IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wangeLesithathu, 25 KuMgwengweni 2025

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    IKulumiswano Yesitjhaba 

1.1    Ama-70 Weminyaka Womtlolomalungelo Wekululeko  
1.1.1     Ngalelilanga, eminyakeni ema-70 edlulileko, ngomhla wama-26 kuMgwengweni 1955, kwabuthana iinthunywa ezingaphezulu kwee-3000 zemihlobo ngokwahlukahluka, nezivela eendaweni ngokwahluka, e-Kliptown eJwanisbhege, ukuyokwakhisana iSewula Afrika ezaziyifuna, iSewula Afrika yentando yenengi, engabandlululiko esekelwe ngekambisolawulo yokulingana kwabantu, yokuphatheka ngobulungiswa kwabantu, ngamalungelo wobuntu nangepumelelo yomnotho ekwabelanwa ngawo.   
1.1.2      UmTlolomalungelo weKululeko wakheka ngamajima amakhulu wokukhwezelela kwabantu boke (abajayelekileko) neenhlangano ezazilwa nombuso webandlululo (i-Apartheid), ngaphasi kwesandla se-African National Congress, eyayiveza itjisakalo yayo ehlangeneko yeSewula Afrika ekhululekileko nelungileko.                
1.1.3     UmTlolomalungelo weKululeko usisekelo sokutlolwa komThethosisekelo weSewula Afrika ngemva kwe-Apartheid, begodu usasebenza nanamhlanje ekunqophiseni imisebenzi yokulungisa ukutjhiyana ngendima okusaseleko kezomnotho nekuhlalisaneni komphakathi elizweni lekhethweli.                                                                                                    

1.2    Ukuvumelana Ngekulumiswano Yesitjhaba 
1.2.1     Ngemva kweminyaka ema-70 umTlolomalungelo weKululeko watlolwa, nangokuvuma ukuthi iintjhijilo ezisaqalene nelizwe lekhethu kumele zitjhejwe ngithi soke ngendlela ebonakalako nezwakalako, amaSewula Afrika woke ngokuphelela kwawo ayamenywa bona abe nelizwi eKulumiswaneni yesiTjhaba ezakwakha ingomuso leSewula Afrika efunwa ngithi.  Njengokuvumelana ngomTlolomalungelo weKululeko, neKulumiswano yesiTjhaba nayo izakulandela indlela enabileko yokubonisana nesitjhaba soke, lapho kuzakuba khona nesigaba sokukhulumisana ezingeni leeyingi, bese kuba khona neengaba zokukhulumisana eengabeni zeemfunda ngeemfunda.                                                                                                                
1.2.2     IKhabinethi izitjhejile iinghonghoyilo zomphakathi ngeenlinganiso zesabelo seemali ezizakusetjenziselwa iKulumiswano yesiTjhaba le, nje-ke ithanda ukuhlathulula ukuthi lesisabelo seemali esiphakanyiswako asikabukufika ehlelweni likarhulumende elijayelekileko lokwabiwa kweemali namkha lokuqalwa yiKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe (i-IMC), ephethwe liSekela likaMengameli u-Paul Mashatile. IKhabinethi ilimuka kuhle ukuthi isabelo sanje seemali zembusweni kumele sisetjenziswe ngokunconcosela, nje-ke  iyelelise i-IMC ukuthi iqinisekise ukuthi iyelele khulu nayisebenzisa imali ngehlelo leKulumiswano yesiTjhaba.    

2.       Zomnotho 

2.1     IHlelo Elipheleleko Legezi Evuselelekako ESewula Afrika 
2.1.1     IKhabinethi ithokozela ukusikinyiswa kweHlelo leGezi eVuselelwako eSewula Afrika (i-SAREM) ezakusekela ukukhiqizwa kwepahla lapha ekhethu, kuthuthukiswe amakghonofundwa, kuvulwe nemisebenzi elizweni lekhethweli.  I-SAREM, ephasiswe yiKhabinethi ngoNtaka nonyaka,inqophe ukusekela ukufuneka kwegezi evuselelekako ekhethwapha beyithuthukise namabubulo ukube ngahlanye iqinisekisa ukuthi kuyaphunguleka ukusilaphaza kweembaseli.                                                      

2.2    Isivumelwano Sokubolekisa Semali YezeTuthuko Eyi-US$1.5 Yamabhiliyoni 
2.2.1      IKhabinethi ibikelwe ngesiVumelwano seMali eBolekiselwe umThethokambiso wezeTuthuko eyi-US$1.5 yamabhiliyoni, esitlikitlwe hlangana kweSewula Afrika neBulungelomali lePhasi, ezakuqinisekisa  ukukhula komnotho oqalelela umuntu woke nokuvulwa kwemisebenzi.  Imali ebolekiswako le ikhambisana nekambisolawulo yeZiko leeMali zeliZweloke eyingcenye yemizamo karhulumende enabileko yokuphumelelisa amatjhuguluko begodu izakusetjenziselwa ukuphungula ukubibhelana kwemisebenzi yomthangalasisekelo, khulukhulu bekorweni yezegezi neyezokuthuthwa kwepahla.        
2.2.2     Ukusekelwa kwemali ebolekiswako le kudzimelele ngeensika ezintathu zamahlelo wokwenziwa kwamatjhuguluko:  ukwenza ubungcono bokutholakala nokuvikeleka kwegezi, ukuphakanyiswa kokusebenza kuhle nangeendleko eziphasi kwemisebenzi yokuthutha ipahla nokusekela iSewula Afrika ekuphunguleni irhasi eyingozi esemmoyeni, ekusisekelo seqalontanzi likarhulumende eliqinileko lokukhula nokuvula imisebenzi ngokuqalelela umuntu woke.    

2.3    Ukufika Kwemijovo Yesifo Seenqatha Nomlomo  
2.3.1     IKhabinethi ithokozela ukufika kwemijovo edingeke khulu, ebuya e-Botswana, yokulwa nesifo esehlileko seenqatha nomlomo (i-FMD) kezinye zeendawo zelizwe lekhethweli.                                                              
2.3.2    Imijovo le ikhanjiswa beyisetjenziswe simahla eendaweni ezehlelwe sisifesi, khulukhulu eemfundeni iKwaZulu-Natala nePumalanga Kapa, nakilawo maplasi akezinye iimfunda lapho sesibonakele khona isifesi. Seku-odwe itjatho lesibili lemijovo le ehlanganweni yemijovo i-Botswana Vaccine Institute.         

3.    Zamazwe Ngamazwe

3.1.    Umhlangano Wee-G7     
3.1.1.     UMengameli Cyril Ramaphosa bekasemhlanganweni wesiQhema samaZwe aliKhomba (i-G7), begodu iSewula Afrika ithatha i-G7 njengesiqhema sehlanganyela esiqakathekileko kiyo.  UMengameli usebenzise ithuba lokuhlangana ne-G7 ukukhwezelela ukusebenzisa khudlwana ukuhlangana kwe-G7 ne-G20 wabe wezwakalisa nesekelo lokusekela amatjhuguluko wamandla wokubusa eenhlanganweni zamazwe ngamazwe, ezinjengomKhandlu wezokuphepha weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko  kunye nehlelo lokulawula iimali ephasini loke.  Ekuhlanganyeleni emihlanganweni ye-G7 uMengameli ukhanyisa kuhle ukuthi iSewula Afrika ayilwi namazwe weTjingalanga, kodwana sikulungele ukusebenzisana nanyana ngabe ngubani ukuphumelelisa iminqopho yeenrhuluphelo zeSewula Afrika ibe iphakamise ne-Ajenda ye-Afrika.       

3.2     Ivakatjho Lomsebenzi Le-Russia
3.2.1     ISekela likaMengameli u-Paul Mashatile usandukubuya evakatjhweni lombuso e-Russia, lapho afike ahlanganyela khona nabanye emHlanganweni weHlandla lama-28 weKundla yezomNotho wamaZwe ngamaZwe womNyaka wee-2025 ebewubanjelwe e-St.Petersburg  [i- 28th St. Petersburg International Economic Forum 2025 (i-SPIEF ’25)].    
3.2.2     Lelivakatjho beliqalene nokuqinisa isebenziswano lezomnotho hlangana namazwe amabili la emakorweni anjengezokulima, amafemu weenkoloyi, iimbaseli neemayini, kunye nesayensi nethekhnoloji.            

3.3    Ipi Hlangana kwe-Israyeli ne-Iran   
3.3.1    IKhabinethi iphatheke kumbi khulu ngokutjhuba kokulwa hlangana kwe-Israyeli ne-Islamic Republic of Iran, nokudumuza kwe-Amerikha (i-USA) i-Iran ngeenkhali zemmoyeni.  Banengi khulu abantu esele babulewe, nabakhubeleko kunye nepahla etjhatjalalisiweko kilokhukulwa okuphikeleleko hlangana kwe-Amerikha ne-Iran.                         
3.3.2    IKhabinethi ikhombela iphele khona nje lenturhu ekhona, ikhombela nokuthi abalwakwaba bazibambe, bathobele umthetho wamazwe ngamazwe ngokupheleleko, kobanyana kuzokukhandeleka ukuthuwelela komtlhago wabantu. Ukudlula lapho, iKhabinethi ikhombela ne-USA, ne-Israyeli kunye ne-Iran bonyana bavule ikundla yokukhulumisana ngeenkulumo ezakhisako, bezinikele ne-UN ithuba lokuthi kukhambe yona phambili ekulamuleni nekubuyisweni kokuthula, lapho kuzakhe kuyokuhlolwa khona ubujamo bezinto  ngokunothiswa kwekhemikhali i-uranium nangamandla wayo we-nuclear.   
3.3.3     Iphasi angeze lavuma bona i-Iran iqalanganiswe ibe ziinqetjhanaqetjhana ezingezwaniko ibe iyincani kangaka, nangenca yenani lezakhamuzi eliphasi, nangenca yobujamo bayo lapho inzinze khona nangenca yezenjiwa ezitholakala kiyo.  Njengelizwekazi le-Afrika, thina lapha e-Afrika sisawunwawunwa mphumela wokuqalanganiswa kwe-Libya ngemva kweminyaka eli-14 umbuso we-Libya watjhugululwa; i-Afrika itlhagiswa kuthuwelela kobuphekula kilo loke lelilizwekazi, njengoba ukuqalanganiswa kwe-Libya kwayitjhiya ingasenakuthula nje.                                        
3.3.4     Sifuna ukuthula kwephasi loke, begodu kumele sisebenzele ukulamulana ngokuzwana nokuthula lapho kunenturhu khona.

3.4    Ubuhlungu Ngokuthuwelela Kobujamo Bezinto E-Haiti   
3.4.1     IKhabinethi iyalila ngokuthuwelela kobujamo bezinto e-Haiti begodu ithi kuzakufuneka indlela emagatjagatja yokuqinisa amandla wokubusa, nokwenza ngcono ukuthotjelwa komthetho, nokukhuthaza ukukhula komnotho ngokusebenzisana ngokuzwana kwamazwe we-Afrika eendabeni zamazwe ngamazwe ngokubeka phambili iinrhuluphelo ze-Haiti. 

3.5    Isalelo SeKhotho EPhakemeko YePitori Ngokubulungwa KwakaMengameli Walokhuya We-Zambia UNom. Edgar Lungu    
3.5.1     IKhabinethi isitjhejile isahlulelo esethulwe yiKhotho ePhakemeko yePitori sokwalela ukubekwa kwakaMengameli walokhuya we-Zambia u-Edgar Lungu lapha eSewula Afrika ngemva kokuvumelana kwalabo abanelizwi kilendaba. 
3.5.2     IKhabinethi ikhwezelela umndeni wakwa-Lungu norhulumende we-Zambia bona basebenzise lelithuba elivezwe yiKhotho ePhakemeko ukuthi babonisane, balalelane, kobanyana obekanguMengameli ongasekho lo azokubulungwa ngesithunzi, ngesiko elifaneleko lokubeka umuntu onguMengameli.                                                

3.6    Ukuphuma Kwe-SAMIDRC E-DRC 
3.6.1     IKhabinethi ibikelwe ngokubuyiswa kwamaJoni wezokuVikela weSewula Afrika (we-SANDF) e-Democratic Republic of Congo (i-DRC), ngemva kobana i-SADC ithethe isiqunto sokuthi ijamise ihlelo layo lokulamula elibizwa ngokuthi yi-SAMIDRC.

3.6.2     Alinganiselwa e-1 718 amajoni we-SANDF esele abuyile lapha eSewula Afrika, kanti-ke eemvekaneni ezizakwezi kulindeleke bona kubuye amanye godu.                                                                                                                

3.6.3     IKhabinethi ifakaze ngobutjha ukuthi iSewula Afrika isazibophelele ngamadla ekuletheni ukuya phambili ukuthula, nepumelelo esiphandeni se-Afrika engeSewula, kwathi khonapho yabuka nemizamo yamajoni wakwa-SANDF ngakwenzileko ekusebenzeleni ukubuyisa ukuthula, nokuvikeleka kunye nokunzinza e-DRC.

4.     Ubulungiswa Nokukhandelwa Kobulelesi

4.1.    Ukuphepha Nokuvikeleka 

4.1.1.    Urhulumende uthokozela indima eyenziwako ngemizamo yokulwa nobulelesi ngamajima anjenge-Operation Shanela ne-Operation Vala Umgodi. Balinganiselwa ema-239 abasolwa ababotjhwe elizweni lokeli ukusukela nalili-01 ukuyokufika nakali-15 kuMgwengweni 2025 ngejima i-Operation Vala Umgodi.  Abasolwaba babotjhelwe imilandu ephathelene nokumayina ngokungasimthetho neminye imilandu ehlukahlukeneko, ekubalwa hlangana nayo neyokulinga ukubulala, neyokufunyanwa baphethe iingidi ezingekho emthethweni, neyokufunyanwa baphethe idayimani ehlaza, neyokufunywanwa baphethe iinthuthumbisi ezingasisemthethweni, neyokwephula umThetho oLawula amaPhandle womNyaka wee-2002. 

4.1.2.    I-Operation Vala Umgodi seyibophe abasolwa abangaphezulu kwee-27 000 yabamba neengidi ezingaphezulu kwama-600, hlangana nazo ekubalwa nabosingasigidi (iingidi ezingasi ngezamambala) kunye neenhlavu zokudumuza ezili-16 000.

4.1.3.    Hlangana nomhla we-16 kuMgwengweni nomhla wama-22 kuMgwengweni 2025, amapholisa weButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) abophe abasolwa abali-15 372 nge-Operation Shanela.  Hlangana nabasolwabo kubalwa nabasolwa abakade khulu bazunywa, abazii-2 400 abafunelwa imilandu emimbi efaka hlangana nenturhu (yokubulala, yokulinga  ukubulala, yokukata neyokugqekeza nokudlelezela); bali-159 ababotjhelwe ukubulala; bali-100 ababotjhelwe ukukata; bayi-1 173 ababotjhelwe ukubetha bahlose ukukhehleza umzimba kangazimbi; bazii-2 602 ababotjhelwe ukufunyanwa neendakamizwa, kwathi abama-64 babotjhelwa imilandu yokuthumba nofana ukweba iinkoloyi.                                                                      

4.1.4.    IKhabinethi ibuye yathokozela nokugwetjwa kwezelelesi ezimbili kezine ezilahlwe mlandu wokurera nokubulala uNosipho ‘Nomdundu’ Mafani waKwaNokuthula (obekaneminyaka ema-23), obekagula ngengqondo.  Laba ababili, uMboneli Msila noMonde Tshemese, bagwetjwe idilikajele umuntu ngamunye ngomlandu wokurera ukubulala newokubulala, abayenzele ukuzuza imali yetjhorensi ebeyiziinkulungwana ezima-R600 zamaRanda.                            

4.1.5.     Ipi Elwisa Inturhu Eqothele BobuLili Obuthileko Nokubulawa Kwabantu Abasikazi (i-GBVF) — IKhabinethi ilayele umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi bona ukhambise msinyana umsebenzi wokuqedelela umThethomlingwa wokuSekela aboNgazimbi ukuqinisa ipi yokulwa ne-GBVF.                                                                                                            

5.     Ukuthuthukiswa Komphakathi Nabantu

5.1.    Ukuvuselela Nokubuya Ebudisini Obutjhiywe Ziinkhukhula  

5.1.1.     IKhabinethi ibikelwe ngomonakalo weenkhukhula ophikeleleko nemizamo yakhona yokulinga ukuhlenga ePumalanga Kapa naKwaZulu-Natala.  IKomidi eHlanganyelweko yokuLwa noMonakalo weenKhukhula neKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe ngemiSebenzi eLawula iHlekelele sezikhwezelelwe bona zisebenze, nje-ke sezikhe zahlangana amahlandla ambadlwana kobanyana zilinganise beziqunte bona zizazisekela njani leziimfunda ezicaphazelekileko.                            

5.1.2.    IZiko lezokuLawulwa kweHlekelele namaziko wezokulawulwa kwehlekelele kibomasipala neemfundeni nawo solo aragela phambili ngokwethula imibiko yokulinganisa neyamagadango athathwako wokulungisa kilomonakalo. 

5.1.3.    Iqalontanzi lamsinyana njenganje kusese kuthola isizo elirhabako leendawo zokufihla ihloko neyepahla yokusiza abantu abavelelwe mumonakalo.  Uyaraga nomsebenzi wokubuyisela izenzelwa ekuphilwa ngazo kileziindawo ezivelelwe mumonakalo, kulethwa amanzi, kuhlwengiswe bekuphakewe ngegezi.   Lapha-ke kubalwa nokuthi lababantu abonakalelweko kumele bathole abomazisi (ama-ID) ngobutjha, neentifikethi zesikhatjhana zama-ID, kobanyana bazokukghona ukutholelwa izenzelwa eziqakathekileko ekuphilwa ngazo.   Sewuthomile nomsebenzi wokulinganisa umonakalo owenzekileko emakhaya, nakumthangalasisekelo kunye neplani yokwakha ngobutjha.  Kungaphela lomsebenzi, kuzakuthoma amalungiselelo wehlelo elipheleleko lokusiza abantu boke ngokubathoba bebabuyiselwe ebunzinzweni obujayelekileko bokuhlala kwabantu endaweni.

5.2    Ubujamo Bezulu Obumbi   

5.2.1    IZiko lesiBikezelo sobuJamo beZulu izolo likhuphe isiyeleliso esithi   kunamakhaza amakhulu angalindeleka ukungena ezwakale eendaweni ezikude nelwandle, ngomhla wama-25 kuMgwengweni 2025, eendaweni ezincangesewula-tjingalanga yeSewula Afrika.                                                                          

5.2.2    Kunethuba lokuthi izulu lingana ngamandla, kangangoba kungenzeka lirhurhularhurhule eengcenyeni zangetjingalanga yeTjingalanga Kapa, khulukhulu eendaweni ezisesikhisini neendawo ezinganamadreyini azisako, ngeLesithathu ukuyokufika kuLesine, umhla wama-25 nowama-26 kuMgwengweni 2025. Ummoya ozabe uvunguza ngamandla eendaweni ezikude nelwandle kungenzeka utjhiye umonakalo bewuruthule neenhlahla lapho uzakudlula khona.   Ukudlula lapho, kungalindeleka amakhaza ukuyokufika nemakhazeni agongobazako, kanti negabhogo nayo kungalindeleka ukuthi ikhithike eentabeni ezincangetjingalanga esifundeni seTjingalanga Kapa, ikhakhabele nesewula-tjingalanga yeTlhagwini Kapa.                                                      

5.2.3     Kulindeleke ummoya ovunguza ngamandla nongahle utjhiye umonakalo ebunengini beendawo zePumalanga Kapa ngeLesine womhla wama-26 kuMgwengweni 2025, lapho amazinga wokutjhisa azokwehla khona khudlwana ngeenkhathi zemini.

6.        Amandla Wokubusa 

6.1.    Indima Esele Yenziwe Siqhema Somsebenzi Esithunywe Yi-Ofisi KaMengameli EThekwini  

6.1.1.    IKhabinethi ibikelwe ngokusebenza kwesiQhema somSebenzi sikaMengameli eThekwini. Itjhejiwe indima esele yenziwe ngamanzi nangokuhlwengisa. Sitholakele isikhwama sesizo seengidi ezima-R378, esizakusiza ngokuphungula amanzi alahleka angakasebenzi, okuthomana nokwehla ngama-30% komsebenzi wokulungisa okuphathelene neswiriji nomsebenzi wokulungisa osalele emva   ophathelene namanzi.                                                                   
6.1.2.     Ubuya ngamandla nomsebenzi wamakhambo wangekhaya aya eThekwini, njengoba sewukhuphuke ngama-33% nakulinganiswa nanyakenye, kanti-ke umsebenzi lo sewungenisa imali engange-R17.4 yamabhiliyoni, ngokobungako bomnotho. Iimvakatjhibukeli zamazwe ngamazwe ezifika lapha ekhethu zande nge-9.8%, zangenisa imali eyi-R3.3 yamabhiliyoni endaweni yeThekwini.                                      

B.    Zamvanje Ezibikelwe IKhabinethi  

1.    Indima Esele Yenziwe Ngokuphunyeleliswa Kweempendulo ZikaMengameli Ngeemphakamiso ZeKomitjhini YokuThunjwa KomBuso

1.1.     IKhabinethi ibikelwe ngendima ekulu yomsebenzi esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kweemphakamiso zeKomitjhini yokuThunjwa  komBuso.  Hlangana nokhunye okuqakathekileko esele kwenziwe kubalwa nalokhu:                
1.1.1.    Ukubuyiswa Kwepahla ephathelene nokuThunjwa komBuso kwande ukusukela ku-R2.9 yamabhiliyoni ngoSewula wee-2022 yayokuba mabhiliyoni ali-R11 nakufika uNtaka 2025.                                                                                                 
1.1.2.     Amatjhuguluko Amakhulu   ekubalwa kiwo nokubethwa kwemithetho emitjha ebunane eqalene nokulungisa ubukhohlakali, ukuthengwa kwepahla, umsebenzi wobuhloli, kunye nokuziphendulela kwakarhulumende woke.                 
1.1.3.    Iphenyo ngobulelesi nokutjhutjhiswa: Sekugwetjwe imilandu  emine yokuthunjwa kombuso; kiyo yomine abasolwa bafunyenwe banomlandu; eminye imilandu eli-11, ekubalwa kiyo abantu abama-51, bese kuthi iinkampani ezima-27 kube ngesele amagama wazo afikisiwe ekhotho kodwana kusalindelwe ilanga lokuvela ekhotho.                                                                              
1.1.4.     Ukwenza okukhambisana namakghonofundwa nelawulo lomthetho: UmNyango wamaBhizinisi womBuso wangaphambilini wathumela ama-71 wabanqophisi balokhuya beenjamiso zamabhizinisi wombuso ku-Companies and Intellectual Property Commission (i-CIPC) ngemilandu yokungenze umsebenzi ngefanelo, elithoba yemilandu leyo yagcina ingenile ekhotho yagwetjwa.
1.1.5.     Ukuziphendulela KweenJamiso:  I-CIPC seyiwuqedile umsebenzi wokubuyekeza weenjamiso ezilitjhumi zekoro yangeqadi amagama wazo abaliweko emBikweni wokuThunjwa komBuso, lapho kusaphenywa khona imilandu esithandathu, bese kuthi eminye ebunane kube ngemitjha esalinganiswako esandukuthunyelwa yi-SIU.                                                      
1.1.6.     IZiko leeMali zeliZweloke livale i-Bain & Co. ukuthi ingabe isaba nebhizinisi eyenza nombuso bekuphele iminyaka elitjhumi (2022-2032), kodwana-ke nokho i-Bain idlulele phambili yayowuphikisa ekhotho lomlayo.                                    
1.1.7.     Kunemisebenzi ehlukahlukileko esele ithomile yokukhandela ukuthi umbuso ungasathunjwa ngomuso, ukube kanti kukhona eminye esele iphelile, sebe isebenza nokusebena sikhuluma nje. Hlangana naleyo esele isebenza kubalwa nasi:      
1.1.7.1 Ukusungulwa kwePhiko eliPhenya ngobuKhohlakali, elithome ukusebenza ngomhla we-19 kuRhoboyi 2024;                  
1.1.7.2    UmThetho weliZwe wokuphumelelisa ukuSetjenziswa ngamaKghonofundwa kweKoro yemBusweni waphasiswa yiKhabinethi ngoSewula 2022.                                                 
1.1.7.3    UmKhandlu oLuleka ngokuLwa nobuKhohlakali sewuliqedile irhubhululo elimalungana neemphakamiso zamatjhuguluko nokuhlelwa ngobutjha okuzakukhandela ukubuya kokuThunjwa komBuso.                                                          

2    Amalungiselelo Womhlangano Omkhulu We-G20  

2.1    Imihlangano Ye-G20  

IKhabinethi ibikelwe ngomsebenzi othomileko njengoba ilizwe lilungiselela ukusingatha umHlangano wabaRholi we-G20, njengoba imihlangano ngemihlangano isolo ikhambe ibanjwa nje:               

2.1.1     Ekwenzeni amalungiselelo wokusingatha i-Y20 South Africa Summit ngekukhambeni komnyaka lo ngaphasi kwephiko lobeNgameli beSewula Afrika ku-G20.  Umhlangano we-Y20 oza ngaphambi komHlangano wabaRholi ohlanganise iinthunywa zomhlangano zamazwe we-G20 nangaphandle kwayo, ubanjwe ngomhla we-18 ukuya nakali-19 kuMgwengweni 2025.  kobanyana bazokuthoma imikhulumiswano ngobujamo bemithethokambiso bese bazisa ihlelo lezokwazisa le-Y20.                        
2.1.2     UmHlangano wesiThathu wesiQhema somSebenzi: Ukukhula komNotho okuQalelela woke umuntu, ukwakhiwa kwamabubulo, ukuvulwa kwemisebenzi nokuPhungulwa kokutjhiyana ngendima obewubanjwe ngethungelelwano le-inthanethi ngomhla we-18 ukuya nakali-19 kuMgwengweni 2025, kwakhulunyisanwa ngokwakhiwa kwemithetho yokuhlanganisa umnotho ngokuphelela kwawo, namakoro ngamakoro, nemakethe yemisebenzi, nokuvikeleka komphakathi nemithethokambiso yebhoduluko enomnqopho ofanako wokuvula imisebenzi ehloniphekako nokuphungula ukutjhiyana ngendima yokunotha.
2.1.3     I-T20 South Africa Mid-Term Conference ebanjwe ngethungelelwano le-inthanethi nakali-19 ukuya nakama-20 kuMgwengweni 2025, ilinganise indima emisebenzini emihlanu ekhamba ngommongondaba, yanabisa ukusebenzisana kwesiphande yabe yalola nemiphumela ngaphambi komHlangano omKhulu wabaRholi be-G20.                                               
2.1.4      Umhlangano we-G20 Empower Alliance Inception owawubanjwe ngomhla wama-20-21 kuMgwengweni 2025 ukhulumisene ngeenSika ze-G20 zokuHlomisa abarholi babantu abasikazi, nangesekelo labosomabhizinisi kunye netuthuko yomnotho ebambelelako.                                                          
2.1.5     UmButhano we-SAI20 obewumhlangano wabahloliincwadi zombelele bamazwe amalunga we-G20 ebewubanjelwe eJwanisbhege ukusukela ngomhla wama-24–25 kuMgwengweni 2025, lapho kukhulunyisenwe khona ngeendaba ezimalungana nokusebenzela emkhanyweni nangokuziphendulela ekulawulweni kweemali zombuso.                  
2.2    IKhabinethi ibuye yabikelwa nangokubanjwa kwemihlangano yamhlapha ye-Sherpa Track kunye nangokuhlanganiswa nangemizamo yamalungiselelo eyenziwako kulungiselelwa imiTlolo yemiPhumela neeMvumelwano zaboNgqongqotjhe emikhulumiswaneni ezako ye-G20. IKhabinethi ibikelwe ukuthi sekubanjwe imihlangano ema-69 bekube nje, emihlanganweni eli-132 elungiselelwa i-G20.                                                                                                 
2.2.1     Umhlangano wesithathu we-G20 Sherpa use-Sun City ukusukela ngomhla wama-25-27 kuMgwengweni 2025 kanti kulindeleke ukuthi wamukele umbiko obuyako wemihlangano yezeemali ebizwa ngokuthi yi-Finance Track Task Force, kubuyekezwe iimbopho ze-G20 eziqakathekileko neziqothelweko kubuye kukhulunyisanwe ngeendlela zokuqinisekisa ukuthi i-G20 iyakghona ukuhlanganisa amagadango athathelwa imiraro ekhungethe iphasi.                                                        

C.    Iinqunto ZeKhabinethi  

1.    Ukuhlanganiswa Kwegezi Namabubulo Ukuvuselela Amandla Wokusebenza Webubulo Le-Ferrochrome ESewula Afrika 

1.1.    IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yokuphikelela kokuphelelwa mamandla kwamabubulo we-ferrochrome nangesidingo esirhabako sikarhulumende namabubulo sokuthatha amagadango wokuqeda ukuphelelwa mamandlokhu.                                                                                                                            
1.2.    IKhabinethi ivumele umNyango wezeGezi nezinye iimBaseli ukuthi uqedelele isivumelwano hlangana kwakarhulumende namabubulo sokubuyekezwa  kwentengo/kwembadela ezizakusekela ikoro ye-ferrochrome, kubuye kubuyiselwe endaweniefaneleko amabubulo weSewula Afrika kunye namandla wokuhlengwa kwezenjiwa kilekoro.                                                                         
1.3.    IKhabinethi ikuvumele ukufakwa kwe-chrome ore ngaphasi kwelawulo lezenjiwa   ezithengiselwa amazwe wangaphandle, okuzakufuna ukuthi ipahla nayithengiselwa ngaphandle kutholakale imvumo yokuthengisa ku-International Trade Administration Commission (i-ITAC), kanti-ke IKhabinethi ivumele igadango lokwakha umthelo wokuthengisela amazwe wangaphandle i-chrome ore bekukhuliswe nomthetholawulo wehlohlomezelo yabancithikisi be-Special Economic Zone (i-SEZ).                                            

2.      IHlelo EliPheleleko Lokulawula Umnotho Wezinto Ezilahlwako (i-WEMP) 

2.1    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwe-Waste Economy Master Plan (i-WEMP) kobanyana ithome ukusetjenziswa.  Umtlamo lo uqale ukuphungula okulahlwako, nokusetjenziswa ngobutjha, nokuvuselelwako, khulukhulu okulahlwako ebekusetjenziselwe ukuvala nokuphatha ipahla.  Ifuna ukuphakamisa ukusetjenziswa ngobutjha kwepahla esele isebenzile kobanyana kuzophakanyiswa umnotho ngamandla angakghonakalako; kuthi kwenzeka lokho, ukube ngahlanye kuphunguka ubumbi bokucatjhazelwa kwebhoduluko nepilo, ngokulinyazwa makhemikhali nokulahlwako ebhodulukweni.    

                 
2.2    Umtlamo lo uphakamisa amagadango ambalwa azakuvulela abe akhuthaze amathuba womnotho erherhweni lezinto ezilahlwako, hlangana nokhunye, ngokwandisa ipahla ethengiselwa amazwe wangaphandle nangokuvula imisebenzi. Ilinganiselwa eenkulungwaneni ezima-60 imisebenzi engakahleleki eyakheke ilizweli loke nje ngokungena kwabantu emisebenzini ephathelene nokubutha ipahla, neensetjenziswa ezilahlwako ziyokusetjenziswa ngobutjha; ipahla esetjenziswa ngobutjha njalo ngenjengamaphepha, iplastiki, neensetjenziswa ezimarhalasi ezibuthelelwa babantu, bazithumele lapho ziyokusetjenziswa khona ngobutjha.  Kulindeleke bona imisebenzi engezelelekako le ngokusetjenziswa ngobutjha kwepahla elahlwako  kusize abantu abasikazi, ilutjha kunye nabantu abanokukhubazeka.                                                                                      

D.    ImiThethomlingwa 

1.    UmThethomlingwa womNyaka wee-2025 oTjhugulula umThetho wezamaPholisa (we-SAPS)

1.1    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho oLawula i-SAPS. Umtlamo womThethomlingwa lo unqophe ukutjhugulula umThetho wakwa-SAPS womnyaka we-1995 kobanyana kuzokwakhiwa umthetho ozakusiza ukuthi ubupholisa bube lisizo ekulwiseni ubulelesi.  UmThethomlingwa lo uthonyaniswa nomThethosisekelo weSewula Afrika womnyaka we-1996, umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke womNyaka wee-2030 (i-NDP 2030), nomBikomthethokambiso womNyaka wee-2016 ngezobuPholisa, nomBikomthethokambiso ngezokuPhepha nokuVikeleka, kunye nangomThethokambiso weButho lamaPholisa liNye.    

E.    Ukuqatjha  
    
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.                                                      

1.    U-Adv. Mikateko Joyce Maluleke oqatjhelwe isikhundla sokuba mNqophisi Zombelele emNyangweni wezaboMma, iLutjha nabaNtu abanokuKhubazeka (kwelulwe ikontraka yomsebenzi ngeenyanga ezihlanu).          

2.    UNom. Brian Monakali oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhetheko sokuPhepha nokuLawula ukuphepha eentimeleni nesiporweni.                                                                        

3.         IBhodi yeenThuthi zeMmoyeni nezeLwandle UMm. u-Doris Dondur uzakuvala isikhala somsebenzi eBhodini.                

4.    IBhodi YabaPhathi Be-Independent Development Trust
(a)    UMm.  uZimbini Hill;
(b)    UMm. u-Lerato Makgothatso Kumalo;
(c)         UPhrof. Stella Motlhago Bvuma;
(d)    UNom. Mr Wayne Stewart Manthe;
(e)    UDorh. Deenadayalen Konar;
(f)        UNom. Neil Jensen;
(g)    UMm. u-Sekadi Phayane-Shakhane;
(h)    UMm. u-Thobile Buhlebethu Maloka;
(i)        UPhrof. Raymond Nkando; kunye- 
(j)        noMm. uBongekile Zulu.

5.    Amalunga weHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC)
(a)      UDorh. Gloria Tomatoe Serobe (uSihlalo);
(b)      UNom. Reon Barnard;
(c)      UNom. Sam Bhembe;
(d)      UMm. u-Tanya Reeva Cohen;
(e)      UMm. u-Ayanda Dlodlo;
(f)      UDorh. Nomusa Dube-Ncube;
(g)      UDorh. Keitumetse Mothibeli; no-
(h)      Dorh. Sydney Mufamadi.

6. Iminyanya Neminyanya Ezako  

6.1    Ukuqatjhwa Kwelutjha 
6.1.1    Njengoba sivala iNyanga yeLutjha nje, iKhabinethi ibuyelele isibawo sikaMengameli Cyril Ramaphosa esiya emabhzinisini nakezinye iinjamiso zekoro yembusweni ukuthi zisebenzise i-SAYouth.mobi  ukwandisa iindlela abantu abatjha abangahlala bazisebenzisa ukuthola ingenisoimali yokuziphilisa nefundo.                      
6.1.2    Nje sebangaphezulu kweengidi ezi-4.7 abantu abatjha esele batlolisile kilekundla nebuthelelweni ledatha lomNyango wezokuQatjha nezemiSebenzi. Ngaleziinkundla, abantu abatjha basekelwa ukuthi bakghone ukufika emathubeni ayi-1.6 weengidi angabangenisela imali.                              
6.1.3     IKhabinethi ikhombela abosomabhizinisi bona basize abantu abatjha ngokubavulela amathuba wemisebenzi basize godu nangokuthi bakghone ukubhadelela ifundo, bathuthukise namakghonofundwa wabo.                                            

F.    Imilayezo

1.    Silila Imbiko  

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

a)    UNom. Sinethemba Mpambane, obekaliSekela le-Vice-Chancellor e-Walter Sisulu University obulewe ngokudunyuzwa ekoloyinakhe asehlangothini leyunivesithi le ekuthiwa kuseNkululekweni. 
b)    Umrhatjhi wezemidlalo obekangusaziwako uPhumlani Msibi obekadume khulu ngesiqhelo sombuzwakhe, othi "thoughts please" nakakhulumisana nabantu ekupheleni komdlalo webholo erarhwako.                 
c)     Umvutheli webhorompita nefleji, uFezile “Feya” Faku, okhambe iminyaka kilomsebenzi wakhe wokuvuthela, wakhamba amazwe, amakhonthinenthi amahlanu, owasebenzisana nezinye iingwenya zomvumo ezinjengabo-Abdullah Ibrahim noBheki Mseleku.                                                                                                                      

2.    Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo

a)      Kuma-Proteas ngokwehlula kwayo i-Australia emdlalweni wamafayinali we-World Test Championship, ngaleyindlela yabe izithumbela unongorwana orhanyazelako we-ICC World Test Championship.   Ukuphumelela kwawo okube kuhle kangaka kulethe ithabo esitjhabeni sekhethu kwatjengisa namandla wemidlalo wokubumbanisa isitjhaba nokusekela ukubumbana kwabantu nokwakha isitjhaba.
b)    Ku-Laura Seethal, odume ngelika-Tyla, ngokusingatha kwakhe i-2025 Nickelodeon Kids’ Choice Awards e-USA abe godu mvumi wokuthoma we-Afrika ukuthumba unongorwana I-”Favourite Global Music Star” emnyanyeni i-2025 Nickelodeon Kids’ Choice Awards ebewubanjelwe e-USA.
c)    UMakekere womlingisi uLeleti Khumalo nomvezi wamafilimu u-Anant Singh, othumbe unongorwana i-Golden Nymph Award ekorweni i-‘Special Creation’ ngefilimu i-Don’t Give Up ku-Monte Carlo Television Festival. Ifilimeli umnqophisi walo ngu-Darrell James Roodt.
d)     Ikutani yePhasi yemiDlalo yaNgekhaya u-Prudence Sekgodiso obekakulungele khulu ukudlala ngoMgwengweni, njengoba kuthe ngomhla we-15 kuMgwengweni waphuma ubujamo besithathu ebangeni lama-800m emidlalweni ye-Diamond League e-Stockholm, e-Sweden;  ngomhla wama-24 kuMgwengweni 2025 wagijima wabeka irekhodi elitjha lobukutani bakhe ngokuthumba iphaliswano lokujubalala ama-800m e-Ostrava Golden Spike, e-Czech Republic. 

Njengoba sihlanganisa ama-70 weminyaka yomTlolomalungelo weKululeko nje, sithanda ukukhumbuza woke umuntu ukuthi “ISewula Afrika ngeyemihlobo yoke yaba abahlala kiyo, abanzima nabamhlophe” – mTlolomalungelo weKululeko.                            

Imibuzo ingathunyelwa: kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende.                
 

Share this page

Similar categories to explore