza, ophule isilinganiso i-sub-10 barrier, ngokuba mgijimi wesihlanu onebelo kwabatjha ebelweni i-100 meters nophethe irekhodi lemizuzwana eyi-9.99 leSewula Afrika labaneminyaka engaphasi kema-20 wathumba irhawuda ephaliswaneni i-Athletics Gauteng North Championships.
1.4.    U-Rassie Erasmus ngokuba Mbanduli womNyaka wee-2024 kiboNongorwana ephaliswaneni i-SA Rugby Awards.
1.5.    Umdlali wama-Springbok u-Cheslin Kolbe ngokuba mdlali wokuthoma odlala emva selokhu kwangomnyaka wee-2013 ukuthumba unongorwana i-2024 SA Rugby Men’s Player of the Year.
1.6.    U-Nadine Roos ngokuhlonitjhwa njengomDlali osesiqongolweni ku- SA Rugby Women’s Player of the Year for 2024 ihlandla lesibili eminyakeni emithathu.
1.7.    I-Bafana Bafana ngokuba sesiqongolweni se-Group C ePhaliswaneni lomNyaka wee-2026 wokuHlungela iBhigiri yePhasi ye-FIFA ngokubetha i-Lesotho ngamagondelo amabili elizeni e-Peter Mokaba Stadium.
1.8.    Umbhini weSewula Afrika u-Tyla Laura Seethal, odume ngelika-Tyla, ngokuthumba uNongorwana womBbhini womNyaka ePhasiniloke kibonongorwana be-iHeartRadio Music Awards.

2.    Amezwi wokutjhiriya
IKhabinethi idlulisele amezwi wokutjhiriya kubangani nomndeni ka-:

2.1.    Kosazana Yolanda Nyembezi, odume ngo-Yallunder, gade ambhini omikhakhaminengi owakara ababukeli ngephimbo lakhe elinothileko nobukghwari.
2.2.    UNom. Ashwin Trikamjee, uMengameli we-South African Hindu Maha Sabha nogade anguSihlalo weForamu yabaRholi bezeKolo yeliZweloke. IGcwetha lamaLungelo wobuNtu. Bekaziwa khulu  ekuthuthukisweni kwebholo erarhwako eSewula Afrika. Njengomtjhotjhozeli owaLwisana neBandlululo, wadosa phambili igatja le-Durban Central Natal Indian Congress. 
2.3.    Abogadi bomphakathi abasithandathu ababuleweko begodu ifisela ukuphola msinyana abanye abasithandathu (6) abakhubeleko emikhukhwini i-Marry Me ese-Soshanguve. Abahlongakeleko ngu-Mpho Johannes Koko, u-Phelemon Seshoka, u-Katlego Motloutsi, u-Andries Moreteledi Tlhabane, u-Siliky Ngoeng, noyedwa ongakabukwaziwa. Abantu ababili abahlotjaniswa nobulelesobu babotjhiwe begodu bavele eKhotho ngeLesithathu, mhla ama-26 kuNtaka wee-2025. 
2.4.    UNom. James O'Connell, umtjhayeli wesiphaphamtjhini ohlongakele lokha uflayi wakhe i-Impala Mark 1 iphahlazeka nagade enza umqaliso e-West Coast Air Show edoyelweni i-Saldanha Airfield eseTjingalanga Kapa.

IsiTatimende Sikhutjhwe: NgezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Imibuzo inganqotjhiswa: kuMma uNomonde Mnukwa – (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yomTato: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore