A. Tindzaba letimcoka Talelive
1. Inkhulumiswano Yavelonkhe
1.1 Iminyaka lenge-70 yeMculu Wenkhululeko
1.1.1 Ngalolusuku, eminyakeni lenge-70 lendlulile mhla tinge-26 Inhlaba 1955, titfunywa letingetulu kwaleti-3000 letibuya emimmangweni leyehlukahlukene ngebuhlanga nangetenhlalo, tabutsana e-Kliptown, eJozi kute tibonisane ngeNingizimu Afrika letiyifunako, lenentsandvo yelinyenti, lengabandlululi ngekwelibala futsi leyesekelwe etimiswenimgomo tekulingana, bulungiswa kutenhlalakahle, emalungelo ebantfu, kanye nekwabelana ngetemnotfo letinemphumelelo.
1.1.2 Umculu Wenkhululeko wawungumphumela wemkhankhaso lomkhulu wekuheha bantfu ngebunyenti emiphakatsini lobandzakanya tinhlangano letehlukahlukene Letimelene Nelubandlululo kanye netakhamiti letivamile, lobewuhlelwe ngaphasi kwelifulegi lwe-ANC, babonisana ngetifiso tabo letihlangene teNingizimu Afrika lekhululekile nalenebulungiswa.
1.1.3 Umculu Wenkhululeko yidokhumenti lesisekelo yeMtsetfosisekelo lowentiwe ngemuva kweNingizimu Afrika Yelubandlululo, futsi isahambisana nekucondzisa kulungiswa kwekungalingani kutenhlalakahle nakutemnotfo lokusadlangile lapha Eveni letfu.
1.2 Ingcungcutsela Yavelonkhe lemayelana neNkhulumiswano Yavelonkhe
1.2.1 Eminyakeni lenge-70 ngemuva kwekwemukelwa kweMculu Wenkhululeko nekwemukela kutsi letinsayeya live letfu lelisabukene nato tidzinga umbono wetfu sonkhe, bantfu baseNingingizimu Afrika labavela kuyo yonkhe imikhakha yemphilo bayamenywa kutsi batibandzakanye Enkhulumomiswani Yavelonkhe letawuncuma likusasa leNingizimu Afrika lesiyifunako. Njengekwemukelwa kweMculu Wenkhululeko, leNkhulumiswano itawulandzela inchubo lebanti yekubonisana lokuhlanganisa tigodzi netifundza.
1.2.2 Ikhabhinethi ikunakile kukhatsateka kwemmango mayelana nesabelomali lesilinganisiwe seNkhulumiswano Yavelonkhe futsi ifisa kucacisa kutsi lesabelomali lesihlongotwako asikatsatfwa ngetinchubo letimisiwe tesabelomali sahulumende nome leticutjungulwe Likomidi Letindvuna Tahulumende (i-IMC) leliholwa Lisekelamengameli, Paul Mashatile. Ikhabhinethi itati ngalokugcwele tihibe letikhona njengamanje futsi icondzise i-MEC kutsi icinisekise buhlakani ekusekeleni ngetimali leNkhulumiswano.
2. Temnotfo
2.1 Luhlelo Lolukhulu Lwetemandla Lavuselelwako laseNingizimu Afrika
2.1.1 Ikhabinethi iyakwemukela kwetfulwa Kweluhlelo Lolukhulu Lwetemandla Lavuselelwako LaseNingizimu Afrika (i-SAREM) kute kuchetjekwe nekukhicita kwasekhaya, kutfutfukiswa kwemakhono nekwakha imisebenti eveni. I-SAREM leyagunyatwa yiKhabhinethi ngeNdlovulenkhulu kulomnyaka, ihlose kweseka sidzingo sasekhaya semandla lavuselelwako futsi ichubekisele embili kutfutfukiswa kwetimboni ibe icinisekisa kuntjintjwa kwemandla agezi ngendlela lefanele.
2.2 Sivumelwano Semalimboleko letigidzigidzi tetigidzigidzi leti-US$1.5 Yekutfutfukisa Inchubomgomo
2.2.1 Ikhabhinethi yatisiwe mayelana neSivumelwano Semalimboleko letigidzigidzi tetigidzigidzi leti-US$1.5 Yekutfutfukisa Inchubomgomo lesayinwe emkhatsini waHulumende WaseNingizimu Afrika neLibhange Lemhlaba letawusetjentiselwa kucinisekisa kukhula kwemnotfo lokubandzakanya wonkhe umuntfu nekwakha imisebenti. Imalimboleko ihambisana nemigomosisekelo yaSotimali Wavelonkhe leyincenye yemitamo lebanti yahulumende yekwenta tikhungo tetingucuko futsi itawusetjentiselwa kuphusha kwenteka kancane kwetintfo tesakhiwoncanti letibalulekile, ikakhulukati etikhungweni tetemandla netekutfutsa imphahla.
2.2.2 Kwesekelwa kwemalimboleko kumiselwe etukwetinsika letintsatfu emikhakheni yetingucuko kwenta kancono kusimama kutemandla, kukhulisa kusebenta nekuncintisana kwetinsita kutekutfutswa kwemitfwalo kanye nekweseka lugucuko lweNingizimu Afrika loluya emnotfweni lophasi wekhabhoni, lokungumgogodla longucalangaye wahulumende wekukhula lokufaka ekhatsi wonkhewonkhe nekwakha imisebenti.
2.3 Kufika kwemijovo yekugoma yesifo sematele
2.3.1 Ikhabhinethi iyakwemukela kufika kwemijovo yekugoma ledzingeka kakhulu, levela eBotswana, kute kuliwe nekubhedvuka kwesifo sematele emfuyweni (i-FMD) etincenyeni letitsite telive.
2.3.2 Lemijovo yekugoma iyasatjalaliswa futsi inikwa tindzawo letitsintsekile mahhala, ikakhulukati KwaZulu-Natal (e-KZN) naseMphumalanga Kapa kanye nakulamanye emapulazi lakuletinye tifundza lapho lesifo sitfolakele khona. Umtfwalo wesibili walomjovo wekugoma sewu-odiwe eBotswana Vaccine Institute.
3. Tebudlelwane Bemave Emhlaba
3.1. Ingcungcutsela ye-G7
3.1.1. Mengameli Cyril Ramaphosa uhambele Ingcugcutsela Yemave Lasikhombisa (i-G7) futsi iNingizimu Afrika ibuka i-G7 njengebalingani labayindlelalisu. Mengameli Ramaphosa usebentise lelitfuba le-G7 kukhutsata kubambisana lokukhulu emkhatsini we-G7 ne-G20 kanye nekugcugcutela kusekelwa kwetingucuko etikhungweni temave emhlaba tekubusa kwemhlaba wonkhe njengeMkhandlu Wetekuphepha we-UN neluhlelo lwetetimali lwemhlaba wonkhe. Kutibandzakanya kwaMengameli ku-G7 kukhombisa ngalokucacile kutsi iNingizimu Afrika ayikamelani nenchubomgomo yemave aseNshonalanga, kodvwa ikulungele kusebentisana nawo wonkhe umuntfu kuchubekisa tinshisekelo telive laseNingizimu Afrika kanye nekutfutfukisela embili I-ajenda yase-Afrika.
3.2 Kuvakasha ngekwemsebenti eRussia
3.2.1 Lisekelamengameli Paul Mashatile uphetse kuvakasha kwakhe ngekwemsebenti eRussia, lapho aphindze watibandzakanya eNkhundleni yeTemnotfo Yemave Emhlaba Inkhundla Yetemnotfo Yemave Emhlaba ye-28 eSt. Petersburg yanga-2025 (i-SPIEF ’25).
3.2.2 Lokuvakasha bekugcile ekutfutfukiseni kubambisana kutemnotfo kwalamave lamabili emikhakheni lefana netekulima, tetimoto, temandla netetimayini, kanye futsi netesayensi nebuchwepheshe.
3.3 Kungcubutana kwe-Israel ne-Iran
3.3.1 Ikhabhinethi ikhatsateke kakhulu ngekudlondlobala kwebutsa emkhatsini we-Israel ne-Islamic Republic of Iran, kanye nekuhlasela ngetindiza kweMelika (i-USA). Lokuhlasela lokuchubekako kwawo omabili lamave sekuholele ekulahlekeni kwetimphilo, kulimala nekucekelwa phasi kwetakhiwo nemphahla.
3.3.2 Ikhabhinethi yenta lubito lwekucedvwa kwebutsa ngekushesha, kutibamba kanye nekutfotjelwa ngalokugcwele kwemtsetfo wemave emhlaba ngito tonkhe tinhlangotsi kute kuvinjelwe kuchubeka kwekuhlupheka kwebantfu. Ikhabhinethi iphindze yenta lubito ku-USA, i-Israel ne-Iran kutsi bakhe sizinda sekucocisana lesakhako futsi banikete Inhlanganoto Yetive Letihlangene litfuba lekuhola lokucatululwa kwekungevani ngekuthula, lokuhlanganisa kuhlolwa nekucinisekiswa kwesimo se-Iran ekunotsisweni kwe-yureniyamu, kanye nemandla ayo enozi.
3.3.3 Umhlaba angeke ukwati kumelana nekudzatjulwa kwendzawo ye-Iran, ngebukhulu belinani lebantfu, indzawo nemitfombo yetetimbiwa. Njengelivekati, tsine e-Afrika sisabukene nemiphumela yekudzabuka ekhatsi kweLibya ibe tigodzi letinebutsa ngemva kweminyaka lelishumi nesine ngemuva kwekuntjintja kwembuso waseLibya, i-Afrika ibukene nekwandza kwebuphekula evenikati lonkhe lobuhlobene nekudzabula live ekhatsi kanye nekungatinti eLibya.
3.3.4 Sidzinga kuthula emhlabeni wonkhe futsi kufanele silwele kucatulula kungcubutana ngekuthula.
3.4 Kukhatsateka ngesimo saseHaiti lesiya ngekuba sibi
3.4.1 Ikhabhinethi ikhatsatekile ngesimo saseHaiti lesiya ngekuba sibi futsi isho ngekutetsemba kutsi kudzingeka sichamkelo lesehlukahlukene kucinisa kubusa, kutfutfukisa kutfotjelwa kwemtsetfo, nekugcugcutela kutfutfukiswa kwemnotfo ngekusebentisana kwesifundza nekwemave emhlaba ngekubeka embili timfuno tebantfu baseHaiti.
3.5 Sincumo Senkantolo Lephakeme yasePitoli ngekungcwatjwa kweMengameli we-6 waseZambia longasekho, Mnu. Edgar Lungu
3.5.1 Ikhabhinethi isicaphele sincumo seNkantolo Lephakeme YasePitoli sekuvimbela kungcwatjwa kwaMengameli Lungu longaseko eNingizimu Afrika ngemuva kwesivumelwano setinhlangotsi totimbili.
3.5.2 Ikhabhinethi incusa lalababili umndeni wakaLungu nahulumende waseZambia kutsi basebentise lelitfuba leliniketwe yiNkantolo Lenkhulu kutsi bahlangabetane kute bacinisekise kungcwatjwa lokunesizotsa kweMengameli longasekho lokuhambisana nenhlonipho lefanele Mengameli Wembuso.
3.6 Kuphuma kwe-SAMIDRC emphumalanga ye-DRC
3.6.1 Ikhabhinethi yatisiwe ngekufika ngetigaba kweMbutfo Wavelonkhe Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (i-SANDF) kusuka emphumalanga yeDemocratic Republic of Congo (i-DRC) kulandzela sincumo se-SADC sekucedza kungenelela kwe-SAMIDRC.
3.6.2 Alinganiselwa kumabutfo la-1 718 e-SANDF lasafikile eveni, labanye kusalindzeleke kutsi bafike emavikini lambalwa letako.
3.6.3 Ikhabhinethi iphindze yacinisekisa kutibophelela lokuchubekako kweNingizimu Afrika lokunekuthula, lokutintile nekuphumelela kwesifundza se-Afrika leseNingizimu yabuye yancoma imitamo yemabutfo e-SANDF ngekufaka sandla ekubuyiseni kuthula, tekuphepha nekutinta e-DRC.
4. Bulungiswa Nekuvimbela Bugebengu
4.1. Tekuphepha nekuvikeleka
4.1.1. Hulumende uyayemukela inchubekelembili leseyentiwe ekulweni nebugebengu ngetinhlelo letifana ne-Operation Shanela kanye ne-Operation Vala Umgodi. Babalelwa kubasolwa la-239 lababoshwa eveni lonkhe emkhatsini wamhla lu-1 namhla ti-15 Inhlaba 2025 nge-Operation Vala Umgodi. Labasolwa baboshelwe emacala lahlobene nekumbiwa kwemigodzi nalobunye bugebengu lobehlukahlukene lobufaka ekhatsi kutama kubulala, kutfolakala netibhamu letingekho emtsetfweni, kutfolakala nemadayimane langakapholishwa, kutfolakala netichumane letingeko emtsetfweni nekwephula Umtsetfo Wekungena Eveni wanga-2002.
4.1.2. I-Operation Vala Umgodi kusukela yasungulwa ngeNgongoni 2023, iholele ekuboshweni kwebasolwa labangetulu kwe-27 000 nekutsatfwa kwetibhamu letingetulu kwe-600, lokufaka ekhatsi tibhamu tekudlala (tibhamu letimathoyisi) netinhlavu leti-16 000.
4.1.3. Emkhatsini wamhla ti-16 Inhlaba kuya kumhlaka ti-22 Inhlaba 2025, Luphiko Lwetemaphoyisa seNingizimu Afrika (i-SAPS) ngekusebentisa i-Operation Shanela, lubophe basolwa laba-15 372. Lokunye kwalokuboshwa lokubalulekile bekufaka ekhatsi nebantfu laba-2 400 lebebafunwa labachumene nemacala labucayi nalanebudlova (kubulala, kutama kubulala, kudlwengula nekubamba inkunzi); laba-159 baboshelwa kubulala; laba-100 baboshelwa kudlwengula; laba-1 173 baboshelwa kushaya ngenhloso yekulimata; laba-2 602 ngekutfolakala netidzakamiva bese kutsi labange-64 baboshelwa timoto letimukwe banikati ngenkhani naletebiwe.
4.1.4. Ikhabhinethi iphindze yemukela kugwetjwa kwemadvodza lamabili kulamane latfolakele anelicala lekushaya ngalokuhleliwe kwaNosipho ‘Nomdundu’ Mafani waKwaNokuthula (23), lobekanekukhubateka kwengcondvo. Laba lababili, Mboneli Msila naMonde Tshemese, ngamunye bagwetjwe dzilikajele ngekuhlela lokubulala, labakwenta kute batfole imali lokuhlobene nemali lesamba le-R600 000 semali yemngcwabo.
4.1.5. Kulwisana nebudlova lobuphatselene Nebulili Lobutsite kanye Nekubulawa Kwabesifazane- Ikhabhinethi icondzise Litiko Letekutfutfukiswa Kwemmango kutsi lisheshise kuphotfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekusekela Labo labahlukumetekile kute kuciniswe kulwa ne-GBVF.
5. Kutfutfukiswa Kwemmango Netenhlalakahle
5.1. Kuvuselela ngemuva kwetikhukhula
5.1.1. Ikhabhinethi yatisiwe mayelana nemitamo lechubekako yekulungisa tinhlekelele tetikhukhula eMphumalanga Kapa (e-EC) nase-KZN. Ezingeni lavelonkhe, Likomidi Lekusebentisana Ngekuhlanganyela Ngetikhukhula Lavelonkhe, kanye neLikomidi Letindvuna Lekwengamela tinhlekelele seliyasebenta futsi selike lahlangana emahlandla lamanyentana kute lihlole liphindze lincume kutsi tingasekeka njani tifundza letitsintsekile.
5.1.2. Sikhungo Savelonkhe Sekulawulwa Kwetinhlekelele netikhungo tabomasipala tekulawulwa kwetinhlekelele, tiyachubeka nekuniketa imibiko lemayelana nekuhlola kanye netindlela tekubukana nato.
5.1.3. Lokungucalangaye lophutfumako kuniketa indzawo yekukhosela yetimo letiphutfumako netintfo letitinsita letidzingwa mimango letsintsekile kute kutsi tisimamise simo. Umsebenti uyachubeka wekubuyiselwa kwetinsita letisisekelo semphilo letinjengemanti, kutfutfwa kwelindle kanye nagezi. Loku kuhlanganisa nekucinisekisa kutsimlabo labatsintsekile batfola bomatisi (ema-ID) netitifketi tesikhashana tema-ID kute bakwati kufinyelela tidzingo letibalulekile. Kuhlolwa kwemonakalo yemiti nesakhiwonchanti kanye neluhlelo lekwakha kabusha luyentiwa. Nasekuphotfuliwe, kutawuvumeleka kulungiselelwa kweluhlelo loluphelele lwekuvuselela.
5.2 Simo selitulu lesibi kakhulu
5.2.1 Sikhungo Sesimo Selitulu saseNingizimu Afrika sicwayise ngekutsi kulindzeleke umoya wemakhata lashubisa umnkantja kutsi uhlasele itolo, Ngalesitsatfu, mhla tinge-25 Inhlaba 2025, etincenyeni letiseningizimu nenshonalanga yeNingizimu Afrika.
5.2.2 Kunelitfuba lekuna kwemvula ngemandla lengaba nebungoti betikhukhula etindzaweni letisenshonalanga yeNshonalanga Kapa, ikakhulukati etindzaweni letiphasi nasetindzaweni letingenayo indlela yekuhambisa emanti ngaLesitsatfu kute kube nguLesine mhlaka-25 na-26 Inhlaba 2025. Umoya lovunguta ngemandla ngekhatsi kwendzawo ungabangela umonakalo etakhiweni futsi uzuphune netihlahla. Kwengeta kuloko, timo letibandzako kuya kuletibandza kakhulu tingalindzelwa, lokungenteka tihambisane nekukhitsika kuluchungechunge lwetintsaba taseNshonalanga Kapha, kusabalalele ngaseningizimu nshonalanga yeNyakatfo Kapa.
5.2.3 Umoya lonemandla longenta umonakalo ulindzelekile etincenyeni letinyenti te-EC Ngalesine, 26 Inhlaba 2025, ihambisane nekwehla kwemazinga ekushisa emini.
6. Tekubusa
6.1. Inchubekelembili Yelicembu laseThekwini Lelisebentako laMengameli
6.1.1. Ikhabhinethi yatisiwe ngekusebenta kweLicembu LaseThekwini Lelisebentako laMengameli. Inchubekelembili inakiwe emantini nasekutfutfweni kwelindle. Kubekelwe eceleni luchasomali lolutigidzi leti-R378 kute kusitwe ekunciphiseni kulahleka kwemanti, lokushayisana nekwehliswa nge-30% kwekusalela emuva kwekulungiswa kwekutfutfwa kwenkhucunkhucu nekulungisa emaphayiphi emanti.
6.1.2. Luhambo lwangekhatsi ekhaya lwekuya eThekwini nalo luya ngekukhuphuka, lwenyuka nge-33% umnyaka nemnyaka futsi lufaka tigidzigidzi letingetulu kwe-R17.4 kutemnotfo.Kufika kwetivakashi takulamanye emave nako kukhuphuke nge-9.8%, lokuletsa tigidzigidzi leti-R3.3 endzaweni yaseThekwini.
B. Lokusha lokwatiswe Ikhabhinethi
1. Inchubekelembili ekusetjentisweni kwemphendvulo yaMengameli kuletincomo teKhomishini Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane
1.1. Ikhabhinethi yatisiwe ngenchubekelembili lenkhulu leyentiwe ekusebentiseni tincomo teKhomishini Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane. Emaphuzu labalulekile afaka ekhatsi:
1.1.1. Kubuyiswa futsi kwemphahla lechumene Nekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane kukhuphukile kwasuka ku-R2.9b ngeMphala 2022 kwaya ku-R11b ngeNdlovulenkhulu 2025.
1.1.2. Tingucuko letinkhulu letifaka ekhatsi kushaywa kwemitsetfo lesiphohlongo lemisha lebukene nenkhohlakalo, kutsengwa kwemphahla, tinsita tebunhloli, nekutiphendvulela kwenkampani
1.1.3. Kuphenywa kwebugebengu nekushushiswa: emacala lamane ekubanjwa kwembuso ngabhongwane aphetsiwe onkhe ngetincumo tekutfolwa unelicala; Lamanye emacala la-11 lafaka ekhatsi bantfu phaca labange-51 netinkampani letinge-27 abhalisiwe enkantolo.
1.1.4. Tento tebungcweti netekulawula: Phambilini, Litiko Letemabhizinisi aHulumende lindlulisele bacondzisi baphambilini Betinkampani Letingaphasi Kwahulumende letinge-71 kuKhomishini Yetinkampani Netebuhlakani Netemphahla (i-CIPC) ngetichubo tekwehluleka kwenta umsebenti lokuholele emacaleni lasishiyagalolunye lasekasenkantolo.
1.1.5. Kutiphendvulela Kwenkampani: I-CIPC seyiphotfule tibuyeketo tetinkampani leti-10 letitimele letitsintsekako Kulombiko Wekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane, neluphenyo lolusitfupha loluchubekako kanye nalokusha lokusiphohlongo lokudluliswe yi-SIU lokusahlolwa.
1.1.6. Temafa Avelonkhe tishaye umtsetfo weminyaka le-10 (2022-2032) yekuvimbela i-Bain & Co. ekwenteni ibhizinisi nembuso, lekuyintfo i-Bain leyiphosela incabhayi ngekuya enkantolo.
1.1.7. Tingucuko letehlukahlukene tekuvimbela kubanjwa kwembuso ngabhongwane esikhatsini lesitako tiyachubeka kantsi letinye seticaliwe, emkhatsini waleto leticaliwe kunaleti:
1.1.7.1. Kubekwa kweMcondzisi Wekuphenya Ngekulwisana Nenkhohlakalo lokucale kusebenta mhla ti-19 Ingci 2024;
1.1.7.2. Luhlaka Lwavelonkhe lokuphumelelisa Kusebenta Kwebungcweti Bemkhakha Wemmango lwagunyatwa yiKhabhinethi ngeMphala 2022
1.1.7.3. Umkhandlu Wavelonkhe Wekweluleka Ngekulwa Nenkhohlakalo sewuphotfule lucwaningo ngetincomo tetingucuko tesikhungo seKhomishini Yekubanjwa Kwembuso ngabhongwane.
2. Emalungiselelo Engcungcutsela ye-G20
2.1. Te-G20 (imihlangano)
Ikhabinethi itfole kwatiswa mayelana nemsebenti lochubekako njengobe live lilungiselela kusingatsa Ingcungcutsela Yebaholi be-G20, njengoba leminyenti imihlangano ichubeka ngalendlela lelandzelako:
2.1.1. Kulungiselela kungenisa Ingcungcutsela ye-Y20 yaseNingizimu Afrika ngasekupheleni kwalomnyaka ngaphasi kweliso lweMengameli we-G20 eNingizimu Afrika. Ingcungcutsela ye-Y20 yaphambilini leletse tonkhe titfunywa letivela emaveni langemalunga e-G20 nangale kwayo, atawucala tingcoco ngetikhundla tenchubomgomo neyekwatisa lokukhulunywe nge-Y20, beyibanjwe kusukela mhlaka-18 – 19 Inhlaba 2025.
2.1.2. Umhlangano we-3 we-Task Force One: Kukhula kwemnotfo lokufaka ekhatsi wonkhewonkhe, Kutfutfukiswa Kwetimboni, Kucashwa nekunciphisa Kungalingani lobanjwe enkhundleni ye-inthanethi cishe kusukela mhla ti-18 – 19 Inhlaba 2025, icocisane kabanti ngekutfutfukiswa kwetinhlaka kute kucondzaniswe temnotfo letinkhulu, imikhakha/tincenye, timakethe tebasebenti kuvikelwa kwemphakatsi kanye netinchubomgomo tendzawo letisekela tinhloso letabelwanako tekusungula imisebenti lehloniphekile nekunciphisa kungalingani.
2.1.3. Umhlangano Wethemu Lesemkhatsini we-T20 waseNingizimu Afrika lobanjwe nge-inthanethi kusukela mhlaka-19 kuya kumhla tinge-20 Inhlaba 2025, uhlole inchubekelembili yemisebenti lesihlanu leniketwe emacenjana lasihlanu ebacwaningi, yajulisa kusebentisana kwetifundza kanye nemiphumela yenchubomgomo lehlolisisiwe ngembi kweNgcungcutsela ye-G20 Yebaholi.
2.1.4. Umhlangano G20 Empower Alliance Inception lowabanjwa kusuka mhla tinge-20 kuya kumhla tinge-21 Inhlaba 2025, ucocisane ngeTindlelalisu Letitinsika Tembutsano Wekuniketana Emandla we-G20 tebuholi bebantfu besifazane, kusekela emabhizinisi nekutfutfukiswa kwemnotfo losimeme.
2.1.5. Ingcungcutsela ye-SAI20 lebeyingumbutsano webacwaningimabhuku jikelele labavela emaveni langemalunga e-G20 eJozi kusuka mhla tinge-24 kuya kumhla tinge-25 Inhlaba 2025, icocisane ngetindzaba letiphatselene nekwenta tintfo tibe sebaleni kanye nekutiphendvulela ekuphatseni timali temmango.
2.2. Ikhabhinethi yatiswa ngalamafishane ngemihlangano yeSherpa Track lesandza kubanjwa, kanye nemitamo yekusebentisana neyekulungiselela leyentiwako mayelana netingcogco letitako temadokhumenti e-G20 Ministerial Outcome kanye netimemetelo. Ikhabhinethi yatisiwe kutsi sekubanjwe imihlangano ye-G20 lenge-69 kute kube manje, kulemihlangano le-132 lehleliwe lesemtsetfweni.
2.2.1. Umhlangano weSitsatfu we-G20 Sherpa utawubanjelwa eSun City kusukela mhla tinge-25 kuya kumhla tinge-27 Inhlaba 2025 futsi ilindzeleke kutfola kwembikomphendvulo lobuya ku-Finance Track Task Forces, ubuyekete tibopho letibalulekile te-G20 nalokucondziwe kanye nekucocisana ngetindlela tekucinisekisa kutsi i-G20 iyakhona kulunganisa lusabelo lwetinkinga emhlabeni jikelele.
C. Tincumo Tekhabhinethi
1. Emandla Lahlanganisiwe - Kungenelela kwetimboni kute kuvuselelwe Kuncintisana Embonini yeFerrochrome yaseNingizimu Afrika
1.1. Ikhabhinethi yatisiwe mayelana nemtselela wetenhlalakahle yetemnotfo ngekuchubeka kwekwehla kwemboni ye-ferrochrome nangesidzingo lesiphutfumako sekungenelela kwahulumende netimboni kute kuncandvwe lokwehla.
1.2. Ikhabhinethi igunyate kutsi Litiko Lagezi kanye Neletemandla liphotfule sivumelwano semboni yahulumende sekuhlelwa kabusha kwetharifu kute kusekelwe umkhakha we-ferrochrome, nekubuyiselwa tetimboni taseNingizimu kanye nekwentiwa kancono lizinga letimbiwa kulomkhakha.
1.3. Ikhabhinethi igunyate kubekwa kwe-chrome ore ngaphasi kwelulawulo lwalokutfunyelwa ngaphandle, lokutawudzinga kutsi lokutfunyelwa ngaphandle kwelive kutfole imvume yeKhomishini Lephatsa Tekuhwebelana Temave Emhlaba (i-ITAC), kanye
1.4. Nekutsi Ikhabhinethi igunyate umkhankhaso wekutfutfukisa intsela yekutfunyelwa kwe-chrome ore kulelinye live kanye nekunweba imitsetfonchubo Yendzawo Lekhetsekile Yetemnotfo (i-SEZ) yetinsita tekuncibilikisa.
2. Luhlelo Lolukhulu Lwekugucula Imfucuta ibe yimitfombolusito lebalulekile (i-WEMP)
2.1 Ikhabhinethi igunyate kushicilelwa kweLuhlelo Lolukhulu Lwekugucula Imfucuta ibe yimitfombolusito lebalulekile (i-WEMP) kute isetjentiswe. Loluhlelo lolukhulu lugcile ekunciphiseni imfucuta, kujikeletisa nekuvuselela – kakhulukati ekupakisheni imfucuta. Ihlose kukhulisa ligalelo lemnotfo wemfucuta emnotfweni lobanti welive; ibe inciphisa imitselela lemibi yemvelo neyemphilo ngemakhemikhali nemfucuta endzaweni.
2.2 Loluhlelo lolukhulu luhlongota kungenelela lokunyentana lokutawucatulula kubuye kukhutsate ematfuba etemnotfo ngekhatsi kwetinchubo tekukhicita umnotfo ngemfucuta, ngekusebentisa kulokunye, kukhulisa kwalokutfunyelwa kulamanye emave nekwakha imisebenti. Ibalelwa ku-60 000 imisebenti lengakahleleki lesekelwe kuvelonkhe ngekutibandzakanya kwalabo lababutsa imfucuta ekugcogceni imfucuta, kuhlunga nekujikeletisa imfucuta lenjengeliphepha, iplastiki nengilazi. Kulindzeleke kutsi lemisebenti leyengetwako ledalwako itawuhlomulisa besifazane, lusha kanye nebantfu labaphila nekukhubateka.
D. Imitsetfosivivinyo
1. Umtsetfosivivinyo Wetekuchibela Teluphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika wanga-2025 (i-SAPS),
1.1 Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wetekuchibela Teluphiko Lwemaphoyisa aseNingizimu Afrika. LoMtsetfosivivinyo loluhlaka uhlose kuchibela Umtsetfo we-SAPS wanga-1995 kute kusungulwe luhlaka lolusemtsetfweni lwemaphoyisa lolufaka sandla ekulweni nebugebengu ngempumelelo nangelikhono. Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela ucinisekisa kuhambisana neMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika wanga-1996, Luhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa lwanga-2030, Umtsetfo Lohlongotwako Wekusebenta Kwemaphoyisa wanga-2016, Umtsetfo Lohlongotwako Wetekuphepha Nekuvikeleka wanga-2016, Inchubomgomo Yetekuchuba Buphoyisa Emmangweni kanye neNchubomgomo lemayenana neLuphiko Lunye Lwetemaphoyisa.
E. Kucasha
Konkhe kucashwa kutawuya ngekucinisekiswa kweticu kanye netimvumo letifanele letihambisana netekuphepha
1. Adv. Mikateko Joyce Maluleke njengeMcondzisi Jikelele eTiko Lebafati Nebantfu Labaphila Nekukhubateka (kwelulwa kwekontileka ngetinyanga letisihlanu).
2. Mnu Brian Monakali njengeSikhulu Lesiyinhloko Sekulawulwa Tekuphepha Etitimeleni.
3. Ibhodi Yetinsitakalo Tekuhamba Ngetindiza Nekuhamba Ngemikhumbi
Mk. Doris Dondur kugcwalisa sikhala seBhodi
4. Ibhodi Yebaphatsi beThrasti Letimele Yentfutfuko
(a) Mk. Zimbini Hill;
(b) Mk. Lerato Makgothatso Kumalo;
(c) Solwati. Stella Motlhago Bvuma;
(d) Mnu. Wayne Stewart Manthe;
(e) Dkt. Deenadayalen Konar;
(f) Mnu. Neil Jensen;
(g) Mk. Sekadi Phayane – Shakhane;
(h) Mk. Thobile Buhlebethu Maloka;
(i) Solwati Raymond Nkando; kanye
(j) NaMk. Bongekile Zulu.
5. Emalunga eBhodi Yenhlangano Yekutfutfukiswa Kwetimboni (i-IDC)
(a) Dkt. Gloria Tomatoe Serobe (Sihlalo);
(b) Mnu. Reon Barnard;
(c) Mnu. Sam Bhembe;
(d) Mk. Tanya Reeva Cohen;
(e) Mk. Ayanda Dlodlo;
(f) Dkt. Nomusa Dube-Ncube;
(g) Dkt. Keitumetse Mothibeli; kanye
(h) naDkt. Sydney Mufamadi.
Imicimbi neMicimbi Letako
6.1 Kucashwa Kwelusha
6.1.1 Njengoba sivala imigubho Yenyanga Yelusha, Ikhabhinethi iphindze yacinisekisa lubito lwaMengameli Cyril Ramaphosa lwekutsi emabhizinisi naletinye tinhlaka tahulumende tisebentise i-SAYouth.mobi kuniketa ngetindlela letichubekako tekutsi bantfu labasha kutsi bahole futsi bafundze.
6.1.2 Manje sekunebantfu labasha labangetulu kwetigidzi leti-4.7 letibhalisiwe kuletinkundla nakutinsita tedathabhesi yeLitiko Letemisebenti neLetebasebenti, Ngaletinkundla bantfu labasha batfole kusekelwa kufinyelela ematfuba ekuhola langetulu kwetigidzi leti-1.6.
6.1.3 Ikhabhinethi icela emabhizinisi kutsi anikete bantfu labasha lusito ngekubaniketa ematfuba emsebenti nekutjala imali kutemfundvo nasekutfutfukiseni emakhono.
F. Imilayeto
1. Emavi endvudvuto
Ikhabinethi ivakalisa emavi endvudvuto kubangani nemndeni wa:
a) Mnu. Sinethemba Mpambane, Lisekela Lemphatsi weWalter Sisulu University lodutjulwe wabulawa asemotini yakhe esikhungweni senyuvesi Inkululekweni.
b) Lodvumile, longumhlatiyi wetemidlalo nemmemeteli welibhola, Phumlani Msibi, lowadvuma kakhulu nembuto lebakavamise kuwubuta otsi "thoughts please" (“itsini imicabango”) nakenta luhlolo lwemakhono ngemuva kwemdlalo welibhola letinyawo.
c) Wemshayi welicilongo ne-flugelhorn Fezile “Feya” Faku, lobekanemsebenti lobalulekile lowahlanganisa emavekati lasihlanu futsi wasebentisana netingwazi letifana na-Abdullah Ibrahim naBheki Mseleku.
2. Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela netilokotfo letihle kulaba:
a) Ema-Proteas ngekuhlula i-Australia emdlalweni wemancamu we-World Test Championship final ngaloko atfole sicoco lesihlonishwako se-Test Championship. Kuncoba kwabo lokumangalisako nanome bekunetingcinamba kuletse injabulo esiveni sakitsi futsi kwakhombisa emandla etemidlalo lokuhlanganisa nekugcugcutela kubumbana kwemphakatsi kanye nekwakhiwa kwesive.
b) Laura Seethal lodvume ngekutsi ngu-Tyla, ngekusingatsa i-2025 Nickelodeon Kids’ Choice Awards aphindze abe wekucala wetebuciko e-Afrika kuncoba i-“Favourite Global Music Star” kutindondo te-2025 Nickelodeon Kids’ Choice Awards lebetibanjwe e-USA.
c) Makadzebona wemlingisi Leleti Khumalo nemdidiyeli wemafilimu Anant Singh, lophumelelewatfola indondo lehlonishwako ye-Golden Nymph Award emkhakheni we-‘Special Creation’ category for welifilimu i-Don’t Give Up at the 64th Monte-Carlo Television Festival. Lelifilimu licondziswe nguDarrell James Roodt.
d) Mpetsa Wemhlaba Wemidlalo Yasendlini Prudence Sekgodiso, lobekasesimeni sekuba yinkhanyeti lekhanyako ngenyanga yeNhlaba. Mhla ti-15 Inhlaba 2025, utfole indzawo yesitsatfu ku-800m yebesifazane eluchungachungeni lwe-Diamond Leagues e-Stockholm, e-Sweden. Mhla tinge-24 Inhlaba 2025 ugijime libanga lelincono kakhulu lekuwina i-800m yebesifazane e-Ostrava Golden Spike e-Czech Republic.
Njengoba sigubha iminyaka lenge-70 kwasungulwa uMculu Wenkhululeko, sifisa kukhumbuta bonkhe kutsi “iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo, labamnyama nalabamhlophe” – Umculu Wenkhululeko
Imibuto: Mk Nomonde Mnukwa – Lobambele Lokhulumela Hulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485